Neptuunil avastati kaks tumedat laiku. Suurem neist on maakera läbimõõduga ala, mille nimetus on Suur Tume Laik. See on hiiglaslik atmosfäärikeeris, mis toob esile sügavamatest kihtidest pärinevat teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. Neptuunil on rõngaid 2, Saturni ja Uraani omadest väiksemad, Jupiteri omadest suuremad. Üks paikneb 53 000 ja teine 63 000 km kaugusel planeedi tsentrist. On avastatud ka teisigi rõngaid, aga need on olulisemalt heledamad ja laiemad. Neptuunil on 8 kaaslast. Neist kõige suurem on Triton (läbimõõt 32 000 km) , mis kuulub ka Päikesesüsteemi kõige suuremate kaaslaste hulka. Tritoni pind on kaetud jääga. Tal on hõre atmosfäär ning pinnal on avastatud külmi ,,vulkaane,, , mille pragudest eralduv gaas ja tolm hajub atmosfääri. Triton tiirleb teistele kaaslastele vastupidises suunas. Suuruselt teine kaaslane on Proteus (läbimõõt 400km). Tegemist on Päikesesüsteemi kõige
heidetakse. Nõnda pole võimalik öelda, millises kristallis kaksikfootonid tegelikult tekkisid. Samuti ei kanna need mingit informatsiooni selle kohta, milline huviobjekt välja võiks näha. Põimituse tõttu kannavad vastavat informatsiooni aga kollasedvalgusosakesed. Kujutise avaldumiseks lasigi Lemos interfereeruda esimeses ja teises kristallis tekkinud kollastelvalgusosakestel. Interferentsimustri tumedamad ja heledamad piirkonnad peegeldasid täpselt huvialuse objekti kuju. Kvantmehaanika seaduspärade kohaselt jagasid punast ja kollast värvi valgus registreeritavaid (lainepikkuse) faase, mille alusel kassi kohta teavet sai.
muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõt alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km
on hallikas. Korjamisaeg: - Korjamisaeg: Aprillist- juunini. Söödavus: Väga maitsev söögiseen. Söödavus: Hea söögiseen, ei vaja kupatamist. Tasub teada: Linnasampinjon on mahe, maitsev Tasub teada: Mürklid on erakordselt muutliku söögiseen. Paraku langeb selle kasvupaigale kujuga ja värviga. Üldiselt on need noorelt sageli peamiselt liiklusest pärinevaid heledamad ja tumenevad vananedes. Väga raskemetalle.Rohumaad lagundavad sampinonid tumedate, juba kuivamismärkidega mürklid koguvad neid oma viljakehadesse. korjamisest tuleb hoiduda. Linnasampinjon on sageli ka liivane ja määrdunud, kuna see kasvab suureks juba maa sees.
Magnetväli mõjutab Maale jõudva kiirguse hulka. Päikesetuul põhjustab magnettorme. · Fotosfäär on granulaarne , seal on graanulid (heledamad laigud), mille läbimõõt võib olla kuni 1000 km. Püsivad kuni 10 minutit, siis kaovad ja tekivad uued. Gaasijoad Päikese pinnal graanulid. · Tumedad laigud. Väiksemate eluiga mõni päev, suurematel mitu kuud (mitukümmend km läbimõõt). Magnetväli laikude piirkonnas. Laikude ümber tekivad heledamad piirkonnad faklid. · Tulekeeled ümber päikese, lühiajalised gaasipursked, mis ulatuvad kromosfääri loited. Väga võimsad gaasipursked on protuberantsid. Kui rohkem laike, siis ka neid on rohkem. Kui on palju rohkem siis on aktiivne Päike tuleb rohkem ultraviolettkiirgust, virmalisi rohkem, magnettorme rohkem. 11 aastat kestab Päikese aktiivsuse muutus (max. iga 11a. järel). · EkliptikaPäikese näiv aastane teekond taevaskeral Tähed
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 Tähed....................................................................................................................................2 Kaksik- ja mitmiktähed........................................................................................................4 Muutlikud tähed...................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 9 Tähed Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetides...
Hobuseid kasutatakse ka liikumispuuetega inimeste aitamiseks. Hobuse liikumine sarnaneb inimese omale. Inimese puusad liiguvad hobusega ühes rütmis. Hobuteraapiat kasutatakse ka pimedate ja vaimsepuudega laste raviks. Hobune on rahulik loom ning ta suudab oma rahu ka inimesele edasi anda. 4 Värvused HALL Valged ja mustad karvad on kehal läbisegi. Lakk ja saba võivad olla kehaga ühte värvi, heledamad (mõnikord täiesti valged) või tumedamad. PALOMINO Kuldse karvastiku ning valge või kreemja saba ja lakaga. RAUDJAS Punaka, vaskja või kollakaspunase karvaga, kusjuures lakk, saba, jalgade allosa, ninamik ja kõrvaotsad on kehaga ühte värvi. Mõnikord on lakk ja saba kehast veidi heledamad, isegi linakarva (kreemikad). Heleraudjas on helepruun, peaaegu kahvatukuldne. KÕRB Värvus varieerub punakast pruunini, piirandid on mustad.
Tuultolmleja. Vili Emasõisikute soomused puituvad valmimisel ja tekib tumepruun kuni 2 cm pikkune käbitaoline moodustis, mille sees on mõne millimeetri suurused kahe tiivaga varustatud viljad: üheseemnelised lamedad pähklikesed, mille tiib on laiem kui sanglepal. Viljad valmivad sügisel ja varisevad peagi. Leht Vahelduvalt asetsevad sulgroodsed ovaalsed või munajad lihtlehed teritunud tipu ja ümara või nõrgalt südaja alusega, kahelisaagja servaga. Pealt tumerohelised, alt heledamad, kaetud hallikate karvadega. Lehe pikkus 4¼10 cm, laius 3¼5 cm. TÄIENDAV INFO Eestikeelne Hall lepp nimi Ladinakeeln Alnus incana (L.) Moench e nimi Rahvapäras valge lepp, isalepp, emalepp, pasklepp ed nimed Süstemaatili Kuulub sugukonda kaselised, perekonda lepp. ne kuuluvus Eluvorm Mitmeaastane heitlehine lehtpuu või kõrge põõsas. Ühekojaline.
SINIKAS Sinikas on mustika perekonna taim. Seda näitab tema ladinakeelne nimi "Vaccinum", mis on sama kui mustikal. Seega peab sinikal ja mustikal ka palju ühist olema. Ja ongi. Kõigepealt on nad mõlemad suvehaljad kääbuspõõsad. See tähendab, et nad lasevad talveks lehed maha. Kuid mõlemal on veel selline ühine omapära, et noorte taimede lehed võivad ka külma talve üle elada. Iseloomulik on veel see, et nii sinika kui mustika marju katab sinakas või valkjas vahakirme. Õiedki on neil väga sarnased. Segamini neid perekonnakaaslasi tavaliselt siiski ei aeta, sest neil on ka piisavalt palju selgeid erinevusi. Esimeseks erinevuseks on see, et sinika marjad on rohkem sinised kui mustika omad, heledamad. Ka ei ole sinika marjad nii ümmargused. Teiseks on sinika lehed sinakasrohelised, mustika omad aga helerohelised. Kolmandaks on sinika varred juba esimestel aastatel ümmargused ja üsna pruunides toonide...
Teiste kehad emõju on kauguse tõttu väike. Astronoomia põhiinstrumendiks on teleskoop. Suureks abiks on spektaalanalüüs. Käidud on ka kuul ja saadud pinnase proove. Tähistaevas Kogu taevakera jaotatakse 88 tähtkujuks. Tätkuju all mõitetakse kondlat piiriteletud tähistaeva ala nt. suur ja väike vanker, sõnn, neitsi jne. Silmaga võib näha umbes 3000 tähte. Tähed on erineva heleduse ja värvusega. Mida punasem, seda külmem. Päike on kollane täht. Kõige heledamad tähed on I ja kõige nõrgemini nähtavad IV suurusjärgu tähed. Päike, kuu, planeedid ja tähed tõusevad idast, kulmineeruvad lõunas ja loojuvad läänes. Taeva ööpäevane pöörlemine on näiline. Päikese ülemist kulminatsiooni punkti nim. seniidiks ja alumist nadiiviks. Põhjanael on väikese vankri heledaim täht, tema asend horisondi suhtes peaaegu ei muutu.Teised tähed teevad 24h-ga täistiiru ümber punkti, mis asub põhjanaela läehdal, seda punkti nim. maailma põhjapooluseks
Ühine: 1. kõik teevad läbi impr-i ja pestuvad selles?? 2. tahavad midagi vastandada impr-le. 3. panid alguse 20. saj kunsti erinevatele arenguliinidele. Vincent van Gogh: ekspressionismi eelkäija, hollandlane, skisofreenik. Ei meeldi impr-i liigne jäljenduslikkus. Vastandab looduse jäljendamisele inimese tunnete väljendamiseks. Kunsti peaülesande nimel võib moonutada vormi ja värvi. Peamine on kunstniku hinge siirus ja sugestiivne väljendus. Algul tumedad toonid, siis impr-de mõjul heledamad. Närviline pintslilöök. Paul Cézanne: kubismi eelkäija. Ei meeldi impr nõrk kompositsioon. Soovitas kujutatavad lähendada geomeetrilistele vormidele. Kergelt kandilised objektid. Kunstis peamine konstruktiivne täiuslikkus. Loodusvormide sünteesiks moonutas perspektiivi, mitu vaatepunkti. Paul Gauguin: sümbolistlik, fovistlik, juugendlik. Elas Tahhiitil. Tasapinnalised pildid. Püüdis seostada moodsat maalikunsti Polüneesia rahvakunstiga. Lokaaltoonid, intensiivsed toonid
saj fotograafia 2000 a eKr- Egiptuse hauakambrid Elektroonilised taevakaardid 500a eKr - Hiina taevakaardid 50a pKr- Dendera sodiaak 125a pKr- Farnese Atlas 2. saj pKr - Potlemaiose "Almagest" 11. saj pKr- tähegloobused islamimaades 1515. a- esimene trükitud planisfäär 16. saj- Lõunapoolkera tähtkujud TAEVAKAARDID LÄBI AJALOO TÄHTKUJUD Mis on tähtkujud? Iidsetest aegadest on inimesed tähistaevast vaadelnud ja avastanud, et heledamad tähed moodustavad kujundeid, mis on alati ühesugused. Tähtedest kujundeid ehk tähtkujusid hakati nimetama olendite ja asjade järgi, mille moodi nad inimestele tundusid. Nendest on loodud palju muistendeid ja müüte. Kõige tuntum tähtkuju meie taevas on Suur Vanker. Kõik rahvad tunnevad seda tähtkuju erineva nime all. Näiteks soomlastel on see Otava, mis tähendab kalavõrku, aga ameeriklastel Big Dipper ja venelastel (loe: balsoi kovs), mõlemad tähendavad tõlkes suurt kopsikut
olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u. 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn. mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn. meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõt alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km
· Galaktikad kujunevad hajusatest gaasipilvedest gravitatsioonijõu toimel · Protogalaktika kokkutõmbumise käigus kujuneb kaks populatsiooni: tähepilv ja gaasiketas · Elliptilise galaktika teke sarnaneb tähe sünniga · Spiraalgalaktika ketta kujunemine sarnaneb planeedisüsteemi kujunemisega Spiraalgalaktikad · miljardite tähtede hiigelkogumikud · lamedad, kettakujulised, keskel asub hele, sfääriline "tähemõhn" · Kettal on tavaliselt mõned heledamad harud, mis koosnevad noorimatest ja heledamatest tähtedest. · Keskmõhnad koosnevad enamasti vanematest tähtedest · paljude spiraalgalaktikate keskmes paikneb ülimassiivne must auk Linnutee (spiraalne hiidgalaktika) · Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas · läbimõõt 100 000 valgusaastat, koosneb enam kui 100 miljardist tähest. · Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber
See tähendab, et punane hiidtäht heidab ära oma vesinikurikkad välimised kihid ning tekib planetaarudu. Tähest jääb järele väga kuum ja tihe tuum, mida nimetataksegi valgeks kääbuseks. Edaspidi kiirgab valge kääbus vaid oma sisemise soojuse arvelt. Esialgne valgete kääbuste pinnatemperatuur on väga kõrge: 100 tuhat kraadi ja enamgi. Selline kõrge pinnatemperatuur püsib vaid lühikest aega pärast tekkimist. Kõige kuumemad valged kääbused on ka kõige heledamad ja neid on kergem märgata. Valge kääbuse olemusest Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega nn. surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks. Tüüpilise valge kääbuse mass on 60% Päikese massist, kuid mõõtmed on vaid veidi suuremad Maa omadest. Suurema osa valgete kääbuste massid jäävad vahemikku 0,5...0,7
Édouard Manet Edouard Manet sündis Pariisis 23. Jaanuaris 1832 rikkasse perre. Üles kasvades innustas ta onu teda maalima ja joonistama, aga isa soovis, et Edouard läheks mereväkke. Sellegi poolest lubati lõpuks tal hakata maaleriks õppima. 1850-1856 töötas Manet akadeemilise maalri Thomas Coutureri stuudios. Õpilasena külastas ta Saksamaad, Itaaliat, Hollandit, käies vaatamas renessansi ja barokki stiilis maale. Aastal 1856 avas Manet enda ateljee. Tollal ajal oli üks kuulsamaid Prantsuse realiste Gustave Courbet, kelle maalid Maneti suuresti mõjutasid. Manet hakkas maailma kerjuseid, lauljaid ja inimesi kohvikutes. Ta stiil erines Courbet'ist veidi kuna ta kasutas suuremaid pintslitõmbeid ilma eriliste detailide kujutamiseta. Courbeti maalid olid süngemad ja nukramad, sest ta värvis oma lõuendid eelnevalt pruuniks. Maneti maalid olid aga heledamad ja erksamad ning sisaldasid rohkem valg...
Veenus Veenus on maaga peaaegu ühesuurune planet ning lähim planet meile. Veenus on väga hele, temast on vaid heledamad Päike ja Kuu. Taevast on ta kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Temperatuur planeedi pinnal on 480°C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast, Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses. Veenuse atmosfäär sisaldab süsinikdioksiidi 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru
5. Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. Päikesele Lähemate planeetide orbiidid on enamvähem ringi kujulised. 6. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Pluutot ei saa lugeda ei hiidplaneetide ega ka Maa-tüüpi planeetide hulka. Taevakeha võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule, pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. 7. Kaaslased puuduvad Merkuuril ja Veenusel. Kõige rohkem kaaslasi on Saturnil. 8. Merkuur on Päikesele kõige lähem planeet
Kasvab tamme- valgepöögi segametsades, samuti segus teiste lehtpuudega. Eluiga 150...200 aastat. Võrsed kollakaspruunid, koorelõvedega. Pungad väikesed, kuni 4 mm pikad, tipupung ja võrsed tipuosas veidi karvased, lehearmid kitsad. Vahel on jämedamad võrsed ja tüvekoor korkjad. Lehed kujult väga mitmesugused, enamasti 3 (5) tömbitipulise hõlmaga, terveservalised või vähearvuliste tömpide hammastega, pealt paljad, tumerohelised, alt heledamad. Õied rohekad, püstistes sarikpööristes.Viljad kuni 3 cm pikad kaksiktiibviljad paiknevad horisontaalselt, veidi sirpjalt kõverdunud. Põldvaher on hinnatud pargipuu, kasvades nii täisvalguses kui ka mõõdukas varjus ja taludes linnatingimusi. Noorelt kuni 15 aastani kiirekasvuline, siis kasvukiirus aeglustub. Eelistab viljakaid lubjarikkaid muldi, olles lubjalembeseim vahtrate seas, taludes hästi mulla kuivust. Euroopas kasutatakse laialdaselt hekitaimena, kuna moodustab tiheda
mõjukam. Soe värv, mis toob valgust ruumi pimedasse ossa (näiteks pikk koridor) ja teeb tuju erksaks. Liiga kaua kollases viibimine ärritab aga meeli, nii et sobiv värv näiteks kööki, kuid mitte magamistuppa. Sinine Värv, mis loob rahuliku meeleolu. Sobib eriti hästi magamistuppa. Mõjub ka isu vähendavalt, nii et sinine köök pole eriti hea valik. Roheline Rahustav värv, mis sobib pea igale poole, olenevalt toonist. Heledamad toonid sobivad nii elu kui magamistuppa, tumedamad näiteks kööki. Pruun Soe värv, sobib igasse ruumi, kus soovitakse rahu ja vaikust. Liiga suures koguses mõjub aga ahistavalt. Lilla Väga vastuoluline värv, mis paljudele täiskasvanutele ei meeldi, kuid sümpatiseerib väikelastele, eriti nende mänguruumis. Põhivärvid Kollane,punane ja sinine on põhivärvid,neid ei saa koostada segamise teel
Etenduse analüüs Vanemuise kodulehekülje lavastuse tutvustus annab ülevaate etenduse sündmustikust. See annab teada tegelastest ning kuidas nad on omavahel seotud. Kuna tegemist on balletiga , siis tekitab huvi kuidas on sündmusi tantsides kujutatud. Publiku seas oli nii noori kui vanu, kuid peamiselt täiskasvanud ja vanemad inimesed. Tundus, et publikus olid ülekaalus naised. Riietus oli inimestel pidulik, kuid mõned inimesed olid tulnud kohale väga tavalise rõivastusega, isegi dressides. Enamiku inimeste käitumisstiil oli viisakas, etenduse ajal jälgiti huviga. Etenduse jälgimist segas vahepeal noorema publiku omavaheline rääkimine ja mobiiil- telefonide vaatamine, millest tulev valgus häiris. Kavaleht annab lavastuse kohta mitmesugust informatsiooni. See annab ülevaate inimestest , kes on lavastusega seotud, koreograafist,kunstnikutest,dirigendist jne. Samuti tutuvustab ka tantsijaid. Kavaleht ait...
Suurim on pinnakatte paksus ürgorgudes, ulatudes kohati mitmesaja meetri sügavusele. Näiteks suures osas on Rõuge ürgoru põhi praegusest meretasemest 80 meetrit allpool. Peale moreeni kuulub pinnakatte hulka ja savi, liiv ja teised purdsetted. Ka turvas, mida soodes pidevalt juurde tekib, kuulub pinnakatte hulka. Pinnakatte hulka kuuluvaiks loetakse ka rändkive ja rahne. Pinnakattes esineb ka viirsavi, mis esinevad mõnede kunagiste järvede põhjasetetes. See on sete, milles vahelduva heledamad liivased ja tumedamad savikad kihid. Pinnakatte ülemine osa on ümber kujundatud taimkatte poolt. Pinnakattest on kujunenud mullad ehk pinnakate on enamasti mulla lähtekivimiks.
meri. Suletud kompsitsiooniga ruum. Pildil olevate telelasete näod on suunatud keskmesse, nad istuks justkui ringis. Kompositsiooni keskpunkt on maali suhtes nihkes. Pildil olev mees figuur (Jeesus) kellel on käes kepp, tundub kuidagi teistest tähtsam. Kompositsioon on staatiline. Rahulik. Kompositsioon ei ole tasakaalus. (pildi parempool on raskem kui vasakpool) Kompositsioon on ruumiline, maalil on valgus ja vari. Pildil olevad nais figuurid on heledamad kui mees figuurid. Ja tagaplaan on tumedam ehk varjus. Terviklikkus Üksokosad alluvad tervikule, kuid samas ei ole kaotanud iseseisvat väärtust. Teose lugu 16. sajandil oli maailmakaardil neli mannert (Eupoopa, Aasia, Aameerika, Afrika, puudus Austraalia ja Okeaania). Usun, et seda maali saab seostada just mandritega, iga figuur/ jumal /jumalanna kuulub oma mandrisse (musta nahaline naine maalil kuulub Afrikasse...). Maal on rahulik ja lõbus, Jumalad ja Jumalannad veedavad
KARVANE VIIRPUU PõhjaAmeerika kirdeosa Päritolu 5-8 m Kõrgus tihe, munajas Kasvukuju võrsed rohekad, hallikarvased, hiljem punakaspruunid, heledate lõvedega, sageli siksakjad Võrsed pungad punased, ümarad Pungad vahelduvad hõlmised lihtlehed, 5-13m pikad, 9-11 hõlmaga, laimunajad, ümardunud laikiilja või sirge alusega. Lehed pealt kollakasrohelised, alt heledamad, mõlemalt küljelt karvased. Leheroots 2-5 cm pikk, karvane, Lehed näärmetäppidega. Sügisel lehed purpurpunased õied valged, 2-2,5 cm läbimõõdus, valkjaskollaste tolmukatega, 10-15 kaupa hõredates kännasõisikutes. Õisiku- ja Õied õieraod karvased. vili on õunvili, ellipsoidjas, valminult oranzpunane, tumedate täppidega, 1,5- 2 cm pikkune, kollaka viljalihaga, 3-5 Viljad luuseemnega
Tähtede sünd Esimesed arvestatavad hüpoteesid taevakehade tekke kohta pakuti välja 18 sajandil (Kanti-Laplace´i nebulaarhüpotees).Need olid puhtspekulatiivsed, sest nii vaatluslikud, kui teoreetilised teadmised tähtede maailmast olid tol ajal veel väga puudulikud. Taevakehade moodustumine hõredast ainest tihenemise teel on kaasaegne teooria ja vaatlused on seda igati kinnitanud. Meie Galaktikas on hõredat ainet (gaasi ja tolmu) kokku umbes 5 miljardi Päikese massi jagu ( Päikese mass 1,99 x10 astmel 33 grammi), mis moodustab umbes 2% Galaktika kogumassist. Hõre külm aine paikneb põhiliselt Galaktika ekvaatori tasandis, see aine sisaldab umbes 70%vesinikku, 28% heeliumi ja 4 % raskemaid elemente.Tervikuna on see aine väga hõre: vaid üks vesiniku aatom kuupsentimeetri kohta. Käesoleval ajal tekib aastas umbes viie Päikse massi jagu uusi tähti. Materjali tähtede tekkeks on umbes tuhat korda rohkem, kui tähti tegelikult tekib, siit järeldu...
panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Pluutol on 1 kaaslane Charon. Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlevad laias vöös väikeplaneedid ehk asteroidid. Need on väikesed taevakehad (läbimõõduga mõnest kilomeetrist kuni 800 kilomeetrini), mis pikksilmas paistavad nõrga heledusega tähtedena. Asteroididele, mille jaoks on leitud kindlad orbiidi elemendid, antakse nimi ja järjenumber. Heledamad ja suuremad väikeplaneedid on järgimised: 1 Ceres, 2 Pallas, 3 Juno, 4 Vesta, 5 Astraea, 6 Hebe, 7 Iris, 8 Flora, 9 Metis, 12 Victoria. Asteroidide päritolu kohta on neli hüpoeesi: 1) tekkinud algsest udukogust või eraldunud Päikesest; 2) tekkinud üheaegselt komeetidega; 3) tekkinud komeetidest - asteroidid on gaasümbrise kaotanud komeetide tuumad; 4) tekkinud hüpoteetilise planeedi (Phaeton) lagunemisel. Asteroide liigitatakse nende värvuse järgi, mille abil saab oletada, millest
külgetõmbejõu, et sellest ei pääse läbi isegi valgus. Tekib must auk, mis imeb endasse Universumis olevat materjali ja millest välja ei pääse mitte miski. 2 HR-diagramm ehk Hertzsprungi-Russelli diagramm on graafik, mis kujutab tähtede jaotust nende spektriklassi ja absoluutse tähesuuruse järgi. Tähed jaotatakse heleduse järgi vertikaalselt ning spektriklassi järgi horisontaalselt, seega heledamad tähed on diagrammi ülaosas ja kuumemad selle vasakus servas. Jahedad tähed on on punased või punakaskollased ja kuumade tähtede helendus on valge või sinine. Üle diagrammi kulgeb diagonaalne riba, mida nimetatakse peajadaks. Mida valgem ja kuumem on peajada täht, seda heledamalt ta meile paistab. Valged ja sinakasvalged tähed on tavaliselt nooremad ja suuremad. Mida punasem ja jahedam on täht, seda tuhmimalt ta meile paistab. Jahedad ja tumedad tähed on enamasti väiksemad ja vanemad
suurem.Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika.Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast.Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul.Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsume Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad.Kui aga tahame näha teisi galaktikaid, siis peame suunama teleskoobi Linnutee tasandist kõrvale
Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega). Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km. Põhjapoolkeral paikneb Austraalia suurune Ishtari maa või manner. Kontinendi idaosas asub Veenuse kõrgeim tipp Maxwelli mägi (12 kilomeetrit). Seda ümbritsevad ahelikud on vaid 2-3 kilomeetrit kõrged. Lõuna...
valmib septembris-oktoobris. Seemned piklikud, tugeva pruunika kestaga. Putuktolmneja. Lehed Pikkvõrsetel vahelduvalt, lühivõrsetel kimpudena, lühivõrsete alusel asteldeks muundunud lehed - vanematel okstel kolmeharulised, noortel hargnemata, 1-2 cm pikad. Lehed on lihtlehed, elliptilised või äraspidimunajad, peenogajalt saagja servaga, 3-6 cm pikad, ümardunud tipuga, lehe alus talbjalt ahenev. Leheroots 1,5-2 cm pikk. Lehed pealt hallikasrohelised, alt heledamad. Koor, võrsed Vanemad oksad hallikad, noored võrsed kollakad. (http://www.tihemetsa.ee/dendro/harilik...) Paljunemine Paljuneb suguliselt seemnetega. Idanemiseks peavad seemned ühe aasta mullas seisma. Levitajateks on linnud. Annab rikkalikult kännuvõsu. (http://bio.edu.ee/taimed/...) Erilised tunnused Kukerpuu on ravimtaim, peale marjade on ka lehed söödavad, oksadel on astlad, juurte koor on mürgine, peatab verejooksu. (Kull, Maria Johanna)
määramistunnus saledad ja terava tipuga tumepruunid pungad. Kattesoomuste servad on punga põhitoonist heledamad, nii et pung paistab selletõttu triibulisena. Toomingat teiste puude - põõsaste seast tunda on lihtne. Ka siis, kui pole parajasti õite või marjade aeg. Tarvitseb vaid võtta lehetükk, seda sõrmede vahel hõõruda ja nuusutada. Kui puu on raagus, siis võib nuusutada kooretükki.
Pluuto orbiit on nii piklik, et toob igal 248 aastat kestval tiirul ümber Päikese, ennast umbes 20 aastaks Neptuunile lähemale. Kokkupõrget siiski karta ei ole, sest nende orbiidid on erinevates tasandites. 11.veebruaril 1999 tuli Neptuun jälle Päikesele lähemale kui Pluuto. Koostis · Pinnatemperatuur on Pluutol -235*C ja -210*C vahel. Taevakeha keemiline koostis on teadmata, kuid tihedus (2 gm/cm3) viitab 70% kivi ning 30% jää mikstuurile. Heledamad alad on arvatavasti kaetud lämmastiku jääga, millele on lisatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi. Tumedamate alade koostis on seni teadmata. Atmosfäär · Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 ja planeet on sellest ajast pidevalt Päikesest eemaldunud. Miskipärast ei mõjuta temperatuurilangus, aga atmosfääri. Pariisi observatooriumis Prantsusmaal töötava Bruno Sicardy sõnul on rõhk siiski kahekordistunud
Piparmünt ei kasva Eestis metsikult, vaid teda kultiveeritakse. Piparmünt kuulub huulõieliste perekonda, on vähenõudlik, umbes 50 cm kõrgune taim. Varrest lähtuv roomav juurestik moodustab võsusid, mis võtavad juured alla ja nendest võsudest saab taime paljundada. Vars on peaaegu paljas, enamasti on ta neljakandiline ja harunenud. Lehed on tal vastakud, munajassüstjad, teravsaagjate servadega. Pealt on piparmündi lehed tumerohelised alt heledamad ja kaetud lühikeste liduskarvadega. Piparmündi lehtedest valmistatakse teed. Piparmündi lehed lasevad end hästi kuivatada ja säilitavad suletud nõus hoituna pool aastat oma mõju.Seemneid piparmünt ei moodusta. Piparmündi eeterlik õli sisaldab palju mentooli. Õitsemisaeg on juunist augustini. Suurteks piparmündisõpradeks on inglased. Tänaseks on inglased piparmündi suurimad kultiveerijad ja tarbijad, nende jaoks on piparmünt umbes sama oluline kui meile petersell
Io vulkaani suudme kõrge temperatuur viitab sellele, et ta purskab suure magneesiumisisaldusega laavat. Seni arvati, et Io vulkaanid purskavad vaid väävlit, sest alates vulkaanide avastamisest "Voyager'i" poolt 1979. aastal oli nende temperatuuriks mõõdetud vaid umbes 400°C. Europa, väikseim Galilei kuudest, on nagu Iogi hele. Suurkuu pinnatemperatuur on öösel -190°C, keskpäeval -150°C. Pinna värvus on valdavalt kollakas, polaaralad on ekvatoriaalaladest heledamad. Europa pind on ämblikuvõrgutaoliselt kaetud suhteliselt tumedate "kanalitega " (albeedo 0,45). Pind "kanalite" vahel on väga hele -- albeedoga 0,7. On alust arvata, et Europa on kaetud õhukese, vaid mõne kilomeetri paksuse jääkihiga ja selle all on ookean või kivitükkidest, jääst ja veest koosnev segu. "Kanalid" on tõenäoliselt praod suurkuu jääkoores. Sügavaim neist, Minose joon on kuni kolm kilomeetrit sügav. Europa pind
grandifolia must aroonia( äraspidimunajas leht, alt kergelt karvased, keskkrool esinevad tumedad näärmed) Chaenomeles japonica jaapani ebaküdoonia (lehed on äraspidimunajad , täkilise servaga , on ka abilehed) Crataegus rhipidophylla harilik viirpuu (võrsetel on astlad, viljad punased, puit on raske ja tihe, lehed on hõlmadega, õitsvatel okstel on lehed munajad või rombja kujuga, hõlmad on teravatipulised, lehed on rohelised , alt heledamad, sügisel lehed kolletuvad) Crataegus submollis karvane viirpuu ( nõrkade hõlmadega, lehed on karvased, lehe ääred on kahelisaagjad , nagu narmendaks, viljad on oranzpunased) Rubus idaeus harilik vaarikas (pealt on lehed rohelised ja alt hall,lehed piklikmunajad, tavaliselt 3- 5 lehekest, sulgjad lehed) Rubus nessensis kitsemurakas( vili on mustjas-pruun, kergelt mõrkjas, võrsetel on hõredalt paiknevad
· prantsuse mõõduka suuna pooldaja, skulptor · 1920ndatel tegeleb animalistikaga · ''Tanuga naine'' · ''Metskits'' (kujunenud Tallinna sümboliks) · F. Sannamees · noorema põlvkonna tuntud esindaja · Albu monument Tammsaarele · Tahkuranna monument K. Pätsile · tuntuim töö ''Haavatud sõdur'' (Tallinna Reaalkooli ees) · Athena kino seinareljeefid · esimest tüüpi kunstnikud silmarõõmu-maalijad · pakkuda nägemisnaudingut heledamad värvid · Adamson-Eric · üks tuntuim Tallinna maalikunstnikke mitmekülgne · teinud ka tarbekunsti lisaks impressionistlikule maalikunstile · teinud naisakti · ''Kohver vana saapaga'', ''Autoportree II'', ''Meesakt Narva taustal'' · Karin Luts · naivism, rikub perspektiivireegleid mõnikord, art deco · esimene silmapaistev eesti naiskunstnik · ''Comedie-Francaise'is'' · Karl Pärsimägi
Ganymedesele, Kallistole, Titanile ja Tritonile. Pluuto keskmine raadius on 1195 km (0,19 Maa raadiust) ning mass (1,305 ± 0,007)×1022 kg ehk 0,002 Maa massi. Tema keskmine tihedus on 1,92 ± 0,12 g/cm3. Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata, kuid võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää. Tumedamate alade koostis on seni teadmata. Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 aastal. Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid
galaktikat (suruse järgi): Andromeeda(M 31), Linnutee ja Kolmnurga galaktika. Need on spiraalsed galaktikad ja kõigil on väikseid kaaslasi. Meie Galaktikal on suuremateks Suur - ja Väike Magalhäesi Pilv, mis asuvad taeva lõunapoolkeral ja on palja silmaga nähtavad (Eestis on nähtav Andromeeda udu mis paistab täiskuusuuruse uduse laiguna) . Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsume Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad. Kui aga tahame näha teisi galaktikaid, siis peame suunama teleskoobi Linnutee tasandist kõrvale. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt Vanade eestlasete arvates näitas see rändindudele teed nende rännakul lõunamaale. Ta
valges titekarvas, mis enne sündi vahetub maastikuga paremini sobiva kirju kasuka vastu. Sugukond: Hülglased (Phocidae) Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Populatsiooni suuruseks hinnati 2012. aastal kuni 28 000 isendit, Eesti vetes elab neist umbes viiendik. Täiskasvanud isasloom on 2,53 meetrit pikk ja kaalub kuni 300 kg, emaslooma pikkus on alla 2 meetri ja kaal kuni 250 kg. Värvus on pruunikashall, suurte tumedate laikudega, emasloomad on heledamad. Hallhülge elupaigaks on ulgumeri saarte ja laidude ümbruses, ta on suhteliselt paikse eluviisiga. Lesilateks on madalad laiud ja karid, kuhu hülged kogunevad suurte rühmadena puhkama. Lesilatesse kogunevad loomad kogu jäävaba perioodi vältel, suurimad on karjad kevadise karvavahetuse ajal. Läänemeres elunevad viigerhüljes ja randalhüljes on kasvult ja kehamassilt väiksemad, jahipidamine nendele on keelatud.
Võimalikud plekid tuleb koheselt eemaldada niiske lapiga. Enne põranda kasutuselevõttu peaks vahatatudpõrand kuivama vähemalt 24 tundi. Suurema koormusega põranate puhul aga 2-3 päeva. Vahatatud põrandat ei tohiks pesta 14 päeva jooksul. Sel perioodil võib vahatatud põrandat puhastada ainult kuivalt (tolmuimejaga). Kuna vahatatud põrand on esialgu vee pritsmetele tundlik, tuleb põrandale sattunud vesi koheselt kuivatada vastasel korral tekkivad põrandale heledamad laigud. Vahatatud põrandat ei tohiks kinni katta nii, et põrand ei saaks kuivamis protsessis hingata. Seda ei tohiks teha enne, kui kuivpoleerimisest on möödas 48 tundi. Soovitav oleks muidugi üldse mitte põrandat kinni katta ning teha põranda vahatamine antud ruumis viimase tööna enne ruumi kasutuselevõttu. PUHASTAMINE JA HOOLDUS Vahatatud pinda puhastatakse vee ja seebi lahusega. Tugevad plekid eemaldatakse tärpentiini abil ning antud kohad vahatatakse uuesti.
Päikesesüsteem Teisy Slavin 9. klass Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Click to edit Master text styles Päikesest ning sellega Second level seotud objektidest ja Third level Fourth level nähtustest, sealhulgas Fifth level planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, PÄIKE Päike on meie päikesesüsteemi täht. Tema läbimõõt on 1.392 miljonit kilomeetrit ( 109 maa läbimõõtu) Päike teeb ühe tiiru ...
Tulbi haigused ja kahjurid Koostaja: Pille-Riin Tilk Kursus: II Aia-ja loodusmajandus Juhendaja: Tairi Albert Räpina 2007 Sissejuhatus 2 Tulbi-hahkhallitus Seenhaigus. Sibulad ei tärka või on tärganud taimedel lehed kängunud ja keerdunud. Lehtedel algul väikesed, kollakad või pruunikad, hiljem suuremad tumedad laialivalguvad vesise äärisega ja keskelt heledamad laigud. niiske ja jaheda ilmastiku korral laigud suurenevad kiiresti.Sellised laigud on võrsetel ja õitel. Õievars jääb lühikeseks, kõverdub. Õiepungad ei avane. Õied kortsuvad ja kuivavad. Haigestunud taimeosad kattuvad halli koheva tolmava kirmega. sibulad jäävad väikeseks. Neil on soomuste all helepruun laik. Laikudel ning nakatunud varre alumisel osal moodustuvad väikesed mustad läikivad sklerootsiumid. Nakatunuid koed tumenevad japehemenevad.
Koloriit muutus mahedaks, läägeks. Valitsevad toonid: õrnroosa, helesinine. Maalitavad portselannukkude sarnased. Muretus, kergus. Galantsed peod. Pastoraalne ehk karjuse idüll. *Inglise maalikunst, liitis endasse RKKliku meelelisuse ja inglasliku kaine eneseväärikuse. REYNOLDS (lemmik kujutuselemenid on lapsed) ja GAINSBOROUGH. Nende lähtekohaks oli van Dycki paraadportree, kuid õukondlaste asemel kujutati maa-aadlikke ja kõrgemat keskklassi. Inimeste figuurid on enamasti heledamad kui taustal olev loodus, mille visandlik ja varjurohke maalimislaad on eriti veenev. *Chinoserie-hiinapärasus. Rokokooajastul levis Euroopas hiina kunsti mõju, räägiti nn hiinatsemisest. Luksuslikud ja eksootilised materjalid sobisid rikastama sisekujundust. Vahel kasutati buduaaride seinte katmiseks hiina siidi ja armastati erineva suurusega portselannõusid.*Veneetsia vaadete maalijad GUARDI ja CANALLETTO*ROMANTISM/KLASSITSISM: *stiili on
Adavere Põhikool Planeet Veenus Referaat Autor : Meriliis Laarmaa Juhendaja : Õp. Peeter Aruoja 2012 SISSEJUHATUS Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet . Minimaalne kaugus 42 milj. Km . See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" aastal1970. 2012. aastal tiirleb Veenuse ümber Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) missioon Venus Express. Missiooni läbiviiv rakett saadeti kosmosesse 2005. aasta novembris ning Veenuseni jõudis see 2006. aasta aprillis. Missiooni eesmärgiks on...
· Jäme jahvatus · Keskmine jahvatus- manna taoline · Peen jahvatus- lauasoola taoline · Eriti peene jahvatus · Türgi jahvatus- nisujahu taoline Fakte! · Mida peenem jahvatus, seda kangem kohv saadakse · Heledat rösti jahvatatakse jämedamalt · Tumedamat rösti jahvatatakse peenemalt · Filterkohvi valmistamisel kasutatakse peenemat jahvatust kui kannukohvil · Mida tumedam röst, seda kangem kohv maitselt, aga vähem hapet ja kofeiini!!! · Heledamad röstid on kofeiinirikkamad ja hapukamad, aga maitselt pehmemad. · 16 inimest = 250g kohvi Lahustuv kohv · Valmistatakse filtreeritud kohviekstraktist, millest on vesi välja aurustatud · Maitse ja kvaliteet sõltuvad kohviubadest ja röstimisastmest · Kasutatakse Coffea Robusta ube Lahustuva kohvi liigid tootmise järgi · Külmkuivatus meetod- suurte graanulitega, hea maitse ja aroomiga · Kokkukuhjumise meetod- väiksem graanul, mitte väga tugeva maitse ja lõhnaga
Süstemaatiline kuuluvus: Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Imetajad Mammalia Selts: Kiskjalised Carnivora Sugukond: Karulased Ursidae Perekond: Karu Ursus Liik: Karu VÄLIMUS Karu on suur, tugev, kohmakas loom, keda katab pikk ja tihe karvastik. Eriti pikad karvad kasvavad turjal, sabajupp on karvade sees peidus. Karvastiku värvus varieerub pruunikaskollasest mustjaspruunini. Vanemad karud on heledamad, valge kurgulaik esineb põhiliselt noortel. Isakaru on märksa suurem kui emane .Eesti karude kaal jääb ilmselt 90200 kilo vahele. Karude kehakaal muutub aasta jooksul isegi kuni 20% taliuinaku tõttu. ELUPAIK Karu eelistab elada põhiliselt suuremates metsamassiivides, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Meist põhjapool ulatub eluala tundrateni.
