su muusikat kuulama? Samuti tahavad kuulajad kuidagi oma tundeid ja mõtteid läbi laulu ja sõnade edasi anda. Kelle kohta Eesti muusikutest võiks see ütlemine kehtida? Miks? Arvo Pärt, sest ta on loonud muusikat, mida iga eestlane austada ja ülistada suudab. Andrew Lloyd Webber (22.märts 1948) on tänapäeva tuntuim muusikalilooja. Tema tähelend sai alguse 1971 .a rock-ooperiga ,,Jesus Christ Superstar" Tema muusikale: ,,Kassid" (1981), ,,Evita" (1976), ,,Ütle mulle pühapäeval" (1979/2003), ,, The Likes of Us" (1965) Webberi edu põhjused: 1) Oskab end hästi reklaamida......................................................... 2) Väga loominguline............ ...................................................... 3) Tark....................................................................................
on kahjuks meie seast lahkunud, kuid, kes jõudis oma 70 eluaasta jooksul kirjutas 70 raamatut. Muidugi ka laulja Amy Winehouse, kes uimastite küüsi langes. Kuid tal oli nii imeline hääl ning ma endiselt kuulan teda." ,,Mida Sa teed, kui sul kõik üle viskab ja oled pahane, vihane, solvunud ja kuri?" ,,Ma võtan oma kõrvaklapid ja panen peale pisut metalit, sest see rahustab. Peale seda lähen üha leebemale muusikale üle, kuni jõuan Amy Winehouse'ni." ,,Kirjelda oma iseloomu." ,,See on raske küsimus! Enda arust olen ma iseloomult selline rõõmsameelne, mulle meeldib väga naerda ja nalja teha." ,,Mis on Sinu nõrkused?" ,,Vat, seda ma teile küll ei ütle!" ,,Mis on selle laulu nimi, mis kirjeldab Sinu elu? Millest see laul räägib?" ,,Oeh, ma kohe praegu ei oskagi seda öelda." ,,Kui Sul saaks olla mingi võime, siis mis see oleks?"
nda juubeli puhul. Nii nagu ooper, on ka ballet muusikaline lavateos. Ühendatud oli mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Kava mida esitati oli huvitav ja koosnes vaid klassikalisest muusikast. Kava oli 2h40min pikk ja oli 1 vaheajaga. Kava kuulates ja vaadates ei hakanud kordagi igav ning nautisin esitust kuni selle lõpuni. Hindasin endise profitantsijana kogu graatsiat ja tantsukavaga mängimist vastavalt muusikale. Kõige rohkem tundsin ära Tsaikovski Luikede Järve Valss, olles ise mitmeid kordi tantsinud selle järgi. Koreograaf Toomas Edur kes oli samuti ka lavastaja, oli imelist tööd teinud tuues välja võitluse hea ja kurja vahel. Dirigent Vello Pähn suutis tekitada mulje, et palad vahetusid nagu hästi õlitatud autol käigud ja juhtis enesekindlalt, jäädes ise üllatavalt tagasihoidlikuks balletti lõppedes.
Essee - The Beatles The Beatles oli Livelpoolist pärit rock-ansambel. Ansambel oli väga mitmekülgne, alustades balladitest ja lõpetades tantsulise rock-lugudega. The Beatles oli ka üks olulisi tegureid 60'datel aastatel aset leidnud sotsiaalsel ja kultuurilisel revolutsioonil. Biitlite koosseisu kuulusid John Lennon, Paul McCartney, George Harrison ja Ringo Starr. Lennoni õlul oli peamiselt vokaalne pool, kuid ta mängis ka rütmikitarri, klahvpille ja basskitarri. McCartneyl oli vokaal, basskitarr, kitarr, klahvpillid, flüügelhorn, löökpillid jm. Harrisonil oli vokaal, soolokitarr, sitar, tambura, basskitarr, klahvpillid jm. Starril olid peamiselt löökpillid, kuid ka vokaal ja klahvpillid. John ja Paul olid ansambli peamised laulukirjutajad, kuid hilisematel aastatel muutus tähtsaks ka Harrisoni panus. Biitlite läbilöögis oli oluline osa ka mänezer Brian Epsteinil ning muusikalises...
Gustav Ernesaks (12.dets. 1908 - 24. jaan.1993) Elukoht Sündis Perilas Raasiku vallas, suri Tallinnas. Haridus Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja 1934. aastal kompositsiooni erialal. Peale lõpetamist töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides ning aastadel 19371941 konservatooriumis õppejõuna. Gustav Ernesaks tegutses heliloojana, õppejõuna, koorijuhuna. Ernesaks kirjutas ka mitmeid raamatut. Saavutused Teise maailmasõja ajal 1944. aastal asustas praeguse Eesti Rahvusmeeskoori(RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Gustav Ernesaks oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid ning dirigente, teda on nimetatud üheks 20. sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Aastast 1945 töötas G. Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Tema õpilaste seas oli ka Erik Klas. Ernesaksa idee oli ehitada praegune laululava Tallinnas, luua RAM-i juurde noortekoorid jne. Heliloomi...
aastal eesmärgiga esitada keskaja ja renessansi muusikat. Viljandi linnakapell - Viljandi Linnakapell on Eesti vanim varajast muusikat viljelev ansambel. Ansambel Hortus Musicus - vanamuusikaansambel, Ansambli repertuaaris on keskaja ja renessansi muusika. Vanamuusika festivalid Viljandis - aastast 1982 toimuv vanamuusika festival; ühtlasi Eesti samataolistest vanim Haapsalus - sai alguse 1994. aastal, Tartus - 1996. aastast toimuv festival, mis keskendub keskaja ning Idamaade muusikale. Kastraat - kohitsetud (eemaldatud munanditega) mees. Carlo Farinelli parim ooperilaulja 18.saj Antonio Stradivari - oli itaalia kuulsaim viiulimeister. Barokk - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega Fuuga - on polüfooniline heliteos, mis on kirjutatud fuugavormis. Georg Friedrich Händel - saksa helilooja, Ta väljendas ennast peamiselt ooperizanris Josquin Desprez - oli renessansshelilooja, Josquin kirjutas nii vaimulikku kui ilmalikku muusikat.
loomingut. Ta kuulus Rooma koolkonda ja oli üks vastureformatsiooni eestvedajaid. Reformatsiooni algatajaks oli Martin Luther, kelle eestvedamisel hakati piibleid erinevatesse keeltesse ümber tõlkima ning tänu kellele hakkas Jumalateenistustel kaasa laulma ka kogudus. Tekkis Luteri koraal, mida võib ka pidada Gregoriuse koraali lihtsustatud variandiks. Renessansiajal hakati rohkem tähelepanu pöörama ilmalikule muusikale. Laulud pidid inimesele olema ilusad ja meeldivad kuulata ning need olid mõeldud rohkem lõbustamiseks. Tekkisid ka uued pillid, mida lauludele saateks mängiti. Kõige olulisemaks peeti lautot, sest selle kõla oli inimhäälele kõige sarnasem. Muusika levikule aitas peale instrumentaalmuusika tekkimise ka tantsude(tantsusüitide) kirjutamine. Ilmunud noodid olid alati tekstidega ja palade järgi sai nii laulda kui ka pilli mängida.
zizzle BAROKIAJASTU MUUSIKA ( 17.SAJ-18.SAJ I pool ) Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu.Iseloomulik oli barokiajastu muusikale dünaamilisus, rahutus, liialdused ning teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid
1992. aastal anti talle rüütlitiitel ja 1997. aastal eluaegne aadlitiitel. 4 Georg Malvius (30. mai 1945) Georg Malviuson rootsi lavastaja, kes lavastas Eestis toimunud muusikali „Ooperifantoom“. 1991. aastal valiti ta Göteborgi Ülikooli ja 1996. aastal Müncheni Ülikooli muusikaliteaduskonna professoriks. Ta on õpetanud näitlemist, muusikalikunsti ning lavastamist ligikaudu kahekümnes riigis. Ta on kirjutanud ka mitmeid näidendeid ja muusikale. Georg Malvius on lavale toonud enam kui 60 näidendit, 20 ooperit ja 70 muusikali Rootsis, Soomes, Eestis, Norras, Ühendkuningriikides, Saksamaal, Austrias, Ungaris, Monacos ja mujal. Vanemuises on ta lavale toonud Webberi muusikalid „Jesus Christ Superstar ” ja „Evita” , Ulvaeus & Anderssoni „Chessi”, Abrahami opereti „Savoy ball”, draamalavastuse „Vihmamees” ja Jacobsi & Casey muusikali „Grease”. Neile lisandus 2014 aasta oktoobris Webberi „Ooperifantoom”
instrumentaalmuusika, mida kõike on käsitletud ka Ntyastras. Referaat põhineb peamiselt teatmeteose ,,The New Grove Dictionary of Musica and Musicians" teisel ja kolmandal väljaandel, püüdes lisada materjali ka teistest (internetipõhistest) allikatest. 1. Üldiselt ja sissejuhatavalt Nii nagu läänemaailmaski, võib India muusika jagada kunst ehk klassikaliseks muusikaks ja rahva ehk populaarmuusikaks. Klassikalisele India muusikale on iseloomulikud mitmed rahvamuusikast eristavad tunnused: 1) Tugevalt reguleeritud süsteemid ja rikkalik esteetika. 2) Rga ehk kindla meloodiatüübi kasutamine teoses. Hindi keeles on klassikalisele muusikale vastav mõiste strya-sagt, kuid kasutada võib ka lihtsalt sõna rgdr, mis tähendabki ,,rga on olemas." Seega juba ainuüksi rga kasutamise järgi võib öelda, kas tegu on klassikalise või rahvateosega. 3) Sampradya ehk traditsioon ja parampar ehk järgnevus
Robert Schumann (1810-1856) Schumann sündis väikeses Saksamaa linnas raanatukaupmehe pojana. Ema soovil asus ta Leipzigisse õigusteadust õppima, kuid see oli talle vastukarva. 1830. aastal kuulis ta Paganini mängu, misjärel pühendus täielikult muusikale. Leipzigis olles tutvus ta väga hea klaverivirtuoosi Friedrich Wieckiga, kelle juures ta klaveritunde võttis. Friedrichi tütar Clara Wieck-Schumann oli üks 19. sajandi väljapaistvamaid pianiste, kellega Schumann hiljem abiellus. Ka Robertist sai hea pianist, kuid pärast randmevigastust oli karjäär võimatu. Viljakamad aastad Schumanni elus olid 1830-1840, mil valmis tema helitööde paremik (klaveripalad ja soololaulud). Sel perioodil oli ta ka Leipzigi ülikooli
olles peapiiskopi õukonnas. Mozarti tähtsaim vaimulik teos ,,Reekviem" jäi surma tõttu pooleli, lõpetas õpilane Franz Süssmayr. See oli tellimustöö, kus seisavad barokiaegse kirikumuusika elemendid kõrvuti. Mozart kirjutas 19 ooperit, väljapaistvamad lõi 10 viimasel eluaastal. Neis on tunda Itaalia koomilise ooperi eeskujusid ning tema tegelased olid hoopis elulähedasemad, kui muidu. Ta üritas muuta oopereid tõelisteks draamateosteks. Mozart oli vastu kõigele äärmuslikule muusikale, muusika pidi pakkuma naudingut ja ka kõige jubedama tegevuse korral ei tohtinud heli kõrva riivata. Mozarti ooper ,,Haaremirööv" oli esimene Saksa Singspiel'i suurteos. Tähtsaim opera buffa sarjas sai ,,Figaro pulm". Üks kuulsamaid oopereid on ,,Don Giovanni". Mozarti viimane ooper Singspiel ,,Võluflööt" esietendus natuke ennem surma Viinis. T akirjutas u. 50 sümfooniat. 1778. sai esimese sümfoonia suurtellimuse , pärast
3. Heterafoonia üks meloodia, erinevate variantide kooskõla Millal me siiski saame rääkida mitmehäälsest muusikast? Selleks peavad olema täidetud 2 reeglit. 1) mitmehäälne muusika on teadvustatud erilise kunstilise võttega 2) seda on võimalik kirja panna. Erinevad näited muuusika kohta pärinevad X sajandist. Sealt näeme, et mitmehäälsuse aluseks on olnud improvisatsioon. Erilise leviku mitmehäälsele muusikale andis oreli levik Inglismaal ja hiljem Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. Organum on vokaalmuusika zanr. Organumid olid esimesed kahehäälsed laulud keskajal. Gregooriuse koraalile lisati madalam hääl. Motett on mitmehäälne vokaalteos. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse teksiga. Polüfoonia on mitmehäälsus. Seega keskajal Euroopa mitmehäälnemuusika tekkis polüfoonilisena. Tuntumad heliloojad Leonilus, Perotimus.
