VANA-ROOMA I OSA Õpik Inimene, ühiskond, kultuur I osa Vanaaeg I Looduslikud olud ja rahvastik Apenniini ps. Kliima soe ja niiske. Viljakas maa, sobib põlluharimiseks. 8.-6. saj eKr tekkisid Kreeka kolooniad. Itaalia keskosas asus Latiumi maakond, seal elasid latiinid, rääkisid ladina keelt. Seal tekkis ja hakkas esile kerkima Rooma linn. NB! Teha vahet: 1) Rooma linn, 2) Rooma riik. Rooma kultuuri tähtsus: roomlased võtsid üle kreeka kultuuri, neist omakorda kasvas välja keskaegne Euroopa kultuur. II Rooma ajaloo põhietapid 8.-5. saj. eKr etruskide aeg. Kesk- ja Põhja-Itaalia olid etruskide võimu all 1) 753-509 eKr kuningate aeg. Rooma linna tekkimine (Romuluse ja Remuse müüt). 7 kuningat 2) 509-265 eKr varane vabariik. Perioodi lõpuks oli kogu Itaalia Rooma võimu all 3) 264 -133 eKr Rooma ülemvõimu kujunemine Vahemerel Puunia sõjad: roomlaste...
Müüt maailmaloomisest Elas kord üks naljakas olend. Ta nimi oli Imelik. Poisil oli nii igav üksinda elada ning mõtles seega, et võtaks õige midagi ette võtta. Kuna Imelikul olid imevõimed, mille tõttu ta sai lennata, siis tiirutas mööda tühja ruumi ringi. Ta ei näinud seal mitte kedagi. Korraga aga märkas, et mingi imelik asi liigub tema läheduses. Mehike tõttas ruttu lähemale, võttis asja kätte ja mudis seda veidikene. Poisi jäsemete vahel muutus see ümmarguseks. Olend tegi pallikujulise asja sisse pisikesi lohukesi ning auke. Äkitselt hakkas ta nutma, sest tal polnud sõpru ega kedagi kellega koos olla. Imeliku pisarad langesid ümmarguse asja aukudesse. Nii mõtles poisike, et viskaks õige selle minema, kuna pole tollega midagi teha. Ta viskas asjakese hästi kaugele. Mõtiskles endamisi, et paneks õige sellele pisikesele pallikesele nime. Naljakas olend nimetas tolle ümmarguse asja Maaks. Järsku hakkas Maa...
Rahvaluule ehk folkloor suuline rahvalooming, mis kandub edasi põlvest põlve · lühivormid vanasõna, muistend, kõnekäänd · proosavorm muistend, pajatus, müüt, muinasjutt · rahvalaul regivärsiline (vanem), riimiline (uuem) Põhitunnused: anonüümsus, traditsioonilisus, kollektiivsus (erinevad variandid) Põhiolemus: teisenemine (muutub pidevalt) Temaatika: töö, orjus, laulud kodust ja lapsepõlvest, laulust ja laulikust Jagunemine: eepiline, lüüriline, lüroeepiline / regivärsiline, riimiline (tekib 19. sajandil) EESTI REGILAUL Tunnused: · parallelism ühe ja sama mõtte kordamine; regivärsilises rahvalaulus on salmide asemel
Oluline Muinasusu sümbol oli hing. Muinaseestlased tunnetasid hinge samuti kõiges ja kõigis. Sellist nähtust nimetatakse Animismiks (Looduse hingestamine). Suurt tähelepanu pöörati surnute hingedele, sest nende heasoovlikus pidi tagama õnneliku elu. Setudel on praegu veel komme surnud hingedele katta laud. Eestimaal on paikkonniti uskumused erinevad sellepärast ei ole kujunenud ühtset usundit. Saarlastele on hingelähedane müüt Tarapitast kes lendas kaugetel aegadel kohale mandrilt. Setudel on eluta asjade kõrval kummardamise objektideks Peko, tuntud on erinevates eesti piirkondades metsa- , koduhaldjad, vetevanad jne. Muinasaja lõpu ühiskonnaelu kirjeldus 12 ja 13 saj. oli Eesti ühiskond enamvähen ühtne. Tähtsamaid küsimusi arutleti rahvakoosolekutel. (Teedeehitus ja maakaitse, põllu- ja karjamaade jaotamine.) Ühiskond oli varanduslikult kihistunud. Jõukamad olid külavanemad ja maavanemad.
776. aastat eKr kuni 393. aastani pKr. Antiikolümpiamängude raames peeti ka mitmeid spordivõistlusi. Mänge peeti aga jumala Zeusi auks, nagu ka olümpiatule süütamine oli tema auks. Olümpiamängud saidki oma nime toimumiskoha järgi. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta. Kuna pole päris kindel, miks ja millal täpselt hakati olümpiamänge pidama, siis on mitmeid müüte selle kohta. Üks müüt oli selline, et mängude alustaja oli Idaiose Herakles ja tema vennad. Nii kaua, kuni poisid olid alaealised teenisid nad Zeusi. Saades täisealisteks lahkusid nad Kreeta saarelt ja läksid Olümpiasse. Seal tegid nad tublit tööd ja selle tähistamiseks korraldati iga viie aasta tagant võidujookse. Teine müüt räägib aga räägib sellest,et olümpiamängude mõttele olevat tulnud Herakles, kes oli pooljumal. Herakles oli Zeusi ja Alkmene poeg. Herakles korraldas
Ajalugu Vana-Kreeka (lk.91-154) 1) Vana-Kreeka ajalooperioodid ja lühiülevaade. Lk.92-93 *2000 Egeuse e. Kreeta-Mükeene ajajärk: Kreeta saarel kujunes lossikultuur, Minoilise kultuuri algus. 1600ekr Mükeene kultuuri algus. 15.saj ekr Kreetal lineaarkirja B kujunemine. *Tume ajajärk(u1100-800ekr). 1000 ekr- kreeklased võtisd raua *Arhailine ajajärk(u800-500ekr). 800ekr tähestiku kasutuselevõtt. 776ekr olümpiavõitjaid üleskirjutamine. 720ekr Kujunes Sparta nn Lykurgose korraldus. 700ekr Homerose eeposed ja Hesiodose. 594ekr Soloni seadusandlus Ateenas. 6saj.ekr Pythagorase tegevusaeg *Klassikaline ajajärk(u500-338ekr)499-479ekr Kreeka Pärsia sõdade otsustavad sündmused. 5saj. Pindarose ja Aischylose loomeperiood, I pool, Sophoklese loomeperiood, II pool . U460-430ekr Ateena demokraatia hiilgeperiood nn Periklese aeg *Hell...
immanentsest e siinpoolsusest ja minevikust ja olevikust LOODUSUSUND Lunastusõpetus Inimene tajub enda ümber olevat loodust. Loodus on elav maailm. Loodus on hingestatud. Seda iseloomustab maagiline mõtlemine. Maagia on tehnika, mille abil saab inimene ületada ümbritseva maailma takistused. Seda iseloomustab müütiline maailm. Kõike seletatakse müütide abil. Surm on ebaloomulik. Surnu tuleb õigesti maha matta, muidu tuleb ta kummitama. Surma päritolu selgitab ka müüt. Surmal on alati põhjus. Surnu hing saab olla nii positiivne kui ka negatiivne. Iseloomulikud tunnused Vaimolendid 1) Loodusvaimud Üritatakse käituda nii, et loodusvaimu ei ärritataks. Suhtutakse loodusvaimudesse kui elus isikutesse. Kehaproportsioonid erinevad inimese omadest. Sellest on tulnud päkapikud, härjapõlvlased, näkid. 2) Surnuvaimud Peetakse vanadusse suremist ebaloomulikuks. Surnuvaimud on kummitused. Valesti suremist ei mõisteta. Jahil suremine on hea.
* meelepuudega lastele: kurtidele ja vaegkuuljaile ning pimedaile ja vaegnägijaile * liitpuudega lastele. Kehapuuetega laste puue seisneb lokomotoorse aparaadi ehk tugi- liikumisaparaadi vaegtalitluses. Seega pööratakse nende laste puhul rohkem tähelepanu ravile ja liigutuste sihipärasele arendamisele. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi aegse tervis- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi kohta levib on tänapäeva Eesti Vabariigis kohati levinud müüt, mille kohaselt ENSV ajal erivajadustega inimestega ei tegeletud. See müüt ei vasta tõele. ENSV sotsiaalhoolekande raames pakuti erivajadustega inimestele võimaluste piires tuge ja abi. On levinud ka selline väärarusaam nagu oleks ENSV ajal pandud erivajadustega inimesi massiliselt ja sunniviisiliselt vaimuhaiglatesse, kus patsiente koheldi halvasti. Kuigi ENSV ajal tegelikult ei pandud erivajadustega inimesi massiliselt vastavatesse asutustesse,
Vana hea Rootsi aeg – müüt või ajalooline tõde? Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestuse üle on kaua vaieldud. Selle alguseks võib pidada Liivi sõja lõppu, kui Liivimaa oli Rootsi võimu all. 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, kui vallutatud oli Paide, alistus kogu Põhja- Eesti. 1583. aastal Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi sõlmitud Pljussa vaherahu lõpetas sõjategevuse Rootsi ja Venemaa vahel Liivi sõjas. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile ning viimaks Brömsebro rahuga sai Rootsi enda valdusesse ka Saaremaa. Rootsi aeg kestis Uusikaupungi rahu sõlmimiseni 1721. aastal, millega lõppes Põhjasõda. Altmargi vaherahuga kaasnes rahulik aeg, mil rahvastik sai sõja purustustest ja kahjudest taastuda, kuid inimesi oli tohutult vähe. Rahvaarv oli arvatavasti alla 100 000 inime...
vaimulik võim Kantsel- kõnetool või poodium jutluse pidamiseks Karisma- vaimuand, armuand, tavatu võime, usutakse, et pärineb jumalalt Konfirmatsioon- kinnitamine, kiriklik talitus, milles noori kinnitatakse elama ristimises saadud Jumala armu kohaselt Koraan- moslemite püha raamat Krutsifiks-ristilöödud Kristuse kujutis Kõrgusund- kirjaoskusega kultuuri usund Kosmoloogia-õpetus universumi ehitusest, uskumus või müüt maailma tekkest Kosmos- korrastatud maailmakõiksus Kreatsionism- loomisõpetus, mõtteviis, mille järgi loomislood võetakse maailma tekkimise teaduslikuks seletuseks Kultus-usundi jumalateenistuse vormid Lineaarne maailmakäsitlus- selle järgi on maailmal kindel algus ja lõpp Liturgia- kiriku jumalateenistus Loits- väljamõeldud või kindla skeemiga otsene kõne, mille esitamise abil loitsija usub mõjuvat üleloomulikku olendit
Filosoofia ehk välismaailmaga seonduvate küsimuste ja mõtete loogiline seletamine aga see ei ole õpetus. Kõik algas sellest: 1) küsimusest, miks ja kuidas maailm loodi ja kuidas see tekkis Esimene vastus sellele küsimusele oli MÜÜT (narratiiv, jumalik põhjus) Teine vastus sellele küsimusele oli filosoofiline argumenteeritud tekst ning mõistuslik põhjus. Sellega kadus ära müüt, jumala ning narratiivi vorm. Filosoofia erinevad harud: (küsimuste alusel jagatud) 1) Ontoloogia - küsimus maailma kohta (näiteks: mis on maailm? millest sai maailm alguse? kõik mis puudutab maa-taeva-looduse-inimese terviklikkust) 2) Epistemoloogia - küsimus teadmisest (näiteks: kuidas me teame, et puud seisavad paigal? kuidas me saame seda väita? 3) Eetika - elu normid (näiteks: miks pole õigust inimest tappa?)
,,Kuskil peab olema õnn.." Õnn on just kui müüt- mis tundub paljude jaoks nii kauge ja kättesaamatu. Teisalt jälle otsitakse õnne kui asja, selleni jõudmiseks rajatakse endale absurdseid kinnisideid. Milles peitub õnn? Miks tundub õnn nii kauge ja kättesaamatu? Üks suurimaid probleeme on, et inimesed ei väärtusta seda, mis neil on.Võetakse endale eeskujud, keda järgida, või aetakse ideaalsust näpuga taga. Tuleks lõpetada õnne kui asja otsimine ja vaadata omaenda nina alla. Sul ei pruugi küll olemas olla kõike, mida sa oled kunagi ihanud, kuid kindlasti on su ümber keegi või midagi, mida sa armastad. Goethe ,,Faust" on ilmselge näide sellest. Endale järjekindlalt sisendades, et maailmas ei ole midagi, mis teeks sind õnnelikuks- jäädki seda lõpuks uskuma. Kui aga lasta sellest mõttest lahti, võid avastada enda jaoks palju uut. Välised tegurid nagu ilu, alkohol ja naised ei to...
