See, kes saab nt ümbrikupalka, aga samas taotleb töötu inimese hüvitisi eluasemetoetust? Vastuargument muidugi oleks, et kaudseid makse (riigilõive, alkoholi või kütuseaktsiisi jms) maksavad kõik... 96 Ettevalmistavad küsimused eksamiks (12. loeng): 1. Mille poolest võib Marxi pidada Kanti ja Hegeli õpilaseks? Immanuel Kant (1724-1804) Nagu Platonil ideedemaailm, on Kantil "asjad iseeneses" maailm. Minu mõistusest ja teadvusest sõltumatu reaalsus. Olev või reaalsus kui selline - Dinge an sich nendega tegeleb puhas mõistus, tavapärase mõtlemise ja tunnetega nendeni ei küüni. Puhas mõistus on seega kõrgemal kõikidest meelelistest tajudest ja tavamõtlemisest. Puhta mõistuse ideed lähevad kaugemale mistahes kogemusest ning muutuvad transtsendentseks.
mida pole võimalik mõisteliselt korrastada nagu Richard seda teeb. D seab kahtluse alla ka hermeneutilise lähenemise, osa ja terviku dialektika kaudu mõista püüdmise. Pole võimalik eristada otsest ja metafoorilist tähendust, tegu on sünteetilise nähtusega. Tähendus on hajuv, mitte mõisteliselt fikseeritav. Poeetilises tekstis on kõik metafooriline, seal pole enam tegu metafoorilise kõrvutuse v vastandusega. D kriitikat, mis seob Richardi käsitluse Platoni ja Hegeli arusaamadega, võib nimetada ka logotsentrismi kriitikaks. 8. Narratoloogia. Jutustamise situatsiooni võimalikud kirjeldused S.Chatman “Story and Discourse: Narrative Structure in Fiction” Implitsiitne autor organiseerib kõik jutustamise vahendid, kaasa arvatud jutustaja narrator – tekstis ära tuntav jutustaja, jutustav instants, võib olla ka üks tegelastest narratator – see, kellele jutustatakse, kes informatsiooni vastu võtab. Ta ei ole kergesti välja toodav
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Martin Seymour Lipset: demokraatia on poliitiline süsteem, mis pakub reeglipäraseid konstitutsionaalseid võimalusi valitsusametnike vahetamiseks ning sotsiaalset mehhanismi, mis lubab suurimal võimalikul elanikkonna osal mõjutada peamisi otsuseid, valides poliitilisi ametimehi erinevate kandidaatide seast. Jean Grugel: Olla demokraat tähendab uskuda inimesesse, arvata, et inimestel on võõrandamatu õigus teha enda jaoks otsuseid ise, ja olla veendunud arusaamas, et kõik inimesed on fundamentaalselt ja sisuliselt võrdsed. Autokraatia on siis vastupidine. Äkki kellegil midagi lisada sinna? 2. Polity IV režiimide hindamise süsteem Analüüsib režiime kolme muutuja kaudu: 1) protseduuride olemasolu, millega kodanikud võivad väljendada erinevate poliitikate ja poliitikute eelistamist, 2) täidesaatva võimu kasutamise piirangud, 3) kodanikuvabaduste garanteeritus. Esi...
siduda keelekasutus sedavõrd tihedalt maailmaga, et lugejal avaneks võimalus kujutatud tegelikkust justkui vahetult kogeda. EGON FRIEDELL (1878 1938) Kultuuriajaloo käsitlus Esseistlik, följetonlikkultuuriajalugu: eesmärk pole mitte niivõrd pakkuda uusi teadmisi kuivõrd suuri üldistusi, vaimukaid tähelepanekuid ja ootamatuid seoseid. Kultuuriajaloo ülesanne on kaardistada "vaimu" kulgemise ja avaldumise ajalugu (G. W. Hegeli mõju). Orgaanilis-morfoloogiline lähtekoht: suur rõhk orgaanilistel metafooridel ja kultuuri-vormide otsimisel (O. Spengleri mõju). Romantiline ,,suurmeeste" mudel: ajalugu viivad edasi suurmehed (F. Nietzsche mõju). Kultuuriajaloo eesmärk on uurida uskumusi ja ettekujutusi, sest tõed ja tõsiasjad vananevad. Kultuuriajalugu uurib mineviku uskumusi. Kultuuriajalugu peab pöörama tähelepanu keskpärasele.
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset, seda mis eristab ühte kultuuri teisest, muutes ta universaalsekt, kordumatuks. Bioloogiline antropoloogia tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsimisega. Antropoloogiline lingvistika interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutab ühiskonda. Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsioo...
tähendusel selles. Õige ja loomulik oleks, kui kuulajatel oleks eeldusainena üldine sissejuhatav kursus filosoofiasse omandatud. Paraku mõnes õppekavas asjad niimoodi korraldatud ei ole. Seega tuleb nendel üliõpilastel, kelle jaoks käesolev spetsiifiline kursus ongi sissejuhatus filosoofiasse üldse, teha tugevat iseseisvat tööd filosoofilise mõtlemise ,,tööriistade", aga ka suurte süsteemiloojate nagu Platoni, Aristotelese, Hegeli jt õpetuste muude osade omandamiseks. Eestikeelset asjakohast kirjandust, võõrkeelsest rääkimata, on olemas piisavalt. Platon käsitab poliitikat erilise tegevuse, nii kunsti kui teadmisena, millega ennekõike kasvatatakse kodanikke ja juhitakse polise arengut. Ta võrdleb poliitikut kangruga: poliitik peab suutma ühendada inimeste erinevaid huvisid ja püüdlusi ühtsesse ühiskondlikku ,,kangasse". Selleks, et saavutada kõikehõlmavat ühtsust ja õnne. Teatavasti iseloomustas, ja
Globaliseerumine · Maailma eri piirkondade vaheliste sidemete tugevnemine Eristatakse kolme liiki · Majanduslik glob. kaubavaheuts, investeerinugd · Sotsiaalne glob interneti kasut., telefonikõned välismaaga, turism · Poliitiline glob, - välissaatkonnad, rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumine On järgi jäänud isoleeritud kultuure, mis ei ole veel globaliseerunud ,,avastamata" hõim Lõuna- Ameerikas Ajaloo lõpp Georg F H Hegel (19 saj) Hegeli ajalooteooria on ajaloo lõpp, kuna see mõistab lõplikku tõde ja seega ei saa enam midagi olulist toimuda Francis Fukuyama (1993) tänapäeva maailmas pole liberalistlikule demokraatiale jäänud enam ühtegi ideelist vastast. Seega poliitiliste ideede (ideoloogiate) ajalugu on lõppenud
Varavastased kuriteod ei võtnud kuigi suurt ulatust agulis polnud eriti midagi varastada. Kuritegevus kasvas plahvatuslikult. Avaliku korra kindlustamiseks agulites vajati arvukat ja hea haridusega politseid. Suurt tähelepanu hakati pöörama keskkonna ja kuritegevuse suhetele. Varem oli kuriteos vaid nähtud kurjategijat, keda sai piirata hirmutamisega. 19 saj hakati mõistma, et kuritegevus nakatas inimesi kui teatud tüüpi haigus. Tuli reformida krimanaalõigust. Kanti ja Hegeli kättemaksudeooria ei mõjunud, kuna keskkond oli selline. Tekkis reformistide koolkond, mille juhiks oli Saksa professor Karl Binding (1841-1920). Ta toonitas, et karistuse ülesanne on õiglaselt kätte maksta. Seetõttu nõuti, et sarnaseid juhtumeid tuleb sarnaselt käsitleda (ekvivalentsi printsiip), karistus peab olema kuriteoga samas proportsioonis (proportsionaalsusprintsiip); kurjategija pidi oma tegude eest vastutama (võla printsiip)
Puhta mõistuse kriitikas viitab Kant loogikale kui lõpetatud, valmis tehtud konstruktsioonile. Kanti loengud loogikast tegelevad peaaegu ainult loogika ajalooga. Hegel kinnitab oma monumentaalses teoses Loogika, et senised loogikauuringud on olnud ``tehnilised manipulatsioonid'' ning asub seejärel uurima loogika ``sisu'' vastandades seda ``vormile''. Ei Kant ega Hegel tegelenud kuigivõrd sümboolse, matemaatilise loogikaga. Sellegipoolest on Kanti ja Hegeli fundamentaalsed filosoofilised teosed puhta mõistuse analüüsidega väga olulised loogika, sh sümboolse loogika, hilisema arengu jaoks. 2.4 Kaasaegse loogika algus Kaasaegsele loogikale panid aluse George Boole'i, Augustus de Morgani, Gottlob Frege ja teatud mõttes ka Georg Cantori tööd 19. sajandi keskel ning teisel poolel. ``Päris kaasaegsest'' loogikast saab rääkida küll alles 20. sajandi 40. aastatest, alusmõisted ja printsiibid olid aga loodud juba 19. sajandi lõpuks
Soome kirjanduse selts (1831). Helsingi ülikoolis asutati soome keele professori amet (1850 Castren ja Lönnrot). Üliõpilaskonna isamaaline kevadpidu 1848. Esimest korda on väljas Soome lipp (vapiga). Soome hümni esiettekanne (Runeberg ja Pacius). II Soomlusliikumine (fennomaania) politiseerumine ja keelevõitluse ajastu Alates 1840/1860.aastatest kuni 19.sajandi lõpuni Johan Vilhelm Snellman (+1881): Rahvusfilosoof (filosoofiaprofessor) ja riigimees (senaator=minister). Hegeli õpilane. Arengu eesmärk on rahvusriik, mille aluseks on rahvusvaim, mida väljendab rahvuskeel = soome keel. Leidis, et kuna vaid soomekeelsel Soomel on tulevikku, peab rootsikeelne eliit-haritlaskond omaks võtma soome keele. Haritlaskond-eliit peab saama täiendust soomekeelse rahva ridadest (soomekeelsele keskkoolide-gümnaasiumide rajamise vajadus I 1858) Järeldused: Soome keelest peab saama ametlik bürokraatia-ja kooli keel (ametlik staatus 1863). Tulemus (alates 1860
Nt Amazonase indiaanlane ei saa hakkama Euroopa suurlinnas, samas ei saa ka Eurooplane hakkama dzunglis. Lääne inimese ettekujutus kultuurist ja maailmast: · usk seaduspäradesse, usk sellele, et areng toimub sisemiste reeglite järgi, · progressi narratiiv, teaduse kiire areng. Väide, et igasuguste avastuse kaudu muutub elu paremaks ja probleeme jääb vähemaks, progressil ei ole piire, jätkub pidevalt. · maailmaajalugu, ühtne protsess, Hegeli järgi Marxi järgi, peab kulgema seaduspärasel viisil, kõik rahvad peavad tegema teatud faasid läbi olenemata sellest kas see neile meeldib või mitte. Euroopas oli see juhtiv arvamus kuni II maailmasõda. · Üleilmastumise mõju · loobumine suurtest narratiividest; protsessi narratiivist. II maailma sõjad kaotanud saksamaa natslik ideoloogia tundus olevat ratsionaalse mõtlemise väärastunud jätk, aga ometi omas see progressi trad. ühisjooni
5. Kritiseeritakse kõrgeid makse, mis on vajalikud riikliku sotsiaalhoolduse ja koolisüsteemi ülalpidamiseks II Suhtumine ühiskonnaellu ja poliitikasse 1. Traditsionalism traditsioonide ja struktuuride säilitamine, ajaloolise järjepidevuse tähtsustamine. Nad peavad oluliseks ühiskonna järjepidevust, mida ei tohi rikkuda mõtlematute reformidega. Kehtivad institutsioonid on vanad sellepärast, et nad on head. Hegeli järgi on kõik ühiskonnas olemasolev mõistlik. 2. Rahvuslus. Lipukiri "Kodu, usk ja isamaa". Kiriku ja riigi liidu pooldamine. Konservatiivid pööravad suurt tähelepanu patriotismile ja selle tugevdamisele, samuti väärtustavad nad rahvuslust ja perekonda. 3. Aristokraatia. Konservatiivid peavad ebavõrdsust paratamatuks. See peab kajastuma ka sotsiaalses kihistumises
Samas vaesus kaitseb suitsiidide eest, kuna on oma olemuselt piirav · Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna 2.5.Karl Marx (1818 1883) · Sotsialismi (kommunismi) teooria looja · Konfliktiparadigma looja · Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon Karl Marx · Õppis nii Berliini, Bonni kui Pariisi ülikoolides ajalugu, politoloogiat kui filosoofiat · Peamiseks mõjutajaks alguses Hegeli filosoofia "maailmavaim", areng suurema ratsionaalsuse ja vabaduse suunas. Karl Marx · Marxi on peetud oma aja parimaks majandusmõtte ajaloo tundjaks · Tundis põhjalikult Adam Smithi ja David Ricardo töid · Marxi jaoks Hegeli idealism vastuvõetamatu võttis omaks Ludwig Feuerbachi materialistliku suunitluse: "sotsiaalse ja poliitilise mõtte aluseks on inimeste materiaalsed vajadused" Karl Marx sotsioloogina · Ise ennast sotsioloogiks ei pidanud
ärijuhtimise teooria > Fayol'i teooria renoveerimine Gulick'i ning Urwick'i poolt > inimsuhete koolkond > haldusotsustuste tegemise teooria > strukturalistlik-funktsionalistlikud ja süsteemiteoreetilised organisatsiooni määratlused. Euroopa haldusteoreetilise mõtte osas peetakse olulisimaks Max Weberi teooriaid haldamisest ja bürokraatiast - nad panid aluse sotsioloogilistele koolkondadele. Viimased vastanduvad: 1) Hegeli filosoofias juurtega olevale Saksa süstematiseeritud haldusõigusliku mõtte suunale (Ludwig von Stein, Otto Mayer, Georg Jellinek) - oli Euroopas kõikjal juurdunud 1960/70. aastateni; 2) Marksistlikule dialektilise materialismi ning eeskätt antagonismide kui arengu peamise mõjutaja käsitlusele. Eesti õigusteadlastest on põhjalikumalt analüüsinud avaliku teenistuse probleeme prof. A.- T
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITE...
Reformatsioon- reformide vastvõtmine; religiooni vastu astumine, revolutsioonid jne Valgustus Revolutsioon (pidas silmas Prantsuse revolutsiooni) · Positiivne staadium on terviklik ja ühtne staadium; ühiskond, kus ei saa eristada konkreetseid allstaadiume. Seda staadiumit iseloomustab tööstuse, tehnika, teaduse pidev täiustumine. Nii nagu teised teadlased, on ka Comte tuginenud Hegeli, mis on ehitatud üles teesile, antiteesile ja sünteesile. Tees omandab järjest uusi jooni ja oma muutumise käigus areneb temast välja vastuväide algsele väitele ehk siis antitees, mis on täiustunud tees. Nähtus aga muutub järjest enam keeruliseks, kuni temast kujuneb välja teesi ja antiteesi sulam ehk süntees, mis on oma olemuselt teesi uus kvaliteet (nt on ühiskond feodaalses järgus, ühiskond aga täiustub, muutub keerulisemaks ja ükskõik
6 objektiivsust. Keskseks tegelaseks on nimitegelane Rudin, kes on 35-aastane mees. Ta on õppinud Moskva ülikoolis filosoofiat ja hiljem täiendanud ennast Sm-l. Tegevus algab 40ndate aastate alguses. See on oluline. Tegevus lõppeb 1848. aasta 26. juunil. Sel kuupäeval tapetakse Rudin Pr revolutsioonis barrikaadidel. Rudin on Turgenevi jaoks tüüp, üldistatud kuju. Rudin on intellektuaal. T pooldab romaanis Hegeli vaateid. Olulised on prototüübid. Tähtsamaks prototüübiks on Mihhail Bakunin. Ta kuulus filosoofilistesse ringidesse, ta tundis Hegelit suurepäraselt. 1842. aastal lahkus ta Vm-lt ning hakkas propageerima rev-i vajalikkust ja võimalikkust Vm-l. Ta võttis osa Pr revolutsioonist kui agitaator. Lõpuks ta vahistati ja anti üle Austria ja seejärel Vene võimudele. Temast sai väga tuntud anarhismiteoreetik. Rudin suudab oma kaasvestlejaid suurepäraselt veenda
Ei ole vaja autarkiat ega kaitsta oma turgu teiste riikide majanduste eest. Lisaks sellele ei tohi riik sekkuda majanduslikku tegevusse, peab takistama kaubanduslike monopolide teket ning tagama sellega ühiskonna heaolu. Smithiga tekkis poliitökonoomia teadus sellest, kuidas majandus ja poliitika on omavahel seotud: kuidas poliitika mõjutab majandust ja kuidas majandus mõjutab poliitikat. Marx ja Engels: Saksa ideoloogia Nad alustavad Hegeli kriitikast. Hegel oli rääkinud mingisugusest Vaimust, kuid see on liiga vähe seotud inimeste reaalse eluga. Feuerbach vaatles inimest kui sellist, sõltumatult ajaloost ja ühiskonnast ning ka see oli vale. Feuerbach taandas inimese religioosseks olendiks, nii mõelda on ka vale, sest tegelikult on ka religioon sotsiaalne produkt. Marxi ja Engelsi nägemus inimesest. Inimese põhiväärtus seisneb selles, et ta oskab teha tööd ja
transtsendentsuse sümboliks, olles ühtlasi vastandiks alateadvuslikule psychele. Jungi järgi on isiksuse seesmise konflikti põhjuseks kahe äärmusliku seisukoha olemasolu ja nende seisukohtade järsk vahetumine. Siit tuleneb hingeline "lõhestumine." Jungi järgi toimub lõhestumisel psüühilise energia kontsentratsioon, et lahendada seesmist konflikti uue seisukoha otsimise teel. Siin on ilmne seos Hegeli teesi/ antiteesi/ sünteesi dialektilise skeemiga. Teiseks aspektiks Jungi teoorias on objekti/ subjekti dihhotoomia. Jungi järgi on olemas objektiivne (reaalne) psyche, mis on subjektiivsest laiem ja mis teisiti väljendatuna kujutab endast "kollektiivset alateadvust." Viimane ühendab kõiki üksikindiviide nii ajas kui ruumis. Selle näiteks on "objektiivse ema" universaalkuju ehk arhetüüp kollektiivses alateadvuses.
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
