Jan Vermeer van Delft ,,Piima kallav teenijatüdruk" Jan Vermeer van Delfti elu Jan Vermeer van Delft ristitud 31. oktoobril 1632 Delftis nimega Joannis. Maetud 15. detsembril 1675 aastal. Hollandi maalikunstnik. Elu ajal erilist edu ei saavutanud Tegutses ka kunstikaupmehe ja kõrtsipidajana, gildivanema koht nõudis samuti aega ja tööd. 1662 valiti Vermeer gildivanemaks. Ta valiti tagasi aastail 1663, 1670 ja 1671, mis tõendab, et teda peeti heaks kunstnikuks. Tal oli Delftis palju tema kunsti austajaid, kuid tema kuulsus hajus pärast tema surma. Jan Vermeer van Delfti looming Tema õpetaja võis olla Carel Fabritius või katoliiklane Abraham Bloemaert, kunstiajaloolased ei ole kinnitust leidnud. Tal valmis keskmiselt 3 maali aastas ja enamasti maalis ta tellimustöid. Suure osa tema maalidest ostis ära tema patroon Pieter van Ruijven, takistades tema loomingu laiemat levikut Enamik Vermeeri maalidest portreemaalid interjööri taustal. ...
Nimi ja sugulus Sündinud kus? Enda, vanemate jt Huvialad Mingi huvitav lugu, sündmus Lapsi peres. millal? Surnud, õppimine, töö, amet Nimed maetud KADRI OTTENSON Ema Isa Vanaema IDA-ADEELE Maetud Raadile Kodune Poolvend langes Vabadussõjas, Tütar Laine, MOSIN (sündinud maetud Raadile tütar Elsa, Anderson; emapoolne) Suri samas majas, kus mina kõik 6aastaselt koolivaheajad olin (maatööd
Mulla Mulla tähistus tähistus nimetus nimetus kaardil kaardil Kh' Väga õhuke paepealne muld Tz Maetud muld Kh" Õhuke paepealne muld Tzg Gleistunud maetud muld Kr Koreserikas rähkmuld Gor Koreserikas leostunud gleimuld K Rähkmuld Go Leostunud gleimuld Kk Klibumuld GI Leetjas gleimuld
hotelli lähedal, rahvusvahelise nn rohelise tsooni vastas üle jõe, teised kaks Babyloni hotelli ja al Hamra hotelli juures. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- --------------------- 3) Haiti minister: matsime 150 000 inimest Haiti valitsuse andmetel on kahe nädala eest riiki raputanud võimsa maavärina järel ainuüksi pealinna PortauPrince'i ümbruses maetud juba üle 150 000 ohvri. See arv põhineb andmetel, mis on saadud surnukehasid koguvalt riigifirmalt, vahendas BBC News kommunikatsiooniminister MarieLaurence Jocelyn Lassegue teadet. Sugulaste poolt maetud või mujal riigis surnuid pole arvestatud. Praeguseks on ametlikult lõpetatud otsingumissioon rusudes ning edaspidi keskendutakse humanitaarabi jagamisele. Maavärinas kokkuvarisenud majade all on aga veel teadmata arv hukkunuid.
See asub looduslikult ilusas kohas, kus on palju mände ning maas on rohkelt sammalt. Et ka haudadelt hõnguks veidi mets ning loodushõngu, on seal palutud kasutada näiteks lilledega ääristamist ning murupiirdeid, samuti on ka piiratud sammaste kõrgus, milleks on kuni 1,5 meetrit. Algul hoiduti ka ristidest, piiraedade ja rantide paigutus, kuid nüüdseks on nõudmised leevenenud ning nüüd on see kõik lubatud, kuid looduslikumates võtmetes. Metsakalmistule on maetud väga paljud avalikus elus tuntud inimesi. Kõige kuulsamateks neist võib pidada: Georg Otsa, Anton Hansen Tammsaaret, Lennart Merd ning Lydia Koidulat. Siiani reserveeritakse palju haudu ka avaliku elu tegelastele kes tegelevad näiteks: teatri, spordi, arstinduse või kunstiga. Eduard Vilde oli esimene, kes 81 aastat tagasi, aastal 1933 metsakalmistule maeti. Kuna minul on palju lähedasi kahjuks meie seast lahkunud, on mul kalmistustega kogemusi palju.
