See on analoogiline deformeeritud keha potentsiaalse energiaga Ep = k x 2/ 2. Elektrivälja energia ruumtihedus (energia ruumalaühiku kohta) we= dEe /dV avaldub kujul we= 0 E 2/2 Välja energia on alati võrdeline välja jõu kaudu kirjeldava suuruse ruuduga. Endainduktsiooni nähtus esineb juhul, kui juhis induktsiooni elektromotoorjõudu põhjustav magnetvoo muutus on tingitud voolu muutumisest juhis endas. Juhi induktiivsus L näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul, L = e / (I /t) või L = e / (dI /dt ). Sellest e = L dI/dt. Ühe juhtmekeeru korral näitab induktiivsus magnetvoo muutust , mille tekitab selles keerus ühiku- line voolu muutus I : L = /I. Induktiivsuse ühikuks on üks henri (1 H). Induktiivsus kirjeldab inertsi laengukandjate liikumisel vaadeldavas juhis (nagu mass mehaanikas).
Elektrotehnika kordamisküsimused: 1. Milliseid eeliseid annab elektrotehnika tundmine insenerile? See annab oskusi muundada looduslikku energiat ning oskusi saada ja edastada elektrilist informatsiooni. Elektrotehnilised seadmed annavad võimaluse tootmist kompleksselt automatiseerida ning võtta kasutusele tehnoloogiaid, mille rakendamine näiteks kõrge temperatuuri, rõhu või ohtliku kiirguse tõttu oleks muidu võimatu. Elektronarvutite abil saab töödelda ning salvestada informatsiooni. Elekter on meie igapäevaelu vältimatu osa. 2. Milliseid eeliseid annab elektroonika tundmine insenerile? Elektroonika tundmine annab oskuse käsitleda keskmise ning suure võimsusega seadmeid, mille ülesandeks on ühe vooluliigi muundamine teiseks. Neid muundussüsteeme kasutatakse värviliste metallide elektrolüüsil, elektertranspordis, tõstemasinates, elektriajamites ning energia alalisvoolu ülekandel suurtele kaugustele. 3. Kes peaks olema õppimi...
JOONIS7(vasakul) 1 sisend 2n väljundit n aadressi muutusel (90...V/us) 5. JOONIS8(paremal) Rööp TS pinge järgi. Oletame, et Rsis D==>Isis=Its, Usis-u0/R1=-Uvalj- 3. JOONIS1 Mida madalam on genereeritav sagedus, seda suurem peab olema Lcgeneraatori u0/Rts. Juhul kui Ku->, siis u0=Uvalj/Ku->0 Kui=-Rts/R1 u0=0. Sisendite vahel ei tohi olla üle võnkeringi induktiivsus ja mahtuvus. Ühtlasi kasvab pooli aktiivtakistus ja kondensaatori 0,4..0,5V. Kui Rts=R1=>Kui=-1, kui uo->0, siis skeemi sisendtak Rsis=R1. lekkevool, mis kahandavad võnkeringi hüvetegurit ja sageduse stabiilsust. Madalsageduslikes generaatorites Pilet 4. kasutatakse selektiivsete elementidena sagedusest sõltuvaid RClülisid. Nendest klassikaline 1. filtriga võimu ehitamine
Teema 5. Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted Märkus: teemade numbrid ja pealkirjad on vastavuses M. Pikkovi konspekti teemadega. Teemade alajaotuste pealkirjad üldjuhul vastavuses ei ole. 5.1. Passiivsed resistiivsed vooluahelad Vaatleme passiivseid resistiivseid ("oomilisi") vooluahelaid; samas on mõnikord kasulik tuua paralleelseid näiteid mahtuvusi ja induktiivsusi sisaldavate ahelate kohta, aga ka aktiivahelate kohta, kui need näited aitavad erinevaid seoseid ja reegleid selgitada ja meelde jätta. Elektroonikalülituste puhul eeldatakse reeglina aktiivkomponentide olemasolu nendes. Aktiivkomponendid vajavad oma tööks mitmesuguseid toitepingeid, eelpingeid ja voolusid ning komponendi tunnusjoontel sobiva tööpunkti fikseerimist. See eeldab passiivsete ahelate tundmist ja oskust neid kasutada. Samuti vajatakse passiivahelaid signaalide...