Must ruum Valge ruum-Valge on puhas, laitmatu, vaikne, aus, selge, terviklik ja kerge. Puhas valge värv on kõigist värvustest kõige ebaloomulikum. Sellega võrreldes on piim sinakas, munakoor kreemjas ning suurem osa muid valgeid toone rohekad. Valged ruumid tunduvad külmad ja puhtad, kuid vastavalt kujundatult mõjuvad need ka suursugustena. Eraldi asuvad valged pinnad sobivad eredamates värvides piirkondade eraldamiseks, kuna nii tuleb viimaste eredus paremini esile. Laitmatule ja puhtale valgele värvusele võivad alternatiiviks olla selle erinevad delikaatsed varjundid. Ühtlase valgustatuse korral loovad need ruumis meeldiva kerge õhkkonna Roheline ruum-Roheline värvus sümboliseerib lootust, rahu, ohutust, innustust, värskust, loodust ja elu. Rohelisega seostub esmajoones loomulikkus ja värskus. Rohelised ruumid mõjuvad rahustavalt ning need isegi summutavad müra. Seepärast sobib roheline magamistuppa ja lõõgastumiseks mõeldud ruumide...
allapoole kumerad. Kõverjooned ja ringid, mis on pildipinna suhtes risti ja läbivad pea koonduspunkti, näivad sirgetena. On olemas erinevaid perspektiive: joonperspektiiv, värviperspeketiiv ja õhuperspektiiv. Joonpersektiivi juures kujutatakse ruumi sügavust koonduvate joonte abil. Värviperspektiivis tunduvad sooja värvi kujutised lähemal, külmad kaugemal. Õhuperspektiivis on vaatajast kaugemal olevad esemed tuhmimad ja heledamad ning värvitoon muutub jahedamaks. Marmortehnika Marmoreeringust rääkides tuleb eristada kaks erinevat teemat pabermarmoreering ja imitatsioonimarmoreering. Pabermarmoreeringut kasutatakse tekstiili või raamatute kujundamiseks, imitatsioonmarmoreeringuga kaetakse seinu,treppe ja muid ehitusdetaile. Tööd alustades võiks aluspind olla eelnevalt rulliga värvitud, hiljem on läbikumavad toonid. Aluspinna värv ei oma mingit tähtsust
24.Millega võib maitsestada tomatitoite? Küüslaugu,salottsibul,basiilik,tüümian,oregano. 25.Millised on tomati kavaliteedi nõuded? Tomatid peavad olema erved puhtad ja värsked.Ei tohi olla vigastatud ega haigustest või khjuritest rikutud. 26.Millised köögiviljad sisaldavad kõige rohkem C-vitamini? Paprika,nuikapsas,sibulad,mädarõigas,söögipeet,roheline sibul. 27.Millist värvi võivad olla paprikad? Kollased,punased,rohelised, heledamad ja tumedamad,sini-punase värvusega. 28.Nimeta kõige väiksema kalorsusega köögiviljad? Kurk. 29.Kõrvitsa kulinaarne kasutamine? Kõrvitsa salat,seemnetest valmistatakse õli. 30.Milline on kaunviljade toiteväärtus? Kaunviljad sisaldavad võrreldes teiste köögiviljadega rohkem valku -6% 31.Nimeta suviõunte sorte? Martsipan,Suislepp,Valgeklaar 32.Milliseid Eestis kasvatatud õunasorte oled näinud müügil kauplues`? Valgeklaar,sibulõun,taliõun,martsipanõun. 33
umbrohtude eemaldamisel. Mulda ümber põõsa multsitakse turbaga, saepuruga või puukoortega 3-5 cm paksuse kihina. Jaapani ebaküdoonia (Chaenomeles japonica) Meil enimkasvatatud ebaküdoonialiik, pärineb Jaapani Hondo ja Kyushu saarelt. Kuni 80 cm kõrge ja kuni 1,5 m läbimõõduga tihedavõrseline, maadjate astlaliste võrsetega põõsas. Noored võrsed udejaskarvased, hiljem kaetud näsadega. Lehed munajad kuni piklikmunajad, täkilissaagja servaga, nahkjad, pealt tumerohelised, alt heledamad. Abilehed neerjad, püsivad sügiseni. Õitseb mais - juunis, õied paiknevad 2-6 kaupa, telliskivipunased, kuni 3 - 4 cm läbimõõdus. Viljad kerajad, valmivad oktoobris, hapud, kollased kuni rohelised. Aastane juurdekasv 3-5cm. Külmakindel, kuid võga karmidel talvedel võib esineda külmakahjustusi. Haljastuses kasutatakse tihti üksikpõõsastena või grupiti murus, vabakujulise või pügatava hekina, muruservades. Linnatingimusi taluv, põuakindel, kärpimist taluv vähenõudlik liik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
