läks, kuid näljahäda siiski polnud. Kaubandus oli keeruline ning kõik kaubateed olid kinni. Eesti iseseivumine 1.Miks Vene keisririik kokku varises? 1) Venemaa sõjaline ja majanduslik kriis 2) Näljamarss (?) paisus kiiresti revolutsiooniks 3) Nikolai II loobus troonist 2.Ümberkorraldused Eestis 1917. aastal. Tsaarivalitsus jättis viinamonopoli omava riigi ilma suurest osast sisssetulekutest. Eestimaa kubermangukomissaariks nimetati Tallinna linnapea Jaan Poska. 3.Kuidas mõjutas Eestit enamlaste riigipööre 1917. aasta sügisel? 1) võim Eestis läks Eestimaa Nõukogude Täitevkommitee kätte + Maapäev 2) maa, pangad, tööstusettevõtted riigistati 3) piirati kodanike sõnavabadust 4) suleti ajalehti 5) arreteeriti ja saadeti välja rahvuslikke baltisakslasi 4.Millal ja millistes oludes õnnestus välja kuulutada iseseisvus? Iseseisvus kuulutati välja 23
5. Vabadussõda 28.11. 1918 6. Tartu Rahu 02.02.1920 III Eesti iseseisvumise etapid sündmuste käik 1. Autonoomia ehk osaline isesesvus, mis põhiseaduse või seadusega antakse riigi mingi osa rahvastikule, rahvusele või asutusele Seni oli Eesti ala jaotatud kaheks Eestimaa kubermanguks ja Liivimaa kubermanguks. Teated revolutsioonist jõudsid Eestisse ja siingi puhkes üldstreik. Senised kubermanguvõimud sunniti lahkuma. · Ajutine valitsus nimetas Eestimaa kubermangukomissariks Jaan Poska, kellest sai esimene eestlane Eestimaa eesotsas pärast muistset vabadusvõitlust( hiljem üks Eesti Vabariigi loojaid, esimene välisminister ja Eesti delegatsiooni juht Tartu rahuläbirääkimistel). Ta oli venestunud tippadvokaat, toetas esialgu Venemaa ühtsuse säilitamist, nõudis venekeelset asjaajamist. · Eesti poliitikute esmaseks eesmärgiks oli Eesti territoriaalse ühtsuse ja eestlaste omavalitsuse saavutamine. · 30.03
Demokraatliku Venemaa autonoomse osana Veebruarirevolutsioon · 1917. a mässust puhkes reveolutsioon, mille käigus loobus vene tsaar Nikolai II oma kroonist- võimule tuli Ajutine Valitus · 2. märtril algas Tallinna tehastes streik · vabastati vangid · rüüstati asutusi, kohtuid, politseid · määrati uus kindralkuberner-Jaan Poska · tegevusse astus miilits · Tekkis Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu(TSSN) Autonoomia · Eesti rahvuslased ootasid sobivat hetke oma reformide teostamiseks · eesmärk-saavutada autonoomia Venemaa koosseisus · Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valituse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta- Liivimaa ja eestimaa kubermangud liideti kokku, eesotsas Ajutise Valitsuse komissaar Soodsad olukorrad maa iseseisvumiseks · ühtne kubermang
See näitas Vene valitsusele eestlaste sihikindlust. 7. 1917. aastal valiti esimene rahvaesindus Eesti Ajutine Maanõukogu e Maapäev !(sinna valiti 62 saadikut), mis tuli kokku mais ja seal seati ametisse Maavalitsus, kellele kuulus nüüdsest täidesaatev võim. Eestlaste kätte läks võim maakonna- ja linnavalitsustes. 8. 1917. aastal liideti Eesti ala üheks rahvuskubermanguks, seda juhtis kubermangukomissar (endine Tallinna linnapea) Jaan Poska. See muutis rahva ühtsemaks. 9. 1918.aasta veebruaris alustasid sakslased rindel üldpealetungiga. Nõukogude Venemaa oli sõjaliselt võimetu ja enamlased ning nende väesalgad põgenesid Eestist. Eestlastel tuli rohkem võimalusi võim enda kätte haarata. 10. 1918. aasta veebruari võimvaakum tuli eestlastele kasuks. Rahvuslikud ringkonnad kasutasid tekkinud võimuvaakumit Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseks.
