REDOKSREAKTSIOONID redoksreaktsioon – reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek, muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed oksüdatsiooniaste – elemendi aatomi tinglik laeng ühendis eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel (mitu elektroni aatom saab loovutada või juurde võtta) oksüdeerumine – elektronide loovutamine, redutseerija oksüdatsiooniastme kasv sagedased redutseerijad: H2S, FeSO4, Zn, KI, Na, H2SO3 redustseerumine – elektronide liitmine, oksüdeerija oksüdatsiooniastme kahanemine sagedased oksüdeerijad: O2, KMnO4, Cl2, H2O2, konts. H2SO4 keemiline element saab käituda ainult oksüdeerijana, kui ta on oma kõrgeimas oksüdatsiooniastmes (st see saab ainult kahaneda). nt: F2, O3 keemiline element saab käituda ainult redutseerijana, kui ta on oma madalaimas oksüdatsiooniastmes (st see saab ainult kasvada). nt...
(happed alused soolad) Elektrolüütiline dissotsiatsioon- aine jagunemine ioonideks. Hüdraatumine on lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega. Mitte elektrolüüt- ained, mis neutr. molekulidena lahuses. Ioonsed ained on tugevad elektrolüüdid.(sool leelis) Molaarne kontsentratsioon. väljendab moolide arvu 1 liitris. Tugevad happed lahustuvad täielikult ioonideks. Tugevad happed aktiivsed ja ohtlikud. Elektrol. dis. on happe ja vee molekuli vaheline keem. reakts., milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid. Tugevate hapete elektrol. dis. lahuses on täielik. Nõrkadel pöörduv. Mitmeprooton. ainete dis. on astmeline. Nõrgad alused lahustuvad vähe. Tugev alus ja hape, reakts kulgeb lõpuni. Neutr. reakts.- happe ja aluse vaheline reakts., tekib sool ja vesi. Soola hüdrolüüs on neutr. reakts. pöördreakts. Sool reageerib veega, tekib nõrk hape või alus. Mida nõrgem on hape, seda tugevam on soola hüdrolüüs.
tema väärtused on (-1 kuni +1). Aatomis ei saa olla kahte täpselt 5) Keemiliste reaktsioone seaduspärasused. ühesug-s en-olekus asuvat st.ühesug-te kvantarvudega ekt-i. Ühele Sisesfäär Välissfäär Keem reakti võrrand väljen-b reaktsi üldtulemusi, teg on reakts ja samale orb-le mahub 2 vastupid. suunaga spinniga ekt-i, mis Cu2+ + SO4 2 + 4NH3 < [Cu(NH3)4 ]2+ SO4 2 keerulisem. mood. elektonpaari. Spinnkvantarv isel-b ekt-e pöörl-st ümber Cu2+ tsentraalaatom 4 - kordinatsioonarv 5.1 Keemilise termodünaamika põhimõisteid. oma telje ja vastavalt pöörl-suunale. 2 arv-st väärtust 1/2; +1/2
tegevus,mille tulemusel tedvuse seisund pööratakse inimesse endasse/ Sens. Depi.-seisund, mille puhul väheneb meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info/ Hüpnoos-teadvuse seisund,mida isel. Tugev lõdvestumine ja vastuvõtlikkus sisendusele/ Uimastid-KNS-i mõjutavad ained,mis muudavad inimese meeleolu,tajumist ja käitumist (jaot. Depressandid,stimulandid,hallutsinog.) Depressandid-tekitavad eufooriat,kui kahjustavad motoorseid reakts. Pikendavad reaks. Aega ja alandavad tundlikkust(alko,rahustid Oopiaadid-oopium,morfiin, heroiin)/ Stimulandid-stim. KNS-i ja tõstavad südamelöökide sagedust,vererõhku,lihaspinget)Paraneb tähelepanuvõime,kuid reakts. aeglustuvad(kofeiin,nikotiin,kokaiin,anfetamiin)/ Hallutsinogeenid- ained,mis muudavad taju ja kutsuvad esile hallutsinatsioone (marihuaana,maksaliin,LSD) Tunnetusprotsessid(kogn.protsessid)-psüh.protsessid,mille käigus luuakse infotöötluse vah
Nf-osake millel elktronrikas tsenter ja mis võib lovutada el paari elektronvaesele tsentrile. Oksüdeerumine-elektronide loovutamine.org ühendis vähendab vesiniku hulka või suurendab O,N või hal hulka molekulis Redutseerumine-elek juurdevõtmine. Surendab H hulka või vähendab O hulka mol. Nukleofilsus-võime loovutada elekpaari keem,suureneb per tabelis ülalt alla. Reaktsioonis. Aluselisus- võime siduda prootonit. SN1-mida stabiilsem karbkatioonne vaheüh, seda kiirem reakts. SN2 toimub seda kiiremini mida tug nf.Elimineerimis reakts- eraldataxe molekulist mingid fr. Molekuli küllastumatus suureneb.E2-elimineerimis reakts timumisex vaja tug alust mis ei ole hea nf.E1-on määratud karbkatiooni tekkega. Zaitsei reegel-aluse polt indutseeritud elimineerimine annab eelistatult suurema asedusga produkte e. rek.produktides domineerib rohkem alküülrühmi sis alkeen. Ketoenoolne tautoneerija-enooli- ketooni kiiret tasakaalulist üleminekut üxteisex.
