sissepritse korral ka õhk, soodustamaks kiiret ja täielikkupõlemist. 2. Takt. Klapp sulgub ning tänu väntvõlli edasisele pöörlemisele surutakse bensiin kokku. Seejuures suureneb tema siseenergia. Vähendades ruumala kolvi peal, hakkavad molekulid kiiremini liikuma, kasvab gaasi siseenergia ja temperatuur. Kokkusurumise lõpul pannakse küttesegu küünla elektrisädemega plahvatama. Toimub küttesegu ülikkiire põlemine. 3. Takt. Põlemisel tekkinud gaasid tekitavad suure rõhu silindris ning suruvad kolvi alla. Seda nimetatakse töötaktiks. Kolvi liikumine antakse edasi kepsule, siis väntvõllile ning sealt edasi, kuni ratasteni välja. Teise ja kolmanda takti ajal on klapid suletud. 4. Takt. Kolb liigub üles ning avanenud väljalaskeklapi kaudu eraldatakse põlemisproduktid keskkonda. Seejärel väljalaskeklapp sulgub ning töötsükkel kordub. Mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: 1
(dimetüülammooniumkloriid) Funkts. Ees-või järel- Näited Füüsikalised Leidumine või saamine Keemilised Aineklass, liide rühm omadused ja kasutamine omadused üldvalem, mõiste -OH -ool CH3OH Hüdrofiilsed tänu Etanooli saadakse 1.) Põlemine (täielik põlemine): Alkohol H-sidem. C2H5OH+3O22CO2+3H2O hüdroksü- Metanool moodustumisele. 1.) sahhariidide kääritamisel: C6H12O62C2H5OH+2CO2 CnH2n+1OH
Happed on ained, mis võivad loovutada prootoni, alused on ained, mis võivad siduda prootoni. Amiini reageerimine happega: o R-NH2+HCl ->R-NH3Cl Amiinid on alused Kui amiiniga seotud hape neutraliseerida, saame vaba amiini. Amiinide reageerimine hapetega amiin + hape sool (nagu ,,hape + alus" reaktsioonis kombeks). CH3 CH2 NH2 + HCl CH3 CH2 NH3+ ·Cl etüülamiin + vesinikkloriid etüülammooniumkloriid Amiinide põlemine amiin + hapnik süsihappegaas + veeaur + lämmastik 2 C2H7N + 7,5 O2 4 CO2 + 7 H2O + N2 Füüsikalised omadused: Amiinid annavad vesiniksidemeid. Et aga lämmastiku elektronegatiivsus on madalam kui hapnikul, siis on lämmastiku aatomi osalaeng amiinis väiksem kui hapnikul alkoholi molekulis. Seetõttu on ka amiinide antavad vesiniksidemed nõrgemad kui need, mida annavad alkoholide molekulid. Tänu vesiniksidemetele lahustuvad lühema ahelaga
Arvestan sellega et induktsiooni vool on vastupidine elektrivoolule, ehk paremakäe reeglit kasutades otsib voolu suuna ja siis leiab induktsiooni voolu suuna 11. Mida nimetatakse eneseinduktsiooni nähtuseks, millise nähtusega ja kuidas sarnaneb see mehaanikas? Endainduktsiooniks nimetatakse nähtust, kui vooluga juhtme muutuv magnetväli indutseerib (tekitab) elektromotoorjõu samas juhtmes. Nt pirni läbi põlemine, pirn põleb läbi kuna voolutugevus muutub liiga suureks
Sabath-Trinkler. Otto ringprotsess. Kolbmootorite rpr., kus soojus suunatakse protsessi püsival mahul v=const , nim. Otto ringp. Otto rp. töötavates mootorites kasut. kergeid vedel-ja gaas kütuseid. Õhu ja kütuse segu süüdatakse elektri sädemega. Siin on soojuse eraldumine vaadeldav püsivmahulisena. Protsessi kujutame Ts diagrammil: 1-2 –adiabaatiline komprimeerimine. a.s.s.->ü.s.s. (ülemine- ja alumine surnudseis) . =v1/v2 – mootori kompressiooni e. surveaste. 2-3 isogoor, põlemine. - isogoorne rõhutõusuaste. 3-4 –adiabaatne paisumine. 4-1 jahtumine, v= const. Lo=lp-lk=□B34AB-□A12BA. q1=□A23BA, q2=□B41Ab. Pvk=const. Otto mootoritel on kasutegur määratav ainult surveastmega. t=1-1/k-1. Diiseli ringprotsess Kasutatakse raskeid kütuseid. Diisel kütus nii kiirelt ei põle ja seetõttu põlemis protsessi jooksul kolb nikub. p lp=23411’2’2 T q0=l0=q1-q2
4. Väljalasketakt. Kui kolb jõuab alumisse surnud seisu, avaneb väljalaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes põlemisgaasid läbi väljalaskeklapi välja. Kui kolb jõuab uuesti ülemisse surnud seisu, algab jälle 1. takt. Mootor I nukkvõll V klapid P kolb R keps C väntvõll W veesärk E nukkvõll Mootori osad 1. Silinder Silinder moodustab ruumi, kus toimub küttesegu põlemine ja soojusenergia muundamine mehaaniliseks tööks. 2. Kolb Kolb on silindris tihedalt liikuv vahesein. Mootori töötamisel sooritab kolb silindris sirgjooneliselt edasitagasi liikumist 3. Keps kujutab endast kangi mis seob kolvi edasi tagasi liikumise väntvõlli pöörlevaks liikumiseks ja vastupidi, olenevalt sellest, mis sugune neist on liikumise allikas. 4
VÄNTMEHHANISMI RIKE JA NENDE AVASTAMISE TEGURID, NENDE RIKKED JA REMONT Rike 1)Kolvi ja silindri kulumine(õige lõtk on ca. 0.05mm). Tunnused: 1.1- Külmas mootoris kloppimine, soojenedes kaob ära. 1.2- Kompressiooni vähenemine(survetakti lõpul) 1.3- Heitgaasid on sinaka varjundiga(õli põleb). 1.4- Võimsuse langus(Võimsus on ajaühikus tehtud töö) 1.5- Õlikulu suureneb. Rike2)Kolvirõngaste kulumine ja nende kinni põlemine soontes. Tunnused: Tunnused samad mis rike 1 puhul va. 1.1 st kloppimist ei teki. Rike3)Väntvõlli kaelte kulumine ja laagriliudade kulumine. Tunnused: 3.1- Kloppimine mootori töötamisel, eriti mootori põõrete tõstmisel. 3.2- Õlirõhu langus. Rike4)Kolvisõrme ja puksi kulumine kepsu ülemises peas. Tunnused: 4.1- Terav kloppimine mootoriploki ülaosas.Milline kolvisõrm - Eemaldage kordamööda kõrgepinge juhe küünlajuhe.Millisel silindril kadus kloppimine siis kui
Keskkonna saastumine Saastumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas hälbimusi ja võivad häirida organismide normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetatakse vee reostumiseks. Atmosfääri saastumine ● Kütuste mittetäielik põlemine ● SO2 ja NO2 on happelised oksiidid ning muudavad tavalised sademed (vihma ja lume) happesademeteks mis on taimedele eriti ohtlikud. ● Süsiniku halogeeniühendid ● CO2 konsentratsiooni kasv ● Tööstuslik tolm Osoonikihi hõremine Freroonid - Ohtlikud saastegaasid, mida kasutatakse mitmesugustes aerosoolballoonides. Jõudes stratosfääris asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooniaukude teket. Lagundavad ka teised saastegaasid, nt lämmastiku oksiidid.
Keskkonna saastumine Saastumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas hälbimusi ja võivad häirida organismide normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetatakse vee reostumiseks. Atmosfääri saastumine Kütuste mittetäielik põlemine SO2 ja NO2 on happelised oksiidid ning muudavad tavalised sademed (vihma ja lume) happesademeteks mis on taimedele eriti ohtlikud. Süsiniku halogeeniühendid CO2 konsentratsiooni kasv Tööstuslik tolm Osoonikihi hõremine Freroonid - Ohtlikud saastegaasid, mida kasutatakse mitmesugustes aerosoolballoonides. Jõudes stratosfääris asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooniaukude teket. Lagundavad ka teised saastegaasid, nt lämmastiku oksiidid.
Massi järgi on mootoribensiini koostis: C- 86...89 massi% H-11...14 massi&% Ja vähesel määral veel N, O , S jt. 9. Nõuded mootoribensiinidele: 1. Kindlustama erinevatel temperatuuridel ja kõigis ekspluatatsioonitingimustes mootori kergkäivituse ja häireteta töö. 2. Omama head detonatsioonikindlust, millega oleks tagatud töö-(põlemis-) segu normaalne põlemine mootoris 3. Põlema täielikult(et ei eralduks mittetäieliku põlemise produkte) 4. Tagama mootori soojenemise töötemperatuurini võimalikult lühikese aja vältel. 5. Olema stabiilne, st bensiini omadused, sh ka fraktsioonikoostis ei tohi muutuda kasutamistingimustes ega ka teatava-aegsel säilitamisel. 6. Ei tohi põhjustada kütusepaagi, toiesüsteemi detailide ja mootori korrosiooni 7
jpg/120px-Grafiit.jpg Grafiidi kristallidest koosnevad tahm, nõgi ja süsi. Grafiidi mõjutamisel kõrge temperatuuri ja rõhuga tekivad (tehis)teemandid. Grafiiti kasutatakse pliiatsisüdamike , määrdeainete, patareide jne valmistamisel. 10 Süsiniku oksiidid Süsinikul on kaks oksiidi ja mõlemad tekivad süsinikurikaste ainete põlemisel. Kui põlemisel on hapnikku (õhku) piisavalt, siis toimub täielik põlemine ja tekib süsinikdioksiid e. süsihappegaas. C + O2 CO2 Kui aga põlemine toimub hapniku puudusel (mittetäielik põlemine) siis tekib süsinikoksiid e. vingugaas. 2C + O2 2CO Süsinikoksiid e. vingugaas on värvuseta väga mürgine gaas. Sissehingatud CO ühineb vere hemoglobiiniga ja veri kaotab tänu sellele õhuhapniku sidumise võime ning organism hukkub. Kõrgel temperatuuril CO oksüdeerub ja tekib CO2. 2CO + O2 2CO2
2. Tähtede elukäik Tähed tekivad kosmoses leiduva n.ö. tähtaine kokkutõmbumisel. Et täht hakkaks tööle termotuumakatlana, on vaja piisavas koguses seda ainet. Seejärel, kui termotuumareaktsioon on alanud, tekibki uus täht. Tähtede elukäigus võib eristada erinevaid staadiume. Toon näite Päikese varal. Tema elukäigus võib eristada nelja staadiumi. Päike 1. gaasipilve kokkutõmbumine 2. vesiniku põlemine heeliumiks (10 mld. aastat- praegu ongi Päike selle staadiumi poole peal.) 3. heeliumi põlemine süsinikuks. Selle tagajärjel muutub Päike punaseks hiiuks. 4. Päikene heidab ära oma atmosfääri, tõmbub kokku valgeks kääbuseks ja hakkab aeglaselt jahtuma. 3. Tähed- palju neid on? Tähistaevas on nähtav igal selgel ööl. Inimesed on kaua aega uurinud, mida tähed endast kujutavad. Meile paistavad nad eredate, helendavate valgete täpikestena.
