Minu muusikaelamus Käisin vaatamas muusikali "Nahkhiir" Tallinnas 13. mail Rahvusoopris Estonia. Esmamuljed olid väga head, istusin saali rõdul viimases reas kus oli vapustav vaade lavale ja orkestrile. Muusikali ei tulnud vaatama ainult eestlased, seal oli ka väga palju välismaalasi. Panin tähele, et enamik inimesi olid vanemas eas. 1874. aastal Viinis esietendunud ,,Nahkhiir" on tänu meeldejäävatele meloodiatele, kaasahaaravatele tantsunumbritele ja peadpööritavale sisule kogu maailmas väga populaarne tänapäevani. See on seotud sündmusega, mis leidis aset enne opereti algust: Eisenstein ja Falke olid head sõbrad, kuni Eisenstein mängis Falkele vembu, jättes purjus sõbra maskiballilt tulles nahkhiire kostüümis parki magama. Falke on pärast seda õhtut otsinud võimalust Eisensteinile kätte maksta ja see kättemaks ongi opereti sisuks. Lühidalt ja naljatades võiks öelda nii: esimene vaatus kõigil on ming...
kes käis nõia juures abi palumas, armus kuningasse, ning valitseja põgenemise tagajärjel tekkis suur skandaal, sest saadi teada Amelia ja kuninga armastusest. Peaminister oli väga vihane nende peale ning maskiballil mees mõrvaski kuninga. Enne surma teatas kroonikandja, et ta on eksinud ja andestas oma mõrvarile. Enne kui Amelia nõia juures käis, lasi kuningas ennustada enda saatuse kohta ning võlur ütles majesteedile, et tema parim sõber tapab ta ning see ka juhtuski. Ooperi lavastaja on Arne Mikk, dirigendiks oli Jüri Alperten. Peaosades olid kuningas (Mart Madiste), peaminister(Rauno Elp) ja Amelia, peaministri naine( Aile Asszonyi). Teistes osades olid Ulrica (Riina Airenne), Oscar (Kristel Jõesaar), Silvano ( Rene Soom), Ribbing (Priit Volmer), Horn(Leonid Savitski), Amelia treener (Georg Gurjev) ja tantsusolistid (Seili Loorits-Kämbre, Daniel Kirspuu, Vadim Mjagkov). Lavateos oli sümpaatne kuigi tal oli ka puudusi. Näiteks ei sobinud kuninga rolli Mart
Retsensioon Käisime klassiga 17. märtsil 2013 vaatamas ooperit ,,Prints ja Kerjus". Valisime selle, kuna tegemist on uue ooperiga ning mõtlesime, et see võib hea kogemus olla. Etenduse dirigent oli Risto Joost, osades Märt Pius, Priit Pius, Jassi Zahharov jt. Lavastaja Andres Puustusmaa, kunstnik Ingrid Proos, valguskunstnik Anton Kulagin, koreograaf Elo Unt. Esitati vokaalmuusikat, instrumentaalmuusikat, orkestrimuusikat jm. Mul ei tekkinud ühte ja ainust lemmikpala. Kõik lood olid minu arvates sarnased ja lemmikut välja valida ei oska. Ooperi helilooja on Priit Pajusaar, kes on Eesti helilooja. Sündinud 6. aprillil 1964. Tema senised suurimad saavutused on seotud eurolauludega. Ta on loonud mitmeid laule Eurovisiooniks
Jeremy Irons on, filmiauhindadega Oscar, Kuldgloobus ja Emmy, pärjatud inglise näitleja. Tema tuntuimad osad on filmides “Visa hing 3,” “Raudne mask,” “Ajamasin” ja “Muutlik õnn.” Filmi muusika on komposeeritud Harry Gregson-Williamsi poolt, kes on inglise helilooja ning dirigent. Ta on kirjutanud muusikat ka paljudele teistele flmidele nagu näiteks “The Chronicles of Narnia: The Lion, the Witch and the Wardrobe,” “The Martian” ja “Shrek.” Lavastaja Ridley Scott Helilooja Harry Gregson-Williams Eva Green (filmis Sibylla) Jeremy John Irons (filmis Tiberias) Orlando Bloom ja Liam Neeson (filmis Balian ja Godfrey de Ibelian) Muusikapalu: ● Harry Gregson-Williams - France 1184 ● Harry Gregson-Williams - New World ● Harry Gregson-Williams - Marry Sibylla ● Harry Gregson-Williams - King's Fall ● Harry Gregson-Williams - Templar Fight
Carmen on väga ilus , temperamentne ning ka isekas tüdruk.Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Jose ´d, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma. Carmen keeldub ning Jose tapab ta. Rahvusooper Estonia toob ,,Carmeni" publikuni noor briti lavastaja Walter Sutcliffe, kelle fantaasiarohke lavalahendusega ,,Così fan tuttest" kujunes hooaja menutükk.Lavastaja Walter Sutcliffe'i sõnul on Bizet' ,,Carmen" mitmepalgeline. Käesoleval hooajal esietenduv ,,Carmen" on juba kümnes teatri ajaloos. Käisin ,,Carmenit" vaatamas rahvusooperis Estonia ,minu arvates oli see üks võimsamaid ooperi elamusi .Olen käinud vaatamas ka teisi oopereid kuid eelnev kogemus ei ole olnud nii üllatav ja huvitav . See oli ka üks kurvemaid mida näinud olen ,
elemente kui modernsust. Ooper on koostatud Luigi Illica ja Giuseppe Giacosa libreto Henri Murgeri romaani ,,Scènes de la vie de bohème" ainetel. Maailma esietendus toimus sel ooperil 1. veebruaril 1896 Teatro Regios, Torinos, esietendus Eestis toimus aga 29. oktoobril, 2010. Muusikaline juht ja dirigent on Arvo Volmer, lavakujunduse on teinud Ran Arthur Braun ja Riccardo Gallino Itaaliast. Noor lavastaja Ran Arthur Braun on otsinud võimalusi jutustada lugu oma vaatenurgast - näiteks on ta traditsioonilise materjali uudsel ja põneval viisil esitamiseks kasutanud kaasaegseid multimeedia vahendeid, seal on traditsiooniline ooperikäsitlus koos moodsa videokunsti abil tekitatud ruumilahendusega, seetõttu peaks etendus sobima nii noortele kui ka vanadele. Selline lavakujundus oli kindlasti traditsioonilisele vastupidiselt uudne ning ootamatu
teele kerkinud takistuste võitmine niivõrd palju mehisust, kuivõrd leidlikkust ja kavalust. Tema ooperid on vormilt veel numbriooperid. Neis on tähtis koht aariatel ja ansamblitel. Suur viisirikkus ja ilmekus muutis paljud neist üldrahvalikult populaarseiks. Tema viimane ooper on "Die Zauberflöte" (Võluflööt) ja selle kirjutas ta Viinis asuva rahvateatri jaoks. Sellel oli tema ooperitest üldse kõige suurem edu, kuid lavastaja oli varustanud ooperi sisu igasuguste efektidega, mis oleksid küll armetud ilma Mozarti muusikata. Veel Mozarti oopereid: · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Teatridirektor" (1786) · "Titus" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Kasutatud materjal: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/mozart_teele
Tema varajasest elust on vähe teada. · Sünnipaik: Inglismaal, Stratfordis · Isa John Shakespeare ja ema Mary Arder · 7 õde-venda · Õppis kohalikus grammatikakoolis 1582. abiellus tollal 18 aastane William endast 8 aastat vanema Anne Hathaway'ga. Naisega sai ta tütred Susanna ja Judithi ja poeg Hamneti. (Viimased olid kaksikud) Poeg Hamnet suri 11 aastaselt. 1587. aastal asus Shakespeare elama Londonisse. Seal töötas ta esialgu suflööri ja lavastaja abilisena, misjärel liitus Londoni parima trupiga ja osales The Globe'i rajamises. Temast sai näitleja ja dramaturg. Ta kirjutas teatrile palju näidendeid, kuid näitlejana polnud ta ilmselt kõige parem, sest ei mänginud isegi enda teostes peaosi. Shakespeare kogus jõukust ja omandas kinnisvara. 1612. aastal kolis tagasi oma kodulinna, kus nelja aasta pärast suri. Surres polnud mees kuulus. Elulooandmete nappus on pannud aluse ,,seikspiroloogiale", mis uurib
See on teatri ajaloos juba kümnes ,,Carmeni" hooaeg. Esitluses olnud lavastus põhineb ooperi algvariandil, kus muusikalised numbrid on põimitud kõnedialoogidega (levinuim on retsitatiividega versioon, mille pärast Bizet' surma tegi Ernest Guiraud). Solistideks olid Juuli Lill, Andres Köster, Albina Kotsetova, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Märt Jakobson, Aare Saal, Andres Kask ning Rauno Polman, kes olid kõik väga head ja tasemel. Lavastaja oli Walter Sutcliffe (Inglismaalt) ning muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Ooper ,,Carmen" põhineb samanimelisel novellil, mis valmis aastal 1846. Ooper ise valmis aastal 1875 helilooja Georges Bize poolt. Esietendus ei läinud hästi, publikule ooper ei meeldinud ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Pjotr Tsaikovski, mõistes teose suurust, ennustas ooperile hiilgavat tulevikku: ,,Kümne aasta pärast on see kõige populaarsem ooper maailmas." Ja tal oli õigus
Juhan Viiding/Jüri Üdi Kristiin Gildemann Triin Varblane Katrin Palmsalu Lapsepõlv, küpsusiga Sündis 1. juuni 1948 aastal. Peres noorim laps, ainuke poisslaps. Tal olid terviseprobleemid. Vaimult varaküps noor. Käis psühhiaatrilises kliinikus arsti vastuvõtul, kuid lõhenenud isiksuse diagnoosi ei pandud. Käis korra ka närviarsti juures. Haridustee Käis kokku kuues üldhariduskoolis. Lõpuks sai sisse Tallinna Töölisnoorte keskkooli ehk õhtukooli. 1968-1972 õppis Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedris ehk Lavakas. Töökohad Ema abil sai tööd trükikoja Kommunisti trükilao õpilase kohale, kuid nõrkade kopsude ja töökoha mürgisuse tõttu ei töötanud ta seal kaua. Järgmine töökoht oli ENSV Teatri ja Muusika Muuseumi laborandi kohal ülesandega korrastada fotoarhiivi. Peale Lavaka lõpetamist, töötas Eesti Draamateatris näitlejana. Oli eesti näitleja-lavastaja, poeet. Isiklik Abiellus Riina Kiisaga 20. märtsil 1972....
Elmo Nüganen Koostanud: Marie Tulik Isiklik Sündinud: 15. veeb 1962 Perekond: Abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga Kolm tütart Haridus: Tallinna 4. Tehnikakool Rätsep Tallinna Pedagoogiline Instituut Näitejuht Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunstikateeder Näitleja Töö Ugala teater Lavastaja ja näitleja 1988-1992 Tartu Ülikool Vabade kunstide professor 1999 EMA Kõrgem Lavakunstikool Õppejõud 1998-2002; 2008-2012 Tallinna linnateater Peanäitejuht 1992-... Telenäitleja "Ainus pühapäev" (1990) Telelavastus "Soo" (1992) Teleseriaal "Vabariigi valvur" (1994-1995) "Suflöör" (1993) "Armastus kolme apelsini vastu" (1994) "Seenelkäik" (2012) "Mandariinid" (2013) Rezisöör ja autor "Nimed marmortahvlil" (2002)
6000 Rahvaarv 1992 16400 4000 2000 2010 13023 0 1987 1917 1938 1969 1992 2010 Villu Mikk 7 Kuulsad Jõhvist pärit inimesed Näitleja Guido Kangur Lavastaja Elmo Nüganen filmi ,,Nimed marmortahvlil" Allikas: Google pildid Poliitik Kristiina Ojuland Allikas: Google pildid Villu Mikk 8 Haridus Jõhvi Gümnaasium
,,Musta pori näkku" Lavastaja Andres Noormets ütles pärast esietendust, et ta ei püüelnud reaalsuse kajastamise poole. ,,Seal on absurdseid olukordi, näiteks pole võimalik, et ühe inimese mälestused lähevad teise pähe," ütles Noormets. ,,Olin truu pigem sellele, mis toimus, mitte sellele, kuidas see toimus. Mulle meeldis väga, kuidas publik kaasa tuli. Tundub, et lavastuses on juttu eestlaste ühismälus olevatest asjadest, popkultuuris märgilistest tegelastest, seega tekibki kaasahingamine." Kirjanik Rein Raud ütles, et tema mälestused sellest ajast on veidi teistsugused, kuid on huvitav näha, kuidas ajalookäsitlused erinevad. Tegelased esitasid Raua sõnul omaaegseid prototüüpe pigem paroodia ja karikatuurina, kuid teinekord tabasid algset kuju väga hästi. ,,Mälestuste zanr on teatrilavale asetamiseks väga keeruline," lausus Raud. ,,Siiski on tore, kui inimesed üritavad oma ajalugu ja selles olemist lah...
Muusikal rääkis tütarlapsest, nimega Sophie, kes igatses altari ette sammudes toetuda isa käsivarrele, ent tal polnud aimugi, kes on ta isa ja kust teda leida. Avastanud päevikust 3 mehe nimed, kellega ema suhtles saatuslikul suvel 20 aastat tagasi, otsustas tüdruk isakandidaadid salaja pulma kutsuda ja selgitada välja, kes on ta isa. Sophi ema Donna sattus silmitsi selgeks rääkimata minevikusuhetega ning järgnes üks tragikoomiline segadus teise järel. Lavastaja Ain Mäeotsa sõnul on ,,Mamma Mia!" äärmiselt nõudlik ja keeruline muusikal ning on väljakutseks kõikidele osalejatele. Leelo Tungla poolt tõlgitud laulud kõlasid pisut harjumatult, kuid see-eest värskendavalt. Kõlav muusika on geniaalne ja laulud ei ole muutunud tüütavaks, mis sellest, et need on kuude kaupa kõrvus kõlanud. Etenduse staar oli kahtlemata Donna ehk Ele Millistfer, kuna ta suutis oma rolli välja mängida kõige usutavamalt, emotsioonide rohkelt ja hääle kõla oli
Retsensioon ,,Mamma Mia" 13.jaanuaril käisin Vanemuise kontserdimajas vaatamas muusikali ,,Mamma Mia". Lugu on tüdrukust,kelle nimi on Sophie. Tal pole õrna aimugi, kes on ta isa ja kust teda leida. Avastanud ta ema päevikust kolme mehe nimed, otsustas ta isakandidaadid salaja pulma kutsuda ning selgitada välja oma sündimise saladus. Sophie on abiellumas Sky-ga. Lavastaja on Ain Mäeots, kes on sündinud 25.detsembril 1971. Ta on väga tuntud ja minu jaoks üks parimatest lavastajatest. Tema lavastused Vanemuises on ,,Helisev muusika", ,,Detektiiv Lotte", ,,Beatrice" ja ,,Mamma Mia". Osades olid Ele Millistfer, Birgit Sarrap, Andres Dvinjaninov, Sepo Seeman, Tanel Jonas, Priit Strandberg, Merle Palmiste, Kaire Vilgats. Sophied mängis Birgit Sarrap,Skyd mängis Priit Strandberg ning isakandidaadid olid Andres Dvinjaninov, Sepo Seeman ja Tanel Jonas.
maksimaalne lühidus, dialoogide rohkus, tähtis pole mitte jutustus, vaid meeleolu. Undi maailmas on ühel ja samal hetkel kõik koos, kõik korraga. Tähtis on tunne, hetk, pilt, mitte lugu. Ta stiil taotleb täpsust ja objektiivsust, sõnade kokkuhoidu. Autor ei paku konkreetset lahendust, seetõttu on Undi loomingust raske üheselt tõlgendada ning konkreetseid järeldusi teha. Mati Unt pole mitte ainult eesti kirjanduse elav klassik, vaid ka omapärane ja tunnustatud lavastaja. ,,Hüvasti, kollane kass." Ilmunud 1963. aastal, oli ta esimene romaan, mille autor kirjutas keskkooliõpilasena. Lühiromaan, kus kujutab maalt pärit abiturient Aarne Veenpere viimast keskkooliaastat Tartus, suhteid korteriperenaisega tädi Idaga, tüdrukutega, sõpradega ja õpetajaga ning maailmas oma koha leidmise otsinguid. Kollases majas elav tädi Ida on ,,eestiaegne naine", kes on nõuks võtnud
· Doku mentaalfil m "Eesti partii ", erastuudio " Maurum " Teatrimuusika Kuulsa mad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutanud: · " C harlotte koob v õrku ", esietendus Haapsalus 13. aprillil 1984. See on ameerika ajakirjaniku E. B. White'i kunstmuinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor oli Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu, lavastaja Viktor Nelik , dirigent Andres Ammas. · risotoorium "Roheline muna". Sõnad Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. · ooper "Dispuut". Sõnad Enn Vetemaa
....................8 Kokkuvõte...............................................................................12 Pildid.......................................................................................13 Kasutatud materjal..................................................................14 2 Sissejuhatus Juhan Viiding (pseudonüüm Jüri Üdi; 1. juuni 1948 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Esimesed luulekogud ja luuletused avaldas Jüri Üdi nime all. 3 Elulugu Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja literaadi Linda Viidingu perre. Juhan oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. Viidingu haridusteegi oli niisama rahutu, kui tema iseloomgi - ta õppis kuues
Risotoorium "Roheline muna" Sõnad - Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus - Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. Levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. 3. Ooper "Dispuut" Sõnad - EnnVetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25 .- 27. novembril 1995. a. Lavastaja - Peeter Jalakas, dirigent - Olari Elts, solistid - Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan Veermaa ja Mati Tari. Saatemuusika - NYYD Ensemble. 4. "Väike merineitsi", esietendus 11. jaanuaril 1993 Jõgeval H. Ch. Anderseni muinasjutu järgi - muusikaline muinasjutt-ballaad. Laulusõnad kirjutas Jüri Leesment. Esitajaks oli Jõgeva I Keskkooli kooliteater "Liblikapüüdja". Lavastajad Lianne Saage-Vahur ja Maret Oja. 7
Maailmafilmi ajalugu Tod Browning ) Miks keegi ei räägi Tod Browningust, legendaarse "The Unholy three" lavastaja. Milline veider karakter ja filmikeel, mis annaks isegi Dr. Caligarile külmavärinad. Uhkem naistest ja asjadest, ta oli üldisusest erinev. Ta oli ka väidetavalt ühe või kaks korda elus olnud ehtevaras, koos oma teise naise Alicega. Lisaks veel amatöör mustkunstnik. Hollywoody lavastajana oli ta mitte just lemmik oma näitlejate ja kaasmeeskonna seas, mees kes oli mõne jaoks liiga konservatiivne ja teistele jälle liiga jäme. Beowning on haruldane lind, keda nii harva uuritud
Edgar Kant majandusgeograaf Ruut Tarmo Draamateatri näitleja Johannes Aavik eesti keele uuendaja Mari Möldre Draamateatri näitleja Johannes-Voldemar Veski õigekeelsuse korrastaja Priit Põldroos Tallinna Töölisteatri lavastaja Andrus Saareste eesti murrete uurija Karl Menning "Vanemuine" Julius Mark soome-ugri keele võrdleja Julius Mägiste soome-ugri keele võrdleja SPORT Harri Moora arheoloog Kristian Palusalu maadleja (1936.Berliin) Hans Kruus ajaloolane Paul Keres maletaja
Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike : kirjandus (süzee), näitekunst, kujutav kunst ( lavadekoratsioonid, kostüümid ), tants, muusika jne. Olenevalt sisust võivad ooperid olla koomilised, lüürilised, ajaloolised, muinasjutulised, traagilised jne. Libreto ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma. 17.sajandil pidi avamäng looma lihtsalt üleva meeleolu, et häälestada kuulajaid soodsalt ooperi nautimiseks. Edaspidi sai loomulikuks , et avamängus peab olema ooperiga ühine atmosfäär, veel hiljem hakati seal ka ooperis kõlavaid tähtsamaid teemasid tutvustama. Ooper jaguneb vaatusteks, vaatused piltideks, pildid tseenideks. Aaria ühe tegelase muusikaline iseloomustus, millele võib eelneda retsitatiiv; soolonumber.
vahendid, rahvastiku tuluallikad, raha Psüühika- Revans- kaotuse Distsipliin- Deklaratsioon- ametlik v hingeelu, tasategemine kindlaksmääratud kord pidulik avaldus, ametlik hingelaad teadaanne Puänt- vaimukas Rezissöör- Immuunne- tõvekindel Defitsiitne- ja üllatuslik koht lavastaja, mitteküllaldasel hulgal näitejuht, olemasolev Suveräänne- Seif- tulekindel Kandidaat- kandideerija Defekt- puue, viga, rike iseseisev rahakapp Tiraaz- trükiarv vm Totaalne- Konverteerima- ühest Bluffima- blufiga eksemplaride arv kõikehaarav, vääringust teise ümber eksiteele juhtima täielik arvestama
MUUSIKA Mõisted: · Libreto Ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma. · Aaria Selle kaudu väljendab tegelane oma tundeid, sündmuste areng peatub. · Retsitatiiv Aariale eelnev kõnelaul. · Ansambel Mitme tegelase üheaegne laul. · Duett Kahe solisti kooslaulmine. · Tertsett Kolme solisti kooslaulmine. · Kvartett Nelja solisti kooslaulmine. · Koor Etendab lavastuses rahvast. Ülesandeks on massistseenides anda toimuvale hinnanguid ja väljendada rõõmu või rahulolematust.
04.2010 Tallinnas Nukuteartis vaatamas muusikali ,,High school musical" ehk ,,Keskoolimuusikal". Muusikal toimus päevasel ajal ja pileti hinnaks oli 220 Eesti krooni. Muusikal hakkas kell 14.00 ning kestis koos pausiga kaks ja pool tundi. Kogu saal oli rahvast täis ja kõik kohad olid välja müüdud. Etendusel vist mingit väga erilist eesmärki polnudki, põhiline oli lihtsalt rahvale korralik elamus anda ning samas näidata ka, milleks meie noored esinejad võimelised on. Muusikali lavastaja oli Andres Dvinjaninov ja muusikajuht Kaire Vilgats. Peaosalist Troyd mängis ,,Eesti otsib superstaari" võitja Ott Lepland ja naispeaosalist Gabrielat mängis Mari Ronimois. Tuntumatest nägudest osalesid muusikalis veel Marilyn Jurman, Silver Laas,Getter Jaani, Andres Roosileht ja Tarmo Männard. Muusikali teemaks oli, et talve vaheajal koos olnud Troy ja Gabriela kohtasid üksteist juhuslikult koolis. Nimelt oli Gabriela kolinud teise linna ja õppima läinud
Teater (kreeka keelest theatron "vaatemngupaik") on sna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse nidendeid, oopereid, operette ja ballette. Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tnav (tanavateater). Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). Teater on teesklus, tembutus; vaatamisvrne sndmus. Niteks: Teeskles - ra mngi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. Teatrietendus snnib nitekirjaniku, nitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koosts. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rtsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatlised. Nitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades, niteks enne jahile minekut korraldati maagilisi mnge, millega paluti jumalailt head saaki. Mngunn pidi tooma nne ka tegelikku ellu. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kombetalitustest nitekunst. Eri rahvail on see isesugune. Teater kui meelelahutusasutus tekkis Vana-Kreekas
aastal Dortmundi Teatri tellimusel. Ooper räägib loo rootsi diplomaadist Raoul Wallenbergist, kes päästis teise Maailmasõja lõpul saksa koonduslaagritest 100 000 juuti. Ooper oli esitatud Saksa keeles, kuid see ei seganud sugugi vaatamist, kuna olid olemas nii eesti keelsed, kui ka Inglise keelsed subtiirid. Samuti sai kavast lugeda nii mõndagi sellest, mis süzees ees ootas. See tegi ooperisse süvenemise lihtsmaks ning arusaamise kergemaks. ,,Wallenberg" on maailmatasemel lavastaja Dmitri Bertmani ja julgeid lahendusi pakkuva kunstniku Ene-Liis Semperi fantastilises nägemuses lavastatud poliitiline nüüdisooper. Dmitri Bertmani kõmulised lavastused on tekitanud kõikjal maailmas elavat vastukaja. 2007. aastal sai ta ,,Wallenbergi" lavastamise eest Eesti teatri muusikalavastuse aastaauhinna. Samal aastal pälvis ,,Wallenbergi" kunstiline meeskond silmapaistva töö eest Eesti Vabariigi kultuuripreemia. 2008
Kirjutas nii et rahvale ja kuningale meeldiks. 4. Näitlejate kohustused Moliere teatris ja näitlejate tasustamine. · Kõik rollid, mis määrati, pidi vastu võtma. · Kui näitleja lahkus vabatahtlikult, siis maksti talle tema tehtud kulutused tagasi. · Kui näitleja lahkus pahandustega, ei saanud ta midagi · Palgad olid võrdsed. Jagati võrdselt ära, mis jäi teatri rahadest järgi. · Moliere sai kahekordse palga, kuna ta oli lavastaja, kirjanik ja näitleja. · Päevapalk oli neile, kes olid ajutiselt teatris. · Põhinäitlejad said palga palgapäeval. 5. Milles süüdistatakse Moliere'i pärast abiellumist? Teda süüsidtati verepilastuses. Kiriku järgi oli tema naine ta tütar. 6. Kaks tähtsat südmust, mis juhtus Moliere elus 1665. 1) Sündis tütar. 2) Ta sai kuninga soosingu, ning maksti 600 franki toetust, mida ta ei saanud kunagi korrektselt kätte. 7. Kes oli hüpehondrik?
Minu arvates sai ta orkestri juhtimisega suurepäraselt hakkama. Päris meeldiv üllatus oli see, kui keset sümfooniaorkestri mängu hakkas äkitselt kõlama elektrikitarri pala. Muusika poole pealt olid väga tähtsal kohal löökriistad, mis tõid etendusele põnevust juurde ning tegid seda reaalsemaks. Mulle meeldis mängitud tugudest kõige rohkem "Mäekuninga koopas". See oli orkestri poolt väga hästi mängitud ning kõlas võimsalt. "Peer Gynt'i" lavastaja, koreograaf ja kunstnik oli Mare Tommingas. Ka tantsud olid head ja lavaliselt oli etendus väga korrektne, aga tants jäi minu arvates siiski veidike muusikale alla. väõbolla sellepärast, et muusika ise oli omaette võimas elamus ning seetõttu oleks tants võinud mõjuvam olla. Tantsudest oli kõige põnevam jälgida neid, kuhu oli kaasatud palju esinejaid. Need mõjusid väga suurejooneliselt. Üksikuid tantsijaid oli ka kena vaadata, aga
vaatusesse, esimene vaatus veidi pikem ja teine lühem. Tegelased laulsid vene keeles aga tahvlil oli inglise ja eesti keelsed subtiitrid. Osades olid Linus Börjesson Rootsist, Maria Fontosh Rootsist, Karmen Puis, Jovita Vaskeviciute Leedust, Teele Jõks, Merunas Vitulskis Leedust, Valentina Kremen, Annaliisa Pillak, Märt Jakobson, Simo Breede, Jaan Willem Sibul, Aivar Kaseste ja Mehis Tiits. Helilooja on Pjotr Tsaikovski. Muusikajuht ja dirigent on Paul Mägi. Dirigent on Lauri Sirp. Lavastaja on Dmitri Bertman.Kunstnik Igor Neznõi.Kostüümikunstnik Tatjana ning valguskunstnik Andres Sarv ja Imbi Mälk. Ma ei kipu väga tihti vaatama ooperi teoseid ja eriti veel Vanemuisesse, teise Eesti otsa. Siiski olin varem näinud juba ,,La Traviatat'' ja ,,Julius Caesarit'' ning üks asi sarnanes väga ,,Julius Caesariga'' Pjotr Tsaikovski ,,Oneginis''. Nimelt oli minu arvates esimene vaatus selline
OOPER. Ooper on muusikaline lavateos, milles esitatakse kogu tekst lauldes. Ooper ühendab mit erinevat kunstilist valdkonda:kirjandust, muusikat, näitekunsti, kujutavat kunsti ja tantsu. Ooperi loomine algab helilooja ideest mille liberist kirjutab lahti liberetoks ehk ooperi tekstiks. Liberisti ja helilooja koostööna valmib partituur. Libereto alusel asub lavastaja partituuri järgides lavastust looma. Tähtis osa on ka kunstnikul kes loob lavakujundusega keskonna. Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. Mõnedes ooperites on instrumentaalsed vahemängud ehs intermezzo'd. Peaosi esitavad professionaalsed lauljad. Nad ei kasuta mikrofone, seetõttu koolitatakse neid laulma nii,et nende hääl kostaks üle orkestri ka saali viimaste ridadeni
vmt tegevust lõpetama Renessanss, renessansi uuestisünniajastu Mandariin tsitrusvili Renessanslik gooti ja kreeka-rooma Massaaz hõõrumine, mudimine elemente omav Materjal aines Reportaaz sündmuste kirjeldus Materiaalne aineline Ressurss, ressursi tagavara, varu Mausoleum haudehitis Rezissöör lavastaja Mehhanism masinavärk Revans kättetasumine Mikroskoop optikariist üliväikeste Revolutsioon riigipööre osakeste vaatlemiseks Rutiinne harjumuslik Misjon kristlik äratustöö Röntgen läbivalgustus Missioon kutsumus Modernne moodne Sekretär asjaajaja ametnik Monarh ainuvalitseja Snepper iselukustuv patentlukk
"Minu elulugu" Charles Champlin Raamatu tegevus toimub algul Inglismaal, hiljem Ameerikas ja põgusalt ka mitmes Euroopa riigis. Tegevusajaks on 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi esimene pool. Peategelaseks on maailmakuulus näitleja ja filmilavastaja Charles Chaplin. Teisteks tegelasteks tema kõrval olid näiteks vend Sydney Chaplin, sõber Douglas Fairbanks ja abikaasa Oona O Neill. Kõrvaltegelasi oli veel väga palju. Teoses esineb palju probleeme, kuna tegu on biograafiaga. Näiteks kuulsusega kaasnev pahupool ja keerulised olud ühiskonnas maailmasõdade ajal. Raamatu autoriks on peategelane Charles Chaplin ise. Ta on kahtlemata 20. sajandi tuntuim komöödiafilminäitelja ja -lavastaja. Ta oli fenomenaalne isik, kuna kirjutas stenaariumid, mängis peaosi, lavastas, produtseeris ja kirjutas filmimuusika oma filmidele ise. Kõige kuulsamaks sai ta oma Hulkuri rolliga. · Teie olete vallutanud maailma ja ta jääb ka edaspidi teie jalge ette, k...
vennast ning ühest pärandusest, mida nad kuidagi jagatud ei saa. Teose lavastajatöö oli mitmeti omapärane, kuid moodustas siiski lõpp kokkuvõttes ilusa terviku. Näitejuht oli käsitlenud Arthur Milleri teoses olevaid teemasid ja probleeme ülletavalt hästi. Hea lihvi nädendile lisasid iselaadsed ja konteksti igati sobivad näitlejad. Nad justkui täiustasid üksteise rolle, kuid samas ei jäänud kellegi isiksust tahaplaanile. Seda oli mõnus vaadata ning oli tunda, et lavastaja oli oma tööga ilusasti hakkama saanud. Näitlejate juures meeldis enim see, kuidas nad oma teksti siiralt ja tundeküllaselt edastasid.Etenduses oli kokku neil näitlejat: Guido Kangur, Riho Kütsar, Elina Reinold ja Aarne Mägi. Etlejad suudsid luua õige meeleolu 20. sajandi Ameerikast. Väga sügava mulje jättis Guido Kangur, sest tema pärast jäi mulje nagu oleks tegu komöödiaga, kuna temas oli peidus palju erinevaid külgi, millega ta üllatas.Tema kehastatud 89-aastane
Olav Ehala Sündinud 31.07.1950. Olav Ehala hüüdnimi on Olku. Õpingud, muusikutee kujunemine. Olav Ehala lõpetas 1969. aastal Tallinna Muusikakooli ja 1974. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal Eugen Kapi õpilasena. Aastatel 1970-1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. 1970-1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975-1991 muusikaala juhatajana. Aastast 1991 on Olav Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (1998 dotsent, 2004 professor) ning alates 2001 Eesti Heliloojate Liidu esimees. Mõjutajad. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele.Ta on kirjutanud muusika ligi 50 näidendile ja 60 filmile. Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Sapiroga. Filmi vallas on kõige viljakam olnud koostöö Priit Pärnaga Ehala on kirjutanud muusika peag...
Kontserdi retsensioon „Kratt” 24. oktoobril käisin Estonia kontserdimajas vaatamas balletti „Kratt”. See on Eduard Tubina ballett kahes vaatuses, mille maailmaesietendus toimus 31.märtsil 1943 Vanemuise teatris. Lugu räägib peremehest, kes teeb endale krati ning elustab ta. Kratt aga haarab Peremehe üle võimu ning süütab tema ettevõtte ning laseb ahnusel peremehe hukutada. Süngele loole vastukaaluks on balletis peretütre ja sulase armastuslugu ning palju lüürilisi ning humoorikaid tantsustseene. Eduard Tubin oli Eesti helilooja, kes elas 20. sajandil. Tema esimene töö muusikateatrile oli „Kratt”. Ühtlasi oli see ka Eesti esimene ballett üldse. „Krati” kirjutamist alustas Tubin 1938 aastal. Teose ainestik ja muusika tuginevad rahvaluulele. Esines sümfooniaorkester ja baleriinid. Peremehe osa näitles Jonathan Davidsson, kuradi osatäitja oli Jevgeni Grib, hirmuäratavat ning vaimukat kratti mängis Eneko Amoros ning armas Peretütar oli M...
Ooper ''Carmen'' Georges Bizet'i kirjutas ooperi ''Carmen''. Etendus oli nelja vaatuseline, oli kaks vaheaega. Lavastaja oli Inglismaalt pärit, Walter Sutclife ja Dirigeeris Risto Joost. Esitatud palad lauldi prantsuse keeles. Istusime 1. rõdu peal, seega oli näha kõike : orkestrit, dirigenti, eestikeelseid subtiitre, lava ja näitlejaid. Ooperisaal oli täis, vaid mõned kohad olid vabad. Teose helilooja, Georges Bizet, oli prantsuse helilooja, kes elas 19. sajandil. Ta sündis Pariisis, tema isa oli lauluõpetaja ja ta ema oli pianist, emalt ta saigi klaverimängu algõpetuse. Eriti andeka lapsena võeti ta juba kümneaastaselt mainekasse Pariisi Konservatooriumi. Bizet õppis seal komponeerimist ja klaverimängu. ''Carmen'' on ta enimtuntud teos, mis põhineb Prosper Merimee samanimelisel novellil 1846. aastast. Bizet on kirjutanud veel "Les pécheurs de perles" ("Pärlipüüdjad"), "La jolie fille de Perth", "L'arlésienne" ja klaveriteose "J...
Kontserdiarvustus "Luikede järv" Külastasin 28. oktoobril kell 19.00 Rahvusooper Estoniat, kus käisin vaatamas Pjotr Tsaikovski balletti "Luikede järv", mis esietendus Moskva Suures Teatris 20. veebruaril 1877. Teos on tuntud üle maailma ja väga palju lavastatud. Teos on neljas vaatuses. Antud etenduse lavastaja oli Toomas Edur, tema redaktsioon põhines Lev Ivanovi ja Marius Petipa koreograafial. Dirigendid olid Vello Pähn, Lauri Sirp ja Kaspar Mänd. Kunstnikuks oli Saksamaal pärit Thomas Mika ja valguskunstnikuks Taanist pärit Steen Bjarke. Kontsert oli üldjoontes väga ilus ja tore kogemus, seal oli olemas romantika, võitlus hea ja kurja vahel ning müstika. Peasosades olid Alena Skatula ja Denis Klimuk, kes said oma rolliga väga hästi hakkama
„Võlanõudjad“ William Shakespere „Veneetsia kaupmehe“ põhjal Shakespere „Veneetsia kaupmehe“ ainetel mängitakse draamateatri laval juba teist näidendit. Seekordne lavastus on eriline eriti uue tõlke ja uudse lavastuse poolest. Peeter Volkonski ja Hannes Villemsoni tõlkes oli värsivorm kuulates lihtne ja loomulik. Dünaamilisust ja ehedust lisas Ervin Õunapuu tume kaldus peegelpõrand, sädelevad klaasikillud näitlejate kasukatel, Taavi Varmi koostatud liikuvad taustaklipid ning Andreas W helikujundus. Kõige selle kooslus ning hea näitlejatöö viisid vaataja 16. sajandi Veneetsiasse. Shakespere komöödia süžee on võetud 14. sajandil ilmunud raamatust „Il Pecorne“ („Lollpea“) Näidendi põhiteemaks on laenamine ja võlgu olemine ning seda mõistes ei tuleks piirduda ainult rahaga, vaid võlgu olemine ka inimsuhetesse üle kanda. Esimest korda mängiti Shakesper...
Algus tundus mulle igav ning arvasin, et lavastus jätab mulle negatiivse mulje. Võlanõudjatest jäi kõige rohkem meelde kohtuistung. Ilmselt sellepärast, et see oli üks meeleolukamaid seikasid terves etenduses. Kõige enam mõjus Marta Laan'e väga hästi välja mängitud invaliidist doktori roll. Laan oskas selle rolli väga imekalt välja mängida. Arvan, et nii nagu mulle, meeldis ka ülejäänud publikule see lavateos. Näitlejad olid suurepärased, lavastaja oli teinud head tööd ning etendus jättis väga hea mulje. Ise seda ilmselt teist korda vaatama ei läheks, aga ühe korra soovitaks selle teistel kindlasti ära vaadata. Olen kindel, et see on õpilastele palju parem lahendus kui raamatu lugemine. Juba sellepärast, et selle loo mõttest saab niimoodi paremini aru ning jälgimine pole keeruline.
Arvustus balletile «Luikede järv» Mina käisin 6. mail 2016 vaatamas Pjotr Tsakoivski balletti «Luikede järv», mida etendati Rahvusooper Estonias. Esimest korda mängiti seda balletti 1877. aastal Moskvas Bolshoi Teatris. P. Tsaikovski on loonud ka 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Etenduse koreograaf-lavastaja on Toomas Edur, dirigendid on Vello Pähn, Lauri Sirp ja Kaspar Mänd, kunstnik on Thomas Mika (Saksamaa) ning valguskunstnik Steen Bjarke (Taani). Odette'i osa mängi Ekaterina Oleynik, prints Siegfriedi osa Jonatan Davidsson. Ballett tekitas minus lapsepõlve tunde, sest kõigile on teada viis «Väikeste luikede tantsust». Etenduse ajal tekkisid minus väga soojad ning positiivsed tunded. E. Oleynik lõpetas Valgevene Riikliku koreograafiakooli ning on tantsinud väga mitmes balletis. Aastatel 2013-14 oli külalissolist Washingt...
Voldemar Panso 30. november 1920 (Tomsk- Venemaa) – 27. detsember 1977 (Tallinn) Voldemar Panso oli: Eesti lavastaja Näitleja Teatripedagoog Teatriteadlane Lõpetas: 1941- Tallinna Konservatooriumi Lavakunsti Kooli 1955- Moskvas Teatriinstituudi Töötas: 1941–50 - Draamateatris näitlejana 1965- Noorsooteatri peanäitejuhina 1970- Draamateatri peanäitejuhina 1957- surmani juhatas Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedrit (mille ta ise 1938. aastal rajas) Mõned teosed: "Põrgupõhja uus Vanapagan: kolmeteistkümnes
sajandile väga tõepärased. Võin öelda, et riietusele oli etenduses rohkem tähelepanu pööratud kui lavakujundusele. See muutis ooperietenduse ka natuke üksluiseks, kuna enamus ajast oli lavale paigutatud vaid mõned postid ja üks laud. Kui ka lavale oleks rohkem keskendatud, oleks etendus minu jaoks ka meeliköitvam. Ooperietenduse juures ei olnud midagi halba, kuid puudusid ka iseärasused, mis oleks selle eriliselt meelde jätnud. Lavastaja oleks võinud lugu veidi teistmoodi tõlgendada ja fantaasial lennata lasta. Niiviisi jääks see ooper publikule kauemaks mällu. Giuseppe Verdi oopereid tuntaksegi just tema suurepärase muusika järgi. Kuid see oleneb ju ka sellest, kes neid meloodiaid esitab. Käesoleva etenduse ooperilauljate esituses kõlasid Verdi lood suurepärast. Lisaks sellele, et nende hääled kõlasid vapustavalt, nad ka näitlesid väga hästi. Erinevate näoilmetega tõid välja oma emotsioone
MADISONI MAAKONNA SILLAD Etenduse ,,Madisoni maakonna sillad" lavastaja on Peeter Tammearu, kes töötab Kuressaare Linnateatris. Esietendus 7.märts 2014 Sadamateatris. Muusikalise kujunduse eest vastutab Peeter Konovalov. Etenduse kunstnik on Silver Vahtre. Valguskujunduse eest kannab hoolt Andres Sarv. Etenduse autor on Robert James Waller, tema loomingust tegi dramatiseeringu Siri Niinikoski ning selle tõlkis Triin Sinissaar. Osades: Külliki Saldre(Francesca Johnson), Hannes Kaljujärv(Robert Johnson), Maria Soomets, Tanel
Eesti teatrid tänapäeval Kuldre Kool 8. klass Mariliis Kallion Eesti draamateater Eesti Draamateater on teater Tallinnas. Eesti Draamateater sai alguse lavastaja Paul Sepa era- teatristuudiost 1920. aasta sügisel. Eesti Nuku-ja Noorsooteater Eesti Nuku- ja Noorsooteater on teater Tallinnas. Nukuteater sai alguse 1. jaanuaril 1952. aastal. Teater on Rahvusvahelise Nukuteatrite Liidu UNIMA liige. Alates aastast 2006 kannab teater nime Eesti Nuku- ja Noorsooteater, kuna repertuaaris oli ja on järjest enam noortele suunatud lavastusi. Emajõe Suveteater Emajõe Suveteater on teater Tartus. Mittetulundusühing Tartu
Vähiliit. Räägitakse, et viimase poole sajandi muusika poleks sama ilma Tina Turneri ja Freddie Mercury´ta. Nende kahe tähe unustamatuid lugusid esitasid: Gerli Padar, Tanja Mihhailova, Birgit Varjun, Kaire Vilgats, Birgit Õigemeel, Ott Lepland, Uku Suviste, Oliver Kuusik, Mikk Saar ja Robin Juhkental. Laval olid Georg Otsa nimelise kooli sümfooniaorkester ja koor Siim Aimla juhatusel, Palestra tantsutüdrukud, Tallinna Tantsuakadeemia tantsijad ja Rütmika tantsurühm. Lavastaja oli Mait Malmsten, muusikaline juht Siim Aimla ja koreograafideks olid Reet Krieger, Kristin Pukka, Martin Parmas ja Eva- Lena Raenok. Tantsu- ja laulutendus oli kronoloogiliselt jaotatud osadeks, milles Jürgen Rooste tekstide põhjal jutustati meeleolukaid lugusid Tina Turneri ning Freddie Mercury elust. Vahetekste esitasid laval kaks näitlejat, Harriet Toompere ja Margus Prangel. Mitmetasandilisel laval, ainulaadsetes kostüümides lauldi, tantsiti ja näideldi läbi Tina ja
Teatriretsensioon Moliére ,,Misantroop'' 17. detsembril külastasin Von Grahli teatrit, kus Vat teater esitas Moliére'i traagilist komöödiat ,, Misantroop'', mille lavastajaks oli sveitslane Marcus Zohner. Teos räägib inimsuhetest: armastusest, põlgusest, armukadedusest. Tegevus toimub Pariisis, Celiméne'i majas. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622 aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu. ''Misantroobi'' lavalahendus ol...
Etenduse analüüs ,,Kvartett" Teater: Endla Teater Mängukoht: Endla Teater, Pärnu Lavastuse pealkiri: ,,Kvartett" Näidendi autor: Ronald Harwood Lavastaja: Enn Keerd Tõlge: inglise keelest Anne Lange Tegemist oli südamliku tragikomöödiaga. Koomilisel tekstil oli lavastuses väga suur roll. Kunstiinimestele mõeldud vanadekodus elavatest endistest ooperilauljatest ei hakanud hale, vaid sai naerda nendega koos ja ka nende üle, seda kõige positiivsemas tähenduses. Näiteks Feliks Kargu mängitud Reginald oli muidu nii härrasmehelik ja rahumeelne, kuid järskude üleminekutega muutus ta tigedaks vanameheks, kes hooldusõele roppusi karjus. Helene Vannari esituses Cissy oli ääretult soe, sõbralik ning siiras vanadaam oma väikeste humoorikate veidrustega, mis taas vürtsitasid etendust. Wilfi osas oli näitleja Raivo Rüütel, kes lustis laval vaimukalt, jäädes s...
,,Pähklipureja" P. Tsaikovski Pähklipureja ballett toimus 17.01.2014 kell 19:00 Vanemuise teatris Tartus. Heliloojaks oli P.Tsaikovski. Koreograaf-lavastaja oli Pär Isberg Rootsist, Muusikajuht ja dirigent oli Lauri Sirp, lavakujunduse eest hoolitses Bo-Ruben Hedwall Rootsist, kostüümidega tegeles Ann- Mari Anttila Rootsist ja valguskunstnik oli Torkel Blomkvist Rootsist. Enamik esinejaid olid välismaalt. Osades olid: Benjamin Kyprianos, Matthew Jordan, Raminta Rudzionyte, Emma Price, Hayley Blackburn, Julia Litvinenko, Jacob Hoover, Brandon Alexander, Julia Litvinenko, Hayley Blackburn, Silas Stubbs, Janika Suurmets ja teised. Etendustes osalesid ka Vanemuise Tantsu-ja Balletikooli nooremate ja keskmiste klasside õpilased. Ma arvan et balletti üldmeeleolu oli rahulolev. Ma usun, et polnud kedagi, kes kahetseks, et vaatamas käis. Esinejad tundusid ka väga rõõm...
Retsensioon Ooper „Carmen“ Käisin 21. aprillil Rahvusooperis Estonia vaatamas G. Bizet´ ooperit „Carmen“. Lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife ja dirigeeris Risto Joost. Esitatud palad on loonud Prantsuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsuse keeles, millest aitas aru saada inglise ja eestikeelsed subtiitrid. Ooper ise on segu pingeliselt psühholoogilisest draamast ja melodraamast ja mustast komöödiast. Sisult oli ooper väga traagiline. Kogu teose probleemistikuks on mustlastüdruk Carmen (Helen Lokuta), kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
