Narva Eesti Gümnaasium K- 11.klass Kontserdiarvustus Referaat muusikaõpetuses Juhendaja: -- Narva 2012 22.märtsil 2012.aastal kell 17.00 Jõhvi muusikakoolis toimus õpilaste korraldatud kontsert kus osalesid kõik vabatahtlikud. Enamus esitajad olid Jõhvi muusikakooli õpilased, kuid leidus ka julgeid publikust kes oma ülesandega hästi hakkama olid saanud ja esitasid ühe või mitu lugu. Esitused olid erinevad, oli laulmist , muusika instrumentide mängimist ja isegi väikeste bändide esituses valikulist muusikat. Kokku esinejaid oli 12 , kelle vanus varieerus 10st-16ni. Nooremad
Veljo Tormis 1930-1960 Muusikaline haridus • Alustas õppimist kodus oleval orelil • Õppis August Topmani käe all orelit Tallinna Konservatooriumis • Tallinna Muusikakoolis Salme Krulli klassis, oli üks esimesi lõpetajaid • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õppima koorijuhtimist, see aga talle ei meeldinud • Vahetas eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp • Õppis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni • Šebalini soovitusel hakkas uurima Eesti rahvaviise • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õpetajaks, tema õpilaste seas ka Arvo Pärt • ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Elukoht • Sündis Kuusalus • Üles kasvas Vana-Vigalas • Kolis õppima Tallinnasse • Töötas Tallinna muusikakoolis õpetajana
Sollten die Schüler Musik an der Musikschule lernen? Der Text handelt sich um das Thema ,,Sollten die Schüler Musik an der Musikschule lernen? Das Thema ist für mich wichtig, weil ich auch in einer Musikschule gelernt habe. Bevor wir uns fragen, ob wir für oder gegen die Musikschule sind, sollten wir alle Argumente genau prüfen und abwägen. Erstens spricht für die Musikschule, dass man dort eine gute Ausbildung bekommt. Es ist sehr wichtig für die Kinder, die sich in der Zukunft mit Musik beschäftigen wollen, weil man in der Musikschule ganz viel musiziert und auch Theorie lernt. Sogar viele gute Sänger und Sängerinnen wie zum Beispiel Eda-Ines Etti und Maarja-Liis Ilus haben auch die Musikschule beendet. Deshalb ist die Musikschule ganz nötig für Kinder, die sich mit Musik beschäftigen möchten. Ein Vorteil für das Lernen in der Musikschule ist auch, dass die Stadt das Lernen in den Musikschulen unterstützt. Also die Schüler sollen ...
Arvo Pärt Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-tehnika poolest. Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliaja tegeles ta heliloominguga. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirežissöörina Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja "Partiita" (1958-1959) kohe oma repertuaari.
Credo: meloodia on rahulik, kuid mõndade raskete momentidega. Rütm on rahulik, tempo aeglane, dünaamika on vaikne. Für Alina: meloodia on väga rahulik, rütm on rahulik, tempo väga aeglane, dünaamika väga vaikne. Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja, kes loob klassikalist ja vaimulikku muusikat. Seitsmeaastaselt hakkas Pärt harjutama klaverimängu kodusel tiibklaveril Sankt- Peterburg. Lisaks klaverile õppis ta muusikakoolis oboed, flööti ja löökpille ning mängis neid kooli orkestris. 1957. aastal astus ta Tallinna Riiklikusse Konservatooriumisse, kus ta õppis Heino Elleri kompositsiooniklassis. Ellerit on Pärt hilisemas elus pidanud oma tähtsaimaks õpetajaks. Konservatooriumis õppimise kõrval alustas Pärt 1958. aastal tööd Eesti Raadio helirežissöörina. See võimaldas tal töötada paindliku töögraafiku alusel, kuulata teistest sotsialistlikest riikidest saadud muusikat, mida avalikkuses sageli
ARVO PÄRT Elulugu Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga Aastatel 195457 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks. Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba ka väljaspool Eestit heliloojana tuntud. Pärt kujunes seega kiiresti heliloojate noorepõlvkonna liidriks. Haridus ja elukäik Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika ja
konservat.is . Peterb kohtub hiiumaalt. Varakult kolis kullamaale. Õppis haapsalu esimene kes õpib kompo-sitsiooni. Huvitav mees, köstri poeg töötab kuni 1908nda a-ni. Reisib: München, Praha, London, Hurdage, kes ta eesti-meelseks keerab. 1904 läheb tartu, seal kreiskoolis, hiljem peterb. konservat.is . Peterb kohtub hiiumaalt. Varakult kolis kullamaale. Õppis haapsalu Pariis. 1909a töötab Berliini kõrgemas muusikakoolis õppe- töötab kuni 1908nda a-ni. Reisib: München, Praha, London, Hurdage, kes ta eesti-meelseks keerab. 1904 läheb tartu, seal kreiskoolis, hiljem peterb. konservat.is . Peterb kohtub jõuna, kuni surmani. Maeti berliini, põrm kullamaale. Hea mälu, Pariis. 1909a töötab Berliini kõrgemas muusikakoolis õppe- töötab kuni 1908nda a-ni. Reisib: München, Praha, London, Hurdage, kes ta eesti-meelseks keerab. 1904 läheb tartu, seal
„Muusikat meie ootuste aega“ 1.detsembril 2014 esinesid meie koolis noored talendid Leo Dubovski ja Laura Lindpere kavaga „Muusikat meie ootuste aega“. Leo Dubovski Leo Dubovski alustas oma klaveriôpingud 2000. aastal Narva Muusikakoolis Tatjana Gontsharova ôpilasena. Ôpingud jâtkusid Tallinna Muusikakeskkoolis Ada Kuuseoksa klaveriklassis. 2006 aastal pâlvis ta VII Cidade do Fundão konkursil Portugalis diplomi ning VI Chopini-nimelisel konkursil Narvas III preemia. 2007. aastal sai ta konkursil Noor Muusik I preemia ja VII Juliusz Zarêbski nimelisel konkursil Poolas II preemia. 2008. aastal pâlvis ta VII Chopini-nimelisel konkursil Narvas III preemia, 2009. ja 2011. aastal Chopini konkursil Petrozavodskis II ja I
com/ watch?v=9gpaMTgBCx0 Jazz Eestis Dzässmuusika jõudis Eestisse 20. sajandi alguses. Eesti esimene n-ö akadeemiline dzässikontsert toimus 3. novembril 1936 Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Eesti esimene dzässorkester kandis nime The Murphy band. Dzässmuusika-alast haridust hakati Eestis esmalt andma G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis. Kadri voorand Kadri Voorand (sündinud 18. novembril 1986 Haljalas) Ta on eesti dzässlaulja ja helilooja. Töötab 2011. aastast EMTA jazzmuusika osakonna lektorina. EMTA õpingute ajast alates tegutseb Kadri Voorand dzässlaulja, arranzeerija ja laulutekstide kirjutajana. https://www.youtube.com/watch?v=oqJowzyQLt4 Aivar Vassiljev Aivar Vassiljev on löökpillimängija ja jazzmuusik. Sündis Otepääl, õppis aastatel 1990-1994 Heino Elleri nimelises muusikakoolis
NEEM E JÄRVI GETTER ANETT ARRO ELULUGU o Sündinud 7.juunil 1937 Tallinnas. o Neeme Järvi on eesti dirigent. o Tallinna Muusikakoolis õppis koorijuhtumist ja löökpille. o Peterburi konservatooriumis õppis orkestri- ja ooperidirigeerimise erialal. o Lisaks täiendas end aspirantuuris Jevgeni Mravinski juhendamisel. o Aastal 1980 emigreerus Järvide perekond USA- sse. KARJÄÄR o 1960-1963 Eesti Riikliku Sünfooniaorkesti dirigent, 1963-1979 peadirigent. o 1963-75 Rahvusooperi “Estonia” peadirigent. o 1982-2004 Göteborgi Sünfooniaorkestri peadirigent
välismaal. Aastatel 19371942 elas Tormis Kivi-Vigalas, kus tema isa Riho Tormis töötas köstrina. Nende kodus oli orel, mille peal ta poisina hakkas iseseisvalt mängimist harjutama. Veljo Tormis võttis 12. aastasena August Topmanilt orelitunde ning oli tema oreliõpilane Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Seoses õppeasutuse reorganiseerimisega jätkas Tormis 1944. aastal oreliõpinguid Salme Krulli juhendamisel Tallinna Muusikakoolis, mille lõpetas 1947. aastal. Edasi õppis Tormis Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimist ja aastail 19501951 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Villem Kapi kompositsiooniklassis. Heliloojadiplomi omandas Tormis Moskva konservatooriumis Vissarion Sebalini õpilasena aastatel 19511956. Sebalini soovitusel hakkas Tormis uurima eesti rahvaviise ning tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. 1955
Mina olen ......... ja räägin teile noorte vabaaja veetmise võimalustest. Noorte huvid on väga erinevad nii on ka väga palju erinevaid võimalusi kuidas oma aega sisustada. Noorte seas on väga populaarsed trennid ja muusikakool. Noored saavad trenni või muusikakooli minnes valida paljude erinevate alade või pillide vahel millega tegelema hakata. Trenni minnes saab valida kas hakata tegelema kergejõustikuga, pallimängudega, maadlusega või võitluskunstiga. Muusikakoolis õpitavate erialade hulk on väga suur on võimalik õppida klaverit, viiulit, saksofoni kitarri ja palju teisi pille. Koolis tegutsevad ka mitmed huvialaringid kus noored saavad osa võtta näiteks keemiaring, lilleseade ja koor. Noorte seas on veel populaarsemad vabaaja veetmis võimalustena raamatute lugemine ja tansimine. On ka alasid millega saab tegeleda kindlatel aastaaegadel näiteks talvel saab uisutada ja suusata. Suvel saab ujuda ja sõita rattaga Paljud noored veedevad
1.Aleksander Lätte tähtsus andnud palju kooridele kirjutades 200 koorilaulu, kantaate, sümfooniaid,kammermuusikat. ,,kuldrannake" Läte oli esimene kes on eesti muusikas üks esimestest , kes on komponeerides kasutanud polüfooniavõtteid.Töötles rahvalaule.Esimesena sedanud koorile setu viise. 2. Heino Elleri tähtsus õppejõuna Hakkas tööle tartu kõrgemas muusikakoolis. Andis kompositsiooni ja muusikateoreetikat. Seal pani aluse Eesti heliloomingule. Tema kõrgele pedagoogika tööle võlgneme praeguse eesti muusika kõrge taseme. 3. Tobiase loomingu iseloomustus Loomingul on tugev isikupära, improviseeris vabalt erinevates muusikastiilides, klassikalises-romantilises stiilis avamäng ,,Julius Caesar" . Mängis luteri koraale värvikalt, põnevamalt ja kiires tempos . 4. Elleri elu
Lapsena õppis Tubin pikoloflööti ning 10-aastaselt hakkas kaasa mängima kohalikus orgestris. Alghariduse omandas Eduard tubin Alatskivi lähedal Naelaveres. 1920.a. astus Tubin Tartu Õpetajate Seminari, kus juhatas laulukoori ja mängis orkestris tsellot. Tänu õpingutele Tartus sai noormees osa sealsest muusikaelust. Kuulas "Vanemuise" sümfooniaorkestri esituses muusikat Beethovenist, Aleksander Skrjabini ja Heino Ellerit. Lisaks Seminarile õppis Tubin ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Pärast Seminari lõpetamist töötas Eduard õpetajana Nõos. Kõrgemas muusikakoolis jätkas aga kompositsiooniõpinguid. Tõsisemalt hakkas ta muusikaga tegelema pärast muusikakooli lõpetamist. 1931-1944.a. töötas "Vanemuise" teatris, algselt repetiitorina ning hiljem dirigendina. Tartus töötas ka mitme kooriga ja juhatas sümfooniaorkestreid. 1930.a. oli Tubin Eesti üks hinnatuim helilooja. Esile tõsteti tema erakordset andekust,
Koit Toome karjäär Koit Toome on Eesti poplaulja. Ta on 32 aastane, sündinud 3 jaanuar 1979 aastal Tallinnas . Koit on õppinud klaverit mängima ja ka laulma Tallinna Muusikakoolis ja Georg Otsa Muusikakoolis. Koit Toome sai avalikkusele tuntuks koos Sirli Hiiusega, kelle solistinimi oli Sarah. Temaga koos moodustati duo Cod One. Cod one esitas mitmeid tuntud Eesti laule, näiteks "On küll hilja ", "Sellest saab meie suvi " ja "Nüüd võin taas ". Cod One on avaldanud 2 ülimenukat albumit ja "Best of" kogumiku. Aastal 1998 ansambel Cod One lagunes. Peale seda hakkas Koit üksi laulma. Tema esitatud laul "Merelapsed " esindas eestit 1998. aastal eurovisioonil Suurbritannias, Birminghamis
vokaalmuusikat (koori- ja soololaule, oopereid). Sajandi keskel oli just selle põlvkonna heliloojate saatus väga keeruline ja kirev. Paljud, nagu Vettik ja Päts, veetsid pikka aega alusetult vangilaagrites. Bla bla bla.... Artur Kapp Elulugu Riho Päts sündis 1899. aastal Tartus. Muusikaõpinguid alustas ta seal 1915. aastal eraviisiliselt Mart Saare juures, järgmisel aastal jätkas ta Tartus Rudolf Griwingi muusikakoolis ning 1920. aastast Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Aastatel 1923-1927 õppis Päts Tallinna konservatooriumis Artur Lemba klaveriklassis, kõrgkooli lõpetas kompositsiooni erialal 1926. aastal. Päts töötas paljudes koolides muusikaõpetajana ning oli aastatel 1940-1941 ja 1944-1950 Tallinna Riikliku Konservatooriumi õppejõud. 1950. aastal Päts saadeti sunnitöölaagrisse. Vabanenuna sai temast 1956. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud.
muusikast · Uustonaalsus ehk uuslihtsus - rahu ja viamset kirfastumist otsitakse lihtsate heakõlaliste välejndusvahendite kaudu. Muusikaline materjal on rõhutatult askeetlik ja healõlaline. Muusika sageli religioosne nind seotud keskaja või renessanssmuusikaga. Arvo Pärt (1935) · sündinud 11.sept. 1935 Paides. · Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis, kus õppis klaverit · 1954-1957 õppis Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat V.Tormise juures · 1957-1963 Tallinna Riikklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassis. · Aastatel 1958-1967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezisöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks · Pärdi looming jaotatakse kaheks perioodiks: o Varane periood o Uus stiil nn, Tintiannabuli ehk kellukeste stiil · Varajased tööd valmisid ranges neoklassikalises stiilis, kirjutas seeriamuusikat,
Muusikakooli läks teisest klassist alates - ema suunamisel, kuid ka ise oli muusikast väga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajateks Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. 5.klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Eriti võlusid teda korvpall ja kergejõustik. Vahepeal oli isegi aeg, kus ta pidi muusikakooli spordi pärast pooleli jätma (13-14-aastasena), kuid 2 aastat enne lõpetamist meeldis talle muusikakoolis väga ja isegi viimases klassis ütles õpetaja Anzon, et seda last õpetaks veel ja veel. Alo huvi muusika vastu näitab veel seegi tõsiasi, et iga kuu viimasel laupäeval toimus Tartus täika, kus müüdi, vahetati ja osteti plaate. Alo ei puudunud ükski kord ja tema muusikakogu oli väga suur. Eriti meeldis talle "The Beatles". Ansamblis mängimist alustas Alo juba keskkoolis Jõgeval. Keskkoolist astus ta otse Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale.
lõpetuseks. Uku Suviste on pärit muusikute perest kelle mõlemad vanemad Väino ning Sirje Puura on Eestis väga tuntud ooperilauljad. Uku ise on muusikaga samuti tegelenud terve elu lauldes erinevates poistekoorides nt Tallina Poistekooris. Lisaks on ta õppinud Tallinna Muusikakoolis klaverit, kus tal oli võimalus kaks aastat varem lõpetada solfedzo tunnid tänu heale solfedzo tasemele ja muusikalisele kuulamisele. Lisaks on ta veel käinud Georg Otsa Nimelises Muusikakoolis pop-jazz erialal. 2006. aastal astus ta veel Berklee Muusikakolledzisse kus ta täiendas end poolteist aastat. Veel on ta kaasa teinud mitmetes muusikali projektides näiteks ,,Oliver Twist,, , ,,Chicago'', ,,West Side Story''. 2005. aasta jõuludeks andis ta veel välja esimese kauamängiva singli,,It's Christmas Time'' olles ise loo autor ja produtsent. 2008. aasta novembris ilmus Birgit Õigemeelega koos ühine album ,,Ilus Aeg''
noodid ja salvestused 1960.a tekkisid vahetud kokkupuuted lääne avangardi heliloojatega 1964.aastast osaleti gruppidena nüüdismuusikafestivalil "Varssavi sügis" ning sealt koguti palju loomeimpulse ja infot nüüdismuusika kohta. Oluline roll Heino Elleril, sest keerulistel perioodildel hoidis ta siiski kõrgeid nõudeid heliloomingule Arvo Pärt (1935-...) Eestis sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit 1954-1957.a õppis Tallinna muusikakoolis muusikateooriat tema kompositsiooniõppejõuks sel ajal Veljo Tormis 1963. a lõpetas Tallinna konservatooriumis, Heino Elleri kompositsiooniklassi 1958-1967.a töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba ka väljaspool Eestit heliloojana tuntud 1962 saavutasid tema lastekantaat "Meie aed" ja oratoorium "Maailma samm" I.koha üleliidulisel
saanud õigupoolest nendest aru. Lugude vahele rääkis Koit oma 15-st aastast laval. Vanematest lugudest siirduti Jaak Joala laulude juurde. Kontserdi tipp-punkt oli siis, kui esitusele tulid kaasaegsed poplaulud nagu ,,Kaugele siit", ,,Nädalalõpp" ja muidugi ,,Mälestused." Koit Toomel on vapustavalt hea hääleulatus, suudab puhtalt lauda väga kõrgeid noote, mis oli üllatav. Oma hariduse on laulja saanud Tallinna Muusikakoolis ja hiljem Georg Otsa muusikakoolis ning seetõttu oskab laulja hästi ennast ise klaveril saata. Kontserdi puhul valmistas suurt pettumust eelkõige dekoratsioon. Kontsert toimus teatris, kus on väga palju vahendeid ja võimalusi lava dekoreerimiseks, aga seda võimalust ei kasutatud. Lava oli üksluine ja tühi, suurimaks dekoratsiooniks võib pidada elektri- ja pikendusjuhtmeid. Helikvaliteedi puhul oli alguses probleeme, kui kontsert algas siis kõlarid sahisesid. Isiklikult
Mart Saar ja Cyrillius Kreek Koostas: Heli Kopter Cyrillius Kreek (1889-1962) Õping, töö ja elu lõpp 1908-1911 Õppis Peterburi Konservatooriumis trombooni 1912-1916 kompositsiooni ja teooriat 1919-1920 muusikaõpetaja Rakvere Õpetajate Seminaris 1920-1921 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1921-1932 Haapsalu Õpetajate Seminaris ja koolides 1944-1950 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Stalinistide tagakiusamine katkestas professori töö Tallinna Konservatooriumis Elu viimase kümnendi veetis vaeselt ja tagasihoidlikult Haapsalus Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962 Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Läänemaa ja Haapsaluga jäi helilooja seotuks kogu eluajaks. Looming Peaaegu kogu Kreegi looming põhineb eesti vanemal rahvalaulul.
F.Liszt(181186)ungari pianist,helilooja,ungari rahv.koolkonna rajaja muusikas;loetakse üheks 19saj suurimaks klaverivirtuoosiks,sümfoonilise poeemi loojaks;oma aja parimaid pianiste;kirj.palju klaverimuusikat;arendas klaverimäng.tehnikad seades uued standardid tuleviku jaoks;abivalmis teiste heliloojate vastu;sündis Sporoni linna lähedal,isa lambakarjus;9a esines eduka pianistina Ungari linnades,1ks õpetajaks isa;1822 alustas õpinguid,siirdus Pariisi,üritas pääseda konservatooriumi;õppis kompositsiooni;külastas Paganini viiulikontserti,kavatses saada oma aja suurimaks pianistiks;1830 40reisis paljudes EUmaades,andis kontserte Venemaal,esines TÜaulas;184861elas Saksam,oli dirigent ooperiteatris/sümf.orkestris,muusikapedagoog,romantilise suuna eestvõitleja,muusikakriitik/muusikaliste uurimuste läbiviija;viimased 25a seotud Itaaliaga,kirj.vaimulikku muusikat,8a Roomas kloostris,viim.elua.elas Wagneri(väimees)juures. Klaverile u800t...
Retsensioon Käisin 28ndal aprillil 2009 vaatamas Tõnis Mäe ja inBoili kontserdit. Kontsert toimus Tartus Jaani kirikus ja algas kell 19.00. Tõnis Mägi (sündis 18. novembril 1948 Tallinnas) on eesti laulja, kitarrist, helilooja ja näitleja. Ta on õppinud muusikakoolis kitarri ja klaverit. Tõnis Mägi on mänginud ansamblis Juuniorid (1965) ja alates 1966. aastast mängis ta ansamblis Rütmikud. Hiljem on ta olnud solist ansamblis Baltika. Seejärel on laulnud ka ansamblites Kärjed, Laine, Muusik Seif, 777 ja Ultima Thule.Näitlejana on ta mänginud nimiosa NO99 etenduses Kuningas Ubu. inBoil (kodanikunimega Andrus Rootsmäe, sündis 1958) on muusik, kes tegutseb ansamblitest Jäääär (alates aastast 1991) ning Jääboiler (alates aastast 1995)
Hector Berlioz(1803-1869)14aastaselt komponeeris oma esimese teose,1826 astus Pariisi konservatooriumi,suur ooperihuviline,1830 valmis esimene suurteos "Fantastiline sümfoonia",27 aastaselt sai Rooma preemia.Looming:läbinisti programmiline,teose läbivale ideele,mille aluseks oli kas kirjandusteos,helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused,oli allutatud nii muusika stiil,orkestratsioon kui ka vorm,experimenteeris julgelt orkestriga,kirjutas orkestratsiooniõpiku. Teosed: programmilised sümfooniad "Fantastiline","Harold Itaalias","Romeo ja Julia",ooperid "Benevenuto Cellini" , "Troojalased", "Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid- oratooriumid "Fausti needmine","Kristuse lapsepõlv","Reekviem","Te Deum". Georges Bizet(1838-1875), 9aastaselt võeti vastu pariisi konservatooriumi,õppis klaverimängu,1857 võitis Rooma preemia,1863 esietendus Pariis Theatre-Lyrique'is "Pärlipüüdjad. Looming: kirjutas mitmes zanris (orkestr...
praeguse koha heaks teinud, peaksime kasvõi natukenegi temast teadma. Paljud inimesed kindlasti ei tea, kui palju on Neeme Järvi õppinud või töödanud erinevates orkestrites. Selles referaadis kirjutan lähemalt sellest, kes on üldse Neeme Järvi, tema eluloost, perekonnast, tema karjäärist ning tema diskograafiast. 3 1. Neeme Järvi Neeme Järvi sündis 1937. aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimise ja löökpillide erialal ning Peterburi konservatooriumis orkesti- ja ooperidirigeerimise erialal, kus lõpetad õpingud 1960. aastal professor Nikolai Ravinovitsi klassis, misjärel täiendas end aspirantuuris* Jevgeni Mravinski juhendamisel. Esimest korda esines ta dirigendina 18-aastaselt Eestis. Ooperit juhatas ta esimest korda Leningradi Kirovi teatris. 1960-1963 aastatel oli Järvi ERSO* dirigent ja 1963-
need jagunevad veel stseenideks. II kantaat Catalli Burana(põhineb Rooma poeedi Catulluse poeesial I saj eKr) III kantaat antiikaja pulmatseremoonia Triomfi di Aphrodite, viimases huvitav koosseis: koor, mõned solistid, 4klaverit, löökpillid O ettekannete juures näeb suurt vaatemängu, efektid, kostüümid, dekoratsioonid valgus- ja püroefektid Arvo Pärt (1935)(Eesti) Sündis Paides, muusikalise alghariduse omandas Rakvere muusikakoolis. Edasi Tallinna muusikakoolis H.Otsa ja V.Tormise kompositsiooniklassis. Tallinna riiklikus konservatooriumis H.Elleri kompositsiooniklassis Loometeel IV perioodi I Neoklassikaline hõlmab õpingute aja. Parimad teosed Solfedzo segakoorile, kantaat Aed, 2 sonatiini jm. II Dodekafooniline ja neoklassitsistlik, tuntuimad teosed: Tsellokontsert ,,Pro et contra", Collage BACH teemale(tähtnimed) sümfoonia no 1 ,,Polüfooniline" ,,Perpertum mobile", ,,Pari intervallo", ,,Credo"
Arvo Pärt Toila Gümnaasium 12.Klass Helen Marie Niine 2016 Haridus ja elukäik Sündis 11. september 1935 Rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja Pärit Paidest, kasvas üles Rakveres Alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis 1954-57 õppis Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat, õppejõud Veljo Tormis 1963 lõpetas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi 1958-67 töötas Eesti Raadios helirežissöörina 2 poega (Michael Pärt, Immanuel Pärt) Looming Loomingus võib eristada mitut perioodi Nõukogude avangardi üks radikaalsemaid esindajaid Neoklassitsistlikud teosed (kaks sonatiini ja partiita klaverile 1958)
Helmut Aniko Helmut Aniko sündinud 27.03.1947, Tallinnas ja surnud 07.06.2003, Soomes, Kaavis oli andekas Eesti muusik, helilooja, pedagoog, multiinstrumentalist, ansamblijuht, arranzeerija, organiseerija ning Eesti jazzi esindaja. Teda peeti ka Eesti jazzi üheks tugisambaks. Teda peeti rahutu vaimuga loojaks, kellel jagus alati uusi ideid ja pealehakkamist et neid ka teoks teha. Muusikahariduse omandas ta Otsa-nimelises muusikakoolis flöödi erialal. Esimene pill mida ta Laste Muusikakoolis õppis oli aga akordion. Kuid Tuntuks sai kui saksofonist, klarnetist ja vibrafonimängija nind ansambli- ja orkestrijuht. Saksofoni ja vibrafoni õppis ta omal käel. Vajadusel võis ta mängida ka klaverit, löökpille ja kontrabassi. Jazz hakkas teda huvitama juba 12-aastaselt. Oma sisukal loometeel mängis ta muusikat väga erinevates stiilides. Vajadusest oma anamblite repertuaari avarada, hakkas ta arranzeerima
Kadri Voorand on õppinud dzässlaulu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias. Improviseerinud on Voorand terve oma elu, juba noorena rahvamuusikaansamblis oli tema ülesandeks viiulil mängides meloodia esitamise asemel improviseerida. Koos Jussi Kannaste, Mihkel Mälgandi, Eno Kollomi ja Jürmo Eesperega andis Voorand 2009. aastal välja enda loodud lugudest koosneva CD-plaadi ,,Tunde kaja". Virgo Sillamaa on õppinud G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis, hiljem täiendanud end Soomes ,,Stadias" ning Hollandis Amsterdami Konservatooriumis. Ta on mänginud koos paljude erinevate tunnustatud jazz- ja popmuusikutega, osalenud akadeemilise muusika projektides ning 2008. aasta sügisest töötab ta ka õpetajana G. Otsa nim. Muusikakoolis. Taavo Remmel(1964) on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia, töötanud nii orkestrandi kui õppejõuna, teinud sooloesinemisi ning osalenud erinevates jazzansamblites ja projektides. Ta
Helikeelt on kirjeldatud sõnadega "põhjamaisus", "tundelisus", "voolavus". Heino Eller elanud 7. märts 1887 Tartu 16. juuni 1970 Tallinn. Oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Aastal 1907 lõpetas ta Tartu Reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi konservatooriumi, kus 19071908 õppis viiulit, hiljem aastatel 19131915 ja 19191920 kompositsiooni ja muusikateooriat. 19201940 õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat. Heino Elleri käe all on muusikalist haridust omandanud umbes 50 heliloojat, teiste seas Arvo Pärt, Eduard Tubin, Villem Kapp, Jaan Rääts ja Lepo Sumera. Tema nime kannab alates 1971. aastast Tartu Muusikakool. Tallinnas asub tema mälestussammas, skulptor Aime Kuulbusch. Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat. Heino Elleri heliloomingu suuruseks on
Teatriakadeemia Lavakunstikooli. Ta on aastast 2014 Vanemuise teatri draamanäitleja. Jaanus Tepomees - lõpetanud Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi kultuuriteaduse erialal (2010) ning praegu on ta lõpetamas õpinguid näitleja erialal Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Jaanus osalenud solistina ETV laulukonkurssidel „Laulukarussell“ ja „Kaks Takti Ette“. Rasmus Kull – sündinud 3. augustil 1984. 2011. aastal lõpetas lauluõpingud Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis, 2014 lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureusediplomiga klassikalise laulu erialal ja 2006 lõpetas Tartu Ülikooli inglise keele ja kirjanduse eriala bakalaureusediplomiga. Vanemuise teatris alates 2013. Simo Breede – sündinud 20. veebruar 1983. Simo Breede alustas lauluõpinguid 2002 H. Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Aino Kõivu lauluklassis. 2009-2010 õppis Rooma Santa Cecilia Konservatooriumis vahetusüliõpilasena ning 2010-2011 oli Rahvusooper Estonia
klassikalises muusikas, ka kaasaegsetes popmuusikastiilides nagu rock, pop-rock, jne.Pilli populaarsus levis peale leiutamist kiiresti, sageli seostati seda pilli tavainimestega ja akordion levis koos eurooplastega, kes üle maailma laiali emigeerusid. Kus saab õppida akordioni mängima? Tänapäeval saab akordionit õppida Heino Elleri-koolis, Eesti Akordioniiidus ja Georg Otsa nimelises Tallina muusikakoolis. Sealse õppekava eesmärk on võimaldada muusikaliselt andekatel ja erialaselt perspektiivsetel keskharidusega õppijatel omandada teadmised, oskused ja hoiakud akordionistina üksikesinejana, erinevates muusikakollektiivides, algastme muusikakoolides ja hariduse jätkamiseks muusika erialadel kõrgkoolides. Eesti Akordioniliit on akordioni õpetajaid,-õpilasi ja professionaale ühendav liit. Akordioni eriala õpetatakse Elleri-koolis alates 1945. aastast
ebameeldivustest ja lisatööst päästa. Teisalt, alati pakkumiste ära ütlemine näitab mõningast laiskust ja mõttelodevust ja tõenäoliselt jätab inimese ilma nii mõnestki suurest elamusest. Kuidas aktivistid nii palju jõuavad? Loomulikult on igaühel vahel perioode kui tundub, et tõesti, ei jaksagi enam kõigega tegeleda. Tuleb tunnistada, et kõigega tegelemine ei olegi parim valik. Mäletan omastkäest, kuidas põhikooli ajal käisin korraga muusikakoolis, meeskooris, täiskasvanute jalgpallitrennis ja liigamängudel, võrkpallitrennis ja võimaluse korral ka saalihokitrennis. Sellistel puhkudel on peaaegu, et võimatu igale poole jõuda ja kõigega võrdselt hästi tegeleda. Harvad ei olnud korrad, mil kaaspallurid olid mu peale pahased, kui jälle muusikakoolis pidin olema. Seega on jaks ja jõudmine puhtalt kinni tahtejõus. Nii õppisin ma heas mõttes laveerima ja tunnetama, mis on antud hetkel õige valik
keda on oma insipiratsiooniallikaks nimetanud lauljad/ansamblid nagu Björk, Radiohead ja Sigur Ros. Paides 1935. aastal sündinud helilooja kasvas üles Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Tema muusikaline haridus jätkus Tallinna muusikakoolis muusikateooriat ja Tallinna konservatooriumis Heino Elleri juures kompositsiooni õppides. Juba tol ajal saavutasid tema teosed menu. 1980. aastal emigreerus Pärt koos perekonnaga ja asus elama Lääne- Berliini, misjärel pühendus peaaegu täielikult sakraalmuusikale.
(2005) vokaal- ja instrumentaalansamblile (vanamuusikapillid, tekst: Shalom Shabazi (heebrea keeles)), ,,Hõbevalge" (2008) viiulile ja keelpilliorkestrile, ,,Sool" (2011) sopranile ja löökpillidele, ,,Anastatica" (2011) sümfooniaorkestrile jt. Toivo Tulev (1958) Tulev lõpetas 1990. aastal Tallinna konservatooriumi prof. Eino Tambergi õpilasena, täiendas end Sven-David Sandströmi juures Stockholmi Kõrgemas Muusikakoolis (1991) ja elektroakustilise muusika alal Kölni Kõrgemas Muusikakoolis (1996) ning Eesti Muusikaakadeemia magistriõppes (1995-1998). Tulev on õpetanud G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis muusikateoreetilisi aineid, gregooriuse laulu ning kompositsiooni. Ta on töötanud lauljana Eesti Filharmoonia Kammerkooris (1981-1988) ning laulnud ansamblites ,,Vox Clamantis", ,,Choeur Gregoriaen de Paris" ja ,,Heinavanker". Tulev on helilooja, kelle loomingus põimuvad ekspressionistlik ja sakraalne elutunnetus,
Klahvpille mängis Raun Juurikas ja löökpillidel Hele-Riin Uib. Sofia Rubina on 23 aastane jazzlaulja. Ta on osavõtnud paljudelt lauluvõistlustelt ning ka võitnud palju auhindu näiteks dzässikonkurss «Lady Summertime» Soomes. Anna-Liisa Supp osales saates "Eesti otsib superstaari" ja jõudis finaali. Ta on osalenud ka Eesti eurolaulu valimisel ja saates "Kaks takti ette". Tema stiiliks on house-muusika. Hele-Riin Uib alustas löökpilliõpinguid Tallinna Muusikakoolis. Pärast lõpetamist jätkas õpinguid G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis. Aastal 2004 lõpetas Eesti Muusikaakadeemia löökpillide erialal. Ta on õppinud ka Helsingi Muusikakõrgkoolis. Ta on mänginud mitmetes mainekates orkestrites näiteks Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ja Tallinna Filharmoonias. Villu Veski on Muhust pärit saksofonist. Ta alustas saksofoni õpinguid Tallinna Konservatooriumis. Täiendanud end Ungaris Tatabanya Jazz Camp'is ja Pariisi
