Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kes otsustab minu tuleviku üle? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes otsustab minu tuleviku üle?
Kes otsustab minu tuleviku üle?
Inimese elus on kolm etappi : minevik, olevik ja kõige tähtsam- tulevik. Tavaliselt, kui noorte käest küsida, mis ametit nad tulevikus teha sooviksid, on saadud üsna umbmääraseid vastuseid. Selle tähtsa otsuse, mis temast edasi saab, peab igaüks ise tegema.
Tänapäeval on levinud arvamus, et on väga palju aega enda tuleviku peale mõtlemiseks. Tegelikult on iga pisike samm tähtis ja see võib mõjutada kogu elu. Näiteks, kui jäetakse keskkoolis pingutamata, võib see mõjutada seda, kas ülikooli edasi saadakse.
Enamasti, kui õpilased põhikoolis veel ei tea, mis neid tulevikus huvitada võib, või soovivad täisväärtuslikku haridust, valivad edasiseks haridusteeks keskkooli. Nemad, kes teavad, mis valdkond neid huvitab ja soovivad reaalaineid lihtsamalt võtta, valivad kutsehariduskeskuse. Kui õppetulemused on piisavalt head, saab mõlema valiku poolest ülikooli edasi. Samas on mõeldud ka natuke laisematele ja vähem motiveeritud inimestele. On võimalik õppima minna ametikooli, et ka nemad mingigi tuleviku töö poolest saaksid.
Suur hulk noori on peale keskkooli otsustanud võtta nii öelda vaba aasta. Puhatakse natuke pikkadest kooliaastatest ja tehakse mis endale meeldib. Enamasti otsustatakse minna tööle raha teenima ja katsetama oma esimesi samme iseseisva elu poole. Ka reisimine on väga populaarne tegevus ning silmaringi laiendamine tuleb edasises elus väga kasuks. Noormeeste puhul ei tasuks mainimata jätta ka neile kohustuslikku ajateenistust. See tähendab, et ajateenija on kaheksa või 11 kuud eemal kõigest, mis on talle tuttav olnud ning paneb ta täiesti võõrasse olukorda. Peale aastat puhkust koolist on võimalik jälle tuleval õppeaastal ülikooli astuda ja oma haridusteed jätkata.
Kahjuks leidub ka neid, kes soovivad elus lihtsamalt läbi saada ning ei jätka peale kooli enda õpinguid, vaid suunduvad kohe tööotsingutele ja hakkavad seda alles hiljem tagant järgi kahetssema. On inimesi, kes lähevad oma õnne otsima välismaale, aga on väga palju ka neid, kes jäävad kodumaale . Ilma korraliku hariduseta on nii mõnigi inimene sunnitud ära elamiseks juhutöid tegema.
Iga eelnevalt mainitud aspekt mõjutab tulevikku kahtlemata väga palju. Mõnda inimest rohkem, mõnda vähem. Otsuste puhul on igaüks meist mõjutatud selle poolt, mis meid ümbritseb ning millised arvamused on meile lähedastel inimestel. Kõigest sellest hoolimata peaksid kõik ise enda tuleviku üle otsustama..
Kes otsustab minu tuleviku üle #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Kirjand teemal Kes otsustab minu tuleviku üle?

Sarnased õppematerjalid

Noored Eesti tööturul - uurimistöö
22
docx

Noored Eesti tööturul - uurimistöö

täiskohaga igapäevaselt tööl, käiakse tihti kusagil abis nädalavahetuseti, 1 Koolikohustus. Arvutivõrgus: https://et.wikipedia.org/wiki/Koolikohustus 2 Err.ee artikkel: Töötus kõrgharitud noorte seas on kasvanud. Arvutivõrgus: http://uudised.err.ee/v/eesti/0fd519ce-88e2-4250-a728-46376f787918/tootus-korgharitud-noorte-seas- on-kasvanud 3 poole kohaga jne, et oleks mingigi sissetulek. Tihti koormatakse ennast üle käies täiskohaga koolis, tehes näiteks öösel pikki tunde tööl, mis kokkuvõttes ohustab tervist ja heaolu. Siinkohal on oluliseks seaduses väljatoodud punktid näiteks osalise tööaja kohta, ületunnitöö kohta jne. Seadusega on sätestatud mis vanusest alates võib noore inimesega sõlmida töölepingu ning millistel tingimustel. On ka paika pandud, et kui kaua ning millist tööd võib teha alaealine. Ometigi paljud noored neid seadusi ei tea ning paraku paljud ka ei tunne

Õigus
Miks õpitakse rohkem humanitaaraineid kui reaalaineid
23
doc

Miks õpitakse rohkem humanitaaraineid kui reaalaineid

kui vähestel koolilõpetanutel on olnud reaalainete õpetajad lemmikuteks. Teiselt poolt ei ole õpilastel kerge kaasa minna ainetega, mille õpetamismetoodika ei ole ajaga kaasas käinud. Tänapäeva kooliõpilased suhtlevad palju nii omavahel, kui elektrooniliste vahendite kaudu, mis eeldab aga kaasaegsemaid lähenemisi nende ainete õpetamisel, mille omandamine ja populaarsus on ühiskonna arengule ülimalt olulised. Seega peavad need, kes riigi arengu ja tuleviku eest otsuseid langetavad, poliitikud ja riigiametnikud, tegema palju rohkem selleks, et koolides oleks hea nii õpilastel kui õpetajatel. Väga palju on vaja teha noorte huvide suunamiseks aladele, mida on ühiskonna edukaks arenguks kõige vajalikumad. Käesolev uuring võiks olla üheks sammuks sellel teel, et meie haridussüsteem pöörduks rohkem reaalainete poole, kuid nii et selle tõttu ei kannataks muude õppealade tase. Viidatud allikad 1

Turismi -ja hotelli ettevõtlus
Nimetu
76
pdf

Nimetu

..................................................................................................................... 34 LISA 4 ............................................................................................................................. 36 2 SISSEJUHATUS Stress ehk pingeolek on meile õpilastele üsnagi tuttav mõiste. Tänapäeval on kooliõpilaste hulgas suhteliselt laialt levinud negatiivne stress. Selle üle pole midagi ka imestada, sest õppimimine on iseenesest märksa pingestavam ja raskem protsess kui paljudel ametikohtadel töötamine. Kooliõpilane on veel noor ja kogenematu ning ei pruugi pingeseisus toime tulla. Idee uurida koolistressi avaldumist, põhjuseid ja toimetulekut tuli eelkõige sellepärast, et enamik õpilastest puutuvad kokku koolistressiga ning see teema on maailmas muutunud üsna suureks probleemiks.

Psühholoogia
Haridussüsteem Suurbritannias
24
doc

Haridussüsteem Suurbritannias

Õppimise võimalused noortele Suurbritannias alates 16. Eluaastast.......21 2 Lisa 2. Klassikalised Briti koolivormid...............................................................22 3 1. SISSEJUHATUS 1.1. Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik Iga riigi tulevik ja tugevus sõltub sellest, kui hästi ja mitmekülgselt on haritud tema kodanikud. Briti haridussüsteem on üles ehitatud sadade aastate kogemusel. Haridus on väga aktuaalne teema Suurbritannias ka tänapäeval, sest see puudutab peaaegu kõiki inimesi. Igaüks on ühel etapil oma elust koolis käinud ja lõppude lõpuks on kool see koht, kus inimesed tutvusid oma esimeste sõpradega, arendasid endast sotsiaalsed isiksused. Kool on pannud aluse meie kõigi tulevikule

Inglise keel
Õpilaste väärtushinnangud
24
odt

Õpilaste väärtushinnangud

tänapäeval ei mõisteta väärtusi. Kuid kas väärtushinnangud on tõesti noortel paigast ära või pigem on paigas ning neil pole julgust enda arvamuste eest seista? 1 Õpetajate leht nr.33, 14. september 2007, http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/14.09.07/koik.shtml, (19.03.2009) 4 1. Arutlus Uurisin internetist ka varem käsitletud uurimusi, mis põimuvad minu uurimus tööga ning toon näiteks kolm artiklit. Neid saab seostada õpilaste vastustega teemadel nagu: milleks on raha vaja, miks on sõbrad olulised ning üldiselt väärtushinnangutega. Järgmine artikkel sisaldas kahte põhilist küsimust, millele üritati leida vastus. Üheks selliseks küsimuseks oli: 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks? Eestis viidi läbi uurimus 2002. aasta sügisel, mille järgi saaks hinnata ,,kuivõrd on Eestis

Uurimistöö
Uurimustöö alaealiste abordist
25
doc

Uurimustöö alaealiste abordist

Noored käivad just koos näiteks rasedusvastaste vahendite kohta infot uurimas. Artiklis kirjutatakse veel, et teismelisele tuleks kindlasti enne suguelu alustamist rääkida rasedusvastastest vahenditest ja lasteaias saab ka mänguvormis seletada, kuidas nad siia ilma tulid. Abordi statistika näitab, et Eesti abordiregistri andmetel on aastast 1996. kuni aastani 2001 abortide arv tunduvalt langenud nii vanusegrupiti kui ka piirkonniti. Kui 1996. aastal tehti üle 5000 abordi rohkem kui 2001. aastal. Põhjaranniku artikkel: ,,Abort ­ valik või paratamatus?" ( Põhjarannik, 5.09. 2001.) Artiklis seisab, et abortide tõttu jääb igal aastal Eestis sündimata Haapsalu linna täis lapsi. · Tegelikult olid 15 000 abordist 3000 iseeneslikud katkemised. · Ülejäänud 12 000 aga soovimatud rasedused, kust oleksid sündinud soovimatud lapsed. · 1999. aastal põhikooli lõpuklasside seas läbiviidud KISS-küsitlus näitas aga, et ligi

Meedia
Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö
38
doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

Stalini mäetipp) Y IV klassi raamatus on ajaarvamise ülesanded 804- 810, kus arvutatakse A. M. Gorki, L. N. Tolstoi, A. S. Puskini ja I. V. Mitsurini eluiga. Osa lapsi kannab siiski eesti nimesid. Y Ajaloosündmustest on mainitud Moskva asutamine, Kulikovo lahing, dekabristide ülestõus, Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon ja raadio leiutamine A. S. Popovi poolt. Y Kodumaa suurust demonstreerivad sedalaadi ülesanded [16, ül. 253]: Meie maa ulatus läänest itta on 11000 km. Kui palju vajatakse aega selle vahemaa läbimiseks 1) jalgsi, käies iga päev 40 km? 2) rongiga, sõites kiirusega 50 km tunnis? 3) lennukiga, lennates kiirusega 275 km tunnis? Suur grupp ülesandeid on selle kohta, mida tõi kaasa Nõukogude võim: Enne Suurt Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni oli ühes linnas ainult 40 kivimaja (6 kooli, 4 vabrikut). Nõukogude võimu ajal on sinna ehitatud veel 60 niisugust maja (32 kooli, 10 vabrikut)

Ajalugu
LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS
102
docx

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

saada maad juurde. Samal perioodil läksid paljud Peterburi tööd otsima. Teise maailmasõja ajal põgeneti sõja eest läbi Rootsi laia maailma. Peale sõda mindi kommunistliku režiimi eest läände. Samal perioodil toimus ka sunniviisiline väljaränne küüditamise teel Siberisse. Tänapäeva Eestimaa on keerulises olukorras, kuna väga palju noori inimesi rändab välja. Siia jääb vanem generatsioon, rahvastik vananeb ja see toob kaasa mitmeid probleeme. Ka minu tutvusringkonnas on noori, kes on siirdunud mujale elama. Kuna tulemas on kooli aastapäev, siis seoses sellega tekkis mõte uurida, kui paljud meie kooli vilistlased on asunud elama väljaspoole Eestit ja kui paljud on käinud või käivad võõrsil tööl. Huvitav on teada saada, kuhu ja miks on mindud, kuidas neil võõrsil läheb, kas minu töös uuritud väljaränne ja Eesti väljarände pilt on sarnased või mitte. Suur osa eestlasi käib mujal tööl, kuid elupaik on Eestis.

Uurimustöö




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun