Wisla 1065 Daugava 659 (Eesti jõged 9 suurema hulka ei kuulu.) - Suuremad järved (pindala km2) Ladoga (Venemaa) Onega (Venemaa) (Neljandal kohal: Peipsi (Eesti/Venemaa)) Läänemerd mõjutavad: - intensiivne tööstus - põllumajandus - metsandus (põhjamaad) - kalandus - suur antropogeenne koormus Vee seisundi hindamise parameetrid: Soolsus (tavaliselt merekeskkonna soolsus on 3,5 kuni 35 (g/kg)) Soolsus suureneb sügavusega. (Läänemere soolsus ulatub 20-30 promilli ainult Taaniväinade piirkonnas ning Bosnia lahes ei ületa 2-4 .) Temperatuur (Stratifikatsioon: Termokliin (thermocline) temperatuuri gradient 20 m ning 70 m vahel. Termoklinist ülespoole on pinnavesi (surface water) ning allapoole põhjavesi (deep water)) Hapniku sisaldus (Hapniku sisaldus sõltub temperatuurist. Pinnavetes on tavaliselt hapniku 7 kuni 9 ml liitri kohta. Sügavamalt kui 140 m hapniku ei ole üldse - redokskliin (redoxcline). Redokskliinist allapoole keemiliste ja
Põhja-Eestis ja saartel pankrannik ja kriidikaljud Taanis ja Saksamaal -Lauskrannik tekib, kui toimub setete kuhjumine, nt liivarannik maasäärte ja laguunidega mere lõunaosas, skäärrannik Soomes ja Rootsis. 2. Läänemere taimestik. Fütoplankton. Sinivetikad. Koloniaalsed vetikad. Iseloomustab rakutuuma puudumine, on levinud peamiselt magevees. Läänemere planktonis esinevad liigid on kohastunud elus riimvees ning taluvad soolsust kuni 8 promilli. Sinivetikad arenevad kõige intensiivsemalt suvekuudel, kui merevee pinnakihtide temperatuur tõuseb üle 14-15 kraadi. Viburvetikad. Läänemere piirkonnas on kõige rikkalikumalt vaguviburvetikaid, mis arenevad peamiselt külmal aastaajal, mõned liigid massiivselt sügisel, teised kevadel. Rohevetikad. Koloniaalselt mageveelise levikuga vetikad on Läänemere piirkonnas esindatud väheste liikidega. Väikese soolsusega rannikuvetes suureneb rohevetikate liikide arv järsult
3 39. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad, võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 40. Maailma jagunemine arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks/ ning selgita erinevuste kujunemise põhjusi;
saj lõpuni kogu maailmas. 1800 1900 Euroopa 20% 26% Ameerika 2.5% 10% Jne Kõige suurem briti impeerium 1913 441 milj Hiina keisririik 440 milj Venemaa 163 milj USA 108 milj. Euroopas sündis keskmiselt 40 inimest tuhande elaniku kohta ja suri 40 inimest tuhande elaniku kohta. 19. saj keskpaigaks oli suremus langenud lääne ja põhja euroopas 20 promillini. 20 saj alugseks oli suremus vähenenud 17 promillini ja rootsis 16 promillini. Venemaal endiselt 30 promilli. Sündide arv oli 30 promilli. SB üle 65-aastaste inimeste osakaal 1850 4,6%, 1910 5,2%. Võrdluseks eestis praegu vanemate inimeste osakaal 15 %. Kui kaua inimesed elasid üldse 19. sajandil? Enne 19. saj inimeste oodatav eluiga sünnihetkel jäi ainult 30 eluaasta kanti. Rootsis meestel 35, naistel 38. reeglipäraselt sünnihetkel üle 40 a ainult kõrgaristokraatial ja heal järjel oleval kodanlasel. 19. saj keskpaigaks jõuti 40 eluaastani ja sajandi lõpuks 45 eluaastat
Taimestiku kujunemine sõltub voolukiirusest ja jõesängi ehitusest, väikejõgede puhul ka valgusoludest. Seisva veega soodid ja vanajõed sarnanevad taimestiku poolest eutroofsete järvedega. Jõekallastele on iseloomulikud päideroog, allikmailane, luigelill, konnaosi ja laialehine hundinui, kaldaribast kaugemal kasvavad järvkaisel, jõgi-kõõlusleht ja haruline jõgitakjas. Siia kuuluvad ka ojad. Mereveetaimkond RIIMVEEKOGUD - Läänemere soolsus on pindmises kihis valdavalt 4-7 promilli, süvavees 8-11. Taimkatte horisontaalse leviku seisukohast on oluline avatus lainetele, samuti põhjasetete tüüp ja püsivus, samuti valgustingimused. Rannikulähedases meres levivad sagedamini pilliroo, meri- mugulkõrkja ja kareda kaisla kooslused, sügavamal meres mändvetikate, meriheina, kammpenikeele, tähk-vesikuuse, põisadru jt. kooslused. Kalju- ja liivikutaimkond Kaljude tüübirühm - Paekivitaimestu klint, ranniku- ja sisemaa paepaljandid Lääne- ja Põhja-Eestis.
läbimõõt ära aatomi mõõtmed. Kui aatomis on elektrone rohkem või vähem kui prootoneid, siis on tegemist iooniga. Ioon on laetud osake. Liigse elektroniga on negatiivne ioon (anioon), puuduv elektron on aga positiivsel ioonil (katioon). Elektronide aatomist lahtirebimine või juurdelisamine on aatomi ioniseerimine. Peaaegu kogu aatomi mass on koondunud tuuma. Elektronide mass moodustab aatomi massist alla ühe promilli. Enamik keemilisi elemente esineb looduses mitme isotoobina, mistõttu antud keemilise elemendi aatommass antakse isotoopide loodusliku segu keskmisena. Nukleonid (N) on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2. Nukleonide hulka kuuluvad prooton ja neutron. Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas. Eristatakse stabiilseid ja mittestabiilseid (radioaktiivseid) ning looduslikke ja tehislikke isotoope. Ebastabiilsed
Taimestiku kujunemine sõltub voolu kiirusest ja jõesängi ehitusest, väikejõgede puhul ka valgusoludest. Seisva veega soodid ja vana jõed sarnanevad taimestiku poolest eutroofsete järvedega. Jõekallastele on iseloomulikud päideroog, allikmailane, luigelill, konnaosija laialehine hundinui, kaldaribast kaugemal kasvavad järvkaisel, jõgi kõõlusleht ja haruline jõgitakjas. Siia kuuluvad ka ojad. Mereveetaimkond RIIMVEEKOGUD Läänemere soolsus on pindmises kihis valdavalt 4-7 promilli, süvavees 8-11. Taimkatte horisontaalse leviku seisukohast on oluline avatus lainetele, samuti põhjasetetetüüp ja püsivus, samuti valgustingimused. Ranniku lähedases meres levivad sagedamini pilliroo, meri-mugulkõrkja ja karedakaisla kooslused, sügavamal meres mändvetikate, meriheina, kamm- penikeele, tähk-vesikuuse, põisadru jt. kooslused. 1. Eesti floora ajalugu jääaja järgselt
jagunemist Magnesium Klorofülli struktuuriosa, mõjutab mitmete ensüümide tööd Raud Hemoglobiini ja mitmete ensüümide struktuuriosa Naatrium Loomade rakuvälistes vedelikes · Mikroelemendid mangaan, tsink, vask, boor, molübdeen, kloor, koobalt. · Vee liigne toitelisus. toitainete sisaldus: oligotroofne - eutroofne. Soolasisaldus · Soolasisaldus ookeanides ca 35 promilli · Soolajärvedes kuni 300 pr. · Läänemeres 5-6 promilli Happelisus · Sademete pH 5,6 · Happelisus oluline nii maismaa- kui ka veeökosüsteemides, mis mõjutab organisme nii otseselt kui ka kaudselt. · Mulla pH alla 3, kahjustuvad taimede juured. · Happelisusest sõltub nii toitainete kui ka mõnede kahjulike ainete lahustuvus. · Madala pH-ga võib mullas olla mürgistes kogustes mangaani ja rauda (lahustub välja kivimist). Mõned
Samuti ei tohi purjus inimesel lubada mootorsõidukit juhtida. · Alates 1. juulist 2009 on politseil õigus alkomeetri või vereprooviga teha kindlaks autojuhi alkoholijoove ka siis, kui inimene ise keeldub puhumast. · Karistatav on, kui alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi (jääknähud) või rohkem või juhi vere alkoholisisaldus 0,2 promilli või rohkem. · Alkoholireklaam peab sisaldama hoiatavat teksti: ,,Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist." Käitlemine Vastavalt alkoholiseaduse peatükk 2 § 4. alusel on käitlemiseks lubatud alkohol: 1) vastama alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele; 2) olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse;
Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajandus maailmamajanduses 39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu 0, 0,944 indeks sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav 43,3 79 eluiga Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia 25 KWh in kohta 8527 KWh tarbimine 40. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi;
Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajandus maailmamajanduses 39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu 0, 0,944 indeks sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav 43,3 79 eluiga Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia 25 KWh in kohta 8527 KWh tarbimine 40. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi;
Väljaspool asulat mitte kiiremini kui 70 km/h. 17. Kummal juhil on eesõigus vastastikusel sõiduraja vahetamisel? Punase auto juhil. Rohelise auto juhil. 9. Milline tegevus on õige? Ületan ristmiku esimesena. Annan teed bussile. Annan teed sõiduautole. 20. Kui kaugele tohib veos sõldukist ette- või tahapoole ulatuda, ilma et oleks vajalik seda tähistada? 1 m. 2 m. 22. Kui kaua võtab tavaliselt aega 1,0 promilli alkoholi lagunemine veres? 4 tundi. 1 tund. 10 tundi. 23. Kas möödasõit on lubatud selle märgi mõjupiirkonnas kui ees sõitva sõiduki kiirus on alla 30 km/h ja sõidutee keskel on valge pidevjoon, mille ületamine möödasõidu korral oleks vältimatu? Ei. Jah. 24. Tagumised udutuled võivad põleda ... parkimisel halva nähtavuse tingimustes; sõidul pimeda ajal valgustatud teel; sõidu ajal halva nähtavuse korral asulavälisel teel; 27
vajub sügavamale ja pressib kergema kihi ülesse. Üles kerkinud kiht jahtub 4 kraadini ning vajub jälle sügavamale...selline protsess jätkub kuni kogu vesi on ühtlustunud. Kui väljas on -4 kraadi, siis veekiht on +3 kraadi. Vesi jahtub null kraadini ning jäätub. Pinnale tekkiv jää on veest kergem ja püsib. Jää ei lase külmal edasi tungida ning tänu sellele saavad organismid vees edasi elada. Vee külmumist takistab ka soolsus. Normaalne soolsus on 35 promilli. Sellisel juhul hakkab vesi külmuma -2 C° juures. Ka tuuled takistavad jäätumist. Pindmine veekiht vajub allapoole, kuid ei jõua põhja ja vesi jäätub umbes meetrises ulatuses. Vee tihedusest sõltub organismide ujuvus. Erikaal väikestel organismidel on võrdne veega, seega ei pea organismid vees ületama gravitatsioonijõudusid. Vesikeskkond on õhukeskkonnast viskoossem umbes 100 korda, see tähendab, et vees liikudes tuleb ületada palju suuremaid takistusi kui õhus
I Teema Pinnased ja muld 1)Pinnase jaotuse alused, pinnase liigitus sõelanalüüsi andmete järgi. Pinnaste liigitus *Kaljupinnas (lubjakivi, dolomiit, mergel), poolkaljupinnas (liivakivi) *Jämepurdpinnas (kruus, killustik) *Peenpurdpinnas (Liivpinnas) *Savipinnas *Eripinnas (muda, turvas, järvelubi jne) *Tehispinnas (täide, prügi) Jämepurdpinnased on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu (kive) Liivpinnas on osakeste vaheliste sidemeteta, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsuseta pude pinnas. Liigitatakse peenosise <0,06 mm järgi kruus, liiv, möll. Savipinnas - pinnasele on iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsete omadustega. Liigitus toimub plastsusarvu või saueosakeste järgi: saviliiv (kerge, raske), liivsavi (kerge, keskmine, raske), savi (kerge, raske) Eripinnased on eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis näiteks turvas, allikalubi...
mullas seotud 0,2%. 24. Temperatuur- Vee temperatuur on suurim ekvaatori piirkonnas, kuna seal paistab päike kõrgeima nurga alt ning vesi soojeneb. Vee temperatuur langeb liikumisel pooluste poole, kusjuures põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3°C soojem kui lõunapoolkeral. See tuleneb vee ebaühtlasest jaotumisest ning lõunapoolkeral on temperatuur ligi 15°C madalam kui põhjapoolkeral. Soolsus- Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli, kuid see kõigub maailmamere eri osades üsna palju. Ekvaatoriaalvööndis on soolsus keskmisest madalam. See on tingitud suurest sademete hulgast- õhuniiskus on suur ning auramine tunduvalt väiksem. Lähistroopilistel aladel on soolsus aga keskmisest kõrgem, kuna seal ületab aurumine sademete hulga mitmekordselt. Lähenedes poolustele langeb maailmamere soolsus järsult- tulenevalt väikesest aurumisest ning polaarjää sulamisest.
Milaano, Barcelona. Vähemalt 10 linnas on üle 3 miljoni inimese. Linnades elas 1990. aastal 73% (võrdluseks maailmas 43%). Enam on linnastunud Põhja- ja Lääne-Euroopa. Vähem Portugal ja Albaania. Oluline on immigratsioon — arengumaadest sisserännanud tööjõud (sh 1.6 milj türklast). Endised Euroopa rahvusriigid on muutunud multietnilisteks-rassilisteks. Euroopa on madalaima sündivusega manner (12 promilli, P-Am näiteks 130 pro- milli). Suremus jääb maha vaid Aafrikast, Keskmine eluiga on 75 aastat, üle-65-aastaste osatähtsus elanikkonnas järjest tõuseb. Sündivus on suurim Albaanias ja Iirimaal. 15.2.1 Religioonid Üldiselt domineerib üks religioon — protestantlus või katoliiklus. Esineb ka judaismi, islamit, budismi. . . noh, tegelikult ju kõike. 63 Kirjandus [1] Eesti Entsüklopeedia: köited 1, 3.
t. palgale) Haigestumise vähendamine annab majanduslikku kasu, s.t. kulutused tervisesse on investeering inimkapitali Tervise mõju majandusele Täiskasvanute haigestumine avaldab majandusele mõju kahes vormis Töötundide (töötatud aja) vähenemine Väljumine tööturult Keskmise oodatava eluea indikaatorid on eriti halvad meeste jaoks. Võrdlus EU 15 vana riigiga (-8,5 meestel ja –3,6 naistel) Väikelaste ja imikute suremuses mahajäämus väiksem (5,26 promilli EU 15 ja 7,64 Eesti, 2002) Suremuse tõus ja sündimuse vähenemine 1990 aastate keskel polnud omane kõigile Ida-Euroopa üleminekumajandusega riikidele. S.t. üleminekul olid üldised ja spetsiifilised tegurid. Võrreldes Soomega on Eesti meeste suremusel kaks selget tippu – 5-10 a. vanus (väike surmade absoluutarv) ja 25-65 a. Tervisekadu Kaotatud eluaastate arv 2002.a. 338000 (elanikke samal aastal 1 361 242), sellest
12 Taluvusvõime tõuseb Amnestilise sündroomi puhul võib, ent ei pruugi olla häiritud ka kaugmälu. Mida enam ajutegevus hakkab häiritud olema, seda raskem on meenutada kaugemaid sündmusi ja tegevusi. Alkoholi tarbimise tagajärjel hakkab inimese organismis tasapisi arenema ka tolerantsus, mis tähendab, et alkoholi tarvitades hakatakse seda üha paremini taluma. «Tal võib sees olla näiteks kaks promilli, ent samas ta ei tundu eriti purjus olevat. Aga see ei pea tähendama, et mälulünki ei teki,» möönis dotsent. «Kui inimene kord kuritarvitab alkoholi joob liialt palju ja kaotab teatud ajaks mälu , siis mälu enamasti taastub ise ja see on n-ö funktsionaalset tüüpi häire. Kui aga ollakse krooniline alkoholi tarbija, võivad ajus tekkida juba tagasipöördumatud muutused,» selgitas dotsent.
1. Hüdroloogia kui teadus, klassifikatsioon ja seos teiste teadustega. Uurimismeetodid. Hüdroloogia uurib looduslikku vett, selle ringet ja levikut Hüdroloogia on teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri: veeringet, selles kulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Hüdroloogia uurimisobjekt on hüdrosfäär – üks Maa geosfääre, mis hõlmab keemiliselt sidumata vee, s.o ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdroloogia jaguneb ookeani- ja mereteaduseks e okeanoloogiaks (okeanograafiaks) ning sisevete (mandrivete) hüdroloogiaks. Sisevete hüdroloogia jaguneb omakorda jõgede, järvede, soode ja liustike hüdroloogiaks. Seosed teiste teadustega: Palju kasutatakse füüsika seadusi, eriti õpetust soojusest, elektromagnetlainetest, aine ehitusest. On vaja teada: matem, teoreetilist mehaanikat, hüdromehaanikat, geograafiat, astronoomiat. On seotud ka tihedalt: geofüüsika, mere...
KESKKONNAMIKROBIOLOOGIA konspekt Koostanud Jaak Truu (T molekulaar-ja rakubioloogia instituut) e-mail: [email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi ...
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandi...
ekvaatori piirkonnas, kuna seal paistab päike kõrgeima nurga alt ning vesi soojeneb. Vee temperatuur langeb liikumisel pooluste poole, kusjuures põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3°C soojem kui lõunapoolkeral. See tuleneb vee ebaühtlasest jaotumisest ning 30 lõunapoolkeral on temperatuur ligi 15°C madalam kui põhjapoolkeral. Soolsus- Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli, kuid see kõigub maailmamere eri osades üsna palju. Ekvaatoriaalvööndis on soolsus keskmisest madalam. See on tingitud suurest sademete hulgast- õhuniiskus on suur ning auramine tunduvalt väiksem. Lähistroopilistel aladel on soolsus aga keskmisest kõrgem, kuna seal ületab aurumine sademete hulga mitmekordselt. Lähenedes poolustele langeb maailmamere soolsus järsult- tulenevalt väikesest aurumisest ning polaarjää sulamisest. Põhjapoolkeral on soolsus veelgi madalam tänu
Peamiselt elavad seal lülijalgsed (putukad, amblikud) ning mõned linnud, imetajad on rabas reeglina vaid läbirändel. 101. Mis on magevesi, mis merevesi? Meri – merevesi on soolane ja paljudes piirkondades esinevad ka merelooded. Rannikualadel. Voolav pinna- või põhjavesi – sageli toitaineterikas ja aluseline. Orgudes. Vihma- või lumesulamisvesi – toitainetevaene ja sageli happeline. Mäestikes. Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli. See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lahustunud sooli. Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest. Kui näiteks on tegu suletud merega (sisemeri), siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest. Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest (aurumine suureneb ekvaatorist pooluse suunas), sademete hulgast (seotud rõhuvöötmetega: rohkem sajab ekvaatori lähedal ja pärasvöötmes, vähem sajab troopikas ja polaäraladel) ja jõgede
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