saab kindlaks määrata induktsioonivoolu suuna:induktsioonivool on alati suunatud selliselt, et ta mõjub vastu teda esilekutsuvale põhjusele. 24. ENESEINDUKTSIOON Mistahes kontuuris kulgev elektrivool i tekitab seda kontuuri läbiva magnetvoo Φ, i muutumisel muutub ka Φ ja järelikult indutseeritakse kontuuris elektromotoorjõud. See nähtus ongi eneseinduktsioon. Vool i kontuuris ja tema poolt tekitatud kogumagnetvoog läbi kontuuri Φ on omavahel seotud: Φ=Li. L on kontuuri induktiivsus, mille ühik on heari(H). See seadus kehtib ainult siis, kui μ on konstantne, seega see ei kehti ferromagnetismi puhul. L sõltub kontuuri geomeetriast ja kontuuri ümbritsevast keskkonna magnetilistest omadustest. Voolutugevuse muutumisel tekib kontuuris elektromotoorjõud εi= -d Φ/dt= - d/dt*Li=-L*di/dt. 25. VOOL AHELA SULGEMISEL JA AVAMISEL 1) avamine 1->2: i0=L/R iR=εi iR=L*di/dt di= - R/L*idt di/dt= -R/L*i i0=const e-R/L*t i=i0 e-R/L*t
uhenduseks. tootama oma parameetrite ulatuses ,ning mida Lahtub vajadusest et allalaadimise osakaal on korgemaid tavakasutajal sagedusi edastada seda suuremaks probleemid kovasti suurem kui uleslaadimise osakaal. lahevad ,kuna ADSL kasutuses olev sagedusala on majandatud liinil on sellised parameetrid nagu mahtuvus , niimoodi ,et see induktiivsus on jagatud paljudeks kanaliteks ja jne (vt eestpoolt). alamkanaliteks ,ning on FEXT (far end crosstalk) tekib juhtmeliini lopus kasutatud QAM modulatsiooni skeemi. ,kus uks Samas on ka osad kanalid nii uleslaadimise ja ka saatja signaal hakkab segama teist saatja signaali. allalaadimise Mis juhtub signaaliga ,kui ta lastakse liini ,mille
Pilet 1. 1. Valgusdioodid Valgusdiood on pn-siirdega diood, mis muudab elektrienergiat optiliseks kiirguseks tavaliselt spektri nähtavas või infrapunases osas. Teatud ainete kristallis moodustatud pn-siirde päripingestamisel (pluss p-kihil) injekteeruvad augud n-kihti ning elektronid vastassuunas. Need injekteerunud augud ja elektronid rekombineeruvad pn-siirdes ja selle läheduses vastasmärgiliste laengukandjatega ning osa vabanevast energiast eraldub kiirgusena. Kuna p-kiht on kõigest mõne mikromeetri paksune, siis väljub kiirgus kristallist. Kiirguse värvuse määrab pooljuhtmaterjali koostis. Toodetakse ka kahevärvilise kiirgusega valgusdioode. Nendel on tavaliselt kaks eri materjalist siiret ja kolm viiku. Siirdeid läbivate voolude muutmise teel saab siis valida mitmeid värvivarjundeid, näiteks punase ja rohelise korral punakaskollasest kollakasroheliseni. Valgusdioode valmistatakse peamiselt galliumarseniid-fosfiidist. Valguse lainep...
78. X riigis kasutatakse GSM võrgu tarvis sagedusala 2,6 GHz kuni 2,7 GHz. Igale operaatorile eraldatakse 19 raadiokanalit. Leida maksimaalne operaatorite arv. 1 raadiokanal on 200kHz, 1 op saab 3,8MHz. Dupleksvahe v6tame 20MHz. Siis 2700-2600-20=80MHz. Yleslink on seega 40MHz. Arvestame iga operaatori vahele ka 1 tyhja raadiokanali, siis 40MHz/4MHz=10 operaatorit max. 79. Arvutid ühendatakse võrku kasutades koaksiaalkaablit. Leida lainetakistus, kui kaabli induktiivsus on 0,17 H meetri kohta ja mahtuvus 66 pF meetri kohta. Tulemus ümardada lähimaks täisarvuks. 80. WLANi raadiokaardi väljundvõimsus on seatud väärtusele 5 mW. WLAN sagedusalas 2,4 GHz vastab võimsuspiirangutelt Eestis kehtivatele nõuetele. Milline on suurim lubatud antenni võimendustegur, kui me ei arvesta kadusid kaablis ja pistikus? Vastus ümardada täisarvuni. 81. Leida sideseansi pikkus, kui infosõnumi pikkus on 640B, kinnituse
