alles jäänud lapsele. Kui Eugene abiellub Victorinega, siis ta annab Vautrinile märkimisväärse summa tüdruku kaasavarast. Eugene keeldub sellest plaanist. Eugene külastab taas vikontessi ja viimane kutsub ta õhtustama. Õhtusöögi käigus kutsub ta Eugene´i endaga teatrisse, kus soovitab Rastignac´il meelitada ära Delphine, Goriot´ teine tütar. Teatris markii d´Ajuda tutvustabki Eugene´ile Delphine´i ja noormees võidabki kohe paruniproua poolehoiu. Isa Goriot´hakkab Eugene´i armastama nagu oma poega, sest noormees on võitnud tema tütre poolehoiu. Iga kord kui üliõpilane kohtab Goriot´tütart, siis ta pärast räägib sellest kohtumisest isa Goriot´le, kes saab sellest uut jõudu. Eugene mängib palju raha peale ja tema õpinugud jäävad suhteliselt soiku. Kui tal on käes päris suur kitsikuse hetk, siis tuletab Vautrin talle meelde oma plaani ja Eugene
harjunud tähelepanuga, ent kes seda mängeldes ära kasutab. Ta on uljaspäine, muretu, kohati naiivne nind veetlev. Aino on suhteliselt keerulise siseeluga, algul lakerdab naerda, hiljem ei suuda ta enam selgust saada asjade mõttest ja oma kohast siin elus. Autor kujutab seda tegelast muutuvana, kelle siseelu teose teeb kannapöörde. Aino on endast küllaltki heal arvamusel, suhtudes teistesse tegelastesse kohati kui madalamatesse, samas võib see tulla ka tema naiivsusest. Kulno on see noormees, kes teab, kuidas teha nii, et neiud temast huvitatud oleks, nimelt tema ei näita suuremat huvi nende vastu. Ja mis on kättesaamatu, see on ihaldusväärne. Tema naer ja lõbus tuju tekitavad Ainos tusasust, sest tema ootab tundeid ja armastust. Kulno arvab aga asjast nii: ,,Mees ja naine mõistavad teineteist ainult naerust. Kes üheskoos pole naernud, nende hinged on alles vastastikku lukus. Mõnikord, kui igavese elu
Ta hakkab suhtlema imeilusa Miraldaga, kes armastab endale teisi nimesid võtta. Poiss armub temasse. Nende armastuse sümboliks saavad tassikõrvad, üks on sööklas ühe murtud, teine teise. Miralda sõidab Saksamaale end tervendama. Indrek tutvub Molli, Tiina ja emand Vaarmanniga. Armub Mollisse, esimene suudlus. Kuid Molli tahab mehele minna rikkale ja vanale ning nende suhtlemisele tuleb kiiresti lõpp. Miralda tuleb tagasi, Indreku ja tütarlapse jutuajamine all toas, kus noormees tunnistab, et oleks Miraldale nõus enda verd loovutama. Indrek õpib ka muide hästi. Vahepeal sureb Indrekuga heaks sõbraks saanud vana Voitinski. Indrek on kõrvuni armunud Miraldasse, tüdruk on jälle Saksamaal, kirjutab talle 3 kirja, viimane enne oma surma (ise teadlik tulevast surmast). Indrek hakkab halvasti õppima ja väidab, et Jumalat ei ole olemas. Selle tõekspidamise tõttu visatakse ta ka koolist välja. Kuid noormehe arvamus muutub peale seda, sest näeb,
Sulased istusid lossiõuel ja uhkustasid oma isandatega, sest kui keegi endast hakkas rääkima arvati, et ta valetab või uhkustab. Kõik jutud algasid isandate kiitmisega ja siis räägiti, et mis oleks isand teinud ilma oma rääkiva sulaseta. Varsti läks üks sulastest mööda ja rääkis neile, mida ta hommikul lossihärra ukse tagant pealt oli kuulnud. Toas kõndisid kaks meest, üks oli umbes viiekümne aastane ja teine oli umbes kahekümne viie aastane noormees. Vanamees oli Lodijärve lossihärra, noormees oli rüütel Kuuno Rainthal. Kuuno rääkis lossihärraga päris tükk aega, jutu lõpuks küsis Kuuno, et kas tema tütrel on juba peigmees, sest ta tahtis ise selleks saada. Varsti läksid Emmi ja Konrad jahile. Kohe nende kannul ratsutas rüütel Kuuno. Metsas asusid nad jälitama ühte hirve. Tagaajamisel sattus Emmi Jaanuse koju viivale teele. Jaanuse maja juurde jõudes oli kõik vaikne
* Ahv tuleb loomaaia direktori jutule Mina ei saa enam jänese ja kaelkirjaku lähedal elada Miks Jänes räägib päev läbi anekdoote ja kaelkirjak naerab öö otsa nende peale * Filmilaos krõbistavad kaks hiirt filmilinti närida On sul hea film Raamatuna oli parem * Ema hakkas tube koristama ja saatis pojad õue mängima Mõni minut hiljem kostis sealt väiksema nutt. Mis seal lahti on Ma ei tea mis vennaga teha Ta kaevas maasse augu ja tahab seda nüüd tuppa tuua * Üks noormees on vette kukkunud ja karjub appi Eemalt möödub eideke Mis te karjute Ma kukkusin vette Seda ma näen Aga ma ei oska ujuda Ka mina ei oska ujuda aga ega ma ometi sellepärast karju * Puhkekodu direktor kohtas puhkajat kes just kalapüügilt tagasi oli jõudnud Noh kuidas kala näkkas Ah ei saanud kalapoegagi Esimese päeva kohta polegi see kõige hullem Mõned puhkajad ei saa siin kala kogu puhkuse jooksul Vaat see on ebaõnn
raha. Liljat reedetakse ning alandatakse nende inimeste poolt, keda ta sõpradeks pidas. Lilja otsustas ette võtta suure riski, järgides oma eakaaslasest sõbrannat, kes samamoodi oma keha müüs. Vihast pulbitsev tüdruk, sõitis linna, läks ööklubisse ning müüs oma keha seal mitu korda vanematele meestele. Seal kohtus ta ka ühe pealtnäha toreda noormehega, kellega tal tekkis side. Hiljem otsustati ühekoos minna Rootsi, kus Lilja oleks saanud töö, kui see noormees reetis teda, ning Liljast saigi prostituut. Üks vale riski täis otsus võib muuta kogu meie elu kulgu. Tuleb olla äärmiselt ettevaatlik otsuste tegemisel, ning kõik põhjalikult läbi mõelda. Samuti on alati võimalik küsida abi lähedastelt või sotsiaaltöötajatelt.
