LIIVALAIA GÜMNAASIUM Andero Mardo Klaas Referaat Tallinn 2006 Nii ehitusel kui ka mujal on tähtis läbipaistev klaas. Klaasi lähteaineks on sooda (Na2CO3), kriit või marmor (CaCO3) ja valge kvartsliiv (SiO2). Kui tehakse harilikku pudeliklaasi, pannakse liiv potti, lisatakse soodat ja kriiti ning asetatakse erilisse ahju. Pott peab olema tulekindlast savist, s. o. niisugusest, mis ei sula suurest kuumusest. Kõik kolm ainet - liiv, sooda ja kriit - keevad kuumutamisel kokku. Lõpuks saadakse sulanud klaas, vedel kui vesi. Kuid klaas on ainult pealtnäha veega sarnane. Jahtudes käitub ta hoopis teisiti kui vesi. Kui vett jahutada, jääb ta vedelaks, kuni temperatuur langeb 0 kraadini. Kui kraadiklaas näitab miinuskraade, vesi külmub ja muutub kõvaks jääks. Hoopis teisiti toimub vedela, sulanud klaasiga. Jahtudes tiheneb ta väga pikkamisi. 1200
meteoriidikraatrid. Ilumetsa kraatrite puhul on tegemist tugeva meteoriidilöögiga - kraatripõhi ulatub läbi pudedate Kvaternaarisetete üsna sügavale Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakividesse. ' Põrguhaua kraatri läbilõige (A. Aaloe järgi); a - 1 - moreen; 2 - turvas ja sapropeel; 3. Devoni liivakivi; 4 - purustatud liivakivi; 5 - glatsiofluviaalne liiv; 6 - liiv moreeni läätsedega; b - Põrguhaua plaan Põrguhaud on ühtlasi ka suurim neist, 80-meetrise läbimõõduga 12,5 meetri sügavune, mille kohal varem olla olnud kirik. See vajunud maa alla, kui sellesse sisenenud kolm jumalakartmatut venda. Seejärel saanud Põrguhaud kuradite asupaigaks, kuhu õhtusel ajal naljalt ei julgetud läheneda. Mõned vapramad olevat siiski puude vahelt piiludes põrguliste lõkke kuma näinud. Kuradi nime ei tohtinud aga ei
Peterburi Konservatooriumis: M. Härma , Artur Kapp jt. 1909 loodi Eesti Rahva Muuseum 1907 loodi Eesti Kirjandus Selts Laulumänguseltsud muutusid kutselisteks teatriteks , nt. "Vanemuine" , "Estonia" , "Ugala" jne. Kodune töö! Millistes valdkondades olid tegevad järgmised kultuuri tegelased: M. Klein , K. Mägi, E. Bornhöhe, J. Aavik, K. Menning, G. Suits, A. Kapp, J. Kunder , J. Köler G. Hachenschmidt, A. Adamson, F. Tunglase, A. Weizenberg, G. Lurich, K. Raud, J. Liiv, A. Wiera, M. Veske , J. Koort, A. Aberg, A. Saal, M. Härma, E. Vilde , A. Kunileid-Saebelmann Kirjandus: E. Bornhöhe, G. Suits, G. Hackenschmidt, A. Adamson, J. Liiv, E. Vilde, A. Saal Muusika: J. Aavik, A. Kapp, J. Kunder, F. Tunglase, M. Veske, M. Härma, A. Kunileid- Saebelmann teater: K. Menning, A. Wiera, Kujutavkunst: K. Mägi, J. Köler, kehakultuur: M. Klein, A. Weizenberg, G. Lurich, J. Koort, A. Aberg
Kuressaare gümnaasium Sophie Stepanov KASUTA ELU ELAMISEKS Luulekava Doris Kareva, Betti Alveri, Uku Masingu, Ernst Enno, Heti Talviku, Juhan Liivi, Kersti Merilaasi ja Piret Bristoli loomingu põhjal Kuressaare 2015 Ärge pange tähele, (Kareva 1990:5) Ma karjun vahest See on mul närvidest. Sageli vaatan ma kartlikult enese hinge, (Alver 1998:445) Sageli voogab seal pimedus, kurbus ja ōud. Päikesesäragi ehitab praegu ymber mu myyrid, (Masing 1998:470) on ainult aknad ainult vōōrad akna, (Kareva 1990:25) puulehtki vaatab valgust, vajub vette (Alver 1998:456) koos teistega. Ja siiski omaette. Ja minu nägu peeglis muutub tuhmiks. (Kareva 90:25) Ning olgugi et lōppematu näib (Alver 1998:436) mind piirava maailma söödav sisu, miskit sooja mul liigutab süles, (Kareva 1990:18) ma pean seda ho...
Mõisted: Muld-maapinna pude kiht, mille peamine tunnus on viljakus Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri,õhu ja organismide toimel/mõjul. Erosioon pinnase ärakandumine tuule või vee tõttu. Demograafiline plahvatus-rahvaarvu järk suurenemine ja ülerahvastus Füüsikaline degradatsioon maaressursside ja põllupinna vähenemine[ ..sest : (selle leiad altpoolt ) ] Mineraliseerumine-orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Huminifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste ainete jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks. Leetumine- protsess,kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalneosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamel.(Mulla viljakus väheneb ning see on omane okasmetsale) Kamardumine protsess...
12.02.2006 7 Tõeliste lahuste ja kolloidlahuste eristamine Tyndalli efekt Kolloidlahuses on valguskiire tee näha helenduva koonusena kuna kolloidosake hajutab valgust Kui juhtida valguskiir läbi tõelise lahuse, siis ei täheldata midagi 12.02.2006 8 Suspensioonid Pihustunud aine on tahke ja pihuskeskkond on vedelik Näiteid igapäevaelust: - Liiv, lubi + vesi = lubimört - Kustutatud lubi + vesi = lubjapiim - Tsemendisegud - Õlivärvid, lakid - Kasutatud mootoriõli - Kohvipuru ja teepuru + vesi = kohv 12.02.2006 9 Emulsioonid Pihustunud aine on vedelik ja pihuskeskkond on vedelik Näiteid igapäevaelust: - Rasvad, valgud + vesi = piim - Piimasaadused või ja koor - Margariin, majonees, kastmed - Mõned kehakaalu vähendavad
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Raamatukogunduse ja infokeskkondade eriala Meeli Roben TEADMISJUHTIMINE Referaat Viljandi 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teadmisjuhtimine on üsna hiljuti üles kerkinud kui otsene organisatsiooni juhtimisega seotud valdkond ja veel hiljem kui tõsise teadmustöö valdkond. Kuigi teadmiste juhtimisega on kaudselt tegeletud juba alates ajast, mil inimesed hakkasid tõsiselt oma tööle mõtlema. Näiteks on targad inimesed aegade algusest peale edasi andnud oma teadmisi ja oskusi järeltulijatele, et tagada oma püsimajäämine. Sellegi poolest on süstemaatiline teadmisjuhtimine ärilisel eesmärgil üles kerkinud sellisel kujul nagu me seda tänapäeval käsitleme alles mõne kümnendi eest ning pole seni kujunenud igapäevaselt kasutatavaks valdkonnaks juhtide seas. (Wiig 1997) Te...
Skulptuur · Ehitusplastika · Reljeefid · Vabaplastika Materjalid: puit, klaas, jää, plastik, liiv, metall, pronks, vaha V.Timofeev Mati Karmin ,,Jahil" ,,Kalevipoeg" Malm Betoon, raudkivi 1899 1990 Mati Karmin, Tiit Trummal
Lugemispäevik 8A ,,Vari" Juhan Liiv * Raamatu pealkiri: Vari * Autor: Juhan Liiv * Ilmumiskoht ja aeg: ,,Eesti raamat", 1981 * Tegevuseaega ja koht: 1880-ndad Eesti ¤ Ühised ja erinevad jooned Viljandi ja Kukulinna vahel Kukulinn Ühised jooned Viljandi * Soo äärde ehitatud linn. * Mõlemas linnas vähemalt * Maismaale ehitatud linn. * Peipsi ääres. üks kool. * Järve ääres. *Ehitati leivaanujatele ja * Mõlemates elavad * Ei ehitatud ainult vaestele. vaestele. inimesed
Füüsikalised omadused Normaaltingimustel sulab ränidioksiid temperatuuril 1710 °C ja keeb temperatuuril 2230 °C. Levik ja geoloogia Puhas ränidioksiid esineb looduses peamiselt mineraal kvartsina. Ränidioksiid võib esineda looduses kristallidena (kvarts), peitkristalsete agregaatidena (kaltsedon) või hüdraatunud amorfse massina (opaal), samuti ka klaasina. Ränidioksiid on väga vastupidav keemilisele murenemisele. Seetõttu on liiv, mis koosneb peamiselt ränidioksiidist, väga levinud sete. Mineraale, mille struktuuri kuulub ränidioksiid, nimetatakse silikaatideks. Et räni ja hapnik on maakoore peamised koostisosad, koosnebki maakoor valdavalt silikaatseist mineraalidest. Ränidioksiidist ehitavad oma koja mitmed organismid, näiteks radiolaarid ja diatomeed ehk ränivetikad. RÄNIKIVI Ränikivi on peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim.
tegelev äriühing. Firma tegeleb spordikaupade, jahi- ning militaarvarustuse, autotarvikute-varuosade müügiga ja maaletoomisega Tööriistad ja vahendid Kindad, turvajalanõud, kiiver, kaitseprillid Haamer, sõrg, nuga Kellu,lood Ketaslõikur, segumikser Akutrell, mootorsaag, naelapüss, klambripüss, asfaldilõikur Naelad, kruvid Armatuuri sidumiskonks Tellingud Aeroci plokiliim Nordic tsement Ehitusliiv Tehtud tööd Lammutustööd Krohvimine (nordic tsement, liiv, vesi ) Katuse viilude krohvimine(nordic tsement, liiv, vesi ) Paekivi hoonel vuukide täitmine (lubi tsement seguga) Aeroci plokkide saagimine Tellingute paigaldamine Puitkarkassi ehitus Kipsplaadi paigaldus ja pahteldamine (knaufi pahtliga) Voodrilauast lae ehitus Soojustamine (100mm kivivillaga) Pildid Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level
2. silbilised -naisriimid (tuli/suli) 3. -ja enam -libisevad riimid (tibima/sebima) homonüümriim - homonüümid kasutatud riimidena puhasriim - 1. täht muutub (loodus/soodus) irdriim - sarnaste häälikute kõrval ka erinevad häälikud (Hiina/piima) liitriim - kaks viimast sõna omavahel riimid (too mind/roo lind) Lüürika jaotus: · Luuletus: - Tunnused: rütm, värss, vorm, sõnum, kõlakujundid - Juhan Liiv "Muusika · Haiku: - Haiku on väike Jaapani loodus- või mõtteluuletus, mille sõnum on faktirikas ja detailne - Koosneb kolmest reast ehk värsist - Esimeses reas 5 silpi - Teises reas 7 silpi - Kolmandas reas on 5 silpi - Ellen Niit ,,Tihane" · Sonett: - Itaalia sonett: abab abab cdc cdc - Inglise sonett: abab abab abab aa - Betti Alver ,,Sügis"