tema muusika demokraatliku suunitlust, mis väljendus tugevas seoses rahvaloominguga, ei hinnatud. Alles 19. sajandi alguses, kui muusikateadlane J. N. Forkel avaldas Bachi eluloo ja kui F. Mendelssohn-Bartholdy juhatas Berliinis Bachi ''Matteuse passiooni'' ,huvituti tema muusikast. Bachi rohkem kui 1000 teosest koosnevas loomingus kajastuvad Euroopa muusikakultuuri parimad saavutused. Barokiajastu suurkujuna arendas ta kõrgpunkti polüfoonilise muusika ning avas uue ajastu harmoonilisele muusikale. Tema loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja häälte juhtimise loogika, figuratsioonirohkus, milles väljendus- ja karakteriseerimisjõud. Johann Sebastian Bachi vokaalmuusikast on säilinud umbes 200 vaimulikku ja umbes 20 ilmalikku kantaati (sh. ''Kohvikantaat"), neli lühimissat, võimsad ''Missa h-moll" ja
Muusikal ise oli lõbus ja tore, kuid vahel ka kurb. Paljud etendused on kahjuks igavad, kuid alati polegi kõik etendused või muusikalid head või lõbusad. Sugari etendus oli huvitav ja tahtmine oli teada mis edasi saab. Tore oli ka et muusikalis oli ingliskeelsed subtiitrid. Joe, Jerry ja Sugar olid selle muusikali staarid, nad suutsid inimesi kuulama ja vaatama panna. Ma arvan , et see muusikal ei jäänud ka minu viimaseks. See etendus pani mind tahtma käia rohkem teatrites ja vaatamas muusikale, mis on väga huvitavad. Sellised etendused on inimestele väga head, see toob ellu natukene positiivsust. Filmidel on halb see, et me ei näe neid oma silmaga ja emotsioon puudub. Sellepärast tulebki enda ellu tuua natuke positiivsust ja häid elamusi. Sellistes kohtades käimine tekitab hea tunde. Teater ja kino on kaks erinevat asja, neid ei saa võrrelda. Teater on emotsioon, pinge ja tahtmine vaadata head lavastust. Pealegi saab teatrisse minnes end ilusalt riidesse panna. Soovitan
Londoni Guildlhalli Muusikakolledžis. Olles käinud ka tema mõnel eelneval kontserdil, võis jällegi näha tema pähendunult vaba ja voolavat mängu. Oli näha, et ta elas sellesse teosesse sisse ning suutis muusikaga terve saali kuulama panna. Minu enda istekoht oli üsna kehv, paremal rõdul ja tagumises reas, mille tõttu ei näinud ma pianisti kätetööd, küll aga tema keha hoogsaid liikumist, mis minu jaoks on iseloomulik just tema mängule, sisendades muusikale hoogsust. Kontserdil esitati kaks teost, milleks olidki eelnimetatud Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3 ja Dvořaki Kaheksas sümfoonia, mis on natukene jäänud autori Üheksanda sümfoonia varju, nagu selgus kava sirvides. Peale solisti püüdis mu täehelepanu ka dirigent, kelleks oli Anu Tali. Olles ise algklassides käinud Ellerheina poistekooris, on ta ka minu dirigent ning juhataja olnud. Samas ei tundnud ma teda esmapilgul äragi, sest tema liigutused ja kogu olek mõjus väga võimsalt
8. New Yorgis räägitakse ligikaudu 800 erinevat keelt ning seega on see lingvistiliselt kõige mitmekesisem linn maailmas. Kõige tuntum on inglise keel. 9. Soovime külastada New Yorgi kõige tuntumaid ehitisi. Praamiga saab seilata ümber Vabadusesamba. Empire State Buildg on kõige kõrgem pilvelõhkuja linnas ja selle tipust avaneb vapustav vaade linnale. 2 kilomeetrisel Brooklyni sillal saab teha jalutuskäigu, külastada Broadway muusikalimaja ja nautida võrratuid muusikale. Kindlasti peab ka ära käima New Yorgi kõige suuremas pargis Central Parkis ja teha seal väike piknik. Kavatseme külastada Püha Patricu katedraali, New Yorgi linnamuuseumit, Rockefelleri platsi, Woolworth Buildingut, Federal Halli, Ellisse saart, Bethesda purskaevu, Bronxi loomaaeda, Raekoda, Penn Plaza Paviljoni ja Georg Washingtoni silda. Kindlasti lisandub neid paiku veel. Ööbimiseks valisime East Village Suites New Yorgi, kuna seda kiidetakse ja
väga kuulsa helilooja kirjutatud teos. Klassikaline muusika sobib sellisesse reklaami, mis on maitsekas ja stiilselt tehtud. Muusika peab sinna sobima ja kõlama sellisena nagu ta loodud on. Päriselt sellist muusikat kuulates kusagil ooperimajas, kus on muusika esitamiseks õige atmosfäär ja akustika, kõlab muusika hoopis teisiti ja annab mõnusa elamuse. Klassikalise muusika katkeid kuulen igapäevaelus ka telefonihelinates. Vastupidiselt reklaamides kõlavale muusikale mind see nii väga ei häiri. Ma ei ole selle vastu kui inimene paneb telefonihelinaks oma lemmikmeloodia. See näitab ka tihti inimese muusikalisi eelistusi. Ise olen kuulnud telefonihelinana Chopini, Mozarti ja Beethoveni muusikat. Mina oma telefonihelinas klassikalist muusikat ei kasuta. Tahan, et helin oleks neutraalne. Inimesed, kes kasutavad klassikalist muusikat telefonihelinana ei pruugi teada loo autorit.
Neeme Kuningas ja balleti kunstiline juht Tiit Härm. Teatri hooaeg vältab 10 kuud septembrist kuni juunini. Selle aja jooksul mängitakse keskmiselt 250 etendust 26 erineva lavateosega. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline. Repertuaar: Rahvusooper Estonia repertuaaris on klassikalised ooperid, operetid ja ballettid, harvem mängitakse ka kaasaegsemaid teoseid, sealhulgas muusikale, ning eesti heliloojate algupärandit. Arhitektuur: Juugendklassitsistlik hoone on valminud 1913. aastal Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on see tänaseni. Rahvusooperi suur saal mahutab 690 pealtvaatajat, väiksemate lavavormide esitamiseks on ehitatud talveaed. Estonia teatrihoones etenduvad sageli ka külalisteatrite tükid, toimuvad pidustused ning riikliku tähtsusega sündmused.
ta kaotas lõpuks nägemise. Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750. aastal Leipzigis. Oma eluajal sõltus Bach teenistuslikult õukonnast ja kirikust. Kui Bach elas tundis rahvas teda rohkem organistina, kes hämmastas inimesi oma võrratu improvisatsioonioskusega. 3 Looming Bach, olles barokiajastu suurkuju, arendas kõrgpunkti polüfoonilise muusika. Samas avas Bach ta ka uue ajastu harmoonilisele muusikale. Bachi loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendus- ja karakteerimisjõud ning figuratsioonirohkus. Bachi muusikast on säilinud umbes 200 vaimulikku ja 20 ilmalikku kantaati, 4 lühimissat, 2 oratooriumi ning motette ja laule. Instrumentaalloomingus on J. S. Bach osutanud suurt tähelepanu klaverimuusikale
Selle miniatuuris liigub koos põhimeloodiaga samas rütmis saatehääl h-moll põhikolmkõla helidel. Kuna liikumine kulgeb kohustusliku pika pedaali abil kõlama jäetud põhiheli h taustal, jääb kõlama ka kõik muu, nagu vaikselt kõlaruumis hõljudes. Pedaal kaob alles enne lõppu. Arvo Pärdi jaoks on väga tähtis, kuidas tema loomingut interpreteeritakse. Sageli võtab ta osa oma esituste ettevalmistamisest, aitamaks esitajail leida õiget võtit muusika mõistmiseks. Pärdi muusikale on omane siirus ja avatus.Väga oluliseks peab helilooja vaikust – kui ideaali, otsekui puhtaks leheks keskendumist.
20. sajandil, täpsemalt 1988 aastal algas laulev revulutsioon, kui isamaaliste laulude esitamine massiüritustel muutus tavaliseks. Sellel aastal sündis ka Alo Mattiiseni tsükkel ,,Viis ärkamisaegset laulu´´. mis põhines osalt saja aasta taguste rahvuslike koorilaulude töötlusel. 20. sajand on Eestit musikaalselt kõige tugevamalt mõjutanud, kuna rahvas sõna otseses mõttes laulis end vabaks. Tänu muusikale hoidsid eestlased kokku, nad said üheks rahvaks. „Ei tea, kas neid laule ka 20 aasta pärast lauldakse ja mäletatakse?” küsis Alo kunagi, kui istus enda sõbraga ühe suurürituse lõppedes laululava alumisel astmel. Küllap küsis ta seda rohkem endalt kui sõbralt. Tänapäeval on rahvuslikes lauludes väga suur jõud, iga eestlane peaks laule peast teadma ja nende kuulamine peaks ihule kananaha tekitama. Laulud ei ole kindlasti rahva seas nii populaarsed kui 20. sajandil, neid aegu
Pop-, rock ja klassikalise muusika meloodiat on lihtne iseloomustada. Jazzil on peamine improvisatioon ning keerukamad noodid. 4. Jazz - muusikat esitatakse tavaliselt 3-8 liikmelises ansamblis või kuni 17 liikmelises bigbändis. Jazz- ansambel koosneb meloodia - ja rütmigrupist. Pemisteks soolopillideks on kornet, trompet, saksofon, klaver, klarnet, vibrafon ning tromboon. Rütmipillide ülesanne on hoida tempot, lisada rütmierksust ja toetada harmooniaid, mis on iseloomulikud jazz muusikale. 5. Bigbändiga esitatakse svingi, seal on rohkem koosseise. 6. Chicago, üheks põhiliseks jazzmuusika keskuseks oli New Orleans, kus toimusid pidustused ja festivalid koos aafrikapäraste tantsude ja muusikaga. 7. Euroopasse levis jazz 1920. aastal, siis jõudis orkester oma tuuriga Euroopasse. 8. 20. sajandi teises pooles tekkisid hip - hop jazz, free jazz, new age jazz ja paljud teised, kõigil oli tähtsal kohal improvisatsioon. 9
Fifth level Elulugu Modest Petrovits Mussorgski (1839-1881) sündis Pihkva kubermangus. Kannatas vaimse tasakaalutuse all, mida süvendas alkoholism. Tema muusikaanne ilmnes varakult ja ta sai heaks pianistiks. Perekond soovis, et ta teeks karjääri sõjaväes. Ta lõpetaski sõjakooli ja ta võeti eliitväeossa. Demobiliseerus kahe aasta pärast. Tutvus Balakireviga ja pühendus koos temaga tõsisele muusikale. Rahaliste raskuste tõttu hakkas ametnikuks. Samal ajal töötas oma esimese ooperi ,,Salambo" kallal. Suri oma 42. sünnipäeval alkoholismist tingitud epilepsiasse. Looming Alustas entusiastlikult mitmeid projekte, kuid vähesed viis lõpule. Teoste ainestik sageli ajaloost, keskne on õigusteta talupoja saatus. Teda huvitas talupoja saatus. Rahvaluulet kasutas palju. Satiirilised, sotsiaalsed teemad.
Barrokkunst Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning
usinamaks souäris töötavaks inimeseks . Browni lapsepõlv polnud sugugi lihtne . Ta vanemad lahutasid kui ta oli väga väike . Ta jäi oma isa juurde elama , kuid seak käisid pidevalt isa erinevad naised külas . Niisiis viis isa Brown'i tädi juurde elama , kes tegeles prostituitsiooniga . Ta visati koolist välja , kui ta käis seitsmendas klassis . Brown'i karjäär kestis kaua ja ta oli tuntud muusik üle terve maailma . Ta on suure mõju andnud muusikale . 1955. aasatl lõi Brown koos Sarah Byrd'iga bändi , mille nimeks oli ''The Gospel Starlights'' ( hiljem muutis nime ''The Flames'' ) . Grupi esimene singel kandis nime '' Please , please , please '' . See oli suur R&B hitt , mis müüs üle miljoni koopia . Siis nimetas Brown oma iidoliks Little Richard'it . 1960. aastatel hakkas Brown rohkem tegelema funk'i arendamisega . Siis tuli välja tema kõige esimene tõline funk'i lugu '' Cold Sweat '' .
Klassikalise muusika töötlused popzanris ei või ja? Palju on tänapäeva muusikas töödeldud klassikalise muusika teoseid, kohati isegi ülemäära. Põhjus on vast sellest, et heliloojatel on inspiratsioon ammendunud ja nad kasutavad geniaalseid palasid ära, et muuta oma vaimusünnitis rahva lemmikuks. Klassikalise muusika häbistamine? Võimalik, kuid autorikaitse ei saa sinna midagi parata, sest need kuulsad heliloojad on ammu juba surnud, kelle pealt maha kopeeritakse. Vahest muusikatöötlejad ongi õiged järeltulijad, sest nad tõepoolest oskavad muuta muusika tänapäevaliseks ja meeleldi kuulatavaks. Paljud neist leiavad erinevaid uusi ja huvitavaid kooskõlasid jne. Teisalt aga rikuvad klassikalise muusika zanri ja nö ,,sülitavad" selle peale, sest teosed on ikkagi ainult klassikaliseks otstarbeks. Huvitav on asja juures see, et töötlejad ei töötle tervikut vaid mingit osa sellest, saades mõnest reast terve loo, mill...
Kas intelligentsus on päritav või õpitav? Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Osa autoreid rõhutab intelligentsuse kujunemisel keskkonna rolli, teised arvavad, et, intelligentsust mõjutavad peamiselt pärilikud faktorid. Selguse saamiseks on uuritud kaksikuid ja lapsendatud lapsi.Ühte perekonda kuuluvate bioloogiliselt võõraste laste intelligentsuses ilmneb teatav sarnasus. N: Johann Sebastian Bachi suguvõsas oli 26 silmapaistvat muusikut. Ei saa välistada ka keskkonna osa, sest selles suguvõsas pöörati muusikale suurt tähelepanu. Ühemunakaksikud sarnanevad oma pärilike võimete poolest tunduvalt rohkem kui erimunakaksikud. Samas arvatakse, et seda võib osalt tingida nende ühesugune kohtlemine. Erimunakaksikuid koheldakse erinevamalt. Põhimõtteliselt toimib pärilikkuse ja keskkonna vastasmõju, küsimus on eelkõige selles, mil viisil se...
. Lugu ,,Ärkamise aeg" on hea ja lihtsa poeemilise meloodiaga kooriteos. Olen ise seda lugu laulnud ja see on mulle kõige kodusem eelnevalt kuulatud teostest. See on isamaa-teemaline, mis on Eespere loomingule omane. Koorilaulude puhul on meloodia voolav ja hästi lauldav. Meloodiates ei ole järske, ootamatuid muudatusi. Mõningates lugudes on tunda natukene lapsemeelsust ja kergust. Sellised motiivid muudavad meloodia rõõmsamaks. Üks osa tema loomingust on pühendatud ka vaimulikule muusikale, mis on minu meelest võrreldes eelneva põlvkondade muusikutega julgem. Tema loomingus on natuke tunda ka barokki mõjutusi, nt "Concerto ritornello". See teos on natukene liialdav, ebaloomulik, natuke ülepakkuv, veel on tunda selles liikumishoogu ja esinduslikkust, mis on barokkmuusikale omane. Eespere kuulatud teostest meeldis mulle kõige enam "Concerto ritornello"- selle teose juures just selle erksus ja energilisus ning mõningad kontrastid.
REFERAAT Georg Friedrich Händel Ruila Põhikool Juhendaja: Margit Aava Autor: Sten Lepmaa Looming: Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei...
.................7 Lisad................................................................................................8 Kasutatud materjal................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Carl August Nielsen(1865-1931) oli Taani dirigent, viiuldaja ja helilooja. Tema tööd on peamiselt tuntud Taanis ning on tugisambaks Skandinaaviamaade muusikale ning pisut vähemal määral Inglismaa muusikale. Tänapäeval USA muusikamaailmas ühe enam kuulsust koguvad noored heliloojad mängivad samuti Nielseni muusikat(Gustavo Dudamel ja Alan Gilbert). C. Nielsen on eriti tuntud oma kuue sümfoonia poolest. Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustad, anda ülevaade ja uurida Carl Nielseni elulugu ja loomingut. 3 ELULUGU C. Nielsen sündis väikeses Sortelungi külas Taanis, mis asub Norre Lyndelse lähedal ja Odense linnast lõunas
1968 jaanuaris liitus bändiga kitarrist David Gilmour, et asendada Barrettit esinemistel. Kuna narkootikumide manustamine ja tuuritamisest tingitud stress hakkas Barretti mõistuse peale käima. siis ta käitumine muutus ühe raskemini etteaimatavaks ja pideva LSD kasutamise tõttu muutus ta vaimselt väga ebastabiilseks, vahtides sageli tühjusesse samal ajal, kui ülejäänud bänd esines. Kõik liikmed kirjutasid erinevat materjali, andes bändi muusikale tooni, mis erines nii eelnevast perioodist kui ka tuleviku lihvitud kõlast. 1971. aasta album "Meddle" näitas bändi tulevikusuunda Sellest sai kollektiivi esmakordne USA albumimüügiedetabeli esimene plaat ning on praeguse seisuga USA üks enimmüüdud albumeid 15 miljoni koopiaga. 1975. ilmus kauaoodatud "Wish You Were Here", mille teemaks oli lähedaste eemalolek, eriti Syd Barreti, ning kaugenemine moraalist igapäevaelus.
muusika helikõrguste sfääri korrastama, mille tulemusel sündis dodekafoonia.Arnold Schönbergil on muusikateoreetilisi tekste nii harmoonia, vormi kui ka kontrapunkti vallas. Oma esseistikas käsitles ta muusika esteetilisi ja eetilisi aspekte ning võttis sõna muusikaelu korralduse teemadel.Arnold Schönberg oli üks oma aja väljapaistvamaid heliloomingu õppejõude, kelle tuntumate õpilaste hulka kuuluvad Anton Webern ja Alban Berg.Lisaks muusikale huvitus Arnold Schönberg intensiivselt teistest loomevaldkondadest. Schönbergi maale võib pidada väljapaistvateks sümbolismi ja ekspressionismi näideteks. Paljudele oma vokaalteostele kirjutas Schönberg ise teksti. Schönberg tegutses ka leiutajana, kelle loomingut on patenteeritud.Atonaalsus on muusikas tonaalsuse vastandmõiste, millega tähistatakse tonaalsuse puudumist.Mõiste `atonaalsus' kasutamine on vahel seotud märkimisväärsete lahknevustega põhisõna tähendusest.
saj II poole tähtsaim helilooja · Josquin Desprez (u 1440-1521) - kõrgrenessansi suurim helilooja. Muusika on harmooniliselt tasakaalus, selge vormiga, emotsionaalne. · Orlandus Lassus (1532-1594) - Madalmaade koolkonna viimane suur meister. Muusika: ekspressiivne, jõuline, dünaamikakontrastid, helistike ootamatud vastandused. · Giovanni Pierluigi da Palestrina (u 1525-1594) - Rooma koolkonna tähtsaim esindaja. Muusikale on iseloomulik rahulik meloodia, astmeline liikumine, kolmkõlad. Muusika zanrid 15 16 sajand. 1.) Esinduslikem oli missa ordinaariumi osade tsükkel 2.) Motett kaotas isorütmilise ehituse ja mitmetekstilisuse, temast sai ladinakeelne polüfooniline laul 3.) Prantsuse keelne ilmalik polüfooniline laul Madalmaade koolkond ja tuntumad heliloojad. Ulatuslik ja rikas Burgundia riik oli soodsaks pinnaseks kunstidele ja muusikale. Kuna
kostüümide näol. Balletis antakse teose sisu edasi tantsuga. Balletis avatakse tantsu ja pantomiimi abil tegelaste tundeid ja mõtteid. Balleti aluseks olev kirjanduslik süzee on muusikaga lahutamatus seoses. Muusika kajastab etenduses toimuvaid sündmusi ning tegelaste tundeid ja areneb vastavalt vajadusele kõigi dramaturgiareeglite järgi. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Ballett koosneb nii soolo-, ansambli- kui ka rühmatantsudest. Ballettides esitatakse ka karaktertantse. Naistantsijaid nimetatakse baleriinideks, juhtivat naissolisti priimabaleriiniks. Klassikalises balletis kasutatakse sajandite jooksul väljakujunenud tantsutehnikat. Klassikalist balletti iseloomustab rangelt fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus, mis on vajalik liigituste suurema ulatuse saavutamiseks
Virtuoosseid laulupartiisid esineb harva. See on ka üheks põhjuseks miks, muusikalides tavaliselt ooperliku häälekooliga lauljaid ei laula ega esine. Tehnilised võimalused Tänapäevased tehnilised võimalused (nt peamikrofonid esinemiste ajal) annavad tegelastele laval täieliku liikumisvabaduse. Helivõimendus- ja efektsete valgustussüsteemide ja kujunduse kaasabil on muusikalidest saanud tõelised kaasaegsed vaatemängulised soud. Muusikale esitatakse peale ooperi ja opereti teatrite ka teistel lavadel (nt erinevatel kontserdilavadel). Muusikalide tuntusele on kõige rohkem kaasaaidanud massimeedia tormiline areng. Populaarsete muusikalide põhjal on hiljem vändatud palju filme, samuti on paljud vaatajate lemmikfilmid saanud aluseks nii mõnelegi muusikali loomisele. Populaarsemad laulu- ja tantsunumbrid muusikalidest kõlavad sageli raadios, näitatakse televisioonis ja esitatakse kontsertidel.
Sellest saati on saksofon olnud sõjaväemuusikas populaarne. Saksofon, mis võeti Briti sõjaväeorkestrite regulaarkoosseisu 1920. aastail, on nüüd võitnud kindla koha ka tänapäeva sümfooniaorkestris. Peale selle levis saksofon paljude erinevate esinejate kaudu, kes tegidki just kontserdeid demostreerimaks saksofoni ja millist muusikat sellega teha on võimalik. Selliseid kontserte nimetatakse estraadietendusteks. On ka müüt, et saksofon sai kuulsaks ainult tänu Jazz muusikale. (Muusika-entsüklopeedia, 2006) Jalaväeorkester(Blogspot, 2010) Eestis leidis saksofon laiaulatuslikumat kasutust alles aastatel 1920-30, mil Eestis hakati tegelema rohkem kergemuusikaga. Eestis võeti saksofon teadaolevalt esimene kord orkestris kasutusele 1910. aastal Narva muusikakoolis. Saksofoni hilist jõudmist Eestisse võib põhjendada Eesti paiknemisega Saksa kultuuriruumis. Kuigi enamus
Franz Schubert 1797-1828 Schubert sündis Viini lähedal ja oli kogu elu Viiniga seotud. Mõnda aega töötas ta seal isa koolis abiõpetajana, kuid seetöö ei huvitanud teda. Schubert kirjutas lapsest saati salaja laule ja klaveriuusikat ning soovis muusikale pühenduda. Järgnes tüli isaga ja lahkumine kodust. Sellest alates sai Schubertist vabakutseline helilooka, kes elas peamiselt oa sõprade juures. Mitmed neist olid muusikud kunstnikud, poeedid ja kirjanikud ning selle sõpruskonna korraldatud salongiõhtutel kõlas esiettekandes Schuberti laulu- ja kammermuusika. Neid õhtuid, kus esitati Schuberti muusikat nimetati subertiaadideks. Schubert esines väga harva suurtes kontserdisaalides ja oma eluajal oli ta laiemale publikule tundmatu.
jumalateenistusse. 14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. 16. sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto (keelpill), klavessiin ja klavikord (klaveri eelkäijad), viola da gamba ( tsello eelkäija), pommer, krummhorn ja tsink (puhkpillid).Renessansi ajal hakati pille ehitama perekonniti
Täielik kromaatiline helirida sisaldab 12 helikõrgust. 5. Homofoonia- mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad talle harmoonilise saate 6. Polüfoonia- mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest 7. Multimeedia- heli, graafika, animatsiooni, video ja teksti arvuti abil seostatud esitus 8. Traktaat- uurimus.Selle rütmikäsitlus toetub suures osas India traditsioonilisele muusikale. 9. Postmodernism- globaalne kunstiline hoiak, mis järgneb modernismlikule hoiakule. 10. Prepareeritud klaver- pilli kõlavõimaluste muutmist klaveri keeltele või keelte vahele asetatud mitmesuguste esemetega. Nt. Klaasitükid. 11. happening ja pesformance- happening on improviseeritud etendus, performance rohkem ette valmistatud etendus. Eesmärk spontaanse tervikliku kunstisündmuse tekitamine. 12
ja kelle missiooniks oligi tõe kuulutamine. Nad pidasid tähtsamaks tundeid. Nad ütlesid: MÕISTUS VÕIB EKSIDA, TUNDED MITTE KUNAGI. Romantikuid huvitas väga intuitsioon, inimeste tundeelu ja alateadvus. Mineviku tasakaaluka, mõistusliku ja distsiplineeritud inimese asemele tuleb nüüd tasakaalutu tundeinimene, keda iseloomustab ere kujutlusvõime a ülitundlikus. Romantikute meelisteemaks on armastus (õnnetu, ülistamine jne). Romantilisele muusikale on omane meloodia suur väljenduslikkus. Viisid on väga kaunid ja tunglevad. Teemad on ulatuslikud, sageli sekventsilised. Tihti on romantiline muusika programmiline. Vabatunde väljendus nõudis muusikateostes ka vaba vormi, milles vormiskeem üldse puudus ja muusikalise mõtte kulgu määras ainult helilooja fantaasia. Lemmikzanrika oli soololaul, neid hakati kirjutama ka tsüklitena. Soololaulu eeskujul hakati kirjutama ka instrumentaalminiatuure. Iseloomulikuks romantismi ajastu
Bach ja Händel ei olnud üksteist kunagi kohanud, kuid muusikaajaloos võrreldakse neid tihti, kuna mõlemad on hilisbarokiajastu suurmeistrid ning Händel tegutses ooperizanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindas tsunftikunstniku vaimu, Händel aga uusaegse karjäärikunstniku mudelit. Johann Sebastian Bach'i looming jaguneb kaheks: vanamaailm, kus ta teenis Jumalat ning uusmaailm, kus looming jagunes ameti- ning elukoha järgi. Kuid Bach pühendas end vaimulikule muusikale ja mõned kesised aastad ka ilmalikule, luues umbes 300 vaimulikku kantaati, missasid, oratooriume, passioone ning oreliteoseid ning ilmalikust muusikast vaid kontserte, süite, klaviirmuusikat ning 20 ilmalikku kantaati. Tema loomingud olid siirad, pühendunud, emotsionaalsed ja täis sügavat sisu. Märkimisväärseks saab pidada seda, et helilooja eiras kiriku rangeid nõudeid ning tema passioone ja missasi peeti liiga ,,ooperlikuks"
Samuti jõudis ta siis ka klaverit õppida. 1851. aastal kohtas ta Mili Balakirevit, kes oli helilooja ning ta hakkas Rimski-Korsakovi juhendama ja õpetama. Kohustusliku mereväeteenistuse tõttu ei saanud Rimski-Korsakov muusikaga enam tegeleda umbes 3 aastat. Ajal kui ta oli teenistuses jõudis ta ära käia Põhja-Euroopas, Vahemeremaades ning Põhja-ja Lõuna-Ameerikas. Kui ta jõudis mereväeteenistusest tagasi koju siis ta pühendus täielikult muusikale. 1871. aastal sai Rimski-Korsakovist orkestratsioonieriala ja kompositsioonieriala õppejõud Peterburi Konservatooriumis. Õpetamise käigus täiendas Rimski-Korsakov muusikateooriat, harmooniat ja poüfooniat. Rimski-Korsakov abiellus 1872. aastal Nadezda Nikolajevna Purgol´iga ning temaga oli tal kokku 7 last. 1874. aastal alustas Rimski-Korsakov tööd dirigendina ja ta juhatas siis 3. sümfooniat. Aastatel 1875 kuni 1876 tegi ta kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas mitmeid järgneva
see on tuttav ja lähedane muusika, mis moodustab loomuliku ja sageli mõnevõrra märkamatu osa elust. Rahvamuusika on kooskõlas inimlike toimingute, vajaduste, võimaluste ja harjumustega, selle muusika kaudu saab end väljendada igaüks kellel vähegi soovi on. Vanema rahvamuusika paremaks mõistmiseks tuleks tutvuda ka selle pärimuse kandjate eluviisiga: talupoegliku elu tavade, mõtteviisi ja uskumustega. Tähelepanu tuleks pöörata mitte ainult muusikale, vaid ka selle kasutamise olukordadele. Näiteks küllalt monotoonse meloodia iseloom on paremini mõistetav, kui teame, et seda kasutati lapse uinutamiseks hällis; kiigelaulude omapärane tämber aga viitab vajadusele, et hääl pidi väljas kõlama kaugele. Rahvamuusika on tänapäeval populaar- ja kunstmuusika kõrval üks muusikaliikidest. Õnneks on inimestel võimalus ka nüüdisajal rahvamuusikat nautida, minnes selleks
Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Eriefektide (näitleja tõstmiseks lava kohale) oli valmistatud kraanataoline seadeldis. Pidustusele valiti välja kuus etendust, kolm lõbusat näitemängu e. komöödiat ning kolm tõsise sisuga teost e. tragöödiat. Kuidas tekkis tragöödia ja komöödia? Tragöödia on tekkinud Dionysuse ülistuslauludest. Komöödia tekkis hallose lauludest. (kergelt = nõmedad)
kuid oli ka soliste. Minu üllatuseks oli kirikusaal rahvast täis, selle põhjuseks võis olla arvatavasti tasuta heategevuslik kontsert. Lauldi jõuluteemalisi laule. See kontsert pani mind taaskord mõtlema, et kui tore oleks ikka omada head lauluhäält. Olen varasemaltki mõelnud, et ehk saaks ka minust kunagi laulja või vähemalt oskaksin viisi pidada, kuid sellise elutempo juures ei ole olnud mul aega muusikale keskenduda ning on ka tahtmisest puudu jäänud. Nägin ka palju tuttavaid: naabreid, sõpru, koolikaaslasi ja nii edasi. Publik koosnes enamasti eakatest inimestest. Kontsert mulle otsest muljet ei avaldanud, kuna ma ei ole väga kirikulembeline inimene. Kuulan heameelega erksamat muusikat (klubimuusika jne). Üldine atmosfäär oli rahulik ning sõbralik. Kahjuks ei saanud ma konsterdit algusest lõpuni vaadata, kuna pidin trenni minema, kuid jäin nähtu ja kuulduga rahule.
Millal ta elas? (Georg Friedrich Händel 1685-1759) 26. Milliste maadega oli Händel seotud? (Saksamaa, Itaalia, Inglismaa) 27. Mis olid Händeli põhizanrid? (ooper, oratoorium, instrumentaalmuusika) 28. Nimeta Händeli kuulsaim teos, mida on maailmas vokaalsuurteostest üldse kõige rohkem ette kantud? 29. Millis zanrit esindab Händeli ,,Messias" ja mis on teose sisuks? 30. Milles peitus Händeli oratooriumide edu tolleaegsel Inglismaal? (lisaks suurepärasele muusikale olid need inglise keeles) 31. Nimeta veel Händeli teoseid! (min 3) (näit. Veemuusika, Tulevärgimuusika, orat. ,,Saul", ,,Joosep ja tema vennad" jne)
Mis mulle meeldib/imponeerib keskaegses arhitektuuris/ muusikas Keskaja alguses peetakse 476. aastat, kui barbarid hävitasid lõplikult Lääne- Rooma riigi. Toimus rahvaste rändamine ja Läänekiriku keskuseks sai Rooma. Nii otsused muusikas kui arhitektuuris tuginesid usule ja jumalikule algele. Tekkisid suured ehitised, algul basiilikad ja hiljem veel võimsamad gooti stiilis katedraalid. Põhjus, miks ma isegi eelistaksin keskaja muusikat nüüdisaja muusikale seisneb selles, et looming oli aus, see tugines millegile ja sellel oli oma mõte, nüüd on kõigi soov meeldida massidele, vähesed teevad asja hingega. Esimesed laulmised tekkisid jumalateenistusest 8-9.saj, ning seda toetas kirikuorel. Uue kirikureformiga võeti kasutusele uus kirikulaul – gregooriuse laul. Minu arust just gregooriuse laul tundub väga huvitav ja müstiline. Sellel on palju esitusviise, kuid minu lemmik on responsoorium, kuna soololaule lis...
Jaapani muusika Jaapanlased naudivad paljusid erinevaid popmuusika liike. Kõige rohkem fänne on jaapanlaste seas nende endi kodumaisel popmuusikal. Seda kutsutakse kayokyoku'ks. Inimesed ei naudi seda vaid kontsertidel ja raadiosttelerist, vaid laulavad seda ka kodudes ja baarides karaokena. Kayokyoku peamised stiilid kujunesid välja hilistel 1910ndatel ja läbi 1920ndate. Nüüdisajaks on see muutunud tänu muu maailma popmuusika mõjudele. Nende uute stiilide meloodiad on kõrgematasemelised ja rütm on rohkem artikuleeritud tugeva elektroonilise trummiga. Popid on siiski ka Ameerika jazz ja popmuusika ja latiinomuusika. Viimasel ajal on üha rohkem võitnud populaarsust rock, soul ja folk läänemaadest ja seda eriti noorema generatsiooni seas. ~~~ Paljud heliloojad töötavad aktiivselt koto ja shakuhachimuusika valdkonnas. Palj...
Kas ja kuidas võib muusika olla inimkonnale kahjulik ? Wagner ja Verdi Inimesed ei mõista muusikat ühtemoodi. Muusika on kunstiliik, mis mõjutab igat inimest kogu elu vältel erinavalt. Näiteks võib muusika muuta meie meeleolu. Arvatavasti on kõik kogenud, kuidas kuulatava muusika ajal hakkavad sõrmed taktis liikuma või jalad kaasa tatsuma. Muusikale kaasaelamine võib muuta meid lõbusamaks ja elavamaks, vahel aga kurvaks ja mõtlikuks. Muusika on alati mänginud rolli ühiskonna kujunemisel. Kõige parem näide on muusikalise tegevuse ja selle mõju kohta on see, et Eesti rahvas laulis ennast vabaks. Muusika on toonud meie ühiskonda ja tänavatele gruppe, millesse kuuluvaid liimeid ühendab justnimelt muusika. Näiteks hip-hoparid, punkarid, rokkarid jne. Wagneril oli palju pooldajaid ja tema muusika mõju oli hiigelsuur. Tal oli palju pooldajaid ja paljud inimesed langesid tema õnge. Wagneril on jüngerid, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
