Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

,,Täht teises taevas'' kokkuvõte (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

,,Täht teises taevas’’
Kadri Aadma
Olivia Niin
8.b
Tallinna Kristiine Gümnaasium
See raamat räägib tüdrukust Samantast. Samanta ärkab haiglas , pärast tema majas toimunud gaasiplavatust kaotas ta oma vanemad ja mälu. Alles on vaid kohutav peavalu. Sugulastest on olemas ainult onu Karl, ärimees , kes peab tüdrukule asendama vanemaid ja aitama tal meelde tuletada oma endist elu. Karl otsustab Samanta kaasa võtta ärireisile Korfu saarele . Sellel saarel saab tütarlaps tuttavaks omapärase noorte meeste pundiga ja eriti laabub tutvus Jaliga — vastupandamatu, kena ja väga salapärase poisiga. Samanta veedab kõik päevad Jaliga ning nad saavad väga lähedateks. Tema hinges on torm — õnnelikud hetked vahelduvad kõhkluste ja kahtlustega. Kõik on liiga ilus, et olla tõsi. Kui on aeg Jaliga hüvasti jätta on mõlevad väga kurvad. Kui Samanta saarelt tagasi onu koju jõuab, ilmub välja Fred — noormees eelmisest elust, kes väidab, et nad olid Samantaga kunagi paar. Samanta ja Fred veedavad kõik päevad koos, meenutades aegu mil nad koos olid, kuni lõpuks Samanta avastab, et Jal, mees kellega ta saarel kohtus, on laulja ühes rokkbändis. Fred otsustab Samanta viia Jali kontserdile, Inglismaale . Enne minekut kuuleb aga Samanta pealt onu kõne, kus ta räägib kellegagi mingist Samanta isa rahast. Samanta on onu peale väga vihane ja lahkub kiiresti sõnagi ütlemata. Kontserdil olles, meenuvad Samantale kõik mälestused Jaliga ning peale kontserti saadetakse ta lava taha kus ta kohtub uuesti Jali ja ta sõpradega. Samal ajal saabub Samanta onu Karl ka Inglismaale ning selgitab kõik Samantale ära ja nad lepivad ära. Peale seda laabub kõik ning Samanta proovib uuesti onuga suhteid parandada.
-Täht teises taevas- kokkuvõte #1
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Piiks Piiksuke Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Keskkooli lugemispäevik
28
doc

Keskkooli lugemispäevik

Ilmselt on üks põhjustest tema õilsus: ta on nimelt kindlaks eesmärgiks võtnud Sitsiilia vallutada. 3) Probleemid Tuleb osata õigel ajal lõpetada (Konradin ei teadnud, millal sõjakäik lõpetada, kui järsku oli juba liiga hilja) ja sellest tulenev kangekaelsus. Manipuleeritakse sõdima, kuigi Konradin ise ei taha. Üksikisikust ei sõltu ajalookäik, ükskõik kui oluline ta ka poleks. 4) Tsitaadid o "Eks ole õhtu ja hommiku taevas sageli samad värvid." o "Mis tähendab ühe mehe õigus või ülekohus, kui kogu rahvas kannatab!" 5) Kavapunktid 1. Kuningas Richard annab sõrmuse keiser Friedrichile, kes upub. Sõrmus satub eri valitsejate kätte. Petistest Friedrichid. Sõrmus jõuab ränduri abil Konradinini, mis sobib nagu valatult. 2. Konradin, äsja 14-aastaseks saanud, kuulutatakse hertsogiks. Tuuritab suvel Svaabimaal. Rahvas armastab teda

Eesti keel
Keskkooli lugemispäevik
14
doc

Keskkooli lugemispäevik

Ilmselt on üks põhjustest tema õilsus: ta on nimelt kindlaks eesmärgiks võtnud Sitsiilia vallutada. 3) Probleemid Tuleb osata õigel ajal lõpetada (Konradin ei teadnud, millal sõjakäik lõpetada, kui järsku oli juba liiga hilja) ja sellest tulenev kangekaelsus. Manipuleeritakse sõdima, kuigi Konradin ise ei taha. Üksikisikust ei sõltu ajalookäik, ükskõik kui oluline ta ka poleks. 4) Tsitaadid o "Eks ole õhtu ja hommiku taevas sageli samad värvid." o "Mis tähendab ühe mehe õigus või ülekohus, kui kogu rahvas kannatab!" 5) Kavapunktid 1. Kuningas Richard annab sõrmuse keiser Friedrichile, kes upub. Sõrmus satub eri valitsejate kätte. Petistest Friedrichid. Sõrmus jõuab ränduri abil Konradinini, mis sobib nagu valatult. 2. Konradin, äsja 14-aastaseks saanud, kuulutatakse hertsogiks. Tuuritab suvel Svaabimaal. Rahvas armastab teda

Kirjandus
Kirjanduse arvestus
20
docx

Kirjanduse arvestus

Kirjanduse arvestus 1. Kirjelda lühidalt kõiki kirjandusperioode(millal oli, mis oli iseloomulik jne). Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerosee eposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.­7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.­6. sajand pKr. Varakeskaeg Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus. Peaaegu ainuke raamat, mida loeti ja tunti, oli Piibel. Kirjandus oli usu teenistuse ja ladinakeelne, seepärast vähestele kättesaadav ja mõistetav. Munkade kaudu kandus siiski rikkast antiikajast mõndagi edasi (näiteks puhtusuline näidend, nn müsteerium; samuti koostati pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest jms ). Kuid üldiselt oli varakeskaeg vaimuväsimuse ajastu, tardunud, värvitu ja vähe algupärane, seepärast ongi seda ajastut nimetatud PIMEDAKS KESKAJAKS. Kõrgkeskaeg Renessanss Kitsamalt antiikkunsti ja -kirjanduse taass

Kirjandus
Kirjanduse eksam 10-klass
16
doc

Kirjanduse eksam 10. klass

Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia, et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamiset. Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed (inimesekujulised), kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Kreeklased uskusid, et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi. Loomismüütide järgi oli esimesena Kaos. Sellest eraldunud Maa (Gaia) ja tema abikaasa Taevas (Uranus) olid esimesed vanemad. Nende lastest, titaanidest, kõige noorem, Kronos, sai maailma isandaks, alles Kronose lapsed ja lapselapsed, seega mitmes põlvkond, on kreeka jumalad. Jumalad elasid Olümposel, mida on hiljem samastatud Kreeka kõrgeima mäega Olympose massiivis Tessalias. Tähtsamad jumalad olid: ZEUS (peajumal), POSEIDON (meredevalitseja), HADES (allilma valitseja), HESTIA

Kirjandus
Nimetu
31
doc

Nimetu

Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia, et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamiset. Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed (inimesekujulised), kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Kreeklased uskusid, et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi. Loomismüütide järgi oli esimesena Kaos. Sellest eraldunud Maa (Gaia) ja tema abikaasa Taevas (Uranus) olid esimesed vanemad. Nende lastest, titaanidest, kõige noorem, Kronos, sai maailma isandaks, alles Kronose lapsed ja lapselapsed, seega mitmes põlvkond, on kreeka jumalad. Jumalad elasid Olümposel, mida on hiljem samastatud Kreeka kõrgeima mäega Olympose massiivis Tessalias. Tähtsamad jumalad olid: ZEUS (peajumal), POSEIDON (meredevalitseja), HADES (allilma valitseja), HESTIA (kodukoldejumalanna),

Kirjandus
Raamat Nullpunkt
20
docx

Raamat Nullpunkt

.. need on J kirjutatud sõnad! +16 Riina helistab ja teatab,et Jansa ema on neile töökohad ja tal läheb hästi- et J on talle küll väga kallis, aga ta ei tule enam Eestisse tagasi. Tänaval näeb J jälle eemalt Zaiidi ja varjub juba ettenägelikult bussipeatuse taha, kuid kuuleb pealt Zaiidi ja tema kaaslase kõnelust- tõmmu mees teatab Zaiidile, et Adidase poe valvesüsteem on rikkis ja tema tuttav valvab seda poodi ja kolmapäeval on tal valve veel teises poes ja kaup on siis valvetta. Sasa läks väga vihasek, kui sai teda, et J kirjutatud sõnadega lugu kuskil Saksamaal Eesti tüdrukutebändi poolt väga kuulsaks on saanud. Leho nende kõnedele ei vasta ja on vormistanud loo sõnade autoriks iseennast. Bianka sõbrad ei ole rootslased, nagu J arvas ja nendega rootsi keele vestlust alustades endale piinliku olukorra tekitas vaid Eestist sinna elama läinud elama noored, sest nende vanemad said seal tööd,­ Silvia ja Kuno.

Kirjandus
Kirjanduse koolieksam 2011 piletid
33
docx

Kirjanduse koolieksam 2011 piletid

Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j

Kirjandus
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun