o Ajakiri Tehnikamaailm … tasuta aastatellimus o Telisa 2 Pisikeses kirjas olevad tekstid o Jne Testijale abiks omadused ja oskused o Detailid, detailid, detailiid o Oskus näha suurt pilti o Fookuse vahetamine o Oskus ja julgus küsida küsimusi Ka teravaid küsimusi aga viisakalt o Uudishimu o Suhtlemisoskus o Lugemisoskus o Kirjutamisoskus Valik jaotusi testismisele o Arendus testine ja vastuvõtmine o Dünaamiline ja staatiline testimine o Checkimine ja testimine o Regressioonitestimine ja re-testimine o Funktsionaalne ja mittefunktsionaalne testimine o Manuaalne ja automatiseeritud testime Sobiv testimine o Desktop nimegeneraator lapsele nime valimiseks – elementaarne
Et usk pääseks paremini mõjule, oli vaja levitada kirjaoskust. 1684.a asutas Bengt Gottfried Forselius Tartu lähedal Piiskopimõisas seminari koolmeistrite ja köstrite (kirikuõpetaja abiline) ettevalmistamiseks. Õpiti lugemist, usuõpetust, kirikulaulu, saksa keelt ja arvutamist. Forselius ise koostas aabitsa.Aastatel 1684-88 õppis koolis u 160 eesti poissi. Rootsi aja lõpul pidi igas kihelkonnas kool olema. Rootsiaja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavalt kõrge. 1631 Gümnaasium Tallinnasse (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) 1630 Gümnaasium Tartusse, selle baasil 1632 Tartu Ülikool, tollase nimega Academia GustavianaÜlikoolis oli 4 teaduskonda: usu, õigus, arsti ja filosofiateaduskond. Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Tartu valiti ülikooli asukohaks geograafilise asendi tõttu Rootsi Baltikumivalduste keskpunktis.
ajalugu" Helid ja sotsiaalsed eristused; heliline koloniseerimine Haistmine: Lõhnade tajumine ja väärtustamine; "võõra" lõhn; "vaese lõhn"; lõhnade moraalne mõõde; konnoteeritud lõhnad Puhtus vs mustus, hügieeninormid kui kultuurinormid Nägemine: Kuulmis- vsnägemiskultuurid (suuline vskirjalik kultuuur Prillide leiutamine Visuaalmeedia ajastu: televisioon, internet; visuaalne lugemisoskus Värvide ja värvitajumise ajalugu Maitsmine: Maitsmismeele konstrueerimine. "Hea maitse". Vürtside ajalugu; suhkru kasutuselevõtt; soola ajalugu jne. Köögikultuur. Maitse ja rahvuse konstrueerimine: rahvustoit; maitse kui identiteedi oluline osa. Kompimine: Kõige keerulisem ja vähem uuritud valdkond, sest pole seotud konkreetse organiga. Üldisemalt seotud keha-ajalooga, s.h. zestide ja zestikuleerimise ajalugu.