soojenemist. 30. Posistor, selle kasutamine. Sama mis termistor ainult, et temperatuuri tõustes takistus suureneb. 31. Fototakisti. Fototakisti – pooljuhttakisti, mille takistus sõltub temale langevast valgusest. Valguse toimel suureneb fototakistis laengukandjate arv ja nende liikuvus, mistõttu takistus väheneb. 32. Induktiivelemendid, milleks kasutatakse? Induktiivelemendid – elemendid mida iseloomustab induktiivsus. Kõige lihtsam induktiivelement on pool. Skeemides tähistatakse tähega L. Drossel- elemendid, mida kasutatakse voolukõikumiste silumiseks. Kuju ja mähkimisviisi järgi saab eristada järgmisi mähiseid (poole): ühe- ja mitmekihiline mähis; tihe mähis (keerd keeru kõrvale); samm-mähis (juhtme läbimõõdust suurema sammuga); sektsioonmähis (koosneb mitmest jadamisi ühendatud ühistelgsest mähisest); ristmähis (naaberkihtide keerud asetsevad
S näivvõimsus VA Volt-amper magnetvoo tihedus (magnetic flux B T tesla density) v sirgliikumise kiirus (linear velocity) m/s meetrit sekundis Q laeng (charge) C kulon C mahtuvus (capacity) F farad L induktiivsus (inductivity) H henri Q soojushulk (heat energy) J džaul J Inertsimoment (moment of inertia) kgm2 Wkin Kineetiline energia (kinetic energy) J džaul Wpot Potentsiaalne energia (potential energy) J džaul D Diameeter (diameter) m meeter H Kõrgus (height) m meeter
А.С.Клюев ¨Автоматическое регулирование¨lk.41, 42, joonis1.21.). Trafoandurid. Trafoandurid on mõõtemuundurid, mis muundavad mingi mehaanilise suuruse (jõu, rõhu, pöördenurga vms. muutuse vastastikkuse induktsiooni või sellele vastava vahelduvpinge muutuseks. Selleks muudetakse trafoanduris võrdeliselt mõõdetava suuruse muutusega kahe mähise vastastikkust asendit või liikuva südamiku asendit mähiste suhtes. Mähiste vastastikkune induktiivsus muutub ahela magnetilise takistuse muutumisel või mähiste nihkumisel üksteise suhtes. Magnetilise takistuse muutuse puhul on trafoanduritel palju ühist induktiivanduritega, vahe on ainult selles, et trafoanduritel on sekundaarmähis või sekundaarmähiste süsteem. Joonisel 0.2.9 on raamikujulise sekundaarmähisega trafoandur. Andur koosneb magnetjuhtmest – ergutusmähisega 1 (primaarmähis) raam 2 südamik 4 raamikujulise sekundaarmähisega 3. Primaarmähisesse 1 antakse vahelduvpinge U
13. Trafo koormamisel tekib sekundaarvool I (2). Tarviti takistuse vähendamisel suureneb sekundaarvool elektriraudteel allamäge sõites. *Dünaamiline pidurdus on sisuliselt samuti pidurdamine generaatortalitluses, ning tema poolt tekitatud magnetvoog, mis on põhivoo muutumisega vastassuunaline ja vähendab teda. kus pidurdavate osade kineetiline energia muundub soojuseks takistites. Pidurdamiseks lülitatakse mootor Selle tulemusena väheneb primaarmähise induktiivsus ja induktiivtakistus ning suureneb primaarvool, mis toitevõrgust välja ja ühendatakse pidurdustakistitega. Eralduvat soojust kasutatakse sageli kütteks omakorda suurendab südamiku magnetvoogu endise väärtuseni. Trafo on isereguleeriv seade, koormuse (vagunites). Pidurdustakistite takistuse muutmise teel on lihtne muuta pidurdavat momenti. suurendamisel suureneb automaatselt ka võrgust võetav vool ja võimsus. Pinge ja voolu võrrandid. 26
· koroonalahendus (õigemini kroonlahendus) tugevalt mittehomogeense välja korral, näiteks elektroodi teravikul. Loeng 13 Elektromagnetiline induktsioon. Suurused: · Magnetvoog - (veeber) · Magnetmoment - tähendab ainest tingitud täiendava magnetvälja tekkimist. Aine magneetumist iseloomustav suurus igas aine punktis on magneetumusvektor J - aine magnetmoment ruumalaühiku kohta. · Induktiivsus L (H) (Henry) · Noolereegel, selle rakendamine vektorkorrutisena antud valemite graafilisel kujutamisel. a) vektorkorrutis; b) ortonormaalne reeper kui "parempoolne kolmik" Vektorkorrutis koordinaatkujul: ja determinandina: · Magnetväli vooluga juhtme ümber: suuna määramine. Ampere'i seadus: Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline
· koroonalahendus (õigemini kroonlahendus) tugevalt mittehomogeense välja korral, näiteks elektroodi teravikul. Loeng 13 Elektromagnetiline induktsioon. Suurused: · Magnetvoog - (veeber) · Magnetmoment - tähendab ainest tingitud täiendava magnetvälja tekkimist. Aine magneetumist iseloomustav suurus igas aine punktis on magneetumusvektor J - aine magnetmoment ruumalaühiku kohta. · Induktiivsus L (H) (Henry) · Noolereegel, selle rakendamine vektorkorrutisena antud valemite graafilisel kujutamisel. a) vektorkorrutis; b) ortonormaalne reeper kui "parempoolne kolmik" Vektorkorrutis koordinaatkujul: ja determinandina: · Magnetväli vooluga juhtme ümber: suuna määramine. Ampere'i seadus: Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline
ristlõikepindalaga S ja sõltub juhi materjalist: kus: R on juhi takistus oomides [], on juhi materjali eritakistus oom-meetrites [m], l on juhi pikkus meetrites [m] ja S on juhi ristlõike pindala ruutmeetrites [m2]. Aktiivtakistus vahelduvvooluahelas on see füüsiklaline suurus, millest sõltub ahelas kaduma mineva energia kogus. Aktiivtakistusel eraldub energia ainult soojusena. Ainult aktiivtakistust omavataks tarvititeks võib lugeda kõiki neid, kus induktiivsus ja mahtuvus on tühised. Aktiivtakistust läbiv vool on samas faasis takistile rakendatud pingega. Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Seda tähistatakse enamasti Ek või T. Energia mõõtühik SI-süsteemis on dzaul (J). Klassikalises mehaanikas näidatakse, et kui keha massiga m liigub kulgevalt kiirusega v, siis tal on kineetilist energiat.
4. Väljast on traattakisti kaetud enamasti kuumuskindla emailiga. Toodetakse ka metallkesta paigutatud takisteid, mis paremaks jahutamiseks võivad olla varustatud radiaatoriga või sellele kinnitamise võimalusega. Wire resistor JOONIS 1.4. Kasutusala seisukohalt jagunevad traattakistid suurvõimsus- ja täppistakistiteks. Kuna traattakistite põhiosaks on traadist mähis, siis on ka tal alati mingi induktiivsus, mistõttu nende töösagedus on teistest takistitüüpidest madalam. Traattakistite üld- omadusi kirjeldatakse tabelis 1.5. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.7 TABEL 1.5. Omadus Suurvõimsustakistid Täppistakistid Nimitakistus 4,7 ... lOOk 0,1 ... 100 k Tolerants ±1% ... 20% ±0,01 ... 1%
ELEKTRIMÕÕTMISED ELECTRICITY MEASUREMENTS 3. parandatud ja täiendatud trükk LOENGU KONSPEKT Koostas: Toomas Plank TARTU 2005 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 5 MÕÕTMISTEOORIA ALUSED ........................................................................................................ 6 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed.............................................................. 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid ..........................................................................................
kasutatakse neid ka alalisvoolu signaalide muundamiseks vahelduvvoolu signaalideks. Wj juhtmähis. W vahelduvvooluumähis (töömähis). P1 koormustakistus. IK= ~Ut/~Z Kõige lihtsam magnetvõimendi kujutab endast tavalist transformaatorit, kus primaarmähises antakse alalisvoolu mootor. Alalisvoolu signaalidega toimub südamiku eelmagneetimine, sellest muutub südamiku magnetiline läbitavus , sellest muutub sekundaarmähise induktiivsus ja muutub seda läbiva voolu suurus (Ik). Kui Ij; ; L; Ik. =H; 1=1/ 2=B2/H. 12; sest 12; H=I*. Neist valemitest ja graafikutelt on näha, et juhtvoolu muutmisel muutub südamiku magnet läbitavus . Ja kui primaarmähise keerdude arv on palju suurem, kui sekundaarmähise keerdude arv, siis võimendustegur võib olla mitukümmend. Puudused: Primaarmähises indutseeritakse vahelduvpinge sekundaarmähisest ja kuna primaarmähise