Tagajärjed- liustike sulamine, maailmamere veetase tõus, madalamate saarte ning rannikualade üleujutamine. Kliimamuutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. 6. OSOONIAUK on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniauke tekitavad freoonid ja nafta, kivisöe ja maagaasi põlemine. Osooniaugu laienemist soodustab ka vihmametsade põlemine Mõju keskkonnale- Osoonikihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk ultraviolettkiirgust, mis mõjutab inimeste ja loomade tervist, taimi, mikroorganisme, ehitusmaterjale ja õhukvaliteeti. Inimtegevuse mõju atmosfäärile ja õhu saastumine: Inimtegevuse tagajärel satub õhku palju saasteaineid. Fossiilsete kütuste põletamisel paiskub õhku
Halvem segumoodustus Väiksem õhukogus Termilised piirangud Tahma tekkimise vältimiseks vähendatakse pritsekogust positiivne momendi kompensatsioon Ülelaadimisega mootoritel: Kompressori tööpiirkonna pöörlemiskiirustel optimaalne kütusekogus suureneb negatiivne momendi kompensatsioon Momendi kompensatsioon Momendikompensaatori rakendumine Maksimaalpöörete piiramine Pedaali vabastamine Ajastusseade Optimaalse mootori töö saavutamiseks peab põlemine algama sobival väntvõlli pöördenurgal. Pihustuse viivitus aeg, mis kulub rõhulaine levimiseks kõrgsurvetorus (helikiirusel). Süttimise viivitus aeg, mis kulub pihustuse järgselt diislikütuse aurustumiseks ning põlemisvõimelise segu moodustamiseks põlemiskambris. Konstantsete viivituste tõttu tuleb pöörlemiskiiruse kasvades pumbas efektiivtakti alustada varem sissepritsenurk. sissepritsenurk Efektiivtakti algus kõrgsurvepumbas Rõhulaine levimine, pihusti
Milliseid gaasilisi saasteaineid võib õhku sattuda inimtegevuse pärast- vingugaas,vääveldioksiid,süsihappegaas, · Füüsikalised ja Keemilised nähtused F:Aine kuju ja olek muutub kuid koostis jääb samaks. K:Aine koostis muutub. Keemilise nähtuse reaktsiooni tunnused : 1. Eraldub valgus 2. Eraldub soojus (põlemine) 3. Eraldub sade 4. Muutub värv 5. Eraldub gaas Küünla põlemine Nii F kui ka K. Iseloomusta : Tahkumist , sulamist , kondenseerumist ja aurustumist. Tahkumine Aine oleku muutumine vedelast tahkeks Sulamine-Aine oleku muutumine tahkest vedelaks Kondenseerumine-Gaasilise aine muutumine vedelaks Aurustumine-Vedela aine muutumine gaasiliseks 1 t = 10 ts 1 ts = 0,1 t 1 ts = 100 kg 1 kg = 0,01 ts 1 kg = 1000 g 1 g = 0,001 kg
vaja kaugelt võtta, seegas sarnaneblõhkeaine plahvatus mingil määral põlemisega. Lõhkeaine plahvatus läbib kolm etappi. Esimeseks etapiks loetakese aine võrdlemisi aeglast lagunemis - või oksudatsioonireaktsiooni, milles eraldub palju soojust. Soojuse kogunedes hakkab reaktsioon iseennast kiirendama, temperatuur tõuseb, osa eralduvat energiat muundub valguseks ja algab plahvatuse teine etapp, põlemine. Põlemisel tekkiv suur suujushulk paneb põlema järjest laieneva lõhkeaine kihi enda ümber. Suure hulga kuumade gaasiliste saaduste moodustumise tõttu tõuseb reaktsioonis järsult rõhk. Kogunenud energia saab reaktsioonist väljufa ainult rõhulainena (lööklainena), mis levib ülikiiresti ümberringi. Ongi käes plahvatuse kolmas etapp, mida nimetatakse detonatsiooniks. Detonatsiooniks nimetatakse lööklainet, mille kiirus on väga suur 1500...9000m/s, see oleneb lõhkeaine omadustest
soojushulga,siis tema siseen.väheneb. ·Töö gaasi paisumisel Gaasidega võrreldes paisuvad vadelikud ja tahked ained suhteliselt vähe. Paisudes avaldavad nad küll väga suurt rõhku,mis võib aga masina konstruktsioonile isegi ohtlikuks osutuda.Pealegi on soojushulga kiire üleandmine vedelikule või tahkele ainele raskendatud. Kui gaasis saavutatakse see erinevate gaaside reageerimise teel(bensiiniaurude põlemine õhu juuresolekul),sis vedelike ja tahkete ainete korral pole võimalik sarnast protsessi rakendada.Nii jääbki praktikas ainsaks võimaluseks kasutada töötava kehana mingit gaasikogust. A= pV ·Soojusmasina tööpõhimõte Nt. silinder kus on ideaalne gaas ja milles saab kolb vabalt liikuda.Gaasi hakatakse soojendama isotermselt,andes talle soojushulga Q1,mille arvelt gaas paisub,tehes tööd A1. Kui soojendamine lõpetatakse,sis gaas paisub siseenergia
Keemia Mõisted: Aatom: nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused , neutraalne . Koosneb tuumast ja elektronidest . Aatommass: aatomi mass aatommassiühikutes , tähis A. Ioon: on aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laengu. Positiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse katiooniks ja sellel on elektronkattes vähem elektrone kui tuumas prootoneid. Negatiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse aniooniks ja sellel on elektronkattes rohkem elektrone kui tuumas prootoneid. Molekul: on aine väikseim osake, millel on ainele iseloomulik koostis. Koosneb ühest või mitmest aatomist. Lihtaine: on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. Liitaine: on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid. Oksiid: on keemiline ühend, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik Hape: on ...
