Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Colosseum (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Colosseum #1 Colosseum #2 Colosseum #3 Colosseum #4 Colosseum #5 Colosseum #6 Colosseum #7 Colosseum #8 Colosseum #9 Colosseum #10 Colosseum #11 Colosseum #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor triintarnov Õppematerjali autor
Esitlus Roomas asuvast amfiteatrist, Colosseumist. Presentatsioon käsitleb ajalugu, kasutusalasid, arhitektuuri, legende, tänapäeva kasutusalasid ja pilte. Slaididel on teemast kirjutatud märksõnadega.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
docx

Vana rooma kunst

Ümara saali seintes paiknevad süvendid e orvad, millesse on paigutatud jumalate kujud. Ülal kupli keskel asub ava, suur OCULUS (silm, kupli kõrgeimas punktis asuv ava, mille kaudu hoonesse pääses õhk ja valgus), kust toredale mosaiikpõrandale langeb ere valgusvoog. Mõju on vapustav. Arvatakse, et Panteon võib kaaluda üle 5000 tonni. Proovi kirjeldada Panteoni nii seest kui väljastpoolt Rooma keisrid lasid rahva rõõmuks ehitada teatreid ja tsirkusehooneid, millest kuulsam on Colosseum, asukohaga Roomas. Mahutab ligi 70 000 inimest. See on neljakorruseline - kolm alumist korrust koosneb kaarteridadest (arkaadidest). Neljanda korruse seinapind on liigendatud pilastritega. Kaarte vahele on paigutatud poolsambad, mis alumisel korrusel on dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose stiilis. LOE KA TEISTEST EHITISMÄLESTISTEST Suure tähtsusega asutusteks Roomas olid saunad e termid, sest linnas oli vähe maju, kus oli võimalik end pesta

Kunstiajalugu
thumbnail
34
doc

Kunstiajalugu 10. kl suur konspekt

Geryoniga (540 eKr). Asub Louvre-is. võitjale (400 eKr). Asub Briti Muuseumis. (4. saj. eKr - 4. saj. pKr) Amfiteater Amfiteater on tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater. Antiikajal etendati Kreekas veinijumala Dionysose auks koorilaule ja näitemänge. Vaatajate kohad asuvad hobuserauakujuliselt ümber näitemänguplatsi. Pingid on tagapool kõrgemad, eespool madalamad. Nt Colosseum Roomas, amfiteates Arles'is ja amfiteater Tarragonas. Delphi amfiteater Kreekas. Vana-Rooma amfiteater tänapäeva Tuntuim amfiteater asub Itaalias. Prantsusmaal Arles-is. Fotol Rooma Kolosseum. Kapiteel Kapiteel on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa ehk antablemaani vaheline detail

Kunstiajalugu
thumbnail
9
doc

Uued maailmaimed - referaat

zürii oli 77 kandidaadi hulgast välja valinud. Hääletas üle 100 miljoni inimese üle maailma. Tulemused kuulutati välja Lissaboni staadionil toimunud tseremoonial, mida juhtusid näitlejad Ben Kingsley ja Hillary Swank. Saadet kanti üle enam kui 170 riigis ning hinnanguliselt jälgis seda 1,6 miljardit inimest. Seitsme uue maailmaime hulka pääsesid Hiina müür, Petra kaljulinn Jordaanias, Kristuse kuju Brasiilias, linn Machu Picchu Peruus, maiade kuulsaim linn Chichen Itza Mehhikos, Colosseum Itaalias ja Taj Mahal Indias. Hiina müür Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mis ehitati alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni, eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude (mongolid, türklased jt.) sissetungi eest. Mitmeid müürilõike ehitati alates 3. sajandist eKr, kuid Suur Hiina müür sai alguse ajavahemikus 220­200 eKr, kui esimene Hiina keiser Qin Shi Huangdi lasi erinevad müürilõigud omavahel ühendada.

Kunstiajalugu
thumbnail
10
doc

Rooma impeeriumi arhitektuur

Rooma impeeriumi arhitektuur (I-II pKr) Sissejuhatus Kuigi Rooma oli sõjaliselt väga edukas suurriik jätkus ka impeeriumi ajal Kreeka kunstnikelt eeskuju võtmine. Tihti loobuti kohalike kunstnike teenetest ja "imporditi" meistrid otse nende kodumaalt. Kõigel sellel oli aga ka positiivne väärtus ­ Rooma rikkad kollektsionäärid ostsid kokku kreeklaste töid ning nende koopiaid ja vaid tänu sellele saame aimu paljude tähtsamate Kreeka kunstiteoste iseloomust- originaalid on hävinud sõdades. Rooma ehitised on imposantsed ning nendes peitubki selle suurriigi hiilgus. Inimene tunneb ennast arhitektuurisaavutuste tohutute mõõtmete juures sipelgana. Referaat annab kokkuvõtva ülevaate rooma impeeriumiaegsest arhitektuuri põhivaldkondadest. Augustuse ajastu Augustus valitses 30 a. e. m. a kuni 14 a. m. a. j. Jätkus vabariigiaastail alanud kunstiareng. Ajalooline missioon, mille keiser endale

Ajalugu
thumbnail
19
doc

Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval

..................................... 12 10. Chichen Itza....................................................................................... 12 11. Taj Mahal...........................................................................................13 11.1. Taj Mahali kompleks........................................................................................13 12. Suur Hiina Müür...............................................................................14 13. Colosseum...........................................................................................15 14. Jeesuse kuju....................................................................................... 16 Kokkuvõte................................................................................................ 17 Kasutatud kirjandus............................................................................... 18 Sissejuhatus

Kultuurilugu
thumbnail
14
doc

Kunstiajaloo I kursus

ehitis -"Amfiteater"­ Rooma teatriehitis, kus astmetena tõusvate istmeridadega pealtvaatajateruum asus ellipsikujuliselt ümber ovaalse platsi, mitte poolringi või hobuserauakujuliselt nagu klassikalises Ateenas.Amfiteatrid olid esmajoones mõeldud gladiaatorite võitluste pidamiseks, kiskjatejahiks või merelahinguteks.Esinemisväljaku alla kaevati kelder kus paiknesid kambrid varustuse ja loomade jaoks. Suurim amfiteater on Rooma Colosseum, mis mahutas kuni 85 000 inimest. Romaani stiil (§ 28 Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised, § 29 Romaani stiili kujutav ja tarbekunst) Millal kujunes romaani stiil? Romaani stiil on keskaja esimene kunstistiil mis kujunes alles 10.sajandil. Mis on romaani stiili silmapaistvaim tunnus? See, et romaani stiil on keskaja kunstistiil, mis on esimene iseseisev kunstinähtus Lääne-Euroopas

Kunstiajalugu
thumbnail
27
docx

Uued ja vanad maailmaimed

lunastaja muutus brasiillaste soojuse sümboliks, kes avasüli külastajaid vastu võtavad. Tänaseks on kuju saanud ka suurepärase valgustuse ning mäetippu viivad tõstukid neile, kellele 220 trepiastet üle jõu käivad. Lunastaja kuju on kindlasti koht, kuhu tasuks tulla kõikidel, hoolimata sellest, kas ollakse usklik või mitte. Seda kuju ümbritseb mõnus aura ning see on ideaalne koht hingepuhastamiseks. 22 Colosseum Itaalias Colosseum on oma nime saanud oma läheduses seisnud Nero kolossi järgi. Seda kutsutakse ka Flaviuse amfiteatriks, sest Flaviuse perekonda kuuluv valitseja Vespasian alustas selle ehitust, selle avas aga 100 päeva kestnud tseremooniaga tema poeg Titus 80. aastal pKr. Kahjuks on tänaseks sellest suurejoonelisest areenist säilinud vaid varemed, on seal siiski palju vaadata ning hea kujutlusvõime korral pole just raske kujutleda pilti olnust. Kolosseum

Kunstiajalugu
thumbnail
13
doc

Vana-Rooma (konspekt)

b. Hobukaarikute võidusõit hipodroomil: · 4 võistkonda oma pooldajatega pealtvaatajate hulgas. · Läbiti 7 sirget tagasipöördega ümber tulba (u. 4 km). · Võistlejateks peamiselt orjad. · Circus Maximus (suur ringrada) ­ kuulsaim hipodroom Roomas linnas keisrite palee kõrval. c. Gladiaatorite ­ elukutseliste orjadest mõõgavõitlejate võitlused: · Amfiteatrid ­ ringikujulised gladiaatorite areenid (suurim oli Colosseum 50 tuhande pealtvaatajaga). · Võitles elu ja surma peale ­ võidetu saatuse otsustas publik. · Tavaliselt kahevõitlus ­ ühel kilp ja mõõk, teisel kolmhark ja võrk. · Võitlus metsloomadega. · Merelahingud Tiberi jõel (nt Salamise lahingu lavastamine). Rooma linnad ja kunst 1. Linnade areng a. Linnade tähtsus: · Linnadesse koondus majandus-, poliitika ja kultuurielu.

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun