Riikide majandused on aina rohkem teineteisega seotud ja mitmed firmad pakuvad tooteid ja teenuseid mitmes eri riigis. Majanduslik globaliseerumine hõlmab 4 valdkonda: 1) Kaupade ja teenuste vool üle piiride -tooteid,tooraineid,poolprodukte ja detaile ostetakse teistest riikidest sisse 2) Raha ringlemine üle maailma- makseid on võimalik teostada erinevate pankade vahel üle maailma 3) Tööjõuliikumine üle piiride- inimesed lähevad teistesse riikidesse tööle ja võivad palga saata oma kodumaale 4) Rahvusvahelised korporatsioonid- paljud firmad ja organisatsioonid töötavad rahvusvaheliselt ja ostavad tütarettevõtteid teistesse riikidesse 2. Too näiteid (vähemalt 3), mis võimaldab/soodustab majanduslikku globaliseerumist (ehk tänu millele on see võimalikuks saanud)? 1) tehnoloogia areng, informatsioon liigub kiiremini ja toodete ja teenuste transport on kiirem. 2) riikide poliitika ja koostöö ja kokkulepped, riikide paremad suhted mõjutavad kaubanduse toimimist.
tegevusse, võttes osa Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse Tartu osakonna asutamisest. Vilde kirjutised ja tegevus revolutsiooni ajal tegid temast tagaotsitava. Koos värske elukaaslane Linda Jürmanniga põgenes Vilde arreteerimise eest Peterburi, seejärel aga Helsingisse, kus asus välja andma satiirilehte "Kaak". Pagulasena väisas Vilde pea kõiki Euroopa suuremaid riike ja kultuurikeskusi Saksamaad, Austriat, Tsehhit, Sveitsi. Kodumaale naasis Vilde alles 1917. a.. Möödunud oli üksteist aastat pagulust, täis hämmastavat töötahet ja saavutusi teoste näol. Kirjandusteadlase Toomas Haugi sõnade järgi on Vilde "eesti kirjanduse esimene eurokutsar, kes oma hobuseid utsitades piitsutab laias kaares kõikvõimalikke ühiskondlikke ja inimlikke pahesid." Vilde poolehoid kuulus universaalsele inimkihile, keda võiks kutsuda "kõigest ilmajäetud." Samas oli ta ka
Viie aasta pärast võtab Rahmaninov käsile laulu "Folia" ja kirjutab sel teemal tsükli klaverivariatsioone. Kolm aastat hiljem ilmub "Rapsoodia Paganini teemal" klaverile ja orkestrile. Viimaseks teoseks Rahmaninovil on "Sümfoonilised tantsud", mis koosneb kolmest osast. 1942. aastal diagnoositi Rahmaninovil vähk. Oma viimase kontserdi andis ta Knoxvilles 17. veerbruaril 1943 ning seejärel pidi ta pöörduma koju Los Angelesse. Teadmine, et ta ei saa kunagi enam kodumaale minna valmistas talle kurbust ning ta langes melanhoolia küüsi. Suur Isamaasõda muutis Rahmaninovi valu kodumaa pärast väljakannatamatuks. Ta otsustas inimestele oma abi pakkuda ja hakkas kontserte andma, millest saadud tulu annetas Punase Risti jaoks. Võidupäevade rõõm jäi aga nägemata, sest kiiresti arenev vähihaigus lõpetas Rahmaninovi elu mõni päev enne tema 70. sünnipäeva. Sergei Rahmaninov suri 28. märtsil 1943. aastal Beverly Hillsis.
Lõpuks aga Joosep kohtaski Kaiet Pariisis. Mõlemad olid üksteist nähes õnnelikud. Kaie hakkas kohe Joosepi elu kohta pärima. Kuid kui Joosep ema surmast rääkis, kadus Kaie ära nii, et Joosep ei pannud seda tähelegi. Joosep sattus masendusse, et Kaie lihtsalt minema läks. Ta oli vaid oma hotellitoas ja jõi muudkui, ta isegi ei söönud. Tal ei olnud ka arved makstud. Kuid lõpuks kutsuti Eesti saadik hotelli, et ta Joosepiga räägiks ja ta kodumaale saadaks. Mees käiski temaga rääkimas, maksis ta hotelli arve ära ja andis talle pileti koju sõiduks. Kuid kui Joosep mõistis, et teda tahetakse sealt ära ajada, siis ta vihastas ja ei olnud nõus ära minema. Mõni hetk hiljem ta siiski otsustas, et on aeg kodumaale tagasi minna, sest raha mille ta Rabaraualt sai on nagunii otsas. Kui Joosep Verilaidu jõudis, oli sinna paar päeva ennem jõudnud ka Kaie. Nad hakkasid rohkem suhtlema ja kokku saama
Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse Tartu osakonna asutamisest. Vilde kirjutised ja tegevus revolutsiooni ajal tegid temast tagaotsitava. Koos värske elukaaslane Linda Jürmanniga põgenes Vilde arreteerimise eest Peterburi, seejärel aga Helsingisse, kus asus välja andma satiirilehte "Kaak". Pagulasena väisas Vilde pea kõiki Euroopa suuremaid riike ja kultuurikeskusi - Saksamaad, Austriat, Tðehhit, Ðveitsi. Kodumaale naasis Vilde alles 1917. a.. Möödunud oli üksteist aastat pagulust, täis hämmastavat töötahet ja saavutusi teoste näol. Kirjandusteadlase Toomas Haugi sõnade järgi on Vilde "eesti kirjanduse esimene eurokutsar, kes oma hobuseid utsitades piitsutab laias kaares kõikvõimalikke ühiskondlikke ja inimlikke pahesid." Vilde poolehoid kuulus universaalsele inimkihile, keda võiks kutsuda "kõigest ilmajäetud." Samas oli ta ka klassiteadlik võitleja ja oma aja vaadetest (sotsialismus-
6. Kui palju pagulasi on Euroopas, võrdle seda numbrit Eesti rahvaarvuga. Euroopas elas 2010 aasta seisuga 1,6 miljonit pagulast. Eestis elab 1,3 milj inimest. 7. Missugustes Euroopa riikides on pagulasi kõige enam? Kõige rohkem on Saksamaal ja Suurbritannias. 8. Mis õigused on pagulastel neile paguluse andnud riikides? Neil on selge juriidiline staatus ja sellest tulenevad õigused. Ühest küljest ei tohi neid seni, kuni oht elule säilib, kodumaale tagasi saata. Teisalt peab varjupaika andnud riik tagama nende inimõigused ja turvalisuse. Näiteks tuleb pagulaste esmaste vajaduste rahuldamiseks võimaldada neile peavari, toit, pesemisvõimalused, arstiabi, ligipääs informatsioonile ja õigusabi, respekteerida tuleb perekondade taasühinemise õigust, samuti õigust põhiharidusele ja tööle, juurdepääsu sotsiaalsüsteemile jms. Kõik see nõuab tohutuid
Puhkamiseks ei jäänud peaaegu üldse võimalust. Pataljon pidi tihti tegutsema teistest üksustest eraldatuna ja vahel ka ise kotis olles. Kodumaalt tulid halvad uudised venelased olid jõudnud Narva ligidale. Major Rebane andis adjutant Valdur Jürissaarele käsu ettekande koostamiseks. See oli määratud esitamiseks väegrup Nord ülemjuhatajale. Ettekandes palus Rebane eestlasi vabastada praegusest rakendusest ja saata kodumaale. Kindral Speth, kellele ettekanne esitati, andis oma nõusoleku. Hiljem saadi ka väegrupp Nord ülemjuhatajalt nõusolek teatega, et 658. pataljon oli allutatud armeegrupp Narvale. Ka 659. ja 660. pataljonile oli tee kodumaale lahti. 21. veebruaril jõudsid Eesti pataljonid Pihkvasse. Seal oodati nädal aega rongi, mis oleks mehed kodumaale viinud. Linnast lahkuti alles 28. veebruaril. Lapsepõlv ja perekond Sügisel 1911 suri Alfonsi ema Helene tuberkuloosi
Esimene trükki läinud lugu "Siil" ilmus 1901. Töötas Kitzbergi kaastöölisena Postimehes. Koostas Noor-Eesti väljaandeid. 1905 arreteeriti, vanglas kirjutas luuletuse "Meri". Oli Soomes paguluses. elas ka Pariisis, pagulusperiood lõppes 1917. Sõjajärgsetel aastatel kirjanduselu peamisi korraldajaid, kirjandusrühmituse Siuru rajaja, Ilo ja Tarapita toimetaja ning tegutses ka loovkirjanikuna. Eesti Kirjanike Seltsi esimees. 1946 anti talle rahvakirjaniku aunimetus. 1917 kodumaale naaste soli hinnatud kultuuritegelane ja novellist, vahepeal langes põlu alla, kuid pärast Stalini surma uuesti hinnatud. algusaastatel viljeles realismi. tähtis osa loomingu mängis 1905-1907 aasta revolutsioon ja pagulusaastad. novellid "Saatus", "Raskuse vaim"; romaan "Väike Illimar".
tulevikku. Majanduskriis sai alguse sellest, et USA andis inimestele kergekäeliselt laenu ja inimestel tekkis tagasimaksmisega probleeme. Kunagi oli USA maailma juhtivriik, aga 2008. aasta jooksul on ta maine kõvasti langenud. Majanduskriisiga on seotud enamus maailma riigid, keegi ei saa neist üle ega ümber, probleemid süvenevad iga päevaga. Finantskriisi positiivseks küljeks on see, et inimesed liiguvad sinna, kus on tööd. Näiteks Iirimaalt naasevad kodumaale Poola töölised. Tänu majanduskriisile hakkas kõikuma ka naftahind. 2008. aasta alguses hakkasid naftahinnad meeletu kiirusega tõusma, inimesed olid mures. Kuskilt pidi hakkama kokku hoidma, et saaks bensiini osta. See tekitas kõneainet kogu maailmas. Peale seda kui naftahind oli absurdselt kõrge, hakkasid hinnad äkki langema, see tuli kõigile üllatusena. 19. detsembril teatas OPEC'i president, et nafta hind on leidnud oma põhja ja põhjust edasiseks langemiseks pole
Seal sai ta kõigiga hästi läbi ja muutus isegi küllaltki populaarseks. Üldse oskas ta kõike paremini kui enne. Kord avastas tüdruk, et temale ja vanaemale olid kirjad. Ta ei suutnud jätta ka vanaema ümbrikut avamata, sest saatja nimeks oli Ülo Jalakas. Kadri teadis, et see on ta isa nimi ja luges kirja. Sealt sai ta teada, et isa otsib oma tütart juba ammu taga. Ülo oli olnud sõjas ja kui see lõppes, polnud ta kodumaale tagasi läinud, sest teadis, et seal olid rasked ajad. Seepärast kandis vanaema tema peale viha ja ei võtnud ka ühendust. Hiljem aga hakkas laps ise isal külas käima ning andis talle andeks, sest ega temalgi polnud kerge olnud. Ülo ostis vanaemale ja tütrele ka uue korteri. Õigupoolest mitte ei ostnud, vaid andis. Nõnda sai tüdruk ära sellest keldrikorterist ja elas sellest ajast saati kortermaja 6. korrusel. Tal oli
välismaale. Seal juures toetas Tsaikovskit rahaliselt helilooja suur austaja, metseen Nadezda von Meck, kelle annetustega oli Tsaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma loomgingutegevusele. Euroopa reisidel dirigeeris ta mitmeid koore nii Berliinis, Pariisis ja Londonis. Reisidel peatus ta pikemalt Itaalias ja Sveitsis, kus tutvus ka kaasaegsete heliloojatega, näiteks Griegi ja Saint-Saënsiga. 1885. aastal pöördus ta tagasi kodumaale, asudes elama Klini, kus asub ka helilooja majamuuseum. 80-ndate aastate keskpaiku jättis ta rändamise ja valis oma elukohaks Klin'i, mis asub 90 km kaugusel Moskvast. Loomingulise töö kõrvalt käis ta siiski dirigeerimas Venemaal ja Lääne- Euroopas. 1891. aastal viibis Tsaikovski Ameerika Ühendriikides ja 1893. aastal valiti ta Cambridge'i Ülikooli audoktoriks. Helilooja suri sama aastal(1893), 6. novembril(vana kalendri järgi 25. oktoober) Sankt- Peterburgis koolerasse
· I algupärane näidend 1871.aastal esietendunud ,,säärane mulk e sada vakka tangusoola" mille moraal oli, et eestlasele on tähtis haridus · Tänu temale sai eestlasest teatrirahvas · Lõi särama I üldlaulupeo oma ,,isamaa on minu arm" ja ,,sind surmani ,, millest oli tehud laulud · Abiellus ja kolis kroonlinna · Suri 42.aastaselt, kus maeti kroonlinna ja hiljem toodi tema põrm kodumaale Tallinna · Täis pikk nimi Lydia Emilie Florentine Jannsen
Trükk saadeti uuesti trükikotta, kus kogu töö tuli uuesti teha. Tuli välja, et oli puudus paberist ja nii see töö venis. Lepingut oodates hakkasid Jaan Poska kodus võõrustatud külalised pidutsema, sets muud polnud midagi teha. Kell näitas südaööd, kui leping sai lõpuks valmis. Mõlemad osapooled kirjutasid sellele alla, olles päris purjakil. Kui see tehtud, sai Eesti päranduseks Venemaalt 15 miljonit kuldrubla ja paljud eestlased võisid oma kodumaale tagasi pöörduda. Venelased pidid tunnistama Eesti iseseisvumist ja seda tehti tingimusteta. Venemaa üritas pidevalt käkke keerata, mis aga neil läbi ei läinud. Lenin ütles, et rahu sõlmimine Eestiga on aken Euroopasse, mis on rajatud tööliste poolt. Tartu rahu on Eesti Vabariigi sünnitunnistus.
Hiljem töötas ta peamiselt graafikas mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, näiteks gravüüri, litograafiat, monotüüpiat ja puulõikekunsti. Viiraltit peetakse Eesti kunstiajaloos graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle hulgalistest töödest on kuulsaimad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Aastatel 19251938 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. Kodumaale naastes pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele (näiteks "Kristjan Raud", kuivnõel, 1939). 1944. aastal elas Viiralt Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik tagasi Pariisi. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. Ta joonistas nüüd täppidega ja mitte tuttavate pikkade pliiatsitõmmetega. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt lahkus 55-
liberaalne ja salliv. Aga kes võib end maailmakodanikuks nimetada? Mõistel saab ju ainult ideoloogiline tähendus olla, kuna ei eksisteeri olukorda, kus üks inimene oleks kõigi riikide kodanik. Sõna "maailmakodanik" kasutame aga enamasti selle täpsele definitsioonile mõtlemata. Maailmakodanikuks nimetame näiteks inimest, kel meeldib viibida teisel maal või järgemööda mitmel maal ja kes ei igatse tagasi oma kodumaale, kus on elu võib-olla vaesem. Tegelik maailmakodanik tähendab aga rahvuslikkust täielikult eitavat ideoloogiat. On vahe, kas rahvuslikkusest mitte hoolida või see otseselt hukka mõista. Tundub, et ennast eestlaseks peav inimene jätab endast mulje kui kitsarinnaline ja väiklaneinimen. "Marurahvuslane" on sõimusõna ja sellist inimest võib juba ette süüdistada teiste rahvuste diskrimineerimises ja ahistamises. Kuna eestlased on just võõra võimu alt
Soome armees võidelnud korraldasid 1941. aastal Erna retke Eestisse ja 1944. aastal osalesid Eesti kaitsmisel. Kõige suurem valik tuli eestlastel teha 1944. aastal. Paljudel oli meeles esimene nõukogude okupatsiooniaasta: 1941. Aasta küüditamine. Raske südamega istuti paatidesse ja sõideti üle mere Rootsi. Sellise valiku tegi ligemale 70 000 eestlast. Paljud sellise valiku teinud inimestest hukkusid ilmastiku ja pommitamise tagajärjel. Kes ei põgeneud Läände otsustasid jääda kodumaale ja ka tehti valikuid, näiteks hakati metsavennaks. Võib öelda, et Eesti valiku määras ära 1939. aasta Molotovi-Ribbentropi pakt. Tollel ajal elanud inimesed tegid valiku järgides oma südametunnistust, mõned tegid valiku selle järgi milline riigikord neile meeldis, paljudel polnud valikuid, sest seda tegid nende eest võõrvõimud, kes olid Eesti okupeerinud.
Henn Ahas Käsper Tääker Käämer Mugur Henn oli Käsper oli Tääker paistis Käämeril oli Mugur tundus olevat sunnitud tohutult olevat selline seisukoht,et Eestis pinnapealne.Ta nagu ei olema kahe isamaaline.Ted mees,kes on võitlemiseks ei oleks eriti kaalunud vahel.Kuigi a ei suutunud suuteline võidelda mitte enda oma võimalusi.Teda filmis polnud miski ükskõik kui maa eest vaid oldi rohkem nagu nii palju seda kõigutada.Ta kaugele oma rikaste.Ja et kui mõjutatud olema fakti kuidas ta oli kindel rahva eest tulevad isamaaline ja võitlema vanemad olid võitlemises minema.Ta oli punased,annavad valgena.Teda oldi ka punaste kommunismi alati valmis need just ...
Paide ordulinnuses eestlaste "4 kuningat", toimusid nõupidamised Sakslased tapavad läbirääkijad, siiani segastel põhjustel (keelebarjäär, otsustusvõimetud) Taanlaste käsk ordule Kutsusid ordu appi Eestlased kaotavad lahingu Tallinna all Kokkulepe orduga, alistusid kaitse alla Maikuul võtsid ordu väed Tallinna üle Väed Põltsamaal, eestlaste taganemine sohu Oli valida, kas allaandmine või surm. 15 allaandjat, 1600 surnut Soome abivägi jäi hiljaks, nad pöördusid tagasi kodumaale Ordu võim PõhjaEesti oli ordu valduses Olukorda nõrgendas pihkvalaste rünnak KaguEestisse, kuni Otepääni välja Tartu piiskopp ja ordu väed tõrjuvad vaenlase tagasi juunis, Vastseliina linnuse lähedal Sakslaste probleemid sellega ei lõppenud Venelased tungisid 26. mail Tartu piiskopkonda See oli röövretk, kestis 5 päeva Otepää all Venelaste vägi oli ~5000 mehe suurune Jüriöö ülestõusu teine järk Algas juulis 1343, alustajateks jällegi harjulased
Kallis Friedric, Kirjutan sulle kallis isa siit Eestimaalt peale viimaseid sündmusi. Et eestlased, paganlik rahvas oleks ristiusuga südamest päri ei me ordurüütlid seda arvanudki kuid ülestõus ööl vastu 23.aprilli tuli meile siiski ootamatu üllatusena. Kuningas Valdemar IV Atterdag otsustas oma meretaguse valduse Saksa ordule maha müüa kuna Taani riiklik võimsus on kahanenud ja seega on Eestimaa hertsogkonna valitsemine muutunud kuningale liiga vähetasuvaks ja tülikaks. Taani vasalkond püüdis otsuse elluviimist igati takistada kuna ilmselt kartsid nad, et uue maaisanda all kaotaks nad oma praegused õigused. Võimuvõitluslikus õhkkonnas taanlastega polnud eestlaste jälgimine viimasel ajal ordurüütlite kõige tähtsamaks ülesendeks. 22.aprill öösel on eestlastel kombeks pidutseda kuna siis hakkab talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk välistööde ajajärk. Pidupäeva kutsuvad nad ise jüripäevaks. Üle Eestimaa pid...
Tsaikovskit toetas rahaliselt helilooja suur austaja, metseen Nadezda von Meck, kelle annetuste tõttu oli Tsaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma loomgingutegevusele. Euroopa reisidel dirigeeris ta mitmeid koore nii Berliinis, Pariisis ja Londonis. Reisidel peatus ta pikemalt Itaalias ja Sveitsis, kus tutvus ka kaasaegsete heliloojatega, näiteks Griegi ja SaintSaënsiga. 1885. aastal pöördus ta tagasi kodumaale, asudes elama Klini seal asub ka helilooja majamuuseum. 1893. aastal valiti Tsaikovski Cambridge'i Ülikooli audoktoriks. Helilooja suri 1893. aastal SanktPeterburgis koolerasse. Looming Tsaikovski südamelähedaseim zanr oli sümfoonia. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Neid luues püüdis ta tabada inimtunnete kõige peidetumaid varjundeid. Tsaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10
nähtus. Selle põhjusteks on nii lootus parematele elu- ja töötingimustele, näljahädade või sõdade eest põgenemine, kui ka välisriiki õppima suundumine. Kuid millised on rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile? Lähteriik saab rahvastikurändest nii kasu kui kahju. Näiteks vähendavad riigist lahkuvad migrandid tööpuudust. Samal ajal aga arendavad nad sihtkohariigis oma töö- ning keeleoskust, mida pärast, kui kodumaale tagasi tullakse, edukalt rakendada saab. Paraku lahkuvad lähteriigist, näiteks Mehhikost USAsse, tööealised inimesed ehk peamised maksumaksjad, tekitades nii probleeme riigi majandusele. Sageli on migrandid mehed ning nende lahkumisega kaasneb sooline ebavõrdus rahvastikus. Usun, et rahvastikuränne on lähteriigile halb, sest sooline ebavõrdsus tekitab omakorda probleeme pereplaneerimisega ning kui mehed ei naasegi tekib või süveneb vananev ühiskond, mis teeb kogu riigi elanike
Tsaikovskit toetas rahaliselt helilooja suur austaja, metseen Nadezda von Meck, kelle annetuste tõttu oli Tsaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma loomgingutegevusele. Euroopa reisidel dirigeeris ta mitmeid koore nii Berliinis, Pariisis ja Londonis. Reisidel peatus ta pikemalt Itaalias ja Sveitsis, kus tutvus ka kaasaegsete heliloojatega, näiteks Griegi ja Saint- Saënsiga. 1885. aastal pöördus ta tagasi kodumaale, asudes elama Klini seal asub ka helilooja majamuuseum. Helilooja suri 1893. aastal Sankt-Peterburgis koolerasse. Tsaikovski tegeliku surma põhjustest on mitmeid versioone. Näiteks on arvatud, et ta tegi kas enesetapu või teda mürgitati, ja veel mitmeid teisi variante. Tema surma kõige reaalsemaks variandiks peetakse praegu arseenimürgitust, ehkki seda ei suudeta enne kindlalt tõestada, kui avatakse Tsaikovski haud ja analüüsitakse tema säilmeid.
Friedrich Georg Magnus von Berg (1845-1938) Algusaastad Sündis 16. veebruaril 1845 Tartus - baltisakslane 9-aastasena tekkis huvi rukki õitsemise vastu F.W.R Berg adopteeris oma venna pojad ja tütre, kaasa arvatud F.G.Magnus von Bergi Õppis Tartu Gümnaasiumis Kõrgharidus Sorbonn'i Ülikoolis Prantsusmaal 1865. aastal siirdus Inglismaale, kus töötas kantseleiametnikuna 1866. aastal Inglismaal kogus teadmisi praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis 1868. aastal naases kodumaale ja asus elama Sangaste mõisa Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875. a abiellus Maria Bruuniga Sündis 2 poega Erik ja Ermes Sangaste mõis Teraviljakasvatuse algus Mõisa majandamine ei olnud heal järjel Teraviljakasvatus tõotas suhteliselt kiiret kulutuste katmist Krahv Berg tellis Saksamaalt ` Vaasa' rukist talvekindlus oli liiga madal Ka Helsingist tellitud Soome rukis hävis külmaga Parimad tulemused saadi Vana- `Sangaste' rukis
Arvo Pärt – “Ukuaru valss” KLAID MELNIKOV Arvo Pärt Arvo Pärt sündis 11. septembril 1935. aasta Paides Muusikaõpinguid alustas Rakvere muusikakoolis klaveri erialal Tallinna konservatooriumis õppis Heino Elleri käe all, kes ütles Pärdi kohta: “ta raputab noote varrukast”. 1980. aastal emigreerus Saksamaale, tagasi kodumaale tuli 2005. aastal Ta on rahvusvaheliselt kõige tuntum Eesti helilooja Looming Pärdi loomingus on mitu perioodi: avangardistlik periood, dodekafooniline periood ja aleatooriline periood 1968. aastal tekkis Pärdil loominguline kriis ja ta hakkas uurima varajst muusikat 1976. aastal avaldas ta teose “Für Alina”, millega oli ta leidnud oma isikupärase kompositsioonitehnika Ta nimetas oma heliloomingut tintinnbuliks Järgneva paari aastaga kirjutas ta kokku 18 teost
Lenini poliitiline tegevus · 1897. a saadeti Lenin Siberisse, kus ta kirjutas teose ,,Kapitalismi areng Venemaal". 1900. a asutas ta välis- maal revolutsioonilise ajalehe Iskra ja 1912. a Venemaal ajalehe Pravda. · Olles Esimese Maailmasõja ajal Sveitsis paguluses, üritas ta organiseerida rahvusvahelist sotsialistlikku liikumist, ent erilist edu ei saavutanud. · 1917. a veebruaris kukutati Venemaal tsaar ja pärast seda naasis Lenin kodumaale. Koos Lev Trotskiga organiseeris ta sama aasta novembris enamlaste (bolsevike) riigipöörde, et Ajutine Valitsus võimult kukutada. See õnnestus ja pärast seda moodustati esimene nõukogude valitsus, mille juhiks sai Lenin. · 1918-1921. a organiseeris ta riiki ning juhtis võitlust välismaise interventsiooni ja sisemise kontrrevolutsiooni vastu (Venemaa kodusõda). · 1921. a kavandas Lenin uue majanduspoliitika ja järgmisel aastal moodustati tema juhtimisel Nõukogude
• 1868 kohtus “Võimsa rühma” liikmetega, tegutses ka muusikakriitikuna. ELUKÄIK • 1877 abiellus Antonina Miljukovaga ning abielu oli tema jaoks katastroofiline. • Toimus pikk lahutusperiood, mille käigus kehvenes vaimne seisund. • Arstide soovitusel läks Euroopasse ( peatus pikemalt Itaalias ja Šveitsis). • Toetas rahaliselt suur austaja metseen Nadežda von Meck. • 1885. aastal pöördus ta tagasi kodumaale ja asus elama Klini. • 1893. aastal kihlus salaja Maria Kobjakoga. • 1893. aastal suri Sankt-Peterburgis koolerasse. LOOMING • Balletid: “Pähklipureja”, “Luikede järv” ja “Uinuv kaunitar” https://www.youtube.com/watch?v= 9rJoB7y6Ncs • Ooperid: “Jevgeni Onegin”, “Padaemand” https://www.youtube.com/watch?v= 9AgG79sWLvY • Sümfooniad: g-moll "Talveunelmad”, h-moll "Pateetiline” https://www.youtube.com/watch
Enn Kippel 1) Enn Kippel sündis 16. veebruaril 1901 ja suri 15. veebruaril 1942. 2) Tegevusalad: Kippel elas pärast oma isa surma (aastal 1913) Peterburis, kus ta õppis kondiitriks. Aastal 1919 pöördus ta tagasi kodumaale, astudes Eesti kaitseväkke. Aastast 1921 teenis ta üleajateenijana 2. Üksikus jalaväepataljonis. Teenistus kestis 1940. aastani, küll kirjutaja, joonestaja, raamatukoguhoidja ja poejuhataja ametis. 3) Enn Kippeli naine Maret Kippel oli pärit Jõgevalt, tema isa Jaan Lätte oli üks Jõgeva tuntumaid seppi. Suviti 19251935 viibisid Kippelid sageli Jõgeval. Kippel sündis Tallinnas. 4) Haridustee: Aastal 1935 lõpetas Kippel Tartu Linna Õhtuse Erakeskkooli. Õhtugümnaasiumis
tööturg vajab. Samas Lääne-Euroopas on asi vastupidine. Tööturult lahkujaid on rohkem kui sisenejaid ning seetõttu rännataksegi välja, kuna mujal on võimalik tööd leida. 4. Teksti autorid toovad välja rände mõjud Eesti arengule. Palun kirjeldage neid lühidalt. Millised võiksid olla väljarände positiivsed ja negatiivsed aspektid? Postiivse aspektina saab ära mainida välisriikides teenitud tulu, mis saadetakse kodumaale või siis tullakse koos sellega ise ja kulutatakse see siin ära. Samuti parandab ajutine väljaränne inimeste tööoskusi, töökultuuri j aka haridust. Positiivsuse poolel saab veel välja tuua, et väljaränne suurndab ka sallivust. Negatiivsest aspektist saab aga väljatuua asjaolu, et väljaränne on viimaste aastatega tõusnud, mis tõttu Eesti rahvarv vähneb. 5. Kui visioneerida tulevikku, siis kuidas muutub olukord Teie
täiesti võõrasse olukorda. Peale aastat puhkust koolist on võimalik jälle tuleval õppeaastal ülikooli astuda ja oma haridusteed jätkata. Kahjuks leidub ka neid, kes soovivad elus lihtsamalt läbi saada ning ei jätka peale kooli enda õpinguid, vaid suunduvad kohe tööotsingutele ja hakkavad seda alles hiljem tagant järgi kahetssema. On inimesi, kes lähevad oma õnne otsima välismaale, aga on väga palju ka neid, kes jäävad kodumaale. Ilma korraliku hariduseta on nii mõnigi inimene sunnitud ära elamiseks juhutöid tegema. Iga eelnevalt mainitud aspekt mõjutab tulevikku kahtlemata väga palju. Mõnda inimest rohkem, mõnda vähem. Otsuste puhul on igaüks meist mõjutatud selle poolt, mis meid ümbritseb ning millised arvamused on meile lähedastel inimestel. Kõigest sellest hoolimata peaksid kõik ise enda tuleviku üle otsustama..
iseseisva Eesti nimel ühinesid soomlastega. Ulatuslikum põgenemine Soome algas märtsis 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. 1944. aasta alguseks oli Soome jõudnud üle 4000 eestlase. Põgenikega tegelev Eesti Büroo moodustas 1944. aasta jaanuaris 200. jalaväerügemendi kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Seda juhtis Soome kolonel E. Kuusela kuid ohvitseride hulgas oli ka eestlasi. Pärast Soome kapituleerumist kutsus Eesti Vabariigi Rahvuskomitee soomepoisid kodumaale Eestit kaitsma. Soomepoisid paistsid silma lahingutes Punaarmee vastu Tartu pärast ning kokkupõrkes taganevate Saksa üksustega Tallinna all. Kuigi soomepoisse oli Eesti tuleviku muutmiseks liiga vähe näitasid nad, et väikerahvas võib suurvõimude heitluses leida oma huvidele vastava tee ning sel viisil rohkem otsustada oma tuleviku üle. Kogu sõja vältel põgenes kümneid tuhandeid eestlasi läände, et pääseda sõjast. Peamiselt põgeneti Saksamaale ning Rootsi, paljud ka metsadesse
otsing. Samas tuleb ka neist aru saada. Kõik inimesed on erinevad. Olen isegi vahel mõelnud, et äkki tõesti on kuskil muru rohelisem ja õhk värskem. Äkki mõnel on arusaam, et välismaa on kõikide võimaluste maa. Näiteks võib tuua Ameerika, kõik reisisid sinna uut elu otsima, sest Ameerika on kõikide võimaluste maa või lause "Ajalehepoisist miljonäriks." Alles nüüd, viimasel ajal olen tähele pannud, et on hakatud otsima mooduseid, et tuua eestlased tagasi kodumaale. Minu arust liiga hilja, kuid parem hilja, kui mitte kunagi. Üheks programmiks või ettevõtmiseks võib tuua näite president Toomas Hendrik Ilvese näol, kes algatas projekti "Talendid koju!". Just programmi lõpetamisel öeldud lause on see, mis peaks minema iga eestlase hinge :"Kõik meie kodanikud on talendid." Kahjuks leidsid kodutee tagasi vaid 27 inimest. Juurelda võib sel teemal päevi, isegi kuid, sest usun, et see etapp,kus talendid või noored
sundinud kodu maha jätma. Endises Jugoslaavias oli relvakonfliktide tõttu sunnitud põgenema üle 4 miljoni inimese. 1991. aastast kuni 1999. aasta keskpaigani esitad üle 850 000 endise Jugoslaavia koosseisu kuulunud riikide kodaniku Euroopasse varjupaiga taotluse, mis moodustab neljandiku Lääne- ja Kesk-Euroopa riikides esitatud varjupaigataotluste koguarvust. Suurem osa nendest, kes põgenesid konfliktide eest, jäid aga kodumaale või siirdusid naaberriikidesse. 1999. aasta hiliskevadel voolas Kosovost naaberriikidesse umbes 800 000 uut pagulast. Endise Jugoslaavia piirkonnas oli 1999. aasta keskel ligi 3,4 miljonit pagulast ja ümberasustatut, kelle probleemidele ei ole ikka veel lahendust leitud. Alustati humanitaarse evakuatsiooni programmi, et tagada Makedoonia ja Kosovo vahelise piiri avatuks jäämist põgenikele, kes otsivad turvapaika. Ligi 90 000 pagulast evakueeriti 1999.
suure vanusevahe tõttu. Hemingway ülendati Esimeseks Leitnandiks ja autasustati hõbemedaliga vapruse eest. 1919. aasta jaanuaris oli ta tagasi Ameerikas. Töötas reporterina erinevate lehtede juures. 1921. aasta sügisel sõitiski Hemingway oma naisega Pariisi, seal ilmusid Hemingway esimesed ilukirjanduslikud teosed. Tuntuse tõi romaan "Ja päike tõuseb ja ,,Pidu sinus eneses". 1928. aastal pöördus Hemingway kodumaale tagasi. Elab Key Westis, Floridas. Kirjutab, kalastab, peab jahti Aafrikas, võtab osa härjavõitlustest Hispaanias, tarbib rohkelt alkoholi ja kannatab depressiooni all. Võtab osa Hispaania kodusõjast. Peale selle lõppu asub Hemingway elama Kuubasse Havanna lähedale. Sealse olustiku põhjal kirjutatud jutustus "Vanamees ja meri" sai otseseks tõukeks Nobeli kirjandusauhinna määramisel.
perekond, mitmekülgne sotsiaalne keskkond. 7. Iseloomusta kaardi abil kaasaegseid rändevoogusid ja selgita nende põhjusi: Lääne- Euroopa: Tööjõud. Ida-Euroopas- poliitilised põhjused. Põhja-Ameerika- paremad töökohad, kõrgem palk. Lähis-Ida naftariigid-majandustegevus. 8. Too täiteid suurte migratsioonivoogude tagajärgedest nii lähte- kui sihtmaale: Lähteriigile: Väheneb tööpuudus, paranevad migrantide tööoskused, teenitud raha saadetakse kodumaale, tuuakse uusi kultuuritavasid, väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv, lahkuvad aktiivsed inimesed, mehed, tekivad soolised disproportsioonid, kaotatakse haridusinvesteeringud. Sihtriigile: Mitmekesistub tööjõuturg, migrandid on nõus töötama kohtadel kus kohalikud ei soovi töötada, odav tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab, suurem surve töökohtadele, tööpuudus, kultuurikonfliktide oht, suureneb surve sotsiaalsfäärile.
Artur Alliksaar Tõru-Tõnn Parts 9.klass Kes oli Artur Alliksaar? Artur Alliksaar sündis 1923. aastal Tartus Ta oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust Ta mobiliseeriti 1943. aastal Saksa sõjaväkke 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning vangistati Ta saadeti Siberisse ent naasis juba aastal 1958 ilma loata kodumaale Artur Alliksaare kohta Vaatamata tõrjutusele ametlikust kirjanduspildist oli Alliksaar tuntud kirjandusringkondades ja salongides Avaldas ulatuslikku mõju ka teistele kirjanikele Luuletaja Andres Ehin on tituleerinud teda "Tartu boheemlaste kuningaks" 1958-1967 elas ta boheemlaselu Tartus, luges oma luuletusi "Werneri" kohvikus Ta abiellus Linda Alamäega Ta tegeles kirjutamisega ning tõlkimisega, kuid vaid vähesed tööd Alliksaare panus eesti kirjandusse
eesmärkides oli aristotelese filosoofia viljatu ja vale Filosoofia • Looduse käsutamine on võimalik üksnes tänu põhjuslike seoste tundmisele • Pidas enda aja filosoofiat mõttetuks ning kritiseeris inimeste teadmatust • Ta väitis, et kui tavaliselt kasutatakse filosoofias deduktiivset arutamist siis peaks jätkama hoopis induktiivset arutamist alustades faktist Eesmärgid • Teha inimkonnale head, selgitades välja tõe • Tuua kasu oma kodumaale • Teha midagi oma kiriku heaks • Püüdis teha mugavuse kättesaadavaks suurele osale inimkonnast, tähtsustas tehnika arengut ja teadlaste tööd • Oma eesmärkide täitmiseks vajas ta riiklikku töökohta. Bacon’i mõtted • Ka negatiivsed tulemused on olulised, neid ei tohiks kõrvale jätta • Hoiatas ka ahvatluste eest, mida ise kutsus viirastusteks: • 1) Inimestele on omane eeldada looduses rohkem korrapära kui
sisse või olid tehtud baltisakslaste poolt, kellel oli ressursse, ning kelle töid hinnati. Eesti kunstnike kohta levisid eelarvamused, samuti ei olnud neil võimalus kodumaal soovitud kunsti õppida ja ennast kunstiliselt arendada. Esimesed Eesti kunstnikud said oma kunstialase hariduse Peterburi kunstiakadeemiast, millest oli selleks ajaks kujunemas Eestist pärit andekate noorte õpingute ja töökoht. Kunstnikud ei tulnud tagasi kodumaale, sest Eestis polnud neile tellimusi ega töid. Nad töötasid nii peterburis kui ka vahepeal Euroopas ringireisides Pariisis, Itaalias ja Saksamaal, lõpuks naasevad kõik siiski Peterburgi. Kolm esimest kunstnikku olid: 1.1. Johann Köler maalikunstnik 1.2. August Weizenberg skulptor 1.3. Amandus Adamson skulptor Johann Köler 1826-1899 Johann Köler sündis 8. märtsil 1826. aastal Lubjassaare rendikoha pidaja seitsmenda lapsena
Tavapäraselt peetakse Hatshatur Abovjani meheks, kes rajas armeenlastele tee Tartusse. 3. septembril 1830 saabus ta ülikooli rektori F. Parroti kutsel Tartusse ning tudeeris siin eri teadusi, keeli ja kunste jaanuarini 1836. Tatust sai Abovjani vaimse taassünni linn. Siin kujunes tal oma sõpruskond, siin abiellus ta eestlanna Emilia Loosega. Kodumaale naasis H. Abovjan kirjaniku ja pedagoogina. Tema eeskujul saabusid Tartu ülikooli haridust omandama veel paljud armeenia noormehed, 19. sajandi keskel oli neid juba 25. Tartus moodustunud armeenlaste ringist kasvas välja armeenia kaasmaalaskond Eestis, Sergei Issakovi andmeil 1848. aastal. Sinna kuulus andekaid kirjanikke, teaduse-, kultuuri- ja ühiskonnategelasi kes on andnud oma osa armeenia kultuuri varasalve. Eestis on sündinud näiteks sellised laulud nagu ,,Teile, Arami pojad",