mehisuse demonstreerimine daamidele). Rüütlite kasvatus 7. eluaastani viibis poiss kodus >>> saadeti kõrgemalseisva feodaali juurde >>> poisist sai paaz; õpetati häid kombeid & seltskonnas käitumist, relvade tundmaõppimist, ratsutamist, jahipidamist >>> 15-aastasest poisist sai kannupoiss; omas relva & õppis võitlusvõtteid, saatis isanadat sõjakäikudel >>> hoolikalt treeninud & hea relvakäsitlusoskusega 18- kuni 21- aastane noormees löödi rüütliks. Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus Aadli puhul hinnati tema ustavust, julgust, ausust, sõnapidamist, galantsust ehk üldnimetusega rüütellikkust >>> tekkis ka reeturlikkus; ristisõdade ajal hakkas ristiusk rohkem mõju avaldama rüütlite maailmavaatele >>> tõotati loobuda rõõmudest ning pühenduda ainult ristiusu teenimisele; rüütli kõrgeim väärtus oli tema au, mida tuli hoida rohkem kui elu.
surkinud kuid hiljem üritas juba vaikselt ligi suikuda. Sellega loeti lõppenuks Lenski ja Onegini sõprus. Lenski kutsus Onegini duellile, millest mees ennast kavalalt välja keerutas. Mõne aja möödudes üritas Onegin taaskordselt Olgale ligi ajada seekord läks Lenski väga keema ja kutsus Onegini duellile, Lenski kaotas sellepärast, et Onegin oli liiga halb sõber, et oma noort sõpra säästa. Ta oleks võinud ju lasu mööda lasta ja õnnelik noormees lenski oleks veel kümmneid õnnelikke aastaid elanud.
Kas poisid peaksid minema sõjaväkke? Eesti Vabariigis on Põhiseadusega kehtestatud, et mehed vanuses 18-27a on kohustatud käima ära sõjaväes. Kui noormees jõuab sellesse vanusevahemikku, saadetakse talle Kaitserssursside ameti poolt kirjalik kutse arstlikku komisjoni tulemiseks määratud kuupäeval. Kuid kas see on normaalne võtta iga mehe elust 8 või 11 kuud sunniviisiliselt või tuleks sõjavägi muuta vabatahtlikuks? Sõjaväes käimine omab positiivseid külgi. Öeldakse, et seal saab poisikesest mees. See väljendub selles, et tegeletakse aktiivse füüsilise treeninguga, õpitakse voodit
,,Lembitu" ja palju teisi lugusid ja raamatuid. Vanasõna on üks rahvaluule zanr mille tunnuseks on lühidus ,poeetilisus ja õpetlikkus.Kui hakkata sobitama Kreutzwaldi jutte ja vanasõnu siis need oleksid järgmised: ,,Põhja konn" see on Kreutwaldi laul, mille peategelane on härja kehaga,konna jalgadega, maosabaga suur elukas kelle keha oli kaetud soomustega, mis olid tugevad kui kivi ja raud. Selle jutu kohta sobiks vana sõna ,,Ülekohus ei seisa kaua kotis", sest Põhja konnast sai noormees jagu ning pärast seda sai põrgupiiga noormehest jagu. Vanasõna ,,hüva nõu on kallis" käib ,,Tark mees taskus" ja ,,Pilli-Tiidu" juttude kohta. Nendes juttudes olid nõustajateks kirp ja vana mees, kelle abiga said noormehed oma tahtmise ning said rikkaks. Vanasõna ,,iga kingsepp jäägu oma liistude juurde" sobib ka minu arvates ,,Pilli- tiidu"-ga ,sest pilli Tiidu oli hea pillimängija, see oli see mida ta oskas. Ta proovis küll kokandust kuid naasis ikka pilli mängimise juurde.
Heiti Talvik Heiti Talvik (9. november 1904 18. juuli 1947) oli eesti luuletaja. Sündis Tartus kohtumeditsiinist isa ja pianistist ema perekonnas. Ta oli heitliku iseloomuga ja boheemlaslik noormees. Näiteks põgenes ta kooliajal kodust ja töötas Kohtla-Järve põlevkivikaevanduses. Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides; säilinud on käsikirju alates 1923. aastast. Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luuletamisest. Ta hakkas luuletusi kirjutama, ning sellest loomepuhangust on säilinud kaks suurekaustalist vihikut.
Mulle meeldisid väga tantsijate kostüümid, mis meenutasid Prantsusmaad näiteks olid naistel peas baretid ning seljas naiselikud kleidid. Kuigi muusika kostis lindilt, andis see etendusele mõnusa atmosfääri. Laulud olid tempokad ning enamasti rõõmsameelsed. Hoogsaid tantse oli väga lahe vaadata. Tundus, et kui näitlejad lavale astusid, hõljus õhus lisaks muusikale ka prantsuse parfüümi. Tänavalaterna valguses kohtusid noormees ja neiu: Morris ning Rose. Mõne aja pärast kadus Rose Morrise vaateväljalt ning viimane tõmmati kirevassse Pariisi seltskonnaellu. Sel ööl võrgutas miss Black Morrise ning nende mõlema elu dikteeris kaugusest üleolev Salvador. Vahepeal meenus Morrisele oma tõeline armastus, kuid ta ei saanud miss Black´i haardest välja. Pingelise heitluse järel tõrjus Morris miss Black´i ning vabaneb ka Salvadori mõjuvõimust. Etenduse lõpu poole oli hetk, kui muusika ei mänginud
mind, siis ei olnud mingit tervitust. Kui ta oli minu käest tellimuse küsinud pööras ta pea jälle kaatöötajate poole ning nad rääkisid juttu edasi samal ajal kui ma maksta soovisin. Jutt oli neile naljapakkuv ning kihistati ka naerda. Klient ei olnud kohe kindlasti prioriteet ega ka hea teenindus. Pettusin väga, sest kõik võttis kaua aega ning tundsin end üleliigsena. 5) 12. detsembril Otsustasime elukaaslasega jälle burgereid minna võtma. Teenindajaks oli vene keelt kõnelev noormees, kes ka aktsendiga eesti keelt oskas. Pidime mitu korda parandama oma tellimust, sest ta kas ei saanud aru või ei kuulnud piisavalt hästi. Hesburgeris on pidevalt probleeme töötajatega, kes ei oska piisavalt hästi eesti keelt, sest selle takistue tõttu võib juhtuda äpardusi. Toidu saime kiirelt kätte. Kuna 5 ilmselt oli juba tööpäeva lõpp siis teenindja eriti reibas ei olnud, piisavalt passiivne, ei
Sulased istuvad lossiõuel ja uhkustavad oma isandatega, sest kui keegi endast hakkas rääkima arvati, et ta valetab või uhkustab. Kõik jutud algasid isandate kiitmisega ja siis räägiti et mis oleks isand teinud ilma oma rääkiva sulaseta. Varsti liikus sulastest mööda ja rääkis neile mida ta hommikul lossihärra ukse tagant pealt kuulis. Toas kõndisid kaks meest, üks oli umbes viiekümne aastane ja teine oli umbes kahekümne viie aastane noormees. Vanamees oli Lodijärve lossihärra, noormees oli rüütel Kuuno Rainthal. Kuuno rääkis lossihärraga päris tükk aega, jutu lõpuks küsis Kuuno, et kas tema tütrel on juba peigmees, sest ta tahtis ise selleks saada. Jahile läksid rüütel Konrad, Emiilia. Kohe nende kannul ratsutas rüütel Kuuno. Metsas asusid nad jälitama ühte hirve, tagaajamisel sattus Emmi Jaanuse koju viivale teele. Jaanuse maja juurde jõudes oli kõik vaikne. Ta noppis mõne lille. Kui
rikkust. Ta oli Eugene de Rastignaci südamedaam. Krahvinna Anastasie de Restaud- isa Gorioti vanem tütar, kes tahtis alati välja näha kõige parem ja edevam. Ta hoolis vaid rikkusest ja käis väljas tihti raha peale mängimas. Vikontess de Bauseant- Eugene tädi, kes aitas tal pürgida kõrgklassi. Proua de Marcillac- Eugéne tädi Laure ja Agathe- Eugene õed Henri ja Gabriel- Eugene vennad Eugene de Rastignac- lõunamaalase välimusega noormees, kellel oli valge näonahk, mustad lokkis juuksed ja sinised silmad. Üliõpilasele oli riietus väga tähtis. Ta ajas rikkust esialgu taga, kuid hiljem mõistis,et rikkus siiski pole elus kõige tähtsam asi. Eugenil oli hea süda. Ta suutis Delphine endasse armuma panna. Bianchon- meditsiinitudeng, kes hoolitses isa Gorioti eest viimaste eluhetkedel. Maxime de Frailles- Anastasie armuke Tegevuspaik(aeg,koht):
Kõrboja peremees Kõrboja peremees on A.H. Tammsaare kirjutatud romaan, mis on kirjutatud 1922.a. Romaani tegelasteks on Anna, Villu, Eevi, Rein, Jüri ja muu küla rahvas. Peategelstest siis nii palju et Anna on tark haritud naine, kes tuleb oma isale Reinule Kõrbojale appi ning otsib Kõrbojale uut peremeest. Villu on noormees, kes on vangis istunud tapmise eest ning keda tahetakse Kõrboja peremeheks. Teose vältel juhtub temaga palju õnnetusi ning lõpuks teeb ta enesetapu. Eevi on naine, kes tahab Villuga abielluda ning on ka Villu lapse ema. Rein on Kõrboja peremees, kes annab talu oma tütre Anna käsutusse, et ta teeks Kõrbojast hea talu. Jüri on Villu isa, kes on kangekaelne töömurdja ega usu uuendustesse Kui Villu vangist välja saab otsustab ta oma eluga midagi peale hakata
Eduard Viiralt Eduard Viiralt sündis 20. märtsil 1898a. Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. 1909 aastal siirdus Viiralti perekond Eestisse elama, kus team isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. I maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinasse ning kunstikalduvustega noormees asus õppima Tallinna Tööstuskunstikooli. Aastast 1916 pärinevad Viiralt esimesed puu-ja linoollõiked(graafikatehnika) ning 1917. aastast esimesed ofordi-ja estambikatsetused(sügavtrükitehnika). Pärast Tööstuskunstikooli lõpetamist jätkas ta 1919. aasta oktoobris õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. Selle järel 1922-1923 jätkas Viiralt õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel
Milliste ideaalide nimel tegutses prints Hamlet? Teose ,,Hamlet" peategelane, Taanimaa prints, oli kõrgelt haritud noormees, kes kaalus kõiki otsuseid põhjalikult enne, kui need vastu võttis.Ta teadis oma positsiooni elus ning tundis võimu teiste üle, kuid ei kuritarvitanud seda ega käitunud üleolevalt alamate suhtes. Hamlet, kui troonipärija oli juba lapseeas teadlik, et temast saab tulevikus Taanimaa kuningas. Kuigi antud raamatus ei pandud rõhku sellele, et printsist oleks pidanud peale tema isa surma kuningas saama ja tema sellega arvestanud oli, arvan, et see
Mart Raud (1903 1980) ·Esikkogu avaldati 1924. aastal ·Värsikogu "Kauge ring"1935.a. ·Oli Eno Raua isa. August Sang Kersti Merilaas (1913-1986) (1914-1969) · Sündis Pärnus 27. juulil. · 1934-1942 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. · "Üks noormees otsib õnne" (1936) · "Müürid" (1939) · Sündis 7. detsembril. · Sünninimi Eugenia Moorberg. · Luuletaja, laste- ja näitekirjanik. · Teos "Maantetuuled" (1938) Omavahelised suhted: · Tartu Ülikool ja üliõpilasselts Valjesto · Vormiaustus · Pessimistlikud vaated, ühesugune huvi · Struktuur, stiil enda teostes
Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Ss Zz Zz Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü Võõrtähed: c, q, x, y, w Võõrsõnatähed: f, s, z, z võõrtäht: Nicole võõrsõnatäht: Felix Ortograafia põhimõtted: *foneetiline õigekirja vastavus hääldusele *traditsiooni põhimõte tähendab säilitada kokkulepitud kirjapilt ka siis, kui see ei vasta nüüdishääldusele *morfoloogiline vaatamata hääldusele kirjutada sama morfeem ühtmoodi ja eri morfeemid erinevalt *semantiline rakendatakse eelkõige sõnade kokku- ja lahkukirjutamisel (noor mees ja noormees) Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: *isiku- ja olendinimed, *koha- ja ehitisenimed, *asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (viimased üksnes ametlikkuse näitamisel), *riigi- ja osariiginimed, *perioodikaväljaannete nimed, *autasunimed, *üritusenimed, *kaubanimed, *sõidukinimed jm nimed Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse: *teoste, dokumen...
tee, on ta minu silmis samasugune pätt, nagu kõik teisedki. Usun, et inimesed peaksid rohkem tundma huvi selle vastu, mis nende umber toimub, ja reageerima korrarikkumistele, see teeks kurjategijate elu tunduvalt raskemaks, ja sunniks neid elama ausal moel. Siinkohal tahaksin tõsta esile üht julget poissi, kes jälitas tänaval vägivallatsenud meesterahvast oma motorolleriga, seni, kuni politseinikud kurjategija kinni nabisid. Selle eest pälvis noormees sellist tähelepanu, et temast kirjutati isegi ajalehtedes. Kui kõik kodanikud tegutseksid nii, nagu see noor mehehakatis, oleks maailm tunduvalt turvalisem paik. Vägivallaga võitlemiseks tuleb kaasata sellesse kõik inimesed ja teavitada neid, et nähes kuritööd ei tohi jääda ükskõikseks. Sellises ühiskonnas on kurjamitel kõige kergem tegutseda. Olles, aga ise vägivalla ohver, ei tohiks kindlasti oma murega üksi jääda, vaid otsida abi lähedastelt
Korfu saarele. Sellel saarel saab tütarlaps tuttavaks omapärase noorte meeste pundiga ja eriti laabub tutvus Jaliga -- vastupandamatu, kena ja väga salapärase poisiga. Samanta veedab kõik päevad Jaliga ning nad saavad väga lähedateks. Tema hinges on torm -- õnnelikud hetked vahelduvad kõhkluste ja kahtlustega. Kõik on liiga ilus, et olla tõsi. Kui on aeg Jaliga hüvasti jätta on mõlevad väga kurvad. Kui Samanta saarelt tagasi onu koju jõuab, ilmub välja Fred -- noormees eelmisest elust, kes väidab, et nad olid Samantaga kunagi paar. Samanta ja Fred veedavad kõik päevad koos, meenutades aegu mil nad koos olid, kuni lõpuks Samanta avastab, et Jal, mees kellega ta saarel kohtus, on laulja ühes rokkbändis. Fred otsustab Samanta viia Jali kontserdile, Inglismaale. Enne minekut kuuleb aga Samanta pealt onu kõne, kus ta räägib kellegagi mingist Samanta isa rahast. Samanta on onu peale väga vihane ja lahkub kiiresti sõnagi ütlemata
Eduard Tubin sündis kaluri pojana Peipsi ääres Torila külas 18.juuni 1905.a. Isa mängis tal trompetit ja trombooni, ka poisil tekkis isa kõrvalt pisik puhkpilli mängida. Lapsena õppis Tubin pikoloflööti ning 10-aastaselt hakkas kaasa mängima kohalikus orgestris. Alghariduse omandas Eduard tubin Alatskivi lähedal Naelaveres. 1920.a. astus Tubin Tartu Õpetajate Seminari, kus juhatas laulukoori ja mängis orkestris tsellot. Tänu õpingutele Tartus sai noormees osa sealsest muusikaelust. Kuulas "Vanemuise" sümfooniaorkestri esituses muusikat Beethovenist, Aleksander Skrjabini ja Heino Ellerit. Lisaks Seminarile õppis Tubin ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Pärast Seminari lõpetamist töötas Eduard õpetajana Nõos. Kõrgemas muusikakoolis jätkas aga kompositsiooniõpinguid. Tõsisemalt hakkas ta muusikaga tegelema pärast muusikakooli lõpetamist. 1931-1944.a. töötas "Vanemuise" teatris, algselt repetiitorina ning hiljem dirigendina
4. ,,Valge lind" Valge Lind Kuri vaim, kes viib hukatusse. Jahimees kehastab ühiskonnas uljast ja liialt kergekäelist inimest, kes astub tundmatu ja võimsa vastase vastu arvamusega, et ta teda ilmtingimata võidab ja kasutab valel eesmärgil armastatu kingitud sõrmust. Ballaad näitab mis võib juhtuda kui kasutada armastusega kingitud eset kellegi surmamiseks see toob hukatuse. 5. ,,Rändav järv" Probleem ühiskonnas armastatu truudusetus. Tegelasteks noormees, kes lahkub oma neiust ja lubab olla truu- ennem kaob järv kui poiss teist tüdrukut vaatab. Järv kadus, poiss oli tüdrukut petnud. Valitud just selline tegelane, et näidata inimese truudusetust.
Heiti Talvik 9 november 1904 17 v 18 juuli 1947 Sündis 1904 a. Tartus kohtumeditsiinist isa ja pianistist isa perekonnas. Ta oli heitliku iseloomuga ja boheemlaslik noormees. Kodune keskkond oli kultuuriline. Õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, jättis pooleli. 1937 abiellus Betti Alveriga. Talle ei meeldinud kui talle teeneid tehti või abistati. Kirjaniku mõtteviis ei sobinud tollasesse aega ja saadeti Siberisse, kus 1947 suri(43a). Kirjutas juba noorelt aga sahtlisse. Ei tahtnud oma luuletusi avaldadagi aga sõprade õhutusel on avaldatud luulekogud. Talvik oli tundeline natuur, depressiivse olemusega ja kriitiline, isemeelne.
kuidas ta toimib. Pommirühma juures tutvusime ka metallidetektoritega ja muude pommi kahjutuks tegevate esemetega. Seejärel liikusime sõdurite puhkekodusse , mis oli minu arvates päris hea. Seal olid telerid , muusikatuba ja isegi kohvik. Seal saavad kõik sõdurid puhata ja vaba aega veeta, kuigi neil seda päris vähe on. Edasi suundusime me sõdurikodusse, et näha millistes tingimustes sõdurid seal elavad. Sõdurikodus oli ka üks noormees , kes rääkis sõdurivarustusest ja nende retkedest. Järgmisena liikusime relvi vaatama , mis olid minu arvates väga massiivsed ja rasked. Ekskursiooni ajal külastasime me ka kabelit , kus said kõik erinevat usku inimesed palvetamas käia, kuna seal pole mingeid ikoone ega kujusid , mis erinevaid uske näitaks. Kabelis saavad käia kõik , kes soovivad aga ega see neid sõduriteenistusest ei päästa. Iga neljapäev kell 19.00 on palve aeg
Sass Henno ,,Mina olin siin. Esimene arest." Lühitutvustus Teose tegevuse keskmes on noormees, nimega Rass, kes käib koolis ja elab koos oma tüdrukuga.Rass on 17-aastane, kelle unistus on saada arstiks.Ta on tark ja intelligentne, sooviga muuta elu paremaks. Kuid kõik hakkab allamäge minema päevast, kui ta satub kokku endise vangiga ja hakkab tegelema narkootikumidega.Otsides kontakte ja müües üha enam suuri koguseid, suudab ta teenida palju musta raha, mis talle hiljem saatuslikuks osutub ja selle tõttu vangi pannakse. Vähemasti mõistis raamatu
ning neiu igatseb teda taga ja küsib endalt, kes armastab teda nüüd. · Chramer, gip die varwe mir "Chramer, gip die varwe mir, diu min wengel roete" "Kaumees, anna mulle värvi, mis teeks mu põsed punaseks". See võis olla Maarja Magdaleena esimene laul müsteeriumist ta oli minevikus olnud tuntud võrgutajana. Refrääni ("Seht mich an, iungen man, lat mich iu gevallen") tõlge oleks "Vaata mind, noormees, lase mul sind rõõmustada" · Reie Tegemist on ringmängulauluga, kus tütarlapsed lubavad suve läbi olla ilma noormeheta. Refräänis kordub lause "Chume, chum geselle min" "Tule, mu armastatu". · Were diu werlt alle min "Were diu werlt alle min" "Kui kogu maailm kuuluks mulle". Laulu autor lubab anda kõik, et saada Inglismaa kuningannat enda käte vahele. In taberna (Kõrtsis) · Estuans interius
LAUL MINU CIDIST Eepos räägib Rodrigo Díaz de Vivari (u. 1043-1099) ehk Cidi elust. Sündmustel on olemas ajalooline taust, aga lisandunud on ka meelekujutuslikke ja romantilisi aineid. Erinevalt teistest tolleaegseist Euroopa eepostest on Laul minu Cidist kirjutatud küllaltki realistlikult, võimaliku ja tõenäolise piire ei ületata BEOWULF Selle loojaks on oletatud 8. sajandil elanud anglosaksi munka. Beowulf" räägib nimitegelase seiklustest ning au ja kuulsuse kogumisest. Noormees tappis kohutava koletise Grendeli ning tolle jõleda ema. Surma eel pidas ta veel koos ustava alamaga hirmsa tapluse draakoni vastu, kellest nad lõpuks siiski jagu said. Sellest sai kangelase viimne heitlus. Lisaks oma imelistele sõdalaseoskustele oli Beowulf suurepärane valitseja. Geatid austasid oma isandat ning juba sangari kuulsus takistas vaenlasi tema alamaid kimbutada. Beowulf oli just selline nagu pidi olema iga hea sõjamees ustav, aus ning armuandlik
maha. Samuti tütarlapsed, kes olid jalgratasega, olid meelestatud positiivselt. Kolmas teooria on Loomuliku seaduse teooria ehk siis nina on hingamiseks, silmad on nägemiseks ja jalad on kõndimiseks. Kui inimesele on antud mõistus, siis peab ta seda oskama ka kasutada. Poiss kes tuli koos tüdrukuga salaja praamile jänesena, oskas bootsmani ümber sõrme keerata, ja valetas bootsmanile, et tema on salajasest organisatsioonist. Samuti kui 1 noormees päästis põlevat meest auost.Sest inmesed peavad olema abistavad üksteise suhtes. Lõpetuseks neljas teooria ehk Utilitarism, on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. Praami peal oli liiga palju raskust, ning selleks, et praam põhja ei läheks tuli merre visata midagi, selleks olid autod. Vene ajal polnud mittemingit kindlustust, ning auto kaotamine oli väga suur tragöödia
sõn.lahku N:Vana kuuse oksad, halli jänese poeg, punase tindi pott 6.MÄGEDE TIPUD- Nimisõna mitm. om. kirj. järgnevast nimisõnast Lahku N:Piletite müük,majade aknad, puude ladvad, poiste rattad. 7.LASTEAED-Nimis.mitm.omastavas kirj.nimisõnaga kokku,kui- uus mõiste N:Võõrastemaja,lastekoor,käterätik,naistepuna 8.ILUS ILM- Omadussõna kirjutame nimisõnast lahku. N: Väike poiss, ere päike, tore päev. 9.VANAISA- Omaduss. kirjutame nimisõnaga kokku,kui moodustub uus mõiste N: Noormees, pikkpoiss, väiketööstus, suurtööstus. 10.KOLM PÄEVA; MEIE KODU Arvs. ja ases. Kirjut. nimisõnast lahku N:neli tundi, minu sõber, pool õuna(poolkuu), teie töö. 11.EESTIMAA-Sõna -maa kirjutame eelneva sõnaga kokku. N: Saaremaa, Saksamaa, Lapimaa. 12.LÕUNA-EESTI-Ilmakaare kirjut. Kohanimega kokku sidekriipsu abil. N:Kagu-Aasia, Ida-Virumaa, Põhja-Ameerika 13.VIRU-NIGULA, VÄIKE-MAARJA Kui üks kohanimi täpsustab teist või I sõna on omadussõna kasutame sidekriipsu
On aktimodelle, riided on ühevärvilised ja detailsed või väga värvilised ja mittedetailsed. Millega tevelevad tema tegelased pildil? Palju on näo profiilipilte ja istuvas asendis inimesi. Garcon à la Pipe (1905) Maal on Picasso lillemalisest ajastust. Õlivärvidega maalitud pildil on kasutatud paksult ja intensiivselt värve. Suurelt on näha sinise-oranzi vastandikulisust, klassitsism. Õiepärg poisi peas on kui aupaiste, halo. Seinale maalitud lilled kui tiivad, justkui noormees oled kuidagi Picasso ingel, päästja. Piip ta käes, kui ka ta hoiak näitavad idüllilisust. Poiss istus Picasso galeriis, kui seda maaliti/joonistati. Figure dans un Fateuil (1909-1910) Pilt on Picasso kurvemast ajast. Õlivärvidega maalitud, on kasutatud paksult musta. Kujutatud on kubismi võttega paljast naist istumas toolil. Värvid on tumedad, beezikad ja hallikad, analüütiline kubism.
Ühisjoonteks: sümbolism, klassikaline ülesehitus, maailmakirjandus, vaimsed küsimused, ajakriitiline hoiak, kunsti tõeväärtuste rõhutamine. Uku Masing (1909-1985). Esikkogu ''Neemed vihmade lahte'' (1935). Maailmavaate poolest meenutab Ernst Ennot, nägi inimese ajalikku elu kui vangistust ja üksindust. Masingu luule seisab vaimsete väärtuste, õigluste, aususe ja headuste eest, luuletustes esineb looduskujund. August Sand (1914-1969). Esikkogu ''Üks noormees otsib õnne'' (1936), mille üks programmluuletus oli ''Ärkliarmeelased''. Luuletuste sõnastus on lihtsam ja kõnekeelsem. Kersti Merilaas (1913-1986) kõige vahetum ja intiimsem Arbujatest, väljendab isiklikke tundeid ja elamusi, väga naiselik luuletaja. Poeetiline keelekasutus on lihtne, samas täpsem ja peenejoonelisem. Esikkogu ''Maantee tuuled'' (1938).
E.Zola "Therese Raquin" Thérèse on abielus Camille'ga, oma isa õepojaga. Mõlemad elavad lapsepõlvest peale Camille'ema, proua Raquini juures. Thérèse oli proua vennatütar, kelle vend oli talle kasvatada toonud pärast naise surma. Camille oli väiksena pidevalt haige, teda põetati kogu aeg, kooli teda ei pandud, seest proua Raquin oli veendunud, et kodust eemal poiss sureks. Sellises katseklaasis kasvas üles pea tundetu, igasuguste ihadeta noormees. Erinevalt oma põdurast poolvennast Camille'st, oli Thérèse sisemuses väga liikuv isiksus. Ta ei kannatanud seda kloostrielu, mis teda päevast päeva ümbritses, kuid tal polnud selle vastu midagi teha ja nii harjus ta sellega ja muutus endassetõmbunuks, samas kui Camille oli eluga täiesti rahul. Kui nad Pariisis ennast pudupoepidajatena sisse seavad ja Camille raudteevalitsuses tööd leiab, aeglustub nende elutempo veelgi. Kuni mängu tuleb Laurent, kes töötab samas
Ta läks sinna sellepärast, et korjata selle oru kõige maitsvamaid marju. Korraga tuli ühest onnist välja üks tumedate tiibadega olevus keda oli nähtud umbes tuhat aastat tagasi ja temast levisid kuulujuttud. Vanamemm ehmatas nii ära ja ta jooksis ruttu orust välja ja sööstis kiiremas korras korravalvurite juurde. Loomulikult keegi ei uskunud vanamemme lugu. Aga oli samas orus käinud ja näinud seda tumadate tiibadega olevust. Siis astus noormees paar sammu edasi ja tõstis käe ja lausus: ,, Mina olen ka seda tumedate tiibadega olevust näinud''. Sellepeale otsustasid korravalvurid ikka asja kontrollima minna ja nemadki kadusid orus ära. Puhkesid suured kuulujuttud, et tumedas orus on nähtud tumedate tiibadega olevust. Jutt jõudis ka ühe nõia kätte ja ta teadis kohe mida ette võtta. Ta meisterdas valmis suure plaani kuidas tumeda tiibadega olevust kinni püüda. Kogu küla nõustus aitamast
§ Inglise näitleja § Tegutsenud teatris, filmis ja televisioonis § Abielus Maggie Wadey'ga ,,lend hädaohtu'' § Lugu Marple Leaf Air Charter´'i lennust 714 § Tavaline, rutiine lend, millega reisivad lõbusad jalgpallifännid, juues, lobisedes ja järgmise päeva mängu tulemuse peale kihlvedusid § Samal ajal, kui lennuk läbi Kanada öö lääne poole suundub, täidab kõike metsik õudus Tegelased § Noormees § George Spencer § Doktor § Tiit § Tom § Janet § Schitel Peamised probleemid § Mrs Schitel vajas arsti, kuna tal on sant olla. Tal on südamepööritus. See naine tuleb viivitamatult viia haiglasse. § Noormehel on kõhuvalu. § Nad ei saa maanduda, kuna ilm ei luba, nad ei saa ka õmber pöörata, kuna ükski lennujaam ei võta neid enam vastu, nad saavad maanduda alles hommikul kell 5
katkust. Nii targad inimesed on suurteks abikäteks igas eluvaldkonnas ning neilt on tõesti palju õppida. Kuid alati ei pruugi olla eeskujud head. Nad võivad küll inimeste jaoks näida perfektsetena, kuid nende tegelikku tumedat tausta ei suuda keegi ette aimata. Nii võib kergesti sattuda tahtmatult kurjale teele nagu seda tegi J.W. Goethe "Faustis" Mefistofeles noore Faustiga, suunates tema teekonda pidevalt põrgu poole. Kuid noormees suutis õigesti käituda ning tema elutee lõppes ikkagi taeva süles. Sellise juhtumi korral võib samuti tõdeda, et ka halvad eeskujud võivad olla õpetajateks, kuna oma vigadest just inimene õpibki.