5) Segisti trumli kasulik ruumala on 1000 l 6) Segu väljaandvustegur = 0,7 7) Liiva ülehulga tegur on 1,15 Ülesande lahendus. 1) Leiame vesi-tsementteguri (V/T) järgmisest valemist: 2 B = A x R (T/V 0,5), millest V/T = 1÷(C÷(AR)+0,5) A on koefitsient, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti ja valitakse järgmiselt: - kõrgekvaliteedilised koostismaterjalid (graniitkillustik, optimaalse lõimisega liiv, tugev tsement 52,5) A = 0,65 - keskmised materjalid (paekillustik, keskmise kvaliteediga liiv, keskmine tsement 42,5) A = 0,60 - madalakvaliteedilised materjalid (kruus, peenliiv, nõrgem tsement 32,5) A = 0,55 Ülesande lähteandmete põhjal tuleks A väärtuseks võtta 0,60 V/T = 1÷(30÷(0,6042,5)+0,5) = 0,60 2) Määrame graafiku järgi vajaliku (5 mm jämedune liiv). Läheme mööda vertikaaljoont
5) Segisti trumli kasulik ruumala on 400 l 6) Segu väljaandvustegur = 0,67 7) Liiva ülehulga tegur on 1,1 Ülesande lahendus. 1) Leiame vesi-tsementteguri (V/T) järgmisest valemist: B = A x R (T/V 0,5), millest V/T = 1÷(C÷(AR)+0,5) A on koefitsient, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti ja valitakse järgmiselt: - kõrgekvaliteedilised koostismaterjalid (graniitkillustik, optimaalse lõimisega liiv, tugev tsement 52,5) A = 0,65 - keskmised materjalid (paekillustik, keskmise kvaliteediga liiv, keskmine tsement 42,5) A = 0,60 - madalakvaliteedilised materjalid (kruus, peenliiv, nõrgem tsement 32,5) A = 0,55 Ülesande lähteandmete põhjal tuleks A väärtuseks võtta 0,60 V/T = 1÷(15÷(0,6032,5)+0,5) = 0,79 2) Määrame graafiku järgi vajaliku veehulga 1 m³ betooni kohta (lisa nr 1).
4. Joonised 7 5. Analüüs 4 6. Hinnang 5 Katse 3 Filtrimine 1. Eesmärk 5 2. Katse vahendid 5 3. Katse käik 5 4. Joonised 7 5. Analüüs 5 6. Hinnang 6 Katse 1 Setitamine, nõrutamine, filtrimine ja aurutamine 1. Eesmärk Esimese katse eesmärgiks oli eraldada tekkinud vee ja soola lahusest liiv. 2. Katse vahendid Katse vahenditeks oli meile antud: * keeduklaas * paber salvrätik * sool * klaaspulk * lehter *vesi 3.Katse käikKui olime tööülesande kätte saanud alustasime esmalt filtri valmistamisega. Selleks võtsime taskurätiku ja tegime sellest koonusekujulise filtri et panna see lehtri peale et hiljem liiva lahusest eraldada Jätkasime lahuse valmistamisega
eraldamine sugust, kasutates nende erinevat lahustuvust. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: Kaalud, mõõterilinder (250 cm3), aeromeeter Töövahendid: Kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, filterpaber Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi segus liivaga Töö käik. Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Paljude ainete puhul on soojendamine aga vajalik lahustumisprotsessi kiirendamiseks. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist (valge lint tähistab suurepoorilist filterpaberit) kurdfilter, asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähesel hulgal destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse statiivi abil keeduklaasi
Kus: m - anuma mass, g; m1 - liiva ja anuma mass, g; V - anuma maht, cm3. Puistetihedus määrati kaks korda, kusjuures iga kord võeti uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. 4.2. Terade tiheduse määramine. Kuivatatud liiva keskmisest proovist, mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaaluti liiva 200-300 g. See liiv puistati 500-ml mensuuri, kuhu oli eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määrati mensuuri lugemite vahena. Liivaterade tihedus arvutatakse valemist: m ρ L= V 2−V 1 Kus: m - proovi mass, (g) V1 - vee ruumala mensuuris, (cm3) V2 - vee ja liiva ruumala mensuuris, (cm3) Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3.
1.Paiknemine Eestis Palumaa on palumännikute ja nõmmede maastik,mis asub Haanja kõrgustiku kirdejalamil. 2.Geoloogilne ehitus Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt devoni ajastu liivakivid,pinnakatte aga punakaspruun liivsavimoreen. Aluspõhi paljandub paljudes kohtades jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Piusa raudteejaama juures leiduvat valget liivakivi kasutatakse klaasiliivaks. 3.Pinnamood Kõrgusvahed on Lõuna Eestis suured ja pinnamood mitmekesine. Viljakad moreentasandikud vahelduvad küngaste,järvede,soode,niitude ja metsatukkadega. Palumaal esineb palju liivikuid,aga ka põllumaid ja soid. Lk 1 4.Kliimaolud Atlandi ookeani põhjaosas toimuv aktiivn...
Sport 1. Paul Keres oli tuntud Eesti maletaja, kes saavutas mitmeid häid tulemusid males, aga tal on ka Eesti meistrivõistlustelt medal ühelt teiselt alalt. Mis alal? (2p) 2. Kes on see Ameerika korvpallitäht, kes jõudis noorima mängijana 26 000 punktini? Tema praeguseks koduklubiks on Cleveland Cavaliers ennem mängis Miami Heatis? (2p) 3. Kes võitsid selle aasta Austraalia lahtised (Australian Open) tennises nii meestest kui naistest? Mehest sai kuuekordne Australian Openi võitja, naine pälvis tiitli esimest korda. (2p) 4. Mis klubi võitis 50. Super Bowli (Ameerika jalgpalliliiga NFL)? (2p) 5. Kes on see pildil olev jalgpallur? Tema koduklubiks on Leicester City. (2p) Eesti riik 6. Millal ja kus loeti esmakordselt avalikult ette Eesti iseseisvusmanifest? (2p) 7. Nimetage kõik viis teenetemärki, mille president Eesti Vabar...
25. septembril käisin kuulamas jazzbändi X4 (ka tuntud kui Xpress Quartet). Kontsert toimus õhtul kell seitse pärimusmuusika aida väikeses saalis. Valisin selle kontserdi, sest mulle meeldib kuulata erinevatest zanritest muusikat ja jazzi pole ma juba ammu kuulamas käinud, seega ma haarasin võimalusest. X4 koosneb neljast Eesti jazzimaastikul tuntud muusikust, kelleks on Vladimir Võssotski (klahvpillid), Danel Aljo (saksofon), Kaarel Liiv (bass) ja Dmitri Nikolajevski (trummid). Bänd mängib omaloomingut ja jazz-fusion covereid, vahel ka improviseeritakse. Mulle paistis silma pala nimega ,,Whats Down", mille autoriks oli klahvpillimängija Vladimir Võssotski. Seda oli huvitav kuulata tänu hüppelisele ja rõõmsameelsele meloodiale, vaheldusrikkale dünaamikale, mis alustas vaikselt ja muutus pala keskel valjemaks. Trummid kõlasid teistest instrumentidest natuke üle seega oli loo alguses natuke ebamugav kuulata, aga
Tuul haarab kergesti kaasa liiva ning tekitab nii suuri liivatorme, et näha on vaid paari sammu kaugusele. Sahara on maalima suurim, Aafrika põhjaosas laiuv kõrb. Tema pindala on üle 8 milj. km². Sahara on madal ja tasane. Kõige kõrgem paik on 3415 m kõrgune. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mis asuvad merepinnast madalamal ja kuhu tekivad oaasid. Sahara on üks kuumemaid kõrbealasid. Varjus on seal mõõdetud kõrgeim temperatuur 58?C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Talvel võib harva isegi öökülma esineda. Mõned aastad on täiesti kuivad. Aastane sademete hulk jääb alla 100 mm, mõnedel andmetel alla 50 mm. Sahara ei ole liivakõrb, nagu arvatakse. Seal leidub ka kivikõrbeid (hammadasid), vaid viiendik on kaetud liivaga. Harvem leidub mõni soolakõrb (sebha). Saharas esineb sageli liivatorme samuume, mis kannavad edasi tuhandeid tonne liiva. Liiv tuiskab oaasidesse ja põhjustab inimeste ja loomade hukkumist.
Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi. b) Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen. c) Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. Karbonaatsus väheneb lõuna suunas pidevalt. Lõimis varieerub saviliivast kuni savini. d) Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen 2. Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal). Moreen on kaetud hilisema settega nt. Liiv või saviliiv. 3. Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid hästi sorteeritud setted (liivad, kruusad). 4. Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori). 5. Turvas soomuldade lähtekivim. 6. Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 7. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes. Lihtsustatud mulla mehaanilise koostise jaotus: osakeste läbimõõt alla 0,01 mm füüsikaline savi
(ameerika), Villu Kangur ja Kirke Kangro (eesti) *,,Joonistatud mees", helilooja Lauri Saatpalu (eesti) *,,Buenos Aires" muusikalist ,,Evita", heliloojad (briti)- Andrew lloyd Webber, Tim Rice *,,Milles küll on mu süü?" muusikalist ,,Hull sinu järele", heliloojad - George ja Ira Greshwin (ameerika), Kaari Sillamaa (eesti) *,,Tuulevaiksel ööl", helilooja - Jaan Tätte (eesti) Dirigendid: Edmar Tuul ja Rasmus Puur Solistid: Hanna-Liisa Võsa, Lauri Liiv, Liisi Koikson, Lili Kirikal, Sepo Seeman Orkestrisse kuuluvad: Anna-Maria Rannamägi, Merike Heldelberg, Liina Relson, Merlin Porkma, Kristel Olivia Tamm, Siiri Pappel, Kristine Järvan, Ann Mäekivi, Merili Merendi, Andrei Stin, Enno Lepnurm, Ann Kuut, Aike Randmann, Kristin Kuldkepp, Varvara Mikhaylova, Maili Madissoon, Kadri Kartasev, Annleena Liivango, Marten Altrov, Priit Loo, Edmar Tuul, Silmu Rom, Karin Karutoom, Tauri Kilsma, Taavi Tõnnisson, Rasmus Tulsk, Kristjan Järvan,
*Muld koosneb elusast ja eluta osast. Elus osa on pisiloomad, mikroorganismid. Eluta osa on 25% vedel osa: mulla vesi; 50% Tahke osa: mineraalne aine(45%) kruus, liiv savi ja orgaaniline aine(5%) huumus, organismid; 25% Gaasiline osa: õhk.. *Füüsikaline murenemine : Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis- mineraloogilise koostise muutusteta. Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimpragudes oleva vee jäätumise tulemusena. Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, tundra, mägedes. *Keemiline murenemine ehk porsumine : Kivimites olevate keemiliste elementide
PAIKNEMINE Pindala: 827 km², Eesti territooriumist 1,82 % Palumaa asub Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga. GEOLOOGILINE EHITUS Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt Devoni ajastu liivakivid, pinnakatte aga ka punakaspruun liivsavimoreen. Aluspõhi paljandub paljudes kohtades, jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Maastiku eripära tuleneb peamiselt sellest, et lavamaa moreenkate on Palumaal umbes 40%-l alast kaetud jääjärveliste liivakate setetega. Lõunaosas Eesti suurim orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes. PINNAMOOD Kõrgusvahed on Lõuna Eestis suured ja pinnamood mitmekesine. Viljakad moreentasandikud vahelduvad küngaste, järvede, soode, niitude ja metsatukkadega. Palumaal esineb palju liivikuid aga ka põllumaid ja soid. Aluspõhjas liivakivid ja lõunapool Võru-Petse...
Ado Reinvald Kirjutas luuletusi, jutustusi, naljalugusid ja näidendeid. Tema isamaaluule järgib Lydia Koidula eeskuju ning kirjanduslikuks nõuandjaks oli Friedrich Reinhold Kreutzwald. Tema luuletusest Kuldrannake on saanud rahvalik laul. Reinvald oli üks Sakala kaastöölisi ja levitajaid ning osales ka kalendrite koostamisel. Juhan Liiv Töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses . Olevikus kujunesid selgemini välja Liivi kirjanduslikud arusaamad. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Elu lõpus kannatas Liiv tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Üks Liivi eluloo tuntumaid motiive on, et hooti kujutles ta end olevat Poola kuninga ning asus ka mõne korra rongiga teele Poola suunas, kuni ta rongilt maha tõsteti ning tagasi Tartusse saadeti. Anna Haava
Kasvab kõduneval Kasvab okas-ja segametsades, okaspuupuidul,-tüvedel ja – eriti nõmme-ja loomännikutes. kändudel, vahel näivalt maaapinnal. MITTESÖÖDAV NOORELT VÄRSKELT SÖÖDAV Kasutatud allikad Raitviir, A.,Liiv, V. Maalehe väike kevadseeneraamat. Tallinn 2013 Raitviir, A. Maalehe väike seeneraamat. Eesti Ajalehed 2010. Korhonen, M. Tunne seeni. Varrak 2007. Kalamees, K., Liiv, V. 400 seent. Eesti Loodusfoto 2008. Ohtlik loodus: müüdid ja tegelikkus. Eesti Loodusmuuseum. http:// www.loodusmuuseum.ee/public/toolehed/2013_ohtlik_loodus/OL_vee bikataloog_EST.pdf Põnevaid seeneretki!
MULLA TÄHTSUS MULD ON ÜHENDUSLÜLI ELUSA JA ELUTA LOODUSE VAHEL TAIMEDELE KINNITUSPINNAS TAIMEDELE KASVUPINNAS LOODUSLIK FILTER ELUPAIK MULLAORGANISMIDELE OLULISIM TOOTMISVAHEND PÕLLU- MAJANDUSES. TAASTUV LOODUSVARA. TAGAB INIMESTELE TOIDUAINETE TOOTMISE MULLA KOOSTIS MULLA KOOSTIS MINERAALNE OSA ELUTU OSA ELUS OSA KIVID, LIIV, SAVI TAHKE VEDEL GAASILINE PISILOOMAD MIKROORGANISMID ORGAANILINE OSA HUUMUS SELGITA IGA KOOSTISOSA TÄHTSUST MULLA KOOSTIS ÕHK 25% MINERAALNE OSA 45% VESI 25% ORGAANILINE OSA 5% ORGANISMID 10% HUUMUS JUURED 80% 10% MULLATEKKE TEGURID
Oksiidid Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidide liigitus koostiselementide järgi: · Metallioksiidid Na2O, CaO, CuO, Fe2O3 · Mittemetallioksiidid CO2, CO, SiO2, P4O10 Nimetuste andmine oksiididele: · Metallioksiidide nimetamine: a) Püsiva oksüdatsiooniastme korral metalli nimi+oksiid K2O kaaliumoksiid, Al2O3 alumiiniumoksiid b) Muutuva oksüdatsiooniastme puhul metalli nimi(oksüdatsiooniaste)+oksiid FeO raud(II)oksiid Cu2O vask(I)oksiid Fe2O3 raud(III)oksiid CuO vask(II)oksiid Mittemetallioksiidide nimetused: · Indeksite(sümboli taga all) nimetamisel kasutatakse eesliiteid: 1 (mono) 6 heksa 2 di 7 hepta 3 tri 8 okta 4 tetra 9 nona 5 penta 10 deka N2 O5 dilämmastikpentaoksiid NO2 lämmastikdioksiid Anna nimetus oksiididele: · CaO P2O5 · Al2O3 N 2O · CuO ...
Mustus Pinnale Ohtlikkus Keemiline koostis Vees kinnitavus lahustuvus Hallitus kinnitunud vahel keemiline lahustub ohtlik Tolm ei ole kinni ei ole ei ole lahustub ohtlik Toidujäätmed vahel on vahel on keemiline lahustub Bakterid kinnitunud ohtlikud keemiline lahustub Liiv ei ole kinni ei ole keemiline lahustub ohtlik Karvad ei ole kinni ei ole ei ole lahustub ohtlik Rasv kinnitunud ei ole keemiline lahustub ohtlik Katlakivi kinnitunud ei ole keemiline ei lahustu ohtlik Rooste kinnitunud ei ol...
Inglismaa maavarad 1)Kivisüsi 2)Kips 3)Kaoliini 4)Maagaasi, Põhjameres 5)Naftat, Põhjameres 6)Tina, Cornwalli poolsaarel * Süsi ( taastumatu loodusvara) * Nafta ja maagaas ( taastumatu loodusvara ) Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. * kips,liiv,kruus ja lubjakivi Need on kaubanduslikud mineraalid , mida kasutatakse ehitusmaterjalide tööstustes. Neid kaevandatakse pinnastes karjäärides, kasutatades raskeid masinaid. Olulised on need põllumajanduses ja keraamikatööstuses Ludjakivist tehakse kriiiti. Kõrge kvartsi liiva kasutatakse klaasi valmistamisel. * Karoliin (Hiina savi) kasutatakse keraamikatööstuses ja ka paberitööstuses.