Perov lõpetas Arzamassi kreiskooli ja astus Arzamassi kunstikooli, mida juhatas Aleksandr Vassiljevits Stupin. 1853 astus ta Moskva maali, raid ja ehituskunstikooli. 1861 pälvis ta suure kuldmedali maali "Külajutlus" eest. Suure kuldmedaliga kaasnes õigus riigi arvel sõita välismaale. 1866 sai Perov akadeemikuks. 1871 professoriks Moskva maali, raid ja ehituskunstikoolis. Perov suri 10.juunil 1882.aastal Moskvalähedases Kuzminki külas tuberkuloosi. Ta on maetud Doni kalmistule. Looming Vassili Perov armastas maalida lihtrahvast. Talupoegi kujutas ta tõepäraselt ja suure kaasaelamisega. Loomingus on üks läbivaid teemasid matused, leinajate ja orbude kujutamine. Korduvalt kujutab ta maalidel rikaste ja vaeste vastuolu. Perovil on palju religioosseid maale,kuid mis ei põhine niivõrd piiblisündmustel vaid sellel,kuidas religioon mõjutab lihtrahvast. Perov on maalinud arvukalt portreid. Maalid Fjodr Dostojevski portree
1931), olles õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. aastast Uppsala ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ei võtnud seda kohta vastu. Gustav Suits suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistule. Friedebert Tuglas Friedebert oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901 suundus Tartu linnakooli; seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri gümnaasiumis. Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis
Katk otsinud neid katk väga palju inimesi maha. Üks mööda metsi taga. vanapoiss vedanud surnuid Katk läinud viimaks lootsikuga Kondimaa poole kalmistule. Katku ta ei kartnud. Kui läinud surnuga, üle Haapsalu lahe Noarootsi. siis ajanud ise laulujoru; saanud ta Üks naine tulnud talle saarel surnu maha maetud, siis rüübanud vastu ja ütelnud: "Tere tulemast! pudelist viina ja sõitnud kodu Jumalale tänu, et sa ometi poole. Sedaviisi läinud asi Keedika ükskord ka siia said! Küll meie külas kuni viimane inimene ära sind kaua oleme oodanud!" surnud ja maha maetud. Siis jäänud Katk polnud lahket teretust enne vanapoiss ise katkutõppe ja surnud. kuulnud ega ka oodanud. Häbiga jooksnud ta merre, kuhu ta ka ära uppus
ehitus juba käis. Ta ei eemal- danud eelmiste arhitektide töid, vaid võttis nendelt kõik mida pidas heaks ning muutis neid. Michelangelo kavandatud on kiriku kurikuulus kuppel. Üks tema töödest basiilikas on ka skulptuur La Pietà. Michelangelo suri enne basiilika valmimist. Rooma katoliku kirik emakirik. Mahutab üle 60 000 inimese. Kirik on pühendatud esimesele Rooma piiskopile püha Peetrusele, kes väidete põhjal on ka antud kiriku alla maetud. Basiilika katakombidesse on maetud 91 valitsenud paavsti Suurim kristlik kirik maailmas. Palazzo Farnese Asukoht: Rooma, Itaalia Kõrgrenessanss Teised arhitektid: Antonio da Sangallo noorem, Jacopo Barozzi da Vignola ja Giacomo della Porta Ehitus algas 1515. aastal. ööd peatati 1527. aastal toimunud Saksa palgasõdurite rüüstamiste tõttu. Kogu hoone taga oli Ales- sandro Farnese, kellest sai hiljem ka paavst Paulus III. 1534
Kuna ta polnud suuteline kellegile teisele haiget tegema või mõrva sooritama, ei näinud Werther muud võimalust kui võtta enda elu. Peale hüvastijätukirja tegemist (mis leiti peale tema enesetappi), kirjutas ta Albertile, kus ta küsis temalt kahte püstolit. Ta ütles Albertile, et ta läheb ,,reisile". Lotte sai kirja kätte ning suurest õnnetundest saatis ta Wertherile püstolid. Kui Werther sai relvad kätte, tulistas ta end pähe, kuid teda ei maetud enne, kui kõik, kes teda armastasid, kokku kogunesid. Werther oli maetud kalmistu tagumisse nurka.
Kuna Vilde võttis sotsiaaldemokraadina osa1905 aastal toimunud revolutsioonist, siis oli ta sunnitud minema maapakku.Peatunud Helsingis, elanud mitmel pool Saksamaal,Sveitsis ja mujal sooritas Vilde 1911 aastal reisi New Yorki, ta abikaasa Linda Jürmann oli seal mingi lehe toimetaja vms.Vildel oli seal ebameeldivusi ja talle ei meeldinud seal. Seejärel elas ta 1917 aastani Kopenhaagenis.Ta suri lõpuks 26 detsember 1933 ning on maetud Tallinna Metsakalmistule. LOOMING: Esimene periood( 1882 1895). ,,Kurjal teel", ,,Musta mantliga mees" , ,, Karikas kihvti" ; Domineerib seikluslik armastus, väheusutavad aga põnevad sündmused, mõnus huumor. Teine periood(18961912) Realistlik loomingulaad viib lähemale rahva igapäevase elu kriitilisele kujutamisele.Pea tähelepanu külaühiskonna vastuoludele. ,, Mahtra sõda" , ,,Prohvet Maltsvet", ,, Kui Anija mehed Tallinnas käisid". Kolmas periood(19131933)
selline väiksem. Paides on palju vaatamisväärsusi, nt paide vallimägi, ilusad pargid tehisjärv ja palju muud. Sündisin ma Paide haiglas. Paides on see minu eluajal esimene kodu, kuid enne seda oli meil teine korter aga kui ma sündisin, siis kolisime siia, kus ma praegu elan ja olen siin elanud juba 17 aastat. 3 Esivanemad Minu esivanemad on maetud Sillaotsa kalmistule ja Koeru kalmistule. Sillaotsa on maetud minu isapoolt vanaisa, Koeru on aga maetud mu ema poolt vanaisa. Viimati käisin Koeru kalmistul talvel, käisime panemas küünlaid põlema, tavaliselt suvel me käime ikka tihedamini, kuna siis on vaja seal lehti riisuda, ning saab panna ka uued lilled vanade asemele, mis muudavad haua ilusamaks. Sillaotsas käisin aga viimati eelmine aasta, hauda korda tegemas. Väike Maarjasse on maetud minu isa poolt ta
pögeneda, kui tal önnestub karilt pääseda. Olid vandid läbi raiutud, mindud laevadele ja visatud laeva meeskond üle parda ja tarvilikud asjad laaditi paatidesse ja viidi maale. Maale peideti varandus esialgu ära, sest kardeti, et valitsus vöiks saata vaatama, kas kusagil leidub röövitud varandust. Kord olnd röövimisel Puksimaga isegi ühes kirikuöpetaja Meeder. Enne surma oli Puksim käskind end teistpidi matta, kui teised on maetud Kihelkonna kalmistul. Teistel on pääd mere poole, kuna ta käskind end nii matta, et jalad oleksid mere poole. Nii matta käskind ta end sellepärast, et siis ta näeks, mis merel sünnib. Ja ta ongi nii maetud, kuidas ta soovis (Aleksander Niitsoo,1939). Parimatel jahimaadel oleva küti pajatus Mul juhtus jahiga seoses selline lugu, et seajahist auto juurde jõudes, panin auto sooja ja läksin tuppa sõbra juurde veidiks, et ise ka üles soojeneda. Väljas
momente kogetakse vaid uks kord. Jumalad elavad aga igavesti, sundmused ja tunded korduvad, elu ei saa kunagi labi ning nende lool ei ole loppu, see paneb jumalaid surelikke kadestama. 3. Miks utles Achilleus Trooja kuningas Priamosele: "Sina oled rohkem kuningas kui need siin (Agamemnon ja Menelaos)? Trooja kuningas Priamos laks rahulikult ja austust valja naidates Achilleuselt paluma, et too annaks talle tema poja surnukeha, et Hektor saaks kommete kohaselt maha maetud. Priamos laks Achilleusiga raakima ilma viha ja kattemaksuta, moistes, et see ei aita antud olukorras. Achilleus hindas seda vaga, et Trooja kuningas tuli rahu ja austusega mitte sodima. Trooja kuningas suutis austust ja viisakust ules naidata isegi oma suurima vaenlase vastu, kui samal ajal Kreeka ja Sparta kuningad Agamemnon ning Menelaos ei suutnud austada isegi oma ligimesi. Seetottu andis ka Achilleus Priamosele tema poja surnukeha ja lubas, et kreeklased ei runda
tugevasti koreselisel materjalil (A C). / T - osaliselt segatud mullad; Tz - maetud 11 B T
Eeltoodule tuginedes võib väita, et kodukassi kodustamine sai alguse just sellest piirkonnast. Paraku ei võimalda pärilikkuse uuringud täpselt määrata kodustamise täpsemat aega. Selleks saab aga kasutada arheoloogilite leidude alusel saadud teavet. Hiljutiste 9500 aasta vanuste matmisplatside uuringute käigus Küprosel avastati inimhaudade kõrval ka pisikese kassi kalm. Tähelepanuväärne oli asjaolu, et ka kass oli maetud peaga läände, nagu inimesedki. Kassid on oma loomult üksildased kütid, kes kaitsevad ägedalt oma territooriumi. Nad on kitsalt kohanenud lihasööjad, kellele ei sobi inimeste toidulaualt ülejäänud taimne toit. Veel enam kassid ei vaja süsivesikuid ja neil puudub süljes neid lõhustav ensüüm amülaas. Kuidas siis leidsid inimesed ja kassid teineteist? Suure tõenäosusega on selle põhjuseks koduhiir (Mus musculus domesticus). Koduhiir on pärit praeguse India piirkonnast
1837 sai ta stipendiumi Rooma, kus töötas mõnd aega, põhiliselt marmoriga ja klassikalise kirjanduse tegelasi raiudes." Hamlet" Samuti tegi ta allegoorilisi kujusid. 1870 a. ilmusid tema loomingusse eesti mütoloogia teemad" Koit", Hämarik", ,,Linda". Eestis skulptuuri arengule kandepinda polnud sel ajal.Ja natuke veel siis A. Weizenergi loomingust: Vanemuine , Kristus, Barrabas, Allegoorilised lapsefiguurid Kevad, Suvi, Sügis, Talv, Naine ankruga. Ta on maetud Tartus Raadi kalmistule. Amandus Adamson(1855-1929) oli rohkem realistliku suuna esindaja. Ka tema lõpetas Peterburi Akadeemia ja täiendas end Pariisis. Tema kuulsamad allegoorilise tööd on ,, Laeva viimane ohe", ,,Aja lend". Tema töötas pronksi ja pirnipuuga.Tsaarivalitsuse tellimusel püstitati 1906 a. Tallinnasse"Russalka"1893 a. uppunud sõjalaeva mälestuseks. Kuna ta oli pärit
(kirjandus)organisatsioonide auliige. Artur Adsoni abikaasa. Elas kutselise kirjanikuna aastatel 19241925 Tartus, edaspidi Tallinnas. Reisis Saksamaal, Prantsusmaal, Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Austrias, Itaalias, Hollandis jm. Põgenes koos A. Adsoniga 1944. aasta septembris Rootsi, elas aastast 1945 Stockholmis ja töötas arhiivitöölisena Drottningholmi teatrimuuseumis aastani 1957. Suri Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. Under alustas luuletamist saksa keeles, esimene eestikeelne luuletus ilmus pseudonüümiga Mutti 1904. aasta "Postimehes". "Siuru" kirjastusel jõudsid trükki kolm esimest lüürikakogu: "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" (1918) ja "Sinine puri" (1918). Underi naiselikust tundeõhinast sündinud erootilised värsid vaimustasid ja intrigeerisid lugejaid oma julge sõnaseade ning üllatava mõttevabadusega. Tema kujundimaailm on barokselt
vasakkaldaks (rive gauche). Üle Seine`i viib 33 silda. Nüüdisaegne linnakeskus paikneb Seine'i paremal kaldal. 7 Seine'i vasakul kaldal asuvad teadusasutuste, kirjastuste ja raamatukauplustega Ladina kvartal ja endine kunstnike linnaosa Montparnasse. Linnaservas asuvad suured pargid Boulogne'i mets ja Vincennes'i mets. Pariisi suurim kalmistu on Père-Lachaise, kuhu on maetud kuulsaid poliitika- ja kultuuritegelasi. Sellele kalmistule on maetud ka eesti kunstnik Eduard Viiralt. Kalmistu on väga poeetiline ja rohelusse varjunud, oskuslikult valitud lilledega kaunistatud. Haudadel on jõulised ja dünaamiliseed monumendid, mis on raiutud marmorisse ja graniiti. Kuid üks osa kalmistust on hall ja trööstitu. Sinna maeti omal ajal Pariisi vaeseid. Ja just sellesse kalmistu ossa on maetud kuulus Pariisi koolkonna kunstnik Amedeo Modigliani. 2.3. Silmapaistavad ehitised