Mina ise Ma olen tavapärane noormees. Elades oma nooruspõlve peaksin ma jälgima hoolikalt iga oma sammu ja sõna, sest neil kõigil on tagajärjed. Need tagajärjed võivad olla nii negatiivsed, kui ka positiivsed. Nende järgi saan ma järeldada, millised on mu tugevad ja nõrgad küljed eluvõitluseks, endale ja teistele meeldimiseks. Minu parimad küljed eluvõitluseks toovad välja mu parimad voorused. Enda parimaks omaduseks toon ma välja kohusetundlikuse. Tänu sellele on mul asjad alatiseks
Öeldi, et ta on kole ja aeglane. Autoke oli küll kurb, aga ei teinud sellest suuremat numbrit. Ühel päeval kohtus ta toreda Rauliga. Raulile meeldisid vanakooli- autod väga ja nad said headeks sõpradeks. Igal õhtul kruiisisid nad mõõda maanteid ja tänavaid, nautides üksteise seltskonda. Tihtipeale sai auto halvustavaid kommentaare, küll selle kohta, et ta oli roostes, küll selle kohta, et liialt aeglane ja kole. Kuna Bemmil ei olnud oma kodu, võttis noormees auto enda hoole alla. Igal päeval nokitses Raul Bemari kallal. Esimesel nädalal võttis poiss ette keretööd. Seitse pikka päeva keevitati ja pahteldati vana autot. Teisel nädalal värviti jõuvanker ära ja seati üldine välimus korda. Viimasel, kolmandal nädalal, tegi Raul BMWle mootori vahetuse. Ta asendas vana M10 mootori S54 mootoriga, millele ta kruttis külge ka suure turbo. Kui auto oli valmis ja läikis nagu teemant, mindi tavapärasele ringile
Biograafiline triloogia ,,Mõrsjalinik" ,,Rõõmulaul" ,,Nõiduse õpilane" Tegevus toimub Itaalias. Peategelane on muusik ja helilooja Peategelane on arstiteaduse doktor, Peategelane on ajalooline isik David Cambrianus, Walesi astroloog ja alkeemik Johannes Katarina Benicasa (1347 1380), päritoluga noormees. Ta püüab Faber, kes elab 15. sajandi alguses kes tõusis lihtsast värvalitütrest õnne ja tunnustust leida 14., 15. Münchenis. Tegevustik toimub ka mõjukaks kirikutegelaseks ja sajandi Prantsusmaal, mida laastab Prahas, Itaalias, mujal Saksamaal, kuulutati hiljem pühakuks. 100aastane sõda. Transilvaanias. Romaanid kahel ajaplaanil
Raevunult tormab Alfredo Violettale järele. II vaatus 2.pilt Violetta sõbratari Flora juures on ball. Violetta saatjaks sellel ballil on Parun Douphol, Alfredo istub kaardilauas ja võidab palju raha. "Kel õnne kaardimängus, see on õnnetu armastuses" hüüab ta üle saali. See torge on mõeldud Violettale. Parun Douphol tunneb ennast puudutatuna ja kutsub Alfredo duellile. Violetta püüab Alfredo ja Doupholi vahelist duelli ära hoida, kartes, et see võiks olla ohtlik Alfredo elule. Noormees püüab Violettat veenda endaga kaasa tulema, kuid Violetta jääb kindlaks Germont'ile antud lubadusele ja väidab, et ta armastab nüüd Douphol'i. Raevunult visakab rahahunniku Violetta jalge ette, öeldes, et maksab kinni naise armastuse. III vaatus Violetta on raskesti haige ja üksi. Ainus kes temast veel hoolib on truu teenijanna Annina. Saabub doktor, kes lubab Violettale kiiret paranemist, aga Anninale ütleb, et Violettal on elada jäänud mõned tunnid. Ka Violetta ise aimab seda
Nii võibki tekkida olukord, kus jõutakse selgusele, et suurest armastusest pole midagi alles ja nagu isa Goriot mõistis, kasutatakse sageli kiremonomaani omakasu eesmärgil kurjalt ära. Rahaga on tihti mõistatuslik see, et kui seda juba on, siis tahetakse seda aina juurde saada. Öeldakse ka seda, et raha rikub mõne inimese isegi ära. Rastignac valmistas mulle mingil määral pettumuse. Nimelt muutus vooruslikkust hindav noormees osalt just raha pärast egoistlikumaks ja küsis raha ka oma vaeselt perelt, et hankida endale näiliselt olulisi asju. Ilmselt on rahagagi mõistlik väita, et raha on tarkadele inimestele. Kokkuvõtteks ütleksin, et minu arvates peab olema inimesel nii raha kui ka armastust. Peab oskama hinnata seda, mis on olemas. ,,Isa Goriot" lugemine panigi mind kõrgemalt hindama asju, mis mul juba olemas on.
Sõjavägi samuti õpetab noortle meestele distsipliini, mis on puudu kahjuks tänapäeva noortel. Kaitseväes õpetatakse elulisi asju ning relvade kasutamist. Samas on see ka sportlikuvormi hoidmiseks kasulik. Ning kaitsevägi tõstab patriotismi riigis, mis on samuti vajalik. Seega võib arvata, et Eestil on vaja sõjaväge. Nagu ka teistel riikidel. Võib olla tuleks teha sõjavägi vabatahtlikuks, samas ei tea ju mis siis saab. M aarvan iga noormees peaks läbima sõjaväge, sest selline kogemus ei jookse mööda külgi maha.
Robert Schumann 1810-1856 Sündis Zwickaus. Isa, kes oli tuntud kirjanik ja raamatukaupmees soodustas igati poja muusikalisi ja kirjanduslikke pürgimisi. Lõpetanud gümnaariumi asus noormees ema tungival soovil 1828, aastal Leipzigi ülikooli õigusteaduskonda (isa suri paar aastat tagasi). Õppis vaheaegadega 1830nda aastani. Need olid vastumeelsed ja huvidele vastandlikud. Rahulolematust leevenddas klaver. Harjutas ennast unustavalt (max 8-10 h). Läks Wieck'i juurrde. Neue Zeitschrift für Musik oli Schumanni ja sõpradega välja antud ajakiri (väga populaarne). Propageeris kõrget moraali, arvustas akadeemilisust. Samaaegselt õppis tööd klaveriga
Nõeltega süstitakse juustu sisse hapnik, et juba varem juustu sisse pandud hallituskultuur seal arenema hakkaks. Pätsid pistetakse keldrisse, kus need seisavad 14-kraadisel temperatuuri juures kolm kuni seitse, keskmiselt aga kuus nädalat. Legend Legend räägib loo noorest lambakarjusest, kes pidas oma lambaid Massif de Combalou jalamil. Ükskord, kui ta parasjagu koopas puhkas ja oma lõunaeinet mõnus tükk rukkileiba lambajuustuga sööma hakkas, nägi noormees möödumas veetlevat karjatüdrukut. Ta pistis ruttu oma juustuleiva koopanurka ja jooksis neiule järele, unustades lõuna päris ära. Noor tuulepea leidis oma leiva alles mõne kuu pärast. Ta märkas, et söök on kõdunenud: leib oli tõmbunud siniseks ja lambajuust oli kaetud rohekas-siniste soontega. Kuna tal oli kõht tõeliselt tühi, vajutas ta hambad juustu vängest lõhnast hoolimata sinna sisse. Ja ennäe, ta leidis, et selle õrn maitse on väga meeldiv.
andmiseks õpetati ka klaverimängu. Nelja aasta pärast alustas ta teenistust kaardiväeohvitserina. Ta oli oodatud külaline suurilma külalistetubades. Ta oli elegantne, hästi kasvatatud, oskas prantsuse keelt paremini kui vene keelt, oli suurepärane pianist, laulja ja tantsija; teda ootas ees kaardiväeohvitseri muretu karjäär. Kuid omaste kurvastuseks ning sõprade imestuseks loobus ta järsku oma ,,õnnest". 17-aastasena kuulis ta esmakordselt Glinka ja Dargomõzski muusikat. Noormees, kes lapsest saadik oli armastanud talupojalaule, oli vapustatud Sussanini, Antonida, Ruslani, Ludmilla, Natasa aariate rahvuslikust helilaadist. Tal tekkis kindel soov ka ise kirjutada mõni niisugune ooper. Kuid ta ei teadnud ju komponeerimisest midagi ega tundnud muusikateooria aluseidki. Heliloojana debüteeris Mussorgski 1860. aastal. Ta alustas romansside ja väikeste orkestripaladega. Kriitik Vladimir Stassov oli Mussorgski suur toetaja ja tema
teada. Vivaldi muusika suur austaja ja uurija oli J. S. Bach. Lapsepõlv Vivaldi sündis 4. märtsil Veneetsias Püha Markuse kiriku viiuldaja peres. Poiss oli sündides haiglane ning vanemad kartsid, et ta ei jää ellu. Samal päeval olevat olnud Veneetsias maavärin, mis kõiki kohutas. Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama. Nii pandigi 15-aastane Antonio kirikukooli. Viiulimängu õppimine oma isa juhendamisel oli nii edukas, et noormees võis üsna pea asendada isa kirikuorkestris. Tööaastad Vivaldile ei meeldinud preestriamet - see ei sobinud kokku tema rahutu loomuse ja muusikaharrastustega. Sagedased hingamisteede haigused segasid missadel laulmist. Vivaldist sai 1703.a. viiuliõpetaja ühes Veneetsia vaeslastekodus, kus ta töötas vaheaegadega oma elu lõpuni. Tema rajatud kooliorkester oli oma aja üks võimekamaid. Sellele orkestrile kirjutas Vivaldi oma tähtsamad teosed.
elada koos teiste inimestega, samuti näiteks," vastab ta pärast pikka meeldib mulle suhelda, ma ei mõtlemist. ,,Ma võiks olla omal alal kujutaks oma elu ette mõnes tunnustatud ja üle maailma tuntud, ,,depressiivses väikelinnas."" minu projekteeritud võiks olla mitu kuulsat ehitist. Vähemaga ma ei lepi" Perekond Perest elab Martin juba 2 aastat eraldi. Peale keskkooli lõppu üürikorterisse kolinud noormees on oma otsusega rahul. ,,Kodus kippuski juba väheke kitsaks," ütleb 3-toalises korteris ema, isa ja kahe õega elanud Martin. ,,Kui tahtsin üksi olla ja oma mõtteid mõelda, ei jäänud muud üle kui välja minna. Aga muidu olen oma perega väga rahul, hoiame kõik kokku ja vanemad aitavad mind majanduslikult."
Oluline roll oli daamidel, kellele noored rüütlid said oma osavust demonstreerida. Sageli olid seal ka muusikud ja poeedid. Kasvatus: Oluline oli ettevalmistus sõdimiseks. Poisid elasid kodus 7. eluaastani. Järgnes paazi aeg kõrgema feodaali juures. Õpiti relva käsitlemist, ratsutamist, tantsimist, vestlemist ja kombeid. 15.aastaselt sai saadi kannupoisiks, siis võis ta kanda isiklikku relva. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel. 18-21 aastane noormees, kes oli korralikult oma isandat teeninud, sai rüütliks Lugemine, kirjutamine ja majandamise oskus ei olnud aadlikele kohane. Halvimaks omaduseks peeti truudusetust. Aadliku aukoodeks: 1) täielik ustavus isandale ehk senjöörile 2) julgus, ausus ja sõnapidamine (=rüütellikkus) 3) truu teenimine ja vaprus sõjas
Möödusid sekundid, minutid ja siis kuulis ta oma telefoni helinat, kes see oli? Kõhus imeline tunne, just kui mitte liblikad vaid jooksvad ja trampivad elevandid, kes möllasid mööda ta kõhtu. Lihased, mis nii nõrgad aga samas nii tugevalt krampi löödes andsid isegi valu. Nõrkus ja tugevus, mis sellel ajal revaalitsesid, kumb peale jääb. Kõhus oleks olnud kui linn, mida tabas suur orkaan, mis purustas kõik, mis ette jäi ja ka neiu lootuse, et helistajaks on juse see samune noormees. Möllas ja paugutas, ega jätnud kedagi ellu. Sel hetkel, ei saanud ta enam aru, kas tõesti on see kõik juhtumas või on see keegi tähtsusetu inimene kes helistab. Säärelihased mis lõid krampi ja panid tütarlapse lihtsalt rõõmust hüppama, teadmatuses, kas tegu on üldse õige inimesega. Südames lendlesid linnud, kes oleksid justkui pääsenud puurides, lauldes imelisi laule, ja pannud südame sees kui hõljuma ja tantsima
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