Atmosfääri koostis Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümritsev kihilise ehitusega õhkkest,mida hoiab kinni gravitatsioonijõud. Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades hapnikku:hingamine,põlemine Võimaldab roheliste taimede elu:CO2 fotosünteesiks ja lämmastik laimaksvatus Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm:tuuled ja soojusvahetus,veeringe ja sademed Tagab keskmise temperatuuri ja vähendab selle kõikumisis:looduslik kasvuhooneefekt tänu süsihappegaasile ja veeaurule Kaitseb Maad kosmiliste taevakehade ja UV-kirguse eest Seal toimuvad keemilised reaktsioonid,nt oksüdeerumine Lämmastik Tekib orgaaniline aine lagunemisel(surnud organismid). Vajalik toitaine taimedele. Hapnik Tekib rohelistes taimedes fotosünteesi käigus (6 CO2+ 12 H2O + fotoonid – C6H1206 + 6 O2 + 6 H2O)(süsihappegaas+vesi+valgusenergia- glükoos+hapnik+vesi ...
Süsinik
Teemant: tugevaim lihtaine, ei juhi elektrit
Grafiit: juhib elektrit, rabe
Fullereen ja karbiin on molekulaarsed
SiO2 tahkena kristallvõre kvart- täiesti puhas SiO2
5. Keemilise reaktsiooni energia. Ekso- ja endotermiline reaktsioon.
Eksotermiline reaktsioon Endotermiline reaktsioon
Energia eraldub Energia neeldub
Ühinemisreaktsioon Lagunemisreaktsioon
Põlemine Fotosüntees
Peab lõhustama sidemeid Tekivad uued keemilised sidemed
Lõhustamiseks alati energiat Energia eraldub
kulutatakse Eloomine
Elõhkumine
Elõhkumine
keemiline element kindla tuumalaenguga (aatominumbriga) aatomite liik. keemiline reaktsioon ainete muundumine teisteks aineteks. aatom üliväike osake, koosneb tuumast ja elektonidest. ioon aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng. molekul molekulaarse aine väiksem osake, koosneb omavahel kovalentse sidemega seotud aatomitest. keemiline side aatomite-või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. liitaine keemiline ühend; aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. metall lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused(hea elektri-ja soojusjuhtivus,iseloomulik läige jm). mittemetall lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused. oksiid hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend. hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone. alus aine, mis annab lahuses...
Põhikooli füüsika kordamisleht Füüsika valemid, mida peaks teadma. 8. klass 1 s kogu D m v s v keskm , raskusjõud F m g , f , tihedus V , kiirus t , keskmine kiirus t kogu Optiline tugevus F A p N rõhk S , töö A F s , võimsus t , kineetiline energia E p m g h , potentsiaalne energia m v2 Ek f ...
Ande Andekas Keemia - Alküünid Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n-2 ja kus süsinike vahel esineb kovalentne kolmikside. Kuna süsinike vaheline kaugus alküüni molekulis on väiksem kui alkeenis, on kolmikside võrreldes kaksiksidemega keemiliselt püsivam. Iseloomulikud on liitumisreaktsioonid, mis toimuvad kahes astmes. Tähtsaimaks ühendiks on etüün e. atsetüleen (C2H2; värvusetu, küüslaugu lõhna ja narkootilise toimega vees lahustuv gaas), mida saadakse laboratoorselt ja tööstuslikult kaltsiumkarbiidist vee toimel. Gaaskeevituses tuntud aine, kus atsetüleeni balloonides on see gaas rõhu all lahustatud orgaanilises vedelikus, millega on immutatud balloonis sisalduv poorne materjal. Etüüni segu hapnikuga on väga plahvatusohtlik nin...
SOOJUSNÄHTUSED SAUNAS Saunas esineb palju erinevaid soojusnähtusi. Saun on ehitatud tavaliselt niimoodi, et oleks võimalikult hästi suletav, et takistada välisõhu juurdevoolu, sest saunaruum peab olema kuum. Selleks, et sauna kuumaks saada on vaja kütta saunaahju. 1. Konvektsioon.: Mida kuumemaks me tahame sauna kütta, seda rohkem peab ahjus puid ära põletama. Puude põletamisel vabaneb teatud soojushulk, millest osa kandub ahjule. Mida suuremat temperatuuri muutumist me tahame saada, seda suurema soojushulga peab ahi saama. Tavaliselt on saunaahjud metallist (metall on hea soojusjuht), sest sel juhul kulub ahju soojendamiseks vähem puid väiksem soojushulk. Õhk puutub kokku ahju seintega ja soojeneb soojusülekande tõttu. Soojenemisel õhk paisub ja tõuseb ülesse, asemele tuleb raskem külm õhk, mis omakorda soojeneb. Kui saunas on veepaak, on ka seal konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub all...
Tuumaenergia Koostaja: Tuumajaama poolt või vastu? Antiikajal olid erapooletud..............idioodid Põlevkivi · 90% elektrist toodetakse põlevkivist · Igal aastal 10 miljonit tonni põlevkivi · Energeetiline efektiivsus madal - 15% · Suurel hulgal ohtlikke tahkeid jäätmeid · 450 km2 Ida-Virumaa territooriumist kaevandused Esimene tuumareaktor Fermi USA-s 1942. aastal -kiirgus 238 92 U + 01n 23992U23993Np + -10 e 239 93 Np23994 Pu + -10 e -kiirgus Tuumaenergia · Süsinikuvaba · Ei ole taastuv energia · Uraani varud ammenduvad saja aasta jooksul · 1 kg kohta 3,38*1014 J · Looduslikus uraanis 0,7% lõhustuvat isotoopi 235 U Tuumaenergia ohtlikkus · Tuumajaamade töökindlus · Radioaktiivsete tuumajäätmete käitlemine · Tuumapommi valmistamise võimalus tuumaelektri...
plastümbris, sest plastik ei juhi elektrit ja muudab elektrijuhtmed ohutumaks. Osad metallid on plastilised, seega kergesti töödeldavad ja võimaldavad sepistada väga erineva kujuga esemeid. Selle omaduse tõttu hakati metallidest tegema tööriistu, ehteid jne. Metallide kasutusel on oluline ka metallide sulamistemperatuur. Näiteks hõõglampide niitides kasutatakse volframi, sest see on kõige rasksulavam metall. Kui niit oleks mingist muust metallist ei oleks lambi põlemine võimalik, sest niit sulaks lihtsalt ära. Värvuse järgi jaotatakse metalle mustadeks ja värvilisteks. Enamik metalle on hõbevalged, raud on mustjashall, kuld on kollane, vask on roosakaspunane ja mõned metallid on hõbevalged, ainult helgivad kas sinakalt (nt. plii ja kroom) või kollakalt (nt. nikkel). Metallide kasutamine sõltub ka kõvadusest. Kõige kõvem metall on kroom, kuid puhas kuld ja plii on jällegi väga pehmed (neid võib kriimustada küünega).
Vasta järgmistele küsimustele. Nimeta · mõni aeglaselt toimuv reaktsioon · mõni kiiresti toimuv reaktsioon Miks tööstuses on oluline, et keemilised reaktsioonid toimuksid kiiresti? Kummas nõus toimub keemiline reaktsioon kiiremini? Miks? Kas Sa oled proovinud teha lõket või süüdata tuld kaminas või ahjus? Kumb süttib kergemini kas puuhalg või pilbas? Miks? Miks lõkkesse puhumisel põlemine intensiivistub? 7. Kummas nõus toimub keemiline reaktsioon kiiremini? Miks? Miks hoitakse paljusid toiduaineid külmkapis? (näiteks piima- ja lihasaadused) Miks pesupulbrid sisaldavad bioloogilisi katalüsaatoreid - ensüüme?
Reaktsioon protsess, milles olmasolevatest ainetest tekivad uued ained. 3. Füüsikalised nähtused, mis need on? Mille poolest erinevad keemilised ja füüsikalised nähtused? Füüsikaliste ainetega toimuvad muutused, kusjuures aine jäävad samaks, agakeemiliste nähtuste korral ühtedest ainetest tekivad teised, kulgeb keemiline reaktsioon. 4. Peab oskama nimetada keemilisi ja füüsikalisi nähtusi. Füüsikalised: vihmasadu, jääsulamine. Keemilised: põlemine, kummi venimine. 5. Mis on puhas aine ja mis on ainete segu? Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest, on kindla koostise ja kindlate omadustega. Ainete segu koosneb mitme aine osakestest, kindel koostis puudub, omadused sõltuvad. 6. Mis on lahus? Mis on lahusti ja mis on lahustatav aine? Lahus on ühtlane segu, lahusti on enamasti vedelik, milles ainet lahustatakse, lahustatav aine on aine, mida lahustatakse lahustis 7. Mis on lahustuvus
Soojushähtus saunas Martti liivat Sooja õhu liikumine(Konvektsioon) Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk. Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla. Kui saunas on veepaak on ka seal konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Soojusjuhtivus Esiteks saunaahi, ahjus sees toimub põlemine mille tulemusena eraldub soojus. Ahju seinad juhivad soojust saunas olevale õhule ja saun muutub soojaks. Sauna korsten juhib ka hästi soojust. Saunas soojavee paagis vee liikumine Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Veepaagsis liigub vesi alati kindlas suunas. Soojavee paagis toimub ka aurumine. Aurustumine Kuid aurumist on palju siis kui visata kerisele vett siis täitub kogu õhk veeauruga ja õhk tundub palavamana.
baktereid. Nad produtseerivad keskkonda CO2 ja H20. - Kõdunemine 2. Kuidas mõjutab inimtegevus lämmastikuringet? 1. Väetiste kasutamine - mulda liigub lämmastikku, NH4 / NO3 2. Fossiilsete kütuste põletamine - põlemise käigus eraldub atmosfääri N2 või NO2 3. Süsinikuringe protsessid Lämmastikuringe leidumine 1. Fotosüntees 1. atmosfäär 2. Vulkaanupursked 2. muld 3. Põlemine 3. ookean 4. Hingamine 4. taimed, settekivimid 5. Kuidas mõjutab inimtegevus süsinikuringet? 1. Metsade istutamine - sellega lisame juurde rohelisi taimi, mis fotosüntessivad teistele organismidele orgaanilist ainet, selleks kasutatakse süsihappegaasi ja vett. Toodetakse glükoosi ja hapnikku. (Maha raiumisel - vütame maha fotosünteesivad taimed) 2
1)Töötervishoiu tööohutuse seadus : uurimisobjektid jagunevad 4 rühma ja nende tutvustust 1.1) Üldosa (seadusandlus, traumatism , järelevalve seadusandluse täitmise üle ) 1.2) Tööhügieen ( tootmiskeskkonna metereoloogilised tingimused, tööstusvalgustus ,mürkained, ioniseeriv kiirgus, müra, vibratsioon ) 1.3) Tööohutus ( elektriohutus, surveall töötavate seadmete ja tõsteseadmete ohutus ) 1.4) Tuleohutus ( põlemine , tulekustutus ained, hoonete tulekindluse tegemine ) 2) Tööohutuse korraldus ettevõttes: tööandja ; töökeskkonna spetsialist ; voliniku kohustused ja õigused 2.1) Tööandja : peab tagama et asi oleks korras kus tööline töötaks , peab olema viidud madalaks kahjuaine eritumine peab läbi viima töökeskkonna terviseriskide hindamist , teostama süstemaatiliselt töökeskkonna sisekontrolli , teostama töötajate tervise kontrolli
Alkeenid- küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. CnH2n. Kui alkeenis on rohkem kui 1 kaksikside siis kirjutatakse ka nimetus:dieen, trieen, tetraeen. Alküünid- küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kolmikside. CnH2n-2. Võrdlus: süsinike vaheline kaugus alküüni molekulis on väiksem kui alkeenis, on kolmikside võrreldes kaksiksidemega keemiliselt püsivam. Iseloomulikud on liitumisreaktsioonid, mis toimuvad kahes astmes. Reaktsioonitüübi erinevus: Kolmiksidemega ühendite omapäraseks reaktsiooniks on asendusreaktsioon metallidega, mille tulemusel moodustuvad atsetüliidid.Füüsikalised omadused: Keemistemp. Molekulmassiga suureneb. Sulasmistemp. Süsinikarvu kasvuga alkeenidel kahanevad ja alküünidel kasvavad. Alkeenid ja alküünid on hüdrofoobsed,ei lahkustu vees.nende homoloogilises reas muutuvad analoogiliselt nagu ka alkaanidel. Rea kolm esimest liige...
KEEMILINE SIDE
Keemiline side esineb + ja ioonide vahel kristallides.
· Sidemete tekkimisel vabaneb energia. (eksotermiline protsess)
- eraldub energiat (H
Ja võrdle, kumma kütteväärtus on suurem. 3.Millised on võimalused oksüdeerumisreaktsioonide kiirendamiseks? Keemilise reaktsiooni kiirendamiseks tuleb suurendada osakeste energiat (tõstes temperatuuri). 4. Mis on ensüümid ja mida nad reguleerivad? Kuidas nimetatakse bioloogilist oksüdeerumist? Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste protsesside kiirust. Bioloogiline oksüdeerumine ehk lagundamine ja inhibitsioon . 5. Kuidas toimub orgaaniliste ainete põlemine ja millised on täieliku põlemise produktid? Orgaaniliste ainete puhul kasutatakse põlemissoojuse mõistet. Aine põlemissoojuseks nimetatakse 1 mooli aine täielikul põlemisel vabanevat soojushulka. Täieliku põlemise produktideks on mittepõlevad ained - CO2, H2O, N2 6. Kirjutage propaani täieliku põlemise võrrand ja tasakaalustage see. C3 H8-C3 H7 CH3-CH3 7. Mis on pürolüüs? nim aine lagunemist kõrge temperatuuri toimel. 8
neelduvad lahuses Väävli kõrvaldamine Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääris saab vähendada: Väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist Vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine Väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine Vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest Lämmastikoksiidide vähendamine Põlemisõhu koguste vähendamine Põlemistemperatuuri alandamine Kasutada põletusseadmeid kus põlemine toimub mitmes järgus, madalamal temperatuuril ja pikema aja jooksul Kasutada katalüsaatoreid (oksüdeerivad või taandavad heitgaasides sisalduvad kahjulikud ühendid kahjututeks ühenditeks) Süsinikdioksiidi vähendamine Kasutada keskkonna sõbralikke liiklusvahendeid Kasutada rohkem taastuvenergiat Tööstustes kasutada uusi tehnoloogiad, mis vähendaksid saastatust Kasutatud allikad Harald A. Velner Keskkond ja tehnika
HAPPELISED JA ALUSELISED OKSIIDID. OKSIIDIDE SAAMINE Eesmärgid · Liigitan oksiide aluselisteks ja happelisteks. · Tean, et happelistest oksiididest. reageerivad veega ainult aktiivsete metallide oksiidid. · Kirjutan ja tasakaalustan reaktsioonivõrrandid oksiidi reageerimisel veega. · Nimetan oksiidide saamisvõimalusi (2). Metallioksiid ja mittemetallioksiid Leia järgmisest loetelust metallioksiidid ja mittemetallioksiidid: CaO, SiO2, Na2O, Cr2O3, N2O3, B2O3, CrO3, Fe2O3, BaO, MnO2, CO, Cl2O7, Al2O3, CuO, H2O. Oksiidide liigitamine · Oksiidid liigitatakse nende keelimiste omaduste alusel. · Enamik oksiide on kas aluselised või happelised. · TV lk 17 E (1) Aluselised oksiidid ...on aluseliste omadustega, nad reageerivad hapetega. Enamus metallioksiide on aluseliste omadustega. Aktiivsete metallide (I ja IIA rühm) oksiidid on tugevalt aluselised. Vähemaktiiv...
Happed Ained, mis võivad loovutada prootoni. Alused Ained, mis suudavad siduda prootoni. Seega, kui hape loovutab alusele prootoni, muutub hape aluseks ja alus happeks. Orgaaniliste ainete keemilised omadused ALKAANID Pürolüüs aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel. 2CH4 ---> CH(kolmikside)CH + 3H2 Oksüdeerumine alkoholiks 2CH3-CH3 + O2 ---> 2CH3CH2OH Oksüdeerumine halogeenidega(radikaaliline asendus), tekivad halogeeniühendid. CH4 +Cl2 ---> CH3Cl + HCl Täielik põlemine CH4 + O2 ---> CO2 + 2 H2O HALOGEENIÜHENDID Reageerivad leelistega ---->Alkohol. CH4Cl + NaOH ---> CH3OH + NaCl Reageerivad alkoholaatidega ----> Estrid CH3Cl + CH3ONa ---> CH3OCH3 + NaCl ALKOHOLID Oksüdeerumine aldehüüdiks. 2CH3CH2OH + O2 ---> 2CH3CHO + 2H2O Täielik põlemine CH3CH2OH + 3O2 ---> 2CO2 + 3H2O Dehüdraatimine ---> alkeenid või eetrid. CH3CH2OH ---> CH2=CH2 + H2O 2CH3CH2OH ---> CH3CH2OCH2CH3 + H2O Reageerivad leelismetallidega ---> alkoholaadid
5) Alkaanide keemilised omadused: · Alkaanid on tavatingimustel madala reageerimisvõimega, kuna nende molekulides paiknevad üksiksidemed on tugevad ja püsivad. · Reaktsioonivõime tõtstmiseks tuleb kasutada katalüsaatorit või kuumutada. · Alkaanid ei reageeri toatemperatuuril isegi konsentreeritud hapetega ja leelistega. a) Täielik põlemine ehk kiire oksüdatsioon CH4 + 2O2 CO2 + 2H20 b) Mittetäielik põlemine ehk aeglane oksüdatsioon C5H12 + 5O2 2CO2 + 6H2O + C (tahm) c) Oksüdeerumine alkoholis 2C2H6 + O2 2C2H5OH d) Pürolüüs (krakkimine) Aine lagundamine kõrge temperatuuri või katalüsaatorite toimel, mille käigus pikad alkaanide ahelad lagundatakse lühemateks.
*võimalik isomeeride arv 2, pentaanil 3, heksaanil 5, dekaanil aga juba 75. 8 Alkeenide keemilised omadused Kaksiksidemes olevatel elektronidel on kõrgem energia kui üksiksideme elektronidel Seetõttu on kaksikside nõrgem kui üksikside, mis põhjustabki alkeenide suurema keemilise aktiivsuse kui alkaanidel. Oksüdeerumine 1)Täielik põlemine CH2 = CH2 + 3O2 2CO2 + 2H20 2)Mittetäielik põlemine C5H12+7O24CO2+6H2O+C (C seal lõpus on tahm) Küllastumata ühenditele iseloomulikke reaktsioone: 1) Vesinikhalogeniidi liitumine (Markovnikovi reegel). CH3 -- CH = CH2 + HBr CH3 -- CH -- CH3 | Br 2) Vee liitumine (Markovnikovi reegel). CH3 -- CH = CH2 + H2O CH3 -- CH -- CH3 | OH Makrovnikovi reegel: Selle reegli kohaselt liitub vesinikhalogeniidist pärinev vesinikioon alkeeni kaksiksideme juures
Kolvi käik tuleks väga suur. Rõhud tulevad väga suured, ligi 300MPa. Sisepõlemismootorite jaoks on välja töötatud 3 teoreetilist ringpriotsessi: 1. Ringprotsess soojuse isohoorse protsessi (Isohoorse põlemisega ringprotsess). 2. Ringprotsess on isobaarse juurdejuhtimisega (Isobaarse põlemisega). 3. Ringprotsess kombineeritud soojuse juurdejuhtivusega (Sega-ringprotsess). Otto ringprotsess Ottomootorites toimub soojuse isohoorne protsessi juurdejuhtimine see tähendab põlemine toimub isohoorselt. Bensiin põleb niivõrd kiiresti, et põlemisprotsess on vaadeldav isohoorsena. 1-2 kütte segu adiabaatne komprimeerimine. 2-3 kütuse isohoorne põlemine, Q1 juhitakse juurde. 3-4 põlemisproduktide isoentroopne paisumine. 4-1 põlemisproduktide isohoorne eemaldamine. - ringprotsessi kasulik töö. Isohoorse põlemisega ringprotsess (Otto ringprotsess a. 1876). Otto ringprotsessil töötavates mootorites kasutatakse kergeid vedelkütuseid ja gaasi (bensiin,
********* Gümnaasium Keemilised Vooluallikad REFERAAT Koostaja (J. Ja M.) Xb klass ******** 2007 1 SISSEJUHATUS Keemilised vooluallikad saadavad meid kõikjal. Kes ei oleks siis näinud telekapuldi patareid või autoakut? Nagu inimenegi vajavad ju kõik elektriseadmed energiat. Nõnda põhinevad keemilistel vooluallikatel just kaasaskantavad elektritarbijad meie äratuskellade kui ka kasvõi pleierite toitesüsteemid. Kuid missuguseid süsteeme nimetatakse keemilisteks vooluallikateks, millised on nende head ja halvad küljed ning kuidas need leiavad kasutust meie igapäevaelus, Sellest ma referaadis räägingi. 2 1. KEEMILISED VOOLUALLIKAD Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulut...
,,Hapnik" Referaat keemiast 2008/2009 õppeaasta Sisukord Sisukord...................................................................lk. 2 Hapniku üldtutvustus.....................................................lk. 3 Hapniku avastamine.....................................................lk. 3 Õhk ja selle koostisosad................................................lk. 4 Osoonikiht................................................................lk. 5 Fotosüntees...............................................................lk. 6 Kõdunemine..............................................................lk. 6 Mädanemine...............................................................lk. 7 Roiskumine.................................................................lk. 7 Põlemine..................................................................lk. 7 Kasutatud kirjandus.....................................................lk. 8 ...
Alkoholid on orgaanilised ained, mis sisaldavad sp3 süsiniku küljes OH-rühma. Üldvalem on R-OH Eetrid on orgaanilised ained, milles hapniku aatomiga on ühendatud 2 süsivesiniku radikaali. Üldvalem R-O-R Alkoholaadid on alkoholi kui happe soolad. Propaantriooli struktuurvalem on CH2OHCH2OHCH2OH Etaandiooli struktuurvalem on CH2OHCH2OH Alkohole võib pidada nõrkadeks hapeteks. Alkoholide keemistemperatuurid on kõrgemad kui vastavatel süsivesinikel, sest alkoholi molekulide vahel on vesiniksidemed ja nende lõhkumiseks kulub täiendavat energiat. Alkoholid lahustuvad vees paremini kui vastavad süsivesinikud, sest nad moodustavad vee molekulidega vesiniksidemeid. Mida rohkem on alkoholi molekulis OH rühmasid, seda paremini nad lahustuvad vees. Mida pikem on ühe OH rühma kohta süsinikahel, seda halvemini nad lahustuvad vees. CH3OH metanool, puupiiritus C2H5OH piiritus, viin C3H7OH propanool C4H9OH butanool Omadused Esimesed alkoholi...
9/11/01- Päev, mil kadus maailma turvatunne Katri-Helena Kaasik 12a 9/11 · Kell 8.45 rammis lennuk Maailma Kaubanduskeskuse põhjatorni. · 9.03-teine lennuk lõunatorni · 9.30 esimene kõne Georg W. Bush'i poolt .Teatas terrorirünnakust. al-Qaida poolt · 9.40-suleti kõik riigi lennuväljad ning maapiir Mehhikoga. · 9.43 rammis järmine lennuk Pentagoni hoonet. · 9.45-alustati Valge Maja ja Kapitooliumi evakueerimist. · 9.50-alustati päästetöid Pentagoni hoonest · 10.07- valises kokku lõunatorn · 10.10-kukkus alla neljas kaapertatud lennuk · 10.13 algas ÜRO peahoone töötajate evakueerimine · 10.27 varises kokku põhjatorn · 12.39- presidendi kõne rahvale · 13.50 Washingtoni linnapea kuulutas välja eriolukorra. Otsus evakueerida Manhattani ühe piirkonna elanikud. · 14.00 USA börsid suleti kaheks päevaks · 17.20 varises kokku keskuste kõrval asunud ...
kaksiksidemega seotud hapniku külge. · Kopolümeer tekib mitmest erinevast monomeerist. · Krakkimine kasutatakse lähtematerjalidena naftafraktsioone, mille keemispind on üle 200 kraadi. Krakkimise teel saavutatakse bensiini saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakkbensiin on isegi väärtuslikum kui tavaline naftabensiin. · Oksüdeerumine keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub. · Plahvatus mingi aine ülikiire põlemine, (oksüdeerumine) millega kaasneb tavaliselt valgussähvatus ja/ või helibarjääri ületamine (pauk). · Polükondensatsiooniraktsioon polümeeride saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi. Eraldub H2O. · Polümeer keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest). · Pürolüüs - aine muundumine kõrgel temperatuuril.
Ökoloogia teadus , mis käsitleb elusolendite suhteid ümbritseva keskkonnaga. Biootilised keskkonnategurid organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised keskkonnategurid organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga ning kliimaga seotud tehurid. Kooslus ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse e. biotsünoosi. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Levila e. areaal ühe süstemaatikaüksuse asuala. Sümbioos eri liiki organismide vastastiku kasulik kooseluvorm. Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Herbivoorlus taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Ökosüsteem on isereg...
8. Kuhu tuleb katseklaasi ava suunata kuumutamise ajal? 9. Milliseid aineid ei tohi hoida leegi lähedal? 10. Miks on vaja kuuma katseklaasi hoida katseklaasihoidja abil? 11. Miks on soovitatav katsete tegemisel võtta väikeseid ainekoguseid? 12. Kuidas me nuusutame tundmatuid aineid? 13. Mida tuleb teha siis, kui kätele sattus ohtlikku ainet? 14. Millised järgnevatest nähtustest on füüsikalised, millised keemilised: a) suhkru peenestamine b) küünla põlemine c) traadi painutamine d) vee aurustumine e) raudnaela roostetamine f) vee jäätumine g) suhkru lahustumine vees h) veini käärimine 15. Nimeta kuus tunnust, mille järgi saab otsustada keemilise reaktsiooni toimumise üle? 16. Millest koosneb lahus? 17. Kuidas saab ainete lahustumist kiirendada? Nimeta kolm võimalust. 18. Mis on küllastumata lahus? Mis on küllastunud lahus? 19. Mida näitab aine lahustuvus? 20
HINGAMINE EHK "LEEGITA PÕLEMINE" Toitainete valmistamine fotosünteesi käigus toimub päevavalgel. Kuid taimede elutegevus toimub ka öösiti. Kuidas toituvad taimed öösel? 1. Fotosüntees Fotosüntees - see on tegelikult taimede toitumine. Fotosünteesil toodab taim toitaineid - süsivesikuid, valke ja rasvu. Paljud valmistatud toitained töödeldakse taimes ümber ka varuaineteks - tärkliseks jt. ühenditeks. Kõigis neis toitainetes sisaldub salvestunud kujul päikeseenergiast saadud energia. Toitained sisaldavad keemilist energiat. Interaktiivne fotoünteesiprotsess: http://micro.magnet.fsu.edu/primer/java/photosynthesis/index.html 2. Hingamine Hingamine on taime-, looma- ja seenerakkudes toimuv protsess, mille eesmärgiks on rakkude ja kogu organismi varustamine energiaga. Protsess toimub rakuosistes, mida nimetatakse mitokondriteks. Hingamisprotsessi lähteaineteks on glükoos ja hapnik (O 2) ning lõpp-produktideks süsihappegaas (CO2) ja vesi (H...
Proovi klassikalise struktuurivalemi abil kujutada etaani, propaani ning metanooli ja etanooli. Oleme seda ka tunnis teinud - abi leiad vihikust ja töövihikust. Orgaaniliste ühendite hulgas on palju aineid, mida inimene kasutab energia saamiseks - neid nimetame tihti kütusteks. Selliste kütuste hulka kuuluvad näiteks ka propaan (C3H8) ja butaan (C4H10). Neid leiame näiteks maagaasi koostises. Energia saamiseks tuleb neid aineid põletada ja põlemine on alati protsess, kus hapniku liitmise käigus lähteaine laguneb. Metaani põlemise valem on järelikult: (1) CH4 +2 O2 --> CO2 + 2 H2O Sellist põlemist, kus tekib süsinikdioksiid (CO2) nimetame täielikuks põlemiseks. Mittetäieliku põlemise puhul tekib meil vingugaas ehk süsinikmonooksiid. Näiteks söe mittetäieliku põlemise valem on: (2) 2 C + O2 --> 2 CO
Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla. Kui saunas on veepaak on ka seal konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. 2. Soojusjuhtivus: Saunas juhivad soojust paljud asjad. Esiteks saunaahi, ahjus sees toimub põlemine mille tulemusena eraldub soojus. Ahju seinad soojenevad. Ahju seinad juhivad soojust saunas olevale õhule ja saun muutub soojaks. Sauna ahi juhib soojust ka kerisele, mille tulemusena muutub keris kuumaks. Teiseks veepaak, kui veepaagis olev vesi soojeneb siis juhib see soojust veepaagi seintele ja see omakorda soojendab järjekordselt saunas olevat õhku. 3. Aurumine:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
