Kes otsustab minu tuleviku üle? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

22

docx

Noored Eesti tööturul - uurimistöö

täiskohaga igapäevaselt tööl, käiakse tihti kusagil abis nädalavahetuseti, 1 Koolikohustus. Arvutivõrgus: https://et.wikipedia.org/wiki/Koolikohustus 2 Err.ee artikkel: Töötus kõrgharitud noorte seas on kasvanud. Arvutivõrgus: http://uudised.err.ee/v/eesti/0fd519ce-88e2-4250-a728-46376f787918/tootus-korgharitud-noorte-seas- on-kasvanud 3 poole kohaga jne, et oleks mingigi sissetulek. Tihti koormatakse ennast üle käies täiskohaga koolis, tehes näiteks öösel pikki tunde tööl, mis kokkuvõttes ohustab tervist ja heaolu. Siinkohal on oluliseks seaduses väljatoodud punktid näiteks osalise tööaja kohta, ületunnitöö kohta jne. Seadusega on sätestatud mis vanusest alates võib noore inimesega sõlmida töölepingu ning millistel tingimustel. On ka paika pandud, et kui kaua ning millist tööd võib teha alaealine. Ometigi paljud noored neid seadusi ei tea ning paraku paljud ka ei tunne

Õigus

23

doc

Miks õpitakse rohkem humanitaaraineid kui reaalaineid

kui vähestel koolilõpetanutel on olnud reaalainete õpetajad lemmikuteks. Teiselt poolt ei ole õpilastel kerge kaasa minna ainetega, mille õpetamismetoodika ei ole ajaga kaasas käinud. Tänapäeva kooliõpilased suhtlevad palju nii omavahel, kui elektrooniliste vahendite kaudu, mis eeldab aga kaasaegsemaid lähenemisi nende ainete õpetamisel, mille omandamine ja populaarsus on ühiskonna arengule ülimalt olulised. Seega peavad need, kes riigi arengu ja tuleviku eest otsuseid langetavad, poliitikud ja riigiametnikud, tegema palju rohkem selleks, et koolides oleks hea nii õpilastel kui õpetajatel. Väga palju on vaja teha noorte huvide suunamiseks aladele, mida on ühiskonna edukaks arenguks kõige vajalikumad. Käesolev uuring võiks olla üheks sammuks sellel teel, et meie haridussüsteem pöörduks rohkem reaalainete poole, kuid nii et selle tõttu ei kannataks muude õppealade tase. Viidatud allikad 1

Turismi -ja hotelli ettevõtlus

76

pdf

Nimetu

..................................................................................................................... 34 LISA 4 ............................................................................................................................. 36 2 SISSEJUHATUS Stress ehk pingeolek on meile õpilastele üsnagi tuttav mõiste. Tänapäeval on kooliõpilaste hulgas suhteliselt laialt levinud negatiivne stress. Selle üle pole midagi ka imestada, sest õppimimine on iseenesest märksa pingestavam ja raskem protsess kui paljudel ametikohtadel töötamine. Kooliõpilane on veel noor ja kogenematu ning ei pruugi pingeseisus toime tulla. Idee uurida koolistressi avaldumist, põhjuseid ja toimetulekut tuli eelkõige sellepärast, et enamik õpilastest puutuvad kokku koolistressiga ning see teema on maailmas muutunud üsna suureks probleemiks.

Psühholoogia

24

doc

Haridussüsteem Suurbritannias

Õppimise võimalused noortele Suurbritannias alates 16. Eluaastast.......21 2 Lisa 2. Klassikalised Briti koolivormid...............................................................22 3 1. SISSEJUHATUS 1.1. Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik Iga riigi tulevik ja tugevus sõltub sellest, kui hästi ja mitmekülgselt on haritud tema kodanikud. Briti haridussüsteem on üles ehitatud sadade aastate kogemusel. Haridus on väga aktuaalne teema Suurbritannias ka tänapäeval, sest see puudutab peaaegu kõiki inimesi. Igaüks on ühel etapil oma elust koolis käinud ja lõppude lõpuks on kool see koht, kus inimesed tutvusid oma esimeste sõpradega, arendasid endast sotsiaalsed isiksused. Kool on pannud aluse meie kõigi tulevikule

