Rooma keiser, sai temast ka Austria asevalitseja koos oma ema Maria Theresiaga. Ta pidas oma ema reforme liialt ettevaatlikuks ning piiratuiks ja pärast oma ema Maria surma 1780. aastal sai temast Austria tegelik valitseja. Haridus Joseph II pööras väga suurt tähelepanu haridusele. Selleks, et oleks kirjaoskajatest kodanikkond, tehti kohustuslikuks 7aastane põhiharidus kõigile poistele ja tüdrukutele Koolides kehtestati riiklikud õppekavad Lubas koolide asutamise juutidele ja teistele usulistele Kasutatud materjal ENE 4. Köide http://et.wikipedia.org/wiki/Joseph_II_ %28SaksaRooma_keiser%29 http://en.wikipedia.org/wiki/Joseph_II,_Holy_Ro man_Emperor http://www.nndb.com/people/636/000101333/ ,,Võimsad valitsejad. Suurejoonelise kuningavõimu ajalugu." W.Hyvel (lk. 214215)
· Gladiaatorid olid Vana-Roomas elukutselised võitlejad. · Võitlesid üksteisega ja metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale, et pakkuda pealtvaatajatele meelelahutust. · Sõna gladiaator tuleb sõnast gladius,mis tähendas ladina keeles lühikest kaheteralist mõõka,mida kasutasid ka legionäärid. · Gladiaatorid valiti sunniviisiliselt sõjavangide, orjade, kurjategijate ja hiljem kristlaste seast. · Gladiaatoreid õpetati välja spetsiaalsetes koolides. Üks suuremaid koole oli Ravennas. Roomas oli neli kooli, millest kõige suurema oli Ludus Magnus. · Lanista-gladiaatorite väljaõpetaja Võitluste algus · Gladiaatorite võitlused said alguse etruskide tavast tuua surnute auks rituaalseid inimohvreid. · Esimesed gladiaatorite võitlused leidsid Roomas aset 264 eKr Forum Boariumil Marcus ja Decimus Brutuse vahel nende isa matustel. · Kui algselt peeti Roomas gladiaatorite võitlusi samuti
Loodi uus sotsiaalne kõrgharidussüsteem, mis teeb kõrgharidusele paljudele kättesaadavamaks. See kujutab endast lepingut, millega õpilane saab kogu haridusele kulutatud raha riigilt tagasi, peale seda kui ta on Eestis oma erialal 5 aastat töötanud. Soodne hariduspoliitika on siia meelitanud ka palju välisüliõpilasi. Lisaks soodsusele on Eesti muutnud hariduse innovatiivseks ja õpilassõbralikuks. Olles varem olnud iPad'i revolutsiooni eesotsas, on asutud koolides katsetama ka 3-mõõtmelisi puutetundikke projektorid. Tänu rahva üldisele kõrgele haridustasemele on lihttööliste palgad väga kõrgeks tõusnud, sest siis on Eestis nii vähe nõnda madala haridusega inimesi, kes näteks müüjaks sobiks. Kõik see omakorda on pannud Eesti majanduse uskumatult kiirelt kasvama, ning Eesti plaanib eurotsoonist välja astumist ja uue rahaühiku eegu kasutuselevõttu, et euro ei hoiaks Eesti majanfust tagasi.
Koolielu vanasti minu ema ajal Minu ema käis Põhikoolis aastail 1975-1979. Vanasti minu emal oli kooliajal kõigil ühine koolivorm. Tüdrukutel olid pluusid, seelikud, püksid, vestid, jakid ja ka ühesugused mütsid. Poistel olid pluusid, püksid, vestid, jakkid ja ka mütsid. Kooli riietehoid oli minu emal keldrikorrusel, mis oli alati kevadel vett täis . Enne lõuna- söögile minegut tuli koridori peale üles rivistada ja kontrolliti, kas käed on puhtad, siis mindi rivis lõunasöögile. Tuli täita igal aastal ühiskondlikke töötunde koolis. Näiteks kartuleid koorida, koristada, rohida jne. Kui poistel täid olid peas või tegid pahandust, viidi katlamaja ja katlamajas aeti juuksed maha. Igal aastal toimus minu emal klassiekskursioonid, Eesti erinevatesse paikadesse. Käidi ka bussiga Tallinnas teatris ja tsirkuses. Minu emal olid kooliajal ka tantsu-kursused, mis p...
oleksin tahtnud elada renessansis Renessans oli keskajale järgnenud 14.sajandi algusest 17.sajandi alguseni kestnud periood Euroopa kultuuris. Sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Põhjuseid, miks tahta elada renessansis on mitmeid. Esiteks see, et seda iseloomustab eemaldumine religioonikeskselt väärtuselt inimesekeskse maailmapildi suunas. Iseloomulikuks sai arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Renessansis väärtustatakse inimest kui isiksust ning hinnatakse inimliku tarkust kõige laiemas mõttes. Teiseks põhjuseks on kindlasti see, et renessassi ajastu juhtlauseks on "Ela tänases päevas". Kui seda lahti seletada siis inimene peaks elama üks päev korraga, mitte planeerima asju ette, sest kunagi ei või teada mida toob homne päev või mis juhtuda võib. Kindlasti oleksin ma tahtnud kohtuda selle ajastu kirjanikega, eriti William Shakespeare ja Dantega. Olen lugenud üh...
Lp õpetaja Mari Luige 37-90 10001 Tallinn 7.mai 2004 aruanne Osalesin hiljuti projekti "Tervis kõige kallim vara" lõpuseminaris Räpina linnas, Põlvamaal. Koolituskursuste läbiviijaks oli Räpina Rahvakoolituse Keskus. Seminar toimus 23.aprillil 2004. See seminar oli üliõpilastele. Hommikul, kell 10-10.15 oli osavõtjate registreerimine, hiljem oli loetud kokkuvõte koolides korraldatud ankeetküsitluse tulemustest. Projektijuht oli Rein Sokk. Korraldatud ankeetküsitluse teemad olid: õpilaste toitumine kodus ja koolis, õpilaste sportlikud harjumused, keskkond eluviisi mõjutajana. Kell 12-13 oli lõuna, kus menüüs oli esitatud ainult kodumaine liha ning puu-ja juurviljad. Väga tervislik lõuna terviseseminaril! Pärast toimus ka rühmatöö teemal "Kuidas propageerida õpilaste hulgas tervislikke eluviise". Seminari ajal me tegime järelduse, et
Mart Saar 1. 1889 1962. 1882- 1963. 2. Rahvamuusika oli tema jaoks miski, millesse tuli suhtuda ühtsesse tervikkus ja Mart Saare lo millega tuli aupaklikult ümber käia. ja ekspressio 3. Andis muusikatunde ja juhatas orkestreid Haapsalu koolides, tegutses koori- ja Tema loomin orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid Tema koorilaulud Koorilaulude kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks.. tekstuuriga ja 4. Ta mängis trombooni, harmooniumi, klaverit, orelit, Ta mängis k 5. oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Mart Saar oli
Arendav mäng: Õpime puid Õpime puid õppemäng on mõeldud pigem algklassi lastele, vanuses 7-10 aastat, kuid sobiks ka koolieelikutele vanuses 6 aastat. Lastega puuliike ja taimi õppides võiks korraldada eelneva õppimise/meeldetuletuse klassiruumis ning siirduda siis kuhugi parki või metsatukka otsima, et need lastele paremini meelde jääksid. Nii saame ühendada õppimise ning värsked õhus liikumise. Väljasõpe on muutumas üha populaarsemaks nii koolides kui ka lasteaedades. Klassiruumis võiks õpetaja lasta ringi käima pildi puust ning võimalusel ka selle puu lehe (kuusel ja männil käbi), et lapsed seda katsuda saaksid. Nii jään neil paremini ka meelde kui nad saavad reaalset lehte katsuda. Siinkohal siis treenime tunnetusprotsessi Mälu. Väljas võiks toimuda tegevus niiviisi, et lastele antakse näiteks seesama puu pilt või siis öeldakse puu nimi, mida nad otsima peavad. Puu leidnuna saavad nad ka Tajuda puukoort, vaadata mis
(RTL 1999, 70, 907; 2006, 74, 1360) ning toimetulekuõppe puhul enne 1. jaanuari 2011. a kehtinud haridusministri 15. detsembri 1999. a määrusele nr 59 ,,Toimetuleku riikliku õppekava kinnitamine" (RTL 2000, 3, 19; 2004, 106, 1705). Lühidalt võib öelda, et Põhikooli lihtsustatud õppekava alusel õppija saab läbida põhikooli teistsuguste kriteerimitega (võrreldes tavalist õppekava järgiva õpilasega). Antud õppekava järgi saavad määratud õpilased õppida kõigis Eestis asuvates koolides. Lihtsustatud õppekava kehtestab põhihariduse standardi intellektipuudega õpilasele. Näiteks kui õpilase õppekeel ei ole eesti keel võib ta eesti keele eksami sooritada kui teise keele koolieksami. Kuna LÕKi saab rakendada ka tavakoolides, võib see kasuks tulla selle alusel õppivatele õpilastele, kes tänu sellele puutuvad rohkem kokku PGSi alusel õppivate õpilastega ning kiirendada nende sotsialiseerumist.
nõudis võrdset kohtlemist armees, ning moodustas komitee, mis pidi lõpetama rassieralduse sõjaväes. XXII põhiseadusparandus (1951) 1951.a võttis USA Kongress vastu seaduse, mis keelab olla presidendiks valitud rohkem kui kaks korda järjest. Asepresidendiks valimine ei tule selle juures arvesse. (F.D. Roosevelt valiti enne presidendiks kokku neli korda järjest) Dwight D. Eisenhower (1953-1961) Lõpetas Korea sõja (1953) Segregatsiooni kaotamine koolides (1954) Browni-Hariduskomitee protsessis otsustas kohus ühehäälselt, et põhimõte ''eraldi, kuid võrdselt'' riigi koolides enam ei kehti. Aasta hiljem nõudis Ülemkohus, et kohalikud koolinõukogud viiksid otsuse ellu '' ettenähtud tähtajaks''. Eisenhower pooldas lõunaosariikide taotlusi, kuid ühtlasi nägi ta ka ette nn. Suure ülemineku. Kiiresti hakkas ta nõudma rassieralduse lõpetamist Washingtonis, et sealsed koolid oleksid eeskujuks kogu riigile, ning püüdis
Sotsiaaltöö hakkas Saksamaal arenema alles 20. sajandi alguses ja tegeles eelkõige vaeste ja teiste marginaalide abistamisega. Nüüdseks on sotsiaalpedagoogika ja koolisotsiaaltöö jätkuvalt teineteisele lähenemas ja põimumas, sotsiaalpedagoogika sisaldab koolisotsiaaltöö ja koolisotsiaaltöö sisaldab sotsiaalpedagoogika elemente. Koolisotsiaaltöö elemendid on aidanud laiendada sotsiaalpedagoogide praktilist tegutsemist koolides. Endisel Lääne-Saksamaal tunti kuni 1970. aastate alguseni vaid sotsiaalpedagoogikat ja see tähendas eelkõige sotsiaalpedagoogide töötamist koolides. Koolisotsiaaltöö, mis on otsetõlge inglise keelest [inglise keeles school social work, saksa keeles Schulsozialarbeit], nime all hakati mõistma koolidele teenuste pakkumist kooliväliste organisatsioonide poolt ja sellelt oodati abi privileegideta laste sotsialiseerimiseks ja koolis kohanemiseks
Sissejuhatus Tänapäeva hariduskorralduses on väga palju erinevaid probleeme. Üks oluline probleem on eestikeelse õppe sisseviimine vene koolidesse. Sellest ma täna räägin. Alates 1725. aastast on Eestis toimunud ka venekeelne õpe. Venekeelne haridus on erinevatel perioodidel olnud tõusuteel. Praegu võime me näha inimeste haridustasemes järsku langust. Kui vastame küsimusele miks, siis võime eristada peamisi põhjusi: 1. Mitte kuskil ei õpetata õpetajad, et õpetada vene koolides 2. Vähe kvalifitseerituid õpetajaid 3. Kasine rahastamine 4. Keeleinspektsiooni pidev kontroll, mis loob närvilise keskonna. 5. Liiga palju tähelepanu pööratakse eesti keele tundidele, mis vähendab teiste ainete teadmisi(aga eesti keele teadmised ka puuduvad) 6. Kooli politiseerumine, ka õpetaja ja koolijuhi elukutse 7. Madal palk, mis ei anna õpetajale motivatsiooni oma tööd paremini teha 8. Ja teised Milline on selle reformi sisu?
Siseelundite kahjustamine. ( heroiin, oopium) Palju muid kõrvalnähte. Probleemid narkootikumidega Hukkub sadu inimesi igal aastal ( eriti noori). Sõltuvus ei lase lõpetada kasutamist. Saadetakse korda kuritegusid, endale aru andmata. Narkoäri. HIV- viiruse levik. Keelud ei aita. Ravi on keeruline ja tihti ei aita. Kergesti kättesaadavad ja mõned ka odavad. Eestis levinum amfetamiin, fentanüül ja kanepitooted. Takistamiseks korraldatakse narkoreide. Ennetustööd koolides. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Alkaloid http://www.horisont.ee/node/118 http://www.hot.ee/pyhapaeva/narko/#2 http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=676 http://toidukeemia.weebly.com/ergutavad-ained.html http://goo.gl/eBo0Hk Tänan kuulamast! 2014
Keelteoskus on rikkus Igal riigil on oma emakeel, ning lisaks emakeele oskusele õpetatakse koolides juurde veel vähemalt kahte uut keelt. Kuid kas me õpime neid ainult ajaviiteks? Õnneks on tänapäeval meie maailm nii Peale emakeele omandamise õpitakse veel palju arenenud ,et on palju võimalusi teisigi erinevaid keeli. Seda ei tehta lihtsalt erinevate keelte õppimiseks. Kõige ajaviiteks või teiste ees uhkustamiseks. tähtsamad inglise ,vene ja saksa keel
Margit Metsma 12/13 S AÜ I KODUTÖÖ Making Sense of social work Mõtted: 1) Miks ikkagi suhtutakse sotsiaalabi saajatesse halvustavalt, miks sellel on natuke halb maik küljes. Kas inimesed on sellest lihtsalt väheteadlikud. Ehk peaks koolides varasemalt juba lastele õpetama väärtusi ja arusaama sotsiaaltööst laiemas mõistes meie kõigi igapäevaelus ja tegemistes. 2) Heaolu riikides on sotsiaaltöötaja eesmärk laiemalt parandada ühiskonna puudujääke. Sellest küljest vaadates, olekski nagu tegemist ,,musta tööga". 3) See on valdkond, kus alati toimuvad muutused ja pole olemas kindlaid valemeid probleemide lahendamiseks. Seega on tegemist elukestva õppimise ja pideva
puudutab antud maakonna arengut ja tegevusi, mõjutab ka mind kaudselt. 2) Eesti kõrgharidustrateegia aastateks 2006 2015 antud dokument reguleerib õpinguid kõrghariduseasutustes- ülikoolid, rakenduskõrgkoolid, akadeemiad. Kuna õpin rakenduskõrgkoolis, siis mõjutab see dokument ka mind, kuna kool lähtub sellest arengukavast. 3) Eesti keele arengukava 2011 2017 antud dokument reguleerib Eesti keele, kui riigikeele eksisteermisena ning selle õpetamisega koolides. Antud dokument puudutab kõiki meid, kes elavad Eesti riigis ja õpivad eesti koolidest. 4) Tõrva gümnaasiumi arengukava 2010- 2013- reguleerib Tõrva Gümnaasiumi õpilaste ja õpetajate tööd. Olen selle dokumendiga seotud selle kaudu, et mu pereliikmed õpivad antud koolis 5) Valga keskraamatukogu arengukava 2012- 2016- kokkupuude antud dokumendiga on kirjandusalane. Arengukava määrab raamatukogu arengusuunad aastateks 2012 2016.
1. nimeta 2 esimest eesti laulu ja mänguseltsi 1)vanamuine 1865 2)estonia 1865 2. 1 õppeasutus, kus hakati koolitama eesti soost kooliõpetajaid,nimi,kus asutati,esimesed kasvandikud asjaarmastajad heliloojad. Janis Cimze seminal 3. kus tekkisid 1eesti laulukoorid,1 pasunakoor (dirigent)? Esimesed laulukoorid tekkisid 19.sajandi 20-ndatel aastatel,koolides 4. kus ja millal toimus 1 teadaolev la . kus ja millal toimus 1 teadaolev laulupäev. Saaremaal sõrves 1863a. 5. 1 ÜLD.-millal,kus toimussalenud kollektiivid tartus 6. J.Hurda kõne 3 teesi:kelle loodud eestikeelesed laulud olid kavas,pealkirjad 1)parem haridus 2)avada eestikeelseid kõrgema astme koole Mu isamaa minu arm,sind surmani Aleksander saebelmann- kunileid 7. K.A.Hermanni tähtsus eesti muusika ja kultuuriajaloos (4-5 fak tegevusvaldkonnad,teened keeleteadlasena ajakirjanikuna. Tuntumad teosed loomingust. 1)kungla rahvas 2)oh l...
Juhtkiri: Kõikvõimalikud illegaalsed ärid kooli territooriumil ei ole õigustatud. Viimaste aastate jooksul on Tallinna koolides olnud aktuaalseks teemaks koolis tegutsevad nö. ettevõtjad. Ettevõtjate all peame silmas keelatud ainete (nt mokatubakas, kanep, erinevad uimastid ja narkootikumid) müüjaid. Paraku on äritegevust märgatud ka Pirita Majandusgümnaasiumis, mis langetab kooli mainet. Miks õpilased riskivad võttes enda peale sellise tegevuse? Kindlasti on selle teatud tagamaad. Levinud põhjendused on rahapuudus või lihtsalt oma lõbuks tegelemine. Paljud diilerid
11. Antipedagoogika peamised argumendid ja nende kriitika 12. Koolikohustuse kriitika. Illich versus Dearden 13. Tänapäeva lapsekeskse pedagoogika lähtekohad 14. Klasside õpetus Soome koolis 15. Kokkuvõttev hinnang Lapsekeskne kasvatus 2012 2. Lapsekeskse kasvatuse määratlus Bruhn jõuab tõdemuseni, et selle aja lapsekeskses pedagoogikas võib eristada kolme suunda: aktiivsus-, vabadus- ja sotsiaalpedagoogiline. Aktiivsuspedagoogid tahtsid asendada koolides valitsevat ühepoolset vastuvõttu eeldavat õpetusviisi õpilaste omaalgatuse ja aktiivsusega. Vabaduspedagoogid nõudsid eelkõige lapsest endisest suuremat lugupidamist, laiemat tegevusvabadust ning liikumisruumi. Sotsiaalpedagoogid rõhutasid kasvatuses sotsiaalseid külgi, millele traditsioonilise kooli esindajad olid vähe tähelepanu pööranud. White analüüsis ja järeldas et kasvatuses võib lapsekeskse hoiaku võtta kolmel viisil:
sisendatud; - kõrgharidust saab maailmas umbes sajas keeles, Euroopas 30 keeles, sh eesti keeles, Aafrika paarituhandest keelest ainult kümnes keeles; - maailmas on umbes 200 riiki, sh Eesti riik, kus põhirahvuse keel on riigikeel; - infotehnoloogia arengus oleme maailma esimese 30 arenenuma keele hulgas, näit Microsofti ehk Pisipehme tarkvara on emakeeles olemas 35 rahval, sh eestlastel, (kuid eesti koolides on emakeelne tarkvara kasutusel vaid 10% koolides ja kui paljudel meist?); - keelesüntesaatoriga ehk kõnetuvastusega st häälega toimiv arvutiprogramm on olemas- valmimas ainult 25 rahval ja meie, eestlased oleme juba täna nende esimese 25 hulgas tänu TTÜ keeletehnoloogide tööle ja vastavale riiklikule programmile aastaiks 2004-2011; keeleteadlased ennustavad muide, et tumedamas tulevikus jäävad elama just need mõnikümmend keelt, kellel on juba täna olemas korralik arvutitehniline tugi;
tegevuse võimalused. Toronto ülikooli professor R. J. Shepard rõhutas konsensuse vastuvõtmisel, et parim lahendus on igapäevased kehalised harjutused. Konkreetsed uurimistulemused tõendavad (meil professor R. Silla uuringud juba 1960. aastatel), et igapäevaste kehaliste harjutuste võtmine kooli tunniplaani ei mõju halvasti akadeemilisele edukusele. Igapäevase kehalise aktiivsuse ühe võimalusena on mõnedes USA ja Kanada koolides appi võetud 15-20minutine jooksmine, ujumine, aeroobvõimlemine või aktiivsed mängud kohe pärast tunde kehalisest kasvatusest vabadel päevadel. Muidugi on meil palju mõelda, kuidas muuta kehalise kasvatuse programmid kvaliteetseiks rahvusvahelist kogemust ja teadusmaterjali mõõdupuuks võttes. On selge, et loobuda tuleb spordialadele ja normide täitmisele orienteeritud programmidest. Esiplaanile peavad tõusma 1) tervise aluseks oleva kehalise
Tallinna ülikooli professor Kaarel Zilmer retooriliselt. Ning vastab ise, et mõlemad võimalused on reaalsed. Vaatleme neid eraldi. Kui on harrastajaid, tehakse ka võistlusi, kui on võistlusi, lihvitakse tehnikat ning saavutatakse seeläbi paremaid tulemusi. Ja vastupidi kui Veerpalu tõi kulla, leidus korraga paljudes eestlastes annus suusalembust, Veerpalu triumf innustas ka neid suuskadele asuma. Tõsi, mõlemad teesid on suhtelised: tuhandeid kettaheitjaid Eesti koolides ilmselt ei kasva ... Ning on harrastusi, mis teevad rõõmu lugematutele inimestele, kuid millest ilmselt kunagi tule olümpiaala näiteks kepikõnd. Reakreatiivsed uuendused aga pea olema seotud ei paljude harrastajate ega ka tippspordiga. Näitena toob Kaarel Zilmer välja erinevad vabaõhumängud, mida pakuvad näiteks turismitalud või seiklusspordikoolitajad isetehtud tasakaalurajad, nöörisikutamismängud ja ämbritassimised ..
kultuurist. nekrutiandmisekohustus- Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille järgi talupoegadel tuli enda seast anda Vene väeteenistusse teatud arv mehi ehk nekruteid. vallakogukond- Kõik vabaks lastud talupojad kuulusid oma elukohajärgse talurahvakogukonna juurde, mille üle teostas kontrolli mõis. venestamine-Vaja oli Vene riiki modenseerida( euroopalikumaks muuta), tunti ohtu Saksa keisririigi ees ehk siis taheti ka julgeolek tagada, baltisaksa ametnikud vahetati venelaste vastu, koolides õppekeel vene keel, püüti inimesi usku vahetama (vene õigeusk). rahvuslik ärkamine- Kultuuriline ärkamine, eestlaste eneseteadvuse tärkamine, Loodi eestikeelne õppekirjandus, kirjakeele arrendamine, rahvaluule kogumine, tekkis eestikeelne kirjasõna, rajati laulu- ja mänguseltse, pandi alus esimesele teatrile Vanemuisele ning eestikeelsele ajakirjandusele. Aleksandrikool- Idee oli luua kool, kust saab eestikeelse keskhariduse, koguti annetusi kooli rajamiseks. Sellisena kooli aga
Püüdke hinnata, mil määral on saavutatud tasakaal ja mil määral on see tasakaalust väljas. Samuti, milliseid eeliseid pakub tasakaalu saavutamine, milliseid probleeme tekitab tasakaalu puudumine või ühe osapoole domineerimine. + Haridusasutuste tegevuse majanduslik kindlustamine on lahus pedagoogilisest juhendamisest ja kontrollist. Maakonnal on kindel roll ka olümpiaadide, tasemetööde, põhikooli lõpueksamite ning gümnaasiumi riigieksamite korraldamises. Kõigi õppeasutuste juhid valitakse avaliku konkursi korras. Olenevalt asutusest ja omandisuhtest on konkursi väljakuulutaja ning valikuprotseduur erinevad. Oluliseks koostöövormiks maavalitsustega on kujunenud maavalitsuste haridus- ja kultuuriosakondade juhtidest koosneva Hariduskorralduse Nõukoja tegevus, kelle kaudu vahendatakse koolikorralduslikku informatsiooni, samuti on nõukoja liikmed olnud kaasatud ekspertidena hariduskorralduslike otsuste/õigusaktide ettevalmistamisse. ...