põletamised (Vene valistsuse karistussalgad surusid maha) · I ms puhkamisel võtsid riigivõimud suunaks Balti erikorra kaotamine > baltisakslasi represseeriti (keelati saksa keele avalik kasutamine, suleti saksa koolel) · Pärast Veebruarirevolutsiooni algust 1917, puhkesid rahutused ka Eestis, mille käigus sunniti lahkuma senised kubermangu võimud · Ajutine Valitsus nimetas kubermangukomissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. · Toimusid Maapäeva vaöimised (Eesti ajutine Maanõukogu) · 1917 septembris muutus olukord Eestis keerulisemaks, kuna Saksa väed asusid pealetungile Vene kokkuvarisenud armeele, ning jõudsid ka Eestisse. Samaaegselt aktiviseerusid Venemaal enamlased. · Nendes tingimustes hakkasid Eesti poliitikud nägema võimalust täielikust riikilikust iseseisvumisest · 1917 oktoobris läks Eestis võim enamlaste kätte, kuid tööd jätkas ka Maapäev
veebruar revolutsiooni puhkemine Venemaal ja Tallinnas üldstreik ja vangide mujal vabastamine märts 3. märts Nikolai loobub troonist ja annab 6. märts Vene ajutise valitsuse võimu üle ajutisele valitsusele, esindajana asub Tallinnas valitsusse kubermangu komissar Jaan Poska, autonoomia nõude jõuline esile kerkimine: autonoomia eelnõu esitamine ajutisele valitsusele, demonstratsioon Petrogradis 26. märts, 30. märts kinnitas ajutine valitsus Eesti omavalitsuse
märts Võnnu lahing (millal- kuupäev?kelle vahel?) Võidupüha (millal-kuupäev? mille puhul nii nimetati?) 5) Isikud (kes olid? roll Eesti Vabariigis 1920-1940) · Konstantin Päts Oli Eesti esimene president , eelnevalt mitu korda riigivanem,kehtestas autoritaarse reziimi , korraldas riigipöörde aastal 1934 12.märts · Johan Laidoner Eesti vägede ülemjuhataja , aitas K.Pätsil teostada riigipööret · Jaan Poska Eesti kubermangu komissar,välisminister,üks rahulepingule allakirjutajatest · Jaan Tõnisson Riigivanem, riigikogu esimees , Postimehe toimetaja · Julius Kuperjanov Sõjakangelane , Eesti väe juht , suri paju lahingus · Jüri Jaakson Riigivanem , kubermangu komissari abi . 6) Mõisted: · Vaikiv ajastu-puudus sõna vabadus , keelustati organisatsioonid , kontrolliti ajalehti , sõjaväe
puhkemine ja Vene riigis oleva segaduse süvenemine. Sõjavägi ja rahvas oli väsinud sõjast ja Venemaal valitses kaos. See andis Eestile suure eelise. Samal ajal eestlaste majanduslik elu paranes järjepidevalt. Meil oli olemas poliitilised kogemused, näiteks 1905 aasta revolutsioon. Vabaks saamise jooksul oli palju sündmusi. 1917 aastal andis Vene Ajutine Valitsus Eestile autonoomia ja eestlastega asustatud alad ühendati üheks kubermanguks. Selle juhiks sai eestimeelne mees Jaan Poska. Eesti arenes kiiresti, loodi erakond, valiti Maapäev ning pandi ametisse Maavalitsus. Selleks, et anda vastulöök kommunistide tegevusele kuulutas Maapäev ennast 15. novembril 1917. aastal kõrgemaks võimuks Eestis. 1918. aasta alguses hakkas vaikselt ja salaja Eesti Vabariigi loomine. Nendel ettevalmistustel oli kõige tähtsamaks Maapäeva vanemlaste kogud. Iseseisvumisele aitas kaasa eestlaste rahvakultuuri austamise kasv ja rahvustunde tõus. Sellel ajal avati
hakati looma erakondi 3. esile kerkisid eestlastest poliitikud 4. tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalitsustes 5. arenes kooperatiivi liikumine 6. lõplikult kujunesid poliitilised eeldused väljaImaailmasõja käigus 7. sõja algul kitsendati balti-sakslaste mõju 8. eestlaste rahvuslik enesetunne kasvas 9. sõjast tagasi pöördunud astusid eesti rahvusväeosadesse 10. 1917 saab eesti autonoomia 30.03 eesti saab kohaliku omavalitsuse. Kogu eesti 1 kubermang- poska komissaariks. 2veb 1920 Tartu rahu, 23,06 1919 võnnu lahing, 1918- 1920 vabadussõda
Ajalugu Veebruarirevolutsioon ja autonoomia saamine. Ajutise valitsuse võimuletulek: 1917. aasta alguseks oli I maailmasõda viinud Venemaa krahhi äärele. Majandust õõnestas inflatsioon, sõjaävgi oli kaotamas võitlusvõimet, kasvasid sõjatüdimus ja umbusaldus valitsuse vastu, tugevnesid äärmuslikud meeleolud, kõneldi keisri kukutamisest. Veebruari lõpus vallandunud toitlusrahutused kasvasid kiiresti üle revolutsiooniks. Mässu mahasurumiseks Peterburgi saadetud sõjaväelased läksid üle rahva poolele. Keiser loobus troonist ning Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes üritas suunata Venemaad demokraatlikule arenguteele. Valitsuse suutlikkust vähendasid aga pidevad konfliktid tööliste ja soldatite saadikute iseeneslikult tekkinud nõukogudega. Nõukogudes olid juhtpositsioonil pahempoolsed, kes mitte üksnes ei talunud Ajutist valitsust vaid püüdsid ka haarata enda kätte üha suuremat võimu. Määrus: 26. märtsil toimus Pet...
Konstatin Päts Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. 19001901 vandeadvokaat J. Poska abi Tallinnas. Aastatel 19011905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja, kus ta tõstis rahvuse arengus aadete kõrval oluliseks ka majanduse. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel EestiVene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt tagaselja surma. Põgenes 1906. a. Sveitsi, sealt edasi Soome. 19081910 oli ajalehe "Peterburi Teataja" tegevtoimetaja. 1909 andis
Eesti riiklikkord/poliitiline elu(1918-1934 ) pärast venevõimu oli eestlastel suur soov rajada iseseisev dem. vabariik. Eesti esimese PS-i koostas asutav kogu 1920a. Selle kohaselt teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament e. riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse riiigikogu ja vaitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea(presidendi)ülesandeid. Neil aastal osalesid eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad ning selle tüttu ei suudetud moodustada üheparteilist valitsust ning eestis oli koalitsiooni valitsus. 1930 tabas eesti majandust ja ühiskonda kriis. Usuti, et võimu oma riigipea päästaks maa ning paneks maksma kindla korra. Autoritaarne eesti e. Vaikiv ajastu(1934-1940)-vältimaks vabdussõja ajast võitu ja koondamaks võimu enda kätte teostasid riigi vanem K.Päts ja endine sõjavägede ülem juhataja Johan Laidoner 12.märts 1934 sõjaväelise r...
Moodustati erakorraliste volitustega Eestimaa Päästekomitee 23.02.1918 Iseseisvusmanifest Pärnu Endla rõdult 24.02.1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas, Ajutise Valitsuse moodustamine (Päts) 25.02.1918 algab Saksa okupatsioon 11.11.1918 Ajutine Valitsus alustab uuesti tegevust 28.11.1918 Vabadussõja algus, Eesti Töörahva Kommuun 23.06.1919 Võnnu lahing, võit Landeswehri üle 2.2.1920 Tartu rahu Isikud Jaan Poska Eestimaa kubermangu komissar, Tartu rahu allakirjutaja Jüri Vilms Eesti Päästekomitee liige Johan Laidoner Eesti diviisi juht, ülemjuhataja Vabadussõjas Konstantin Konik Eesti Päästekomitee liige Konstantin Päts Eesti Päästekomitee liige, Ajutise Valitsuse juht Mõisted Maapäev (Ajutine Maanõukogu) Eesti esinduskogu 1917-19, viis ellu autonoomia, otsustas lahutada Eesti Vene impeeriumist, kuulutada välja iseseisvus
· U 100 000 võeti umbes mehi sõtta. U 10 000 hukkus · Raskused põllumajanduses: hobused võeti sõtta. · Raha väärtuse langus · Sõjakindlustuste rajamine peeter suure merekindlus, Rohukülla plaaniti suur süja sadam. · Sõjaväelaste arvu kasv · Sõjapõgenikud · Toidu- ja kütusepuudus 1917a kevad Eestis · Loodi Eestimaa kubermang o Eestimaa o Liivimaa põhjaosa · Autonoomia vene riigi kooseisus o Jaan Poska kubermangukomissar (esimene eestlasest liider) o Valiti Maapäev rahva esinduskogu (autonoomia esinduskogu) valida said nii mehed kui naised (valimised võidab see kes pooldas rahu ja lubas maad) o Eesti keelne asjaajamine kõik dokumendid eesti keelde, koosolekud eesti keelde jne. o Loodu rahvaväeosad: 1. Polk (rahvusväeosa kus in u 3000-5000) käsukeeleks Eestikeel 1917 sügis Eestis
kontrollima kirjavahetust. Lisaks sellele alandati toitainete kättesaadavusmahtu. Ranged keelud pandi peale toitainete sisseveole, see tähendab, et ei tohtinud maalt linna toitaineid vedada. 1918. aasta lõpul algavad ülestõusud Saksa okupatsiooni vastu, hoogu annab juurde veel see, et tulevad uudised läänest. Berliinis on alanud revolutsioon ning see sisendab sakslastes soovi koju naaseda. 11. novembril kutsub Jaan Poska kokku Eesti Ajutise Valitsuse ja hakkab võimu organiseerima. Sakslasest kindral Seckendorffi, kes oli olnud võimukas oma residentsis Toompeal, enam ei kuulata. Revolutsiooni käigus on kadunud tsensuur ning tingimused on muutunud inimlikumaks. Taas tekib lootus. Olles vabanenud Saksa tsensuurist, hakatakse moodustama Eesti Rahvaväge, mis ei taha aga algul vedu võtta. Lisaks sellele on riigil ka rahalised probleemid ning sõjavarustust napib. 13
mis konkureerisid Vene AV-ga võimu pärast ja vähendasid viimase suutlikkust. · Venemaal kehtis sisuliselt topeltvõim Iseseisvuse eeldused · 1917. a. 2. märtsil Tallinnas ülelinnaline streik ja 20 000 osavõtjaga miiting. Vabastatakse vange, rüüstatakse politsei- ja kohtuasutusi. Tapeti ohvitsere ja politseinikke. Korratused likvideeriti siiski kiiresti. · 1917. a. 5. märtsil saab uueks Eestimaa kubermangukomissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. Poska koostas uue kubermanguvalitsuse oma äranägemise järgi. Iseseisvuse eeldused · 26. märts 1917. a. Eesti Vabariiklaste Liidu korraldatud rongkäik Petrogradis · 30. märts 1917. a. Vene AV kinnitab Eesti autonoomia seaduseelnõu, millega: · Põhja- ja Lõuna-Eesti ühendati ühtseks kubermanguks; · Keskvõimu kõrgeimaks esindajaks (kubermangukomissar) sai eestlane (Jaan Poska); · Valiti Eesti esimene rahvaesindus Maapäev-
Eesti Vabariigi iseseisvumine Arvestuslik töö nr.2 Õpilase nimi .................................... klass.............................. 1. Esita omal valikul 3 iseseisvumise eeldust ja põhjenda oma valikut argumenteeritult. Eeldus 1: ...majanduslikud eeldused............................................................................................................................... Põhjendus:...seoses talude päriseksostmisega muutus talupoeg oma maaperemeheks,algas tööstuse areng..................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... .............................................................................................
aasta sügisel hakkasid toimuma streigid, meeleavaldused linnades, detsembris rüüstati ja põletati mõisaid. Ületõus suruti Vene valitsuse karistussalkade poolt maha. Esimese maailmasõja puhkemisel võtsid riigivõimud suunaks Balti erikorra kaotamise. Baltisakslasi represseeriti ja nad olid ebasoosingus. Pärast Veebruarirevolutsiooni algust 1917, puhkesid rahutused ka Eestis, mille käigus sunniti lahkuma senised kubermangu võimud. Tuli võimule Ajutine Valitsus, komissariks sai Jaan Poska. Valiti riigikogu ehk Ajutine Maapäev. 1917. aasta septembris muutus olukord Eestis keerulisemaks, kuna Saksa väed asusid pealetungile Vene kokkuvarisenud armeele, ning jõudsid ka Eestisse. Samaaegselt aktiveerusid Venemaal enamlased. Nendes tingimustes hakkasid Eesti poliitikud nägema võimalust täielikust riiklikust iseseisvumisest. 1917. aasta oktoobris läks Eestis võim enamlaste kätte, kuid tööd jätkas ka Maapäev. Säilisid ka rahvusväeosad, Johann Laidoneri juhtimisel
EESTI VABARIIGI SÜND. KÜSIMUSED. (EA II,#28.Avita 2006) 1.Kes on varem rääkinud EV võimalusest? Juhan Liiv, Andres Dido 2.Millal olid Eestis võimul punased (bolsevikud)? 10.1917 24.01.1918 3.Kes teatas esimesena avalikult, et Eesti võiks end iseseisvaks kuulutada? Jaan Poska 4.Milliseid liitriigi variante arutati? Balto-Skandia, Eesti-Soome unioon, Eesti-Läti kaksikriik 5.Millal kuulutas maanõukogu end kõrgeimaks võimuks (de jure iseseisvaks)? 15. november 1917 6.Miks saadeti Lääne-Euroopasse välisdelegatsioon? Et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvusesse 7.Millal algas sakslaste pealetung idarindel? 18. veebruar 1918 8.Mis juhtus kalendriga 1.veebruaril 1918 (punaste võimu ajal)?
Saksamaa liitlased kaovad ükshaaval Austria-Ungari laguneb ära, jaguneb mitmeks riigiks erinevate rahvuste vahel `Araabia Lawrence' ässitab vastuhakku türklastele araablased tõusevad türklaste vastu üles Compiegne'i vaherahu 11.11 kell 11:00 raudteevagunis kirjutab Saksamaa alla vaherahule, mis neile erilisi õigusi või privileege ei jäta ametisse tuleb demokraatlik valitsus Versaille's rahu Rahukonverents Pariisis alates 1919 jaanuarist Jaan Poska ka seal, tähtsamates asjades ei osale Kaotajad läbirääkimistel ei osale Rahu allkirjastatakse 28.06.1919 Allkirjastamisest keeldumisel ähvardatakse sõjaga Saksamaa kaotab märkimisväärselt alasid taastatud Poola riik võidab alasid tagasi Poola saab pääsu merele Saksamaa kaotab ~10% territooriumist Piiratakse sõjaväge lubatakse Saksamaal alal hoida u 100 000 sõdurit ei tohi olla jõulisi relvi (allveelaevad, tankid) Saksamaa peab tasuma reparatsioone
Leping ratifitseeriti Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt 4. veebruaril ja Eesti Asutava Kogu poolt 13. veebruaril 1920. Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima. Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat. Läbirääkimiste osapooled Eesti esindajad läbirääkimistel olid Jaan Poska ja kindral Jaan Soots. Eesti esindajate juures olid eksperdid kindralstaabi polkovnik Victor Mutt,majandusteadlane Aleksander Oinas ja insener Karl Ast. Delegatsiooni asjadevalitseja oli vandeadvokaat Rein Eliaser ning sideametnik Vene saatkonna juures välisministri erasekretär leitnant William Tomingas. Venemaa esindajad olid Kesktäidesaatva komitee liige Adolf Joffe, Vene SFNV posti- ja telegraafi rahvakomissar Leonid Krassin, Vene SFNV Välisasjade
kubermangu 1710. aasta Venemaale. · Peeter I - oli Vene tsaar 16821721 ja Venemaa Keisririigi keiser. Ta orienteerus tugevalt Lääne- Euroopale. tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest, Vallutas Eesti Põhjasõja käigus. · August II Tugev - oli Saksimaa kuurvürst 1694 1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst 16971733. · Katariina II - Venemaa keisrinna 17621796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. Iseseisvumine · Jaan Poska - Sügisel 1917 aastal valiti Poska Vene Asutava Kogu liikmeks. 24. veebruaril 1918 määras Eesti Maanõukogu poolt moodustatud Eesti Päästekomitee Poska Eesti välisministriks. Hiljem kuulus ta Eesti Ajutisse Valitsusse peaministri asetäitjana ja kohtuministrina. · Jüri Vilms - oli Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister. tema asutatud oli ka Eesti Tööerakond. Vilms kuulus Eestimaa Päästekomiteesse, mis valmistas ette Eesti iseseisvuse
maareform- igale soovijale anti maad, eelisjärjekorras vabadussõjas osalenutele Tööstuses: Tsaarivenemaa aegne tööstus korraldati ümber vastavalt Eesti vajadustele, rohkem haketi kasutama oma toorainet. Tartu rahu sõlmiti 2.02.1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel. Viimane tõotas tunnistada Eesti iseseisvust ja loobuda igaveseks ajaks Eesti vallutamisest. Määrati kindlaks riigipiir Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel. Eest poolt kirjutas alla Jaan Poska. Välispoliitika 1920.-1930. aastatel Ohuallikad 1920.- 1930. a.: Venemaa, Saksamaa Lepingud: 1923- Eesti- Läti kaitsekiidu leping 1932- Eesti- Vene mittekallaletungi leping 1939- Eesti- Saksa mittekallaletungileping Rahvasteliit: 1922 astus Eesti rahvasteliitu 1920.-tel osales Eesti aktiivselt Rahvasteliidu tegevuses Lepituspoliiktia mõju: Kuna demokraatlikud suurriigid ajasid lepituspoliitikat agressoritega ei toetanud nad Eestit Venemaalt või Saksemaalt tuleva rünnaku korral
Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu gümnaasiumis. 1894 1898 õppis ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille ta lõpetas õigusteadus kandidaadi kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. Ajaleht "Teataja" 1900. aastal Tallinnasse jõudes hakkas Päts tegutsema advokatuuri alal J. Poska abilisena. See aga ei rahuldanud teda eriti ja ta hakkas hoopis plaanitsema ühe uue ajalehe "Teataja" asutamist Tallinnas. Tartus oli juba J. Tõnissoni "Postimees" saanud väga edukaks, aga Tallinnas puudus eestimeelne päevaleht. Luba siseministeeriumi käest, mis oli vajalik ajalehe väljaandmiseks, sai Päts küllaltki lihtsalt kätte ning sellest peale algaski kauakestev võitlus K. Pätsi "Teataja" ja J. Tõnissoni "Postimehe" vahel
*Eesti sai venemaalt 15 miljonit kuldrubla. *Eesti või Nõukogude Venemaa tunnutsas tingimusteta Eesti iseseisvust *Lubati tagastada siit ära viidud varad, lubati eestlastel tagasi pöörduda. 9. Mõisted: Konstatin Päts- eesti poliitik ja riigi tegelane, mitmekorde riigivanem, korraldas riigipöörde 1934, kehtestas autoritaarse võimu. 38 president. Jaan tõnisson eesti vabariigi poliitik, riigivanem, riigitegelane, kutsuti aatemees, tegi postimehe. Jaan Poska välisminister, Tartu rahlepingule alla kirjutaja, tallinna linnapea, Kubermangu komissar. Julius Kuperjanon eesti vägedde juht Vabadussõjas, hukkus Valga läheduses 1919 , 30 jaan. Johann Laidoner eesti vägede ülem juhataja vabadussõjas. Riigivanem- eesti vabariigi valitsuse juht, riigipea Asunustalu- 1920 maarehformiga Eesti talupoegadele antud talud ja maa 24 veebuar 1918 EV 23juuni ( 1919 ) võidupüha (võnnu asis) 28 nov 1918- 2nov 1920 oli Tartu rahu.
20. sajandi alguseks polnud Eestis tervikuna poliitiline mõtlemine küps. Ka 1917. aasta algul rahulduti autonoomiaga ega püstitatud kaugemaid sihtmärke: jälgiti Venemaa nõrgenemist ja kardeti Saksamaa okupatsiooni ohu kasvu. Alles pärast Riia langemist hakati Eesti tulevikku arutama. Tõnisson leidis, et Venemaa ei suuda meid enam Saksamaa sissetungi eest kaitsta ning abi tuleks otsida Antanti riikidelt. Pärast oktoobripööret leidis Poska, et Eestil pole muud võimalust, kui iseseisvuda. Iseseisvumisele aitas ka kaasa eestlaste rahvustunde tõus ning rahvuskultuuri au sisse tõstmine. Loodi haridusseltse ja avati koole. Tegutses luulerühmitus Noor-Eesti, mis elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu, tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi ning kokkuvõttes mõjutas oluliselt siinse ühiskondlik-poliitilise mõtte arenemist. Avatud oli Eesti Rahva muuseum ja kasvas eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond.
(23.02.1874, Tahkuranna vald-18.01.1956, Kalinini oblast Burasevo) Haridustee, sõjaväes Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakool Raeküla Nikolai kool Riia vaimulik seminar (jättis pooleli) Pärnu Gümnaasium Tartu ülikool (1894-1898), õigusteaduskond, lõpetas õigusteaduse audoktori kraadiga 96. Omski jalaväepolk Pihkvas, sai lipniku aukraadi Ametipostid(1) Advokaat Jaan Poska abiline (1900) Toimetas ja andis välja ajalehte ,,Teataja"(1901- 1905) Tallinna linnapea abi Tallinna linnapea kohusetäitja Tegi kaastööd ajalehtedele (Soomes) Tegutses ajalehte ,,Tallinna teataja", naases poliitikasse Tegeles aktiivselt omavalitsusreformiga Osales Eesti sõjaväelaste ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises (1917) Ametipostid(2) Järvamaa saadikuna kuulus Eesti maapäeva
ametnikud eestlastega. Asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. Valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele. Siit tekkis esimene konfliktiallikas: tagandatud vene ametnikud esinesid valitsse ees hulgaliste kaebustega eestlaste separatismi aadressil, nõudes oma senise valitseva seisundi taastamist. · Teiseks ülesandeks sai olukorra võimalikult kiire realiseerimine kohtadel. Pinget lisas Maapäeva valimiste väljakuulutamine Poska poolt, mis nõukogude arvates sündis ülepeakaela ning oli seetõttu sunnitud Tallinnast lahkuma. · Kolmandaks pingeallikaks muutusid vene soldatid. Eestlased soovisid rahvusväeosade loomist. Venemaa Ajutise Valitsuse toel suudeti luua Rakveres 1. Eesti Polk, mis kujunes oma rahvusliku meelsuse ja tugeva distsipliinitundega tõsiseks toeks eesti poliitikutele järgnevatel ettevõtmistel. Järk-järgult läks korda rahvusväeosade arvu
Ajaloo KT 9-10. 9Klass 1). Mõisted: Vaikiv ajastu -on periood Eesti Vabariigi ajaloos alates 1934 aasta riigipöördest, mil K. Päts juhtis riiki ainuisikuliselt (st ilma riigikoguta - ebademokraatlikult) ja viis järgnevate aastate jooksul ainuisikulisel vastutusel läbi rea reforme. Balti liit- Sõlmida soome,eesti,läti,leedu,poola vaheline leping! Landeswehr-Landeswehr loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul ja toetusel kaitseks Venemaa enamlaste vastu Sürrealism-Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 2).Aastaajad: 28.Nov 1918-Vabadussõda. 2.Veb 1920-Tartu rahuleping. 1934 "vaikiva ajastu" algus Eestis. 1937 kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustunud Rahvuskogu. 1939-Hispaania kodusõja lõpp. 3).Isikud: Konstatin päts- Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Johann Laidoner- oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poli...
aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. · Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts. · Õppima hakkas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis, seejärel Raeküla alevis Konstantin Nikolai koolis, edasi õppis Riia vaimulikus seminaris ning lõpuks läks Pärnu Gümnaasiumi. · 1898.a. lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. · 1900.a. asus noor jurist Konstantin advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. · Päts taipas, et ühendada edumeelsed eestlased, tuleb välja anda oma ajaleht - 1901.aasta 10.novembril hakkas K. Pätsi toimetamisel ilmuma uus ajaleht "Teataja". Uus leht pani pearõhu majanduslike küsimuste arutamisele. Pätsi kordasaatmised · 1917-1919. aasta aprillini oli K. Päts erakordne andekas organisaator. · 1918. aasta 19. veebruaril tuli Tallinnas kokku Maapäeva vanematekogu koosolek. Otsustati
Haridustee : Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894-1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand jur kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipkiku aukraadiga. Karjäär : 1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat J. Poska abilisena. 1901-1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valmisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. 1905. aastal sai Pätsist Tallinna Linnapea abi, sama aasta sügisel ka linnapea kohusetäitja. Olgugi, et ta korraldas märgukirjade aktsiooni, ei väljendanud Päts 1905. aastal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt omavalitsuste reformi nõudmistega
nõukogu ja eesti kütipalgud viidi venemaale tagasi. Nüüd tunnistas ka Lenin, et eestis on tegemist vabadussõja, mitte kodusõjaga. Vahepeal septembris 1919 olid olnud Pihkvas rahuläbirääkimised eesti ja venemaa vahel, kuid need katkesid. Need jätkusid uuesti novembris Tartu rahulepinguna. Vaherahu sõlmiti 31.detsembri õhtul, kuid ametlikult hakkas see kehtima 3.jaanuar 1920 kell 10.30. tartu rahu sõlmiti 2.veebruaril 1920 Jaan Poska ja Adolf Joffe. Vabadussõda kestis 402 päeva. Hukkunuid oli varasemad andmed 3600, hilisemad 5000. Asutav kogu võttis vastu kolm tähtsat otsust : 1) 15.mail 1919.aastal iseseisvus deklaratsioon, sellega teatati kogu maailmale, et eesti on iseseisev vaba riik. 2) 10.oktoober 1919 maaseadus, sellega balti-saksa mõisad koos inventaaridega võeti neilt ära ja jagati välja eesti talurahvale. Alles nüüd sai eesti talupoeg pärisomanikuks oma maal.
Relvarahu leping jooksis ummikusse ja sakslased alustasid uut pealetungi. Otsustav oli Võnnu lahing, ms toimus 23.06.1919. Eestlased võitsid Võnnu lahingu. Tänapäevani tähistavad eestlased Võnnu lahingu võitu võidupühana 23'ndal juunil. Peale Võnnu lahingut tahtsid venelased Tartus rahuläbirääkimisi teha. Rahukonverents toimus ligikaudu 2 kuud. Tartu-Vene rahulepingule kirjutati alla 02.02.1920. Eesti poolt kirjutas alla Jaan Poska, kes nõudis Venemaalt 15 miljonit kuldrubla, millest sai Eesti majandus endale jalad alla.
muu omand; poliitilised vastased suruti maha Eesti vabadussõda Kommuuni võim tugines Punaarmee jõule Pärast poolteist kuud kestnud taandumist leidis Eesti armee endas jõudu, et astuda Punaarmeele vastu. Viidi läbi sunduslik mobilisatsioon ja saadeti uusi väeosi 19. jaanuaril vabastati Narva ja rindejoon jooksis nüüd piki Narva jõge. Tartu rahu Eesti delegatsiooni esindas välisminister Jaan Poska Alles Punaarmee pealetungikatsete nurjumine Narva rindel detsembri teises pooles, sundis Vene diplomaadid järele andma Lõplik rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920 Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel kuulutati olematuks Tartu rahu Nõukogude Venemaa sõnas, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis
Koolitarkust hakkas Päts omandama Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Peagi aga kolisid Pätsi vanemad Raeküla alevisse ja noore Konstantini õpingud jätkusid Pärnu Nikolai koolis. Sealt siirdus ta edasi õppima Riia vaimuliku seminari, kust ta aga enne lõpetamist lahkus ja jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1898. a. lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Võitlus eestlaste õiguste eest Kuna puudus eestikeelne ajakirjandus, sai Pätsile selgeks, et eestlaste olukorra parandamiseks on eelkõige vaja asutada võitlusvõimeline eesti ajakirjandus. Uus ajaleht Teataja ilmus 1901. aasta lõpul. Peamist rõhku pani ajaleht rahva elujärje parandamisele. Kuid samas algas äge ,,sulesõda" Tallinna ja Tartu vahel, kus Tartu aatemehed alustasid oma Postimehes sõjakäiku Teataja majandusmeeste vastu.
Venemaa Veebruarirevolutsiooni mõjul puhkesid rahutused Eestis (eeskätt Tallinnas) märtsi algul 1917. Toimusid streigid, miitingud; rüüstati vanglad (Paks Margareeta pandi põlema), politseijaoskonnad, kohtuhooned. Erinevalt 1905. aasta revolutsioonist Eestis olid nüüd ülekaalus vene keel ja vene meel, tähtis jõud olid vene töölised. Venemaa Ajutine Valitsus pani ametisse ka uued kubermangujuhid. Eestimaa kubermangu komissariks sai eestlane Jaan Poska. (Lõuna-Eesti kuulus sel ajal veel Liivimaa kubermangu) Eesti rahvuslikult meelestatud jõudude eesmärgiks sai autonoomia kehtestamine, st. Eestil oleks olnud omavalitsus Vene riigi sees. Täielikku iseseisvust ei osatud sel hetkel veel nõuda, ka oli Venemaa veel piisavalt tugev ja Lääneriigid poleks toetanud sõdiva Venemaa lagunemist ja seeläbi nõrgenemist. Eesti rahvuslikud organisatsioonid koostasid ise autonoomiaseaduse eelnõu ja esitasid
Kuigi puudutas Eesti sisepoliitikas väga olulist sündmus, oli artikkel võrdlemisi tuim. 4) Eesti Lugu: Ajutine Valitsus Saatejuhid: Ago Pajur, Küllo Arjakas, Reigo Rosenthal, Piret Kriivan Vikerraadio ,,Eesti lugu" 15.11.2008 11.11. 1918 tuli uuesti kokku ajutine valitsus. See oli keeruline kuna ei olnud luba, maanõukogu kokkukutsumiseks oli juba luba olemas. Esimene koosolek toimus erakorteris. Osalesid: Jaan Poska, Ferdinand Peterson, Juhan Kukk, Jaan Raamot. Sellest ajast peale võib lugeda Eesti riikluse arengu algust. Peamiseks erinevuseks esimesest ajutisest valitsusest oli Tartu Kutseharidus Keskus Armin Laanejärv see et K. Pätsi asemel valiti etteotsa J. Poska. Mõni päev hiljem lisandus Jaan Tõnisson kellest sai portfellita minister. Ajutise valitsuse olulisim otsus oli Pätsi otsus, et enamlastega enam
tungisid Petrogradi lähistele ja püüdsid linna vallutada. See ei õnnestusnud. Vene valgekaartlased purustati. Eestlased taganesid Narva alla. Siin tõrjus Eesti sõjavägi tagasi kõik Punaarmee katsed tungida uuesti Eestisse. TARTU RAHU Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu 6 Rahuläbirääkimised Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel jätkusid Tartus 1919.a detsembris. Eesti delegatsiooni juhtis läbirääkimisi JAAN POSKA. Rahuläbirääkimiste algul nõudis Venemaa endale Ida-Virumaad ja kogu Petserimaad. Eesti ei olnud sellega nõus ja nõudis omakorda alasid Narva jõe ja Peipsi järve taga. Et sundida eestlasi järelandmisi tegema, alustas Punaarmee Narva rindel suurte jõududega pealetungi. Selle aga lõid Eesti väed tagasi. Nüüd oli Vene delegatsioon sunnitud loobuma paljudest oma nõudmistest. 1920.a 3.jaanuaril kehtestati vaherahu. Sõjategvus rinnetel lõpetati
Ühine viljaait, kust sai kaenu võtta. Leia paarid 1) 1980-1986 2 Lootuseaastad 2) 1954-1968 3 Sõja-aastad 3) 1940-1945 1 Virgumisaastad 4) 1945-1953 4 Kenotsiidiaastad 5) 1969-1980 5 Sumbumisaastad Eesti omariikluse saavutamine 1) 1917 aasta veebruari kuus puhkesid rahutused, mis kujunesid edasi revolutsiooniks. Mootustus Ajutine valistus, mille juht oli Jaan Poska samas ka Eesti ja Liivimaa kubermang. Juuni kuus toimus esimene Maapäev, kus esitati küsimus kus ,,Eesti tuleb viia maailmapolitiika areenile"(Jaan Tõnnisson). 2) Venemaa impeeriumi demokraatlikud erakonnad hakkasid järjes kaotama rahva toestust, kuna majanduspoliitika pankrotistus. Seda võimalust hakkas Vene kommunistlik partei ära kasutama. 1917 aastal 7-dal nov.võttis ta Tallinna enda võimu alla. 28.nov1917 aastal otusstas eesti Maapäev tunnustada enese ainsaks
seadusandlust. Landeswehr – Balti maakaitse, Kuramaa ja Liivimaa organiseeritud väekoondis, mis oli loodud baltisakslaste algatusel. Nende eesmärk oli Balti Hertsogiriigi rajamine. Tartu rahu – leping, mis lõpetas Eesti Vabadussõja. Päästekomitee – 1918. aastal sai neist Eesti Riigivõimuorgan. Sinna kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Neile anti kogu riiklik võim Eestis. 7) teab, kes olid Nikolai II, Vladimir Lenin, Jaan Poska, Johan Laidoner ja Konstantin Päts, ning iseloomustab nende tegevust. Nikolai I – Venemaa viimane keiser, Poola kuningas, Soome suurvürst. Tema andis inimestele kodanikuõigused ja oli pigem positiivne valitseja. Vladimir Lenin – Vene Bolševikute juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht. Kasutas terrorit ja sunnimeetodeid. Jaan Poska – Eesti riigimees. Asutava Kogu liige, seotud põhiseaduse valmistamisega ja allkirjastas Tartu Rahu.
Hugo Raudsepp näitekirjanduse rajaja Jaan Teemant Põllumeeste Kogud Karl Ristikivi psühholoogiline realism Jaan Hünerson Põllumeeste Kogud Karl August Hindreyajalooline romaan August Mälk ajalooline romaan Jaan Tõnisson Eesti Rahvaerakond Enn Kippel ajalooline roman Jaan Poska Eesti Rahvaerakond Jüri Jaakson Eesti Rahvaerakond MUUSIKA Jakob Vestholm Eesti Rahvaerakond Juhan Aavik helilooja Heino Eller helilooja Johan Kõpp Kristlik Rahvaerakond
*28.nov.1918 vene väed tungisid Narva -> algas Vabadussõda *23.juuni 1919 Võnnu lahing -> esmakordselt peale mitmeid sajandeid saavutasid eestlased sakslaste üle võidu *2.veeb.1920 - Tartu rahuleping -> sõjategevus lõpetati, seati sisse piirid Eesti ja Venemaa vahel, Venemaa pidi tunnistama Eesti iseseisvust ning kõik Venemaal viibinud eestlased said loa kodumaale tagasipöördumiseks 5. 3 Eesti poliitikut iseseisvumise ajajärgust: * Jaan Poska Eestimaa kubermangu kantsler, Tallinna linnapea, kirjutas alla Tartu rahulepingule *Konstantin Päts Eesti vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister *Jüri Vilms Eestimaa Päästekommitee liige, Eesti Ajutise valitsuse peaministri asetäitja 6. 3 väepealikku Vabadussõja ajast: * Johan Laidoner Eesti sõjavägede ülemjuhataja * Ernst Põdder Eesti vägede juht Landeswehri sõjas (koos Nikolai Reekiga)
20. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24.02.1918 21. Vabadussõja algus ja lõpp 28.11.1918 02.02.1920 22. Võnnu lahing 23.06. 1919 23. Vaherahu Vabadussõjas (kellaaeg) 03.01.1920 kell 10.30 24. Millega said tuntuks: 25. V. Kingissepp oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht. 26. I. Rabtsinski revolutsioonikommitee eesotsas. Korraldas oktoobri pöörde Eestis 27. R. von der Goltz Landeswehri vägede juht 28. J. Anvelt oli eesti nõukogu täitevkommitee eesotsas 29. J. Poska esimene Eesti Kubermangu komisar 30. J. Laidoner juhatas Eesti rahvuslikke väeosasid 31. J. Kuperjanov väejuht Vabadussõjas 32. A. Joffe vene telegatsiooni juht 33. Mis asjaolud aitasid kaasa Eesti iseseisvumisele? 34. Saksa pealetung, Venemaal oli revolutsioon, kodusõda ja sisesegadused 35. Millised olid sinu avastes 3 tähtsamat sammu iseseisvumisele? Selgita 36. Taheti tulevikki kindlustada- 37. Sooviti iseseisvust saadalahti orjatööst ja võõraste vägivallast 38. 39
Eesti Maailmasõdade vahel EV sisepoliitika (demokraatia): *1920.a seadusandlikku võimu teostas ühekojaline parlament (Riigikogu), täitesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem.*Eesti poliitikat kujundasid paljud erakonnad. Enamasti oli riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondi oli palju, seetõttu ei suutud moodustada üheparteilist valitsust ning eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Valitsused lagunesid kuskil alla 11 kuu. 1933 oktoober tuli uus põhiseadus, milles oli rahval õigus valida riigipea. EV sisepoliitika (diktatuur) :*12.märts 1934 sõjaväeline riigipööre Pätsi ja Johan Laidoneri poolt riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi va...
