8. Mida mdetakse turbidimeetrias? 1. Elektrilise kaksikkihi teke faaside eralduspinnal - Elektroforees on meetod, kus laetud osakesed liiguvad elektrijuhtivust omavas vedelas keskkonnas elektrivälja mõjul. Vt alates lk 444 , 2. Elektrilise kaksikkihi ehitus. Lahuses olevad laetud pinnad mõjutavad seal leiduvaid ioone. Vastasmärgilise laenguga ioonidele (vastasioonidele) mõjuvad elektrostaatilised jõud, mis tõmbavad neid pinna suunas; samanimelise laenguga ioonid (ko-ioonid) tõugatakse pinnast eemale. Nii tekib elektriline kaksikkiht, mis koosneb laetud pinnast ja seda neutraliseerivast vastasioonide liiast lahuse pinnalähedases kihis. Üks osa kaksikkihti moodustavatest ioonidest on elektriliste ja adsorptsiooniliste jõudude tõttu tugevasti seotud tahke aine pinnaga: seda osa nimetatakse adsorbseks kihiks. Ülejäänud vastasioonid hajuvad soojusliikumise tõttu suuremal või vähemal määral lahuse sisemusse ning moodustavad difuusse kihi
pehmenemistemperatuurist. · Termoreaktiivsed e. reaktoplastid ( thermosets)- võrestikstruktuuriga polümeerid- ristseotakse peamiselt kuumutamisel pöördumatult- ei pehmene ega sula kuumutamisel- lahustites ainult punduvad- jäigad ja mittevoolavad - taluvad pikaajalisi koormusi ja kõrgemat temperatuuri. Polüalkeenid Alkeenid ja asendatud alkeenid polümeeruvad liitumispolümerisatsioonil. Ahelreaktsioonides osalevad aktiivsed osakesed on kas ioonid või radikaalid, sõltuvalt tehnoloogiast. Radikaalilise või ioonilise polümerisatsiooni teel valmistatakse mitmesuguseid polüalkeene e. polüalküleene e. polüolefiine. Polüestrid On polümeersed ained, mida saadakse dikarboksüülhapetest ja mitmehüdroksüülsetest alkoholidest polükondensatsiooni teel. Tuntuim neist on lavsaan (PET), millest valmistatakse sünteetilist kiudu ja sellest omakorda mitmeid tekstiiltooteid.
elektronpilve läbimõõt ära aatomi suuruse. Kui aatomis on elektrone rohkem või vähem kui prootoneid, siis on tegemist iooniga. Liigse elektroniga on negatiivne ioon (anioon), puuduv elektron on aga positiivsel ioonil (katioon). Kui aatomis ei ole ühtegi elektroni, siis on tegemist täielikult ioniseeritud aatomiga. Elektronide aatomist lahtirebimine või juurdelisamine on aatomi ioniseerimine. Ioonidel on elektrilaeng, mistõttu reageerivad ioonid ümbritsevate aatomitega palju tugevamalt kui neutraalsed aatomid. Elektronid on (nagu prootonid ja neutronid) fermionid, seega kehtib ka nende kohta Pauli keeluprintsiip, mis ei luba kahel elektronil olla samas ruumiosas samas energeetilises olekus (kvantolekus). Iga elektron, mis lisandub aatomi elektronkattesse, peab valima omale teistest elektronidest erineva energiatasemega aatomorbitaali, mis on määratud elektronkatte kvantarvudega.
ELEKTRILAENG on füüsikaline suurus, mis iseloomustab laetud keha võimet võtta osa elektromagneetilisest vastastikmõjust. ELEKTRIVOOLUKS nim. Vabadae laetud osakeste suunatud liikumist. Selle tekkeks vajalikud tingimused on vabade osakeste ja elektrivälja olemasolu. Metallides on vabadeks laengukandjateks elektronid, elektrolüüdi vesilahuses pos. ja neg. ioonid. q I= ELEKTRIVOOLU VOOLUTUGEVUS on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivoolu ja ta on võrdne t juhi ristlõiget mingi ajavaheminu jooksul läbinud vabade laetud osakeste laengu ja selle ajavaheminu suhtega. SI-s mõõdetakse elektrivoolu voolutugevust amprites (1A), kusjuures 1A on võetud SI põhiühikuks. Seda mõõdetakse ampermeetriga, kusjuures ta ühendatakse tarbijaga (takistusega) alati jadamisi. SI-s on elektrilaengu ühik
*reageerib hapete lahustega. (Hcl). pruun rauamaak Fe2O3 *ei reageeri konts. hapetega magnet rauamaak (magnetiit) Fe3O4 *reageerib halogeenidega (F2; Cl2;Br2; J2) *meteoriidid *organismides (punases veres) on Fe2+; Fe3+ ioonid, *reageerib soolalahustega.( teamast paremale toimuvad) hemoglobiini koostises. 11. Tähtsamad rauaühendid, nende omadused ja kasutamine. * Fe2O3-raud(III)oksiid-värvus tumekollasest- kasut.taimekaitsevahendina, viljapuude pritsimisel kahjurite ja mustjaspruunini.Kasut. värvipigmendina. seenhaiguste tõrjeks. *Fe3O4-magnetilise omadusega, teda kasut. Püsimagnetites
tema takistus, soojusliikumine takistab elektriosakeste liikumist juhis Ülijuhtivus- mõnede ainete omadus, teatud temperatuuridel käituda nii, nagu puuduks neil takistus täielikult, kasutatakse kosmoselaevades (madalatemperatuuriline 1911 a. Kõrgtemperatuuriline 1986 a.) Elektrivool vedelikus- elektroviool vedelikus kujutab endast erinimeliste ioonide suunatud liikumist elektrivälja mõjul Elektrolüüt- keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid m=kIt Galvaanimine- mingi metalli katmine metalliga elektrolüüsi abil Sõltuv gaaslahendus- et gaas juhiks elektrivoolu, tuleb ta enne ioniseerida Sõltumata gaaslahendus- ionisaatorit ei vajata Elektrivool gaasides- kujutab endast erinimeliste ioonide suunatud liikumist elektrivälja mõjul Huumlahendus- realiseerub hõrendatud gaasides. Peamiselt intergaasid, kasutatakse valgusreklaamides ja signaallampides
Tsink Tsink on metalliline keemiline element, mille perioodilisustabelis on Zn ning mille aatomnumber on 30. Tsink on keskmise reageerimisvõimega sinakas-hall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda, sinakas-rohelise leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. See reageerib hapetega, alkaanidega ja teise mitte-metallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi reaktsiooniaste on +2. Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Olles aga kuumutatud üle 210 °C muutub see metall rabedaks ning vormimisel pulbristub see kergesti. Magneetilised omadused tsingil puuduvad. Rakendusalad Tsink on enimkasutavatest metallidest neljandal kohal. Kasutatavuse poolest edestavad seda vaid raud, alumiinium ja vask. · Tsinki kasutatakse terase galvaniseerimiseks, et korrosiooni ära hoida · Tsinki kasutatakse sellistel su...