Kivimid ja mineraalid Tardkivimid Moodustuvad hõõguva laava või magma jahtumisel maapinnal või maakoores Graniit, gabro, pimss Soome, Rootsi tardkivimid nähtavad kaljudena Settekivimid Päikesekiirguse ja õhu käes, temperatuuri kõikumise ja vee toimel lagunenud' Kõige jämedamad setted rahnud, veerised Peenemad setted kruus, liiv, savi Setete liitumisel pika aja jooksul tekib settekivim Liivakivi, savikilt, lubjakivi Moondekivimid Tekkinud sette- ja moondekivimid võivad sattuda uuesti sügavamatesse kihtidesse, kus on kõrge rõhk ja kuumus. Kivimit moodustavad mineraalid sulavad osaliselt üles ja tekib uus kivimiliik moondekivim Graniit ----- gneiss Liivakivi ----- kvartsiit Lubjakivi ----- marmor Fossiilid
esinemist mullas.) Mullalõimised: NB! ,,võileib" Nimetus Tähis F-füüsikalise savi sisaldus liiv l 0-10% saviliiv sl 10-20% liivsavi ls1 20-30% ls2 30-40% ls3 40-50% savi s 50-100% Lõimise määramine sõrmeproovi meetodil: Vajadusel mulda niisutada (vesi ei tohi vastu läikida). Proovime teha kätega kuulikest. Kui ei saa, on liiv. Kui saab kuulikese teha, siis proovime teha 2-3mm nöörikest. Kui ei saa, on saviliiv. Kui saab teha nöörikese, proovime painutada. Kui murdub, on ls1. Kui saab peaaegu ringiks painutada, kuid siis murudb, on ls2. Kui saab ringikese teha, aga mõradega, on ls3. Ringike ilma mõradeta on savi. Mõisted: Mulla peenes- mulla osakesed alla 1 mm Mulla kores- mulla osakesel üle 1 mm Füüsikaline liiv- 0,01-1 mm Füüsikaline savi- osakesed alla 0,01 mm Mulla pH
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 24. november, 2015 1 1. TÖÖ EESMÄRK Selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni survetugevusele. 2. KATSETATUD MATERJALID Betoonist katsekehad, milles kasutati portlandtsementi CEM I 42,5 (normaalkivinev) 3. KATSEMETOODIKAD 3.1 Betoonisegu valmistamine. Betoonisegu valmistatakse eelnevalt välja arvutatud retsepti järgi. Segumasinasse puistatakse eelnevalt kaalutud killustik ja liiv ning segatakse, lisatakse kaalutud tsement ja segatakse. Lõpuks lisatakse kaalutud vesi ja segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Komponent Kogus [kg] tsement 3,708 liiv 7,848 killustik 14,364 vesi 2,4 vesitsementte gur 2,4 3.2 Betoonisegu konsistentsi määramine. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud
EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA LÜRO-EEPIKA Valm(Punik) Sonett Tragöödia(libahunt) Eepos(kalevipoeg) Muinasjutt(Hans ja.) Ood(Kuu) Komöödia(pisuhän.) Värss-romaan Muistend(Faehlman'i) Regivärss() Tragikomöödia() (jevgeni onegin) Nali(Peremees ja sul.) Luuletus(Igav liiv..) Draama(kolm õde) Poeem(vaskratsan.) Lühivorm() Haiku() Jant(säärane mulk) Ballaad(porkuni preili) Romaan(kevade) Epigramm() Libretto() Jutustus(ümera jõel) Kuuldemäng() Miniatuur(poiss ja lib) Kirjand() Müüt()
Loodusõpetus Loodusvarad- muld 5.klass 2010 Muld Maa pealmine kobe kiht Elupaigaks paljudele organismidele Mustmuld Koostis mineraalsed ained- kivid, kruus, liiv, savi orgaanilised ained- huumus mikroorganismid- kingloom, amööb taimede lagunenud ja poollagunenud jäänused elus ja eluta osa vesi õhk Mulla kasutusalad põllumajanduses taimede kasvatamiseks elupaigaks paljudele loomadele Muld Mullas elavad organismid mutid vihmaussid bakterid vetikad seened ainuraksed Vihmauss Mulla teket mõjutavad veeolud temperatuur organismid mulla vanus maapinna kuju Traktor põllul inimtegevus Kasutatud kirjandus
Ajalugu 64.pKr asus Colosseumi kohal Domus Aurea (ladina keeles “Kuldne maja”) 70-72. lammutati palee maha ja algustati Colosseumi ehitusega. 80. aastal pühitses Titus (Vespasiani poeg) Colosseumi sisse 100päevase avamänguga Aktiivselt kasutati 400 aastat Colosseum jäi varemetesse, sest Roomlaste väljavaated muutunud. Kasutusalad Gladiaatorite võitlused Võitlused loomadega Merelahingud Müütide lavastused Teatrid ja etendused Arhitektuur Põrand - puit ja liiv Salakäigud, tunnelid ja süsteemid loomade tõstmiseks ning vee juhtimiseks Ovaalne kuju Kreeka stiilis skulptuurid Colossus of Nero Legendid Põrgu müüt Taime müüt Tänapäev Kuulsaim turismiatraktsioon Roomas Üle miljoni turisti aastas Kontsertid Sümbol surmanuhtluse vastu (kuldne valgustus) Aitäh kuulamast!
4.2 Muldade lõimislik koostis Rohumaal tehtud sügavkaeves ülemises kihis oli kerge liivsavi ja alumises kihtides oli raskema lõimisega muld gleistumis tunnustega ( gleilaigud ja rostetäppid), mis on põhjustatud ajutise liigniiskuse pärast. Põllumaa sügavkaeves ülemine kiht oli ka kergema lõimisega ja allpool raskema lõimisega. Selline lõimise jaotumine on ilmselt tingitud ibe- ja saviosakeste ümberpaiknemisest. Metsa sügavkaeves pindmise kõdu kihti lõimiseks oli liiv. Järgmise horisondi lõimis oli kerge liivsavi ja allpool keskmse ja raskema lõimisega liivsavi. 9 ls1 ls1 liiv sl sl ls1 ls1 ls2 ls2 ls2/ls3 ls3
soosetted, eeskätt turbad. 52. Mulla mehaaniline koostis (granulomeetriline koostis) ehk mulla lõimisena (tekstuurina) mõistetakse erineva läbimõõduga osakeste suhtelist hulka mullas. 53. Peenes kõik osakesed, mille läbimõõt on alla 2mm. 54. Kores kõik osakesed, mille läbimõõt on üle 2mm. 55. Savi osakesed läbimõõduga alla 0.002mm. 56. Tolm osakesed läbimõõduga 0.002-0.063. 57. Liiv osakesed läbimõõduga 0.063-2mm. 58. Füüsikaline savi mullaosakesed läbimõõduga 1-0.01mm. 59. Füüsikaline liiv mullaosakesed suurusega alla 0.01mm. 60. Kruus korese rühm, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 61. Kivid korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 6-20cm. 62. Rahnud korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 20-60cm. 63. Mügi korese rühm: kruus, osakeste suurus 0
eeskätt turbad. 52. Mulla mehaaniline koostis (granulomeetriline koostis) – ehk mulla lõimisena (tekstuurina) mõistetakse erineva läbimõõduga osakeste suhtelist hulka mullas. 53. Peenes – kõik osakesed, mille läbimõõt on alla 2mm. 54. Kores – kõik osakesed, mille läbimõõt on üle 2mm. 55. Savi – osakesed läbimõõduga alla 0.002mm. 56. Tolm – osakesed läbimõõduga 0.002-0.063. 57. Liiv – osakesed läbimõõduga 0.063-2mm. 58. Füüsikaline savi – mullaosakesed läbimõõduga 1-0.01mm. 59. Füüsikaline liiv – mullaosakesed suurusega alla 0.01mm. 60. Kruus – korese rühm, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 61. Kivid – korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 6-20cm. 62. Rahnud – korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 20-60cm. 63. Mügi – korese rühm: kruus, osakeste suurus 0
11) Milline oli suhe Eesti maalikunstnike ja impressionismi vahel? Impressionism pakkus huvi, sellega puututi kokku välismaal, näiteks Pariisis õppides ja see toodi kaasa kodumaale naastes. 12) Kes oli A.Laikmaa noorelt surnud lemmik õpilane? A. Laikmaa noorelt surnud lemmik õpilane oli O. Kallis. 13) Kes oli murrangu aastatel alustanud I Eesti Vabariigi tuntuim portretist, nimeta tema tõid? N.Triik, kuulsamad portreed- kunstnikutest K.Mägi, A.Laikmaa ja kirjanikest Liiv, Tuglas, Suits. 14) Kes on I Eesti Vabariigi aegsetest maastikumaalijatest rahvusvaheliselt kuulus? Rahvusvaheliselt oli kuulus K. Mägi. 15) Milliseid Eesti maastike on K. Mägi maalinud? Saaremaa maastiku, Lõuna-Eesti maastiku, maalinud peaaegu kõiki järvesid. 16) Kes oli K. Mäega ja N. Triigiga Pariisis koos õppinud skulptor? Pariisis õppis koos nendega Jaan Koort. 17) Nimeta J. Koorti portreesid, mis materjale kasutas? Kasutas raskeid materjale, must marmor, basalt, must tamm
Ado Reinvald Kus on mu kallis isamaa, kus tahaks rõõmsast' elada, kus üliõnnis oleks ma ja millest võiksin kiidelda? Ei ole seal mul isamaad, kus vennad venda vihkavad, kus iga mees end targaks teeb ja sala kiusust üle keeb. Kodumaa metsad Jaan Lõo Kodumaa metsades kevade algus, kodumaa metsades -- hävitav talgus: heliseb kirves ja vihiseb saag, nende ees murdub viimne kui raag. Ohkaval hoigel langevad kased, kui surmani haavatud kangelased, maapinnale, emarinnale. Isamaale Juhan Liiv Mul puudub nii palju, palju, mis, ei tea ma ütelda: kas mehisust, välist viisi, ei mõista mind teised, ma teisi -- ei seda tea ma. Ühest aga pole mul puudu, oh seda on palju ju! Oh seda on palju, liig palju: mu armastus on mu kalju, mu kallis isamaa! Ilus isamaale anda Jakob Liiv Ilus isamaale anda oma noorus, laul ja leelu, ilusam veel ohvrit kanda, isamaa eest andes elu. Isamaad on ilus kaitsta, kui ta heitleb hädaohus; ilusam veel priiust maitsta, kui on täidetud kõik kohus.
Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest lõpuks savi. Murenemine on mullateke eeltingimus ja toimub kõikjal, nii kõrgmäestikus kui ka lauskmaal. Murenemise käigus kivimid peenestuvad ning lähtekivimile hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikalist murenemist ehk rabenemist soodustavad temperatuuri kõikumine, vaja oleks ka mineraalaineid, keemiline ja mineraloogiline koostisaine. Toimub soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel
суспензию. Сразу после взбалтывания суспензию сливаем с остающегося на дне твердого вещества. В конце концов, на дне посуды останется только золото, которое из- за своей высокой плотности всегда остается на дне. (2) 3. Liiv: suspensioonil laseme settida. Anuma põhja jääb liiv. Lahuse valame jaotuslehtrisse. Песок: дождемся, когда суспензии осядет. На дне посуды окажется песок. Раствор нальем в делительную воронку. (2) 4. Jood: jaotuslehtrisse lisame eetrit ja loksutame. Jood koguneb eetri kihti. Vee kihi laseme ühte anumasse, eetri kihi teise anumasse. Eetri jätame tõmbe all aurustuma. Anumasse jääb jood.
kuuluvad lähtekivim, kliima, reljeef, taimestik, loomastik, mulla vanus, mulla- ja pinnavee veerežiim ning inimtegevus. Passiivne tegur - selle mõju on pikaajaline ja inimelu vältel vägemärgatav. Aktiivsete tegurite mõju avaldub mulla omadustes märgatavalt kiiremini. Lähtekivim –murenemisest haaratud kivimiline pind, mille muld hakkab tekkima. See on pinnakatte ülemine osa mis võtab osa mulla tekkest ja mõjutab seda. Mulla mineraalne osa – lähtekivim. Kivikesed, kruus, liiv ja savi. Huumus – maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus – maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Mineraliseerumine – orgaaniliste ainete lagundamine lihtsateks mineraalühenditeks (CO2, H2O, NH3, oksiidid). Mullahorisont – mulla vertikaalläbilõikes (mullaprofiilis) silmaga eristatav maapinnaga horisontaalne eri värvuse (koostise), läbimõõdu, tiheduse ja struktuuriga mullakiht.
KIVISTAMISE KESKKONNA TINGIMUSTE MÕJU BETOONI OMADUSTELE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Katsetatud materjalid Kasutatud materjalideks oli tsement CEM I 42,5 (ehitustsement), looduslik liiv, paekivi killustik (fraktsioon 4/16), kraanivesi. 3. Kasutatud seadmed ja instrumendid Kaalud täpsusega 0,2g, kellu, metallvarras, seguküna, vibrolaud, metallplaat ja Abramsi koonus, mis olid eelnevalt niisutatud. 4. Töö käik Betoonisegu valmistamiseks läks vaja komponente: (289 kg/m3 ) tsementi 3,47 kg/12 l , liiva (674 kg/m3) 8,09 kg/12 l, peenkillustiku (1197 kg/m3 ) 2,94 kg/12 l, jämekillustikku 11,7 kg/12 l ja vett (180 kg/m3 ) 2,16 kg/12 l. Vesitsementtegur on 0,62
Maksuvaba 144,00 Tulumaks 21% Tk(töötukindlustus) 2,80% PK(pansionikindlustus) 2% Nimi Isikukood Palk Töötukindlustus Konn 850,00 23,80 Ivanov 723,00 20,24 Kask 49009122702 836,00 23,41 Saar 36702227023 262,00 7,34 Ööbik 87,00 0,00 Salu 48504142701 700,00 19,60 Roos 812,00 22,74 Nugis 718,00 20,10 Liiv ...
Päike 1. Päike tõuseb idast ja loojub läände. 2. Lapsed saavad keskmiselt kolm korda rohkem päikesekiirgust kui täiskasvanud inimesed. 3. Vihma ja päikese koostöös sündiv vikerkaar on nähtav ainult hommikuti ja pärastlõunatel. 4. Kolmandik vähijuhtumitest on päikesega seotud. 5. Betoon, liiv ja lumi peegeldavad UV kiirgust ja suurendavad päikese intensiivsust. 6. Päikesekiirgus on tugevaim ajavahemikul 10.00 ja 16.00 7. Päikese mõjuringis orbiitleb üheksa planeeti ja palju muid väiksemaid objekte. 8. Päike on eksisteerinud umbes 4,5 miljardit aastat. 9. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. 10
9.klass Praktiline töö Läänemaa maavarad Käesolev tabel püüab anda ülevaate Läänemaa suurematest loodusressurssidest, nende tekkeajast, maardlatest ja kasutamisest. Maavara Tekkeaeg Maardlad Kasutamine (2006 aasta seisuga) Kruus kvaternaar Jaakna, Kaopalu, Kasutatakse Keedika, Raatsiotsa peamiselt täitematerialina Turvas kvaternaar Kantu, Koverdama, Põllumuldade Laiküla, Leidisoo, väetamiseks, Lihula, Niibi, farmides Paadremaa, alusturbaks ja Palivere, Suursoo, k...
Seebikivi Naatriumhüdroksiid Marmor Kaltsiumkarbonaat Tšiili salpeeter Naatriumnitraat Punane rauamaak Raud III oksiid Rubiin Alumiiniumoksiid Magnetiit triraudtetraoksiid Lillatera Kaaliumpermanganaat Keedusool Naatriumkloriid Lubjakivi Kaltsiumkarbonaat Lubjavesi Kaltsiumhüdroksiidi vesilahus Raudvitriol Raud II sulfaat Dolomiit Kaltsium-ja magneesiumkarbonaat Kips kaltsiumsulfaat Boksiit Alumiiniumoksiid Katlakivi kaltsiumkarbonaat Kustutatud lubi kaltsiumhüdroksiid Kustutamata lubi kaltsiumoksiid Pesusooda Naatriumkarbonaat Söögisooda Naatriumvesinikkarbonaat Safiir Alumiiniumoksiid Potas Kaaliumkarbonaat Rauatagi Triraudtetraoksiid Karbonaat Süsihappe sool Mõrusool Magneesiumsulfaat Kriit Kaltsiumkarbonaat Glaugr...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