õpingud jätkusid Pärnu Nikolai koolis. Sealt siirdus ta edasi õppima Riia vaimuliku seminari, kust ta aga enne lõpetamist lahkus ja jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis.1898. aastal lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valmisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. Päts valiti 8. veebruaril 1905.a. Tallinna linnanõunikuks ja 19. aprillil sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta 2. detsembrist ka linnapea kohusetäitja.
Eesti tee iseseisvumisel oli konarlik Eesti tee iseseisvumisele oli konarlik, sest eestlastel tuli seista silmitsi mitmete takistustega. Suures osas segasid iseseisvumist enamlased, kes ei soovinud, et Eesti iseseisvuks. Tsaarivõimu kukutamine 1917. aastal revolutsiooniga andis eestlastele soodsa võimaluse. Kuna endine valitsemiskord kukutati, sai Ajutise Valitsuse esindajaks Eestimaal linnapea Jaan Poska. Eestlased kasutasid seda võimalust ära ning organiseerisid oma poliitilised parteid ja ühtlustasid nõudmised. Eestile autonoomia andmist taotleti Ajutiselt Valitsuselt. Ajutine Valitsus aga tõrkus seda andmast ning eestlased korraldasid 26. märtsil 1917 Peterburis võimsa meeleavalduse, mille tagajärjel oli Ajutine Valitsus sunnitud andma Eestile autonoomia, mis väljendus rahva poolt valitud Maapäevas. Eestis kujunes aga välja kaksikvõim nagu ka Venemaal. Tegelik võim
Autonoomia Märtsis Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt, see esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks 26. märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon Neli päeva hiljem ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta Eestimaa ja Liivimaa kubermangu põhjaosa liideti ühtseks kubermanguks- kubermangukomissar Jaan Poska, Nõuandvaks organiks sai Ajutine Maanõukogu Eesti asualade juhtimine läks eestlaste eneste kätte, kubermangudes asendati vene ametnikud eestlastega Mai lõpul toimusid Maanõukogu valimised-> seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse, esialgu juhtis seda dr Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts Kubermangudes kuulutati eesti keel ametlikuks asjaajamiskeeleks-> tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele
Tallinna radikaalid: päevaleht teataja; eestvedaja Konstantin Päts; abilised(toetajaskond) A.H. Tammsaare, E.Virgo, J.V.Veski jt.; probleemid eestis-eesti ühiskonna sotsiaalne lõhestus,majanduslikult kehv põhja-eesti; prob.venemaal-kommunistide võimuletulek. Tartu liberaalid: päevaleht Postimees; eestvedaja Jaan Tõnisson; abilised-V.Reiman, O.Kallas, K.A.Hindrey, P.Põld; prob eestis- venestamine ja saksastumine,eestlaste õiguslikku võrdsustamist, põhjalikke võrdsustamist, põhjalikke maa-ja haridusreforme, sotsiaalsed vastuolud; prob venemaal- osalemine suures poliitikas,Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud. 1905.a revol: põhjused:vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel, konfliktid mõisnikega, kodanike õiguste puudumine; ajend-Verine Pühapäev; revolutsioon-maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine,levib kiiresti Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja taluomanikke, teade revol puhkemi...
Aino Kallas Pille Ülem Muhu Põhikool 9.klass 2014 Andmed Täisnimi: Aino Julia Maria Krohn Varjunimi: Suonio Sünd: 02.08.1878. Sündis: Viiburi läänis, Kiiskilä mõisas, Ida-Soomes Soome-eesti proosakirjanik Kolis eestisse 1903. Perekond Isa Julius Krohn (1835-1888): tunnustatud rahvaluuleteadlane, kirjandusajaloolane, luuletaja ning Helsinki Ülikooli professor. Ema Maria Wilhelmina Lindroos (1841-1917): soomerootslane, Soome Tütarlastekooli esimene juhataja Vend Kaarle Krohn ning õed Helmi Krohn ja Aune Krohn harrastasid kirjutamist Aino Kallas (üheksa kuune) ema Minna Krohniga Koolid ja töökohad 18871894 Helsingi Soome Tütarlastekool Oli seotud Postimehega Kuulus rühmituse "Noor-Eesti" siseringi Abiellu ja lapsed 1900 abiellus eesti rahvaluule- ja keeleteadlase Oskar (Philipp) Kaldaga. Nad said kokku viis last: Virve...
VABADUSSÕDA 28.november 1918 2. veebruar 1920 (vaherahu 3. jaanuar) Vaenlasteks Venemaa (PEAMINE), Landeswehr ja Vene valged (valgekaardid) ALGUS____________________________________________________________________ 28.nov 1918 ründab Punaarmee Narvat. Pärast esimeste kallaletungide tagasilöömist lahkuvad Saksa väed Narvast. 29.nov (järgm.päev) tuleb Punaarmee Narvasse. Et jätta sissetungile kodusõja ilmet, kuulutati Moskva poolt Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun. See oli enamlaste sõnul iseseisev riik (iseseisvust tunnustas üksnes Venemaa ning Kommuuni nõukogu, eesotsas Jaan Anvelt) Punaarmee kiire edasitung jätkus ka pärast Narva vallutamist. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Narva, Rakvere, Jõhvi, Tartu, Valga ja Võru. Oht ähvardas ka Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. Eestil oli sõjaline ebaedu! Sõjalise ebaedu põhjustas vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Saksa okupatsioonivõimud on Eesti rahvusväeosad laiali...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