Gaas teeb paisumisel tööd välisrõhu vastu, mistõttu tema siseenergia väheneb. Siseenergia muut U = 0 ehk isoleeritud süsteemis siseenergia on jääv ei muutu. 2. Miks sulamisprotsessis H U, kuid aurustumisprotsessis on nad erinevad? H U ainult juhul, kui meil on konstantse ruumalaga süsteem. 3. Milline on H märk järgmistes protsessides? Miks? a) Fe(t) + S(t) FeS(t), |eksoterm. reakts. H<0 b) (NH4)2Cr2O7(t) Cr2O3(t) + N2(g) + 4 H2O(g), |endoterm. reakts. H>0 c) 2 Na(t) + 2 H2O(v) 2 NaOH(l) + H2(g) |eksoterm. reakts. H<0 4. Kummal juhul on soojusefekt suurem, kas 1 mol metaani või 1 mol süsinikoksiidi täielikul põlemisel? Miks? 1 mol metaani põlemisel on soojusefekt suurem. Metaanis on süsiniku oksüdatsiooniaste väiksem kui süsinikoksiidis. 5
: 6.Aatomi, molekuli, iooni jne.: 7.Gaasi ja auru mõiste jne.: 8.Vedeliku mõiste jne.: 9.Vedelike voolavuse, visk.: 10. Vedelate lahuste ...: 11. Ainete vees lahustuvuse isel.: 12. Loodusliku vee koostis 13. Vee dissotsiatsioon.: 14. Millised ained on happed 15. Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks.: 16. Tahkete ainete röntgen.: 17. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. 18. Mõisted kristallainete strukt. : 19. Millistel juht. toimub kem. reakts. elektr. vesilahustes : 20. Millised reakst. on tasakaalu reakts.: 21. Difusiooni mõiste.: 22. Millised reakts on redoksreakts.: 23. Tsingi korrosiooni seadusp. vees jne. 24. Milliseid protsesse nim. elektrokeemilisteks? 25. Elektroodi mõiste.: 26. Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid.: 27. Soolade klassifikatsioon jne.: 28. Kuidas töötavad Volta ja Jacobi gal. elemendid.: 29. Millised seadmed on akumulaatorid?: 30. Värvide põhimõtteline koostis 31
GLÜKOLÜÜS 1. Mõisted. Glükolüüs on ensümaatiliste reaktsioonide ahel, mille käigus glükoos muudetakse püruvaadiks. a) Lähtesubstraat/substraadid - glükoos. Toidust saadavad süsivesinikud: - Tärklis ja glükogeen: hüdrolüüsitakse glükoosiks amüloosi abil suus. - Disahhariidid (maltoos, sahharoos, laktoos): hüdrolüüsitakse monosahhariidideks. Maltoos + H2O 2 glükoos (maltaas) Sahharoos + H2O glükoos + fruktoos (sahharaas invertaas) Laktoos + H2O galaktoos + glükoos (laktaas) b) Reaktsioonide toimumise koht rakus punased verelibled, rasvkoes, närvikoes, lihaskoes, maks. Toimub raku tsütoplasmas. c) Protsessi aeroobsus/anaeroobsus hapnikut tarbiv / mitte tarbiv. Anaeroobsetes rakkudes on glükolüüs ainus ATPd tootev rada. Aeroobsetes rakkudes esimene etapp süsivesikute oksüdatsioonil. Anareoobs...
1.vale.fotosünteesi pimedusstaatiumi reaktsioonid moodustavad calvini tsükli. õige. vale. süsihappegaas seotakse fotosünteesi pimedusstaadiumis. õige 2.!) fotosünteesi 2) fotosünteesi tulemusena tekib hapnik ja glükoos, mis on elus- organismidele eluks vajalikud ja annavad energiat.3)valgus vesi>>valguse käes toimuvad reakts>hapnik. süsihappegaas>pimeduse käes toim reakts>glükoos. 3. valgusstaadium toimub enne pimedusstaadiumit ning selles tekkinud ATP ja nadph2 molekulid kasutatakse ära pimedus staad ei saa kunagi toimuda enne valgusst. 4.Pimedusstaadium toimub lamellimembraanide peal. seal kasutatakse ära ATP ja NADPH2 molekulid ning tekib ADP molekulid. co2 seotakse ning moodustub glükoos. pimedusst toim tsüklilisi protsesse nim calvini tsükliks. Pimedusstaadium võib toimuda ka valguse käes. aga peale valgussstaadiumit.5.fotosünteesi kasutatakse süsinik ära glükoosi tekkeks. taimed ise kasutavad hapnikku hingamiseks, kuid toodavad se...
O2 NADH2 NADH2 GLÜKOLÜÜS TSITRAADI HINGAMIS- Glükoos TSÜKKEL AHELA REAKTS. H2O CO2 1. Glükolüüs toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. 2. Tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses, maatriksis. 3. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. GLÜKOOSI LAGUNDAMINE AEROOBSELT, summaarne võrrand: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O 38 ADP + 38P 38 ATP
I TERMODÜNAAMIKA ALUSED I Termodünaamika pôhimôisted. Termodünaaika I seadus energia ei teki, ega kao vaid läheb ühest vormist teise. Isoleeritud süsteemis on U jääv. Keemilise reaktsiooni soojusefekt vôrdub reaktsiooni saaduste ja lähteainete energiate vahega. Entalpia e. soojussisaldus [H = U + pV = U + nRT]. II Hessi seadus. Termokeemilised vôrrandid selline reakts. vôrrand, millele on lisatud reakts.i soojusefekt. Q- efekt sôltub T-st ja P-st. Hessi seadus reaktsiooni Q-efekt sôltub ainult lähteainete ja saaduste iseloomust (ja oleku parameetritest), kui ei sôltu reaktsiooni kulgemsie viisist ega vahe etappidest. Tekkeentalpia [H = Hj,f - Hi,f]: ühe mooli aine tekkimisel lihtainetest eraldub vôi neeldub soojust st. ühe mooli aine tekkimise Q-efekt. Pôlemisentalpia [Hc = Hj,c - Hi,c]. III Entroopia. Entroopia selline olekufunktsioon, mis isel. süsteemi korrapäratust
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Eksoterm reakts. - reaktsioonid, kus eraldub energiat H<0 (valdavalt ühinemisreakts) Endoterm reakts reaktsioonid, kus neeldub energiat H>0 (valdavalt lagunemisreaktsioonid) Iooniline side vastasmärgiliste ioonide tõmbumine (mittemolekulaarne), x>1,9 Keemiline element ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik Keemiline side mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil tekkinud side, esineb aatomite vahel