TOOMEMÄE SKULPTUURID Referaat Koostaja: Hindaja: Tartu 2011 Karl Ernst von Baeri monument Karl Ernst von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Tartus õppis ta arstiteadusi ja sai selles doktorikraadi. Ta oli Peterburi Teaduste Akadeemia liige, Vene Geograafia Seltsi asutaja,Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige ja Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Baer on maetud Tartusse Raadi kalmistule. Baeri portree oli ka Eesti kahekroonisel rahatähel. Baeri monument on loodud tema 10. surma-aastapäeva Aleksandr Opekusini poolt. See on silmapaistev saavutus monumentaalplastika alal, see on skulptuuri liik, kus teos asetseb aluse peal. Opekusin kujutab Baeri raugaeas, tugitoolis, avatud raamat põlvedel, mõtlikult pead toetades. Mälestussammas avati 16. novembril 1886. aastal. Mälestussamba
sõjamehe maised jäänused. «Ma olen oma elus juhtinud üle saja ekspeditsiooni, kuid selle aasta Salme oli neist ülekaalukalt kõige rängem,» ütleb väljakaevamisi juhtinud ajalooprofessor Jüri Peets. 36 sõjameest oli laeva põhja teineteise otsa asetatud nelja kuni kuue ruutmeetri suurusele alale. «Nende luustike lahtiharutamine ja sobitamine oli ikka ränkraske töö,» ütleb Peets. Kiiruga laeva maetud sõdalaste juurest tulid välja 40 mõõga katked (paljud neist uhkete ornamentidega), 300 mängunuppu ja kuus täringut, ent mitte ühtegi lihtsate sõdurite relvana tuntud oda või kirvest. Seetõttu on vägagi tõenäoline, et laeva maetud mehed olid üliku staatuses. Peetsi sõnul olid suuremast laevast leitud tapetud asetatud nelja kihti. «Alumine kiht mehi oli risti laeva kaartega, et nad tasandaks selle pinna ära,» ütleb Peets. «Kuid nendegi juures oli
täielikult välja ja laibamatus esines põletusmatuse kõrval kogu ajaloo vältel. Kivikirstkalmed on suhteliselt leiuvaesed ja sisaldavad harva metallist või luust esemeid(ehtenõelad, noad, kirved jms).Hilisemaid kivikirstkalmed, mis asuvad sageli samas rühmas, nimetatakse tarandkalmeteks. Tarandkalmed on rikkad leidude poolest peale keraamika(savipotitükid) ja väheste tarbeesemete esineb ka arvukalt ehteid. Hilisemates haudades leidub ka relvi.Kivikalmetesse maetud inimese luud on sageli põletatud, kuid leidub ka põletamata luid, mis viitab sellele, et põletusmatuse kõrval oli kasutusel ka laibamatus. Kivikirstkalmete kõrval on Eestist leitud ka kolm kivist laevakujulist kalmeehitist. Need on otseselt Skandinaaviast pärit eeskujude järgi ehitatud. Laevkalmed sarnanevad kivikirstkalmetele. Nad koosnevad laevakujuliselt laotud kivimüürist, mis on seest kividega täidetud
"Metsateel", "Pärast hallaööd" ja "Must lind". Söödi luule on inspireerinud heliloojaid, eriti tema varasemast muheda huumoriga kirjutatud loomingust on leitud tekste koorilauludeks, nii nagu eleegiatest on saanud igihaljaid soololaule. Pärast pikka vaheaega on Sööt avaldanud veel luulekogu "Kodu" (1921) ja lasteluuletuste kogu "Lapsepõlve Kungla" (1923). Söödi luulet on hiljem korduvalt välja antud ning tõlgitud ka teistesse keeltesse. Sööt on maetud Tartu Raadi kalmistule. Luunja vald annab välja K. E. Söödi nimelist lasteluule auhinda. ALLIKAD Paul Ambur, Laulurästas hallaöös. 1942 Ernst Enno (1875-1934) Luuletaja Ernst Enno sündis Tartumaal Valguta mõisas kutsari, pärastise taluomaniku pojana. Tema vanemate talu Soosaare oli Enno intensiivseima luuletamise koht, selle loodus inspireeris tema müstilis-igatsuslikke luuletusi. Enno on õppinud Tartus Treffneri gümnaasiumis ja Riia Polütehnilises Instituudis, mille
mandri. Hiljem oli ta Vene laevastiku kõrgeim juht- admiral. Bellingshauseni nimi on muu hulgas antud ühele Antarktise merele ja neemele Sahhalini saarel. Adam Johann von Krusenstern oli meresõitja, maadeavastaja, loodusteadlane ja maakaartide joonistaja. Ta sündis Rapla lähedal Hagudis, juhatas aastatel 1803-1806 esimest Vene ümbermaailmareisi, võitis hiljem merelahinguid ja oli Vene laevastiku admiral. Krusenstern suri Virumaal ja on maetud Tallinna Toomkirikusse. Tema nime kannavad näiteks väin Jaapani ja Kamtsatka poolsaare vahel, üks liblika- ja üks taimeliik ning Kuu kraater. Ferdinand von Wrangler oli meresõitja ja maadeuurija, kes sooritas uurimisretki Põhja- Jäämeres ja tegi palju olulisi avastusi. Ta kandis esimesena kaardile ühe Põhja- Jäämeres asuva saare, millele 1867. aastal anti tema nimi. Wrangleri nimi on veel lahel, mäel ja neemel Alaska rannikul
H. J. von Bohnile on pühendatud mälestuskivi mõisa ees pargis ja tema portree koopia vääristab härrastemaja üht saali . Maardu mõisa legendid Paruni luukere hauas Koolimaja taga rohuaias, kus asub nüüd aedniku talu, on kaks vana parunite hauda. Üks haud on õõnsa hauakambri moodi, milles veel on alles säilinud inimese luukere ja metallist hallid puusärgi jalad nagu karu käpad. Hauasuu-auk on küll mullaga kinni maetud, aga vallatud poisid kisuvad hauasuu-augu lahti ja käivad hauas paruni luukeret vaatamas ja isegi "orjakeppi" andmas. Parunil, kes on sinna maetud, oli üks lollakas poeg. Poeg oli haua lahti teinud ja isa pealuu välja toonud. Pannud mõisa trepile, ise hakanud püssiga pihta laskma. Pärast visanud isa pea parkis olevasse tiiki. Jahilossi pime piinakelder ja viirastus
kirderannikule olid XV sajandi Euroopale tundmatud ning seetõttu ei teatud Ameerika kui kontinendi olemasolust midagi. Tegelikult oli Kolumbuse eesmärgiks leida uus laevatee Aasiasse India vürtside ja kullani. Teadmine uue mandri avastamisest tuli aastaid hiljem ning on võimalik, et Kolumbus suri eksiarvamusega uue tee leidmisest Aasiasse. Segadusi ja selgusetust jätkub ka Kolumbuse enda eluloos. Siiani on täpselt teadmata kus ja millal ta sündis, mis rahvusest ta oli ning kuhu ta maetud on. 3 Artur Nadarjan Cristoph Kolumbus KOLUMBUSE SÜNNIAEG, PEREKOND JA PÄRITOLU Erinevate allikate andmeil jääb Kolumbuse sünniaeg vahemikku 1436....1456, enamasti antakse Kolumbuse sünniajaks 1451 ja sünnikohaks Genova vabariik Itaalias, mis iseenesest on ka vaieldav. Kuus erinevat Itaalia ja Hispaania linna pretendeerivad
haavata saanud sõduritele, et nood ei peaks tänaval kerjama." Kuppelkirik oli selle kompleksi teiseks kirikuks. Louis XIV stiilis. Arhitekt J.Hardouin-Mansart. (lõpetas Robert de Cotte). 1679-1706, 107m kõrgusel maapinnast. Kupli all asuvas krüptis on Napoléon Bonaparte`i haud. Napoléon suri 5.mail 1821.a. St.Helena saarel, kuid alles 7 aastat hiljem saadi luba tema säilmete toomiseks Pariisi. 1840.a. 15.septembril toimus pidulik Napoléoni matus. Ta on maetud sarnaselt Egiptuse vaaraodele - säilmed on 6 kirstu sees(1. tinast, 2. mahagonist, 3. ja 4. seatinast, 5. eebenipuust, 6. tammest), mis on asetatud punasest porfüürist sarkofaagi. Krüpti arhitekt on Visconti ja see valmis 1861.a. Panthéon Prantsuse suurmeeste matmispaik. Algselt Püha Genevieve`i kirik, mille Louis XV lubas tõsise haiguse ajal asendada uhkemaga. Kiriku arhitektiks sai Jacques Germain Soufflot (1713-1780) ja seda ehitati 1758-59 (Rondelet lõpetas)
Otto von Kotzebue (1787-1846) Otto von Kotzebue on sündinud 30. detsembril 1787. a. Vardi mõisas. Ta oli 19. sajandi üks edukamaid maadeavastajaid, I järgu kapten. Ta võttis osa aastatel 1803-1806 Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermailmareisist. Ise juhtis ta kahte ümbermailmareisi prikil "Rjuruk aastail 1815-1818 ja fregatil "Predprijatie" 1823-1826. avastas mõlemal reisil saari, teise reisiga pandi alus Vaikse ookeani okeanograafilisele uurimisele. Otto von Kotzebue järgi on nimetatud tema avstatud laht Alaska looderannikul. Viimased eluaastad elas Otto von Kotzebue oma kodumõisas Triigil Harjumaal. Ta suri 15. veebruaril 1846. a. Tallinnas ning on maetud Kose kirikuaeda.
RAIMOND(TIISEL) VALGRE eesti helilooja ja muusik (7.10.1913-31.12.1949) ELULUGU Valgre käis Paide Raimond kuulus II algkoolis (1920) ms ajal Eesti Juba väiksena laskurkorpusesse huvitus muusikast Maetud Tallinna Hariduselt oli ta aga Metsakalmistule ehitustehnik Alustas muusiku teed restoraniansamblites LOOMING Tuntuim `'Kevad südames'' `'Mul meeles veel helilooja, kelle meloodia'' laulud on `'Tartu marss'' muutunud Muinaslugu üldrahvalikuks muusikas'' Teemad:loodu jne... s, tunded ja ühiskond 1985 dok Tema elu ja loomingut kajastavad ... näidend 1967
· Mõlema kunst sügavalt humanistlik · Mõlemad surid pimedatena · Ei kohtunud kunagi ERINEVUSED: BACH tagasihoidlik, endasse tõmbunud, ei reisinud, abiellus, palju lapsi, majanduslik kitsikus, oma elu ajal tundmatu. Loomingus mõtiskleb elu igaveste kaaslaste üle: õnn, mure, rõõm, kannatused. Teoste kangelaseks tavaline inimene. Kasutab loomingus kiriku- ja Gregoriuse koraali ning saksa rahvalaulu. Tema muusika meeldib harva kohe, see nõuab süvenemist ja üksi olemist. Maetud Johannese kiriku surnuaeda, 1950 ümbermaetud Tooma kiriku kabelisse. Polüfoonia kõik hääled on iseseisvad. Lihtsaim näide on kaanon, keerulisem fuuga. Fuuga koosneb järgmistest osadest: · I ekspositsioon: meile tutvustatakse ühte teemat · II töötlus: teemaarendus (teised helistikud, tämbrid, rütm) · III repriis: teema kordus algkujul (nagu ekspositsioonis) · IV coda: lühike lisalõpp (ei pea alati olema)
tähtis roll eestlaste rahvusliku enesetunde ja omapära teadvustajana. Kirjanduslik tegevus kestis tal ligi 45 aastat. Kirjutamise kõrval pidas apteekriametit Tartus, Tallinnas, Narvas kui ka Venemaal ja kokku seda umbes 17 aastat. Kodulinnaks oli tal Tartu, alates 1918.aastast. 1936.a. aastal elas Luts oma majas Riia tänaval, mis on nüüdsest Lutsu majamuuseum. Mälestusmärk püstitati tema 100. sünniaastapäevaks 1987.aastal. On maetud Pauluse kalmistule. Oskar Luts oli spontaanselt loov kirjanik. Tema jämekoomikast melanhooliani küündivat loomingut iseloomustavad aine- ja keelepädev tüübi- ja olustikumaaling ning ligimeslik, vestmisosav nn väikese inimese teema käsitlemine. Teine on aga pühendatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldile. On sündinud 1803 aastal, kuid suri 1882.a. Oli eesti kirjanik ja ka arst. Tema peateos on eesti rahvaluule aineline eepos ,,Kalevipoeg"
1815. aastal tegutses ta Prantsusmaal Vene vägede ülemjuhatajana ning sai enne sõja lõppu vürstitiitli. Ta lahkus tervisehäirete pärast sõjaväest ja asus elama Jõgeveste mõisa. Järjest halvenev tervis sundis kindralfeldmarssalit Böömimaa tervisevetele sõitma. Pärale jõudmata suri 57- aastane Barclay de Tolly Insterburgist kuue versta kauguselasuvas mõisas. Tema süda maeti sealsamas, surnukeha aga balsameeriti ja toodi Jõgevestele. Barclay de Tolly on maetud perekonna hauakambrisse Jõgevestel. Jõgeveste Mausoleum kuhu on maetud tema surnukeha lasi ehitada tema abikaasa1823. aastal. ,,Hea mõisnikuna" tuntud Ernst Magnus August Barclay de Tolly jäi Michael Andrease viimaseks otseseks järeltulijaks. Enamik Barclay de Tollyga seotud- gravüür, abikaasa portree ja vaated Barclay platsile asuvad Tartu Ülikooli Raamatukogus. 5 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia
Muusikaakadeemia). Suurele edule vaatamata elas ta üle kolm pankrotti ja 1737 aastal ajurabanduse. Kriisist välja tulemiseks hakkas ta rohkem kirjutama instrumentaalmuusikat, kuid suurema menu tõid talle oratooriumid. 1751 aastal hakkas Händeli nägemine nõrgenema, kuni see peale kolme ebaõnnustunud silmaoperatsiooni täiesti kadus. Oma viimased eluaastad veetis ta dirigendi ja organistina. 14. aprillil 1759 aastal suri kuulus helilooja ning ta on maetud Londonis asuvasse Westminster Abbey’sse. Bachi karjäär jagatakse neljaks suureks perioodiks, millest esimene oli Arnstadtis(1703-1707). Sellel perioodil töötas ta linna organistina ja abiellus oma sugulase Maria Barbara Bachiga. Teine periood oli Weimaris(1708-1717), mille ajal Bach töötas muusikaarmastaja hertsogi kammermuusiku ja organistina. Järgminsena tuli Kötheni periood(1717 – 1723). Vürsti õuekapellmeistrina
TTP-10 Miina Härma Koostaja : Kaja Maiste Juhendaja : Anita Kangur Kuressaare 2011 Miina sündis seitsmelapselisse perekonda. Hariduse omandas ta Tartu erakoolis ning K. Schulze tütarlastekoolis. Aastatel 1883-1890 õppis ta Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Aastal 1894 moodustas ta Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Loomeperiood 60 aastat. Kirjutas üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini. Miina Härma on maetud Tartu Raadi kalmistule, kus asub ka tema hauamonument. Looming : Koorilaulud: `'Enne ja nüüd'' `'Meestelaul'' `'Kui sa tuled, too mul lilli'' `'Pühendan kõik kallile'' Rahvalaulutöötlused: `'Tuljak'' `'Tule koju'' `'Lauliku lapsepõli'' `'Ehi, veli, opi veli'' http://www.youtube.com/watch?v=XMgzZ9WR8Z4 Kasutatud kirjandus: http://et
Ajalugu Kadi Raudvassar II kursus 2010 Tartu Kunstikool Püramiidid Vanaaja esimeseks maailmaimeks loetakse kolme Giza püramiidi Kairo lähedal: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiide. Kõrgeim püramiid asub Gizas, kannab nime Cheopsi ning on 147 meetri kõrgune. Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid, kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning ametnike surnukehad. Üldse on Egiptuses püramiide umbes 70 võib-olla ka 80. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühinevad seal päikesejumalaga. Püramiide rööviti sageli, kuna hauakambrites oli rikkusi. Seetõttu hakati vaaraosi matma salajastesse haudadesse. Kasutatud kirjandus www.miksike
Iga aasta miljon turisti Usse:Okasroosikese loss Charles Perrault Nelinurkne põhiplaan Ümartornid Ühelööviline lossikirik(1523-1535) Neitsi Maarja kuju(Luca della Robbia) Populaarne abielupaik Loches:Sõja ja armastuse loss Charles VII ja Agnes Sorel Sorel maetud lossi Kaitsemüürid,tornid Jeanne d' Arci ja Charles VII kohtumine Amboise:Suured ajaloosündmused 503-Clodovech ja Alarich II :rahuleping 1234-Philippe II Auguste vallutas linnuse Alaealine troonipärija Louis XI Pacello Mercogliano-itaalia aed
Vanamõisas Tartus Hoffmanni Erakoolis 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlaste koolis 1892.aastal Saksamaale, töötas Berliini lähedal Viibis vahepeal mõned kuud kodumaal 1894.aastal Venemaa Välismaal kirjutas palju luuletusi 1898 a suri Jaan Lellep Alates 1906 a. elas ja töötas Tartus Esimene luuletus ilmus 1886 a 9 luulekogu Luuletaja sügav humanism Proosaraamat ''Väikesed pildid Eestist'' Suri 13.märts 1957, maetud Tartu Raadi kalmistule Mälestusi Laanekivi Manni Lapsepõlvest Keskmeks tare ja talu, kõrvalhooned ja loodus Manni esimesest seitsmest eluaastast TÄNAN KUULAMAST!
u.15251569 Pieter Brueghel vanem Aigo & Rasmus 11.B Biograafia Madalmaade 16. sajandi suurimaks renessansikunstnikuks Bredas Brabanti hertsogkonnas, praeguses Hollandis. Võeti vastu Antverpeni maalikunstnike gildi, kus ta oli Coecke van Aelsti juures õpipoiss. Brueghel läks Itaaliasse ja lõpetas seal paljud oma maalitud teosed, millel oli kujutatud maastikku. Mõned aastad hiljem saabus ta tagasi kodumaale ja 10 aastat hiljem asus elama Brüsselisse. Abiellus van Aelsti tütre Maykeniga. Biograafia Kuulub suurimate realistide hulka kunstiajaloos. Itaalia klassilist kunst Maetud Brüsselisse Suurim tõe ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus. Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditerviklikkusega. Tihti annab ta oma töödele satiirilismoraliseeriva põhitoon ,,Talupoegade tants" Teosed ,,Talu...
sellepärast vaidlema, et isa ehitatud kirik suurem olnud. Saanud ta peale vihaseks ja löönud isa kangiga surnuks, kus ta talle kangi rinde peale pannud, mis tänapäevani veel altari kõrval kivi peal maas olla." Tegelikult: See on üks hauakivi ja nüüd vääri all, põhja pool kiriku otsaseina ääres. Seal peal on üks rüütlikuju suure jämeda varrega odaga. Ala-Saksa keeles kiri näitab, et selle kivi alla 1555. aastal vist üks Brevern oma pojaga on maetud. Koori trepi all on teine samasugune kivi, mille kirjad on kulunud (Jaan Jungi märkus). Järva-Peetri kolmelööviline kodakirik on maakonna noorim ja kõige suurem gooti stiilis kirik. Kirik on ehitatud 14.sajandi teisel veerandil. Ehituslikult sarnaneb ta väga 3 Koeru kirikuga. Olulised erinevused on ainult torni kujus ja interjööris. Legendi järgi ehitanud Koeru kiriku poeg ja Peetri kiriku isa
Crusoed" ja korduvalt "Tuhat ja üks ööd". Tema suurepärane mälu võimaldas tal lapsepõlvekogemusi kasutada hiljem ära oma teostes. 12-aastaselt asus Charles tööle saapamäärdevabrikusse, kus ta pidi viksikarpidele silte kleepima,et perekonda toetada. Hiljem töötas ta kirjutajana advokaadikontoris, ajalehekirjasaatjana ja parlamendireporterina. Londonis Doughty Street 48 asub Charles Dickensi muuseum Dickens suri südamepuudulikuse tõttu. Ta on maetud Westminster Abbeysse. Looming: "David Copperfield" “Oliver Twist", "Nicolas Nickleby elu ja seiklused" "Suured lootused" “Väike Dorrit". Õed Brontëd Charlotte (sündinud 21. aprill 1816), Emily (sündinud 30. juulil 1818) ja Anne (sündinud 17. jaanuaril 1820)..Peres oli kokku oli peres kuus last: 5 õde ja vend. Nad kasvasid üles Haworthis Yorkshires. Aastal 1824 asusid neli vanemat (Maria, Elizabeth, Charlotte ja Emily) õde õppima Cowan Bridge'i tütarlastekoolis. 1835
sellepärast vaidlema, et isa ehitatud kirik suurem olnud. Saanud ta peale vihaseks ja löönud isa kangiga surnuks, kus ta talle kangi rinde peale pannud, mis tänapäevani veel altari kõrval kivi peal maas olla.“ Tegelikult: See on üks hauakivi ja nüüd vääri all, põhja pool kiriku otsaseina ääres. Seal peal on üks rüütlikuju suure jämeda varrega odaga. Ala-Saksa keeles kiri näitab, et selle kivi alla 1555. aastal vist üks Brevern oma pojaga on maetud. Koori trepi all on teine samasugune kivi, mille kirjad on kulunud (Jaan Jungi märkus). Järva-Peetri kolmelööviline kodakirik on maakonna noorim ja kõige suurem gooti stiilis kirik. Kirik on ehitatud 14.sajandi teisel veerandil. Ehituslikult sarnaneb ta väga Koeru kirikuga. Olulised erinevused on ainult torni kujus ja interjööris. Legendi järgi ehitanud Koeru kiriku poeg ja Peetri kiriku isa. Nende kirikute ehitamise ajaline vahe
Apostel Mattias Kreeka Matthias tuleneb nimest Mattathias.Ta kuulus Jeesuse 70 jüngri hulka, olles temaga Jeesuse ristimisest alates. Ta arvati liisuga Jeesuse apostlite hulka pärast seda, kui Juudas oli reeturina nende seast välja langenud. Mattiase hilisema tegevuse ega saatuse kohta pole midagi teada. On teateid, nagu oleks ta jutlustanud Etioopias ja surnud sealkandis märtrina või hoopis pillutud kividega Jeruusalemmas surnuks.Tema säilmed olevat maetud ühte Trieri kloostrikirikusse.Mattias on lihunike ja ehitajate kaitsepühak. Läänekirik pühitseb madisepäeva 24. veebruaril, idakirik aga 9. augustil. Pühale Mattiasele on pühendatud Harju- Madise kirik. Apostel Matteus Matteus sündis Alfeuse pojana Galileas. Enne Jeesusega tutvumist teenis Matteus elatist maksukogujana, tölnerina, ja oli sellepärast juutide poolt põlustatud. Matteuse evangeeliumis kirjeldatakse, et Jeesuse kutsel jättis ta oma ameti ja ühines tema õpilastega
Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Eesti keele alal uuris Faehlmann astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks.Ta käsitles ka eesti prosoodiat ning kirjutas kolm sentimentaalset, antiiksetes värsimõõtudes luuletust. Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule. 1936 ilmus Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus.Faehlmann on maetud Tartu Jaani kalmistule. Hauakivil on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed."Tartus Toomel Vana Anatoomikumi ees on Faehlmanni mälestussammas .Tartus on säilinud ainult üks Faehlmanni elukoht kus ta elas 18431847.Vaino Vahing ja Madis Kõiv on kirjutanud Faehlmannist näidendi. Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana-Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal
Ta asus elama Šveitsi (1914-20). Ta leidis endale palju uusi ja huvitavaid sõpru: Jean Cocteau, Pablo Picasso jt. Kuni USA perioodini tunti teda Euroopas kui vene heliloojat. 1939 siirdus alaliselt USAsse. Üheks põhjuseks oli soov vabaneda Euroopa ränkadest mälestustest. Kahe aasta jooksul mattis ta naise, ema ja vanema tütre. Ameerikasse jäi elu lõpuni. 1940 abiellus Vera Sudeikinaga ja asus elama Hollywoodi. 1962 külastas veelkord Venemaad. S suri New Yorkis. Maetud on ta Veneetsiasse San Michele kalmistule Sergei Djagilevi lähedusse. Stravinski looming jaguneb 3perioodi: 1)Vene periood (kuni1923), mil valmis tema teos "Pulm". See ühendas endas pantomiimi, kantaati ja ürgseid vene kombeid. 2) Neoklassitsistlik periood (lõppeb1953). 3) Dodekafooniline periood (1953-1971).Kogu tema loomingut iseloomustab tavapäraste žanrite puudumine. Need on teadlikult segi paisatud. Helitöid on kokku umbes 150.
Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu "Viru lauliku laulud", poeem "Lembitu"), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus.Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Neid jutte nagu "Kalevipoegagi" on tõlgitud mitmesse võõrkeelde.Ta elas 18771882, surmani Tartus väimees Blumbergi juures, Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule. Mitmes Eesti linnas on tema järgi nimetatud Kreutzwaldi tänav. Samuti on mitmes Eesti linnas Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument. Võrus teguteb Kreutzwaldi majamuuseum, samuti asub seal Võru Kreutzwaldi Gümnaasium. Kreutzwaldi nime kannab ka Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline veeb "Kreutzwaldi sajand." Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) Ta oli Eesti kirjanik ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojana.Õppis
Kreutzwald tõusis ärkamisajal tekkiva Eesti kultuurielu keskseks kujuks. Noorpõlves kirjutas ta saksakeelseid värsse. Tähelepanuväärne on tema saksakeelne publitsistika Tartu ajalehes ''Das Inland''. Suurim loominguline saavutus on rahvuseepos ''Kalevipoeg'', mille väljatrükkimise aeg venis pikemaks tsensuuritakistuse tõttu. ''Kalevipoja'' algmaterjal saadi kokku aastal 1853, viimistleti ja alles aastal 1862 trükiti. Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule. Tema majamuuseum asub Võrus. ''Kalevipoeg'' ''Vina Katk'' ''Eesti rahva ennemuistsed jutud ja vanad laulud'' ''Lembitu'' ''Kullaketrajad'' ''Kilplased'' ''Vägev vähk ja täitmatu naine'' ''Vaese lapse käsikivi'' ''Tark mees taskus'' ''Reinuvader Rebane''
Oli vene maalikunstnik, graafik ja portreekunstnik. Valentin Serov sündis Peterburis helilooja Aleksandr Serovi peres. Aastatel 18781979 õppis maalikunsti Ilja Repini juhendamisel. Aastatel 18801885 õppis Peterburi Kunstide Akadeemias. Aastatel 18971909 töötas pedagoogina Moskva Maali-, Raid- ja Ehituskunstikoolis, kus üheks tema õpilaseks oli Kuzma Petrov-Vodkin. Aastast 1894 oli ta üks peredviznikutest. Aastast 1898 oli Valentin Serov "Mir Iskusstva" liige. Valentin Serov on maetud Moskvasse, Novodevitsje kalmistule. Valentin Serov. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level xt st y les
Leedus,Prantsusmaal, Poolas ja Slovakkias. SÜMBOLID · Rist · Kala · Lammas · Alfa ja Omega · Pelikan · Krutsifiks(ristilöödu kuju) · Tuvi PÜHAKODA · Peetri kirik ehk Püha Peetruse Basiilika · asub Vatikanis Püha Peetruse väljakul · Pühakoja ehitus algas 18.aprillil 1506. ja lõpetati 1626. · See on püha Peetruse, kes oli üks kaheteistkümnest Jeesuse apostlist ja esimene Rooma piiskop, matmispaik. · Basiilika alla katakombidesseon maetud 91 valitsenud paavsti. HUVITAVAT · Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. · Katoliiklikud preestrid Eestis on praegu enamuses poolakad või lõunamaadest, kolm vaimulikku on Eesti päritolu, nunnad pärinevad enamikus Indiast TÄNAN KUULAMAST!
Ants Laikmaa Oli eesti maalikunstnik, rahvusliku kunsti rajaja Õppis Düsseldorfi akadeemias 1903. asutas Tallinnas oma ateljeekooli Reisis palju ning võttis vastu mitmeid uue kunsti mõjusid (nt. impressionism, postimpressionism), parimad tööd realistlikud Elu lõpu veetis Taebla vallas, kuhu on ka maetud (alates 1955 on seal tema majamuuseum) Raamat tema elust- ,,Kaanekukk" Endel Nirk Looming: pastelltehnikas portreed ja maastikumaalid Nikolai Triik Oli eesti maalikunstnik ja pedagoog Õppis Peterburis Stieglitzi kunstikoolis ning Laikmaa ateljeekoolis Juhatas ajakirja ,,Noor-Eesti" kunstiosa Enese täiendamiseks ning loometöö arendamiseks reisis palju (nt Norra, Taani, Venemaa, Pariis) Looming: edukas portreist, maalid Kristjan Raud
MIINA HÄRMA Autor: Älis Sikora Miina Härma elu ja looming Esimene eesti naishelilooja, -organist ja -koorijuht Sündis Raadi vallas 9.02.1864.aastal Ema ja isa olid muusikalise haridusega Suri 16.11.1941.aastal ja on maetud Tartu Raadi kalmistule Miina Härma haridustee Muusikalise alghariduse omandas iseseisvalt Lõpetas Tartus K.Schulze tütarlastekooli 1883.a. astus Peterburi konservatooriumi oreliklassi Miina Härma side Tartuga Töötas pikka aega Tartus koorijuhi ja orelimängijana Valiti Tartu Ülikooli audoktoriks Tartus Miina Härma nimeline kool Miina Härma organistina Tõi orelimuusika maarahva hulka Esines orelikunstnikuna nii linna- kui maakirikutes 1890.a. Esines
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
