välise perioodilise EMJ abil (näiteks vaheldub vool, mille suud ja suurus perioodiliselt muutub). 3)VÕNKERING-kondensaatorist ja poolist koosnev süsteem. 1 - (induktiiv)pool; 2 - kondensaator 4)Mis on vahelduvvoolu tugevuse ja pinge effektiivväärtus?- Vahelduvvool- I= Pinge: U= I0, U0 - amplituut(maximum)väärtus 5)Thomsoni valemI- T=2 |()2 => T2=4 ; T= T-periood (s) L- induktiivsus (H) C-mahtuvus (F-farad) 6)Induktiivtakistus (RL võib ka XL)- takistus, mida vahelduvvoolu ahel omab induktiivsuse olemasolu tõttu. RL=L=2fL (omega) -ringisagedus f - tavaline sagedus (Hz) Induktiivtakistuse korral jääb vool pingest maha. Alalisvoolu ahelas indukt. suurendamine ei muuda voolu tugevust, vahelduddooluahelas aga voolutug väheneb. Mida suurem on sagedus, seda väiksem voolutugevus. 7)Mahtuvustakistus (RC) - takistus, mida vahelduvvoolule avaldab ahela takistus. (PEAB OLEMA
Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. = -k(/t) 12.Mis on Lenzi reegel ? Induktsioonivool toimub alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele. 13.Mis on ja millistel tingimustel esineb eneseinduktsioon ? Eneseinduktsioon on nähtus, kus induktsiooni elektromotoorjõu tekkimiseks vajalik magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutumises juhtmes endas. Tekkimiseks peab vooluga kaasnema tugev magnetväli. 14.Mida näitab induktiivsus ? + valem, ühik Näitab kui suur eneseinduktsiooni elektromotoorjõud tekib juhis kui vool temas muutub ühikulise suuruse võrra. L= / I 15.Mis on Henry seadus ? Eneseinduktsiooni elektromotoorjõud sõltub induktiivsusest ja voolu muutumise kiirusest. 16.Millistest suurustest sõltub magnetvälja energia ? Valem W=L*I² / 2
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Sergei Ovsjanski Teostatud: Õpperühm: IAEB 21 Kaitstud: Töö nr. 26 OT Vabad võnkumised Töö eesmärk: Töövahendid: sumbuvate võnkumiste uurimine impulssgeneraator, mahtuvus-, induktiivsus-, võnkeringis, mis koosneb ja takistusmagasinid, ostsillograaf. induktiivpoolist L, kondensaatorist C ja aktiivtakistust R. Skeem Arvutused ja veaarvutused Võnkeringi kriitilisele reziimile vastava aktiivtakistuse ja selle vea arvutamine. L 0.1 Rkr = 2 =2 = 1421 1400 C 0.198 10 -6 2 ...
·On pooljuhtelement ·Ülepingete silumine Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 13 Termotakisti Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 14 Fototakisti Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 15 Induktiivpool · Takistab voolu muutust · Definitsioon magnetvoo kaudu: · Ühik H, henri, Joseph Henry järgi. Skeemil tähis: L (Heinrich Lenzi auks) ·1H on suur induktiivsus, tavaliselt milli ja mikrohenrid ·Induktiivsus sõltub keerdude arvust aga ka mähise alusest (suure mag. läbitavusega alus raud- suurendab induktiivsust. Drossel (paispool). ·Igal juhtmel on induktiivus, mõju sõltub sagedusest (rakendusest). ·Oluline ka mähisetraadi läbimõõt määrab max. voolutugevuse. ·Kasutusalad: trafod, mootorid, signaaliahelates, häirete sunteerimisel, jne ·Paralleel- ja järjestikühendus. Induktiivtakistus
ampermeeter vähem. Seda põhjustavad nähtused, mis tekivad seoses voolu suuna muutumisega igal poolperioodil. Seepärast, et eristada takistust vahelduvvoolule takistusest alalisvoolule, mis avaldub valemiga l R= S tähistatakse oomilist takistust vahelduvvooluahelas tähega r ja nimetatakse aktiivtakistuseks. Seejuures r > R. Aktiivtakistuses eraldub energia ainult soojusena. Ainult aktiivtakistust omavateks tarvititeks võib lugeda kõiki neid, kus induktiivsus ja mahtuvus on tühised. Need on hõõglambid, küttekehad, takistid ja reostaadid. 50...60 Hz võrgusageduse või veel madalama sageduse juures on aktiivtakistus r praktiliselt võrdne sama keha takistusega alalisvoolule R. Sageduse suurenedes suureneb aktiivtakistus pindefekti mõjul juhtmes indutseeritud pöörisvoolude mõjul kulgeb vool rohkem pinnakihtides. Juhtme südamik jääb põhiliselt kasutamata, seetõttu juhtme ristlõikepind näivalt
pöördvõrdeline kogutakistusega. Ampere´i seadus. Magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhtmes esineva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F=B I l sin Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Juhtmekeerus tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumisega kiiruse kontuuris. Thompsoni valem. L induktiivsus, C mahtuvus Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Lorentzi jõud. Laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele mõjub magnetväljas induktsiooniga B Lorentzi jõud. F=qvBsin Joule´i-Lenzi seadus. Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja voolu kestusega. Valguse murdumisseadus
põhjustab b) induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kusuvale põhjusele c) kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline (takistab kaganemist) Endainduktsiooni nähtuseks nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas. Juhi induktiivsus L näitab, kui suur endainduktsiooni elektromootorjõud tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul
Temperatuur T 27,2°C Täpsusklassiga määratud takistustermomeetri mõõteviga T1 = ± 0,4°C Takistuse mõõteviga RT = ± (0,15 + 0,05 * (Rk / R 1)) * RT / 100 = = ± (0,15 + 0,05 * (200 / 110,5 1)) * 110,5 / 100 = ± 0,2105 Takistusest tingitud temperatuuri viga T2 = ± 0,5°C Summaarne temperatuuri viga T = (T12 + T22)1/2 = (0,42 + 0,52)1/2 = = ± 0,6403 ± 0,6°C Temperatuur T = 27,2 ± 0,6 °C Komponentide mõõtmine C mahtuvus G juhtivus L induktiivsus R takistus Mõõtmine Nominaal Lubatud Mõõdetud väärtused tolerants R 5,1 0,5 % C = 0,51 pF G = 0,196 mS L = -0,0116 mH R = 0,5112 k C 2700 pF 5% C = 2,735 nF G = 0,07 mS
Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud Eneseinduktsioon-induktsiooni elektromotoorjõu tekkimist vooluringis voolutugevuse muutumise tõttu selles vooluringis endas Lenzi reegel ütleb, missuguses suunas hakkavad liikuma laengud, kui näiteks rõngast läbiva magnevälja suurus muutub Induktiivsus füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha suutlikust tekitada magnetvoogu ja endainduktsioonieleltomotoorjõudu näitab, kui suure magnetvoo muutuse tekitab juhi korral ühikuline voolu muutus. Mahtuvus- füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet salvestada elektrilaengut. Rakendused- ne znaju Valjuhääldi - enamasti seadet, mida kasutatakse elektriliselt edastatava helisignaali tagasimuundamiseks õhus levivaks helilaineks ehk kuuldavaks heliks Mikrofon on andur, mis muundab helivõnkumised elektrilisteks signaalideks. Salvestamine magnetribale- kaardilugeja seade Muut...
5.Miks kasutatakse eneseinduktsiooni emj. Saamiseks suure keerdude arvu ja raudsüdamikuga pooli? Sest siis on magneti jõu vastuvõtmine parem, kuna mida rohkem on metalli, seda suurem on jõud. 6.Koosta ülesanne eneseinduktsiooni elektromotoorjõu leidmiseks. Lahenda see. 7.Kaks ringjuhet on paigaldatud teineteise suhtes risti. Selgita, miks ei teki indutseeritud voolu juhtmes 1 voolu muutmisel juhtmes 2? Juhtmed märgista ise. Antud: Lahendus: 8.Pooli induktiivsus on 3 mH. Kui suure tugevusega peab selles poolis olema vool, mille katkemisel vabaneks 40 µJ energiat? Antud: Lahendus: 9.Kaks teineteisest 1,6 m kaugusel asuvat rööbast on ühendatud juhtmega, mille takistus on 1. Rööbastel veereb varras kiirusega 6 m/s. Juhtme, rööbaste ja varda poolt moodustunud vooluringi läbib peaaegu vertikaalselt suunatud Maa magnetväli väljatihedusega 5 * 10 -5 Wb/m². Rööbaste ja varda takistus on tähtsusetult väike
elektromag.võnkumisteks nim. laengu voolutugevuse ja pinge perioodilisi võnkumisi Standardvoolus vooluringis on sagedus 50Hz ja voolutug. 220V ehk 50 korda sekundis +220V ja 50 korda sek -220V ja sada korda sek. vool puudub. Teatud pühjustel tuuakse sisse niinimetatud efektiivväärtused. Efektiivväärtuse valem I= Im/2 I- voolut. efektiivväärtus, U=Um/2 U- pinge efektiivväärtus. Teg. Kõik mõõteriistad mõõdavad vahelduvvoolu korral efektiivväärtusi. Tegelikult +/-311 V Mahtuvustakistus- sellisel juhul on voolu võrku pandud nt kondendaator. Alalisvoolu korral vool kond. Ei läbi Vahelduvvoolu korral osutub nagu vahelduvvool läbiks kondendaatorit. PÕHJUS: pidev kond, laadimine ja tühjenemine mille tulemusena vool n.ö säilib. Kuna kond. Laadimiseks ja ümberlaadimiseks kulub teatud energia miis ta nagu avaldab takistavat mõju voolule Tähis: Xc. Valem: Xc=1/2fc mõõtüh- kehtib ohmi seadus I=U/X ...
r-Raadius (ühik 1 Meeter) m l(nagu loll lammas või Laat või Laar)-pikkus (ühik 1 Meeter) m B-Magnetinduktsioon (ühik 1 Tesla) T E(nagu Einike)-Elektrivälja tugevus (ühik 1N/C) d(nagu the d)-Kaugus mille laeng saab läbida (ühik 1 Meeter) m -fii, potentsiaal (ühik teadmata) v-Kiirus (ühik m/s) -suur fii, magnetvoog (ühik 1 Weebel(Wb)) Ei-induktsiooni elektromotoorjõud delta fii- delta t- C-Kondensaatori Mahtuvus (ühik 1 Farad) F delta q- delta U- L-Pooli induktiivsus (ühik 1 Henri) H ak-kesktõmbekiirendus m-mass (ühik 1 gramm) delta I(ilmekas Ilves)- Ee-Elektrivälja energia (ühik 1J) Em-Magnetvälja energia (ühik 1J) lambda -lainepikkus (1m) f-sagedus (ühik Hz Hertz) T-periood (ühik 1 sek) Ekv-Kvandienergia?? h-6,63*10asmtel -34 J*s na-absoluutne murdumisnäitaja ns-suhteline murdumisnäitaja n1-murdumisnäitaja sealt kust tuleb n2-murdumisnäitaja sinna kuhu läheb c-valguse kiirus vaakumis v-valguse kiirus aines sin alfa-langemisnurk
vastavalt versioonile andmed ja leidke puuvuv suurus. Antud Lahendus 2 −4 2 S=25𝑐𝑚 =25·10 𝑚 Φ=BScosβ −3 −3 −4 −5 B= 30 mT=30·10 𝑇 Φ=30·10 ·25·10 · 𝑐𝑜𝑠 45°=5,3·10 (Wb) β=45° Φ=? −5 Vastus: Tekkiv magnetvoog on 5,3·10 (Wb) 10. Poolis, mille induktiivsus on L, muutub magnetvoog ΔΦ. Selle tulemusena muutus juhtmes voolutugevus Δi. Magnetvoo muutuse põhjustas püsimagneti liigutamine aja jooksul Δt tekitades endainduktsiooni elektromotoorjõu εi. Võtke tabelist vastavalt versioonile andmed ja leidke puuvuv suurus. Antud Lahendus −4 ΔΦ −4 −2 −3 ΔΦ=450 μWb=4,5·10 Wb L= Δ𝑖
Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. See näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. 25. Faraday seadus. Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. 26. Mida näitab elektrijõu tugevus? Kui suur on kehade vastastikmõju. 27. Mida näitavad induktiivsus ja mahtuvus? Kuidas seotud elektri- ja magnetvälja energiatega? Induktiivsus näitab, kui suure magnetvoo muutuse tekitab selle juhi korral ühikuline voolu muutus. Mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. 28. Elektromagnetlainete skaala. Madalsageduslained (nt vahelduv vool) Raadiolained (info edastamiseks) Optiline kiirgus infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus
sagedusega 540*1012 Hz (roheline valgus) ja mille energeetiline valgustugevus antud suunas 1/683 W/sr. 1 dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. 1 eV on arvuliselt võrdne tööga, kui elektroni laenguga absoluutväärtuselt võrdne laeng läbib potentsiaalide vahe 1V. 1Fon sellise juhi mahtuvus, mille potentsiaal muutub 1V võrra, kui tema laeng muutub 1C võrra; 1F=9*1011cm (CGSE süsteemis) 1 H on sellise juhi induktiivsus, mille korral voolutug muutus 1A/s tekitab juhis endaindukts emj 1V. 1 Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). 1 J on töö, mida teeb jõud 1N, kui selle rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m võrra. 1 lm (luumen) on valgusvoog, mida kiirgab valgusallikas valgustugevusega 1cd ruuminurga ühikusse 1sr. 1 lx (luks) on selline valgustatus, mille korral valgusvoog 1lm jaotub ühtlaselt pinnale 1 m 2.
12 toodud skeem. Südamikule on mähitud mähis, millele on raken-datud vahelduvpinge Uv. Mähise poolt tekitatud magnetvoog sulgub läbi õhupilude ja ankru. Ankur on mehaaniliselt kinnitatud detailile, mille nihet mõõdetakse. Joonisel pole detail näidatud, küll aga võib mõõdetav nihe olla nii verti-kaalsuunaline (y1) kui ka horisontaalsuunaline (y2). Ankru nihkumine muudab magnetahela magnetilist takistust, selle tulemusena muutub mähise induktiivsus ja seega ka mähist läbiva vahelduvvoolu tugevus I. 2.11 Mis on diferentsiaalse induktiivtajuri kui automaatikasüsteemi elemendi sisendiks, mis on tema väljundiks? Diferentsiaalsel induktiivtajuril on kaks magnetahelat ühise ankruga (vt joonis 3.14), millega kompenseeritakse ankrule mõjuvat elektromehaanilist jõudu. Mähised 1 ja 2 oma induktiivsustega L1 ja L2 (või vastavate reaktiivtakistustega) moodus-tavad sildlülituse kaks õlga, aktiivtakistused R ülejäänud kaks
Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. See näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. 25. Faraday seadus. Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. 26. Mida näitab elektrijõu tugevus? Kui suur on kehade vastastikmõju. 27. Mida näitavad induktiivsus ja mahtuvus? Kuidas seotud elektri- ja magnetvälja energiatega? Induktiivsus näitab, kui suure magnetvoo muutuse tekitab selle juhi korral ühikuline voolu muutus. Mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. 28. Elektromagnetlainete skaala. · Madalsageduslained (nt vahelduv vool) · Raadiolained (info edastamiseks)
1. Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus ja selle suund muutuvad ajas perioodiliselt. 2. Voolutugevuse amplituud ja efektiivväärtus on seotud järgmise valemiga : 3. Pinge amplituud ja efektiivväärtus on seotud järgmise valemiga : 4. Elektromagnetvõnkumine elektromagnetvälja iseloomustavate suuruste perioodiline muutumine, see saab toimuda omavahel seotud kehadest koosnevas tervikus, mida nimetatakse võnkesüsteemiks. 5. Vabavõnku...
http://www.abiks.pri.ee ELEKTRIVOOL Elektrivooluks nim laetud osakeste korrapärast (suunatud) liikumist. Voolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikmuise suunda. Voolu toimed: 1) elektrivoolu toimel juht soojeneb 2) elektrivool võib muuta juhi keemilist koostist 3) elektrivool mõjutab jõuga teisi elektrivoole ja magneetunud kehi Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget I=q/t (1A) Ajas muutumata tugevusega voolu nim alalisvooluks Alalisvoolu tekkimiseks ja säilitamiseks aines on vajalik vabade laetud osakeste olemasolu selles. Laetud osakeste suunatud liikumise tekkimiseks ja säilitamiseks peab neile mõjuma kindlasuunaline jõud ELEKTRILAENGU JÄÄVUSE SEADUS COULOMB'I SEADUS EJ seadus elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus q1+q2+..+qn=const Coulombi seadus kaks punktlaengut mõjuta...
