taastati kõik õigused talupoegade üle, säilisid saksa keel ja luteri usk *Positiivsed tagajärjed eestlaste jaoks: pääseti vene kolonisatsioonist ja venestamisest, säilis eesti keel ja kultuur, püsis seotus Lääne-Euroopaga. *Restitutsioon riigistatud maade tagastamine *Aadlimatrikkel rüütelkonna liikmete nimekiri (aadli suguvõsa nimekiri) Katariina II Venemaa keisrinna alates 1762. *Seadis sisse uue asehalduskorra uus halduskorraldus Balti kubermangudes 1783, mis kaotas Balti erikorra, seadis sisse uue administratiivse jaotuse. Juurde tulid Paldiski jaVõru *Viis läbi reforme: piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust, kõigile linnaelanikele võrdsed kodanikuõigused, piiriäärsete mitte-Vene alade ühtesulatamine Venemaaga arvestamataa ajaloolisi, usulisi või kultuurilisi tõekspidamisi *Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi,
ja lääneosa, kuid ei suutnud oma jõududega agressiooni jätkata ning piiskop Albert pöördus abi saamiseks Taani kuninga Valdemar II poole. Taanlased tungisid 1219. aastal Eestisse ning alistasid Revala, Harju-, Viru- ja Järvamaa. 1220. aastal sekkusid võitlusse Eesti ala pärast ka rootslased. 1223-1224 sakslased vallutasid kõik Mandri-Eesti linnused ja 1227. aastal alistati ka Saaremaa. Eestlaste lüüasaamise põhjustasid: halvem relvastus, nõrk halduskorraldus, puudulik koostöö teiste hõimudega ning vastupanuvõime nõrgenemine pikaajalise sõjaolukorra tagajärjel (Läti Henriku Liivimaa kroonika). Orduaeg, pärisorjus Pärast Eesti ala vallutamist sakslaste pealetung itta peatati. Reas lahingutes Emajõe lahingus 1242, Rakvere lahingus 1268, ja leedulaste Saule 1236 ning Durbe lahingus 1260 said sakslased lüüa. Nõrgenenud Mõõgavendade Ordu ühines Saksa Orduga Liivimaa Orduks. Stensby lahinguga 1238 allutati:
1889. aastal kehtestati Vene kohtusüsteem, kaotati seisuslikud kohtud ja maksvusele pääses kodanike õigusliku võrdsuse põhimõte; kohtuprotsessid muudeti avalikuks, loodi advokatuur. Uue talurahvaasutuste korraldusega seadis keskvõim järelevalveks talupoegade omavalitsuse üle ametisse talurahvaasjade komissarid. Haldusreformi tulemusena loodi senisest enam kui tuhandest vallast vähem kui nelisada elujõulist ja maksuvõimelist valda; kujunenud halduskorraldus jäi põhijoontes püsima kuni Vene keisririigi kokkuvarisemiseni 1917. aastal. Baltimaade halduskorra ühtlustamine Venemaal kehtivaga lõhkus keskaegset seisuslikku elukorraldust ning soodustas ühiskonna moderniseerumist, ent põlisrahvaste õigused sellega oluliselt ei laienenud – baltisaksa mõisnike võimu alt sattusid eestlased Vene bürokraatliku kroonurezhiimi otsese surve alla. Kõrgematele ametikohtadele hakati määrama sakslaste asemele
Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt), 7) Riigi ,,osalusega" eraõiguslikud juriidilised isikud (sihtasutused, äriühingud) + TUTVUDA: Eesti riigi koduleht (http://www.eesti.ee) 2. VALITSUS JA VALITSUSE HALLATAV ASUTUS, EESTI HALDUSKORRALDUS Vabariigi Valitsuse seadus (3. peatükk: täidesaatva riigivõimu asutused) Valitsuse hallatavad asutused, mis minsiteeriumi alla kuulub. Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused, 2) valitsuse hallatavad asutused Valitsusasutus: riigieelarvest finantseeritavad, põhiülesandeks TS võimu teostamine. Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused: võivad teostada TS riigivõimu. Teenindavad valitsusasutusi või
1 EKSAMIKONSPEKT: INGLISMAA AJALUGU I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku Inglismaa ajaloo periodiseerimine. Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr). Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr). Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr) Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia. Hiliskeskaeg (1290-1450). Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid. Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901). Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar. Kaks katset aastatel 55 – 54 eKr, millega jäädavalt püsima Inglismaale ei jäädud. Invasioon algusega 43 p.Kr. ja selle raskused; Keiser Claudiuse ajal üritati uuesti vallutada. Rooma oli ülekaalus, aga tegemist oli paljude hõimudega, kellega tuli pidevalt võidel...
kubermangud. Kõige viimasena alistus neile Tallinn. Venelased andsid alistumislepingutes baltisakslastele väga laiad privileegid, et neid enda poole meelitada. 1721. aastal, Uusikaupunki rahuga, kinnitati Baltikumi Venemaa koosseisu kuulumist ja baltisakslaste suuri privileege. · Eesti ala Vene võimu all kuni 19. sajandi alguseni Alates 1710. aastast oli kogu Eesti ala ühendatud Venemaa keisririigiga. Varsti pärast Uusikaupunki rahu taastati senine halduskorraldus, millega Põhja-Eesti kuulus Eestimaa ja Lõuna-Eesti koos Põhja-Lätiga Liivimaa kubermangu. Sõda ja epideemiad olid maad rängalt laastanud, nii et Eesti võis olla kaotanud kuni kolmveerandi oma elanikkonnast. Sõjajärgsetel aastatel algas siiski peagi taastumine, mis jõudis lõpule 18. sajandi keskpaigaks. Baltisaksa aadlile oli 18. sajand, eriti selle esimene pool, küllaltki soodsaks ajaks, sest
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
· Osales aadel, mõisade rentnikud ja linnade esindajad · Ei osalenud Rootsi riigipäeval 4. Privilegium Sigismundi Augusti kinnitamine Kristiina poolt 1648!! Õiguste tühistamine(1690-1695): · Karl XI korraldatud reduktsiooni raames LM aadli karistamine ja nende õiguste kärpimine 1. Privilegium Sigismundi Augustit ei kinnitatud enam(1690) 2. Maanõunike kolleegium väiksemaks(1690) 3. LM uus halduskorraldus (1695): A. Maanõunike kolleegiumi likvideerimine B. Maapäev võis koguneda vaid kuninga kutsel valitsuse korralduste saamise eesmärgil: · Osalemisõiguse säilitasid vaid väheste pärusmõisade omanikud B. Rüütelkonna peamehe kinnitas kindralkuberner ehk teda enam ei valinud aadel C
1789-1799 moodsa aja nurgakivi Ranke. Sotsiaalne revolutsioon suured ümberkorraldused ühiskondlikus elus. Kuivõrd Pr revolutsioon oli rahvuslik revolutsioon? Üle poole elanikkonnast Prml ei osanud pr keelt. Lisaks keldi, saksa, oksidaani (lõuna-prm olev keel), katalaani, itaalia ja flaami keel. 19. saj jooksul rahvastiku pilt paranes. Prantsuse revolutsiooni ajendiks finantskriis, millega nõrk valitsus ei suutnud toime tulla. Halduskorraldus oli väga pillav, sellel lisandus kuninga ja tema õukonna pillav eluviis. 1789ks aastaks riigil suur võlakoorem. Üheks lahendiks sellest vabaneda oleks olnud maksude tõstmine, kuid ka sellel olid oma piirid. Püüti sisse viia Louis XVI poolt uusi reforme, toimusid pidevad ministrite vahetused, kuid need reformikavad ei õnnestunud. Möödapääsmatuks muutus generaalstaatide (seisuste esinduste) kokkukutsumine. See polnud koos käinud Prm 17. sajandist. Louis XVI nõustus
suhteid Rootsi ja Poolaga, tal oli poeg Aleksei I 1645-1676. Maakogu seisuslik esinduskogu; arutas reformide läbiviimist, tsaari ametisse kinnitamine, välispoliitika Maakogu seadustik 1649 laiendati aadlike maavalduseid ja pärimisõigust; sätestati pärisorjus ja sunnismaisus Peeter I reformid: · Uus valitsemiskorraldus: tsaar keiser, Bojaaride Duuma Senat, prikaasid kolleegiumid · Uus seisuste süsteem võitlus pärusaadli vastu · Uus halduskorraldus: kubermangud, lahutati kohtu- ja administratiivvõim · Uus sõjaväekorraldus nekrutid · Uus elulaad euroopalikkus, Peterburg 1703 · Pearahasüsteem · Kiriku allutamine riigile · Koolihariduse reform: Teaduste Akadeemia Katariina II reformid: · Kubermangud, mis jagunesid maakondadeks · Aadlikogud · Pearahamaks · Kirikumaade riigistamine 2 näidet Katariina II valgustatuse kohta: arendas kooliharidust; kutsus kokku Suure komisjoni, mille ül
Rahvaarv langes taas u 120 000 inimeseni Hilary Karu 32 D 11 EESTI AJALUGU Vene võim Balti erikord Restitutsioon- Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele Balti erikord + Senised seadused ja maksukorraldus + Luteri usk + Saksakeelne asjaajamine + Tollipiit Venemaaga Halduskorraldus Kindralkuberner - pärit välismaalt, ei sekkunud riigiasjadesse + Baltisakslaste kaitsjad Rüütelkonnad Justiitskolleegium- tegeleb baltisakslaste õigustega Kammerkontor- nö kaubanduskoda, kaitses baltisakslaste majandushuve Aadlimatriklid- aadlike nimekiri, kuhu kantud aadlikele kuulusid kõik õigused + Linnade omavalitsused- raad Teraviljakaubandus
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peam...
Linnavalitsus koosnes viiest isikust. Kaupmehed varem kuulusid gildidesse, kuid nüüd saadeti kõik gildid laiali ja moodustati uued gildid. Uued gildid koosnesid kaupmeestest vastavalt nende varanduslikust tasest. I gildi kuulusid kaupmehed, kelle kapital oli 10 000 rubla. II 5000 rubla, III 1000 rubla. Linnapea valimisel said osaleda ainult I ja II gildi liikmed. Kohtud saadeti laiali. Uus kohtusüsteem ehitati üles. Uus halduskorraldus: Politsei- ja kohtusüsteem: Politseisüsteem: Adrakohtunike (Eestimaal)- Mõisnik, kes kandis politseifunktsioone ja sillakohtute (Liivimaal) asemele rajati. Politseimeister- Eraldati politsei linnavalitsusest. Rajati eraldi politsei võimu kandvad asutused. Politsei läks riigi võimu alla. Väiksemates linnades võim kuulus politseimeistritele, suurem võim kui linnavalitsusel. Baltikumi 18. sajandi kohtusüsteem oli üles ehitatud seisuslikku põhimõtet järgides.
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90...
Regionaalvõim on keskvõimu esindaja, kohalikul omavalitsusel on väikesed volitused ja väike tulubaas (Eestis näit. 0,5% maksudest). Taolist halduskorraldust nimetatakse kahetasandiliseks: 1. tasand kesk- ja regionaalvõim 2. tasand kohalik omavalitsus b) autonoomse kohaliku võimu mudel iga tasandi kohalikul võimul on oma tulubaas, otsusutusõigus ja valitav esindusorgan. Taolist halduskorraldust nimetatakse kolmetasandiliseks. Eestis on kahetasandiline halduskorraldus Eestis on ühetasandiline kohalik omavalitsus. 2005.a. on Eestis 227 omavalitsust (33 linna ja 194 valda) a) Omavalitsusüksusteks on vald ja linn.. - Omavalitsusüksuse esinduskoguks on volikogu, mis valitakse neljaks aastaks. Hääleõiguslikud on kõik vastava omavalitsusüksuse territooriumil elavad alalised elanikud. Kandideerimisõigus on vaid Eesti kodanikel. Volikogu pädevuses: o Igal omavalitsusel on tema enda poolt vastu võetud põhimäärus - nagu kohalik põhiseadus
Piiranguks see, et võisid kaasa vütta nii palju, kui tassida suutsid. Ei toimunud massilist riisumist. Piiskopi pisikesed sõjalised tugipunktid jäetakse maha, venelased võtavad need üle piiskopkonna õvimu all olevad vasallid jätavad omakindlused maha. Peale allaandmist 6 septembris suurtvürst oli kinnitanud linna allaandmise tingimused ( olulisemad, mitte kõik) . linn säilitas oma senise usu, linna senised privileegid säilivad, senine halduskorraldus säilib, kõik linnaomandid säilivadTartu linnal pidi olema ka müntimisõigus mündi tagaküljel pidi nüüd olema vene sümboolika( vene kotka kujutis). Linna jaoks olulisim ilmselt see,et kaubandus pidi säilima, linlastele võimaldati täielik kaubandusvabadus Venemaal . 58 hilissügisel ärasaadetud linlased saadeti pihkvasse enamasti. Saadeti ära, et endist piiskopkonna ala ordule kindlustada. Võisid tagasi tulla. 1559 a lukustati tartlased raekotta
EESTI XVIII SAJANDIL EESTI PEALE PÕHJASÕDA Põhjasõda laastas Eestit põhjalikult. Elanike arv oli langenud 150 000 inimeseni. Pajud külad olid rüüstatud ja inimtühjad. Kiita polnud ka mõisnike olukord. Siiski olid viimased Vene tsaarilt välja suutnud kaubelda olulisi soodustusi: · Kehtima jäid senised seadused, maksusüsteem, luteri usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir ja halduskorraldus. · Algas mõisate restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele · Aadlil säilis õigus omavalitsuse teostamisele. 1740-tel aastatel hakkasid rüütelkonnad koostama erilisi nimekirju aadlimatrikkleid. Vaid nendesse nimekirjadesse kantutele laienesid poliitilised ja majanduslikud eesõigused. Kokku oli Eesti-, Liivi-, Kura- ja Saaremaa matriklites esindatud vaid 325 aadlisuguvõsa liikmed.
Araabia jäi välja pärsia impeeriumist. Kyros sai 530a. lahingus massageetide vastu surma, Kesk-Aasias või India piiri ääres. Pärsia poliitika: Kohalikke rahvaid ja usundeid tuleb austada. Need põhimõtted kestavad ka Sassaniidide ja Partia ajal edasi. Vallutusjärgne esimene tegevus on võimu legitimiseerimine: Pärsia kuningas võtab rituaalselt võidetult võimu üle, Babüloonias näiteks Mardukilt. Kohalikke templeid ei purustatud, usku peale ei sururud, halduskorraldus ja valitsus jäävad samaks. Need põhimõtted muutuvad alles 7. sajandil pKr. Kyros II haud siiani säilinud. Rajas tolle aja suurima riigi, mis kestis üsna pikalt. Valitsejana on ta siiani Aasias väga positiivse imidziga. Kambyses II järgmine kuningas 529-522. Tema ajal riik laienes ja võim suurenes, jätkas igas mõttes oma isa Kyros II head poliitikat ja vallutas juurde ka Egiptuse. Kambyses jäi oma valitsusaja lõpuni Egiptusesse
1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid ...
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............................................................................................................
oleks selleks vajalik pädevus. Piirkondlikku erinevust aitaks leevendada lastekaitse koostöövõrgustiku ning keskse tugi- ja koordineerimissüsteemi väljaarendamine (Tikerpuu 2013, SoM arengukava 2011). Toetava ühiskonna tagamiseks on tarvilik teenuste võrgustiku olemasolu, mis tähendab, et lapsele ja perele peavad olema kättesaadavad kvaliteetsed toimetulemist toetavad teenused. Halduskorraldus peaks teenuse osutamisel võimaldama piisavat paindlikkust kooskõlas kõigi perekondade õiglase kohtlemise tagamisega. Teenuste kättesaadavuse juures on oluline arvestada laste ja perede vajadustega käesoleval hetkel (Ministrite komitee 2006, Recommendation... 2011). Näiteks on vaja parandada nõustamis- ja teraapiateenuste kvaliteeti ning kättesaadavust, lastele vajalikke teenuseid, sh vajalikke
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
