Achilleus, austa oma juhti!" Nördinult lahkub Achilleus koosolekult ja läheb oma laagrisse. Mõne aja pärast ilmub sinna kaks Agamemnoni saadikut Briseist ära viima. Achilleus ei hakka vastupanu osutama. ,,Patroklos," käsib ta oma kõige kallimat ja truumat sõpra, ,,vii tüdruk välja." Ta on otsustanud kuuletuda. Kaamel ilmel vaatab ta nuttes eemalduvale Briseisele järele. Mõne päeva pärast ilmub Chrysa sadamasse kreeklaste laev. Sellelt astub maha Ithaka kuningas Odysseus, kes annab Chryseise suure pidulikkusega tema isale üle. ,,Siin on sinu tütar, Chryses," lausub ta. ,,Nüüd palu, et Apollon halastaks kreeklaste peale." ,,Ma teen seda, Odysseus!" vastab preester. ,,Tule nüüd - lähme lepitame teda ohvriandidega." Achilleus on aga raevust meeletu. Kaaslased pole veel kunagi näinud , et ta nii endast väljas oleks. Ta nuttis kaua, kuid nüüd uitab ta mööda kohiseva mere kallast. Ta kõnnib
15. Kohtume pühapäeval kell 7. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 1. oktoober. NÄDALAPÄEVA JA KUUPÄEVA MÄRKIVAD SÕNAD ei hõlma üksteist, mistõttu pannakse nende vahele lauses koma. Kolmapäeval, 23. novembril on järgmine loeng. Eile, laupäeval peeti Vaskräämas laata. LISANDIST JÄRELLISAND eraldatakse komadega, EESLISANDIT komadega ei eraldata. Odysseus, Ithaka kuningas, võitles vapralt. (J) Ithaka kuningas Odysseus võitles vapralt. (E) Juta Juurikas, juhataja, ootas alluvatelt aruannet. (J) Juhataja Juta Juurikas ootas alluvatelt aruannet. (E) ·Käisin Jaaniga, oma sõbraga, kohvikus. (J) ·Villu, Jaan ja Kaarel, väga kuulsad põllumehed, võtavad võistlusest osa. (J) · Mina, Riin Mällo, volitan .. · Meie, allakirjutanud, koostasime .. KUI-LISANDIT ja OLEVAS KÄÄNDES (-na) lisandit ei eraldata komaga, 1. Mina kui ajalooõpetaja ei pea niisuguseid
Sda algas uuesti.Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast. Achilleus saatis oma parima sbra Patroklose stta,kes sai surma.Achilleus lks ise stta, et maksta ktte Hektorile, kes tappis Patroklose. Achilleus jttis Hektori surnukeha alles.Seni kuni kreeklased puhkavad, lepisid Achilleus ja Agamemnon omavahel ra.Esialgu toimusid Patroklose matused. Achilleus tagastas kuningas Priamosele tema poja Hektori surnukeha.Sda siiski jtkub.Laertese poeg Odysseus mtles vlja strateegia ,kuida vallutada Troojat.Kreeklased teesklesid lahkumis ja ehitasid hiigelsuure puust hobuse, mille sees olid mned kreekalased.Hobune jeti linna vravate ette seisma, mille troojalased vedasid linna sisse.Kogu aja arvasid troojalased, et kreeklased on alla andnud, kuid sel ronisid hobuses olevad kreeklased vlja ja lasid kogu sjave sisse.Kreeklased stasid linna plema ja nii see lpeski. "Ilias" on kangelaslugu Eepos seisneb pingelisest sjast ja selle sangaritest.
jääv. 8. Milline on budismi ja hinduismi põhiline erinevus? 9.Mida mõeldakse antiikirjanduse all? Kust on see saanud oma nimetuse? Antiikkirjanudst nimetatakse Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma kirjanduseks 8saj eKr 5saj pKr. Sõna ,,antiik" võtsid kasutusele prantslased 18saj. 10.Millest jutustavad Ilias ja Odüsseia? Keda peetakse nende autoriks? ,,ILIAS" on Ilioni (Trooja) linna hävitamise lugu. ,,ODÜSSEIA" Odysseus oli kreeklaste kangelane, Trooja hobuse väljamõtleja. Odysseus on Kalypso saarel, nümf ei lase teda minema. Räägib kuidas Odysseus proovib saarelt minema saada. Nende eeposte autoriks peetakse Homerost. 11. Milles seisneb Sophoklese uuenduslikkus? Sophokles tõi lavale 3-da inimese ja liikumise 12. Kes on Sappho? Kellele, miks ja kuidas ta kirjutas? Sappho on vanakreeka luule olulisem autor. Kirjutas kuna ta oli neidude seltskonnas õpetajaks andes neidudele abielueelset õpetust. Kirjutas tunnetest ja nende väljendamisest
Kreeklaste esimesed eeposed olid ,,Odüsseia" ja ,,Ilias" , nende autor oli Homeros. Homerost peeti pimedaks laulikuks. Kreeklaste arvates on nende parim ja kuulsaim poeet Homeros. Mõlemad eeposed jutustavad Trooja sõjast. ,,Iliases" saab lugu alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Hektori tapmisega. ,,Odüsseia" keskendub ühe kangelase raevukale käitumisele. Peakangelane on kaval ja vastupidav Odysseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab eest jõugu majas omavolitsevaid noormehi. Athena abiga tapab Odysseus nad halastamatult. Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega. Jõukamad said oma majapidamisega ise hakkama, aga oli ka vaeseid põllumehi ja kerjuseid, kes olid sunnitud halbadel aegadel laenu võtma. Võla tagatiseks oli sageli maatükk, miks maksmata jätmisel läks võla katmiseks võlausaldajale. Nii muutusid vaesed maa omanikud maa rentnikeks
Sellest saigi alguse Trooja sõda. 17.pilet AGAMEMNON ON KREEKLANE JA ACHELLEUS TROOJALANE TROOJA SÕDA Helena oli abielus Menelaose, Agamemnoni vennaga. Menelaosest sai ka Sparta kuningas. Aphrodite viis Parise Spartasse, kus kuningapaar ta lahkelt vastu võttis. Püha seadust, et külaline ja kostitaja peavad teineteist abistama ja mitte halba tegema, Paris rikkus, varastades Helena. Menelaose tagasi tulles kutsus ta kogu Kreeka endale appi. Kõik sõjamehed läksid, v.a Odysseus ja Achilleus. O ei tahtnud pere maha jätta ning teeskles hullu, kuid saadik pani O poja adra ette siis, kui o põldu kündis. Loomulikult juhtis O adra kõrvale ning O pidi Troojasse minema. Achilleust hoidis kinni ema, sest ta teadis, et A saab seal surma. Ema saatis A Lykomedese õukonda, kus A kandis naiseriideid. Saadikud said A kätte niiviisi, et saabudes Lykomedese juurde ning pakkudes naistele ehteid ja ka sõjariistu, Achilleus võttis loomulikult relvad, ja see reetis ta.
Tunti helde ja rikka mehena. Küllusesarv- sarv, mis täidetult puuviljade ja lilledega sai külluse, viljakuse sümboliks. Dionysos andis selle tänutäheks võõrustajale. Labürint- Knossose lähedal paiknes hoone, ehitas Daidalos Minosele. Seal oli palju eksitavaid keerdkäike, kust ei osatud väljuda. Praegugi tähendab eksitavaid käike. Lootosesööjad e lotofaagid- lahke rahvas, toitusid lootoselilledest, mille tagajärjel unustati kodu. Odysseus sundis kaaslasi jõuga laevale minema, kuna nood olid neid söönud. Maailma naba- maailma keskpunkt, Delfi oraakel Medeia katel- Radikaalne noorenduskuur. Tükkideks raiutud härg visati katlasse, välja tuli noor tall. Medusa- 1 3-st gorgost, ainus surelik neist. Tal olid juustes maod, pilt kivistas. Perseos raius ta pea maha, kuna Medusa rasestus Poseidonist. Menaadid/ bakhandid- veinijumal Dionysose (Backhose- lisanimi)saatjad, kelle hulgas oli nii nümfe kui ka harilikke naisi
Ranet Nüüd 10.R Odüssei a Odüsseia » Vanakreeka eepos » Homeros » Odysseus » 650 aastat eKr. » Ilias Odüsseus » Odüsseus – Ithaka saare valitseja, Penelope abikaasa, Telemachose isa Sisu » Koosolek » Sõnumitooja Hermes » Penelope Ithaka saarel » Odysseust peetakse hukkunuks » Telemachos isa otsingutel » Faiaagid » Faiaakide saar » Odysseuse naasemine Ithakale » Pojaga kohtumine » Telemachose habe » Vibulaskmisvõistlus » Kättemaks Tänan kuulamast!
Odüsseia (2.laul) Homeros 2. LAUL Odysseus 20 aastat eemal, arvatakse, et surnud Penelopeia tänu Odysseuse eemalviibimisele palju kosilasi Telemachos rahvakoosolek; sõitis ära isa otsimise eesmärgil KREEKLASTE MAAILMAVAADE, ELLUSUHTUMINE & KOMBESTIK, JUMALAD SAATUSE SÕLTUMINE KREEKLASTE ELU JUMALAST Abiellumine isa ,,õnnistus" Ennete saatmine kotkad Rahvakoosolekud Inimeste aitamine jumalate Teiste kulul elamine poolt Toidumoon (vein) Jumalate ilmutamine inimeste kehades
Jõudes Teebaisse,Oidipus päästab linna kurja Sfinksi käest, kes asudes linna läheduses, esitas möödaminejaile mõistatusi, mille mittelahendajad ta sõi ära. Tasuks selle heateo eest saab Oidipus Teebai kuningatrooni ja lesestunud Iokaste käe "Odüsseia" Selles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu,
WILLIAM TURNER 1775-1851 Inglise maalikunstnik ja graafi k Tuntud kui valguse maalija MAALIKUNST Ajalooteemalised fantastilised ja mugandatud maastikumaalid 1819 – valguse maalimine STIIL JA LOOMING Kasutas akvarell ja sügavtehnikat Hiljem õlimaal Mõjutajad: Claude Lorraini, hollandi meremaalid, Veneetsia koolkond Tänapäev impressionistide eelkäija KUULSAIMAD MAALID Võitlev Temeraire 1839 Trafalgari lahing 1808 KUULSAIMAD MAALID Odysseus ja Polyphemos 1829 Lumetorm 1842 KUULSAIMAD MAALID Vihm, aur ja kiirus Päikesetõus merekoletisega 1844 1845 AITÄH KUULAMAST
eluviisiga pojad (Antiigileksikon, 1983), eraklikud koopaelanikud ühel saarel Läänes, tahumatud hiiglased, kes ei hari põlde, vaid karjatavad ainult oma loomi. Üks neist oli metsik Polyphemos, kes ei austanud jumalaid ja tappis inimesi. Teda ja tema liigikaaslasi paigutasid hilisemad autorid elama Sitsiiliasse (Fink, 2000). Hamiltoni teos "Antiikmütoloogia" (1975) jutustab Odysseuse ja Polyphemose kohtumisest. Eksirännakul sattus Odysseus oma meestega randuma avara koopa juures, mille peremees oli jube ja tohutu suur kükloop Polyphemos. Ta sulges koopasuu röögatu rahnuga ning sõi ära kaks Odysseuse meest, väites, et ei hooli ega karda Zeusi ega ühtki teist jumalat. Järgmisel päeval einestas kükloop sama hirmsal viisil. Viimaks tuli Odysseusele pähe pääsemisplaan: ta torkas tulise terava otsaga palgijupi kükloobi ainukesse silma ning mehed põgenesid koopast oinaste kõhu alt pikast karvast kinni hoides
mõiste Trooja hobune (vt Muistne kirjandus, lk 11). Maailma ilusaim naine Ilus Helena rööviti . See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu , mis kestis 10 aastat. Suur puuhobune, mille keresse peitusid kreeklaste vapraimad sõjamehed. Troojalased vedasid hobuse kaitsva kuju linna ning samal ööl Trooja häviski. Tegelased on nii inimesed kui jumalad Achilleus, Hektor, Hephaistos, Zeus. ODÜSSEIA lood Odysseusest, kreeklaste nupukaim ja kavalaim vägilane, puuhobuse-idee autor. Odysseus ei ole 10.aastaks sõjast veel tagasi jõudnud. Tema kodus prassivad jõukad noormehed, kulutavad tema vara ja tahavad kosida tema naist Penelopet. Odysseus on sattunud nümf Kalypso saarele, too ei lase teda minema. Eepose lõpus jõuab ta koju, tapab Penelope ülbed kosilased . Õiglus pääseb võidule, on äratundmis- ja kohtumisrõõm. SAPPHO Antiikaja kuulsaim luuletajanna. Tema luules on kohtumisrõõmu ja lahkumiskurbust, igatsust
mõiste Trooja hobune (vt Muistne kirjandus, lk 11). Maailma ilusaim naine Ilus Helena rööviti . See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu , mis kestis 10 aastat. Suur puuhobune, mille keresse peitusid kreeklaste vapraimad sõjamehed. Troojalased vedasid hobuse kaitsva kuju linna ning samal ööl Trooja häviski. Tegelased on nii inimesed kui jumalad – Achilleus, Hektor, Hephaistos, Zeus. ODÜSSEIA – lood Odysseusest, kreeklaste nupukaim ja kavalaim vägilane, puuhobuse-idee autor. Odysseus ei ole 10.aastaks sõjast veel tagasi jõudnud. Tema kodus prassivad jõukad noormehed, kulutavad tema vara ja tahavad kosida tema naist Penelopet. Odysseus on sattunud nümf Kalypso saarele, too ei lase teda minema. Eepose lõpus jõuab ta koju, tapab Penelope ülbed kosilased . Õiglus pääseb võidule, on äratundmis- ja kohtumisrõõm. SAPPHO Antiikaja kuulsaim luuletajanna. Tema luules on kohtumisrõõmu ja lahkumiskurbust, igatsust
Peetakse Patroklose matused,Hektori isa,Trooja kuningas Priamos,lunastab poja surnukeha välja,järgnevad Hektori matused.Sõjas osalevad ka jumalad,kes toetavad nii ühte,kui teist poolt,ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. 12.Kirjuta „Odüsseiast“ Pärast Trooja sõja lõppu,kestab Odysseuse teekond koju mitu aastat.Sündmused toimuvad parallelselt merel ja tema kodus.Üks esimesi kohti kuhu Odysseus sattus oli Lootosesööjate saar.Meestel kes söövad lootosi kaob mälu,Odysseus õnneks ei söö.Odysseusele kingitakse pärituuled.Kui kodu juba paistab,pääsevad vastutuuled võidule ja ajavad laeva tagasi.Odysseus torkab välja hiiglase ainukese silma ja pääseb,aga nüüd saadab teda igavesti merejumala viha.Laistrügoonida maallaulavad naised nii ilusti,et mehed unustavad jälle soovi jõuda koju.Surnuteriigist tuleb Odysseuse ema vari ja tuletab talle kodu meelde
aoidide poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Thesus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskijalanna nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest
Paris röövib Helena ja viib ta koos kalliskividega Troojasse. Eelnevalt oli jumalanna Aphrodite süüdanud Helena südames armastuse leegi Parise vastu. Kui kuningas Menelaos lõpuks koju jõudis ja Helenat eest ei leidnud, tekkis tal kättemaksuiha. Ta kutsus kogu Kreeka endale appi. Kõik ülikud valmistusid üksmeelselt sõjaretkeks, et tasuda kätte ja tuua Helena tagasi. Vaprate sõjameeste killas oli Achilleus mürmidoonide haavamatu juht ja Ithaka saare valitseja Odysseus. Odysseus oli kuulus oma kavaluse ja vaprusega. Achilleus oma vapruse ja haavatamatusega. Achilleusel oli ainult üks koht nõrk ja haavatav- jala kand. Seati valmis ligi sada tuhat sõjameest- ahhailast ja ligi tuhat kakssada (1186) laeva. Odysseus ei tahtnud sõjakäigule minna ja mängis hullumeelset, kuid Menelaose saadik veenis teda siiski sõjakäigule minema. Achilleust hoidis tagasi tema ema, merenümf, kes teadis, et tema poega ootab Trooja all surm, kuulsusrikas surm
Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. *"Odüsseia" Selles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse
"Iliase" eepos. "Ilias" on vanakreeka eepos,mille autoriks peetakse pimedat laulikut, joonlast Homerost.Homeros on veel ka "Odüsseia" autor,kaheltakse kas need eeposed on olemas olnud. Iliase tegevus toimub Trooja Sõja 10.aastal.Sõja alguse põhjuseks peetakse kolme jumalanna-Aphrodite,Athena ja Hera vahel sellepärast,et tülijumalanna Eris oli nenede sekka visanud õuna,mis pidi minema kõige ilusamale naisele. Kohtunikuks kutsuti Paris,võttes altkäemaksu-saada endale kõige kenam naine-Helena. Paris varastab Helena ja viib ta kodulinna Trooja.Kreeklased lähevad sõjaretkele Trooja vastu,et Helena tagasi saada. Ülemjuhatajaks on Agamemnon. Tähtsal kohal Achilliuse ja Agaemnoni vaheline tüli,sellepärast Achillius keeldub võitlusest. Tapetakse Achilleuse sõber Patroklos ning Achilleus naaseb kreeklaste juurde,et oma sõbra eest kätte maksta. Achilleus tapab Hektori. Odysseus mõtleb välja plaani Trooja vallutamisek...
Agamemnon – Atreuse poeg, Menelaose vend, Mükeene kuningas, kreeklaste vägede juht Aias Telamoni poeg, Ahhaia vägilane Hektor – Trooja prints ja troonipärija Menelaos – Atreuse poeg, Agamemnoni vend Nestor – vana ning elutark ahhailaste juht Pylosest Odysseus – Laertese poeg, hakkaja ahhailane, suur strateeg. Patroklos – Menoitiose poeg, Achilleuse parim sõber, võibolla ka armastatu Odüsseuse tegelased: Odysseus, Telemachos, Penelope, Menelaos, Alkinoos, Lüürika mõiste, kujunemine, liigid, teemad, autorid. Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. 7. sajandil eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika. Mitmed lüürikažanrid pärinevad antiikkirjandusest eleegia jamb ja meelika. Lüürika teemad on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted.
1. Kuningas Oidipus on teos mehest, kellel, hoolimata püüdlustest, ei õnnestu ettekuulutatud saatust muuta. Oidipus iseloomult on ennesekindel, heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine. Kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Teose alguses Oidipus oli julge, kõrk, mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda oma. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennast vihkavaks meheks. Süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta, aga muidugi see pimedus näitab seda, et oma viha ja võimu tõttu teda ei taha mittemidagi märkata. Oma tragöödia kaudu Sophokles rõhutab, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab alati ju...
tegutsenud laulikute poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. 3.2 Lühike sisukokkuvõte Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse
LISAD: (lisa 1 "Achilleus võtab vastu Agamemnoni saadikud" 1801. Achilleus oli kreeka kangelane, vapper võitleja Trooja sõjas, Agamemnon aga kreeklaste ülemjuhataja samas sõjas. Sõja 10. aastal võttis Agamemnon Achilleuselt ära orjatar Briseise. Selle peale Achilleus vandus, et tema ja ta mehed ei võitle enam troojalaste vastu. Kreeklastel hakkas sõjas halvasti minema. Agamemnon kavatses sõjaväe laevadele panna ja koju sõita. Kuid vana Nestor andis nõu saata Odysseus ja Aias Achilleuse juurde vabandust paluma ja teda appi kutsuma. Agamemnon oli väga valmis andestust paluma ja nii läksidki eelnimetatud kaks meest koos hallipäise õpetaja Phoinixiga Achilleuse juurde. Kokkulepe jäi saavutamata, sest kõikidele keelitustele-meelitustele vastas Achilleus, et Agamemnon on teda alati vihanud ja petnud. Achilleus hakkas jälle sõdima alles siis, kui Hektor oli tapnud ta sõbra Patroklose.) (lisa 2 "Jupiter ja Thetis" 1811. Antiigijärgses kunstis
Rapsoodid- rändlaulikud, kes ei laulnud, vaid deklameerisid värsse. Aoidid-kutselised laulikud, nad olid laulude loojad, kes esitasid oma laule lüüra saatel. Homeros-pime laulik, kes lõi ,,Iliase" ja ,,Odüsseia". Eeposte aluseks on muistendid kreeka hõimude sõjakäigust VäikeAasia rannikul asunud Trooja e. Ilioni linna vastu u. aastal 1000eKr. Sõja põhjustas jumalate tüli. Kreeklaste(ahhailaste) tähtsamad sangarid: achilleus, diomedes, aias, odysseus Jumalad: Hera, Athena,Poseidon(mere), Hermes(jumalate käskjalg),Hepaistos(sepp) Roomlaste(troojalaste) tähtsamad sangarid: kuningas Priamos, vägesid juhatas ta poeg Hektor, tuntuim veel Aineias ja osav ambuja Pandaros, hea vibulaskja Paris. Jumalad: Apollon(päikese), Artemis(jahijumalanna), Ares(sõja), Aphrodite. Trooja all võideldi linna üldist piiramist polnud, võideldi vaid müüride ääres või linna ja mere vahele
Eeposed Koostanud Loona Riin Kauge Mis on eepos? Kreeka keeles epos - sõna, lugu, laul Eepos on enamasti värsivormiline lugu. Eeposed räägivad maailma loomisest jumalate ja kangelaste tegudest saatuslikest võitlustest müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest looduskatastroofidest Rohkem eepostest Kirjalikud eeposed on teatud kindlas vormis. Suulised eeposed on jätkuvalt muutuvad. Eeposes sageli esineb midagi üleloomulikku rohkeid korduseid epiteete Kangelaseepos Kangelaseeposes on kesksel kohal rahva suurkuju, kes saadab oma teekonnal korda palju kangelastegusid. Iseloomulikud on võimsad tunded: võitlusiha patriotism armastus viha Värsseepos Rahvaeepos Kunsteepos Sündinud kollektiivse Üksikautorite looming. loomistöö tulemusena. Erinevad eeposed Vana-Kreeka "Odüsseia" Autor on pime laulik Homeros. Kirjeldatakse kangelase Odysseuse eksirännakuid peale Trooja sõda, mis kestavad 10 aastat. ...
JAAN Ksenia Bogdanova Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn – 27. detsember 2007) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Jaan Kross sündis Tallinnas ning õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis. 1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani. Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Kross Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis eeluurimise all Keskvanglas. Samal aastal ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, ku...
ema, merenümf Thetis oli teda imikuna surmajõe Styxi voogudesse kastnud, mis muutis ta haavamatuks. Vesi ei puudutanud ainult jalakanda, kuhu ta sai haavata, ning langes sõjas. Sõja lõpp ja Trooja hobune Sõda kestis kümme Trooja hävitati aastat ja lõppes lõplikult, kuid kreeklaste kasuks. kreeklaste Võit tuli kavaluse abil, tagasisõidul koju ei mille mõtles välja vedanud neilgi. Odysseus. Sellest räägib hulk http://www.youtube.com/watch?v=YbiR6IMf5KQ&NR=1 legende ja eepos "Odüsseia". Laokoon Laokoon oli preester Troojas, kes hoiatas inimesi hobuse sisseviimise eest. Laokooni hoiatuse peale tulid aga merest välja maod, kes Laokooni ja ta pojad surnuks kägistasid. Heinrich Schliemann (1822- 1890) Oli 19. saj. saksa arheoloog.
Toorja Sõda Sõda sai alguse kuningas Peleuse ja Thetise pulmades. Nad olid kutsunud pidustustele peaaegu kõik jumalad, jätsid aga kutsumata Erise, tülijumalanna. Eris vihastas ning tuli kõigest hoolimata kutsumata külalisena pidustustele ning viskas kuldse õuna külaliste sekka, millele oli kirjutatud "Kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite püüdsid õuna kinni samal ajal ning hakkasid omavahel tülitsema selle üle, et kes on neist kõige ilusam. Kuna nad ei jõudnud selles küsimuses lahenduseni, läksid nad jumalate kuninga Zeusi juurde. Zeus ütles, et Paris peab otsustama, kellele õun kuulub. Jumalannad läksidki siis Parise juurde ning iga jumalanna üritas kingitustega meelitada Parist õuna enesele andma. Hera pakkus Parisele võimu kogu Aasia üle, Athena pakkus talle tarkust. Aphrodite aga pakkus talle naiseks maailma kõige ilusamat naist. Paris andis õuna Aphroditele. Kõige ilusam naine maailmas ...
1. laul Kasutades ära olukorda, et Odysseuse vaenlane merejumal Poseidon on ära, räägib Odysseuse kaitsja jumalanna Athena tema saatusest peajumal Zeusiga. Kümme aastat kestnud Trooja sõja lõpust on möödunud veel kümme aastat, kuid Odysseus pole ikka veel koju jõudnud. Jumalad otsustavad, et Odysseus võib koju tagasi tulla. Tema poeg Telemachos on 20-aastane ning elab isa majas Ithakal koos oma ema Penelopega, kes on hädas tema kätt paluvate kosilastega, kuna 20. aastat eemal viibivat Odysseust peetakse hukkunuks. 2. laul Athena võtab Mentese kuju, läheb Telemachose juurde, ning julgustab teda isast teateid otsima. Penelope oli lubanud, et kui surilina valmis saab, võtab ta ühe kosilastest vastu, kuid tegelikult
Priamos peetud lahingutest, Achilleuse raevust, Patroklose ja Hektori surmast. Odüsseia vanakreeka Homeros Odysseus, Hermes, Kalypso, Odysseuse eksirännakud pärast u. 650 a. eKr. Penelope, Telemachos, Menelaos, Trooja sõda. Alkinoos, Athena Gilgames akkadi Sin-leke-Unninni Arurule, Enkindu, Shamati, Gilgamesi kangelasteod. Arvatavasti 27. saj. eKr. Humbamba, Istar,Anu,Ellil,Samas,
5. Nereiidid on kreeka mütoloogias merenümfid, merejumala Nereuse ja okeaniidi Dorise 50 tütart. Nereiide austasid eriti meremehed. Kuulamas nereiidid: Amphitrite, Galateia, Thetis. 6. Sireenid Sireenid olid kreeka mütoloogias tavaliselt linnu keha ja naise peaga deemonid. Neil olid mitmesugused erilised võimed. Oma kauni lauluga lummasid nad möödasõitvaid laevnikke, kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele ja hukkusid. Nendega oli kimpus ka Odysseus, kuid ta lasi oma kaaslaste kõrvad vaha täis toppida, ennast masti külge siduda ja pääses hukkumisest. 7. Pygmalion legend. Kreeka mütoloogias andekas noor Küprose kujur, kes naistevihkajana oli otsustanud mitte kunagi abielluda, kuid loonud suurepärase elevandiluust naisekuju, armus sellesse ja oli äärmiselt õnnetu. Pygmalioni palvel elustas Aphrodite kuju, kelle Pygmalion nimetas Galateaks, ja austas nende pulmi oma osavõtuga. 8. Antigone legend
Hellenistliku ajajärgu teisel poolel püüti tagasi pöörduda klassika idealiseeritud vormide juurde. Skulptuur ,,Lakoon" on loodud hellenistliku ajajärgu lõpul, kui skulptuur muutus ülemäära hirmsaid teemasid harrastavaks ja maneerlikuks. Niisugust pitserit kannab ka skulptuur ,,Lakoon". See on loodud 1.sajandil eKr ja kujutab preester Lakooni ja ta kahe poja surmaheitlust madudega . See skulptuur on seotud ,,Trooja Hobuse" müüdiga. Kreeklaste juht Odysseus lasi Epeiosel ja Athenal valmistada puust hiigelsuure hobuse, kuhu ta oma parimate võitlejatega sisse ronis, et hävitada Trooja. Ülejäänud kreeklased lahkusid laevadega merele. Troojalased arvasid, et see hobune on kreeklaste kingitus. Paljud tahtsid seda kinki linna viia, kuid oli ka hoiatajaid, eelkõige õnnetusekuulutaja Kassandra. Kassandrat ei uskunud muidugi keegi peale Poseidoni preestri Lakooni, kes lennutas kuju pihta oda, demonstreerides, et see on seest õõnes
Temast sai Menelaose, Agamemnoni venna naine, aga kõigis kosilastest said liitlased. Aprodithe juhtis Parise Spartasse, Menelaose juurde. Külalise ja võõrustaja vahekord oli au sees, mõlemad pidid teineteist abistama ja ei tohtinud halba teha. Menelaos usaldas seda ja läks ise Kreeta saarele, jättes Parise enda juurde. Paris aga varastas Helena. Menelaos sai tagasi jõudes teada, et Helena on röövitud ja kutsus kogu Kreeka omale appi. Esialgu oli puudu kaks meest Odysseus ja Achilleus. Odysseus teeskles hullumeelset, soovimata oma peret Ithaka saarel maha jätta. Ta kündis põldu ja külvas soola, kuid kui adra ette pandi tema poeg, ei sõitnud Odysseus temast üle. Nii oli teesklus paljastatud. Achilleust pidas kinni ema, sest ta teadis, et poeg hukkub sõjaretkel. Achilleus oli Theseuse tapja Lykomedese õukonnas ja too sundis Achilleust naiseriideid kandma. Odysseus saadeti noormeest otsima. Too riietas end rändkaupmeheks, kandes kaasas ehteid ja relvi
käe läbi 17. laul Patroklose surnukeha päästmine 18. laul Hephaistos valmistab Achilleusele uued relvad 19.-21. laul Achilleus osaleb jälle sõjategevuses, ka jumalad võivad lahingust osa võtta, ngu soovivad 22. laul Achilleus ja Hektori kahevõitlus, Hektori surnukeha rüvetamine 23. laul võitlusmängud Patroklose auks 24. laul Priamos lunastab välja Hektori surnukeha, Hektori matused ,,Odüsseia" ,,Odüsseia" ( Ithaka saare valitseja Odysseuse seiklused ) 1. laul Odysseus viibib Ogygia saarel nümf Kalypso juures. Jumalad otsustavad ta koju lubada. Jumalanna Athena soovitab Odysseuse pojal Telemachosel sõita isa kohta teateid nõutama. 2. 2. laul Telemachos külastab Pylost ja Spartat 5. laul Kalypso lubab Odysseusel minna, Odysseus satub merehätta 6. laul Odysseus kohtub Scheria saarel faiaakide kuninga tütre Nausikaaga 7.-8. laul Odysseus faiaakide juures Alkinoose lossis. Demodokos laulab Trooja vallutamisest. 9
Achilleuse monoloog Monoloog toimub peale mürgise noole pihta saamist. Ta on heitnud puu alla ja annab aru enda mõõdunud elule. Seda see moirad tahtisgi, et ma langeksin siin trooja all. Kalchat just kui ka käskis mul minna siia oma ennustusega. Oleks pidanud kohe eemale hoidma õukonnas ega häältki tegema. Kuid ega ma ei saanud ju kui Deidameiasd mööda vaadata. Ta ilus välimus ja ilus elu. See kõik oleks võinud nii jääda kui odysseus ei oleks tulnud. Kuidas ma sain lõksu langeda nii lihtsalt ja neid relvi imetleda. Sealt peale hakkasgi kõik halvemaks minema. Algus ei uskunud ma seda. Uskusin et elule tuleb ainult natuke põnevust. Loomulikult oli algus tore minna õpetaja Phoinix ja hea sõbra Patroklos trooja alla. Mind ootas seal suur töö ja veel suurem kuulsus. Mind hüüti kui vapraim kangelane. See oli loomulik kuna ma olin just vallutanud 23 trooja all olevat linna. Tervelt 23
kuningapoeg Paris, Sparta kuninga Menelaose naine Helena. Trooja piiramine kestis 10 aastat, kuni Odysseus mõtlen plaani Trooja linna vallutamiseks suur puuhobune, kus sees kreeka sõdalased. Kui troojalased hobuse linna viisid, tulid öösel sõdalased hobuse seest välja ja vallutasid linna. 6. Tee lühikokkuvõte eeposest ,,Odüsseia" (aeg/koht/sündmused/tähtsamad tegelased). Sündmused peale Trooja vallutamist, kui Odysseus peale 10 aastat koju jõuab. Tegelased: merejumal Poseidon, nõid Kirke, päikesejumal Helios, nõid Kalypso, Odysseuse naine Penelope. Poseidon karistab Odysseust, kes tema pojal silma välja torkas. Teda kiusavad jumalad, sireenid ja koletised, kuid lõpuks jõuab Odysseus koju. Samal ajal nõutakse tema naiselt Penelopelt omale mees ja kuningas valida. Eepos lõpeb kosilaste tapmisega. 7. Miks nimetatakse ,,Kuningas Oidipust" saatusetragöödiaks?
nende sekka visanud õuna, mis pidi minema kõige ilusamale. Vahekohtunikuks kutsuti Paris, kes võttis vastu Aphrodite altkäemaksu, nimelt lubaduse saada endale maailma ilusaima naise Helena, Menelaose naise. Paris varastab Helena ja viib ta kodulinna Trooja. Kreeklased lähevad sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Nende ülemjuhataja on Agamemnon, Menelaose vend. Teised tähtsad tegelased on Achilleus, Odysseus, Hektor, Priamos ja jumalad. Tähtsal kohal on Achilleuse ja Agamemnoni vaheline tüli, mis tekib kohe teose alguses. Selle tagajärjel keeldub Achilleus edaspidisest võitlusest. Menelaose ja Parise vaheline kahevõitlus, mis peab sõja lõpu määrama, lõpeb Parise põgenemisega ja sõda jätkub. Hiljem tapetakse Achilleuse sõber Patroklos ning Achilleus naaseb kreeklaste ridadesse, et oma sõbra eest kätte maksta. Achilleus ja Agamemnon leppivad ära
· Ariadne lõng* - Ateena kangelane Theseus otsustas olla üks 14st ohvrist, kes Kreeta kuninga Minose labürinti Minotaurosele õgida antakse. Ariadne aga andis talle lõnga, mida ta labürindis olles veeretas, et tagasiteed leida. Theseus tappis Minotauruse ja pääses ka välja. Tänapäeval päästev abinõu vms · Penelope truudus* - Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe tagasipöördumist Troojast kakskümmend aastat. Kõik olid veendunud et Odysseus on surnud peale Penelope. Tal oli palju kosilasi aga ta ütles et ei saa enne mehele minna kui saab valmis surilina kudumise oma mehe isale. Tegelikult harutas ta igal öösel päeval tehtud töö lahti ning seega surilina ei valminudki. Lõpuks tuli Odysseus tagasi. Tänapäeval tähandab Penelope truudus siirast ustavust, pime truudus, täielik truudus, pühendumus. · Prokrustese säng* - Prokrustes oli julmade kalduvustega võõrustaja, kes kutsus
Kreeka mütoloogia · Achilleus- kangelane Trooja sõjast, suri Parise tabatud mürginoole läbi. · Aeneas- Trooja kangelane, kellest rohkem kardeti vaid Trooja tsempionit Hektorit. · Agamemnon- Trooja sõjas kreeklaste sõjapealik, kes suri oma naise armukese Aigisthose käe läbi. · Aias- Oli kreeklaste poolel Trooja sõjas. Tahtis pärast Achilleuse surma saada endale tema relvi, kuid ei saanud neid. · Alkmene- oli Heraklese ema. · Amatsioonid- Naissõdalaste hõim.Trooja sõja ajal võitlesid kreeklaste vastu. · Andromeda- Kassiopeia ja Kepheuse tütar keda taheti ohverdada merekoletisele kuid vapper Perseus päästis ta. · Antigone- Oidipuse ning tema naise ja ema tütar poos end lõpuks üles, kuna ta tahtis oma venda sümboolselt matta. · Aphrodite- Kreeka armastus-, ilu- ja viljakus jumalanna. · Apollon- Zeusi ja titaanitar Leto poeg, jahijumal Artemise kaksikvend. Ennustus, ...
seotud merega, säilitades nii vestiges epiteete, mis näitavad endine suhe maaga, müüdid zoo ilminguid Poseidon - hobune ja härg, ja juttudest Poseidon oma Trident otsa värskelt jahvatatud niiskuse allikatest. Algus Kui vennad tapsid oma isad nad ei teadnud kes millega tegudseb. Zeus sai taeva,Hades allmaailma ja Poseidon s ai valitseja mered. Vaen kahest vennast Poseidon on kaasatud mässu Zeus, ei tunne otsuse Olympia koju eksleja Odysseus tapab muid sümboleid, meeldiv Olympia jumalad. Nagu Zeus, Poseidon on seaduslik abikaasa, koos paljude lovers - mere ja maismaa neitsid ja peetakse jumalik isa, mõned märgid, kuid nende arv võrreldes pojad Zeus, on suhteliselt väike. See kangelane Theseus Ateena Thessalian kangelane Pelias ja tema kaksikvend Neley, kellest sai kangelane Elis ja isa tark Nestor. "Vähesed lapsed," Poseidon ja arvukus neile loodud hiiglased - olendid loomade omadusi ja koletised just add oma arhailine vorm.
– sõja ja võitluse eepos 23.Millest räägib „Ilias“? – on kangelaslugu Trooja sõjast 24.Millest räägib „Odüsseia“? – jutustab imelistest ja muinasjutulistest juhtumitest ning kirjeldab inimeste igapäevast eluolu. Räägib Odüsseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda. 25.Kes on Hektor? – troojalaste kuningas Priamose poeg 26.Kes on Achilleus? - Achilleus on Tessaalia kuninga Peleuse ja merejumalatar Thetise poeg, kuulus kreeka kangelane 27.Kes on Odysseus? – kreeklaste kavalaim kangelane (puuhobuse leiutaja) 28.Seleta – kes või mis on: DRAAMA – tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend ORKESTRA – ringikujuline tantsuväljak, kus esinesid koorilüürika ettekandjad SKEENE – lavatagune HEEROS – kangelane THEATRON - kreeka keelest "vaatemängupaik - teater SAATÜR – soku pea ja sabaga inimesekujuline metsvaim (kehastavad
Kui t suri , pärandas ta kogu oma varanduse, mille ta oli maalides teeninud 140 000 naela , mis oli tolle aja kohta suur summa- vanadele ja vaestel kunstnikele , et nad saaksid rahus oma viimased elupäevad mööda saata . Kuid T sugulased kuulutasid kunstniku , tema veidrustele viidates, hulluks ja neil läks korda tema testament kohtus tühistada. W.T maeti St. Paul's Cathedral 'I , Londonis , oma õpetaja sir Joshua Reynoldsi kõrvale. Mõned T maalid : Trafalgari lahing(1806-08) , Odysseus ja Polyphemos(1829) , Temeraire I viimane sõit (1838).
Kodus arvab Penelope, et ta mees on kadunud ja tänu sellele on tal palju kosilasi, kes kõik tahavad saada kodusaare Ithaka valitsejaks. Odysseuse poeg on valitsemiseks veel liiga noor ja teda ei võta veel keegi tõsiselt. Penelope hoiab kosilasi eemal ettekäändega, et ta koob äiale surilina, kuid tegelikult arutab päeval kootu öösel üles. Jumalad, välja arvatud Poseidon, on 10 aasta jooksul leebunud ja saadavad Hermese nümf Kalypso juurde, kelle juures Odysseus 7 aastat vangis on olnud, ja käsivad tal kangelase vabastada. Odysseus ehitab kojuminekuks parve ja on peaaegu kodus, kui Poseidon teda märkab ja talle tormi kaela saadab, mis viib Odysseuse kaugele faiaakide saarele. Seal vajub ta kokku ning kohalikud leiavad ta ja võtavad sõbralikult vastu. Kohalik laulik hakkab Trooja sõjast laulma, mille peale Odysseus oma isiku paljastab ja räägib oma seiklustest. Samal ajal läheb Ithaka saarel Telemachos oma isa kohta uurima.
armastusejumalanna aphrodite. Vahekohtunikuks määrati Trooja kuningapoeg Paris. Jumalannad pakkusid Parisele altkäemaksu, Helena pakkus võimu, athena pakkus kangelase kuulsust,Aphrudite maailma ilusaimat naist. Paris valis maailma ilusaima naise Helena. Helena oli Sparte kuninga Menelaose naine seega oli vaja ta räävida ja see ka õnnestus Aphrotite abil. See oligi põhjus kreeklaste sõjakäiguks troojate vastu. Trooja piiramine kestis 10 aastat, lõpuks mõtles Odysseus välja kavala viisi Trooja vallutamiseks. ,,Odüsseia" Odyssusel, kreeklaste nupukaimal ja kavalaimal vägilasel kulub kümme aastat et Trooja alt koju jõuda. Teda karistab merejumal Poseidon selle eest, et Odysseus tema pojal võitluses silma välja torkas. Poseidoni vastutuulte mõjul satub ta nõid Kirke saarele. Nälja tõttu tapavad nad veiseid päikesejumal Heliose karjast ning tormis hukkuvad kõik ta kaaslased. Odysseus pääseb nõid Kalypso saarele, seal on ta 7s vangis
aitab seda teha. Adorno laenab Freudilt selle skeemi – me peame tegelema oma ihade represseerimisega, et ellu jääda. Represseerimise käigus saab inimene ühiskonna liikmeks – kas allasurumine on loomulik tegevus? Adorno arust kohanemine ühiskonnaga = ühiskond surub ihad maha – inimesed ei ole vabad selle tõttu. Valgustusaeg on kaasa toonud inimese vabanemise religioonist. Odysseus – Trooja sõda Teel koju kohtub Odysseus sireenidega – sireenid lauluhäälega hukutavad kuulajaid. Odysseus tahab laulu kuulda, laseb end siduda masti külge, et ei saaks liikuda. Laevaliikmetel kõrvad vaha täis. Ei kuule laulu, ei kuule Odysseust. Kuidas interpreteerida? Odysseuse vabadus seisneb selles, et ta on kinni seotud. Vaba inimene, kuid ei saa käituda nii nagu tahab. Adorno järgi vaba inimene see, kes suretab oma instinktid. Odysseus on valgustatud inimene – jääb ellu tänu sellele, et on kinni seotud. A:
1.Võrdle Ateena ja Sparta riigi korraldust too välja sarnasused ja eripärad ? V: Ateena eripära- Ateenas oli linnaks Ateena, Ateenas saadi kodanikuks 20a., demok valitsemine, kõik kodanikud võisid kandideerida riigi ametisse. Sparta eripära- Aristokraatlik valitseja, 2 kuningat valitsesid päritava võimuga, Spartas puudus linn, Spartas saadi 30a kodanikuks Sarnasus mõlemal- vormiliselt kõrgeim võim kodanike rahva koosolekul, kodanike kohustus tegeleda riigiasjadega 2.Millised Sparta ja Ateena erinevused tulenesid riigikorraldusest? Nt? V: Ateenas oli hariduse omamine väga tähtis, seepärast hakati õpetama juba lapseeas väga intensiivselt ning lõpuks sündisidki palju haritud inimesi, Ateenas kuulus aristokraatliku elulaadi juurde sportlikud harjutused ehk gümnastika, Ateena oli käsitöö, kaubanduse ja mereteede keskpunkt (Ateena mereliit) Spartas oli noortest sõjaväelaste kasvatamine juba 7a pandi poisikesed rühma kodust eemale ning pidi...
3) Tüliõun-oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Trooja hobune-oli hiiglaslik seest tühi puust hobune, mille abil kreeklased tungisid Trooja sõja (1184 eKr) ajal Trooja linna. Selle kavaluse olla välja mõelnud Odysseus. Hobune oli mõeldud kingitusena, kuid selle sees olid varjul kreeka sõdurid, kes öösel väljusid ja avasid linna väravad. Deus ex machina -ehk "jumal masinast" on võte, mida kasutati Vanakreeka teatris. Lavamehhanismi abil laskus tragöödia lõpus alla jumal, kes andis loole tegevuse loogika seisukohast kunstliku, kuid müüdi poolt etteantud lahenduse. Carpe diem- kasuta päeva 4)Thespis-ditürambilise koori juht, kes pani aluse teatrile .
puud-taimed. Jaotusmaterjal 12. Homeros, “Ilias” ja “Odüsseia”. Õpik lk. 95 Homeros oli pime laulik, keda hilisemad kreeklased pidasid ,,Iliase'' ja ,,Odüseia'' autoriks. ,,Iliase'' – lugu saab alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Hektori tapmisega. Jutustab eelkõige Achilleuse raevust ja selle karmist tagajärjest. ,,Odüseia'' – keskendub ka ühe kangelase raevukale käitumisele. Siin on peakangelane kaval ja vastupidav Odysseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjas koju jõudes leiab eest jõugu majas omavolitsevaid ja tema truud naist kosida püüdvaid suursuguseid noormehi. Jumalanna Athena abiga tapab Odysseus nad. 13. Ajalookirjutuse algus. Herodotos. Õpik lk. 123 Herodotos tegi 5.saj eKr algust ajaloo uurimisega kirjutas raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest tema teose pealkiri ,,Historia'' sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks hilisemad põleved andsid talle nime ajaloo isa 14
Homeros kreeka kõige suurem luuletaja Hyllos Heraklese poeg Iason kangelane, Aisoni poeg, tõi tagasi kuldvillaku Aieteselt, kosis tütre Medeia Ikaros Daidalose poeg, kes lendas vahatiibadega liiga kõrgele ja hukkus Iobates kuninga, kes kostitas Bellerophonet Iokaste Teeba kuninganna Iole Heraklesel oli õigus tead kosida, aga kuningas keeldus Iphigeneia Agememnoni tütar, kes ohverdati, et Trooja langeks Iros kerjus kellega Odysseus kakles Ismene Kadmos Europe vend, kes rajas Teeba linna Kalypso nümf, kes hoidis vangis Odysseust Kandaules kuningas, kelle karja hoidis Gyges Kassiopeia kuninganna, kes oli välja vihastanud merenümfid. Perseus tappis koletise. kentaurid inimese ülakeha ja hobuse kerega olendid Kerberos kolme peaga koer, allilma viiva värava valvur kikoonid saareelanikud, kes Odysseuse mehi ründasid Kirke nõid, kes Odysseuse mehed sigadeks muutis
surnukeha")? Mis kirjandusvooluga see seostub? Mitme inimese poolt koostatud lausete või piltide jada; kasutati sürrealismis 4. Nimetage ameerika sotsiaalpsühholoogilise näitekirjanduse esindajaid (vähemalt neli). Eugene O'Neill, Arthur Miller, Tennessee Williams, Edward Albee 5. Nimetage kolm 20. sajandi kreeka kirjanikku (kaasa arvatud vähemalt üks eeskätt luuletajana tuntuks saanu). Giorgos Seferis, Odysseus Elytis, Nikos Kazantzakis 6. Millise luulevoolu lõi Ezra Pound? Mis aastatel see esines ja mis olid selle peamised tunnusjooned ja taotlused? Imazism, vooluna vältas 1912-1917; peamised taotlused olid: esitada kirjeldava asja otsene käsitlus, mitte kasutada ainsatki sõna, mis ei aita kaasa asja kujutamisele, luua muusikaliste rütmide ja fraaside kuju. 7. Nimetage T. S. Elioti kaks luuleteost ja kaks näidendit.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