Valem: Lenz'i reegel: Indutseeritud magnetvoo muutus on alati vastupidine seda põhjustava magnetvoo muutusega. Indutseeritud magnetvoo muutus on alati vastupidine seda põhjustava magnetvoo muutusega. Eneseinduktsiooni nähtus voolutugevuse muutumine juhtmes tekitab sellessamas juhtmes induktsiooni elektromotoorjõu. Lihtsamalt öeldes näitab induktiivsus vaadeldava juhtmesüsteemi inertsust temas toimuvate voolu muutuste suhtes. Võrdetegur L kontuuri induktiivsus kirjeldab magnetvoo olenevust kontuurist, selle kujust, mõõtmetest, keskkonna magnetilistest omadustest. VALEM: KASUTUS: Kõlarites ja mikrofonides kasutatakse magnetilist induktsiooni, et kas vastavalt muuta voolu muutus mehaaniliseks liikumiseks või mehaaniline liikumine elektrisignaaliks. SPIDOMEETER, INDUKTSIOON PLIIT, METALLI DETEKTOR, LENNUJAAMA TURVAVÄRVAD. 10)POOLJUHID JA ELEKTROLÜÜDID Pooljuhid erinevad metallidest suurema eritakistuse ja selle ümberpööratud
Takistus 10. Kirjuta võimendusteguri valem. KU=Uout/Uin 11. Mis omadused eristavad voolu kui alalisvoolu ja kui vahelduvvoolu? 12. Kirjutage oomi seadus. I=U/R 13. Millega võrdub sagedus, kui periood on 10? f=1/T=1/10=0.1 14. Millega võrdub nurksagedus (ligikaudselt) kui periood on 10? 0.6 (=2f) 15. Millega võrdub tavalise toiteliini reaktants (ligikaudselt), kui mahtuvus on 0.1? 0.03 (XC= 1/(C;f=50 Hz) 16. Millega võrdub tavalise toiteliini reluktants (ligikaudselt), kui induktiivsus on 0.1? 30 (XL=L;f=50 Hz) 17. Milliseid andmeid kirjeldab tavaliselt elektroonikaseadiste kasutegur? 18. Millega võrdub kasutegur, kui Ploss = PL? = PL/ Ps*100%; Ploss = Ps- PL= PL*(100/-1);=50% 19. Millega võrdub kasutegur, kui Ploss = Ps ? 0% 20. Millega võrdub kasutegur, kui Ps = PL? 100% 21. Millega võrdub kasutegur, kui Ploss = 0.1? Pin-Ploss/Pin=1-0.1/1=0.9(90%) 5.2. Küsimused pooljuhtidest 1. Millistel tingimustel tekitab aine elektrilise efekti? Pinge 2. Mis on voolu allikad?
Temperatuur T 23,7°C Täpsusklassiga määratud takistustermomeetri mõõteviga T1 = ± 0,4°C Takistuse mõõteviga RT = ± (0,15 + 0,05 * (Rk / R 1)) * RT / 100 = = ± (0,15 + 0,05 * (200 / 109,50 1)) * 109,50 / 100 = ± 0,2095... ± 0,21 Takistusest tingitud temperatuuri viga T2 = ± 0,1°C Summaarne temperatuuri viga T = (T12 + T22)1/2 = (0,42 + 0,12)1/2 = = ± 0,412... ± 0,4°C Temperatuur T = 23,7 ± 0,4 °C Komponentide mõõtmine C mahtuvus G juhtivus L induktiivsus R takistus Element Nominaal- Lubatud Mõõdetud Liik Tüüp väärtus tolerants väärtused Takisti C5-5-2BT 0,01050 µF 0,5 % C = -0,084 pF G = 99,31 µS L = 0,0087 mH
+ (1010,998 -1011,022) 2 + (1010,993 - 1011,022) 2 = 0,031344317 0,03 kHz 90 Arvestades veahinnangu väärtust,keskmise sageduse väärtust ning mõõdetud sageduste tulemusi, siis paistab ,et kasutatava ostsillaatori sagedus pole kuigi stabiilne.Sagedus kõigub küll vähe,aga sellegipoolest ei ole ostsillaator stabiilne. 4.Pooli L1 induktiivsus Teades.et võnkeringi kondensaatorite väärtused on C3=1nF ja C4=15nF,leiame kasutades Thompsoni valemit pooli L1 induktiivsuse. 1 Thompsoni valem: f = 2 LC Meil vajalik valem on siis seega : 2 - 1 1 f = - 2 L1(C 3 + C 4) 2 f
= /t Mida kujutab endast eneseinduktsioon= Elektromagnetilise induktsiooni liik, elektroinduktsiooni korral elektroseeruvad elektromotoorjõud samas juhis, mida läbib magnetvälja tekitatud vool. Mis on pooli induktsiivsus? Füüsikaline suurus, kus eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutmumise kiirusega, mida nimetatakse ka juhi induktiivsuseks. E * I 1N * 1A L= 1A = t 1s ühik 1H, on sellise juhi induktiivsus, milleks voolumuutmine 1A võrra 1-es sekundis tekitab eneseinduktsiooni elektromotoorjõu 1V. Suurt induktiivsust omavad ferromagneetilisest ainest südamikuga poolid. Iseloomustab elektrivoolu inertsust voolutugevuse muutumise suhtes. Millist voolu nimetatakse vahelduvvooluks? Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Mis on kondensaatori mahtuvustakistus? Mahhtuvustakistuse puhul voolutugevuse
kvarts kristallil esineb see resonants eriti teravalt ja resonants sagedus on määratud kristalli mehaaniliste mõõtmetega. Kvarts resonaator kujutab endast täpsesse mõõtu lihvitud kristalli mille külgedele on tekitatud elektroodid, kristall paigutatakse amortisaatoritele ja ka hermeetilisse kesta. Elektrilistelt omadustelt käitub kvarts vastavalt kus C1 on kristalli mahtuvus, C2 elektroodide mahtuvus, L kristalli induktiivsus, R kaotakistus. Nagu aseskeemitl nähtub on kvartsis nagu 2 võnkeringi: järjestik võnkering C1-L ja paraleel võnkering C2-L. Sellest tulenevalt ilmneb kvarts kristalli sageduskarakteristikal ka 2 resonantsi. C1 = 15pF, L = 8,3mH, C2 = 185pF, fj = 453kHz, fp = 470kHz. Kvarts resonaatoreid valmistatakse standarsetele sagedusetele üsna tiheda nimisageduste rea järgi. Kvarts kristalli eripäraks on see, et tema resonants sagedused on väga stabiilsed. Vähesel
elektromotoorjõud (emj.) Juhtmes elektromotoorjõu tekkimiseks on vaja, et juhe ja magnetväli teineteise suhte liiguksid. Juhtmed võivad liikuda statsionaarses magnetväljas (generaator) , samuti võib paigalseisvaid juhtmeid läbida muutuv magnetväli (transformaator). 24.Induktiivsus, eneseinduktsioon. Induktiivsus on elektromagnetilist induktsiooni iseloomustav füüsikaline suurus. Juhi induktiivsus näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul. Kui voolutugevuse muutus üks amper sekundi kohta kutsub esile eneseinduktsiooni elektromotoorjõu üks volt, on juhi induktiivsus üks henri. Eneseinduktsioon. Muutuv vool esimeses poolis tekitab muutuva magnetvoo teise pooli asukohas, mis indutseerib teises poolis EMJ-i Voolu muutus poolis tekitab muutuva magnetvoo ka poolis eneses, tekib EMJ, mis takistab voolu muutumist
B i = Edl Paigalseisev kontuur muutuvas magnetväljas E dt 3.3. Eneseinduktsioon Kui kontuuri läbiv vool muutub, siis muutub ka magnetvoog, mis indutseerib elektromotoorjõu. Kontuuri induktiivsus sõltub kontuuri kujus, mõõtmetest ja ümbritseva keskkonna magnetilistest omadustest. Juhul kui kontuur on jäik ja tema ligiduses pole ferromagneetikuid, siis on kontuuri induktiivsus konstantne. L [H] kontuuri induktiivsus 1Wb i = s B I s = LI L= s 1H = I 1A 8
arc spark created by electron kaarleek flow slag protects the weld seam räbu nozzle device designed to control otsik the direction of a flow porosity Void fraction poorsus tungsten a material of which volfram electrodes are made inductance induktiivsus electrical current flow of electric charge elektrivool shielding Protecting something kaitse conductive having the property of elektrit juhtiv conducting something STRUCTURE OF THE TALK Ø Shielded arc metal welding Ø Gas metal arc welding Ø Tungsten inert gas welding SHIELDED ARC METAL WELDING Shielded
Magnetism (takistuse- ja temperatuuritegur) näitab, kui suure osa võrra oma väärtusest 0°C juures muutub keha takistus temperatuuri tõustes 1°C võrra. 1T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m 2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm. Ampere'i jõuks F nim magnetväljas vooluga juhile mõjuvat jõudu. Jõu suunda määratakse vasaku käe reegli abil: kui induktsioonijooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda juhis, siis pöial näitab Ampere'i jõu suunda. F = BIl sin F = I ( d l × B) Lorentzi jõuks FL nim elektriväljas liikuvale kehale mõjuvat jõudu. (vasaku käe reegel) FL = qBv sin Magnetiline induktsioon B on vektoriaalne suurus, mis on arvuliselt võrdne vooluraamile mõjuva max ...
Elektromagnetism – kiirendusega liikuvad laengud, kus on seotud omavahel elektri ja magnetväli, mõlemad väljad mõjutavad mõlemat välja Pööriselektriväli (mõiste ja eripärad) - kinniste, alguse ja lõputa jõujoontega väli, eripärad on need, et see väli pole potentsiaalne ehk seda välja ei saa kirjeldada potentsiaalse energia ja potentsiaali mõistega Elektromagnetiline induktsioon - elektrivälja tekkimine magnetvälja muutumise tagajärjel või juhtme liikumise tõttu muutumatus magnetväljas Induktsiooni elektromotoorjõud - töö, mida tehakse mitte-elektriliste jõudude ehk kõrvaljõudude poolt siis, kui laetud osake teeb suletud vooluringis ühe tiiru Faraday katsete kirjeldused Liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedalasuvas juhtmes. Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes Voolu muutus juhtmes tekitab vastava magnetväljamuutuse kaudu voolu naaberjuhtmes Magnetvoog - suurus, mis näitab, kuivõrd j...
1808KHz Resonantssagedus maketil f0=58kHz Erinevuse põhjuseks on see, et maketile ei leidunud sama väärtusega elemente, mis mudelil paika sai pandud. Vastavad elemendid said valitud suhteliselt ligilähedased mudeli omadele ning sellest ka kerge resonantssageduse erinevus. · Mudeli pingevõimendutegur ku0. Usis := 1.5V Uv := 13.4529 V Uv ku0 := Usis ku0 = 8.969 7. Mõõdetud resonantssageduse põhjal valemiga (11) arvutatud pooli L induktiivsus. C := 33nF f0 := 58kHz 1 L := 2 2 4 f0 C -4 L = 2.282 × 10 H 8. Tabel 2 punktides 6-9 saadud tulemustega täidetult. Selgitus parameetrite erinevuse kohta. Järeldused koormuse ja võnkeringi osalise sidestuse mõjust võimendi selektiivsusele. Tabel 2. Punktides 6 9 saadud tulemused. Punkt 6. (joon5) 7. (joon7) 8. (joon8) 9. (joon9) fa 57,12kHz 54,84 57,3 57,84
loogikat. Kirjeldatud olukorra vältimiseks, et multivibraator ei käivitu lisatakse toodud lülitusele 2 lüli. türistori on muutunud nulliks. Tänu induktiivsele koormusele ei ole voolu impulsid enam järsu Kui lülituse põhiosa D.D1 ja D.D2 töötab normaalseslt, st. nad avanevad kordamööda, siis ei ole kunagi esiküljega ja kui suurendada tarbija induktiivsus teatud piirist suuremaks siis tekkib väljundis pidev D.D3 sisendites üheaegselt kõrget potensiaali, tema väljund on asendis 1, ning D.D4 väljund asendis 0. voolu reziim. Sel juhul jaguneb vool kahe türistori vahel nii, et kui üks sulgub siis teine avaneb. Seda See on samaväärne takistuse R1 parempoolse otsa maandamisega ja lülitus toimib täpselt samamoodi nähtust nimetatakse kommutatsiooniks. nagu eelminegi. Kui aga D.D1 ja D
Kasutegur k=x1/x2*100% Konstandid: K(õhus ja vaakumis)=2*10-7 N/A2 µ0(magnetiline konstant)=4*10-7 N/A2 Tähised: l juhtme lõikude pikkus d juhtmete vahekaugus K keskkonnast sõltuv konstant (N/A2) B magnetinduktsioon (T) M raamile mõjuv jõumoment q osakeste laeng v kiirus Fii magnetvoog (Wb) Wm magnetvälja energia poolis (J) We magnetvälja energia (J) L induktiivsus (H) Ee - induktsiooni elektromotoorjõud (V) T periood (sek) f sagedus (Hz) N võimsus (N)
FÜÜSIKA KORDAMINE. Vahelduvvool pinge ja voolutugevuse perioodiline muutumine ajas. Alalisvool laengukandjate liikumise suund aja jooksul ei muutu (voolutugevus ja pinge aja jooksul ei muutu). Elektromotoorjõud maksimaalne pinge Induktsiooni elektromotoorjõud esilekutsutud maksimaalne pinge Magnetiline induktsioon (B) magnetvälja iseloomustav vektoriaalne suurus. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned mingit pinda. Endainduktsioon vooluringis enda poolt esilekutsutud vool, tugeva voolutugevuse tõttu. Endainduktsiooni elektromotoorjõud pool hakkab voolu muutumisel toimima vooluallikana. Induktiivsus iseloomustab pooli või mähist (magnetvoo muutumine kutsub esile indukts. emj). Vahelduvvoolu sagedus näitab võngete arvu ühes ajaühikus Periood aeg, mille jooksul tehakse täisvõnge. Hetkväärtus voolutugevuse või pinge väärtus antud ajahetkel. Amplituut väärtus voolutugevuse või pinge maksima...
Ee = = = C 2 2C 2 Keha omadust säilitada oma liikumisolekut (keha inertsust) Juhtmesüsteemi omadust säilitada endas voolu (elektrilaengu näitab inertne mass m liikumise inertsust juhtmes) näitab induktiivsus L Liikuva keha võimet teisi kehi liikuma panna näitab impulss Juhtmekeerus kulgeva voolu magnetvälja võimet voolu alal p=mv hoida näitab juhtmekeerdu läbiv magnetvoog = L I d F= dp
10. Võnkering on kondensaatorit (C) ja induktiivpooli (L) sisaldav vooluring, kus tekitatakse elektromagnetvõnkumine. (kasut. raadiosagedusliku 30kHz-300MHz filtrina) Võnkeringis muundub kondensaatori energia perioodiliselt pooli magnetvälja energiaks ja vastupidi. 11. Thomsoni valem ütleb, et võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. Sellega saab arvutada perioodi või sagedust. T= 2 T[S]-periood L[H]- induktiivsus C[F]- elektrimahtuvus 12. Elektromagnetlaineks nim. ruumis lainena levivat elektromagnetvälja (elektrivälja+magnetväli). Seda võib nimetada ka elektromagnetvälja perioodiliseks muutuseks. See on ristlaine, s.t., et välja vektorid on laine levimise suunaga risti ! 13. Modulatsioon on informatsiooni edastamiseks kasutatava füüsikalise nähtuse (elektrivool, elektromagnetväli jne.) mingi parameetri muutmine vastavalt ülekantava signaali muutusele.
L=1,90 H C=-0,546nF C 3,0nF 5% R=0,18 G=0,08ms L=-8,405H C=3,1 nF L 5,0 H 0% R=0,68 G=0,67ms (polnud loetav) L=5,05 H C=-5,01nF Tähistused: R takistus, C mahtuvus, L induktiivsus, G juhtivus b) Kaabli mõõtmine R=0,238 Koaksiaal L=0,2964 H (lühis) G=0,0655s C=-84,20nf R=0 Koaksiaal L=-0,26mH (tühis) G=0 S C=97pF Kaabli lainetakistus: Z:===55,22
vool. Millest sõltub pinge juhtme otstel, mis tekib magnetväljas? U = vI B*sin gamma v - juhtme liikumise kiirus (m/s) l - juhi pikkus (m) B - magnetinduktsioon (T) γ - nurk kiiruse ja magnetvälja suuna vahel 25. Faraday seadus (VÜT). Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. ε indutseeritud elektromotoorjõud (Volt) t ajavahemik(sek) Φ magnetvoog (Wb) 26. Mida näitab elektrivälja tugevus (VÜT)? 27. Mida näitavad mahtuvus ja induktiivsus? Kuidas seotud elektri- ja magnetvälja energiatega (VÜT)? Induktiivsus iseloomustab keha suutlikkust tekitada magnetvoogu ja endainduktsiooni elektromotoorjõudu. L= lamda*Φ/lamda L. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet säilitada elektrilaengut. C = q (laenguhulk) / U (potensiaal), ühik F. 28. Elektromagnetlainete skaala. Elektromagnetlainete skaala e. spekter on elektromagnetlainete liigitus lainepikkuse järgi. 29. Milles seisneb valguse dualism
1Wb = 1T m 2 = 1m 2 = 1A 1m 1A Faraday induktsiooniseadus juhtmekeerus (kontuuris) tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega kontuuris. =- t Endainduktsiooni nähtus nähtus, mis seisneb induktsiooni elektromotoorjõu tekkimises juhis selles juhis esineva elektrivoolu tugevuse muutumise tõttu. Juhi induktiivsus Lnäitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolutugevuse ühikulise muutumisel ajaühiku jooksul: e ühik: üks henri (1H) L= I t 1V 1s 1Wb 1H = = 1A 1A Võnkering elektrodünaamika idealiseeritud objekt, elektrimahtuvust ja induktiivsust sisaldav kinnine kontuur. Võnkering koosneb omavahel ühendatud poolist ja kondensaatorist. Thompsoni valem
Lenzi reegel Induktsioonvool on alati suunatud selliselt, et ta mojub vastu teda esilekutsuvale pohjusele. e= -. Eneseinduktsiooni nahtus Muutuv vool indutseeriv emj samas juhis, mis puuab takistada voolukasvu. Isel elektrivooli inertsust. Induktiivsus- eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutmumise kiirusega, mida nimetatakse ka juhi induktiivsuseks. E * I 1N *1A L= 1A = t 1s ühik 1H, on sellise juhi induktiivsus, milleks voolumuutmine 1A võrra 1-es sekundis tekitab eneseinduktsiooni elektromotoorjõu 1V. Suurt induktiivsust omavad ferromagneetilisest ainest südamikuga poolid. Iseloomustab elektrivoolu inertsust voolutugevuse muutumise suhtes. Magnetvälja energia. Magnetvälja tekitamiseks tuleb kulutada elekrienergiat ja vastupidi: kadumisel indutseerib magnetväli elektromotoorjõu ja voolu, see tähendab, et magnetvälja energia muundub elektrienergiaks.
muundur B2, kolmefaasiline sildlülituses muundur B6. 3. Dioodi parameetrid tuleb valida vastavalt sillale mõjuvatele pingetele ja vooludele. 4. Alaldatud pinge on pulseeriv alalispinge, mis muutub pidevalt 0 ja maksimumi vahel. Niisugust pinget aga ei saa hästi kasutada. Olukorra muutmiseks integreeritakse pinge filtriga. 5. Filtri parameetritest sõltub pinge pulseerimine. Vastavalt, mida suuremad mahtuvus ja induktiivsus, seda siledam pinge. 6. Filtreid kasutatakse veel pingetest mingite ebasoovitavate komponentide väljafiltreerimiseks.
mikrofon, elektrikarjus. Kahjulikud on induktsioonivoolud transformaatorites, nende vähendamiseks tehakse südamikud õhukestest metalllehtedest. Endainduktsioon- nähtus, kus induktsiooni emj. Tekkimiseks vajalik magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutumisest juhtmes endas, avaldub inertsina laetud osakeste suunatud liikumisele, määratud voolu suutlikkusega tekitada antud juhtmesüsteemis magnetvoogu. Induktiivsuse def: juhi induktiivsus näitab kui suur endainduktsiooni emj. Tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul 1 henri def:juhi iinduktiivsus on 1 henri, kui voolutugevuse muutus 1 amper sekundis põhjustab induktsiooni emj. 1 volt Magnetvälja energia-energia, mida selles väljas omaks magnetiliselt aktiivne keha
· Kollektorvool =1 mA · Koormustakistus Rk=510 · Signaali sisetakistus Rsig=120 · Emitter takistus k · Baasipingejaguri alumise õla takistus rahuldab võrdust k · Pingejaguri ülemise õla takistus k · Emittertakistiga sildav kondensaator F · Sisendkondensaatori mahtuvus F · Sidestuskondensaatori mahtuvus F · Võnkeringi mahtuvus C=33 nF · Võnkeringi induktiivsus L=250 µH Reaalselt kasutasime järgnevaid väärtusi · CB=10 nF · CK=10 nF · CE= 4,7 F · RB1= 150 k · RB2= 36 k · RE=1 k 2. Mudeli amplituud-sageduskarakteristik Joonis 2. Amplituud-sageduskarakteristik 3. Määrasime võimendi resonantssageduse f0, selleks muutsime sisendsignaali sagedust vahemikus 40-80 kHz ning kuna me otsustasime alustada keskelt, seega 60kHz juurest, siis
RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI) on 7 põhiühikul ja 2 lisaühikul põhinev füüsikaliste suuruste mõõtühikute ühtne ja universaalne süsteem. Eestis kehtib alates 1963. a. eelissüsteemina ja 1982. a. kohustuslikuna rahvusvaheline mõõtühikute Sl-süsteem. Eestis kehtivad kohustuslikud mõõtühikud ja nende kasutusalad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. juuni 1999. a määrusega nr 212, mis jõustus 1. jaanuaril 2000. a. Kohustuslikud mõõtühikud on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (Système international d'unités, edaspidi SI) põhi- ja tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning loetletud lisaühikud. Kohustuslike mõõtühikute kasutamist kohaldatakse mõõtevahenditele, mõõtetulemustele, mõõtühikute abil väljendatud suurustele majandustegevuses, tervisekaitses ja ohutuse tagamisel, õppetegevuses, standardite koostamisel ning haldustegevuses. Kohaldamine ei laiene transp...
vastupidine. Vooluringi katkestamisel aga on pool ja patarei ühesuguse polaarsusega. 7. Kontuuri induktiivsusteguri (induktiivsuse) kui kontuuri eneseinduktsiooni seisukohalt iseloomustava suuruse määratlus (tuletamine elektromagnetilise induktsiooni seadusest), selle ühik SI-s voolutugevuse muutumise kiiruse kaudu (?) Eneseinduktsiooni suurust määrab võrdetegur elektromootor jõu ja voolutugevusemuutumise kiiruse vahel L on juhi induktiivsus mis näitab kui suur endainduktsiooni emj tekib selles juhis voolutugevuse ühikulise muutumise ajaühiku jooksul 8. Transformaatori ehitus ja tööpõhimõte. Transformaator on elektrimagneetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduvpinge ja voolutugevuse muutmiseks. Trafo koosenb vähemalt kahest mähisest, mis on keritud ühisele, raudplekilehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Primaarmähisele rakendatud pinge tekitab seles vahelduv voolu mis omakorda tekitab muutuvat magnetvälja
koolielu.edu.ee/tehnoloogia/videod/video_06.htm video alalisvoolu masinast.. vb ei tööta vooluallikas FA = IBLsin (juhe liigub) FL = qvBsin (aineosake liigub) L = e * t/I i = - /t Fk = m a FL = Fk e = - L*l/t F juhtmelõigule mõjuv jõud (N) I juhet läbiv voolutugevus (A) B magnetinduktsioon (T) l juhtmelõigu pikkus (m) q laeng v voolu kiirus (m/J) nurk voolu suuna ja vektori vahel (°) L juhi induktiivsus (H) elektromotoorjõud (V) magnetvoog (Wb) muutus t aeg (s)
Vahelduvvool ja elektromagnetvõnkumised Mis nähtusel põhineb trafo töö? Elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Milleks kasutatakse vahelduvvoolugeneraatorit ja kus? Vahelduva elektromagnetväljas energia tootmiseks elektrijaamades Mille tekitajaks on muutuv elektriväli? Vahelduvvooli tekitajaks Miks kasutatakse trafot vahelduvvoolu korral? Trafot kasutatakse vahelduvvoolu pinge tõtstmiseks või madaldamiseks. Millisteks aladeks jaguneb optiline kiirgus elektromagnetlainete skaalal? Nimetused ultravalgus, nähtav valgus, infravalgus Milleks kasutatakse trafot ja kus? Trafot kasutatakse vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel, kasutatakse enne tarbjani jõudmist elektrijaamades Mille tekitajaks on muutuv magnetväli? Induktsioonvoolu tekitajaks Miks elektrienergia ülekandel tõstetakse pinget? Pinge tõstmisega vähendatakse voolutugevust, millega vähe...
(Komponendid1) 1. Elektroonikakomponendid Komponent/element elektroonikaseadme üksikosa. Liigitus: Ehituse järgi: diskreet- ja integraalkomponendid. Ülekande omaduste järgi: lineaar- ja mittelineaarkomponendid. Võimenduse järgi: passiivsed ja aktiivsed komponendid Rakenduse järgi: nõrkvoolu ja jõuelektroonika komponendid Keskkonna järgi: vaakum (elektronlambid, kineskoobid), plasma e.gaaslahendus (indikaatorid, valgustid, kuvarid), tahkis (pooljuhtseadised) Pooljuhtmaterjali järgi: Si, GaAs, SiC jt. ühendid 1.1. Passiivkomponendid a) Takistid (resistors) Takistuse mõiste: staatiline takistus R = U/I ja diferentsiaalne takistus r = du/di. Kasutusala: voolu piiramine, voolumuutused pingemuutusteks, pingejagurid jne. Liigitused: - Püsi- ja muuttakistid (reguleertakistid e. potentsiomeetri...
? 17. Sõnasta Faraday induktsiooniseadus. 18. Kuidas induktsiooni elektromotoorjõud poolis sõltub pooli keerdude arvust? 19. Sõnasta Lenzi reegel. Oska seda kasutada induktsoonivoolu suuna määramiseks. 20. Põhjenda miinus-märki Faraday induktsiooniseaduses kasutades Lenzi reeglit. 21. Milles seisneb endainduktsiooni nähtus? 22. Milline on endainduktsioonivoolu suund vooluahela sisselülitamisel ja milline väljalülitamisel? Põhjenda seda. 23. Mida iseloomustab keha induktiivsus? 24. Mida näitab juhi induktiivsus? 25. Defineeri induktiivsuse ühik. 26. Mida väljendab voolu muutumise kiirus? Millega ta on seotud? 27. Võrdle induktiivsust inertsi nähtusega. 28. Selgita valemit endainduktsiooni elektromotoorjõu arvutamiseks. 29. Pooli magnetvälja energia valemi seletus. Elektromagnetvõnkumised ja lained. (Tarkpea) 1. Mida kujutab endast vahelduvvool? 2. Kuidas ja kus vahelduvvool tekib? 3. Milline graafik iseloomustab vahelduvvoolu
võrdeline voolutugevuse muutmumise kiirusega, mida nimetatakse ka juhi induktiivsuseks. https://cdn.fbsbx.com/v/t59.2708-21/11418134_10005305299...=7195bbc5cfbee92b2ba4ef98da5f1103&oe=5A5D45D5&dl=1 14.01.2018, 18F47 . 8 15 ühik 1H, on sellise juhi induktiivsus, milleks voolumuutmine 1A võrra 1-es sekundis tekitab eneseinduktsiooni elektromotoorjõu 1V. Suurt induktiivsust omavad ferromagneetilisest ainest südamikuga poolid. Iseloomustab elektrivoolu inertsust voolutugevuse muutumise suhtes. Magnetvälja energia. Magnetvälja tekitamiseks tuleb kulutada elekrienergiat ja vastupidi: kadumisel indutseerib