õiguskorra struktuur, õiguse tunnetamise võimalikkus ja viisid, õiguse kehtimise alused, põhiväärtuste roll õiguses, õiguse põhistatus jne ... Definitsioon õigusfilosoofia on teadus, mis käistleb õiguse põhiprobleeme filosoofiale omasel kombel ja filosoofiliste meetoditega. Varem filosoofia kui jumalik tarkus, ent tekkis eri teaduste emantsipatsioon filosoofiast (eraldumine). 18-19 saj. Loomuõiguslikud kodifikatsioonid, viis äärmusliku seaduspositivismini. Samuti levis lugemisoskus ja raamatud, mistõttu 6 ülikoolid polnud enam niivõrd elitaarsed, vaja oli muuta nad uurijate ühendusteks. Saksa klassikaline idealism Kant, Fichte, Schleiermeier, Humboldt. Õigusteaduses valitsevaks suunaks sai ajalooline koolkond, rajaja Gustav Hugo, 3 punkti mida saab õigusteaduses vaadelda 1. mis on õiguspärane (õigusdogmaatika) 2. kas see on mõistusepärane, et see on nõnda (õigusfilosoofia) 3
pidi käima leerikoolis Tulemus: · 1780ndate lõpus oli eestlaste alal ligi 550 talurahvakooli: - Järgmise sajandi alguses taandareng · Uus jõudne areng peale pärisorjuse likvideerimist kui talurahvakoolide asutamine ja ülalpidamine läks maakondadele · Pärustp-de hulgast pärit koolmeistritest hakkas kujunema kaader, mis mängis olulist rolli rahvusliku liikumise mobiliseerumises 19 saj II poolel. · Elementaarne lugemisoskus eestlaste hulgas 18 saj lõpus: - LM-l 66% ja Eestimaal üle 50 % · Linnakoolid allutati 1803 Venemaa rahvahariduse ministeeriumile Tartu Ülikool · Kuna Põhja-Baltikumis puudus oma ülikool(1710-1802), omandasid baltisakslased (1700) akadeemilise hariduse saksa ülikoolides · Ülikooli taastamist soovisid linnad, rüütelkonnad ja v Browne ja takistuseks rahapuudus
+ piimakari Eestlastest mõisnikud Kadakasakslased Hilary Karu 40 D 11 EESTI AJALUGU + Jõukamad eestlased, kes võtsid endale sakslasest naise või õppisid ise saksa keele ära nõnda, et nende lapsed enam eesti keelt ei osanudki + (painduvad, kuhu vaja) Kultuur Haridus + Koolisundlus- oluline oli kirjutamis- ja lugemisoskus, kui seda osati, kooli ei pidanud minema, õppemaksu pidi ka maksma + Vallakool-kihelkonnakool- andekamad ja rikkamate vanemate lapsed + Õpetajate seminarid- Tartus ja Cimze's 1802.aastal Tartu ülikooli taasavamnine + Õppetöö saksa keeles + Parrot- esimene rektor + Struve- struve meridiaan täheteadlane + Baer- embrüoloogia + Pirogov- arst + Morgersten, Mantoiffel, Krause, Punge
Poliitiline rahvuslus oli suunatud Rootsi ja uniooni vastu. Norras poliitiline ja kultuuriline natsionalism võisid areneda teineteisest lahus. Kronoloogia ja väljendused, foorumid 1820-30. aastatel debatt. mida tähedavad mõisted Isamaa ja vabadus? Rahva vaimulaad? Rahva õigused? 1840.aastatel hoogne rahvuskultuuriline liikumine kus taanipärase kõrgkultuuri 10 vastukaaluks kujunes norrapärane moderniseeruv talurahvakultuur. Üldine lugemisoskus: ajakirjandus (SB eeskujud), ilukirjandus, populaarteadsuslik ajalugu. Varem suuline traditsioon. Ulatuslik rahvapärimuste ja keele kogumine ja uurimine, avaldamine (ka vanade saagade). Ka ainelise vanavara kogumine tutvustamine muuseumide kaudu. Ajaloo narratiiv 1) Kuldne muinasaeg: iseseisev elu ja ,,valitses üksmeel" 2) Allakäigu ja rahvusliku lõhestumise aeg Taani all 3) Rahvuslik taasärkamine uus Norra riigis uniooni raames kaks koolkonda:
keele tundides omandatud keelemõisted. Omandatud võõrsõnad toetavad võõrkeelte õppimist. Maailmakirjanduse autorite ja teostega tutvumine tekitab huvi võõrkeelte õppimise vastu. Õpitavas võõrkeeles kirjutavate autorite teoste lugemine ja arutamine süvendab huvi selle keele maa ja kultuuri ning ka kirjanduse originaalkeeles lugemise vastu. Matemaatika. Õppetekstide ja tekstülesannete mõistmist soodustab eesti keele ja kirjanduse tundides arendatav lugemisoskus. Arvsõnade õigekirja õppimine toetab korrektse matemaatilise kirjaoskuse omandamist. Loodusained. Loodusteaduslike õppe- ja teabetekstide mõistmine eeldab head lugemisoskust ja tööd tekstiga. Kohanimede ning loodusnähtuste ja -objektide nimetuste õigekirja kinnistatakse keele- ja kirjandustundides. Loodusteemalised tekstid õppe- ning ilukirjanduses aitavad loodust tundma õppida ja väärtustada. Loodusainetes omandatud sõnavara ning teadmised
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid, tasuvust ning põhimõtete ja korra tundmist ja rakendamist. Tar...