vahelduvvoolu signaalideks. Wj juhtmähis. W vahelduvvooluumähis (töömähis). P1 koormustakistus. IK= ~Ut/~Z Kõige lihtsam magnetvõimendi kujutab endast tavalist transformaatorit, kus primaarmähises antakse alalisvoolu mootor. Alalisvoolu signaalidega toimub südamiku eelmagneetimine, sellest muutub südamiku magnetiline läbitavus µ, sellest muutub sekundaarmähise induktiivsus ja muutub seda läbiva voolu suurus (Ik). Kui Ij; µ; L; Ik. =µH; µ=/; µ1=1/; µ2=B2/H. µ1>µ2; sest 1>2; H=I*. Neist valemitest ja graafikutelt on näha, et juhtvoolu muutmisel muutub südamiku magnet läbitavus µ. Ja kui primaarmähise keerdude arv on palju suurem, kui sekundaarmähise keerdude arv, siis võimendustegur võib olla mitukümmend. Puudused: Primaarmähises indutseeritakse vahelduvpinge sekundaarmähisest ja kuna primaarmähise
Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutumise kiirusega juhtmes ning suunatud nii, et tema mõju takistaks voolutugevuse muutumist juhis. Lenz'i reegel valemiga: Võrdle valemeid: Inertsijõud kiirendusega liikuvas süsteemis on Võrdetegur sõltub juhi kujust ning keskkonna magnetilistest omadustest. Teda nimetatakse antud juhi induktiivsuseks. Induktiivsuse ühikuks on henri (H) Üks henri on sellise juhi induktiivsus, kus voolutugevuse muutus üks amper sekundi kohta kutsub esile eneseinduktsiooni elektromotoorjõu üks volt. 88 OPTIKA: geomeetriline optika ja fotomeetria Optika. Nimetus optika tuleneb kreeka keelest, kus "optike" tähendab nägemist, nägemisvõimet. Sõna tõi tema praeguses tähenduses teadusse Newton, kes pealkirjastas nii oma 1704. a
12. LC filtri toime on märksa tugevam. Tema oomiline takistus on väga väike ja seetõttu on alaliskomponendi pingelang väga väike ja nii võime öelda, et alaliskomponent LC filtris ei sumbu. Ta sisaldab kaks energiat salvestavat elementi, induktiivsuse ja mahtuvuse, millesse mõlemasse salvestub energia pulseeriva pinge tõusul ja mis annavad salvestatud energia tarbijasse pulseeriva pinge langedes. LC filtri aseskeem vahelduvvoolule (joon.3.12c) aga näitab, et kui induktiivpooli induktiivsus on piisavalt suur, siis tekib vahelduvkomponendile induktiivsusel küllalt suur pingelang ning seetõttu sumbub vahelduvkomponent LC filtris väga tugevalt. Väga sageli kasutatakse mitmeastmelisi filtreid (joon.3.13.), kus suurema silumisteguri saamiseks lülitatakse mitu filtrit järjestikku. Mitmeastmelistel filtritel üldine silumistegur q = q q ...q 1 2 n, kus q q jne on üksikute filtrite silumistegurid
ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD 1. POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõl...
_-J I türistorid (GTo) 16 Pikki kaableid tuļeb käsitleda jaotatud RLC parameetritega kornponentidetra. Seejuures orr kaabli pikkusiihiku aktiivtakistus Äg, induktiivsus Į6, mahtuvus Cg, isolatsįooni juhtivus G0 _ļa kaabli lainetakistus e. näivtakistus Ļ. R + jcoL6 lr i"u - t-, (7.i ) ļCo Levirnistegur k,
vajaliku juhtimisskeemi. Järgnevalt vaatlemegi sagedamini kasutatavaid tüüpsõlmi. 1.2.1. Reversseerimise tüüpsõlmed. Asünkroonmootori reversseerimiseks tuleb muuta tema pöörleva magnetvälja pöörlemissuunda, milleks tuleb muuta faasijärjestust tema staatorimähise klemmidel. Alalisvoolumootori reversseerimiseks tuleb muuta voolu suunda kas tema ankru- mähises või ergutusmähises. Tavaliselt muudetakse ankruvoolu suunda, sest ankru- mähise väiksem induktiivsus kindlustab siirdetalitluse lühema kestvuse ja väldib ohtliku kommutatsioonilise ülepinge teket. Ankruvoolu suuna muutmiseks muudetakse polaarsust ankru klemmidel. Mootorite reversseerimise tüüpsõlmede skeeme on kujutatud joonisel 1.1. Joonisel 1.1.a on kujutatud reversseeritava kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootori juhtimisskeemi jõuahelat. Mootori reversseerimine (pöörlemissuuna muutmine) toimub suunakontaktorite KM1 ja KM2 abil. Joonisel 1.1.b on kujutatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