· Tahkete ainete peenestamine · Katalüsaatori kasutamine algselt reag. Katalüsaator ühe lähteainega ja siis annab selle üle teisele ainele. · Segamine · Reaktsiooni kiirenemiseks peab ajaühikus toimuma rohkem osakeste kokkupõrkeid. 3. Mis on katalüsaator? · Aine, mis muudab reaktsiooni kiirust (enamasti kiiremaks). 4. Mis on pöörduvad ja pöördumatud reaktsioonid? · Pöörduv reakts. reaktsioon, mis on kahesuunaline ja ei kulge kunagi lõpuni, vaid mingi tasakaaluolekuni. · Pöördumatu reakts. kulgevad ühes suunas lõpuni. 5. Mis on keemiline tasakaal? · Pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirus on võrdsed. 6. Kuidas on võimalik nihutada keemilist tasakaalu: · Kontsentratsiooni abil · Rõhu abil · Temperatuuri abil 7
reageerida. Hingamine ja südamerütm aeglasem, vähesem higistamine, seedekulgla aktiivsus ja verevarustus suurenevad, silmade valgustundlikkus väheneb. 5. Millistest Elamus (subjektiivne reaktsioon) – olukorra L15 komponentidest tähtsustamine emotsioonid koosnevad Tõlgendus (kognitiivne reakts.) – olukorra ning mis on nende potentsiaali taju funktsioonid? Tegevusalge (käitumuslik reakts.) – motivatsioon ja ettevalmistus Väljendus (väljenduslik reakts.) – seisundi kommunikeerimine Kuidas mõjutavad Positiivsed emotsioonid haaravad tähelepanu ÕO14 emotsioonid taju ja paremini
loovutamine redoksreakts. sellele vastab o.a suurenemine Elektrolüüs elektroodidel kulgev redoksreakts. mis toimub elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist Aluminotermia lihtainete enamasti met. Saamine ühenditest alumiiniumiga reutseerimise teel Akumulaator korduvalt kasutatav keemiline vooluallikas, mis on laetav Särdamine metalliühendi üleviimine oksiidiks kuumutamisel õhuhapniku juuresolekul 2)keemiline metalli vahetu keemiline reakts. keskkonnas leiduva oksüdeer. kuivade gaasidega kk. Elektrok metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega. Rohkem levinud. 3)muudetakse keemilisel reakts vabanev energia elektrienergiaks. Et elekktri saada tuleb oksüdeerumine ja reduts läbi viia eraldi elektroodidel. Ioonide liikumiseks ühendatakse lahused u-kujulise klaastoru abil, milles on elektrolüüdilahus. Mõlemas lahuses on metallpulgad(eri metallist), mis ühendatakse omavahel elektrijuhtmega paigutades ahelasse ka ampermeetri
Eksotermiliste reakts ( sidemete tekkel, osakesed lähevad üle püsivasse olekusse ja energia eraldub). enargia eraldub, endotermilistes reakts.( sidemete katkemisel, tuleb kulutada energiat ja tekkinud osakestel on ebastabiilne olek) Energia neeldub. KOVALENTE SIDE- aatomite vaheline side, mis tekib ühise elektronpaari abil. MITTEPOL. KOV. SIDE- esineb sarnaste mittemetalliliste elementide aatomite vahel. H 2O, CL2, O2, Br2. POLAARNE KOV. SIDE- esineb erinevate mittemetalliliste elementide aatomite vahel. HF, HCL, SO 3, H2O. ELEKTRON.- isel. Elemendi aatomi võimet siduda elektrone. RÜHMAS En kahaneb, siis
* Fotosünteesi võrrand: 6CO2+12H2O -> C6H12O6+6O2+6H2O. * Fotosünteesi tähtsus: 1)Vee fotooksüdatsiooni käigus eralduv hapnik on vajalik kõigi organismide hingamiseks.2)Fotos. Tagab süsiniku ja hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe.3)Fotos. Käigus muundatakse valgusenergia keemiliste sidemete energiaks.4)Calvini tsükli reaktsioonide vaheühenditest saab taimerakkudes alguse ka mitmete lipiidide ja aminohapete süntees. * Fotosünteesi valgusstaadium - 1)fotofüüsikalised reakts.- valgus en. muundumine keemiliseks energiaks, valguse energia abil ergastuvad klorofülli pigmendi molekulid ja sealt saadav energaia kasutatakse ära kõigis teistes keemilistes reakts. 2)vee lagundamine- tekivad hapniku molekulid 3) ATP ja NADPH2 süntees * Fotosünt pimedustaadium - 1) calvini tsükkel- pannakse kokku glükoosi molekul läbi erinevate keemiliste reaktsiionide. * Hingamise(H) ja fotosünteesi(F) võrdlus.- sarnasused; + H2O; +ATP;+ energia muundumine, erinevused:
Puhas süsinik 7.Mida kujutab endast see suits...?Süsinik 8.Mis on kütuse kütteväärtus?Soojushulk mis eraldub 1kg kütuse täielikul põlemisel (bensiin,petroolium,nafta) 9.Järgnevalt on toodud glükoos 'leegita põlemise'reaktsioon... C6H12O6(glükoos)+602(hapnik)[lähtained]>6CO2(süsihappeg)+6H2O(vesi) [saadused] 9.1Energia eraldub 9.2Toimub põlemine kuid leeki pole näha 10.Mida nim. Fotokeemiliseks reaktsiooniks?Reaktsioon mille kutsub esile valgus (fotosüntees)11.Kas fotokeem. Reakts. Saab toimuda ka pimedas?Ei saa,sest selle toimumiseks on vaja valgust12.Millised ainete muundimised toimuvad fotokeemilises reakts.?6CO2+6H2O>C6H12O6+6O2 13.Kirjelda fotosünteesi...(sama mis 12) , energia neeldub. 13.2(kas alati tekib glükoos ja O2?) Jah. 14.Miks on fotosünt. Tähtis loodusele?Inimesele?Kütus , ravimtaimed.Kui ei toimuks poleks eluks piisavalt O2'te.Toodab toita.(glük.)Salvestab päikeseE.Toiduks loomadele keda inimene sööb. 15.Mida nim. Tuumareakt.
Tahtlikult esile kutsutud seisnundid(meditatsioon, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, uimastitest tingitud seisundid) Unehäired: *unetus *kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehks narkolepsia- päeva jooksul 10-15 mins teadvusekaot. *uneapnoe- une ajal tekkiv hingamise katkestus *unesrände(kuutõbi) Uimastid: * depressandid (alkohol, rahustid, opiaadid)alandavad tundlikkust, 2 koosmõju tugevam, väikestes kogustes tek eufooriat, kuid kahjust motoorseid reakts. *stimulandid (kofeiin, nikotiin, anfetamiinid:ecstasy)stimileerivad KNSi, reakts aeglustub, paraneb tähelepanuvõime *hallutsinogeenid(marihuaana, meskaliin, LSD) muudavad taju, hallutsinatsioonid.
nad enam üksteist ei mõjuta. Es=E/A Eriseoseenergia Leptonid- osalevad ainult nõrgas. 3.Vastastikmõjusid seoseenergia ühe nukleoni kohta. Tuumaenergia põhineb vahendavad: gravitatsiooni- gravitonid(pole avastatud), eriseoseenergiate erinevuste ärakasutamisel Ahelreaktsioon elektromagnetiline- footon, nõrk jõud- uiikonid, tuumajõud- on reakts, mis põhjustab iseenda jätkumist: lõhustumise gluoonid. 4.Osakeste iseloomustamiseks kasutatakse tagajärjel tekkinud neutronid kutsuvad esile uusi lõhustumisi. seisumassi ja elektrilaengut. Osakese ja tema antiosakese Toimub raskete tuumade lõhustumisel. Reakt-i kulgemist erinevus seisneb laengus. 5.Antiosakese laeng on kirjeldab neutronite paljunemistegur. Mida suurem see on, vastandmärgiga. 6.Kvargi ,,värv" tähendab tema laengut,
1.tundravööndi m-aastaläbi niiske. Tekib turbahorisont, gleihorisont, igikelts(TCD) 2.okas-ja segametsade leetm-happelised, sademete hulk ületab aurumise, leetumispr(AEBCD) 3.lehtmetsade peenm-niiske/soe kl soodustab org.aine lagunemist-lehed(OAEBCD) 4.Rohtlate mustm-aurumine=sademed, org aine laguneb aeglaselt, taimedel enamus a-st puhkeper-mulda kuhjub org ainet, mida taimed ei kasut(ABCD) 5.poolkõrbe ja kõrbe hallmullad-aurumine ületab sademed, palju sooli, aluseline reakts, mullateke võimalik kõrgema põhjaveetasemega alal(ABCD) 6.Troopilised puna-ja kollam e ferraliitmullad-1-2mln a, 6-7m, soojas/niiskes kl keem murenemine, huumust ei ladestu mulda, kuhjub Fe ja Al oksiidid, mullal happeline reakts. Muldade degradeerumine-*sooldumine-ariidse kl alal. seda soodustab muldade kastmine. vesi maapinna sisse, lahustab soolasid, aurub maapinna peale, aurab, soolad jäävad järele. Toimub ka looduslikult *erosioon-toimub tänu põllumaj-le, metsandusele
sõltumata nende saamisviisist: C+O2=CO2 (nn daltoniidid); Tahkete ainete korral ei kehti, st koostis oleneb saamisviisist (nn bertolliidid) N: FeS0,95.. Archimedese seadus: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Faraday seadused: 1)Elektrolüüsi ajal on elektroodidel toimuvates keemil reakts tekkiva aine hulk võrdeline elektrolüüti läbiva elektrihulgaga. 2)Erinevatest elektrolüütidest võrdse elektrihulga läbijuhtimisel on elektroodidel eralduva iga aine moolide arv pöördvõrdeline tema loomlaengu suurusega. 2. Aine ja materjali mõiste, nende eksisteerimise olekud tavatingimustel Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, võib esineda nii puhtana (suhteline mõiste) kui ka ühendites, nt prooton, neutron, elektron
jäävuse järgi): igas süsteemis tahkude vahelised nurgad on konstantsed, st et ka moonutatud kristallvormi puhul jäävad tahkudevahelised nurgad muutumatuteks (mis on iseloomulikud antud aine kristallile). Ainete sisestruktuur on peamine faktor, millest oleneb aine/materjali kõvadus ja tugevus. 20) Elekrolüütide vesilahustes toimub keemiline reakts siis, kui vesilahuse dielektriline läbitavus on küllalt suur, et lõhkuda elektrolüüdi sidemeid. Kui tõsta elektrolüüdi vesilahuse temp, siis tekib ioone veelgi rohkem. Elektrolüüdi vesilah-s toimuva keemil reakts käigus neutr elektrolüüdi molekul laguneb iooniks. CuCl2 <-> Cu2+ + Cl2 - Samuti toimub keemil reakts elektr vesilah-s, kui need lahused pole küllastunud
- esmane uriin sisaldab alguses koiki aineid. 16Kuidas organism hoiab vee tasakaalu?- h8potalamus regul. vee tasakaalu. stimuleerib ajus asuvat janukeskust. Termoregulatsioon 1Missuguses kliimas on inim. välja kujunenud?- inim. evolutsiooniline kodumaa on Aafrika ja seega on ta liigina kohastunud elama soojas kliimas. M eil on ohuke soojust isoleeriv ja väga hore karvkate. 2Millal tekib inimese kehas soojus?- soojust saadakse organismis toimuvate ainevahetuste reakts. käigus. 3.Miks ei toimu vastsundinud lapsel kulmavärinaid?-nende organismis toimub kulmavärinate soojusproduktsioon, mille allikas on pruun rasvkude. See on eriline rasvkude, mida liidab abaluudevahelises piirkonnas, kaenla all ja kaela umber. 4Kuidas inim. voib kaotada kehasoojust?-soojusjuhtivusel, konvektsioonil, aurustumisel, soojuskiirguse teel. 5Miks veest välja tulles on kulm?-kuna vesi aurab kehalt kiiresti, see votam kehalt energ. ja kehal hakkab kulm.
vask(I)oksiidi, suhkur ie aga oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Kuna reaktsiooni annavad ainult taanadavad suhkrud, siis seega sahharoos fehlingi reaktiiviga ei reageeri, küll ga reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel. Hüdrolüüsi protsessi nim inversiooniks , glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarset segu nim invertsuhkruks Barfoed reakts: see reakts võimaldab eristada tandavaid mono- ja disahhariide, kuna happelises kk taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Monosahhariidide reakts Cu(CH3COO)2 ga tekib tumepunane vaskoksiidi sade. Selivanoff´i reakts: suhkrute kuumutamisel, eriti hapete juuresolekul, mood pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool, heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte, mida sageli kas ka suhkrute
selle tulemusena kaotab valk esmalt 3 ja siis 2 järku struk.Sellist nähtust nim denaturatsiooniks.*valke võivad veel denatureerida mehaan tegurid:happed,raskmetallid,ioniseeriv/ultraviolettkiir jne.*selle käigus häviv kõrgema järk stru,peptiidsidemed ei katke.*organismis lagundatakse valgu mol aminohapeteks vastavate ensüümide toimel.*Renaturatsioon-denaturatsiooni pöördeprotsess.toimub siis kui dena-vate tegurite mõju pole veel lõpslikult lagunenud. Valku ül.*Biokeemiliste reakts kiirust reguleerivad valgud,nim ansüümideks.neid iseloom kõrge spetsiifilisus,sest iga reakts juhib oma ensüüm.*ensümaatiline funktisioon väljudnub :nr inim süljes valk amülaas lagun tärklist.see ensüüm lühustab toiduga suhu sattunud tärkl mol esmalt eri pikusega oligosah ja siis tärkl monomeerideks.-glükoosi mol.samal ajal ei lagunda amülaas toidus leiduvaid teisi orgaanilisi ühendieid
1. Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reakts ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasut vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, C12, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemp-l tahked ained või gaasid. Kasutamine: kui otsime mõnda elementi mendelejevi tabelist või tahame kirja panna reaktsiooni võrrandit. Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on
Glükolüüs- glükoosi algne lagundamine Toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrg. , Aeroobne(hapnikuga)- tekib püroviinamarihape, selle lagundamisel NAD Anaeroobne- käärimine, tekib piimhape v etanool moodustub aint 2ATP molekuli Tsitraaditsükkel püroviinamarihappe edasine lagundamine toimub mitokondris..eralduvad järkjärgult CO2 molekulid ja H aatomid. Tekib 10 NADH2.. jäägina eraldub CO2 Toimub lipiidide ja aminohapete lõplik lagundamine Hingamisahela reakts. Toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes Fotosüntees valguskiirus peab jõudma kloroplastideni,seda võib jagad kaheks Valgusstaadium Pimedusstaadium
dvitamiin. Aminohape amfoteerne ühend, valgu ehitusosa e. valgu monomeer. Peptiidside kovalentne side, ühendab aminohappe jäägid valgumolekuliks. Polüpeptiid valgu sünteesi esmane tulemus. Globulaarnevalk kerakujule sarnanev valk. Firbillaarnevalk niitjas valk. Denaturatsioon olukord, kui valgu kõrgstruktuur laguneb lihtsamaks struktuuriks. Renaturatsioon kui valk võtab kõrgemat järku struktuuri. Ensüüm valk, mis reguleerib biokeemiliste reakts. kiirust. AIDS Viirushaigus inimesel, omandatud immuunpuuduslikkuse sündroom. HIV viiruse tüüp, aidsi tekitav viirus. Vitamiin madalamolekulaarne aine, aktiviseerib ensüümi. Transportvalk valk, mis kannab edasi teisi mol. Retseptorvalk valk, mis annab inf. raku sisse. Kontaktsioonvalk valk, mis võimaldab liikumisi. Antikeha kaitsevalk, mis moodustatakse võõrvalkude vastu. Tertsionaalne nähtus, kui kõrgemat järku struktuurid võtavadprimaarstruktuuri kuju.
Entroopia-süsteemi korrapäratuse mõõt. TermodünaamikaI - energia jäävuse seadus, mille kohaselt igas isoleeritud termodünaamilise süsteemi protsessis on siseenergiakonstantne. Termodünaamika II Igas spontaanses protsessis peab süsteem ja ümbritsev keskkonna summaarne entroopia kasvama.Termodünaamika III kui temperatuur läheneb absoluutsele nullile, läheneb süsteemi entroopia konstandile. Entroopia kasv S>0 (sulamine,aurustumine, lahustumine, temp tõstmine, reakts, kus gaasiliste ainete hulk kasvab)Entroopia kahanemine S<0veeldumine, tahkestumine,gaasiliste ainete mahu vähenemine)Spontaansusehindamine :G=H -TS (G- Gibbsi vaba energia muut. Protsess spontaanne kui G<0Mida suurem on Kc või Kp , seda enam on reaktsiooni tasakaal nihutatud paremale, produktide poole.reaktsiooni isotermi võrrand: G = - R · T · ln(Kp) G << 0 (Kp >> 1) reaktsioon kulgeb vasakult paremale, tasakaalusegus põhiliselt saadused. Reaktsioon kulgeb praktiliselt lõpuni
1.Mateeria vormid aine ja väli Aine on see, millest kõik kehad koosnevad.väli on see, mille abil üks keha teist mõjutab. Mõju saab avaldada ainult siis kui esineb rohkem kui üks keha. Mateeria põhiomaduseks on liikumine ehk muutumine(meh. Liikumine, keem. Reakts. Raku teke, elusorg evolutsioon) 2.Mida näitab elektrivälja tugevus? Kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. 3.Elektrivälja tugevuse valem,ühik. E=F/q (N/C) 4.Elektrivälja jõujooned. Mõttelised jooned, mille igas punktis on Evektor suunatud piki selle joone puutujat (jõujoon on inimese poolt välja mõeldud abivahend) 5.Homogeenne elektriväli.
· katioonid · anioonid 4. Vee tähtsus igal organiseerituse rasemel MOLEKULI TASAND · osalev reaktsioonides · fotosünteesi lähteaine · universaalne lahusti · pH avaldub veekeskkonnas RAKK · [suur soojusmahtuvus] takistab rakkude ülekuumenemist ja kiiret jahtumist rakkude · [hea soojusjuhtivus] eksotermiliste reakts. puhul soojus termoregulatsioon rakust välja · [kõrge aurustumissojjus] kaitseb kuumenemise eest · stabiilne sisekeskkond rakkudes (60-80% vett) · tagav rakkude siseõhu ehk turgori ORGANISM · termoregulatsioon (higistamine, vee aurumine lehelt) · stabiilne kuju (ümaruss, naha elastsus) · viljastamine (veekogus, sperma) · ainete transport (vesi, tõuseb/laskuv vool)
Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Makrotoitained on vesi, valgud, süsivesikud ja toidurasvad. Peab saama palju. Mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalid, ei pea saama palju. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Ensüümid on valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reakts toimumie, jääed ise muutumatuks. Leidub kõikjal.Kiirendavad reaktsioonide kulgu. Toime sõltub organismi temp, keskkonna happelisusest v aluselisusest. 2100 erinevat ensüümi in org. Vitamiinid on lihtensüümid. Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene vajab normaalseks elutegevuseks. (Cvit puudus=skorbuut; Avit puudus=kuivsilmsus, Dvit puudus = rahhiit) Ainevahetuse kiirus sõltub kehamassist, vanusest, keha temperatuurist ja toitainete hulgast.
Ensüümid-ME kuuluvad liitensüümide koostisse. Elukeskkond-magevee kalal on org. vähem elemente kui mere kalal Süstemaatiline kuuluvus-taimedes ja loomades on erinevad elemendid Saastatus-nt pliisaastatus,mõjub taimedele ja seentele Elementide vastandtoime-nt Ca asendub luudes Sr-ga. Elementide kogunemine org.-tippkiskjatesse kuhjuvad elemendid Sõltub tarbitavast toidust-toidunõud, toidu kval. Vee funktsioonid molekulaarsel tasandil vesi on fotosünteesi lähteaineks osaleb hüdrolüüsi reakts. universaalne lahusti kindlustab rakkudes OK sisekeskkonna kaitseb rakke ülekuumenemise eest hoiab org. norm kuju kaitseb aitab kaasa org. arengule Vesi tuleb.. joogist, söögist, ainevahetuses moodustub vett Vesi väljub.. uriin, higi, hingates veeauruna. väljaheidetega Mida noorem on org, seda suurem on veesisaldus ja seda kiirem on veevahetus vesi kui-kliimat kujundav faktor, elukeskkond, arengukeskkond, levikukeskkond, bioproduktsiooni määraja.
tõenäosus on suurem.
b) rõhu tõstmine - ei muuda, kuna osakesed on tahkes ja vedelas kujus.
c)happe konserdratsiooni suurendamine - kasvab, mida suurem on konst. seda
tihedamalt paiknevad osakesed reageerivas segus ja seda kiiremini läheb reaktsioon
käima.
d) vee lisamine - aeglustub, kuna koserdratsioon väheneb.
e) Metalli peenestamine - kiirendab, reageeriva aine pind on suurem
CaO + Co2= CaCo3 (H
ensüümkatalüsaatorite – abil. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse lahust läbiva pol polarisatsioonitasandi pöördenurga ajalise muutuse kaudu. Seda võimaldab su lagunemisproduktide optiline aktiivsus. Sahharoos pöörab polarisatsioonitasan 66,550 ), tema inversiooniproduktide segu aga vasakule, kuna glükoos pöörab 52,50 ), fruktoos aga vasakule ([αeri] = eri] = - 91,90 ). Seetõttu reaktsiooni kulgemi pöördenurk väheneb, muutub võrdseks nulliga ja seejärel negatiivseks. Reakts konstantne negatiivne pöördenurga piirväärtus. Pöördenurk αeri] = sõltub eripöörd (toru pikkusest) l ja 2 vmax kontsentratsioonist c: αeri] = = f([αeri] = eri], l ,c). Polarisatsi mõõdetakse polarimeetri abil Töövahendid. Polarimeeter KRÜSS, kolb suhkrulahuse segamiseks Töö käik. 1) Esmalt täidetakse polarimeetri toru (toru pikkus l=100 mm) määratletud kon suhkrulahusega 2) valatakse suhkrulahus polameetri torust välja
2)lisaks heterogeenses keskkonnas d)faaside kokkupuutepinna suurus e)reaktsioonisaaduste difusioonikiirusf) 2-aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergiast 4. Aine valem –l. Keem.reakt. leiab aset kas kahe aineosakese vahel (need peavad kokku puutuma; nt. H2+Cl2à2HCl) või ühe ja sama aineosakese sees (lagunemisrea; nt. C2H6à2CH3). Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid olulisem on o.-a. järgi: a) kui reaktsioonil muutub vähemalt ühe elemendi aatomite o.-a., nimet. reakts.-i redoksreaktsiooniks; b)elemendi o.- a. ei muutu – lõpuni minevad reakts.-id (nt. põlemisr.-id) ja lõpuni mitteminevad e. tasakaalureaktsioonid. Reaktsioonid jagunevad ka nii: liht-ja liitreak.-id, pööratavad ja mitte pööratavad reakts.-id, paralleelsed r.-id, järjestikused r.-id, seostatud r.-id, ahelr.-id, fotokeemilised r.-id. Keemilise reaktsiooni võrrand on keemilise reakts.-ni üleskirjutus, mis sasaldab reakts.-i lähteainete ja saaduste keemilisi valemeid ning näitab reakts
12 NADP (18 ATP -> 18 ADP + 18 Pi) Calvini tsükli käigus tekkinud NADP ja ADP on uuesti kasutatavad valgusstaadiumi reaktsioonides, glükoosi molekulid väljuvad kloroplastidest või moodustavad esmase säilitustärklise. Fotosünteesi tähtsus: - taimedele: 1. Taime peamine varuaine on tärklis. Kõigis autotroofse taime osades pole kloroplaste (nt maa-alustes osades ja varre sisemuses), need saavad toitaineid taime nendest osadest, kus toimub fotosüntees. 2. Calvini tsükli reakts. vaheühenditest saab taimerakkudes alguse mitmete lipiidide ja aminohapete süntees. 3. Vee fotooksüdatsioonil vabaneva hapniku kasutavad ära mitokondrid. Heterotroofselt toituvad rakud saavad glükoosi oksüdatsiooniks vajaliku hapniku väliskeskkonnast. Seda kasutavad ka kloroplaste sisaldavad rakud nt öösel. - heterotroofsetele organismidele: 1. Heterotroofid ei suuda valgusenergiat keem. energiaks muuta. Elutegevuseks vajaliku energia saavad nad toiduga omastatava org
Vaadeldava meetodi järgmises etapis kasutatakse peroksüdaaside perekonna üht esindajat, rõika peroksüdaasi, mille süstemaatiline nimetus on doonor:H2O2-oksüdoreduktaas. Ka POx on koostiselt liitvalk, mis sisaldab mittevalgulise komponendina heemi, olles seega hemo- ehk kromoproteiin. POx katalüüsib spetsiifiliste substraatide(elektronide doonorite) oksüdeerumist kasutades elektronide aktseptorina teist substraati, H2O2, mille redutseerumisel moodustub H2O. NB Mida alltoodud reakts. skeem näitab Kui kasutada substraati, mille oksüdeerumisel tekib värviline produkt ,siis saab PO x-i reaktsiooni hõlpsasti jälgida spektrofotomeetriliselt. Värvilise ühendi kontsentratsioon on võrdelises sõltuvuses uuritava proovi glükoosisisaldusest. Oksüdeeritud substraat + H 2 O 2 Peroksüdaas Taandatud substraat +2 H 2 O → Värvusetu Värviline
Pi) Calvini tsükli käigus tekkinud NADP ja ADP on uuesti kasutatavad valgusstaadiumi reaktsioonides, glükoosi molekulid väljuvad kloroplastidest või moodustavad esmase säilitustärklise. Fotosünteesi tähtsus: - taimedele: 1. Taime peamine varuaine on tärklis. Kõigis autotroofse taime osades pole kloroplaste (nt maa-alustes osades ja varre sisemuses), need saavad toitaineid taime nendest osadest, kus toimub fotosüntees. 2. Calvini tsükli reakts. vaheühenditest saab taimerakkudes alguse mitmete lipiidide ja aminohapete süntees. 3. Vee fotooksüdatsioonil vabaneva hapniku kasutavad ära mitokondrid. Heterotroofselt toituvad rakud saavad glükoosi oksüdatsiooniks vajaliku hapniku väliskeskkonnast. Seda kasutavad ka kloroplaste sisaldavad rakud nt öösel. - heterotroofsetele organismidele: 1. Heterotroofid ei suuda valgusenergiat keem. energiaks muuta. Elutegevuseks vajaliku energia saavad nad toiduga omastatava org
glük kontrollida, vähe. Või mitte üldse. maksa ül: *vere glük. sisalduse reg *aminohapete sisalduse reg *plasmavalkude süntees *punaste vereliblede süntees lootel *sapi tootmine *rasvade sisalduse reg *kollesterooli süntees * vitamiinide varu säilitamine *kahjulike ainete lagund *vere punaliblede lagund Veebilanss veekoguste summa mida organism saab, kaotab või akumuleerib Termoregulatsioon inimesed endotermsed püsisoojased, terves kehas, eriti lihastes, ainevahtuse reakts, hüpotalamus ,,mõõdab" vere temp, Soojusbilanss soojusliikude summa mida organism saab, kaotab või akumuleerib Kaitsehaiguste eest ninaõõnes ja hingetorus filtreerivad ripsmed, sülg, higi, pisaravedelik, maomahl, mittepatogeensed mikroorganismid, immuunsüsteem Immuunsuse vormid: tsellulaarne immuunsus (tapjarakud, hävitavad patogeeni koos nakatunud rakuga), humoraalne immuunsus (antikehad seonduvad
"suure paugu teooria": üliväikese ja tiheda mateeriakogumi plahvatuslik laialipaiskumine, mille käigus moodustusid ebapüsivatest osakestest aatomid ja molekulid, mis gravitatsioonijõu mõjul hakkasid tihenema .... Keemiline evolutsioon · 4,5 3,5 miljardit aastat tagasi · A. Oparin ja J. Haldane (1924, 1929) - oluline ürgatmosfääri koostis, tänu millele sai elu tekkida · 3 etappi: - lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (AH, nukleotiidid jne.) gaasidevaheliste reakts. tulemusel - bioloogiliste polümeeride teke - polümeeride organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad, konservaattilgad jne.) * Oparin, Miller ja Fox ning Woese BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON Kus võis elu tekkida? - "Soe lomp", so Darwini metafoor, mida arendasid edasi Oparin (ürgpuljong) ja Haldane. See on 80-100°C veekogu, mis sisaldas ka biopolümeere. Ka Milleri ja Foxi katsed lähtuvad sellest hüpoteesist (vt. lk. 59)
transaminaasid Aminohapete koosseisust kantakse lämmastik glutamaadi koosseisu transaminaside abil, kust järgnevalt eemaldatakse glutamaadi dehüdrogenaasi poolt. Transaminaaside tulemusel muutuvad aminohapped ketohapeteks. Sellistes reaktsioonides osaleb kofaktorina PLP. glutamaadi dehüdrogenaasi reaktsioon mõlemal juhul vabaneb üks lämmastikammoodium. (tähtis ka seriini ja treoniini dehüdrataasid – aga ei pea teadma) ketoglutaraat – tsitraaditsükli 3nda reakts tulemus lipiidide oksüdatsioon NADH, NADHP, FADH2, tiamiinpürofosfaat, püridoksaalfosfaat (radade rekatsioonid, substraadid, ensüümid on tähtsad) NADH dehüdrogenaas (kompleks I) Katalüüsitav protsess: NADH+5H+(M)+UQ -> NAD++UQH2+4H+(IMS) Suktsinaadi dehüdrogenaas ( kompleks II) Katalüüsiv reaktsioon: Suktsinaat+UQ -> fumaraat UQH2
Lôpmatul lahjendamisel muutub vôrdseks 1-ga Astmeline dissotsiatsioon protsess toimub 2 vôi enamas järjestikus astmes. N: I Na2S +H2O NaHS + NaOH = 2Na+ + S2+ + H2O 2Na+ + HS- + OH-; II NaHS + H2O H2S + NaOH = Na + HS + H2O H + S + Na + OH? Pôhivôrrand: I H2S H + HS; II HS H + S (k1 >> k2). Tegurid: CH3COOH CH3COO- + H+ 1) Lahjendamine saaduste suunas, sest veemolekulid ümbritsevad etaanhappe molekuli ja nôrgendavad sidet. 2) T+ - tasakaal paremale, sest endotermne reakts. 3) (sama happe) soole lisamine tasakaal vasakule (lisame saadust). III Tugevad elektrolüüdid. (lahuses molekule pole, NaCl lahus). Kui vôtta suurema konts. lahus, ka tugevatel on i < v ja < 1. Ioonpaarid vôivad tekkida, aga molekul mitte, siiski vôib käituda nii nagu poleks täielikult dissotsieerunud. Aktiivne kontsentratsioon [a = c]; a näiline konts. aktiivsustegur (=näiline ).
· "kollane veresool"; lahustub vees · veevaba sool tekib 60 C juures · (kõrgemal temp-l laguneb - ohtlik) · saadakse tänapäeval lihtsooladest : · FeCl2 + 2KCN Fe(CN)2 + 2KCl · Fe(CN)2 + 4KCl K4Fe(CN)6 · - kasutatakse fotograafias, anal. keemias jm · K3Fe(CN)6 - kaaliumheksatsüanoferraat(III), · "punane veresool"; lahustub vees · (vesilahus rohekas) · saadakse näit (summaarne reakts.) : · Fe2Cl6 + 12KCN 2K3Fe(CN)6 + 6KCl · Tegelikult kulgeb reakts 2 etapis : · Fe2Cl6 + 6KCN + 6H2O 2Fe(OH)3 + 3KCl + 6HCN · Fe(OH)3 + 6KCN K3Fe(CN)6 + 3KOH · Leeliskeskkonnas K3Fe(CN)6 redutseerub : · 4K3Fe(CN)6 + 4KOH 4K4Fe(CN)6 + 2H2O + O2 · Mõlemat tüüpi kaaliumheksatsüanoferraate kasutatakse · erinevate raudioonide määramiseks: · Fe2+ + K3Fe(CN)6 "Turnbulli sinine" (sade) · Fe3+ + K4Fe(CN)6 "Berliini sinine" (sade)
Evolutsioon Evolutsiooni tõendid. Elu tekkeajaks peetakse 4-3.5 miljardit aastat tagasi. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist suur pauk >elementaarosakesed->aatomid->makromolekulid->mikrokerad->prokarüoodid- >eukarüoodid->hulkrakne I Ajalooline meetod. Palentoloogia, Fossiil väljasurnud org. jäänused või jäljendid. Surnud org. säilivad kivististena juhul kui nende mineraalsed või pehmed koed asenduvad keemiliste reakts. käigus hästi säilivate mineraalidega. Suuruse järgi jagunevad fossiilid 1.) makrofossiilid silmaga nähtav 2.) mikro mikrosk. nähtav. paleontoloogia teadus möödunud aegadelelanud organismidest. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi, Ajalooline vanus jaguneb suhteline vanus näitab, millised org. eksisteerisid varem, millised hiljem. abs...
Korrosioon-metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Fe-roostetamine,poorne&ei kaitse edasise korri eest.al zn cr õhu ja vee tõttu vastupidavad-tekib õhuke tihe oksiidikiht. Keemiline korrosioon-metalli vahetu keemiline reakts keskkonnas leiduva oksüga.+kuiv gaas,vedelik.kuum temp-intensive- kuumtöötlemine,ahi,automootor. 3fe+2o2fe3o4 2fe+3cl22fecl3 Elektrokeemiline korrosioon-Levinum,võibolla intensive tavatingimustes. Toimumise tingimuseks metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega.co2 , kulgeb 2 omavahel seotud reaktsioonina,võivad toimuda ka m'i erinevatel pinnaosadel.1)metallia oksüd 2)oksüde redutsimine 1)Fe-2efe2+ raua oksimine,tek raua ioonid,lähevad lahusesse. 2)levinum oksüja tavakates õhuhapnik
Rohekaskollane Cl2 iii. Must I2 iv. Punakas Br2 · Mürgisust kõik on mürgised 12. Miks on ammoniaagi vesilahusel aluseline keskkond? · 13. Millisel lihtainel ja millisel liitainel esineb sublimatsioon? · I2, H2O 14. H2SO4 ja HNO3 eriomadused. · H2SO4 · HNO3 15. Oska kirjutada võrrandeid H2, O2, NH3, H2SO4, HNO3 saamise kohta. · H2 keskmise aktsiivsusega metalli reakts. Lahjendatud happega. · O2 vee katalüüsil · NH3 ammooniumsool + leelis · H2SO4 · HNO3
Kokku võib aeroobsetes tingimustes ühe glükoosimolekuli lõplikul lagundamisel moodustuda 38 ATP molekuli. Glükolüüsil saadi 2 ATP molekuli Hingamisahela reaktsioonide tulemusel veel 36 ATP http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/cell/mitochondria/index.html NADH2 NADH2 GLÜKOLÜÜS TSITRAADI HINGAMIS- TSÜKKEL AHELA Glükoos Pyr REAKTS. CO2 Kasutatud materjal: • http://www.teachersdomain.org/sci/life/index.html • http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/l ife/cell/krebs/index.html • http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1 0/MitoChondria.jpg • http://www.life.uiuc.edu/crofts/bioph354/nad.html • http://www.efn.uncor.edu/dep/biologia/intrbiol /cdel2.htm • http://kentsimmons.uwinnipeg.ca/cm1504/respiratio n.htm
(tühja orbitaali ja positiivse laenguga) elektrofiilne tsenter- aatom, millel on tühi või osaliselt täitmata orbitaal ning pos laeng või osalaeng. nukleofiil- tuumaarmastaja, ühend või osake, millel on sukleofiilne tsenter.(vaba elektronpaariga osake, omab negatiivset laengut) nukleofiilne tsenter- nukleofiili koostisse kuuluv vaba (sidemeks kasutamata) elektroni-paariga aatom ründav osake- reaktsiooni alustav osake (asendusreakts. korral asendab teise sama tüüpi osakese reakts. tsentri juures, liitumisreaktsiooni korral ühineb esimesena vastasnimelise reaktsioonitsentriga) reaktsioonitsenter- nukleofiilsus-, elektrofiilsus- või radikaaltsenter, kuhu ühineb ründav osake lahkuv rühm- asendusreaktsiooni korral väljatõrjutav osake katkev side- kovalentne side, mis katkeb lahkuva rühma väljatõrjumisel väljatõrjutud osake- asendusreaktsiooni korral väljatõrjutav osake nukleofiilne asendus- Tugevam nukleofiil tõrjub nõrgema nukleofiili välja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