lühisvool. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase kuumenemise ning rikkuda vooluallika. 16. MIS ON ELEKTRIVOOL VEDELIKUS? MILLES SEISNEB JA KUIDAS KASUTATAKSE? Elektrivool vedelikes on siis, kui on vabu laengukandjaid ehk ioone. Vedelik juhib elektrit kui elektrolüüdi lahus. Elektrolüüdisk nimetatakse keemilist ühendit, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid vüi keemilsied rühmad. Kasutatakse metallvormide ja jäljendite tegemisel. Rakendadakse näiteks metallidega katmisel ( jnoois) 17. ISELOOMUSTA ELEKTRIVOOLU GAASIDES ( NING NENDE RAKENDUSED). Gaasid on väga halvad elektrijuhid. Gaasi aineosakesed paiknevad võrreldes vedeliku ja tahke aine aineosakestega teineteisest väga kaugel. Kiirelt liikuvatel ja vaid hetkeks teineteisega kokkupõrkuvatel gaasiosakestel oleks väga raske vabu laengukandjaid edasi anda
Laineks nimetatakse võnkumise edasikandumist ruumis. 4. Aine all mõistetakse füüsikas kõike seda, millest koosnevad kehad. Ained võivad olla väga erinevate omadustega (tahked, vedelad, gaasilised). Ometi saab nende puhul välja tuua rea omadusi, mille poolest nad väljadest erinevad. Aineliste objektide ehk kehade tunnusteks on: *Igal ainel on kindel siseehitus — aine pole pidev, vaid koosneb osakestest (aatomid, ioonid, molekulid). Füüsikud ütlevad selle kohta, et aine on diskreetne (discretus — ladina k. eraldiseisev). *Ainelised kehad võtavad alati enda alla mingi ruumi, kuhu teisi kehi asetada ei saa. Aine tõrjub teist ainet. Visates kivi vette, tõrjub ta oma ruumala ulatuses vett eemale. Me ei saa astuda läbi seina, sest meie aine ei saa olla seina ainega korraga samas paigas. *Aine on mõõtmetelt lõplik. Kehad võivad olla nii suured kui väikesed,
hapramaks. Rauda ja tema sulameid on võimalik magneetida. Raua keemilised omadused Raud on keskmise keemilise aktiivsusega metall. Raua aatomi väliskihil on kaks elektroni ja eelmise kihi välisel alakihil kuus elektroni. Selle alakihi stabiilne olek on viis või kümme elektroni. Stabiilse oleku saavutamiseks loovutab raua aatom väliskihi kaks ja eelmise kihi ühe elektroni - kokku kolm elektroni ja muutub raud(III) iooniks. Raud (III) ioonid on kõige püsivamad. Õhu käes kattub raud oksiidide kihiga (rooste). Raua rooste ei ole tihe ega kaitse teda edasise roostetamise eest. Raua kuumutamisel kuivas õhus tekib tema pinnale musta värvi rauatagi. Raud kui keskmiselt aktiivne metall reageerib hästi lahjendatud hapetega. Raua oksiidid veega praktiliselt ei reageeri. Seetõttu tema hüdroksiide saadakse kaudsetel meetoditel, näiteks vastava soola reageerimisel leelisega. Reaktsioonid
2) Nõrga aluse dissotsiatsioonitasakaalu nihutamine ~3 cm3 destilleeritud veele lisan paar tilka universaalindikaatori lahust ja kontrollin vee pH-d kuna lahus oli rohekas võib oletada, et vee pH≈7. Seejärel lisan mõne tilga kontsentreeritud ammoniaakhüdraadilahust, kuni lahuse värvus muutub tumesiniseks. Edasi lisan NH4Cl, kuni näen uut värvuse muutust, ehk lahus muutub rohelisemaks. Algul muutub lahus tumesiniseks, kuna dissotseerudes eralduvad OH- ioonid. NH4Cl lisamisel pH alaneb, kuna OH- ioonide kontsentratsioon väheneb ja tasakaal nihkub lähteainete poole. Toimub: 1. NH4OH NH4+ + OH- 2. NH4Cl NH4+ + OH- 3) H+-ioonide kontsentratsiooni vähenemine nõrga happe soola lisamisel Selleks lisan kahes katseklaasis olevatele vesinikkloriidi lahustel Zn kraanuli, mis on eelnevalt karedaks muudetud. Esimesele lahusele lisan ka 2M naatriumetanaati ja võrdlen reaktsiooni kiirust.
Keemia praktikum I Lahuse valmistamine ja katlakivi lagundamine happega Eesmärk: Kontsentreeritud happe lahusest lahuse valmistamine. Uurime kui palju on vaja valitud hapet katlakivi lagundamiseks. Milline on tõhusaim hape katlakivi eemaldamiseks ja milline reaktsioon on kõige energia rikkam. Töövahendid: Katlakivi, kontsentreeritud H2SO4 (95%-line, ρ= 1,833 g/cm3); kontsentreeritud HCl (35%-line; ρ= 1,175 g/cm3), kontsentreeritud H3PO4 (85%-line ρ= 1,783 g/cm3), mõõtsilindrid, pipetid, süstlad, kaalud. Lahuste tiheduste tabel. Ohutustehnika: kindad, kittel. Hapet valan vette, mitte vastupidi. Gaaside sissehingamine kahjulik, juuksed kinni, kotid akna lauale. Happe lahuse arvutused: Otsustasin teha 50 ml lahuse, kontsentratsiooniga 0.5 mol/l Arvutasin, et vaja läheb 0.025 mol HCl ehk soolhapet. = Arvutasin happe molaarmassi: ...
tema takistus, soojusliikumine takistab elektriosakeste liikumist juhis Ülijuhtivus- mõnede ainete omadus, teatud temperatuuridel käituda nii, nagu puuduks neil takistus täielikult, kasutatakse kosmoselaevades (madalatemperatuuriline 1911 a. Kõrgtemperatuuriline 1986 a.) Elektrivool vedelikus- elektroviool vedelikus kujutab endast erinimeliste ioonide suunatud liikumist elektrivälja mõjul Elektrolüüt- keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid m=kIt Galvaanimine- mingi metalli katmine metalliga elektrolüüsi abil Sõltuv gaaslahendus- et gaas juhiks elektrivoolu, tuleb ta enne ioniseerida Sõltumata gaaslahendus- ionisaatorit ei vajata Elektrivool gaasides- kujutab endast erinimeliste ioonide suunatud liikumist elektrivälja mõjul Huumlahendus- realiseerub hõrendatud gaasides. Peamiselt intergaasid, kasutatakse valgusreklaamides ja signaallampides
Vähe aktiivsed metallid . 21. Mis on redutseerijaks / oksüdeeriaks metallide reageerimisel veega? Redutseerijaks metallid Oksüdeerijaks veemolekulid 22. Mis tekib metallide reageerimisel lahjade hapetega ? Nende metallide asukoht metallide pingereas . · Tekivad soolad ja eraldub vesinik . · Asuvad vesinikust eespool . 23. Mis on redutseerijaks / oksüdeeriaks metalli reageerimisel lahja happega ? Redutseerijaks metallid Oksüdeerijaks happed või vesiniku ioonid 24. Millal metall reageerib soola lahusega ? Kui ta asub metallide aktiivsusreas eespool soolalahuse koostisse kuuluvast metallist . 25. Mis on redutseerijaks / oksüdeeriaks metalli reageerimisel soola lahusega ? Redutseerijaks aktiivsem metall Oksüdeerijaks vähem aktiivse metalli ioon 26. Miks Na ei tõrju soola lahusest välja endast vähem aktiivseid metalle ? Naatrium on leelismetall . Leelis ja leelismuldmetallid ei tõrju soolalahusest metalle välja . 27
LABORATOORNE TÖÖ Nr.3 Teema:Vee mööduva kareduse määramine Töö vahendid: HCl, triloon B lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH4OH), indikaatorid metüüloranz, kroomgeenmust ET-00, bürett, pipett, koonilised kolvid, mõõtsilinder, statiiv. Neutralisatsioonimeetodi üheks tähtsamaks rakendusalaks on vee kareduse määramine. Loodusliku vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumsooladest: Ca(HCO3)2; Mg(HCO3)2; CaSO4; MgSO4; CaCl2; MgCl2; CaSiO3. Peale soolade sisaldab looduslik vesi veel kolloidaalselt lahustunud ränihapet, orgaanilisi kolloide ja vees lahustunud gaase: CO2; O2 ja N2. Karedust väljendatakse katlakivi tekitajate Ca ja Mg soolade sisaldusega mg-ekvivalentides ühe liitri (cm3) kohta. Vee üldkaredus jaotub mööduvaks ja püsivaks kareduseks. Mööduva kareduse põhjustavad süsihappe happelised soolad Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2, mis on kõrvaldatavad vee keetmisega, sest vesinikkarbonaadid laguneva...
mutageene tekitada mutatsioone. Füüsikalised mutageenid on radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus ja otsene elektromagnetkiirgus. Kiirguste ühine tunnus on see, et nad tungivad läbi naha kihtide organismi, tekitades rakkudes mutatsiooni. Radioaktiivse kiirguse hajumine või neeldumine aines põhjustab suure hulga elektriliselt laetud ioonide tekke, mis omakorda ioniseerivad ümbritsevaid molekule. Elusates kudedes võivad kiirguse poolt tekitatud ioonid kahjustada normaalseid bioloogilisi protsesse, kahjustav toime ilmneb eelkõige rakutasandil. Kiirguskahjustuse olulisimaks ,,märklauaks" rakus on DNA raku päriliku informatsiooni kandja. Kiirgus võib ioniseerida DNA-molekuli, põhjustades selles otseseid keemilisi muudatusi. Kuid mõju võib-olla ka kaudne: kiirgus ioniseerib rakkudes oleva vee, milles tekivad vabad radikaalid keemiliselt üliaktiivsed ühendid, mis kahjustavad rakke. Vabad radikaalid on olemas ka
Vastumürgina tuleks kiiresti juua etanooli, sest ta toimib maksas inhibiitorina ja selle tulemusel jääb metanool lagundamata ning väljub neerude kaudu kehast. Metanooli kütuseelement 2CH 3 OH +3 O3 4 H 2 O+2 CO2 Keemilise kütuseelementi tööpõhimõte seisneb selles, et vesiniku või vesinikku sisaldavat ainet (vesi, metanool jne.) juhitakse anoodist läbi membraani ja/või elektrolüüdi, mis laseb läbi vaid positiivsed laengud (H+). Negatiivsed ioonid või elektronid juhitakse läbi alalisvooluahela, toites vahetult elektriseadmeid. Katoodi juures saavad kokku vesinik (H+) ja O2 ¿ hapnik ( , mis ühinevad veeks. Metanooli kasutades on lisaks produktiks süsihappegaas. Metanooli kasutamisel on miinuseks see, et osa metanoolist liigub läbi membraani katoodi poole ning selle võrra langeb kütuseelemendi efektiivsus. Samuti on säärases kütuseelemendis kasutatavad materjalid kallid või paljud membraanid on alles
5. Milliseid veepehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? 1) Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid– moodustavad Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; 2) Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad – seovad Ca2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiin-tetra-äädikhappe (EDTA) dinaatriumisool ehk triloon-B. 6. Millised keemilised reaktsioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65◦C? Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad lagunema. 2 HCO3 −→ CO3 2−+ CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: +2 HCO3 −→ CaCO3↓+ CO2 + H2O
(lihtsuhkrud). Vesilahuseid on vaja selleks, et ained liiguksid rakust rakku või saaksid osaleda protsessides. 2.) Vesi on biokeemiliste reaktsioonides osaleja või jääkprodukt. 3.) Kõrgematel loomadel püsiva kehatemperatuuri säilitamine. 2.) Teised anorgaanilised ained- soolad, oksiidid, alused, happed. Organism saab neid toidust. Toidus olevad anorgaanilised ained tuleb vees lahustada seedekanalis. Saadakse vesilahused ehk dissotseerunud kujul ioonid. NaCl-->Na, Cl. Sellisel kujul jõuavad nad rakkudesse, kus neid kasutatakse talitlustes või ehituses. Olulisemad organismile vajalikud ioonid- + laenguga ioonid on katioonid. Na-keedusoola puhul, Kaalium- olulised närvi impulsside moodustumisel, vere plasma koostises, tsütoplasma koostises. Raud- punastes vererakkudes erütrotsüütides hapniku sidumiseks. Kaltsium- luurakkudes tugevuse tagamiseks. Magneesium- oluline taimedel, fotosünteesi läbiviimiseks, nukleiinhapetes vajalik.
Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). Mittemolekulaarsed ained koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid. 2.7 Osakestevahelised sidemed ja aine omadused. Keemiline side on mõju, mis ühendab aatomid molekuliks või ioonid kristalliks. Keemilise sideme tekkes osalevad ühinevate aatomite väliskihi elektronid (B-rühmade elementide puhul ka eelviimase kihi elektronid). Seega määrab elemendi keemilised omadused aatomi väliselektronkiht. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, sest molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Keemilise sideme lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Keemilise sideme tekkega püüavad aatomid saavutada oktetti saada väliskihile 8 elektroni
Vesi Jää Vesiniksidemed 2,3 vesiniksidet 1 vee 4 vesiniksidet 1 vee molekuli molekuli kohta kohta Eluiga Umbes 10 pikosekundit Umbs 10 mikrosekundit 5. Vesi kui lahusti ioonide hüdratatsioon, hüdrofoobsed interaktsioonid vesikeskkonnas. Amfifiilsed molekulid ja nende käitumine vees. Elektrolüüdi ioonid on alati vees hüdraatunud olekus. Hüdrofoobse aine ümber moodustub vee molekulidest katraaditaoline struktuur. Amfifiilne ehk amfipaatne tähistab molekule mis sisaldavad nii hüdrofiilseid (polaarseid) kui hüdrofoobseid (apolaarseid) rühmi ning mida ,,tõmbab" samaaegselt nii polaarsesse kui apolaasesse keskkonda. 6. Hape-alus tasakaal: pH mõiste, pH skaala; vee ionisatsioon; tugevate ja nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon mis on Ka, mis pKa? Puhverlahused. Henderson-
Biokeemia seisukohast kõige olulisem on amfipaatsete molekulide osalemine bioloogiliste membraanstruktuuride moodustamisel. Bioloogiliste membraanide kaksikkihid, mis ümbritsevad rakke ja rakusiseseid organelle, koosnevad valdavalt amfipaatsetest molekulidest. Ioontasakaalud Väljaarvatud mõningad membraanide hüdrofoobses sisekeskkonnas aset leidvad reaktsioonid, toimuvad kõik biokeemilised reaktsioonid vesikeskkonnas. Rakus ja ka rakuvälises vesikeskkonnas esinevad ioonid nagu K+, Cl- ja Mg2+, aga ka paljud molekulid ja makromolekulid mis sisaldavad ioniseeritavaid gruppe. Nende ühendite käitumine biokeemilistes reaktsioonides ja protsessides on tihtipeale otseselt määratud nende kooseisus olevate ioniseeritavate gruppide ioniseerituse vormiga. Järgnevalt vaatamegi ioontasakaalu mõningaid aspekte keskendudes eeskätt happe-aluse vahelisele tasakaalule. Kogu järgnev jutt käib vesilahuste kohta. Happed ja alused: prootoni doonorid ja aktseptorid
52. Karbonaatne karedus (vt praktikumi töö). Karedust, mida arvutatakse HCO-3 ja CO2+3 kontsentratsioonide järgi, nimetatakse karbonaatseks kareduseks. 53. Püsiv ehk mittekarbonaatne karedus (vt praktikumi töö). Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks. 54. Soolade kõrvaldamine veest ioniitidega (vt praktikumi töö). 1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist. Seotakse Ca2+ ja Mg2+ ioonid. 2. Vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Seotakse tekkinud tugevad happed. 55. Veepuhastusprotsess (tööstuses). 1) vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist 2) vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Saadakse puhas vesi samane destilleeritud veega 56. Vedelkütused. Vedelkütuseid toodetakse naftast, etanooli saadakse taimede seemnete või suhkrutööstuse jäätmete kääritamisel, biodiislikütust toodetakse taimeõlidest 57. Lahuse mõiste.
magneesiumist on seotud kujul hammastes ja luudes. Luud ei vaja ainult kaltsiumi, vaid ka magneesiumi. 60% Mg-st esineb luudes, 26% lihastes, ülejäänu pehmes koes ja kehavedelikes. Peaaegu pool magneesiumist esineb rakusiseselt katioonina, peamiselt lihastes, ja ülejäänu on luustikus fosfaatsete komplekssoolade koosseisus. Lihased sisaldavad magneesiumi umbes 2025 mg 100 g kohta, veri 23 mg 100 g kohta. Vereseerumis on magneesiumi kontsentratsioon 0,71 0,94 mmol/l. [3] Magneesiumi ioonid on aktivaatorid reaktsioonides, mis nõuavad ATP-d, näiteks lihase kokkutõmbumine, naatrium-kaalium-pump ning valkude, rasvade ja nukleiinhapete süntees. Neil on tähtsus muu hulgas närviimpulsside ülekandes. Magneesium osaleb soolade koostises luukoe ja hammaste tekkes. Ta on inimesel üle 300 ensüümi aktivaator või kofaktor. Tal on muu hulgas fosfaatide ainevahetuse regulaator. Mg omastamist soodustab B6 ja C- vitamiin, ilma vitamiin B6-ta magneesium ei imendu. [3]
Üldbioloogia. Teine loeng. Füsioloogia-uurib organismide talitlust ehk funktsioneerimist. Anatoomia- uurib organismide ehitust( peamiselt eehitust) Morfoloogia- uurib organismide välisehitust. Energia ja ainete liikumine organismide ja keskkonna vahel. Ökosüsteemi kaks kõige olulisemat protsessi on: aineringe ja energiavood. Aineringe ehk ainete liikumine organismide ja keskkonna vahel. Energiavood ehk energia liikumine ja muundumine ökosüsteemis. Energiavood ehk energia liikumine ja muundumine ökosüsteemis. Organismide elutegevus ehk kasvamine, liikumine, paljunemine, füüsiline ja vaimne töö.... Energia liikumisel erinevate organismide vahel ning organismide ja keskkonna vahel peab energia muunduma ühest ligist teisi. Päikeseenergia liigub taimedele, mis fotosünteesivad päikeseenergia ja toodavad selle abil keemilist energiat, mida kasutavad loomad ja taimed eraldub soojusenergia. Elu keemia...
Laboratoorne töö 1 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö eesmärk · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Kasutatavad ained ja töövahendid 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks. A. HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine 1. Loputada 100 mL pipett 2...3 korda ...
VOOLUTUGEVUS on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Voolutugevus=elektrilaeng/aeg I=q/t 1A=1C/1s Samalt laetud kehalt saadud elektrilaengud on samaliigilised. Samaliigilised tõukuvad,erinimelised tõmbuvad. ELEKTRIVOOLU TOIMED: soojuslik(triikraud,lamp), magnetiline(vooluga juhtme läheduses muudab magnetnõel suunda vastavalt voolu suunale), keemiline(saab nt lagundada aineid, mille käigus tekivad pos ja neg ioonid, nt akud) ALALISVOOL-vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu(aku,patarei) VAHELDUVVOOL-vool,mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad (elektrivarustussüsteem) PINGE-füüs suurus,mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel juhis 1V=1J/1C pinge=elektrivälja töö/elektrilaeng U=A/q Ohmi seadus: voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R
°C). Magneesiumituld ei saa kustutada ei vee ega süsihappegaasiga, kuna ta põleb (oksüdeerub) nendes keskkondades edasi, taandades vastavalt vesiniku ja süsiniku. Magneesiumil on suurim (negatiivne) standardpotentsiaal (-2,38 V) [07.01.07] nende metallide hulgas, mis kokkupuutes õhuhapniku ja veega püsivad keemiliselt stabiilsena. Magneesiumi leidumine: Magneesium on mikroelement, mis on organismis rakusiseselt katiooni kujul. Magneesiumi ioonid omavad tähtsust närvi-impulsside ülekandes ja lihaste kokkutõmbumise protsessis. Magneesiumi varusid meie organismis aitavad täiendada puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud, tomatid ja kapsas). Magneesium osaleb loomorganismis soolade koostises luukoe tekkes ja paljude ensüümide töö tagamises. Umbes 70% magneesiumist paiknebki luudes. Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7. kohal
Suur erimahtuvus ( toodetava energiahulga ja massi/ruumala suhe ) Elektromotoorjõu (klemmipinge) konstantsus vooluallika tühjenemisel Madal sisetakistus (võimaldab saada tugevat voolu) ja hea säilivus. Elektrolüüs redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis. Kasutatakse mitmete ainete ( Li, Na, Al) tootmisel , pinnakatete valmistamisel (galvaanika), metallide (Cu) puhastamiseks. Elektrolüütide lahuses on laengukandjateks ioonid. Naatriumi kasutamine : naatriumkloriid (keedusool) , naatriumhüdroksiid (seebi valmistamine), naatriumkarbonaat ( pesupulbris) , naatriumvesinikkarbonaat ( söögisooda, saiatoodete valmist. ) Korrosioon on alati redoksreaktsioon. Korrosioon toimub õhus, looduslikes vetes ja pinnases. Elektrokeemiline korrosioon - 1) kokkupuutes peavad olema 2 metalli / metall ja mittemetall /metall ja keemiline ühend. 2) Keskkond peab olema elektrolüüt (nõrk)
Tahkislasereid käivitatakse fotoergastusega (võimsate välklampidega, teiste laseritega, sealhulgas pooljuhtlaseritega). Paljudel juhtudel rakendatakse neid hiidvälkereziimis. o rubiinlaser o kristall-laser · gaaslaser- ergastamiseks rakendatakse neis harilikult töögaasis toimuvat elektrilahendust, harvemini ergastatakse neid keemiliselt, valgus- või korpuskulaarkiiritusega. Elementaarkiirgureiks on neis aatomid, ioonlasereis ioonid, molekullasereis molekulid. Molekullasereis rakendatakse võnkeseisunditevahelisi siirdeid. Gaaslaseritega on saadud valguse seni ületamatud koherentsus, monokromaatilisus ja suunatus. Võimsamad ja suurimad gaaslaserid on jugalaserid ehk gaasidünaamilised laserid (võimsus 104-105 W). Neis lastakse tuline aktiivgaas läbi düüside ülehelikiiruslikult paisuda, kusjuures ta järsult (adiabaatiliselt) jahtub.
Läbiuhteline veereziim sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurumine on tasakaalus. Aurumise ülekaaluga veereziim aurumine ületab sademeid. Muld-maapinna pealmine kiht mis koosneb orgaanilisest osast.mullaprofiil-mulla ristlõige kus eristuvad erinevad mulla horisondid.mulla viljakus-mulla võime varustada taimi vajalike mineraalainete ja veega.hüdrolüüs-veemolekulid viivad ioonid lahusena välja.oksüdeerumine-kivimi pind muutub pudedaks ja muudab värvi. Murenemise tähtsus-kivimid peenestuvad, kaljudest saavad rahnud, setted kanduvad ühest kohast teise, mineraalained satuvad mulda, mulla üks tekketegus. Kõrbestumise põhjused. seotud inimestega-metsade mahavõtmine, karjatamine. Kõrbetes ülekaalus füüsikaline murenemine (suured ööpäevased temp kõikumised), vihmametsades-keemiline mur (niiske ala ja kõrge temp).. Lähtekivimi mõju
negatiivne ioon (anioon), puuduv elektron on aga positiivsel ioonil (katioon). Kui aatomis ei ole ühtegi elektroni, siis on tegemist täielikult ioniseeritud aatomiga. Elektronide aatomist lahtirebimine või juurdelisamine on aatomi ioniseerimine. Kõige kergemini on aatomist lahti rebitavad need elektronid, mis on aatomiga kõige nõrgemini seotud. Ioonidel on elektrilaeng, mille määrab neutraalsest aatomist välja rebitud või sellele lisandunud elektronide arv; seetõttu reageerivad ioonid ümbritsevate aatomitega palju tugevamalt kui neutraalsed aatomid. Elektronkatte peakvantarv (n) määrab ära elektronkihi, millel elektron asub. Täpse orbitaali määramiseks tuleb arvestada veel asimuudi kvantarvu (l), magnetilise kvantarvu (ml) ja elektroni spinniga. Broglie`elektronorbitaalid
8.kl konspekt ALUSED Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH - . Alused on ained, mis seovad lahusest prootoni H +. Alustele vastavaid oksiide nim. aluselisteks oksiidideks; aluselised oksiidid on metallioksiidid, kuid mitte kõik metallioksiidid ei ole aluselised oksiidid. Kindlalt on aluselised oksiidid IA ja IIA metallide oksiidid. Alustele vastavates oksiidides on metalli OA sama, mis aluses. Alustele antakse nimetusi sarnaselt metallioksiididega ja sooladega. Aluseid liigitatakse kaheks vees lahustuvuse järgi kaheks ( ja tugevuse järgi kaheks): VEES LAHUSTUVAD ALUSED VEES PRAKTILISELT LAHUSTUMATUD ALUSED NÕRGAD ALUSED NÕRGAD ALUSED ehk TUGEVAD ALUSED ehk LEELISED ...
Hiljem võivad tekkida kloroosi- ja nekroosiplekid. Magneesiumi roll loomses organismis: Kui inimene kaalub 60 kg, siis on tema kehas on umbes 25 g magneesiumi, sellest 70% luudes. Peaaegu pool magneesiumist esineb rakusiseselt katioonina, peamiselt lihastes, ja ülejäänu on luustikus fosfaatsete komplekssoolade koosseisus. Lihased sisaldavad magneesiumi umbes 2025 mg 100 g kohta, veri 23 mg 100 g kohta. Vereseerumis on magneesiumi kontsentratsioon 0,710,94 mmol/l. Magneesiumi ioonid on aktivaatorid reaktsioonides, mis nõuavad ATP-d, näiteks lihase kokkutõmbumine, naatrium-kaalium-pump ning valkude, rasvade ja nukleiinhapete süntees. Neil on tähtsus muu hulgas närviimpulsside ülekandes. Magneesium osaleb soolade koostises luukoe ja hammaste tekkes. 8. Biotoime (liigsus/vähesus/ mürgisus jmt) Magneesium on tähtis biometall nii taim- kui ka loomorganismis. Roheliste taimede klorofüllid sisaldavad magneesiumit
V Triloon−B ×C M ,Triloon−B ×1000 JÜK = V Uuritav vesi ×1 0,15 cm3 ×0,005 M × 1000mol mmol JÜK = 3 =0,0075 100 cm × 1mol dm 3 Kokkuvõte Vee pehmendamisest Na-kationiitfilriga on kasu. Vee karedus langes oluliselt, kuid filter eemaldas ainult kaltsiumi ioonid. Pärast ET-00 lisamist muutus pehmendatud vesi koheselt siniseks. Üliväikese koguse triloon-B lisamisel süvenes sinine värv veelgi.
d. Raku rahuolekus lasevad rakumembraani ioonkanalid läbi peamiselt Na+ ioone ja orgaanilised anioonid koonduvad see tõttu rakumembraani sisepinna lähedusse püüdes järgneda rakust väljuvatele positiivsetele laengutele. e. Puhkepotentsiaali üheks aluseks on K+ ja Na+ ning Cl- ja teiste anorgaaniliste anioonide ebavõrdne jaotusrakusiseses ja rakuvälises vedelikus.ÕIGE 3. Kas rakusisese ja rakuvälise kontsentratsiooni erinevuse tõttu liiguvad K+ ioonid läbi avatud ioonkanalite ülekaalukalt rakku sisse või rakust välja? Vali üks: a. Rakku sisse b. Võrdselt nii rakku sisse, kui ka rakust välja. c. Rakust välja ÕIGE 4. Aktsioonipotentsiaali teke erutuva koe raku membraanis tähendab selle rakumembraani... Vali õige Vali üks või enam: a. Hüperpolariseerumist b. Repolariseerumist c. Polariseerumist d. Depolariseerumist ÕIGE 5. Vali õiged väited Vali üks või enam:
Organismide keemiline koostis 1. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? – Vesi, soolad, happed, alused. Katioonid ja anioonid. Eluta looduse ained. Katioonid: K – Na – ioonid, Ca, NH4, Mg, Fe. Anioonid: Karbonaatioonid, fosfaatioonid, joodiioonid. • Makro: C, H, O, N, P, S • Meso: Na, K, Mg, Ca, Cl • Mikro: Fe, As, Br, Sn, Si... 2. Milliseid orgnaailisi aineid leidub organismides? – Elusa looduse ained. C – ühendid (v.a. süsihappegaas). Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Monosahhariidid ehk lihtsuhrkud: riboos ja desoksüriboos. Nukleiinhape (RNA), desoksüribonukleiinhape (DNA). Kuuesüsinikuline
erinimeliste puhul negatiivne(tõmbuvad) 2. Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis. Positiivse laenguga välja suunas ja negatiivsega vastassuunas. Metallides ja pooljuhtides on laengukandjateks elektronid, elektrolüütides ja ioniseeritud gaasides lisaks ioonid. Kui voolu suund juhis ajas ei muutu on tegemist alalisvooluga. Voolutugevus on võrde ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laenguga I=dq/dt (A) 3. Dielektrikud ehk isolaatorid on ained, milles vabade laengute hulk on väga väike. Polaarsetes dielektrikutes on molekulide dipoolmomendid tavaliselt orienteeritud täiesti ebakorrapärast. 4. Elektrolüüti läbiva vooluga kaasneb elektrolüüdi koostisosade
1) liita 1 elektroni - ............................................ 2) liita 2e - ...................................................... 3) loovutada 1e - ............................................... 4) loovutada 2e - ............................................... Na, Sr, O, Cr, I, Ba, Al, Cl, Ca, Se Keemilised sidemed Füüsikatundides oled õppinud, et kehad mõjutavad üksteist. Vastastikku mõju- tavad üksteist ka aineosakesed: aatomid, ioonid ja molekulid. Seda mõju nimetatakse keemiliseks sidemeks. Üksikud aatomid on ebapüsivad. Molekulideks liitumisel lähevad aatomid üle püsivamasse olekusse, kus nende energia on väiksem. Kovalentne side Tekib ühiste elektronpaaride abil. Ühine elektronpaar kuulub korraga mõlemale aatomile, sest elektronpaari tõmbavad enda poole mõlemad aatomi tuumad. Tekib mittemetalliliste elementide vahel. Esineb enamikes looduslikes ainetes. H + H = H2 H* *H
elektrone valentselektronideks Aatomiraadius – pool naaberaatomite vahekaugusest; kovalentne raadius (aatomid kovalentselt seotud); van der Waalsi raadius (kui aatomid asuvad eri molekulides, mis puutuvad kokku) Ioonraadius – elemendi ioonraadius on tema osa naaberioonide vahelisest kaugusest ioonilises tahkises Anioonid on suuremad, kui vastavad aatomid; katioonid on väiksemad kui vastavad aatomid; isoelektroonsed ioonid on seda väiksemad, mida suurem on tuumalaeng Ionisatsioonienergia – gaasifaasis olevalt aatomilt elektroni eemaldamiseks vajaminev energia; suurematel aatomitel on üldiselt väiksem ionisatsioonienergia ja vastupidi Elektronafiinsus – energia, mis vabaneb, kui elektron liitub gaasifaasis oleva aatomiga 1)kõrge elektronafiinsusega aatomid liidavad kergest elektrone 2)negatiivse elektronafiinsusega aatomile elektroni lisamiseks tuleb täiendavalt energiat kulutada
elektrone valentselektronideks Aatomiraadius pool naaberaatomite vahekaugusest; kovalentne raadius (aatomid kovalentselt seotud); van der Waalsi raadius (kui aatomid asuvad eri molekulides, mis puutuvad kokku) Ioonraadius elemendi ioonraadius on tema osa naaberioonide vahelisest kaugusest ioonilises tahkises Anioonid on suuremad, kui vastavad aatomid; katioonid on väiksemad kui vastavad aatomid; isoelektroonsed ioonid on seda väiksemad, mida suurem on tuumalaeng Ionisatsioonienergia gaasifaasis olevalt aatomilt elektroni eemaldamiseks vajaminev energia; suurematel aatomitel on üldiselt väiksem ionisatsioonienergia ja vastupidi Elektronafiinsus energia, mis vabaneb, kui elektron liitub gaasifaasis oleva aatomiga 1)kõrge elektronafiinsusega aatomid liidavad kergest elektrone 2)negatiivse elektronafiinsusega aatomile elektroni lisamiseks tuleb täiendavalt energiat kulutada
Hakkab vedelik punalibledest minema välja vereplasmasse. 3. Organismi talitluse regulatsiooni põhiprintsiibid. Toimib regulaarsete süsteemide kaudu. Närvisüsteem ja humoraalne süsteem (sisesekretoolne süsteem). See töötab, reguleerib veres ringlevate ainete abil. Suurema osa nendest ainetest moodustavad hormioonid, mis on sisesekretoorsete näärmete produktid. Veel mõjutavad mõningad mineraalainete ioonid, eriti kaltsiumioonid, tsingiioonid, kaaliumioonid. Närvisüsteemi kaudu mõjutatakse organismi talitust eelkõige reflekside vahendusel. Refleks organismi vastus reaktsioonärritusele Tagasiside printsiip võimaldab optimaalsel tasemel regulatsiooni läbi viia, nii et tulemus vastaks millelegi. Enamasti negatiivne tagasiside. Käivitus -> vastus -> stiimul Nt pärast sööki tõuseb vere glükoosi tase, hakkab insuliini produtseerima, selle mõjul vere
Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse Korrosiooniks nim metalli riknemist või hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Korrosioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Keemilise korrosiooni puhul metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga, tekib metalli oksiid, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste). Elektrokeemiline korrosioon tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti . Kuidas metall toimib elektrolüüdis , sõltub tema elektrkeemilisest potensiaalist, mis määratakse vesiniku suhtes. Metallide järjestus elektronkeemilise potensiaali alusel on järgmine : Vask +0,345 Nikkel -0,20 Tsink -0,76 Antimon +0,20 Koobalt -0,255 Mangaan -1,10 Vesinik 0,00 Kaadium -0,40 Alumiinium -1,34
pildi vastuvõtmiseks, andes trumli pinnale negatiivse laengu -600V. Järgmisena suunatakse trumli peale erksa valgusega laser, mis muudab trumli teatud kohtades elektrilaengut. Mälus olev rasterkujus lülitab laserit sisse-välja, kuni see liigub mööda trumlit. Kohtades, kuhu hiljem läheb tooner, neutraliseeritakse laeng u -100V peale. Tooneri osakestele antakse negatiivne laeng ja elektrtostaatiliselt tõmbuvad nad fotoretseptorit laseriga puudutavate osade juurde. Kuna samalaengulised ioonid üksteist tõrjuvad, siis negatiivse laenguga tooner ei puuduta trumlit kohas, kus eelnevalt oli jäänud negatiivne laeng. Paber söödetakse printerisse kummist sööterullikute abil. Hoiderullikud hoiavad paberit just õige lahtilaske hetkeni, olles kindlad, et paberi ülemine ots söödetakse sisse just sellel hetkel, millal trumlil oleva pilt nendest möödub. Fotoretseptor surutakse või rullitakse üle paberi, mis kannabki pildi või teksti paberile.
toimuda mitmesugustel põhjustel. Kohtades kus sademete hulk ületab aurumise, toimub mulla pindmistest kihtidest seal leiduva lubja pidev välja uhtumine kas mulla sügavamatesse kihtidesse või põhjavette. Mõningal määral eemaldatakse lupja saakidega. Rohkesti eemaldatakse mullast lupja liblikõieliste heintaimedega ja kapsaga. Mulda võib hapestada ka füsioloogiliselt happelised mineraalväetised. Kui vaba kaltsiumi ja magneesiumi ioonid eemaldada mullast võivad selle asendada vesinikioonid. Mulla reaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab vabade vesinikioonide kümnend logaritmi. Kui pH on alla 3,5 , siis on tegu väga tugeva happelisusega; 3,6 4,5 tugevasti happeline; 4,6 -5,5 mõõdukalt happeline; 5,6-6,5 nõrgalt happeline ; 6,6 -7,2 - neutraalne. Üle 8,5- tugevasti leeliseline. Mullas toimuvad pidevad protsessid mille tulemusena jääb mulda kord happeid, kord aluseid. Kõige rohkem mõjutab mullas toimuvat
Funktsioonid on struktuuri andmine- ühendavad membraani tsütoskeletiga moodustavad rakuliiduseid kinnitavad rakud ekstratsellulaarse maatriksi külge retseptoriks olemine .2 tüüpi teiste rakkude ära tundmine keemiliste signaalide äratundmine transporteriks olemine carriers-glükoos ja aminohapped channels-vesi ja ioonid. Na+ ja K+ läbi mõlema ensümaatiline funktsioon- nt peensooles peptiidide ja süsivesikute lagundamine. Fosfolipiidide hüdrofiilsed pead on suunatud väljapoole ning hüdrofoobsed sabad sissepoole.Sellised ained on AMFIFIILID. Neil on glütseroolist „selgroog“, mille küljes kaks rasvhappe molekuli ning üks fosfaatrühm. Pea- fostaatrühm+glütserool. Saba- rasvhapped. Lisaks fosfolipiididele leidub membraanis teisigi lipiide- glükolipiidid nt TSERAMIID ja
Tasakaalukonstant K = ; K 250 C = 1,8 10 [ H 2 O] nurksulud tähistavad molaarset kontsentratsiooni Vesinikeksponent PH = -log[ H + ] pH>7 aluseline keskkond; pH<7 happeline keskkond Praktiliselt loetakse 6-8 neutraalseks. Elektrolüüdid - ained, mille lahused või sulatised juhivad hästi elektrit Hape osake, mis loovutab prootoni Alus osake, mis liidab prootoni Indikaatorid nõrgad orgaanilised happed või alused, mille molekulid ja ioonid on erineva värvusega Ehituses on fenolftaleiini lahus indikaatoriks betoonide karboniseerumise määramisel. Tugevad ja nõrgad happed ning alused Hapete ja aluste tugevuse mõõdupuuks on nende molekulide disotsieerumise määr või aste. Tugevate aluste või hapete molekulid on disotsieerunud 90-95% ulatuses, nõrkadel mõni protsent. Tugevad happed: soolhape, lämmastikhape ja väävelhape. Nõrgad boorhape, äädikhape. Tugevad alused naatriumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid
Tasakaalukonstant K = ; K 250 C = 1,8 10 [ H 2 O] nurksulud tähistavad molaarset kontsentratsiooni Vesinikeksponent PH = -log[ H + ] pH>7 aluseline keskkond; pH<7 happeline keskkond Praktiliselt loetakse 6-8 neutraalseks. Elektrolüüdid - ained, mille lahused või sulatised juhivad hästi elektrit Hape osake, mis loovutab prootoni Alus osake, mis liidab prootoni Indikaatorid nõrgad orgaanilised happed või alused, mille molekulid ja ioonid on erineva värvusega Ehituses on fenolftaleiini lahus indikaatoriks betoonide karboniseerumise määramisel. Tugevad ja nõrgad happed ning alused Hapete ja aluste tugevuse mõõdupuuks on nende molekulide disotsieerumise määr või aste. Tugevate aluste või hapete molekulid on disotsieerunud 90-95% ulatuses, nõrkadel mõni protsent. Tugevad happed: soolhape, lämmastikhape ja väävelhape. Nõrgad boorhape, äädikhape. Tugevad alused naatriumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid
ning antud ainemolekulide arvu ja Avogadro arvu suhtega. 13) Avogadro arv - osakeste arv ühes moolis. 14) Gaasi molaarruumala - ühe mooli mis tahes gaasi ruumala normaaltingimustel Vm=22,4dm/mol 15) Keemiliste elementide perioodilisussüsteem - on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatudkeemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. 16) Keemiline side - on mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. 17) Kovalentne side - on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side. Ta esineb aatomite vahel molekulides(või kristallides). 18) Iooniline side - on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine. 19) Metalliline side - on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine. 20) Vesinikside - on täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid F --H, O--H või N--H sidemeid.
Erinevus- keemiline koostis. 97. Kolloidosakese ehitus (KCl + AgNO3 → AgCl) {m [AgCl] n Ag+ (n-x) NO3-}x+ x NO3- tuum sisesfäär välissfäär graanula mitsell 21 98. Koagulatsioon Koagulatsioon- lisatakse kolloidlahusele elektrolüüti, siis difuussest kihist ioonid adsorbsesse kihti, graanula laeng null, s.o. isoelektriline olek. 99. Adsorptsioon Adsorptsioon- iseeneslik protsess, eksotermiline (eraldub soojust), temp. tõus vähendab adsorptsiooni. ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal (iseloomulik kolloidosakestele). Füüsikaline: pööratav, adsorbaati saab adsorbendi pinnalt eemaldada. Adsorbent on regenereeritav ja taaskasutatav.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