o Väljakujunenud astme ÕR intellekt alla normi, probleemid õppimisel, tavaelus nii väga ei ole. NB! Kasutatakse kerge vaimse alaarengu puhul ka terminit õpiraskus. o Spetsiifilised raskused vaid teatud õpivilumuste (lugemise, kirjutamise või arvutamise) omandamises. Selline eristus ei ole päris ühene. Praktikas võivad spetsiifilised õpiraskused välja näha nagu üldised õpiraskused, nt lugemisoskus kuna seda on vaja kõikides ainetes. Kui laps on hädas lugemisega, jääb hätta ka teistes ainetes kus vaja lugeda. Üldised õpiraskused Probleemsed on: o Tunnetusprotsessid, eriti metavõimed (taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu). Jääb hätta infotöötluses ja sellele baseerub akadeemiline haridus. o Motivatsioon sõltub keskkonnast ja õpetamisest. Jõukohasel tegevusel motivatsioon ei kao. Kaob kui lapselt oodatakse enamat, milleks ta võimeline on.
looduslikele seadustele. Tõi kaasa teoloogilise ratsionalismi ehk õpetus moraalist, mis on hea ja mis on halb. 11) Haridus- ja kultuurielu 18. sajandil ja 19. sajandi algul: Rahvaharidus: Põhja-sõda oli suur tagasilöök. Eesti alal loodi esimest korda talurahva koolide võrgustik, mis oli parem kui Liivimaal (Rootsi aeg), kuid Põhja sõja ajal koolide tegevus lõppes. Sisu: Sama, mis oli Rootsi aja lõpul ehk oli kolm olulist komponenti: 1) Lugemisoskus 2) Katekismuse tundmine (Usuõpetus) 3) Kiriku laulude laulmine. Talupojad, kes said hariduse õpetasid oma lastele ise, kuidas lugeda, katekismust ja kiriku laulude laulmist. Mõisade puhul kui räägiti koduõpetusest siis mõisnik palkas õpetaja, kes õpetaks lastele kõike. Kolmas õpetamisvorm oli leeriõpetus, mida viis läbi kohalik pastor. Põhiliselt see oli järeleaitamistunnid lugemisoskuses, usuõpetuses ja kiriku laulude laulmises. Kui inimene on leeris käinud
Alati oli ka erandeid, kes olid väga haridussõbralikud mõisnikud. 18 saj vene ülemvõimu ajal sõltusid talurahvkoolid eriti palju kohalikust kirikuhärrast. 18 saj esimene pool eriti kogu eesti ala ulatuses jäi väga ebaühtlaseks. Ka kooliõpetuse sisu oli väga ebaõhtlane, söltus enamasti sellest, mida kohalik pastor nõudis. Samuti ka kohaliku koolmeistri oskustest/ettevalmistusest. Õpetuse sisu jäi enamvähem samaks, mis roootsi aja lõpul: lugemisoskus, usuõpetuse alused ja lauluoskuse arendamine. Oluline osa oli ka koduõpetusel.- vanemad andsid oma lastele edasi oma teadmised nendest samadest valdkondadest Koolid arenesid paremini seal, kus olid pukis pietistlikud pastorid. Olulisemad ümberkorraldused algasid 1765 a. (1765 aasta positiivsed määrused) Liivimaal, kui võeti kindralkuberneri survel vastu otsuseid, et asutada uusi talurahvakoole. Selle kürval ka Katariina II mõjud, kes üritas nn valgustuse sammus astuma,
Diagnoosetteütlused annavad hea ülevaate sellest, kas lapsel ilmnevad kirjutamisraskused. Siiski ei pruugi need anda täpset pilti, vigade üldarv näitab ainult seda, et lapsel on raskused. Etteütlusest aga ei saa piisavat infot näiteks IÕK koostamiseks, just seda konkreetset last abistava materjali ja võtete leidmiseks Lugemisoskuse uurimine: Lugemisoskuse omandamine tähendab nii lugemistehnika omandamist kui ka loetust arusaamist. Elementaarne lugemisoskus koosneb kahest kesksest elemendist: kirjaliku teksti tehnilise lugemise ning tekstist arusaamise oskusest. Lugemistehnikat võime lugeda omandatuks siis, kui tähekombinatsioonide tajumine ning hääldamine õpilasele enam raskusi ei valmista ning ta võib kogu oma tähelepanu pöörata loetu mõtestamisele. Olenevalt lugema õpetamise meetoditest on lugemisoskuse arengut kirjeldatud läbi erinevate etappide, mis lähevad teineteiseks üle harjutamise tulemusel. Iga lugemisetappi iseloomustab
Eksperimenteerimine, poovimine. Antiigiideaalid. Äärmine uudishimu. Rida leiutisi, avastusi. 1453 langes Konstantinoopol - suur hulk põgenikke idast (N: El Greco). Maadeavastused tänu kompassile, trükikunst. 1492 avastati Ameerika, Magalhaesi reis. Saadi teada, et maakera on ümmargune. Võeti kasutusele Gutenbergi trükipress, mida kasutati nii headele kui halbadele tekstidele. 15.saj. lõpul oli juba igas suuremas keskuses oma trükikoda. Kasvas lugemisoskus, teadmiste levik. Piibel jõuab rahva sekka. Tekivad rahvuslike kirjakeeled, teaduskeeleks on ladina keel. 9 Teleskoop. Kopernik põhjendab heliotsentrilise maailmapildi, nimetati kosmiliseks sokiks. Seni oldi veendunud, et inimene ja maa on kogu loodu keskmes. Kunstis avastas Alberti perspektiiviprintsiibi. Püssirohi pani paugu keskaegsele hierarhiale. Petrarca ja Boccaccio panevad aluse humanismile, taotletakse inimese taassündi antiiksest vaimust lähtuvalt.
Kui inimene paistab silma ühes valdkonnas, on suur tõenäosus, et tal on väljapaistvad võimed teisteski. Vaimsete võimete struktuur J. B. Carrolli järgi. Carroll (1993) jagas vaimsed võimed kolme kihti (loe 1. ülessepoole): III KIHISTUS (üheosaline!)- ÜLDINE vaimne võimekus (g) e. üldine intelligentsus. II KIHISTUS (täpselt eelmise peal) kuni kümme laiemat võimet, millest olulisemad: kristalliseerunud intelligentsus (kui palju tal on võimet teada – lugemisoskus, üldinfo valdamine), voolav intelligentsus (inimese intellekti paindlikkus – loogiliste järelduste tegemine, arutlus, ül lahendamine uutes olukordades ja kontekstides. Kui on kristall intel-ses rohkem, siis on ka siin rohkem), üldine mälu- ja õppimisvõime. I KIHISTUS - kõige kitsamad võimed ~arvult 60 erivõimet: suutlikkus kasutada kirjakeelt (sõnavara tundmine, loetust arusaamine –
Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad...
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
vastandsuunaline nähtus – ratsionalism. Selle kutsusid esile Euroopas levinud valgustusideed. Kui pietistid põhjendasid ühiskondlikke ebakõlasid vähese kõlblustundega, siis ratsionalistid arvustasid sotsiaalset korraldust. Nad seadsid eesmärgiks rahva valgustamise ja õpetamise. Sellekohased tingimused aga olid Põhjasõja-järgseil aastail tublisti halvenenud. Koole oli napilt, samuti õpetajaid. Ja kõigest hoolimata oli eestlaste lugemisoskus suhteliselt kõrge, ehkki lugemist õpetati mitte niivõrd koolis kui kodus. Selleks aga oli vaja emakeelset trükisõna. Eesti talurahva tarbeks loodud kirjasõna koosnes üksnes vaimulikest raamatutest – katekismusest, palve- ja lauluraamatutest. Sellekohane põhiteos – Piibel – avaldati 1739.aastal, kuid tema ilmumist valmistasid ette mitmed varasemad trükised (Stahli, Rossihniuse jt teosed), eeskätt aga Uus Testament. Esmakordselt nägi see trükivalgust 1686
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju...
lugemist. Puudusid ka vajalikud vahendid tekstid, nende raske kättesaadavus, kallis hind ja ka otsene vajadus. Hariduse kujunemine Trükikunsti tunti 7.sajandil juba Hiinas; 1440ndatel leiutas Gutenberg trükikunsti Euroopalikus tähenduses vähenes kirjaoskamatus ning tekkis vajadus hariduse järele siit vajadus ka koolide järele. Tänapäevaselt tuntud koolid tekkisid 19.sajandi esimesel veerandil Euroopas ja Ameerikas. 17.sajandil Eestis lugemisoskus suhteliselt levinud, kirjaoskus hiljem. Hariduse kujunemine Industrialiseerimise ja linnastumisega tekkis vajadus uute oskuste järele. Koolihariduse jõudmist rahvahulkadesse soodustas: · Tööstuslik revolutsioon ja tehnoloogiline vajadus kvalifitseeritud ja õpetatud kaadri järele; · Rahvamasside surve valitsusele haridusküsimustes · Huvigruppide teke, kes nõudsid oma osa rahvuslikust rikkusest hariduse näol Hariduse kujunemine
Lapsele tuleb anda aega teksti lugemiseks. Pole mõtet küsida, ,,kas sul on loetud". Kui nii küsida, siis pooled tõstavad pea ja uurivad, kelle käest on küsitud ja laps kaotab järje ja algab lugema algusest. Kui tekst on ette loetud kõva häälega, siis selle lapse käest, kes luges, ei tasu küsida kohe, et millest oli juttu. Ta kulutab kogu tähelepanu lugemisele ja suuda mõelda, millest juttu on. Lastelt peaks nõudma ilmekat lugemist ka tekstülesande puhul, aga enamasti lugemisoskus kehv, siis väga raske saavutada ilmekust matemaatilise teksti puhul. Pigem nõuda intonatsiooni, et lause eralduks. Tekstülesande teksti peaksid saama ette lugeda eri tasemega lugejad. St esitusviis peab olema erinev, sest siis need lapsed ei harju ühe esitusviisiga. Vastasel juhul ei pruugi need lapsed teise inimese loetud tekstist aru saada. Vaja on kujundada järgmisi oskusi: - Eristada antut otsitavast Kuidas õpetada eraldama antud otsitavast? Selleks jagab õpetaja teksti osadeks
.. • Kus kohane, anna õpilasele võimalus selgitusteks. See võib olla suuline või kirjalik. Esita - sest sa pole oma pastakat, joonlauda ega pliiatsit alustamiseks valmis pannud...“ küsimusi, mis võimaldavad õpilasel toimunu (mis põhjustas peale tundi jäämise) valguses - sest sa pole ülesannet läbi lugenud [eeldades, et nende lugemisoskus on piisav – kui ei ole, oma käitumisele keskenduda. Me viitame ka põhiõigustele ja kohustustele õpilase käitu- peaksime leidma loovaid, abistavaid viise ülesande mugandamiseks ning samas nende misleppes (alates lk 42). Sel kombel toob õpetaja välja olulise tõsiasja, et õpilase käitumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