Arvo Pärt referaat Autor 8.Klass Käina 2018 Arvo Pärt on Eesti helilooja. Ta on sündinud 11. septembril 1935. aastal Paides, August Pärdi ja Linda-Annette Pärdi (Mälli) ainsa lapsena. Peale vanemate lahutust kolis poiss koos emaga Rakveresse, kus möödus Arvo lapsepõlv. Seitsmeaastaselt hakkas tulevane helilooja kodusel tiibklaveril klaverimängimist harjutama. Hiljem läks ta Rakvere lastemuusikakooli Ille Martini klaveriklassi. Veel õppis Arvo muusikakoolis ka oboed, flööti ja löökpille ning mängis neid kooli orkestris. 1954. aastal kolis ta Tallinnasse, et jätkata muusikaõpinguid Tallinna Muusikakoolis Veljo Tormise juhendamisel. 1957 astus Pärt Tallinna Riiklikusse Konservatooriumisse, kus õppis Heino Elleri kompositsiooni klassis. Pärdi jaoks on kõik olulised asjad elus väga lihtsad. Ta on öelnud: " Vaadake kas või ülemhelisid: algsed, madalamad ülemhelid on tajutavad ja lihtsalt eristatavad, aga
Cox ja Box, Kohtunik Vandekohtus ja Smith Arkaadlastes. Ta on esinenud ka sõnalavastustes, näidelnud kuues filmis (sealhulgas kahes enda lavastatus), ning juhib seitsmendat hooaega oma populaarset teleshowd. Tema sulest on ilmunud kaks raamatut, tõlkeid ning palju teatri- ja filmikriitikat. Õpingud algasid 1974. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis (viiuli erialal), jätkudes hiljem Riiklikus Koreograafiakoolis, Tallinna Reaalkoolis, G. Otsa nimelises muusikakoolis, Eesti Huma- nitaarinstituudis ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis. 1995. aastal sai Cambridge'i kõrgeima Inglise keele sertifikaadi. Mart Sander televisioonis ,,Oma telekarjaari alguseks võiksin lugeda aastat 1974, mil osalesin laste kirjandussarjas "Reis raamatute maailma", mida juhtis Eno Raud. Aastail 1983-85, mil õppisin G. Otsa nimelises Muusikakoolis, osalesin samuti mingis kirjanduslikus TV-sarjas, aga kahjuks on mälu selle koha pealt tuhmunud... 1985
Jaak Joala Anette Haidak 12.klass Elulugu Jaak Joala on sündinud 26. juunil 1950 Viljandis. Eesti endine laulja, produtsent, saatejuht ja praegune muusikapedagoog. Muusikateadlasest ema ja muusikust isa suunasid flöödiõpingutele. Õppinud Tallinna 17. keskkoolis, Tallinna 46. keskkoolis ja Tallinna G. Otsa nimelises muusikakoolis. Töötanud Tallinna autoremonditehases lukksepaõpilase ja lukksepana, Georg Otsa muusikakoolis õpetajana. Tuntumad projektid muusikuna Eestis olid: Kollane Allveelaev G (koos Ivo Linna, Karl Madise, Meelis Punderiga) 1996. aastal ühiskontserdid Ivo Linna ja Tõnis Mägiga. Mitmete rokikontsertide ja -festivalide ensinejana (Rock Summer, Rolling Stonesi tuur jne.). Vikerraadios teinud saadet "Jaagutaja". Rollid: Mängufilmis "Teisikud" Estonia muusikalis "West Side Storys" ja "Suvitajates" 2000. aastal saatesarja "Kahvel" saatejuht 2001. aastal ETV "Euruupor" saatejuht Jaak Joalast on tehtud kolm muusikafilmi 2...
1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat (Emic, 2010). Õpingud Arvo Pärt on eesti helilooja, kes sündis 11.septembril Paides. Pärt alustas oma muusikaõpet 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis, õppides seal klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Aastatel 1954- 1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooni õppejõuks temast kõigest 5 aastat vanem Veljo Tormis. 1963 aastal lõpetas ta Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. (portaal Koolielu). Töötamine Eestis 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina (Vikipeedia, 2010).
nägema. Näiteks mäletab maestro end juba kümne aastaselt mängimas ooperiklaviire. See fakt näitab, milline tööhimu ja huvi asja vastu oli Brunol juba noorest peast. Tsiteerides Bruno Lukki: ,,Anne ja töökus, neil pole vahet, oskus töötada ongi ju anne." TARTU 1920. aastatel alustas Lukk klaverimängu õpinguid sakslannast pianisti Martha Bäthge erastuudios ning seejärel sama õpetajanna juures Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Kool oli kujunenud 1920. aastate Tartu muusikaelu keskuseks direktorina tegutses seal Juhan Aavik ning õpetajana töötasid mitmed kõrge mainega pedagoogid, sealhulgas noor Heino Eller. RIIA 1927. aastal jätkas Lukk klaveriõpinguid Bäthge juhendamisel juba Riia konservatooriumi kaugõppes, mille ta lõpetas 1928. aastal. Teoreetilisi aineid õppis Lukk professor Jazeps Vitolsi käe all. Võrreldes Tartu ja Tallinnaga oli Riia kontserdielu 1920. aastatel palju
Juhendaja: Kadri Kelner HWG 2012 SISUKORD ARVO PÄRT JA ELUKÄIK Arvo Pärt on sündinud 1935. Aastal Paides. Ta on rahvusvaheliselt kõige tuntuim eesti helilooja kogu maailmas. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde. Oma noorusaastad veetis Pärt Rakveres, ta õppis sealses muusikakoolis klaverit. Oma heliloomingutega tegeles ta juba kooli ajal. Aastatel 1954-57 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat, tema õppejõuks oli sel ajal Veljo Tormis (kes oli tol hetkel kõigest 5 aastat vanem Pärdist). Kuus aastat hiljem lõpetas Arvo Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Lisaks kõikidele koolidele oli ta ka aastatl 1958 kuni 1967 helirezissöör Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis
seas populaarsem, kuna mp3-e kuulab 53% ja raadiot 46% vastanud tüdrukutest. Vastanud poistest kuulavad mõlemat ainult 38%. Joonis 2. Vahendid mida kasutatakse PJG 6-7.kl õpilaste seas muusika kuulamiseks 7 5.2 Muusika kuulamise sagedus 97% vastanutest kuulab muusikat igapäevaselt, vaid 3% ehk üks poiss kuulab mõni kord kuus. (vt. Joonis 3) Joonis.3. Muusika kuulatavuse tihedus PJG 6-7.kl hulgas 5.3 Muusikakoolis osalevad noored Muusikakoolis käivad või on käinud 49% vastanutest. Muusikakooliga on tüdrukutel tihedamad suhted kui poistel.(vt joonis 5) Joonis 5. Muusikakooli õppetöös osalevate PJG 6-7.kl õpilaste arv 5.4 Erinevad muusikastiilid ja nende kuulamine Levinuimad muusikastiilid on pop , dubstep, räpp, klubimuusika ja rock.(vt joonis 4) Vastanud poistele meeldib rohkem räppmuusika, dubstep, metal, hardstyle ja techno. Vastanud tüdrukutele
ErkkiSven Tüür Sandra Schmidt Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Progressiiv-rocki ansambli "In Spe" liider Õppis löökpillimängu ja flööti Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis Kompositsiooni professor Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna konservatooriumis Täiendas end Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhes. Professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa loomingus moodustab instrumentaalmuusika Läbimurdeteoseks kujunes "Insula deserta" NYYD üks kunstilisi juhte Eesti Muusikaakadeemia audoktor. Ta on saanud kahel korral Eesti muusika aastapreemia EV kultuuripreemia Balti Assamblee kultuuripreemia II klassi Valgetähe ordeni
Ruth Vassel ,,Vihma vari" Sisukokkuvõte Morgan on üks kaksikutest. Tema kaksikvend on kõikide sugulaste ja tüdrukute lemmik Spartacus, kes käib muusikakoolis ja on igati populaarne. Morgan ise tegeleb võistluskunstidega ja käib ka vastavas trennis. Välimuselt ei ole neil võimalik vahet teha (kui ära unustada see, et Spartacuse soeng muutub pidevalt ning tal on kõrvarõngas). Ega Morgan eriti ei kurvasta ka, et tema nii populaarne pole. Kuid ühel sügisel muutub tema elu igati. Mängu tuleb üks väga kena tüdruk. Morgan ja tema parim sõber läbi aegade, kelleks on Robin, käivad koos trennis ning pealtnäha täiesti tavalise treeningu ajal
sest täpselt sel ajal 75 aastat tagasi sündis Arvo Pärt. Kogu üritus kestis umbes ühe tunni ja 15 minutit. Kontserdil astusid üles Tütarlastekoor Ellerhein, ETV tütarlastekoor, Rakvere, Tapa ja Järvamaa lastekoorid ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, kes mängis Paides esimest korda. Dirigentideks olid Paides samuti esimest korda dirigeerinud Neeme Järvi ning Aarne Saluveer. Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935 Paides. Ta alustas oma muusikaõpinguid 7- aastaselt Rakvere Muusikakoolis ning juba 14-15 aastaselt suutis ta iseseisvalt heliteoseid komponeerida. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat, kus oli tema kompositsiooniõppejõuks Veljo Tormis. Aastatel 1958-1967 töötas ta Eesti Raadios helirezissöörina ning kirjutas muusikat ka teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajaks aastal 1963 võis pidada teda juba elukutseliseks heliloojaks. Aastal 1962
veel näiteks hõbedast või plastikust. Üks varasemaid teoseid, kus kasutati pikoloflööti, oli Ludwig van Beethoveni 5. sümfoonia, kus pikoloflööt mängib viimases, neljandas osas. Pikoloflöödile on kirjutanud instrumentaalkontserte Lowell Liebermann, Sir Peter Maxwell Davies, Bruce Broughton, Valentino Bucchi, Egil Hovland, Guus Janssen, Daniel Pinkham. Graham Waterhouse on kirjutanud kvinteti pikoloflöödile ja keelpillikvartetile. Pikoloflööti õpetatakse Paide muusikakoolis. http://paidemuusikakool.ee/wp-content/uploads/2011/01/pikolo.jpg Video: http://www.youtube.com/watch?v=RzKKg9zv9k4 Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Pikolofl%C3%B6%C3%B6t
Arvo Pärt Arvo Pärt Rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja. Ta on sündinud 11. septembril 1935. aastal Paides Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika poolest Elukäik Alustas õpinguid Rakvere Muusikakoolis. Tallinna Riiklik Konservatoorium. 19581967 Eesti Raadio helirezissöör. Kirjutas muusikat ka teatri ja filmi jaoks. 1963 kogenud ja küps helilooja. 19591979 Eesti Heliloojate Liidu liige ja taas 2005.aastast. 1980 asus elama LääneBerliini, 2005 naases Eestisse. Looming, stiil ja muusika kasutamine Looming on mitmekesine, erinevatel eluperioodidel erinev. On loonud enda stiili tintannabuli stiil, see sulandab kaks ühehäälset liini s.o
Heino Eller on kirjutanud 3 sümfooniat, 5 sümfoonilist poeemi ("Öö hüüded" 1921; "Viirastused" 1924), 3 sümfoonilist süiti, viiulikontserdi, sonaate viiulile, klaverile ja 29 prelüüdi klaverile, millest tuntuim on prelüüd "Kellad". Sügisel 1920 kolis Eller koos abikaasaga Tartusse ja nad hakkasid tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete ning Anna Eller klaveriõpetajana. Tartu muusikakoolis pani Eller aluse eesti heliloomingu nn. Tartu koolkonnale, kuhu kuulusid Eduard Tubin, Eduard Oja, Olav Roots, Alfred Karindi, Johannes Bleive, muusikateadlane Karl Leichter jt. Eller oli erakordselt nõudlik õpetaja. Eduard Tubin on kirjutanud: "Pean tunnistama, et see oli kõige põhjalikum tööaeg, mille olen oma elus läbi teinud." Harjutused, mida kirjutati, pidid valminuina olema täiuslikeks lihvitud. Eller oli ise avatud uutele muusikastiilidele ja toetas igati ka oma õpilaste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