Ühekordsed toetused peredele mida makstakse olenemata pere sissetuleku suurusest: · Laste sünnitoetus, vald korraldab igal aastal piduliku peolauaga vastuvõttu kus igale beebile kingitakse nimeline hõbelusikad. · Ühekordne ranitsatoetus mõeldus esimese klassi minejale · Gümnaasiumi toetus mõeldud valla lastele kes jätkavad peale põhikooli lõpetamist õpinguid gümnaasiumis. · Jõulupakid kõikidele lastele valla koolides,- lasteaedades,- ja kodustele lastele. Ühekordsed toetused mis sõltuvad pere sissetulekust: · Suur perede osalemine igal aastal suvepäevadel, vald maksab nende eest osavõtumaksu Suur Perede Ühendusele. · Kord aastas tasuta küttepuude toetus majanduslikus raskustes peredele kes elavad kaevanduspiirkonnas · Laagrituusikute kompenseerimine
Esimesed koolid avati Tartule lähemates kihelkondades: Laiusel, Pilistveres, Sangastes ja Kambjas. (Andresen: 1981, 20.) Forselius mõistis, et ühest koolist kihelkonnas ei piisa selle piirkonna laste õpetamiseks. Ta soovitas lugemisoskuse kiiremaks levitamiseks asutada lisaks küla- ning mõisakoole. Tema kaugemaks eesmärgiks oli lugemisoskuse levitamine ettevalmistuse saanud koduõpetajate kaudu. Sel viisil hakkas lugemisoskus levima ka tütarlaste hulgas. „Forseliuse eluajal õpetati koolides lugemine selgeks umbes tuhandele lapsele“ (Andresen: 1981, 22). Rahvakoolide rajamisega kaasnes vajadus õppekirjanduse järele. Seni puudusid ka lastepärased kooliraamatud. Kuna Forseliuse õppemeetod eeldas, et kõigil lastel oleks ühesugune õpik, otsustas ta kirjutada aabitsa. „Aabitsast sõltus lugemaõpetamise edukus, aabitsast kui kõige arvukamast ja odavamast rahvaraamatust olenes ka parandatud kirjaviisi levik ja võidulepääs“ (Andresen: 1981, 25). Aabits ilmus 1684. aastal
Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Seda aega võib pidada liivi rahvusest haritlaskonna väljakujunemise alguseks. Liivlaste kultuuriliseks õitsenguperioodiks peetakse ajavahemikku 1920-1940, mis algas Lauri Kettuneni ja Oskar Looritsa ekspeditsiooniga rannaküladesse. Liivlaste kultuuri- ja seltsielu elavnes. Aastal 1923 asutati Lîvõd Lît (Liivlaste Liit), koolides hakati esimest korda fakultatiivainena õpetama liivi keelt. Asutati rahvuskoore ja leiti võimalusi noorte koolitamiseks. Eestis ja Soomes ilmus sel ajavahemikul kokku umbes 20 liivikeelset raamatut. Soomlaste abiga hakati aastal 1930 välja andma esimest liivikeelset ajalehte Lîvli. Eesti, Soome ja Ungari hõimuliikumise ning ka Läti Vabariigi toetusel valmis 1939. aastal liivi rahvamaja. Rahvamajal on kultuurielus oluline koht, seda peetakse soome-ugri rahvaste
LAPSEPÕLV Sündis Beirutis, Liibanonis. Isa ameeriklane ja ema liibanonlanna Tema perekond oli sunnitud kolima sõja tõttu pariisi ja sealt edasi Suurbritannia ,kui ta oli 9 aastane. Koolis teda kiusati tema eksootilise välimuse pärast ja sai 11 aastasena närvivapustuse .Ta lahkus koolist ja sai eraõpetaja. Tema sisutühje päevi hakkas sisustama vene lauluõpetaja, kes avastas Mika ande 7 kuud hiljem leidis uue kooli. HARIDUS Londonis käis järgmistes koolides: Lycée Français Charles de Gaulle Westminster School Royal College of Music Viimasest koolist visati ta välja, sest lindistas oma esimest albumit. MUUSIKUKS Micat´t õpetas karm vene muusikaõpetaja Mika hääleulatus on 5 oktaavi Kuidas sai Mica´st Mika? Ta valis artistinimeks MIKA seetõttu, et oli pettunud, et tema nime pea alati valesti hääldati. SINGLID Relax (Take It Easy) See pani tema edule aluse.Tõusis edetabelite etteotsa
Iga inimene võiks olla grupis oma sõprade või tuttavatega. Kõik vajavad suhtlust teiste inimestega. Ilma suhtluseta on väga raske elada. Sõpruskonnad koosnevad üldiselt heatahtlikest ja sõbralikest inimestest, kes vajavad üksteise sõprust. Sõpruskonnas on tavaliselt mingisugune organisaator, kes on teistest aktiivsem ja vahest korraldab ka kohtumised. Sõpruskonnad tekivad enamasti näiteks trennides või klassides ning neid võib peamiselt näha koolides. Kamp on juba hoopis teine teema. Seal ei ole oluline teada kõiki liikmeid, peaasi, et tunned liidrit ja teil on hea suhe. Kambas otsustab liider kõik: tegevuse, kohtumiskoha ja liikmed. Kamba tegevusteks võivad olla näiteks pisikuriteod, vandalism või muud pisemad seaduserikkusmised. Jõuk on hoopis teine asi, kui kaks eelmist. Jõuk tuleb kokku, et teha midagi kurja. Jõuk on organiseeritud kuritegevuslik organisatsioon. Ma ei soovita kunagi taolise jõuguga liituda
1885. aastal kolis Tobiaste perekond Kullamaale, kuhu isa sai köstri koha. Rudolf Tobias hakkas õppima Haapsalu kreiskoolis. Tallinnas õppis ta ka toomkiriku organisti, hinnatud õpetaja Ernst Reinicke juures orelit, muusikateooriat ja kontrapunkti. 1893.a. astus Tobias Peterburi konservatooriumi, kus õppis orelit prof. Louis Homiliuse ja kompositsiooni prof. Nikolai Rimski-Korsakovi juures. 1904.a. asus Tobias elama Tartusse, kus tegutses muusikaõpetajana mitmetes koolides ning andis eratunde. Märkimisväärne on ka Tobiase ajakirjanduslik tegevus ning tema artiklid omasid suurt tähtsust Eesti muusikaelu edendamisel. Tartus liitus ta ka tolleaegse kirjandusliku rühmituse "Noor-Eesti" tegevusega. Helilooming On mitmekesine, ulatudes koorilauludest oratooriumi, kantaadi ja klaverikontserdini. Tema tähtsus seisneb eelkõige eesti heliloomingu taseme tõstmises professionaalsele tasemele, selle rikastamises modernsete võtetega ning zanrilises laiahaardelisuses.
Nemad tahavad head haridus ja saada edukaks. Umbes 8.klassist ei taheta enam väga koolis käia, see tundub mõttetu ja milleks seda üldse vaja? Usun, et kõigil on selline aeg olnud, millal nad nii mõtlevad. Õppeedukus langeb ja õppimise vastu kaob huvi täiesti.Võiks öelda, et kool on elu esimene raskem etapp ning selle nimel peab vaeva nägema. Edukaks saamisel pole suurt saladust.Peab vaid hästi õppima, mitte käega lööma. Tänapäeva koolides leidub ka küllaldaselt vägivalda, just nimelt koolivägivalda.Nõrgemaid kiusatakse nende riietuse, soengu jms pärast.Muidugi leidub ka füüsilist vägivalda, kus vägivallatseja otsib tähelepanu või tahab endasuguste seas populaarne olla.Paljud vägivallatsejad on eeskuju saanud filmidest või internetist videosid vaadates.Enamasti esineb vaimset vägivalda rohkem kui füüsilist.Tagajärjed võivad väga jõhkrad olla. Näiteks Soome koolitulistamine, mis lõppes mitmete inimeste surmaga
Kiusamine ja vägivald koolis Kiusamine ja vägivald on koolides olnud koguaeg ja on ka praegu. Sellest, nii lihtsasti kui arvatakse, lahti ei saa. Kiusamise all mõeldakse seda, kui õpilane sattub korduvalt ja süstemaatiliselt teise või teiste tahtliku, negatiivse tegevuse objektiks. Kiusamisega on seotud üldiselt jõusuhete tasakaalustamatus. Jõusuhete erinevus võib põhineda nt vanusel, füüsilistel omadustel, positsioonil rühmas või toetajaskonnas. Kiusajal on võimu või jõudu, mille abil ta saab kiusatu suhtes üleoleku
Mille alusel võib väita et Bütsants oli muistne Rooma impeeriumi õigusjärglane? Nad väärtustasid suurriigi mälestust ja pärandit kõrgelt, säilitades antiikse linnaühiskonna ning agri- ja kõrgkultuuri. Riik tugines Rooma impeeriumi pärandile ja õigeusule. Millised olid Bütsantsi kultuurimõjud Euroopale? Nad õpetasid kreeka keelt ja klassikute tõid Lääne-Euroopa õukondades, koolides ja ülikoolides. Eurooplastes tõusis huvi antiikkultuuri vastu. Paljud riigid võtsid vastu õigeusu, tõlgiti bulgaaria keelde ka kirikuraamtuid. Vene kirikud on Bütsantsi nägu, nii liturgiliselt, kloostrikultuuri, seinamaalingute ja kirikuarhitektuuri tõttu. Vene keeles on ka palju kreekakeelseid sõnu. Milline on Bütsantsi kultuuripärandi mõju tänapäeva Euroopale? Erinevad katedraalid ja kirikud on Bütsantsi nägu, nende vaatemängukultuur, mis
Kokkade koolitustellimus on viimastel aastatel arenenud tõusvas joones. Enesetäiendamise huvides tuleb kokkadel sageli osa võtta täienduskursustest ja erialapäevadest. Täiendkoolituse kõige tulemuslikumateks vormideks peetakse restoranide sektoris ettevõttesisest koolitust, partnerite või tarnijate poolt korraldatud koolitusi, erakoolitajaid. Pisut vähem tulemuslikuks peetakse koolitust välismaal, avalik-õiguslikes koolides ning iseõppimist. Tegutsevate kokkade kompetentsidest vajavad sageli täiendavat arendamist kõige enam toidukultuuri tundmine, majandusalased teadmised ja ka toidukujundamise alused. Haridus- ja Teadusministeeriumi Õppekavade registrist saab informatsiooni õppekavade kohta, mille alusel toimub või on toimunud õpe Eesti haridussüsteemis. Erakutseõppeasutusse õppima asumisel on oluline veenduda, kas koolil on kehtiv koolitusluba, mis
valmistanud? Kui vastus ühele neist küsimustest on ei, tuleks definitsioonid ümber teha.. Argumendid Väitluskaasuse põhilisteks elementideks on argumendid. Argument on põhimõtteliselt eraldiseisev mõte, mis toetab väitlusteemat ehk näitab, miks teema on tõsi (seda jaatava kaasuse puhul, eitavas kaasuses näitavad argumendid mõistagi, miks teema ei ole tõsi). Näiteks kui väitlusteema on "Koolivormi kehtestamine Eesti koolides on põhjendatud", võiks üks argument selle toetuseks olla "Koolivormi kehtestamine Eesti koolides on põhjendatud, sest see vähendab ebavõrdsust rikaste ja vaeste laste väljanägemise vahel". Üldiselt võiks väitluskaasuses koosneda 2-4 tugevast argumendist, millest igaüks väljendab erinevat ideed. Lisaks sellele, et väitluskaasus peaks olema jagatud eraldiseisvateks argumentideks, peaks ka iga argumendi enda sees olema mingisugune struktuur
Liivimaa rahva ja riigi ajaloost Liivlased on tänapäevaks peaaegu väljasurnud rahvas, kes elas Lätis Kuramaal. Praeguseks on Liivi keelt kõnelevaid inimesi järel umbes 10, enamus on täielikult Läti keele ja kultuuri peale üle läinud. Alates aastast 1922 hakati Liivimaal elama seltskonnaelu, siis tuli esimene Liivlaste laulukoor. 1923 tuli Liivi selts ja Liivi keelt hakati lähema ja kaugema ümbruse koolides vabatahtliku ainena õppetama. Liivimaad on tahetud ka vallutada. Venemaa algatas sõja mille eesmärgiks oli vallutada Liivimaa alasid, mis ulatusid peale Kuramaa veel üsna kugele Lätimaa külje alla. See sõda algas 1558 pkr. Aastal 1561 sekkusid Liivimaa jagamisse ka Poola, Leedu, Rootsi ja Taani. Aastal 1559 tehti Taani vahendusel pooleks aastaks vaherahu. Kuna Liivimaad ründasid mitu riiki korraga, siis pidi Liivimaa ordu 28. novembril aastal 1561 alla andma
aasta märtsis. Seetõttu on oluline esitada ettepanekud, et muuta ühiskond paremaks ja likvideerida probleemid. Minu esimeseks ettepanekuks oleks tõsta emapalka, suurendada lastetoetusi ning paljulapselistele peredele teha soodustusi: jagada tasuta abi spordi- ja huviringides osalemiseks, toetusi elamispinna elamiskõlblikuks muutmiseks, toiduabi ja veel palju muud. Seetõttu saaksid ka abivajajad täisväärtuslikku elu elada. Minu teine ettepanek on koolides muuta direktorite tööaeg kuni kolme aastani. Kuna, kui direktor on halva mõjuga nii koolile kui ka õpilastele, siis kooli maine saab rikutud. Keskkooli ning põhikooli 8-9. klasside õpilastele lisada õppekavasse rohkem koolitusi, loenguid jne., et hoida õpilased tegusatena. Alandada kõrgkooli õppemaksu. Minu kolmandaks ettepanekuks oleks tugev kontroll ettevõtetele, nii suurtele kui ka väikestele, selleks, et riigis ei toimuks mitte mingisugust petmist, altkäemaksu, hooletuid
Tõnis Saadoja madman02 XII Klass Sündis 1980 aastal Tallinnas 1988-1999 õppis Tallinna Inglise Kolledzis Õppinud paljudes kunsti koolides kaasa arvatud University of East London Ta maalib fotode järgi. Palju kasutab ta dokumentaal materjale. Ta on öelnud et ta kasutab dokumentaal materjale, sest need tunduvad nagu päris. Ta maalib projekteerides fotot. Ta fotod järgivad alati kindlat konseptsiooni, millest on kerge aru saada. Ta üritab võimalikult vähe muuta fotot ja rangelt järgida fotol olevat. aeg-ajalt ta lõõgastub oma rangetest reeglitest, näiteks
* Esialgu ilmutas Peeter I leebust ka vene vanausuliste suhtes ja lubas neil pidada oma jumalateenistusi. * Levitati kuuldusi, et tsaar on ära vahetatud ja et Peetri näol on maailma tulnud Antikristus. * Peeter I püüdis luua Venemaal koolide võrku. 1714.a anti käsk avada linnades arvutuskoole, piiskoppidelt nõuti kirikukoolide rajamist. * Peeter I eluajal suudetigi asutada 46 kirikukooli. * Kõikides vene koolides valitses range distsipliin ja oli lubatud kehaline karistamine. Palju vaeva nähti aabitsate ja õpikute väljaandmisel. * Esimeseks Venemaa alma materiks peetakse 1755.aastal asutatud Moskva ülikooli, millel oli kolm teaduskonda: filosoofia-,arsti-ja õigusteaduskond. * Riik jagati kubermangudeks ja kümneks kohturingkonnaks. PEETER I (1682-1725) ... reformis vene riigiasutuste süsteemi : 1) 1711. a. sai kõrgeimaks riigiasutuseks senat. 2) 1717.a
....................................................................................2 Otsustamine ...................................................................................................................2 Kokkuvõte .....................................................................................................................2 Sissejuhatus Abortide arv langeb ja naiste reproduktiivne tervis paraneb märgatavalt, kui on hea seksuaalkasvatus kodudes ja koolides, kui rasestumisvastased vahendid on kättesaadavad, kui ennetatakse sugulisel teel levivaid haigusi ning abort on legaalne ja turvaline. Eksitav on müüt, et abortide keelustamine vähendab abortide arvu, sest tulemuseks on mitteturvaline ebaseaduslik abort, nagu näitab nende maade kogemus, kus abort on olnud raskesti kättesaadav (Rumeenia). Abordivaba ühiskond jääb ilmselt
Nägemus minu õpingutest ja elust Kui oled käinud 9 aastat ühe ja samas koolis , siis uude kooli minek on üsna raske. Peale põhikooli tuleb teha otsus, kas jätkad oma teed gümnaasiumis või leiad endale sobiva eriala kutsekoolis. Mina valisin kutsekooli - laohoidja eriala. See otsus ei tulnud kergelt, kuna oli ka teisi erialasi, mida võiks õppida. Siiani olen laohoidja erialaga rahul, kuna õigepea on ka lõppemas esimene periood, mille lõpus on oodata häid hindeid, mille üle võib ainult rõõmustada ja uhke olla. Õppimise kohta on erinevaid definitsioone. Ei ole olemas üht ja parimat meetodit õppimiseks, mis on seotud teadmiste, võimete või oskustega. Õppimist võiks kirjeldada kui kellegi potentsionaali teadlikuks saamist, mis avaldub uutes teadmistes, uutes võimetes, uutes suhtumistes, uutes oskustes ja eriti kõigi nende kombineerimises millekski, mida võiks nimetada professionaalsuseks. Õppimine ei ole ain...
1) Reagani poliitika põhipunktid: 1. Maksude vähendamine 2. Vähendada riiigi sekkumist majandusse 3. Inflatsiooni vähendamine 4. Valitsuse kulude vähendamine 2) Hrutsovi sula mõju: · Ühiskonnaelu stabiliseerumine · NSVLis kaotati laiaultauslik vägivallapoliitika · Tarbimine kasvas · Linnastumine kiirenes · Baltimaad said nõukogude lääneks, kuhu inimsed reisisid, et sellega tutvuda. 3) konservatism: ei väärtusta üksikisiku õigust, inimene kuulub alati mingisse kollektiivi, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetammine 4)Israeli ja araabia made tüli: vastaseisu probleemiks oli Siinai poolsaar. Araabia maad plaanisid rünnakut, kuid Israel aimas seda ette ja ründas esimesena, seda tuntakse kui kuue päevase sõjana. 5). Thatcherism ja reaganism olid mõlemad positiivsed, sest suurbritannia ja usa olid mõlemad 19070 lõpul m...
Eestlane sõjas ja võõrvõimu all Eestlased on olnud okupeeritud paljude riikide poolt. Eesti oli Nõukogude Venemaa võimu all 1940-1941 ja Saksamaa all 1941- 1944. 1940-1941 toimusid küüditamised, et rahvast hirmutada ja mässu vältida ning rahval vabadust ei olnud. Elu oli raske, tööd tuli teha palju ja õiglast tasu selle eest ei saadud. Terror eestlaste pihta oli suur. Koolides oli Eestis väga karm kord. Kogu õppeplaan tehti ümber. Õppekavast kadus usuõpetus ja asemele lisandus vene keel ja konstitutsioon. Seinadele ilmusid uued plakatid ja lapsed pidid peast teadma elementaarseid sõjarelvasid. 1941. aasta kevadel toimus Eesti suurkujude ja kultuuritegelaste tapmine. Seda nimetatakse Punaseks Terroriks. Alati leiti sellele õudusele põhjus ja seletus. Tapmine toimus massiliselt nii Tartus kui Tallinnas- isegi Patarei vanglas.
Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 18981904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. Aastal 1904 asus elama Tartusse, tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides. Finantsolukorra raskenedes siirdus 1908. aastal Lääne-Euroopasse, tutvudes mitmete Euroopa linnade muusika ja kultuurieluga ning kirjutas ka mitmeid heliteoseid. Aastal 1910 asus Tobias elama Berliini, kus teenis leiba nii organistina kui ka ajakirjanikuna. Aastal 1911 sai ta Saksa Heliloojate Liidu (Genossenschaft Deutscher Tonsetzer) hindamiskomisjoni liikmeks. Aastal 1914 sai Tobias Saksa kodakondsuse. Rudolf Tobias suri 29. oktoobril 1918
Gustav Ernesaks Egert Laur Elu Eesti helilooja, koorijuht ja dirigent. 12. detsember 1908 Raasiku vald – 24. jaanuar 1993 Tallinn. Tallinna Konservatooriumi 1931 muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni eriala. Muusikaõpetajana Tallinna koolides ja 1937– 1941 konservatooriumis õppejõuna. Elu Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid. Gustav Ernesaksa abikaasa oli Stella Ernesaks(võimlemispedagoog). Tunnustused 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass 1942 Eesti NSV teeneline kunstitegelane 1946 Tööpunalipu orden
· Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm soome-ugri keeli. · Neid kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid. · Saami keel on läänemeresoome keelte lähim sugulaskeel. · Veel eelmise sajandi alguses võis Soome koolides saada rangelt karistada saami keeles rääkimise eest. · lõunasaami keel (Jämtlandi ja Jämtland murded; umbes 500 kõnelejat) · Umeå saami keel (umbes 10 kõnelejat) · Piteå saami keel (umbes 10 kõnelejat) · Lule saami keel (umbes 2000 kõnelejat) · põhjasaami keel (meresaami, Ruija ja Tornio murded; umbes 25 00030 000 kõnelejat) · Inari saami keel (umbes 400 kõnelejat) · Kemi saami keel (väljasurnud) · koltasaami keel (Näätämö ehk Neideni,
Kuid kindlasti leidub ka alaealisi või äsja juhiload kätte saanud kaake, kes ületavad kiirust ning neid ei huvitagi muu kui adrenaliin ja suured kiirused, kuid sealhulgas jääb neil märkamata see, mis toimub nende ümber ning tee äärtes. Täielikult selliseid õnnetusi polegi võimalik ära hoida, kuid kindlasti on neid võimalik vähendada. Lapsevanemad peaksid rohkem hoidma silmi lahti, kui lasevad oma võsukesed tänavale mängima. Samuti peaks ka lastele rohkem lasteaedades ning koolides liikluses valitsevatest ohtudest ülevaateid tegema. Lapsed alles avastavad maailma ning nad ei oskagi ette aimata kui rängalt võib üks väike eksimus nende või nende vanemate elu totaalselt muuta, sest olen kindel, et ükski lapsevanem ei andestaks endale seda, kui pelgalt hooletuse tõttu jääks ta oma lapsest ilma.
kodanikuühiskonna nimel. Nendeks asutusteks on sihtasutused (SA), mittetulundus ühing (MTÜ) ja seltsingud. Ma pole just aktiivne kodanikuühiskonna eest seisja. Mina isiklikult saaksin kaasa aidata kodanikuühiskonna paremaks muutumiseks seistes oma õiguste eest. Võiksina ka liituda erinevate gruppide ja organisatsioonidega, mis tegelevad ja võitlevad inimeste õiguste eest. Saaksin käia erinevates kohtades sellest rääkimas, eriti koolides. Võiksin korraldada või aidata korraldada erinevaid üritusi. Lii Kruusla
Miks koolikiusamine on diskrimineerimine? Minu arust ei ole koolikiusamine päris võrdne diskrimineerimisega, sest koolikiusamine toimub enamasti ainult koolis ja päeva lõpuks on see läbi, kuid diskrimineerimine see eest toimub kogu aeg ja sellest ei pääseta nii kergesti. Diskrimineerimine on palju karmim ning selle eest peab igaüks end ise kaitsma, aga koolikiusamise puhul on võimalik kellelgi teisel sekkuda. Diskrimineerimine on kellegi õiguste kitsendamine mingitel teatud põhjustel, milleks kipuvad tavaliselt olema rass, sugu, religioon või rahvus. See on probleem, mis on olnud aktuaalne läbi aastakümnete ja endiselt ei ole sellele suudetud lõppu teha. Miskipärast arvavad kiusajad, et saavutavad oma tegevusega populaarsuse, mis tegelikult ei tohiks nii olla.Koolikiusamise all kannatajaid on palju, eriti on need lapsed, kes erinevad teistest kuidagi. Näiteks ei ole nad just kõige jõukamast perekonnast, on teisest rahvus...
dialektika=loogika ja retoorika=kõne- ja kirjutamise kunst) Quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika). Kooliteed alustatati tavaliselt 7-aastaselt ning see võis kesta 28 aasta vanuseni, mil sai spetsialiseeruda teoloogia või õiguse õpingutele. Karolingide ajal kujuneb katedraalikoolist välja hilisem lääne haridussüsteem. Kleerikute koolide kõrvale hakkasid tekkima ilmalikuma õpetusega linnakoolid, mis olid mõeldud linnakodanike lastele alghariduse andmiseks. Neis koolides oli õpe enamasti emakeelne.õpetati arvutamist ja mõõtmist, oli ka geograafia ja ajaloo sugemetega aineid, lugemist-kirjutamist, kaubandusega seotud dokumentatsiooni ja keeli käibetasemel. Õppimine toimus päheõppimise meetodil, kuna raamatuid oli vähe. Õpetajatele ei olnud erilisi piiranguid, seega kasutas igaüks oma meetodeid. Kool, kuhu sattus hea õpetaja, sai kuulsaks, halva õpetajaga kool püsis vaid vitsahirmul. Koolide tase oli ebaühtlane. 3. VAIMULIKE KASVATUS
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