1717-1718. a. istus Voltaire valitseja pihta suunatud satiiri pärast peaaegu aasta Bastille´ vanglas. Seal kavandas ta tragöödia "Oidipus", mis toimus esimese teosena Voltaire´i pseudonüümi all ja mille esietendusega algas tema õukonnapoeedi karjäär. Vastuolu tõttu võimudega sattus ta 1726.aastal teist korda Bastille´sse.Pärast maalt väljasaatmist asus Voltaire Inglismaale, kus tutvus sealse filosoofia, parlamentliku süsteemi, kirjanduse ja teadusega. Naasnud kodumaale, avaldas ta 1734. aastal töö "Filosoofilised kirjad", mis osutus valitsevale korrale ja ideoloogiale nii vastuvõtmatuks, et see määrati avalikule põletamisele. 1745 määras Louis XV ta kuninglikuks ajalookirjutajaks. Elades Preisi kuninga Friedrich II kutsel Potsdamis ja leides tunnustust määramisega Preisi Teaduste Akadeemia presidendiks, pettus ta Friedrich II valgustuses.Peale seda ostis Voltaire endale lossi Sveitsi piiri lähedale. Alates 1755
· 3% maailma rahvastikust · 17 miljonit neist põgenikud (pagulased) OHUD · Pikaajaline ühes suunas toimuv ränne mõjutab nii lähte- kui ka sihtkohariigi rahvaarvu ning rahvastiku soolis-vanuselist ja etnilist koosseisu. · Selle kaudu ka majanduse arenguvõimalusi ning ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Saudi-Araabia Mõjud lähteriigile · Väheneb tööpuudus ja paranevad oskused · Osa rahast saadetakse kodumaale · Uued kultuuritavad · Väheneb maksumaksjate ja aktiivsete inimeste osakaal · Soolised disproportsioonid · Kaotatakse haridusinvesteeringuid Mõjud sihtriigile · Mitmekesistub tööjõuturg · Migrandid töötavad ka seal kus kohalikud mitte · Odav tööjõud · Suureneb sündimus · Suurem surve töökohtadele · Kasvab kultuurkonfliktide oht IOM · 1951 Rahvusvaheline migratsiooniorganisatsioon
See raamat tekitas Heinele Saksamaal probleeme, ja innustatuna Prantsuse Juulirevolutisoonist, siirdus ta Pariisi, kuhu jäi elu lõpuni. Prantsusmaal oli Heine aktiivselt tegev radikaalse publuitsistina ja tema luules valitsesid samuti poliitilise protsessi meeleolud, Need iseloomustavad nii luuletuste ning ballaadide kogu ,,Ajalaulud" kui ka poeemi ,,Saksamaa. Talvemuinasjutt." Viimase kirjutamist ajendas Heine külaskäik kodumaale. See on balladilaadne poeem Saksamaa oludest: satiiri ja iroonia kõrval leidub selles helis mälestusi kodust, emast ja noorusromantikast. Teose ilmumisele järgnes Saksamaal karm reaktsioon: autor mõisteti hukka kodumaa laimamise eest, ta looming keelati ja ta ise pidi jääma alatiseks maapakku. Heine viimane luulekogu ,,Romanzero" on varjutatud kibestumisest ja sarkasmist. Tema teemaks oli ka ebaõiglus vaieste ja rikaste vahel
Emigrandid meilt välismaale elama läinud inimesed, väljaränne(emigratsioon). Küüditamine inimeste vägivaldne kodust eemale viimine. Rände põhjused: ® vabatahtlikud tegurid parem töö, parem palk, majanduslikult kergem elu, rohkem võimalusi, parem elukeskkond ®Sundpõhjused rassism, usuline ja poliitiline tagakiusamine, näljahädad, loodusõnnetused. Tagasiränne e. remigratsioon oma kodumaale. Rändeiive e. rändesaldo(sisserändajate ja väljarändajate vahe) Immigratsiooni kvoot valitsuse kehtestatud piirarv mõnedele riikidele. Riigisisene ränne, rahvastik on enamasti koondunud linnadesse ja maaelanike osatähtsus kahaneb. Pendelränne e. pendelmigratsioon, inimesed pendeldavad kahe asula vahel, elades ühes ja töötades/õppides teises asulas. Kodanikud inimesed, kellel on selle riigi kodakonsus. Välismaalased isikud, kellel puudub elukoha-riigi kodakonsus
Kuna Locke elas kodusõja ja kirikuvõimu ajal ja et ta oli seotud oma isandaga (lord Ashley) poliitilise karjääri osas, pidi ta peale 1672 - 1675 aastatel kestnud kõrgetes riigiametites olemist riigist põgenema (1675 - 1679 Prantsusmaal, 1683 Hollandisse, kus Ashley suri). See andis talle võimaluse näha maailma ja tutvuda kuulsustega väljaspool Inglismaad. 1688 tuli võimuvahetus, mis päästis Locke tagakiusamisest ja nii tuli ta 1989 a. tagasi kodumaale, kus hakkas taas paralleelselt tegelema enese arendamise ja riigitööga. Tol ajal tegeles Locke paljude asjadega, olles tuttav ka I. Newtoniga. Ilmusid paljud ta kuulsad teosed. Tänu oma usulistele tõekspidamistele, vastandus ta valitseva kirikuga ja vahetult enne ta elupäevade lõppu tekkis vaidlus, kas jätta "Essee inimmõistusest" Oxfordi õppekavva. John Locke suri 28. oktoobril 1704 ühes linnalähedases majas 72-aastasena.
Romantism Romantism on kunsti suund, mis tekkis Saksamaal, 18. sajandi lõpus vastukaaluks klassitsismile. Romantismi tunnused on: sisaldab müstikat, peategelane on erak, palju emotsioone, loodus aitab meeleolusid luua, (tavaliselt) traagiline lõpp, peategelase üleidealiseerimine. Kirjanikud: Walter Scott, James Fenimore Cooper, Victor Hugo. Kunstnikud: Thomas Cole, Eugène Delacroix, Théodore Géricault. Heliloojad: Wolfgang Amadeus Mozart, Joseph Haydn, Ludwig van Beethoven. ----------------------------------------------------------------------------------------------------- Alexandre Dumas (24 July 1802 - 5 Dec 1870), sünnikoht - Villers-Cotterêts, Prantsusmaa. Faktid: Tema on kõige loetum prantsuse kirjanik maailmas. Töötas juristina. Teosed: Kolm musketäri (1845), Kakskümmend aastat hiljem (1845), Krahv Monte-Cristo (1845), Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem (1848), Must tulp (1850)...
Kui punaarmee lähenes Eesti piirile, kuulutas Eesti Omavalitsus 31.jaanuar 1944 välja üldmobilisatsiooni. Enamus sõjaväest koondati piirikaitserügementidesse. Leidus ka mehi, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsliku Saksamaa eest, kes põgenesid sõja eest Soome. Soomes moodustati eestlastest 200.jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 eestlast. Pärast Soome kapituleerumist tuli enamik soomepoisse Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kutsel kodumaale, et osaleda Eesti kaitsmisel. Ehkki soomepoisse oli liiga vähe paistsid nad silma lahingutes punaarmee vastu Tartu pärast ning kokkupõrgetes taganevate Saksa üksustega Tallinna all.
Esimene suur kaotus oli Nõukogude võimu aastail , mil küüditati, tapeti ning mobiliseeriti ligikaudu 60000 eestlast. Enamik Eesti riigitegelasi langes nõukogude võimuorganite kätte. Saksa okupatsiooni ajal algas taas väljaränd, algul üksikute isikutena üle lahe Soome, hiljem massiliselt Rootsi. Umbes 30000 eesti meest kandis võõrast mundrit. 1944. aastal väljusid laevad koos põgenikega Tallinna sadamast Saksamaale. Pärast nõukogude võimu kehtestamist ei pöördunud kodumaale tagasi enamus välismaal viibinutest meremeestest, diplomaatidest ja õpetlastest. Mingil määral said eestlased kindlasti valida, kelle poolel sõdida, kuid enamus olid armeedesse paigutatud sunniviisiliselt, millele järgnes aga välismaale põgenemine ning paljude eestlaste hukkumine.
EESTI ELU AASTAL 2011 Aasta 2011 on olnud Eestile suurte muutuste aasta. Eesti on omaks võtnud Euroopa ühisvaluuta euro. Hakkas kehtima uus liiklusseadus, mis tõi kaasa mõned muudatused. Toimus riigikogu ja presidendi valimised. Aasta suurimaks tragöödiaks võib pidada pantvangidraamat Liibanonis ja väiksemaks tulistamist kaitseministeeriumus. Ka meie kodulinnas Sauel toimus nii mõndagi - Saue Gümnaasium 25. Juubel ning avati noortekeskus. Suurim muutus paljude eestlaste jaoks on kindlasti euro kasutuseletulek. Paljud eestlased olid sellele vastu ja tahtsid, et eesti kroon jääks alles. Siiski jäi euro peale ja Eesti on nüüdseks eurotsooni osa. Paljud arvavad, et euro tõstis hindu kolossaalselt. Meedias lubati aga kindlalt, et euro hindu mitte mingil juhul ei tõsta. Selline asi tekitas jällegi rahvas palju pahameelt. Rahvas tunneb, et neil on nahk üle kõrvade tõmmatud. Mina isiklult arvan, et euro o...
,,MAAILMA LÕPUS" ANALÜÜS ,,Maailma lõpus" on sümbolistlik novell, milles on kirjeldatud väga palju värve eri toonides. Just nagu Tuglasele kombeks. Lugu algab meresõiduga ja kõik muu, mis merel toimus. Kuni jõudsid meremehed tundmatu saareni. Edasi minnakse paadiga, mille peal on väike seltskonda ja noor laevapoiss. Järgmisel hommikul ärgates näeb poiss, et teda on üksi saarele jäetud. Poiss kohtab hiiglasi. Hiiglasnaine viib ta nende elamise juurde, kuhu ka poiss jääb. Aeg läheb ja poisist saab ka juba noormees. Noormehe ja hiidneitsi vahel tärkab kirg. Hiidneitsi kirg on nii joobnustav kui ka kurnav. Noormees püüab korduvalt põgeneda, kuid hiidneitsi saab ta kätte. Noormees ei suuda seda kirge, mis teda jõust tühjaks kurnab, enam taluda ja tapab hiidneitsi. Saarelt põgenedes eksleb ta merel, nähe erinevaid laevu, tundes tulitavat päikest ja meeletut nälga. Öösiti käib ka randades. Kodumaale jõudes...
Meie kultuur on tugev. Seda tänu meie ajaloole ja sellele ühtekuuluvustundele, mis meid oma riigini on viinud. Eesti keelt õpetatakse meile lapsest peale, noorukieas on periood, kus kõik võõras ja kohati ropp tundub eriti huvitav, kuid see on mööduv. Hiljem tullakse aga selle lihtsa, puhta ja ilusa eesti keele juurde tagasi, mis vahepeal vajus tahaplaanile. Igaüks peaks reisima ringi ja avastama teisi kultuure ja keeli, kuid mitte segama neid meie oma emakeelega. Ja alati naasema kodumaale oma kultuuri ja keele juurde. Eesti riik aga peaks pakkuma kõikvõimalikke teenuseid eesti keeles ja toetama Eesti kultuuri, et inimestel oleks meelelahutust oma keeles.
On kirjutatud palju raamatuid sõjaaegse perioodi kohta ning ka sõjas olnute ,,päevikuid", kus kõik emotsioonid ja tunded on selgesti välja toodud. Olen kuulnud palju sõjajutte ning võin vaid ette kujutada, mida inimesed tol ajal tundsid või millest nad unistada võisid. Peamiseks unistuseks oli kindlasti rahu. Olen kindel, et ka sõdijad ei tahtnud tegelikult sõda ning oleks eelistanud pigem oma perekonnaga olemist. Sõjapõgenike unistus oli peatselt naasta oma kodumaale, kuid paljud seda siiski enam teha ei saanud. Inimesed üritasid kõigest väest üle elada sõda ning unistasid vaid sõja lõppemisest, mis aga paraku paljude inimeste jaoks surmaga lõppes. Sellega purunes aga paljude inimeste lootus perega välisriikidesse põgeneda. Kindlasti unistasid paljud sõjas osalenud ka sellest, et neil ja nende lastel oleks söök laual ning soe magama minna. Paljud lapsed seda omal nahal kahjuks tunda ei saanud ning enamus lapsi suri nälga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