Camus Sisyphose müüt Camus peab peamiseks filosoofiliseks probleemiks enesetappu ,,Otsustada kas elu väärib elamise vaeva või ei vääri tähendab vastata filosoofia põhiküsimusele" Ta mainib oma teoses teisigi filosoofe ( nt Nietzchet ja Galieid) kuid peab nende mõtisklusi veidi teisejärgulisteks. Camus arvab, et inimse elu on absurdne ning seda ei saa miski õigustada Väidab, et enesetapul on palju põhjusi- see ka selge sest kui halvad asjad kogunevad võibki viia see enesetapuni, kui lõpptulemus sõtlub siiski inimese enda tugvusest. ,,See maailm iseenesest ei ole mõistuspärane . Aga absurdne on selle irratsionaalse konfrontatsioon meeletule selguseihale, mille kutse heliseb vastu inimese sisimas." Ma arvan, et Camus läheneb asjale liiga ühekülgselt, kuid tema jutus on iva. Ma aravan, et Camust valdab absurditunne ning võibolla ei ole ta elus leidnud kohta. Pascali Inimeste loomulikud teadmiseed ei pruugi olla tõesed ning ebatõesed vä...
aristokraatide ja valitsejate palveid Ta oli looduse ja maagia matroon Egiptuse jumalanna Isis Mis müüdid on seotud Isisega? Muistsed egiptlased uskusid, et Niilus ajab igal aastal üle kallaste just Isise pisarate tõttu Isis äratas oma abikaasa Osirise ellu pärast seda, kui Osirise vend Seth (mütoloogias kurjuse kehastus) tolle mõrvas. Isis kogus kokku Osirise kehaosed, mille Seth oli mööda Maad laiali pildunud. See müüt sai egiptlastele väga oluliseks Egiptuse jumalanna Isis Mis müüdid on seotud Isisega? Isis moondab end pääsukeseks ning elustab surnud Osirise, lehvitades talle tiibadega tuult ning täites tema suu ja ninasõõrmed magusa õhuga Egiptuse jumalanna Isis Viited: http://et.wikipedia.org/wiki/Isis lepo.it.da.ut.ee/~avramets/egiptuse_jumalannad.doc http://www.landofpyramids.org/isis.htm https://www.google.com/search
Seminaritöö nr. 2 Oma Nimi Õpperühm Tallinn 2009 Müüt jumalatest Kui Ra enam maa peal valitseda ei tahtnud, läks ta päikesena kõrgustesse ja pärandas oma võimu järglastele. Lõpuks sai valitsejaks tema pojapoeg Osiris. Ta oli Niiluse üleujutustest tekkiva viljakuse jumal ja ühtlasi inimkonna suur heategija. Ta õpetas talupoegadele kõike tarvilikku. Seejuures aitas teda tema õde ja abikaasa jumalanna Isis, kes oli egiptlaste kujutluses noor naine, kel peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel päikeseketas. Nende kahe valitsusaeg jäi aga lühikeseks. Nende vend Seth ründas Osirist, tappis ta ja saatis ta surnukeha kirstuga mööda Niilust allavoolu. Lõpuks leidis Isis oma mehe kaugelt Aasia rannikult üles, tõi ta tagasi Egiptusesse ja sigitas temaga veel järglasegi. Kuid Seth sai Osirise keha taas enda valdusesse, tükeldas selle ja kandis kõikjale laiali. Isisel oli aga vahepeal sündinud poeg, pistrikukujuline Horos. Koos otsisi...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava psühholoogia Kadrin Pilvar Referaat Dr Tim Elmore LAPSE KASVATAMINE JUHIKS. Juhendaja: Marju Koor Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................2 TE TAHATE, ET TEIE LAPS OLEKS JUHT...............................................3 LAPSE ELUS OLU...
eestlased oluliselt ülejäänud Euroopa ja Põhja-Ameerika rahvastest, indiaanlased välja arvatud. Meie usume teadusesse. Informatsiooni, mille ajaloos tõid meieni jumalasõna, müüdid ja legendid, toob 21. sajandil meieni teadus, mis aga ei välista võimalust, et teadus eksib, kuna kõike ei saa ka teadus selgitada. Kuidas näiteks tõestada, et meie päikesesüsteem sai alguse just Suurest Paugust? Keegi ei ole seda näinud, Suure Paugu teooria on kõigest oletus, järelikult müüt üks paljudest planeedi Maa tekkelugudest. Evolutsiooniteooria väide, mida väga paljud kaasaegses maailmas usuvad, on tees, et inimene põlvneb ahvist, mis ei ole samuti kinnitust leidnud. Viimased uuringud näitavad hoopiski, et inimestel ja ahvidel oli ühine eellane, et seejärel on kumbki liik teineteisest sõltumatult arenenud ning et geneetiliselt on ahvid inimestest arenenud enamgi (võrreldes eellasega on geneetiline kood rohkem muutunud). Niisiis selgub, et ka inimese põlvnemine
üleolevat suhtumist ning ka priiskamist, kuid karmi karistuse peamiseks põhjuseks oli siiski jumalate alavääristamine. Siinkohal langeb jumalate otsus kokku inimeste õiglustundega ning pole kahtlust, et jumalad ei karista lihtsalt sellepärast, et nad on selleks võimelised, sest Tantalos ei olnud oma isikuomaduste tõttu mitte õnne, vaid õnnetuse vääriline. Oma põhimõttelt on Tantalose loole üsna sarnane teinegi müüt, mis jutustab kuningas Sisyphosest. Ka tema ei kartnud jumalaid ning käitus liiga toretsevalt, kuid erinevalt Tantalosest ei kartnud ta isegi surma ning sai oma karistuse. Ta läks tülli peajumal Zeusiga, sest reetis tema asupaiga Asoposele, kes võimaldas kuningal oma uude linna Korintosesse allika luua. Zeus käskis Surmal Sisyphose allilma viia, kuid kuningas kavaldas Surma üle ja püüdis ta kinni. Sõjajumal Arese abiga pääses Surm ikkagi vabaks ja täitis Zeusi käsu, kuid
10. Mis on Eestis barokkarhidektuuri silmapaistvaim mälestusmärk? Kadrioru loss 11. Missugused ehitised Eestis said barokkstiilis tornikiivrid? Tallinna toomkirik, Niguliste kirik, Tallinna ja Tartu raekojad 12. Kust on saanud Tallinna linnakvartal Kadriorg oma nime? Katariina I järgi 13. Missugune Eesti linn oli rikas oma barokkstiilis elumajade rohkuse poolest? Narva 14. Kes oli Itaalia mõjukaim barokk-skulptor? Giovanni Lorenzo Bernini 15.1. Missugune müüt oli aluseks G.L.Bernini skulptuurile „Apollon ja Daphne“? Antiigiaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega. 15.2. Kuidas see müüt väljendub antud skulptuuris? Skulptuur annab ilmekalt edasi Daphne moondumist emotsioonide ja dramaatikaga, kujutades tema muutumise erinevaid astmeid ning ka Apollon on täpselt nagu teda antiikaegsetes teostes kujutati: noor, elujõuline ja naiselik 16. Mida püüdis barokk teha erinevate kunstiliikidega võrreldes renessansiajastuga
Juhi tunnete ja uskumuste mõju meeskonnale (kuidas juhi tunded ja uskumused mõjutavad meeskonda?) Allikas: Vesso, S., Saue, K. Õnnelik meeskond. Äripäev 2008, lk 27 51 JUHI MÕJUJÕUD Juhil on meeskonnaliikmete üle mõjujõud ehk võim, mida juhid enamasti täies ulatuses endale ei teadvusta. Juhi mõju on mitmeid kordi tugevam kui meeskonnakaaslastel. Juhtimises toimub peegeldamiseefekt juht arvab, et näeb meeskonda, kuid tegelikult näeb iseenda tegevuse tagajärgi. Inimsuhete puhul näeme sageli, mida teine teeb ja kuidas käitub, kuid märkamatuks jäävad meie enda tegevused ja teiste reageering sellele. Kui juht näeb meeskonnas midagi, mis talle ei meeldi, on mõistlik kõigepealt peeglisse vaadata. Näidates üles hoolivust meeskonnaliikmete vajaduste suhtes, suhtudes meeskonnaliikmetesse osavõtlikkusega, loob juht hoolivusega täidetud suhtekanalid, kus hoolivus hakkab liikuma kahesuunaliselt. Tulemuseks...
Kroonika on ajaraamat, teos, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumise järjekorras. Kroonika on arenenud antiikaja aastaraamatutest (annaalidest). Keskajal olid kroonikad peamisteks ajalooteosteks. Enamasti kirjutati kroonikaid proosas, kuid on ka riimkroonikaid. Euroopas olid kroonikuteks valdavalt mungad. Hiljem on kirjutatud ka kuninglikke ja linnade kroonikaid. Katekismus on lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Katekismusi koostati alates VII sajandist tavaliselt küsimuste ja vastuste vormis. Tuntumad katekismused on lastele mõeldud Lutheri "Väike katekismus" ja vaimulikele kirjutatud "Suur katekismus". Ood on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sina-vorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanikest viljelesid oodi Pindaros, Horatius jt. Pastoraal on karjaselaul vm. karjase- või maaelu idülliliselt kujutav teos. Pastoraal...
Kuidas maandada stressi? Levinud müüt alkohol kui stressi leevendaja. Oma igapäevaelus puutume kokku erinevate olukordadega. Mõned neist muudavad meid rõõmsaks, kuid mõned närviliseks ja kurvaks. Kui aga kokku puutuda ebameeldivate olukordadega igapäevaselt, toob see kaasa stressi. Stress tuleneb oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta enese jaoks aega ja püüda jõuda selgusele, mis seda põhjustab. Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Kuidas vabaneda stressist? Enamus inimesi arvab, et stressist on võimalik vabaneda vaid siis, kui tarbida alkoholi. Ku...
Descartes´i müüt 1. Antud artikli põhiväide: loo autor filosoof Gilbert Ryle ei nõustu Descartes´i väitega, et igal inimolendil on olemas nii keha kui vaim. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. Descartes´i doktriin ei suuda defineerida keha ja vaimu vahelist seost. Tema väide keha ja vaimu kohta on kategooriaviga. See esitab mentaalse elu fakte, nagu kuuluksid need ühte loogilisse tüüpi, kuigi nad kuuluvad teise. Kategooriaviga tähendab näiteks seda, et erinevad asutused koosnevad erinevatest allüksustest, mida nimetatakse sellest asutusest erinevate nimetustega, aga nad tervikuna tähendavad sedasama asutust. Samamoodi tuleks tõlgendada ka keha. Kuna inimese keha on keerukalt organiseeritud üksus, siis peab ka vaim olema üks teine keerukalt organiseeritud üksus, ehkki teistsuguse ülesehitusega. Inimkeha on eriline masinavärk, sest mõnd ta toiminguist kontrollib seesmine masinavärk. Ta on nähtamatu, kuuldamatu, tal puudub suur...
Mitteverbaalne tasand suhtlemisel Allikad: McKay, Davis ja Fanning “Suhtlemisoskused” Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Mitteverbaalsed infokandjad Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke • Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu) • Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt. sõnumi mõju tõstmiseks) • Kujundada/modifitseerida öeldud sõnu (nt mõne sõna rõhutamine) • Vestluse reguleerimine (nt pausid) • Emotsioonide ja hoiakute väljendamine • Perso...
Descartes´i müüt 1. Antud artikli põhiväide: loo autor filosoof Gilbert Ryle ei nõustu Descartes´i väitega, et igal inimolendil on olemas nii keha kui vaim. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. Descartes´i doktriin ei suuda defineerida keha ja vaimu vahelist seost. Tema väide keha ja vaimu kohta on kategooriaviga. See esitab mentaalse elu fakte, nagu kuuluksid need ühte loogilisse tüüpi, kuigi nad kuuluvad teise. Kategooriaviga tähendab näiteks seda, et erinevad asutused koosnevad erinevatest allüksustest, mida nimetatakse sellest asutusest erinevate nimetustega, aga nad tervikuna tähendavad sedasama asutust. Samamoodi tuleks tõlgendada ka keha. Kuna inimese keha on keerukalt organiseeritud üksus, siis peab ka vaim olema üks teine keerukalt organiseeritud üksus, ehkki teistsuguse ülesehitusega. Inimkeha on eriline masinavärk, sest mõnd ta toiminguist kontrollib seesmine masinavärk. Ta on nähtamatu, kuuldamatu, tal puudub suur...
Odysseia - Odysseuse imelised ja muinasjutulised eksirännakud pärast Trooja sõda. 3. Eleegia - itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt; Meelika hümn, ülistuslaul jumalaile, ood pidulik ülistuslaul; Teemad poliitika, armastus, vein, sõprus, sõjalised vägiteod jne.; Zanrid nutulaulud, valmid, marsilaulud, hümnid, epitaaf jne.; 3 luuletajat: Sappho, Solon, Pindaros 4. Mõisted: Müüt pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest Eepos suur eepiline jutustav värssteos Tragöödia - ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend 5. Kreeka teater: 1. Näidelda võisid vaid mehed 2. Teatrid ehitati alati templitele võimalikult lähedale 3
· Antiikkirjanduse periood: 8. saj eKr 5;6. saj pKr · Vanimad kirjandusmälestised: Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia", neid laulsid aoidid ja jutustasid rapsoodid. Ka hetiitide kirja pandud mälestised (17. 13. saj eKr) · Antiikeepos toetub Trooja sõja müüdile. · Müüt lugu jumalatest ja muistse aja kangelastest · Antiikteatri teke 5. saj eKr saavutas kunstitäiuse. Alusepanijaiks olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. · Komöödia zanr, kus kasutati vaba keelepruuki, oli pilkeline, mõnitav, kahemõtteliste ja erootiliste naljadega. Eelkõige oli seal poliitilist pilget ja satiiri. Oli agoon (peategelaste sõnasõda) ja parabaas (väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest)
. Maa d ra n ge l t v alitse b nüü d püh a päi k Sest suveks valmistuma juba hakkan . Kus lõpeb päev , kus algab öö Peaaegu kõlab see kui kaunis müüt . See helge suvepäev nüüd uhkelt looja läheb . Võrdlused vVeel punab mõne lapse suve kleit kui mooniõis... vMu süda õhetab , kui hööguv ääs . vPoolkinnisilmi nagu uduloor v...roosa helbeid heidab aiateile , kui punast viina üle käte meile vSee kleit on ikka tõusnud sulle pähe kui mürgilõhna hajutav jasmiin. Isikustamine vKus hõõgumas on suudluste rubiin . vÖö hellusesse päeva pärleid plehti.
· Kölni katedraal asub Kölnis, Saksamaal. See on roomakatoliku kirik, pühendusega Püha Peetrile ja Õnnistatud Neitsi Maarjale. · Kölni katedraal ehitati aastatel 12481437 ja 18421880. Selle kõrgus on 157 m ja aastatel 18801884 see oli maailma kõrgeim ehitis. · Kiriku arhitektiks oli Gerhard ja kiriku arhitektuur on gooti stiilis. (LISALUGU/ MÜÜT KIRIKU LOOMISEST PABERIL) · Kölni katedraal sarnaneb üpris palju Amiens'i katedraaliga, seda põrandaplaanilt, stiililt ja kesklöövi kõrguselt ja proportsioonidelt. · Sellel on kaks ridadevahelist käiku mõlemal küljel, mis aitavad toetada ühtesid kõrgeimaid gooti võlve maailmas. · Plaan on kujult ladina rist , nagu see on tavaks gooti katedraalidele. Kesklöövi pilt vaatega itta ·Plaan on põhiplaanilt ladina risti kujuga, nagu see on tavaks gooti ...
Kreeta- Mükeene kultuur (ühiskonna korraldus, usk, kultuur, teadus, filosoofia) 2200-200 eKr – kreeklaste esivanemad indoeurooplased Balkani p-s 1) 200-1100 eKr – Kreeta-Mükeene ehk Egeuse ajajärk 2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel 1600-1100 eKr Mükeene kultuur Balkani p/s-l koos kreeklastega 2) 1100-800 eKr- Tume ajajärk 3) 300-500 eKr – Arhailine ajajärk 4) 500-338 eKr – klassikaline ajajärk 5) 338-30 eKr - Hellenismi periood Antiikajal Hellas – tänapäeva Kreeka, Hellen – kreeklane Barbar – sõjamaalane 2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel. Iseloomulikud tunnused: Kuulsam kuningas Minos Kasutasid vaske Kaubavahetus egiptlaste, foiniiklaste, babüloonlastega Savitahvel, silpkirjas lineaarkiri A, mida ei osata tänapäeval dešifreerida. Naiste ühiskondlik positsioon kõrge Knossos on Kreeta tähtsaim loss. Losside eripära: Sõjaliselt kindlustamat...
Romantism kirjanduses Friedrich Wilhelm Joseph Schelling 1775 -1854 oli saksa filosoof. Schelling ja ta vend August Wilhelm Schlegel kujundasid suuresti Saksa rahvusromantismi arengut, kuid F.W.J Schelling oli populaarne ka Venemaal. Muuhulgas tegeles F.W.j Schelling ka müüdifilosoofiaga. Teoses "Mütoloogia filosoofia" ( 1857 ) määratles ta müüdi välistaval meetodil, väites, et "müüt pole ei ajalugu ega metafoor, tee müüdi mõistmisele käib müüdi enda kaudu" F.W.J Schelling Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher 21. november 1768 12. veebruar 1834 oli saksa teoloog ja filosoof. Teda peetakse 19. sajandi teoloogia isaks. Õppis Halles filosoofiat ja teoloogiat. Seejärel sai ta pastoriks Berliinis. Aastal 1799 ilmus ta raamat "Über die Religion" Romantism muusikas vene helilooja Anton Rubinsteini ooper ,,deemon" almis aastal 1872 ja esietendus 1875. aastal. Deemon, on lüürilis- psühholoogiline ooper, milles ...
psühholoogia jne.Uus vaimsus ei ole uususund- uus vaimsus on subkultuur, mitte organiseeritud usund.Inimesed kes selles tegutsevad, ei pea ka ennast üldiselt religioosseks.Kuigi suurem osa uurivatest sotsioloogidest on vastandlikul arvamusel, et tegemist ikkagi on religioosse usundiga.Usutakse vaimsesse maailma ,millele pääseb ligi meditatsiooni ,vabastava hingamise või mõne muu tegevuse abil.müüdi olemasolu ise muudab selle justkui religioosseks nähtuseks. Müüt: Enesearengu müüt.Igal religioonil on oma müüt.Müüt aitab luua tähendust, mõtestada elu.Müüt pärineb teadusest,evolutsiooniteooriast, mis iseenesest ei inspireerinud otsijaid.Teaduslikust teooriast sai relig. müüt.Evolilutsiooniteooria mis oli vastanud küsimusele kuidas,vaimse enesearengu müüt hakkas vastama küsimusele, miks ja mis on selle eesmärk.Uue vaimsuse müüt põhineb evolutsiooniteooril mis on rikastatud erinevate usuliste ideedega
Müüt: pärimus ja lugu Valdav osa kreeka usundist on meieni jõudnud müütide kaudu. Filosoof Platon (427-347 e.m.a) oli esimene kreeklane, kes kasutas sõna mütoloogia. Müüdi all pidas ta silmas vaid väljamõeldud tegelasi sisaldavaid lugusid. Hiljem väitsid mõtlejad, et kreeka müüdid ja legendid on seotud ajalooliste sündmustega ja et jumalad olid algselt olnud väljapaistvad inimesed, keda tänulik rahvas pärast surma jumalatena austas. (Day 2007: 5) Müüt tähendab ´jutustust´. Ta põhineb suulistel pärimustel. Sellepärast ongi ta sageli segane ja vastuoluline. Müüdi mitmepalgelisuse ja paljutähenduslikkusel oli oma eelis: paljude lugude seast võis alati leida sobiva. Müüti jutustati vastavalt olukorrale ja jutustamise viis mõtestas olukorda. Kõige selgemini tuleb see välja jumalte puhul. Hermes oli kaupmeeste ja teeliste jumal, aga ka varaste jumal: kõik olenes sellest, kellel parajasti tema abi tarvis läks
Kirjanduse põhiliigid ja zanrid. Zanriteooria Kirjandus ja müüt Mütoloogilised VS. olmelis- ajaloolised (kirjanduslikud) tekstid Muinasjutt kui müüdi "satelliit" (Claude Lévi-Strauss) või vahelüli müüdi ja kirjanduse vahel Kirjanduse põhiliigid Eepika (eepos; romaan, jutustus, novell, lühijutt) Lüürika (ood, hümn, eleegia, epigramm, sonett) Dramaatika (tragöödia, komöödia, draama) J.Tõnjanov, R.Jakobson, B.McHale Zanri dominant kunstiline võte või struktuuriprintsiip, mis määrab ära terviku ülesehituse.
kaudu (vahendatud tegelased). Nad on esitatud pigem naljanumbritena, mitte niivõrd eestlaste vaenlastena. · Hübriidsus: paljud tegelased suhtlevad tihedalt mõisaga ja samas ka varastavad sealt. Ühtaegu käiakse kirikus ja meisterdatakse kodus kratte. · Suhtumine töösse: tööst eriti palju juttu ei ole, selle asemel on sissetulekuallikaks varastamine. Eestlaste tööarmastuse müüt keeratakse pea peale kirjutatakse ümber eestlaste ajalugu. 19. sajandit on alati kujutatud Eesti ajaloos sünge perioodina, ,,Rehepapis" on esile tõstetud teised vaatepunktid.
Mesopotaamia 700 a. eKr hakati põldu harima, elanikud jäid paikseks. L-Mesopotaamia oli suhteliselt soine ja oli vaja kuivenduskanaleid. IV at. Jõuavad Sumerid tsivilisatsioonile, ehitavad 4 linnriiki: UR, URUK, LARSA, LAGAS. Võeti kasutusele piltkiri, tööriistu tehti vasest(5000ekr). Sumerid leiutasid ka ratta. Piltkirjast arenes välja kiilkiri. Neid on kutsutud ka Savitsivilisatsiooniks. 1) Sumerite linnriigid(2334-2193eKr). Gilgames oli Uruki linnavalitseja, temast on tehtud ka esimene eepos. 2) Akkadi riik(2 at. eKr) rajati Sargon I poolt, temast on ka kirjutatud eepos. 3) Vana-Babüloonia(18-17saj. eKr) Tähtsamaks linnaks saab Babüloonia, mida valitseb Hammurap, kes annab välja esimese seaduskogu, mis koosneb 282 §. 4) Assüüria, nad on väga sõjakad. (9-7 saj). Pealinnad on Ninive ja Assur. Assurpanipal on pks kõige targemaid Ida-Mesop. Valitsejaid. Ta rajab Ninivesse esimese raamatukogu. 5) Uus- Babüloonia(7-6 saj. eKr) Kuulsaim va...
Müüt: Kes teeb sporti, võib kõike süüa. Tegelikkus ei ole see tõsi. Muidugi on sportimine tervisele väga kasulik ning suurendab ka energiakulutust, kuid samas võib ka söögiisu tõsta. Sellisest arusaamast, et sportides võib kõike süüa ei pea paika, kuna sellest võib kasvada haigus, mida nimetatakse buliimiaks. Buliimia on söömishäire, mille iseloomulikeks tunnusteks on liigsöömine ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidu mõju kaotada oksendamise, lahtistite söömise või siis näiteks spordi abil. Paljud sportlased kannatavad buliimia all, mis justnimelt võibki tähendada seda, et tehakse liiga sagedasti sporti, nädalas 35 kuni 40 tundi, ning samal ajal ainult ühe korra päevas süües, aga siis meeletus koguses. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber ning viivad impulsiivsete söömishoogudeni. Hiljem neid kahetsetakse ning püütakse kuidagi toidu paksukstegevast mõjust va...
Albert Camus (1913-1960) Hukkus küpses loomeeas, autoõnnetuses. Jõudis eksistentsifilosoofiani Sartre'iga enam-vähem ühraeglselt, kuid sõltumatult. Sündis Alzeerias Mondovi linnas põllutöölise perekonnas, ema oli tal hispaanlanna. Temagi isa suri varakult. Pere majandusraskustest hoolimata läks Camus'l korda pääseda Orani ülikooli filosoofiat õppima. 1934. a liitus ta Prantsuse Kommunistliku Parteiga. Astus aasta hiljem välja. 1930. aastast alates kimbutas teda tuberkuloos. Ta sai filosoofiaõpetaja tunnistuse, samas hakkas tegelema teatriga, asutas 1935. a töölisteatri, kus tegutses nii näitleja kui ka dramaturgina. Võttis osa vastupanuliikumisest. Samaaegselt kirjutas ta esikromaani "Võõras" (1942; ek. 1966, 1989) ja essee "Sisyphose müüt" (1942; ek. 1972, 1989). Camuse "Katk" sai tema menukaimaks teoseks (ek. 1963, 1989) "Mässav inimene" avaldas Camus 1951.a (ek. 1996) näidend "Caligula" (1944; ek. 1989) romaan "Langus" (1956; ek. 19...
Müüdid toitumise kohta Nagu väga paljude teiste asjade kohta on olemas müüdid, nii on ka toitumise kohta. Ja mõned võivad isegi sellised olla, mis panevad üllatama. On müüt, et kolesterool on halb. Tegelikkus aga on see, et tuleb vahet teha nn heal ja halval kolesteroolil. Kolesterool on aine, mida peamiselt toodab maks. Veri vajab kolesterooli, sest seda on vaja rakkude ehitamiseks ja elutähtsate hormoonide tootmiseks. Küllastunud rasvad, mida leidub lihas, juustus, koores, võis ja valmisküpsetistes, kipuvad tõstma artereid ummistava paha kolesterooli osa. Hea kolesterool seevastu toimetab kolesterooli arteritest tagasi maksa.
Kliima soojenemine kui müüt Kõne Hea publikum, austatud õppejõud. Mina olen Siim Pening ja täna sooviksin Teile kõneleda kliima soojenemise müüdist. Siinkohal mainiks kohe, et tegemist pole just eriti populaarse arvamusega eriti nende seas, kellele see rohkem või vähem sisse toob. On ju ikkagi uhke tunne väljamõeldud probleemi müügist saadud raha eest hangitud turbotatud sportautoga mööda linna müristada.
Vana Rooma Algus: Müüt: Romulus ja Reemus 753 eKr Arheoloogid: Karjused u 600 eKr. Kuningas valiti rahvakoosolekul, valitses koos Senatiga. Vaene kodanik elas kliendina rikka(patrooni) kaitse all. Sai patroonilt maad, andis talle saagi, käis temaga sõjaretkedel. Peategevus põlluharimine ja sõdimine. Viimane kuningas langes 510 eKr, algas Vabariigi ajastu. Rooma vabariik: Riiki juhtis Senat ja ametnikud, kellest 2 kõrgemat olid konsulid. 450 eKr 12 karmi seadust. Sai otsa 30 eKr. Sõjad: 1. 1. Puunia sõda 264 241. Sardiinia, Sitsiilia ja Korsika 2. 2. Puunia sõda 218 201. Said Hannibalilt lüüa Cannae lahingus. Hiljem võitsid Sürakuusa riigi sitsiilias ja kartaago valdused väljaspool aafrikat 3. 3. Puunia sõda 146. Kartaago. 4. 149. eKr - Makedoonia 5. 133 eKr testamendiga Väike Aasias asunud riik. Valitsemispoliiika: Vabariigi lang...
Müüt Maa loomisest Kunagi ammu-ammu, enne Maa loomist seisis kuu suure suure tühimiku kõrval atmosfääris. Kuu peal elasid kuuelanikud, kes olid vägagi õnnetu rahvas. Nad arvasid, et on ainsad elusolendid terves universumis. Ühel väga tuulisel päeval lendas kuupeale mullatükk, millel kasvas ilus kollane lill. Kõik kuuelanikud tulid kohe uudistama. Tekkis suur vaidlus, et mida küll selle asjaga peale hakata. Keegi pakkus välja, et seda võiks kopeerida. Duplikaadid suureks palliks teha ja Kuu kõrvale hõljuma panna. Kedagi ei huvitanud, kes selle idee välja pakkus, kuna kõik elanikud olid väga õnnelikud selle mõtte üle. Kõik 3D printerid pandi tööle ja hakati duplikaate tegema ning neid kokku õmblema. Möödus üks päev. Päris palju oli valmis toodetud. Siis tuli kellelgi idee, et miks ka mitte teha mõned kohad kõrgemaks, kui teised. Siis silmale ilusam vaadata. Kõigile see idee meeldis. Möödus tein...
leetrite, mumpsi, punetiste ja B-hepatiidi vastu; täiskasvanuid teetanuse ja difteeria vältimiseks. Vajadusel muudegi nakkuste vastu. Telereklaam väidab, et on olemas imeravim, mis parandab meeletult palju immuunsussüsteemi ja selleks imeravimiks olevat Actimel. Kuid tegelikult on välja tulnud, et Actimel on jogurt nagu jogurt ikka, ainult see maksab neli korda tavalisest jogurtist rohkem ja on kordi suhkrusem. Seega on müüt (et Actimel on meeletult palju immuunsussüsteemi parandav imeravim) ümber lükatud ja seda ei tasu uskuda. Immuunsussüsteemi saab tugevana hoida õigesti toitudes, sporti tehes, värskes õhus liikudes ning mitte tarbides liigselt alkoholi.
Hades . Surnute riiki valitses üks kaheteistkümnest suurest olümlasest, Hades oma naise kuninganna Persephonega, kelle ta röövis maa pealt ja tegi allilma kuningannaks. Ta oli Kronose ja Rhea poeg, Zeusi vend Hades sai liisu teel enesele allilma ja surnute valitsemise. Teda hüüti ka Plutoniks, jõukuse jumalaks, maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Hadesel oli ka kurikuulus kiiver, mis muutis selle kandja nägematuks. Väga harva lahkus ta oma pimeduseriigist, et külastada Olümpost või maapealseid, ja ega seda keegi soovinudki. Ta polnud ju teretulnud külaline. Ta oli halastamatu, järelandmatu, kuid õiglane; kardetud, kuid mitte õel jumal. Allilma nimetatakse sageli Hadese nime järgi. See paikneb, nagu "Iliases" mainitakse, maa salapaikades. "Odüsseia" järgi läheb tee sinna üle maa serva teisele poole Okeanost. Hilisemate poeetide lugudes kirjeldatakse mitmesuguseid teisi teid maa pealt surnute rii...
- jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" - novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" - miniatuur Anton Hansen Tammsaare ,,Poiss ja liblikas" - aforism Anton Hansen Tammsaare ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus" - valm Aisopos ,,Rebane ja viinamarjad" - marginaal Friedebert Tuglas ,,Lembitu" - müüt ,,Maailma loomine" - saaga ,,VanemEdda" - eepos ,,Nibelungide laul" (Saksamaa) III Dramaatika: - tragöödia William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" - komöödia Elmo Nüganen ,,Armastus kolme apelsini vastu" - draama Eduard Vilde ,,Tabamata ime" - jant
Raku aktiveerudes võib seda võrrelda kummipaelaga see venib kogu ulatuses. Kas võib siis väita, et on võimalik aktiveerida vaid osa sellest kummipaelast (lihasest) eriliste harjutuste abil? Ei tundu kuigi usutavana. Uuringud on näidanud, et lihase eri osasid võib tõepoolest aktiveerida erineval määral. Kuid on suur vahe laboris tehtud mõõtmistulemuste ja tegelikkuses toimuvate vaatluste vahel. 5. Sügav kükk on põlvedele ohtlik Põhjusega võib küsida, kust sai alguse müüt sügava küki ohtlikkusest põlvedele? Ehk ei jaksanud mingi tüüp tõsta sama raskust kui keegi teine? Salemi ja Powersi uurimuses uuriti eri sügavusega kükkimise mõju põlvedele. Ilmnes, et sügavamad kui reied põrandaga paralleelselt kükid ei koormanud põlvi sugugi rohkem kui kõrgemad kükid. Ja kuna sügavamad kükid aktiveerivad rohkem lihaseid, ei tohiks kellelgi mingeid valikuraskusi tekkida. Muu tegur, mis põhjustab riski põlvedele, on sääremarjade ja reite suurus
ISIKUMÜÜDID- tänapäeva kangelased, kultuurilise tähtsusega keskendutakse tüübile, mitte loole 6. Tähtsamad eeposed. „Gilgameš“ – sumerid „Ilias“, „Odüsseia“ – Homeros „Beowulf“ – anglosaksi „Nibelungide laul“ – saksa Kuningas Arturi lood – inglise „Kalevala“ – soome „Karutapja“ – läti’ 7. Müüdi ja muinasjutu erinevused. Müüt Muinasjutt räägitakse kui tõsilugu välja mõeldud Värssides proosateos kindel aeg ja koht pole kindalt aega ega kohta - alguse ja lõpu seadus vastandite seadus vastandite seadus nimed konkreetsed nimed umbmäärased, tüüpilised 8
R. Barthes ``Mütoloogiad``. - Mütoloogiad on otsustavaks etapiks Barthes'i kui semioloogi väljakujunemisel, sest ideologiseeritud kodanlike nähtuste paljastamise käigus, tähenduse vargusele (le vol de sens) osutamise praktika käigus, tunneb ta vajadust oma tööd formaliseerida. Konkreetset ühiskonnanähtust nimetab ta müüdiks. Esiteks mõistab Barthes müüdi all allegoorilist figuuri. Seda tendentsi iseloomustavad esseed kätshist, fotograafiast, filmikunstist. Müüt on siin sümboli staatusesEsimesed esseed on niisiis konkreetsele sümboolikale üles ehitatud, milles iga mask, iga zhest, tähendab midagi ning see tähendus hõlbustab tegelikkuse "lugemist", situatsioonid on lavastuslikud ning märgid peamiselt esteetika valdkonda kuuluvad (tukk, higistamine). Aga nende müütide puhul on iseloomulik see, et nende väljastaja (émetteur) on müütidesse kodeerinud tegelikkusele vastava sõnumi, mida lugeja dekodeerib
Ka tänasel ajal on üheks zanriks tragöödia, kuid nüüd on selle lõpud tõesti õnnetud. Peale tragöödiat kujunes antiikajas Atika komöödia. Komöödia kasvas välja pilkelauludest ning lauljad olid ainult mehed. Komöödia oli pilkelikine ja mõnitav ning juurde toodi ka nimed. Ajamöödudes koor taganes ning jäi laulma vaid vahelaule. Komöödia muutus muinasjutulisemaks- parodeeriti müüte ja igapäevast elu. Hiljem kujunes Uus Atika komöödia, kus taandus müüt ja muinasjutt ning kujunesid välja stereotüüpsed karakterid. Need olid kindlad rollid, mis läbisid etendusi. Igasugused kangelaseeposed ja müüdid on kandunud Euroopa kultuuri. Väga palju on jutte kreeka jumalatest ja nende tegudest, kes mida lõi ja kes on kelle jumal või jumalanna. Nendest kuuleme me päris tihti. Televiisorist oleme näiteks paljud näinud filmi ,,Trooja sõda" , mis pajatab ka paljudest kreeka müütidest ja üleüldse antiikajast. Ka koolis õpetatakse
Vesipiip Rauno Kaiv Steven Leis Vesipiip Vesipiip on piip veefiltriga tubaka või herbaalsete taimede manustamiseks. Ajaloost · Esimene vesipiip meisterdati enam kui 500 aastat tagasi Indias kookospähklikoorest. · Vesipiip oli karmis islamireligioonis pea ainukeseks lubatud inimlikuks nõrkuseks. · 9.-20. saj muutus vesipiip populaarseks ka Euroopas. · Saavutas erilise populaarsuse aastatel 1923-1940. · Vesipiibul on olnud väga tähtis roll isegi diplomaatilistes suhetes. · Türklased täiustasid oluliselt vesipiibu ehitust ja tehnoloogiat ning lisasid kaunistused ja graveeringud. · Spetsiaalsete tubakaseadustega määrati öra reeglid ja rituaalid mida vesipiibu tõmbamisel pidi järgima. Kultuur · Vesipiip on levinud kõigis araabiamaades. · Araabiamaades ei kutsuta iial "piibutama" võõrast inimest, keda ei usaldata või ei peeta sõbralikuks. · Araabiamaades peetkase eakamate tõmbajate seas parimaks musta, nn. "mee" tubakat. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
