90 538.56 R X3 239.68 R X1 R X2 431.90 538.56 Järeldus Mõõtmiste tulemused: 1. takisti takistus: R X1 431.9 1.1 , usutavusega 0.95. Suhteline viga 0.25 %. 5. takisti takistus: R X2 538.6 1.1 , usutavusega 0.95. Suhteline viga 0.20 %. Rööbiti takistite takistus: R X3 239.62 0.62 , usutavusega 0.95. Suhteline viga 0.26 %. Järeldused: Veaarvutustest on näha, et Wheatstone'i sild sobib takistuse küllaltki täpseks mõõtmiseks. Viga on kõigest murdosa protsendist. Ilmselt põhjustas vea reohordi lugemi ebatäpsus.
jrk nr l1 l2 R Rx RxRx (RxRx)2 1 5,50 4,50 550 672,222222 1,06779277 1,14018141 2 5,25 4,75 608 672 0,84557055 0,71498956 3 5,00 5,00 665 665 6,15442945 37,8770018 4 4,90 5,10 702 674,470588 3,31615879 10,9969091 5 4,75 5,25 744 673,142857 1,98842769 3,9538447 6 4,50 5,50 819 670,090909 1,06352036 1,13107555 671,154429 jrk nr l1 l2 R Rx RxRx (RxRx)2 1 5,50 4,50 445 543,888889 1,46648409 2,1505756 2 5,25 4,75 493 544,894737 ...
Nr.1 Jrk.nr. l1 l2 R Rx 5 5 428 428 4,56 5,44 514 430,85294118 4,18 5,82 600 430,92783505 5,58 4,42 342 431,75565611 6,28 3,72 256 432,17204301 430,74169507 nr.5 Jrk.nr. l1 l2 R Rx 5 5 536 536 5,57 4,43 429 539,3972912 6,26 3,74 322 538,96256684 4,56 5,44 643 538,98529412 4,17 5,83 750 536,44939966 Keskmine: ...
Arvutused koos määramatusega Takisti nr.1 Keskmine: 423,662 =0,95 t=2,6 Rx1=t* Rx1=102,393 Takisti nr.5 Keskmine: 502,146 =0,95 t=2,6 Rx5=t* Rx2=89,683 Takistite ühenduse taksitus Rk=Rx1+Rx5 Rk= 925,808 Rk= Rk=136,116 Järeldus: Takisti nr.1 424 102 Takisti nr,5 502,1 89,7 Kaks takistit jadamisi 655,5 0 Takistite ühenduse taksitus arvutuslikult 926 136 Kui mööda potentsiomeetrit libisev kontakt on täpselt keskel, see tähedab, et potentsiomeetri skaala on näit 5 ühikut, sain jadamisi pannes takitstite takistuseks 655,5 oomi. Eraldi mõõtes sain nr.1 takistuseks 291,5 oomi ja takisti nr.5 takistuseks 364,2 oomi. Kui need kokku liita saan 655,7 oomi, mis on pä...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 5 OT WHEATSTONE’I SILD Töö eesmärk: Töövahendid: Takistite ja nende ühenduste takistuse Mõõteskaalaga potentsiomeeter, takistussalv, määramine. nullgalvanomeeter, alalispingeallikas, lüliti ja mõõdetavad takistid. Skeem 1. Töö teoreetilised alused 2. Töö käik 1
Kultuur on sild inimeste vahel Maailm on suur ja lai, täis erinevaid maid ja inimesi. Igal riigil on omad tõekspidamised ja kombed, oma unistused ja sihid. Eesti riik on väike, kuid väga ühtehoidev, see ilmselt teebki meid erilisteks ja silmapaistvaks kogu maailmas. Oleme hingelt ühtehoidvad ja tasakaalukad, meid ühendab kultuur, mis on väga oluline meie rahvuse säilimiseks. Üheks peamiseks ja tätsamaks inimesi ühendavaks ürituseks on laulupidu, millest võtab osa tuhandeid noori ja vanu, kes laulukaareall lauldes, kes pealtvaatjatena. Selle ürituse tarbeks on loodud mitmeid südamilikke ja meeldejäävaid laule, mis rahva hinges jäävad alati kõlama. Laulupidu on väga südamlik sündmus, ja nii paljude eesti inimeste silmist võib näha pisarat, rõõmu ja head meelt. See on üks sündmusi, mis ühendab meid, pisikese Eesti inimesi. Me teame, et peame oma keele ja kultuuri säilitamiseks nägema vaeva ja kokku hoidma ja se...
Kultuur on sild inimeste vahel Maailm on väga suur ning täis erinevaid inimesi ja kohti. Igal riigil on oma ajalugu,kombed ja traditsioonid. Meie armas Eesti on küll väikene, aga siiski on siin kultuur hästi arenenud. Eestlased on läbi aegade olnud kokkuhoidvad ning see liidab meid ühtseks rahvaks. Kultuurisündmused ühendavad inimesi ning toovad neid üksteisele lähemale.Nendele üritustele lähevad kodanikud,kellele meeldib sama muusika või spordiala. Sellistel meestel ja naistel on midagi ühist ning nad võivad tunda sidet teistega, kes sinna kokku on tulnud. Võõrastel on aga võimalus tutvuda uute ja põnevate inimestega , kelle on samad huvid. Neile antakse võimalus kogeda ühtekuuluvustunnet ning saada kulutuurielamuse võrra rikkamaks.See kõik toob eestlasi üksteisele lähemale ning aitab tugevadada meie rahvust. Üheks suurimaks kultuurisillaks on kindlasti laulupidu. Eestis tänini kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. saj...
Kultuuriks võime nimetada kõike, mida inimene on loonud. Kas vaimselt või füüsiliselt, see ei oma tähtsust. Kultuur on loonud rahvad ja riigid, tekitanud esimesed tsivilisatsioonid. On raske öelda, millised me praegu oleksime, kui ei oleks toimunud sellist arengut. Pealiskaudse vaaltluse põhjal võiks arvata, et kultuur on pigem tüliks, takistab see eri rahvusest inimeste suhtlemist ja mõistmist. Selline arvamus tuleks aga kohe maha matta. Esimestel inimlastel, kes Maa peal kõndisid, ei olnud kuigi palju sarnasusi tänapäevaste inimestega. Elati ehk koos väikeste perekondadena, elatuti metsaandidest ja loomadest, keda oli võimalik kätte saada. Varsti hakkasid nad teistest metsloomadest eristuma avastati, et küttida on parem odadega ja küpsetatud toit on palju maitsvam. Jahi paremaks koordineerimiseks täiustusid seni väheütlevad häälitsused tekkis algeline keel. Edasine areng toimus üsna kiiresti. Peagi leiti endas ka k...
edasi elada ja vigadest õppida. Purjus peaga autoga sõitma minnes on õnnetus justkui garanteeritud, õnnetuse käigus jääb juht näiteks jalgadest halvatuks, siis selle asemel, et ennast ülejäänud elu sellepärast vihata on vale. Keegi pole täiuslik, tähtis on jääda iseendaks ning igas olukorras oma parim anda. Mõnikord tuleb kriisist välja tulemisega palju vaeva näha, teinekord tuleb aga üle kriisi minev sild otse sülle. Augus olles ulatab saatus meile mõnikord redeli, teinekord laseb ta meil august ise välja ronida. On olemas palju näiteid üleöö miljonäriks saanud inimestest, kes on pidanud elama kitsikuses ning suure lotovõiduga on nad oma elu parema järje peale saanud, samas on ka lugusid, mis räägivad justkui allakäigust, kuid lõpptulemus on hämmastav. Kummaline näide selle kohta on mehest, kes kukkus ülikoolist välja ja hakkas aga oma asja ajama ning hetkel on maailma rikkaim
Kultuurisündmused, nagu ühislaulupidu, mis omasid riigi alguse ajal väga suurt tähtsust, on ka tänapäeval nii noorte kui vanade seas hinnas. Tunne, mis valdab inimest ühiselt laulukaare all laulmas vabaduslaule, on kirjeldamatu. Iga rahvuslane peab huvi tundma oma kultuuri ja ajaloo vastu. Just need on kujundanud meid sellisteks, kes oleme täna. Eesti on territooriumilt ja rahvaarvu poolest üsna väike, seda enam peaksime teadvustama ja mõtteis hoidma selle hinda. Kultuur on sild inimeste vahel kui arvame, et oleme kõik nii erinevad, siis kultuur tõestab selle vastupidisust. Ta aitab mõista meie kaasmaalasi, samuti ka teisi rahvaid. Iga inimese selja taga on tema enda lugu, kuid igal rahval oma isenäoline kultuurilugu.
N 4 U(r_) 0.0005 m0 1.25664E-006 U(i) 0.005 r_ 0.107 U(a) 0.00873 U(BH,i) 0.00000037 a 0.9459684546 I 1.2 Uc 3.95119E-007 _=((()/(2tan )) ((())/(2tan (2^2tan ))^2+((())/(2 (sin Jrk nr l 1 2 tan 1 0.53 39.00 39 39.00 0.810 2 0.85 51.00 50 50.50 1.213 3 0.90 53.00 52 52.50 1.303 4 0.97 55.00 55 55.00 1.428 5 1.04 ...
l1 l2 R Rx 5.00 5.00 688.9 688.900 4.97 5.03 672.0 663.984 5.06 4.94 696.9 713.829 t(n-1,b) 2.3 5.11 4.89 711.9 743.928 4.90 5.10 635.7 610.771 684.282 l1 l2 R Rx 5.00 5.00 538.8 538.800 4.97 5.03 530.8 524.468 5.06 4.94 549.9 563.258 4.90 5.10 516.4 496.149 ...
Kontserdiarvustus Käisin pühapäeval 28. märtsil 2010 kell 19.00 Estonia kontserdisaalis kuulamas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfoonia orkestri saatel toimuvat kontserti ,,Penderecki sild üle milleniumi läve" kuulamas. Sellest kontserdist kuulsin juhuslikult enda õe poisilt, kes on lõpetas 5 aastat tagasi Muusika keskkooli ning soovitas minna. Dirigentideks lugude esitamisel olid vanameister Penderecki ise ning samuti Andres Mustonen. Solistideks, kes esitasid esimest pala, olid Henry David Varema, Indrek Leivategija ning taaskord Andreas Lend. Viimast on vist näha küll igal vähegi endast lugupidaval kontserdil, kus on vaja tasemel tsellomängijat
põhjustada silla õõtsumise ning halvemal juhul isegi silla kokku kukkumise. Seepärast peavad arhitektid suurte ehitiste projekteerimisel arvestama võimalike välismõjudega nagu tuulekeerised, maapinna kõikumine, auto võnkumisel tekitatud mõju. Aga kui helikopteri ja tema propellerite võnkumine langeksid kokku ja pluss veel tuule tekitatud jõud, siis tagajärjeks on kopteri lagunemine ja sõidukõlbatuks muutumine. Üks hullemaid silla kokkulangemist on Tacoma Narrow sild Washingtonis, mis oli 0,8 km pikk j 11 m lai ning oli sel ajal maailma kolmas pikim sild. Tacoma püsis tervena 4 kuud, enne kui see kokku kukkus. Tacoma Narrows varises kokku 7. novembril 1940, kui tuulepuhangud olid kuni 70 km/h See on näide, mis juhtub siis kui arhitekti ei arvesta või ei oska arvestada looduse mõjusid.Tacoma sild ehitati ümber ja avati uuesti 1950. aastal. Teine Tacoma sild on oma eelkäijast 60 korda jäigem. Lisa : Joonis
R1 || R5 jrk nr l1 l2 R Rx RxRx (RxRx)2 1 5,0 5,0 235,9 235,90 0,66 0,43 2 4,9 5,1 245,2 235,58 0,34 0,12 3 4,8 5,2 254,9 235,29 0,05 0,00 4 4,7 5,3 265,2 235,18 0,07 0,00 5 4,6 5,4 275,7 234,86 0,39 0,15 6 4,5 5,5 286,8 234,65 0,59 0,35 235,24 R1 ja R5 jadamisi jrk nr l1 l2 R Rx RxRx (RxRx)2 1 5,0 5,0 954,3 954,30 1,98 3,92 2 4,9 5,1 ...
Arvutatud, esitatud ja kaitstud praktikum nr 5 - Wheatstone'i sild. TTÜ Füüsika II laborid. Skänneritud versioon koos paranduste, teoreetilise materjaliga mis vajalik kaitsmiseks (sh osade küsimuste vastused, Kirchoffi reeglid) ja õppejõu allkirjaga
Facts about Tartu · 1030 Tartu was first mentioned · 1280 - Tartu became a member of the Hanseatic League · In 1558 the Livonian War started and the Russian army occupied Tartu University of Tartu Stone Bridge · 1600-1603 Tartu was in the hands The University of Tartu was founded in of the Swedish king 1632 by the Swedish king Gustavus Tartu was hit by a great fire in 1775, Adolphus. during the course of which a large part of · 1632 The University of Tartu the city center burned down. Catherine II was founded In 1665 it was ordered the restoration of the town and ...
,t i- ,,/ t,7, -r E++ + q'{h-9 =*nd v7 r'v ,, i' -, -t -tJ nrl 6p6-'a-$ = h-s .ll'Z =(r-el)v1 ,#!'r. ...
INGLISILD Diana Leoke-Bosenko 9A Kehra Gümnaasium 2015 Inglisillast ● Inglisild valmis Johan Wilhelm Krause projekteerimisel 1816.aastal. ● Inglisild asub Tartus,Toomemäel. ● Oma praeguse kuju sai sild 1836.aastal.Tartu ülikooli ehituskunsti professori Moritz Hermann von Jacobi kavandi alusel. ● 1913. aastal kinnitati renoveerimise käigus Inglisillale Tartu ülikooli esimese rektori Georg Friedrich von Parroti mälestusmedaljon. Silla nimi ● Arvatakse,et Inglisilla nimi on rahvapärane lühendus vanemast nimest Inglise sild mis viitab ka silla stiilile või inglise stiilis pargile. Inglisild Inglisild Inglisild
Teede ja teerajatiste ehituse ajalugu 1. Mis on tee ja mis kuulub selle koosseisu. Tee on maantee, tänav, matsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Tee koosseisu kuuluvad liiklemiseks kasutatavad rajatised nagu: sõidutee, paralleelselt jooksev kõnnitee, mahasõidud, parklad, puhkekohad, tunnel, sild, truup, viadukt teepeenar, piirikontrolli ja tollirajatis. Muudest rajatitest kuulub teede koosseisu kraav, haljasala, eraldus- ja haljasriba, liikluskorraldusvahendid ja teemärgistus. 2. Muinasaja teedevõrgu tekke areng ja tähtsamad sündmused/avastused (nt kaarik, kultusteed). Esimesed teed tekkisid harjumuspäraste veevõtu, jahialadele ja kultuspaikadeni. Samuti sõjaretkede teed. Tegu tavaliste töötlemata jalgradadega
Arvutiteenindus 08 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................3 1. Kiibistikud ..............................................................................................................................4 2.Põhja sild .................................................................................................................................6 2.1 Uuemad arengud...............................................................................................................7 3. Lõuna sild ...............................................................................................................................8 3.1 Funktsionaalsus ....................................................................
Kasutas kriiskavaid ja puht toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Maurice de Vlaminck. Deraini portree. 1905. Maurice de Vlaminck. Maastik kolme puuga. 1906. André Derain (1880–1954) kasutas kriiskavaid ja puht toorelt kokkusobitatud värve. Derain sattus hiljem kubismi mõjude alla. André Derain. Matisse’i portree. 1905. André Derain. Westminsteri sild Londonis. 1906. Georges Rouault (1871– 1958) Nooruses oli ta töötanud keskaegsete kirikute vitraažidetaastamisel. Tema töödele on iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv. Georges Rouault. Salongis. Akvarell, guašš, lõuend. 1906.
JÕUÜLEKANNE Nimi: Riho Rästas KONTROLLTÖÖ NR. 3 AS Õppegrupi nr. AS 13 Kuupäev: 11.05.14 1. Millistel juhtudel kasutatakse jõumomendi ülekandmiseks kardaanülekannet? Kui on vaja kanda veojõudu sildade vahel nt. Tagumiselt sillalt mis on vedav sild esi sillale. 2. Mis eristab jäika ja elastset kardaanülekannet? Jäik ülekanne on kindla pikusega nt,taga sild ja elastne annab mingil määral järgi tänu muutligendile ehk esisild. 3. Milliseid ülesandeid täidab tagasilla reduktor? Reduktori ehitus. ( skeem) Võtab vastu pöördemomendi ja suurendab veojõudu ning muudab saadava pöördemomendi 90 kraadi võrra. Kardaan läheb reduktorisse ja siis mõlemale poole 90 kraadi. 4. Mis ülesanne on diferentsiaalil? Tööpõhimõte
...........................................................................3 Sauga jõe iseloomustus...............................................................................................................4 Geoloogiline lõige.......................................................................................................................5 Maalihked................................................................................................................................5 Sauga sild....................................................................................................................................7 Silla ajalugu.................................................................................................................................8 Ajaloolised faktid Sauga jõe kohta.........................................................................................8 Sauga kalasadam...............................................................................
Robert Kasela 10A 2009/2010 The bridge takes its name from its location, not its design. Designed by Sir Horace Jones and engineered by Sir John Wolfe-Barry. Employed 432 construction workers. The total cost of construction was £1,184,000. Sir H.Jones Sir Total length 244 meters (801 ft) Hight 63 meters Opened 30 June 1894 Clearance below 8.6 meters (28 ft) 70,000 tons of concrete were sunk into the riverbed to support the construction. Over 11,000 tons of steel provided the framework for the towers and walkways. Tower Bridge is also simply one of the most unique venues in London for weddings, private and corporate events. The lifting of Tower Bridge has become a must see event for visitors to London. Six people were injured on May 2009, when a lift in Tower Bridge, central London, fell 3m . Robbie Maddisons bac...
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri ,,Logistika ja tarneahela juhtimine". Logistika olemus Logistika eesmärgiks on..... töötab kui sild..... Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Töötab kui sild nõudluse ja pakkumise vahel Kolm voogu materjalivoog, infovoog ja ajaline mõõde Ärilogistika eesmärk on tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog. Mida parem on voog, seda vähem on seisakuid ning seda vähem on varude kuhjumist
Pont du Gard on Prantsusmaal asuv Rooma Impeeriumi poolt ehitatud akvedukt . Pont tähendab silda ja Gard on jõe nimi. Selle ehitas Augustus umbes aastal 19 e.Kr, uuemate andmete kohaselt toimus ehitus 1. Sajandi keskel meie ajal. Mõeldud siis vee kandmiseks üle Gardoni jõe oru, Fontaines d'Eure allikast Uzesi ähedusest kuni Rooma linna Nimesi'ni. Täis akvedukt oli 17m pikk ja kandis siis 20 000 kuupmeetrit vett päevas, kivid, mis kaaluvad kokku umbes 6 tonni, lõigati kõik täpse suurusega, et ei peaks kasutama segu. Ehitus kestis 3 aastat ja seal töötas 800-1000 töötajat. Seda kasutati 9. Sajandini ja pärast seda hakkasid inimesed sealt küljest kive ära võtma enda majade ehitamiseks jne. Keskajast kuni 18. Sajandini kasutati akvedukti tavalise sillana, kust inimesed üle käisid, 2. Korruse sambaid vähendati laiuselt, et teha rohkem ruumi liikluseks, aga see ohustas ehitise stabiilsust ja turvalisust. 1702 taastati kõik sambad. See on üks ...
· PAB poorne asfaltbetoonsegu · DAB dreenasfaltbetoonsegu · KMA killustikmastiksasfaltsegu · VAS valusafaltsegu · KPA kuumpinnatud asfaltbetoonsegu 26) Pindamine · Kasutatakse sõidutee katte ilmastiku- ja erosioonikindluse tõstmiseks, teepinna tolmuvabaks muutmiseks, kulumiskihi moodustamiseks, haardeindeksi parandamiseks. · teekatte puhastamine, · sideaine valamine, · killustiku puistamine · lahtise killustiku eemaldamine. 27) Nimetage rajatisi ja mis need on · Sild ehitis, mida mööda tee kulgeb üle veekogu. Neid eristatakse konstruktsiooni, arvutusskeemi, otstarbe ning materjali järgi. · Viadukt kuivmaasild, mida mööda tee kulgeb üle teise tee, oru või muu objekti · Estakaad - sillataoline ehitis tee, torustiku vms üleviimiseks teatud maa-alast või takistusest (peamiselt maismaal) · Tunnel allmaakäik, raud-, maan- või jalgtee, veejuhtme tarvis. Otstarbe järgi eristatakse liiklus- ja hüdrotehnilisi tunneleid.
Toetussummad määratakse iga-aastaselt, mis ei soosi pikaajaliste investeeringute tegemist. 17. Iseloomusta Eesti teedevõrgu olemit (pikkused, jaotus) Riigimaanteid: 16 500 km; teedevõrk 58 000 km; põhi-, tugi-, kõrvalmaanteed, rambid, ühendusteed. 18. Mis on tee Maantee, tänav, jalgtee; rajatis mõeldud sõidukitele, jalakäijatele liiklemiseks. 19. Mis kuulub tee koosseisu (vähemalt 5) Tunnel, sild, teepeenar, kraav, teemärgistus, parkla, 20. Mis on teemaa Maa, mis on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehiu korraldamiseks. 21. Mis on maantee Väljaspool linnu, aleveid, alevikke paiknev tee sõidukitele ja jaakäijatele liiklemiseks. 22. Mis on kohalik maantee ja kohalik tee Kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud maantee. 23. Mis on põhimaantee Tähtsaimad teed
Käte asetamine maha peab toimuma sujuvalt ja pehmelt. Pärast toengu loomist tuleb jalgade sirutuse toimel keharaskus üle kanda kätele. Pea on taga ning vaade suunatud sõrmedele. Praktika on näidanud, et hea silla saab sooritada vaid siis, kui õlavöö on küllaldaselt liikuv. Sild, mis on sooritatud üle tiriseisu kätel, on analoogiline, ainult tiriseisu asendi läbimisel tuleb õlad tagasi tuua. Vastasel juhul liiguvad õlad ette ja jalad kukuvad maha. Sild aga kujuneb lamedaks ja madalaks. Turiseis See on üks olulisemaid joogaharjutusi ja selle kasulikkusest kirjutavad peaaegu kõik joogaõpikud. Sama kehtib ka pea peal seisu ja tiritamme kohta. Raske on kahelda nende harjutuste kasulikkuses organismile, kuna joogid on teinud neid üle nelja tuhande aasta. Õpikute järgi aitab turiseis võidelda igapäevaste muredega ning leevendab ärevust. Harjutus mõjub hästi, kui on vereringehäired, mis võivad olla põhjustatud stressist,
sai see alles hiljem. ! Keskajal oli loss ka varasalv, mündivabrik ning majutas isegi linna loomaaia esimesi asukaid. Westminster Palace · 1097 William II alustas Westminster Hall-i ehitust, millest pidi saama uue Westminster Palace-i alus. · Viimane plaaniti aga peamiseks kuningate residentsiks kogu keskajal. Westminster Hall Westminster Palace tänapäeval Sillad · 1176 alustati esimese silla ehitamist üle Thames-i jõe. See sild oli ainukene, mis Londonis oli kuni 1739. aastani, kuna ülekäik oli kitsas ja inimesed kasutasid pigem jõeäärsete paadimeeste teenuseid. Londoni sild Kirik · Keskaegses Londonis oli kirikul suur võim, mis peegeldub kirikute arhitektuuris. · Old St. Paul's Cathedral -i (ehitatud 1280) peeti keskaja võimsaimaks katedraaliks (puust torn hävis pikselöögijärgses tulekahjus 1561). · Samuti Westminster Abbey, mille William III restaureeris 1269.
ЧТО Я ВИЖУ? ЧТО Я ВИЖУ? Клевер Юлий Юльевич, Осенний парк. Осенний урожай. Sünge meeleolu- мрачное настроение Rikas sügis- богатая осень Tume järv- темное озеро Jahe ilm- прохладная погода Must paat- черная лодка Küps pihlakas- спелая рябина Raagus puud- рваные деревья Värsked seened- свежие грибы Kuiv rohi- сухая трава Kerge udu- лёгкий туман Hele taevas- яркое небо Kuum samovar- горячий самовар Kollased lehed- желтые листья Punased marjad- красные ягоды Väike sild- небольшой мост Täis korv- полная корзина Nukker kask- хмурая береза Pruunid lehed- коричневые листья Lühikesed päevad- короткие дни Paljad oksad- голые ветви ЧТО Я ВИЖУ? ЧТО Я ВИЖУ? Küpsed õunad- спелые яблоки Suured kõrvitsad- большие тыквы Pilvine hommik- пасмурное утро Ilus kukk- красивый член ...
............................................................................... 3 Tartu jõe sildade ajalooline kronoloogia............................................................................. 3 Silla tüübid.......................................................................................................................... 3 Sillad Emajõel..................................................................................................................... 4 Võidu sild..................................................................................................................... 4 Kaarsild........................................................................................................................ 4 Sõpruse sild.................................................................................................................. 4 Turusild........................................................................................
Sissejuhatus Kõige esimeseks sillaks maailmas võib pidada üle jõe varisenud puud ehk nn primitiivsilda, mis võimaldas kuiva jalaga saada teisele kaldale. Keeruline on määratleda sildade ehitamiskunsti tekkemaad, kuna seda hakati viljelema maailma eripaigus suhteliselt üheaegaselt, nagu näiteks Kesk-Ameerika, Kaug- ja Lähis-Ida ning Vana Egiptuse ühiskondades. Ajaloolased arvavad, et esimene inimese poolt ehitatud sild rajati üle Niiluse 2650 ema Vaarao Menese ajal (Matve 1978). Samamoodi pole täpselt teada millal esimene sild Eestisse ehitati. Arvatakse, et sillaehituskunst jõudis Eesti aladele 13. sajandi paiku ristisõdijate vahendusel. Esimesena kirjeldas tolle aja kindlustesse viivaid sildu Läti Henrik. Eesti sillaarhitektuuri pärliks peetakse 1784. aastal ehitatud praeguse kaarsilla asukohal paiknenud Tartu kivisilda. 20.
Tallinna noored tegijad Algus : Tallinna noored tegijad alustasid ametlikult oma tegevusega 1998 aastal. Aluse panijad olid Ivar Sild, Jürgen Rooste ja Jaak Urmet (Wimberg). Tegevus Oma kolme tegevusaasta jooksul andis TNT hulga luuleõhtuid Tallinnas Tartus, Pärnus jm. Esinemised olid menukad, meelitades kohale rohkelt publikut ja teenides kiitvat tagasisidet nii kriitikutelt kui ka niisama kirjandushuvilistelt. Teiseks tähtsaks tegevussuunaks oli enda avaldamine trükisõnas, eriti TNT almanahhi "Mõned ei tahtnudki" väljaandmine. See ilmus lõpuks 2000
Menšikovi paleesse. Iisaku katedraal on suurim õigeusukirik Peterburis. Kirik on pühitsetudDalmaatsia Iisakule. Kirik ehitati arhitektAuguste de Montferrandi projekti järgi aastatel 1818—1858. Iisaku katedraal on üks suurimaid kupliga sakraalehitisi maailmas. Kiriku kõrgus on 101,5 meetrit ning peakupli läbimõõt 26 meetrit. Üle Neeva peasängi viib üheksa silda. Aastast 1965 kuni 2004 oli linna pikimaks sillaks Aleksander Nevski sild (ilma kaldarajatisteta on pikkus 629 meetrit, koos nendega 905,7 meetrit. Silla laius on 35 m). Enne seda oli pikimaks sillaks 582-meetrine Kolmainu sild. Aastast 2004 on linna pikimaks sillaks Bolšoi Obuhhovski sild (üldpikkus 2824 meetrit, ilma kaldrajatisteta 382 meetrit). Kõige laiem on üle Moika viiv Sinine sild (ligi 100 meetrit lai). 1955. aastal tööd alustanud Peterburi metrool on 5 liini kogupikkusega 112,54 km ja 65 jaama. Peterburis on viis raudteejaama: Balti jaam,
juulil 1992, kuigi positiivne telefoni-hääletus Eesti tunnustamiseks oli tehtud kohe pärast taasiseseisvumist 27. septembril 1991. Esimene orienteerumisklubi Eestis OK Ilves loodi 3. oktoobril 1978 Tartus (algataja Arvo Kivikas), järgnesid Orion (1979) ja Kape (1981). 1. jaanuaril 2000 oli Eestis 38 orienteerumisklubi. Maailmameistrivõistluste medaleid on Eestisse toodud neli: 2010 võitis Tõnis Erm rattaorienteerumise sprindidistantsil hõbeda,1991 orienteerumisjooksus Sixten Sild pronksi, 1994 suusaorienteerumises Maret Vaher pronksi ja 2008 rattaorienteerumise sprindis Tõnis Erm pronksi. Juunioride maailmameistrivõistlustelt 2006 võitsid Mihkel Järveoja, Timo Sild ja Markus Puusepp teatekulla. Markus Puusepp võitis ka tavarajapronksi. Maailmakarika osavõistlustel kolme sekka on tulnud: Sixten Sild võitis orienteerumisjooksu 1996 ja 1998; Inno Ling oli orienteerumisjooksus kolmas 1992; Külli Kaljus
arvuteid üheks arvutivõrguks. Hub saadab päringud kõikidesse portidesse ja nii saab sellist infovahetust kergesti pealt kuulata. Hub 2 Hube ei saa järjest rohkem ühendada kui ainult 4-5. Kui hube on rohkem, siis signaal enam edasi ei levi. Hubide kasutamisel kehtib reegel 5-4-3. 5-4-3 reegel ütleb et võrgus peab kehtima reegel: 5 segmenti, 4 ühendusseadet ja 3 segmenti saab olla täidetud arvutitega. Sild Ülesandeks ühendada võrgusegmente või üksikuid kohtvõrke. Silda saab kasutada ka võrgu tükeldamiseks. Saab eraldada kas osa arvuteid või osa mingist võrgust, et see ei koormaks terve asutuse võrku. Silla ülesanded Suurendada võrgu mõõtmeid. Suurendada võrgu maksimaalset arvutite arvu. Ülekoormatud võrkude tükeldamine. Ühendada erinevaid füüsilisi kandjaid. Ühendada eri tüüpi võrke (Etherneti ja Token Ringi). Silla ülesanded 2
Mammutipuu ehk hiidsekvoia on maailma jämedaim puu. Ümbermõõt umbes 30 m, kõrgus umbes 80 m. Puu on looduskaitse all, vanus on 3000 aasta ringis. Ranniksekvoia ehk punane puu on kõige kõrgem puu. Kõrgus umbes 120 m. Puu on kiirekasvuline. Californias asub maailma kuiveim kõrb-surmaorg. Kuival aastaajal puhkevad metsatulekahjud. Inimene Rahvaarv Californias pidevalt kasvab. Suured kuulsad linnad. Nt San Francisco. Linn paikneb kahel pool Kuldvärava lahte, üle lahe läheb Kuldvärava sild. Sild ehitati aastatel 1933-1937, on umbes 3 km pikk. Ehituse käigus kukkus alla 19 ehitajat, kuid kõik nad jäid ellu, sest ehituse ajaks oli silla alla paigutatud kaitsevõrk. Tänapäeval on sild enesetapjate meelispaigaks. Ülesõit maksab.Aastas sõidab üle silla 40 miljonit sõidukit. Meretasemest 65 m kõrgem, seega saavad laevad alt läbi sõita. San Franciscos paikneb maailma suurim Chinatown, kus elavad miljonid hiinlased. Teine suur linn on Los Angeles, tuntud glamuurilinn
Kirik on pühitsetud Dalmaatsia Iisakule. Kirik ehitati arhitekt Auguste de Montferrandi projekti järgi aastatel 1818-1858. Iisaku katedraal on üks suurimaid kupliga sakraalehitisi maailmas. Kiriku kõrgus on 101,5 meetrit ning peakupli läbimõõt 26 meetrit. Foto 2. Iisaku katedraal (http://et.wikipedia.org/wiki/Iisaku_katedraal) Üle Neeva peasängi viib üheksa silda. Aastast 1965 kuni 2004 oli linna pikimaks sillaks Aleksander Nevski sild (ilma kaldarajatisteta on pikkus 629 meetrit, koos nendega 905,7 meetrit. Silla laius on 35 m). Enne seda oli pikimaks sillaks 582 meetrine Kolmainusild. Aastast 2004 on linna pikimaks sillaks Bolsoi Obuhhovski sild (üldpikkus 2824 meetrit, ilma kaldarajatisteta 382 meetrit). Kõige laiem on üle Moika viiv Sinine sild (vt foto 3) (ligi 100 meetrit lai). Foto 3. Sinine sild (http://et.wikipedia.org/wiki/Sinine_sild) 1955
Tallinna Kunstigümnaasium SEB Tallinna Maraton Referaat Koostaja: Kert Moist Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.........................................................................................................................1 1.1. Distantsid..................................................................................................................................1 2. MARATON..................................................................................................................................2 2.1. Programm.................................................................................................................................4 2.2. Stardimaterjalid........................................................................................................................5 2.3. Riietumi...
"Kellele l��akse hingekella" on s�janovell on avaldatud Ernest Hemingway poolt aastal 1940. See jutt r��gib noorest Ameeriklasest, Robert Jordanist Hispaania kodus�ja ajal. Ta kuulus vabariikliku parklaste �ksususesse. Ta oli seal l�hkaja. Tema �lesanne oli lasta �hku sild Segovia linna r�ndamise ajal. Seda novelli on peetud �heks Hemingway parimaks koos teostega nagu "Vanamees ja Meri", "Ja P�ike T�useb" ning "H�vasti Relvad". Raamat on kirjutatud Ameerikas. Sisu: See raamat kirjeldab julmust, mis oli kodus�ja ajal Hispaanias. Peategelaseks on Robert Jordan. See raamat kirjeldab tema enda m�tteid ja kogemusi Hispaania kodus�jast olles North American Newspaper Alliance'i ajakirjanik.
1p 3. Väiksematel viirustel on kolm geeni aga suurematel viirustel on enam kui paarsada geeni. Väiksemad viirused võivad koosneda umbes kolmest tuhandest nukleotiidist (bakteriviirused), suurimad aga kuni kolmesaja tuhandest nukleotiidist (rõugeviirus). Geeni keskmiseks suuruseks võib arvestada 1000 nukleotiidi. 1p 4. Viiruse osakesed ei saa millestki toituda, sest Viirusel ei ole rakulist ehitust. 1p 3 punkti hinne 3 Jaan Sild Konspekt BAKTERID 1. Millisesse elusorganismide riiki kuuluvad bakterid? 2. Bakteri ehitus. (Kõik osad ja ülesanded) 3. Bakteri paljunemine ja selle tingimused. 4. Bakterite osa looduses (tuua välja tulpadega +/-). 5. Bakterite osa inimese elus (+/-). 1. Bakterid kuuluvad eeltuumsete hulka. 2. Bakteriraku tsütoplasmat katab rakumembraan. Rakumembraani katab väljastpoolt rakukest,
Seletus graafiliselt. OK 3.Koormusahel. Eesmrk. he vnkeringiline koormusahel. 4. Skeemitehnika. Joonistada resonantsvimendi aseskeem, signaalisagedusel selle vljundahela raliseerimine koos toiteahelaga. Seletada kuidas signaali ja toiteahelad on ksteisest lahtisidestatud. OK 5. Sageduskordistid. Skeem varaktorite kasutamisega 100 MHz sageduse neljakordistamiseks, seletus. 6. Vljundvimsuse tstmismeetodid. Skeemid, seletus (v.a. sillad) OK 7. Snfaasne sild. Silla phiomaduse seletus. OK 8. Kvadratuurne sild. Kasutusnide. 9. Vimenduselementide probleemid KS diapasoonis. 10. Vimendite lineaarsuse tstmine- 3varianti.
rauast vabrikuid. Fasaadidel esinevad detailid järgisid veel tolle aja itaalialikku või gootipärast stiili, kuid tagaküljel meenutab motiivide puudumine kahekümnenda sajandi asjalikkust. Fassaadikujunduses hakati kasutama täiesti tasapinnalist klaasi. Pevsneri arust pole teada, kuna arhitektidele hakkasid raudhoone meeldima, kuid arvata võib, et raudsillad koos oma elegantsiga olid esimesteks pääsukesteks. Ainult raua kasutamine võimaldas sildadel olla nii nõtked. Näiteks sild, mille lasi ehitada rauatööstur Abraham Darby. Arhitekt on teadmata, kuid meenutab Thomas Farnoll Pritchardi töid. Paralleelselt kaarsilla arenguga toimub ka rippsilla areng. Hiinlased tundsid raudkettidel rippuvaid sildu ning nende sillaehituse põhimõtete järgi rajati sild üle Teesi jõe Põhja-Inglismaal. Seda kasutasid peamiselt kaevurid teel tööle. Sild oli kõikuv ja ebausaldusväärne. Sinna jäi ka ripsillaprobleem, kuni James Finley sellega Ameerikas tegelema hakkas
Kinnitsukoha ja haagise keskmise telje vaheline kaugus 5800 mm (A1) Telgede vahekaugused 2 * 1310 mm Veduki andmed: tühimass 8365 kg kandevõime 60 000 kg esisild 7500 kg lubatud tagasildadele langev kaal 19 000 kg (veosild 11 000 kg, tagumine sild 7100 kg) Esitelje ja veotelje vahe 2900 mm (A2) Veosilla ja tagasilla vahe 1300mm Esisilla ja sadula vahe 3000 mm (H2) Koormamata autorongi teljekoormused Teljekoormuse arvutamise valem: L*H=F*A F = L*H/A F = 5600 * 4305 / 5800 = 4156 kg Igale haagise teljele langeb 4156 / 3 = 1385,5 kg
jalad moodustavad ühe sirge, pea on suunatud kergelt taha, vaade suunatud sõrmedele. Kätelseisu õpetamise järjekord: 1. Toengkükist vasakul jalal, parem taga varbal, asetades käed maha (umbes sammu kaugusel ees asuvast jalast), sõrmed ettepoole. Parema jala hooga ja vasaku tõukega sooritada kätelseis. 2. Kätelseis umbes 1,5 sammu kaugusel seinast. Vasaku jala sammuga ette kätelseis vastu seina. Sild Silla sooritamiseks võib rakendada mitmesuguseid lähteasendeid, nagu põlvitus, harkseis, tiriseis jne. Sild harkseisust laskumisega taha Laskumine, mis algab põlvede ja puusade etteandmisega, jätkub käte viimisega üles ja painutusega taha. Käte viimisel on kaks moodust: käte viimine kaarega alt ning käte viimine ülalt (üle pea). Viimane moodus on õigem, kuna käte viimisel üle pea muutub keha raskuspunkti asetus, mis soodustab painduvust eriti rinnaosast
Euroopa riigid Mari-Liis Evart Pärnu Ülejõe Põhikool 2018 PORTUGAL KUNINGRIIK https://et.wikipedia.org/wiki/Portugal esimene kuningas oli João VI aasatal 1767 1826 Portugali territooriumil on kokku 44 looduskaitseala Rahvamuusika tuntuim zanr on fado, melanhoolne linnamuusika, mis sai alguse Lissabonist. https://et.wikipedia.org/wiki/Portugal https://et.wikipedia.org/wiki/Jo%C3%A3o_VI portugali suurim linn on lissabon, kus on 552 700 inimest. Euroopa pikim sild on Portugalis asuv Vasco da Gama sild -17,2 kilomeetrit pikk. UNGARI KUNINGRIIK https://et.wikipedia.org/wiki/Ungari Ungari Püha kroon oli kroonimiskroon, mida kasutati Ungari kuningriigis enamiku selle olemasolust; kuningaid krooniti sellega 12. sajandist alates. ungari suurim linn on Budapest, kus on 1,734 miljoni elanikku. Aastal 1873 ühendati kaks linna Óbuda linnaga, nii et moodustus üks linn Budapest. https://et.wikipedia.org/wiki/Ungari
Haagise pikkus kinnituskohast 8345 mm L(4172,5mm) Kinnitsukoha ja haagise keskmise telje vaheline kaugus 5800 mm (A1) Telgede vahekaugused 2 x 1310 mm Veduki andmed: tühimass 8365 kg kandevõime 60 000 kg esisild 7500 kg lubatud tagasildadele langev kaal 19 000 kg (veosild 11 000 kg, tagumine sild 7100 kg) Esitelje ja veotelje vahe 2900 mm (A2) Veosilla ja tagasilla vahe 1300mm Esisilla ja sadula vahe 3000 mm (H2) Sele2. Autorongi mõõdud[5] Koormamata autorogni teljekoormused: Teljekoormuse arvutamise valem: LxH=FxA F = L x H/A F = 5650x4172,5 / 5800 = 4065 kg
33. Diferentsiaalne võimendi OV baasil 34. Integraator OV baasil 35. Integreeriv summaator OV baasil 36. Inverteeriv võimendi OV baasil 37. Logaritmeeriv võimendi OV baasil 38. Mis asi on nullnihkepinge OV puhul? 39. Mitteinverteeriv võimendi OV baasil (skeem, pingeülekandetegur) 40. Monovibraator OV baasil 41. Multivibraator OV baasil 42. Muundur vool - pinge OV baasil 43. Pingekomparaator OV baasil 44. Schmitt’i triger OV baasil 45. Kahekordne ”T”-kujuline sild (ASK, FSK) 46. Lihtne lineaarse pinge generaator 47. Selektiivne võimendi 48. Siinusvõnkumiste RC-generaator (Wien'i sild + OV) 1 49. Siinusvõnkumiste tekitamise tingimused 50. Wien´i sild (ASK, FSK) 51. Alaldi induktiivne filter, tema kasutamisala 52. Alaldi mahtuvuslik filter, tema kasutamisala 53. Elektronaparatuuri toiteallika struktuurskeem 54
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