Inglise keel

24

odt

Õpilaste väärtushinnangud

tänapäeval ei mõisteta väärtusi. Kuid kas väärtushinnangud on tõesti noortel paigast ära või pigem on paigas ning neil pole julgust enda arvamuste eest seista? 1 Õpetajate leht nr.33, 14. september 2007, http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/14.09.07/koik.shtml, (19.03.2009) 4  1. Arutlus Uurisin internetist ka varem käsitletud uurimusi, mis põimuvad minu uurimus tööga ning toon näiteks kolm artiklit. Neid saab seostada õpilaste vastustega teemadel nagu: milleks on raha vaja, miks on sõbrad olulised ning üldiselt väärtushinnangutega. Järgmine artikkel sisaldas kahte põhilist küsimust, millele üritati leida vastus. Üheks selliseks küsimuseks oli: 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks? Eestis viidi läbi uurimus 2002. aasta sügisel, mille järgi saaks hinnata ,,kuivõrd on Eestis

Uurimistöö

25

doc

Uurimustöö alaealiste abordist

Noored käivad just koos näiteks rasedusvastaste vahendite kohta infot uurimas. Artiklis kirjutatakse veel, et teismelisele tuleks kindlasti enne suguelu alustamist rääkida rasedusvastastest vahenditest ja lasteaias saab ka mänguvormis seletada, kuidas nad siia ilma tulid. Abordi statistika näitab, et Eesti abordiregistri andmetel on aastast 1996. kuni aastani 2001 abortide arv tunduvalt langenud nii vanusegrupiti kui ka piirkonniti. Kui 1996. aastal tehti üle 5000 abordi rohkem kui 2001. aastal. Põhjaranniku artikkel: ,,Abort ­ valik või paratamatus?" ( Põhjarannik, 5.09. 2001.) Artiklis seisab, et abortide tõttu jääb igal aastal Eestis sündimata Haapsalu linna täis lapsi. · Tegelikult olid 15 000 abordist 3000 iseeneslikud katkemised. · Ülejäänud 12 000 aga soovimatud rasedused, kust oleksid sündinud soovimatud lapsed. · 1999. aastal põhikooli lõpuklasside seas läbiviidud KISS-küsitlus näitas aga, et ligi

Meedia

38

doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

Stalini mäetipp) Y IV klassi raamatus on ajaarvamise ülesanded 804- 810, kus arvutatakse A. M. Gorki, L. N. Tolstoi, A. S. Puskini ja I. V. Mitsurini eluiga. Osa lapsi kannab siiski eesti nimesid. Y Ajaloosündmustest on mainitud Moskva asutamine, Kulikovo lahing, dekabristide ülestõus, Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon ja raadio leiutamine A. S. Popovi poolt. Y Kodumaa suurust demonstreerivad sedalaadi ülesanded [16, ül. 253]: Meie maa ulatus läänest itta on 11000 km. Kui palju vajatakse aega selle vahemaa läbimiseks 1) jalgsi, käies iga päev 40 km? 2) rongiga, sõites kiirusega 50 km tunnis? 3) lennukiga, lennates kiirusega 275 km tunnis? Suur grupp ülesandeid on selle kohta, mida tõi kaasa Nõukogude võim: Enne Suurt Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni oli ühes linnas ainult 40 kivimaja (6 kooli, 4 vabrikut). Nõukogude võimu ajal on sinna ehitatud veel 60 niisugust maja (32 kooli, 10 vabrikut)

Ajalugu

102

docx

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

saada maad juurde. Samal perioodil läksid paljud Peterburi tööd otsima. Teise maailmasõja ajal põgeneti sõja eest läbi Rootsi laia maailma. Peale sõda mindi kommunistliku režiimi eest läände. Samal perioodil toimus ka sunniviisiline väljaränne küüditamise teel Siberisse. Tänapäeva Eestimaa on keerulises olukorras, kuna väga palju noori inimesi rändab välja. Siia jääb vanem generatsioon, rahvastik vananeb ja see toob kaasa mitmeid probleeme. Ka minu tutvusringkonnas on noori, kes on siirdunud mujale elama. Kuna tulemas on kooli aastapäev, siis seoses sellega tekkis mõte uurida, kui paljud meie kooli vilistlased on asunud elama väljaspoole Eestit ja kui paljud on käinud või käivad võõrsil tööl. Huvitav on teada saada, kuhu ja miks on mindud, kuidas neil võõrsil läheb, kas minu töös uuritud väljaränne ja Eesti väljarände pilt on sarnased või mitte. Suur osa eestlasi käib mujal tööl, kuid elupaik on Eestis.

Uurimustöö

Kommentaarid (0)