Leemur ESITLUS TALLINNA REAALKOOL KAAREL TAMURI 7C 2015/16 Leemurid Elavad Madagaskaril Madagaskari tunnusloomad Valdavalt elavad puude otsas Üldjuhul taimetoitlased Katta Pikkus kuni 45 cm Saba pikkus kuni 60 cm 2,5-3,5 kg Eluiga looduses kuni 16–19 aastat, vangistuses kuni 27 aastat. Kõigesööjad Juhtiv meel haistmine Aktiivsed päeval Elavad peamiselt maapinnal Pilte kattadest Ühistkondlik struktuur Elavad gruppides Ühes grupis 5-20 liiget Emased juhivad neid gruppe ega lahku sealt Isased liiguvad gruppide vahelt Leemurite poegimine Tiinus kestab 4-5 kuud 1-2 poega Sünnikaal 70-80 g Leemurite väljasuremine 23 liiki on äärmiselt ohustatud 52 liiki on eriti ohustatud 19 liiki on ohualtid
Neil on tugevluustik. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul peeniseluu ja lühike juppsaba. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu. Pruunkaru kehapikkus on 100 280 cm, õlakõrgus umbes 90150 cm. Sabapikkus on ainult 621 cm. Kaal on leviala eri piirkondades väga erinev. Kõigis asurkondades on isased emastest tunduvalt raskemad. Karul on väga halb nägemine ja väga hea haistmine. Toidu pooles ton tegu segatoidulise kiskjaga. Suveperioodil sööb marju ja seeni, kevadeti ja sügiseti murrab ka loomi. Eelistab elupaigana rabadega metsamassiive, kus esineb tuulemurdu. Karu ei ole Eestis looduskaitse all. Jahihooaeg kestab 1. augustist kuni 31. oktoobrini. Jahilubade arv sõltub sellest, milline Karu arvukus parasjagu on. Kirjandus: 1. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/900/5/vullaegle.pdf 2. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/URSARC2.htm 3
MUTT Mutt on väike tömbi kehaga, lühikese, musta karvaga imetaja. Kuna mutt elab kogu oma elu maa sees käikusid kaevates, on tal labidakujuliselt laienenud ja küünistega varustatud eesjäsemed. Mutil on väga väikesed silmad, puuduvad mutil kõrvalestad, kõrvaavasid ja suud katab nahakurd. Mutil on väga hea haistmine millega varub ta endale toitu (väiksemaid loomi). Mutid on veel ka poolpimedad ja pelgavad valgust, sellepärast ei olegi eriti neid näha. Talveks kogub mutt endale talvevarusid - vihmausse, ta peidab need oma pessa. Mutt on tark loom, suurimast teadaolevast muti toidukambrist leiti 1200 ussi, kes kokku kaalusid 2 kg ning olid eesosa ärahammustamisega liikumisvõimetuks tehtud. Jooksuaeg on muttidel märtsist - aprillini. Mutt poegib üks kord aastas. Pesakonda sünnib
Maismaa kilpkonn Iseloomulikud tunnused Nende keha kaitseb kilprüü Silmad on hästi arenenud Maitsmine, haistmine ja kompimine on samuti teravad Tugevad küünistega jäsemed Suurimad kaaluvad kuni 450kg Elavad kuni 80-150 aastat Iseloomulikud tunnused Enamikul kilpkonnadel ei ole hambaid. Selle asemel on neil lõugadel teravad servad Maismaa kilpkonnadel on kõrge ja kumer kilp Enamikul kilpkonnadel on rüü kaetud sümmeetriliste sarvkilbikestega Elupaigad Galapagose saartel Maismaal Toitumine, paljunemine Söövad heina, lehti, lilli
kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega. Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge jahi-, töö- ja seltsikoerteks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, kaitse- ja jahiinstinkt ning hõlbus dresseeritavus. Inimesed, kes on tõukoertest huvitatud ja neisse pühendunud, koonduvad kenneliorganisatsioonidesse (Eestis Eesti Kennelliit jt).
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.6 Küsimused: 1. Millised on inimese meeleorganid ? 2. Milliste meeleorganitega me võtame infot vastu kõige rohkem ? 3. Lugeda üles ergonoomilised soovitused, et inimesed ei teeks lugedes vigu ? 4. Kas trükitähtetega pikk tekst on soovitav ? 5. Kas värvide kasutamisel peab arvestama, kuidas inimesed neist aru saavad ? 6. Kas erinevate kultuuride inimesed võivad mõista värvide tähendust erinevalt ? 7. Kas erinevate kultuuride inimesed võivad mõista sümbolite tähendust erinevalt ? 8. Milline peab olema häiresignaal ? 9. Kas madala sagedusega helid levivad ruumis paremini ? 10. Kas siis, kui inimene loeb informatsiooni valesti, võib ta teha vale tööoperatsiooni ja põhjustada õnnetuse ? Vastused: 1.) Nägemine,kuulmine,haistmine,maitsmine ja kompimine.(Silmad,kõrvad,nina,suu jakäed.) 2.) Kõige rohkem võtame vastu informatsiooni silmadega(nägemisega). 3.) Hea kontrast; Kirjapildis kasutada ainult suuri trükit...
Millised on inimese meeleorganid ? Inimene võtab informatsiooni vastu oma meeleelundite abil. Nendeks on: nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompamine. Milliste meeleorganitega me võtame infot vastu kõige rohkem ? Infot võtame me vastu kõige rohkem nägemismeele abil. Lugeda üles ergonoomilised soovitused, et inimesed ei teeks lugedes vigu ? Inimesel endal tuleb olla õiges asendis, ei tohi teha valesid liigutusi, ei tohi olla müras ega stressis. Informatsioon peab olema loetav. Kas trükitähtetega pikk tekst on soovitav ? Trükitähtetega pikk tekst ei ole soovitav.
KALAD LUUKALADE ÜLDISELOOMUSTUS ELUPAIK ……………………………………………………………………………. LIIKUMINE …………………………………………………………………………… KASVAMINE ………………………………………………………………………….. VÄLISEHITUS Kehakuju: voolujooneline, külgedelt …………… (avaveekaladel), ………. või ruljas (põhjakaladel) Värvus:……… (avaveekaladel), ………. (taimestikuvööndis elavatel), ……. (troopilistel kaladel) – kaitsevärvus: selg ………., kõht ………… Kehakatted: …………………………………………………….. Kehaosad: pea, kere, saba pea - 1paar silmi, 1 paar ninasõõrmeid, suu, lõpusekaaned kere - küljejoon, uimed (kõhuuimed, rinnauimed, seljauim, pärakuuim) saba – sabauim MEELED JA MEELEELUNDID: nägemine – …………………… kuulmine – ……………………. tasakaal - ……………………… haistmine – ……………………. maitsmine – …………………… kompimine – ………………….. vee liikumise taju – …………… KOHASTUMUSED ELUKS VEES • Voolujooneline kehakuju • Selg tume, kõht hele • Soomused ja lima • küljejoon • L...
3.3 TASAKAALUELUND Tasakaaluelund on sisekõrvas paiknev tasakaalu säilitamise ja ruumis orienteerumise elund. (LISA 5) Poolringkanalites asub kilelabürint, milles olev vedelik liigub koos raskusjõuga ja reageerib pea asendi muutusele. Lisaks tasakaaluelundist saabuvatele impulssidele saab peaaju kehaasendi kohta teavet ka silmade ja kompimismeele kaudu. 4.NINA (LISA 4)Nina on haistmiselund ning lõhn satub ninna sissehingatava õhuga. Haistmine on õhus olevate lõhnade tajumine. Lõhna sõnumi kannavad peaajju ninaõõne ülemises osas haistmispiirkonnas asuvad närvirakud. Haistmisega seotud närvirakud väsivad kiiresti ja seetõttu ei tunne inimene enam lõhna, kui ta seal sees pikka aega viibib. Inimene suudab eristada üle 4000 lõhna ning treenitud ninaga inimesed veelgi enam (lõhnadega töötajad). Vananedes lõhnatundlikkus väheneb. Ja, kui nohu ei ole, siis ei ole vaja seda igale poole toppida. KEEL
Meel-on võime infot vastu vtta(ntks, nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) meeleelundid- infot vastuvõttev elund(nt. Silmad, kõrvad, keel, nina, nahk) Kõvakest(valget värvi, kaitseb silmamuna) soonkest(sisaldab veresooni, varustab silma rake hapniku ja toitainetega) võrkkest(katab silma tagaosa seestpoolt, võtab vastu valgusärritusi) kollatähn(kõige suurema nägevusteravusega) nägemisnärv (yhendab silma peaajuga) klaaskeha (syltjas, täidab silma sisemust) ripslihased(lõtvuvad ja tõmbuvad
Toitub peamiselt väiksematest närilistest. Rebane on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebane on uudishimulik. Sobiva tuule korral võib rebane üsna lähedale tulla, enne kui ta inimese ära tunneb. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Eesti rahvaluules peetakse rebast kavalaks Rebane on eraklik ega moodusta karju nagu hundid. Kuni poegimisajani elab ja kütib ta üksi. Rebase eluviis on öine. Jahti alustab tavaliselt õhtuhämarikus. Mõnikord peab ta siiski jahti ka päeval. Rebase kiirus on kuni 48 km/h ja ta võib üle hüpata 2 meetri kõrgustest takistustest. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge
1.Kus elavad piisonid? Piisonid elavad Euroopas ja Põhja Ameerikas. 2. Kuidas on piisonid kohastunud eluga rohtlas? Töö näiteid piisoni toimetuleku kohta preerias. Piisonid võtavad vahel tolmuvanne mille eesmärgiks on karvkatte vahetumise sujuvamaks muutmine, putukate eemale hoidmiseks ning ka päikese kaitseks. Tihe ja paks karvkate putukate ja päikese kaitseks. Teravad sõrad paremaks liikumiseks. Väga arenenud haistmine, haistavad ohtu juba 2 kilomeetri kauguselt. Piisonid koristavad oma maid lumest puhtaks kuna nende peamine toit talvel ongi just rohi ja juurikad. 3.Kuidas on preeria koosluse säilimine sõltuv piisonitest? Taimetoitlastena söövad piisonid rohtu, kui seda ei tehtaks kasvaks preeria umbe.Lisaks langetavad piisonid ka väikeseid puid.Maas need kuivavad ning süttivad kiiresti põlema, mis soodustab tulekahjusi. Tulekahjud hävitavad kõik maapeal oleva kuid jätavad juured alles. Seega tekib palju viljakat mulda ning rohi s...
sisekõrvas. Need kanalid sisaldavad paksu vedelikku, mis liigub iga kord, kui pea liigub.) annab meile märku meie pea liikumisest, aitab aru saada kus on üleval ja kus on all, kas me liigume stabiilse kiirusega või muutuva kiirusega. Nahameeled: surve-, temperatuur- ja valuaistingud (Notsitseptorid - nahas olevad retseptorid, mis vastutavad valuaistingu eest, reageerivad mitmesugustele koekahjustustele ja äärmuslikele temperatuuridele.) Haistmine (Haistmisepiteel paikneb ninaõõne ülaosas) Mõlemas ninasõõrmes asuv epiteel sisaldab umbes 10 miljonit lõhnatundlikku retseptorrakku. Haistmine on kõige vähem uuritud. Ei ole teada kuidas inimene eristab nii palju lõhnu. Maitsemeel (Maitsenäsad – keelel olevad struktuurid, mis sisaldavad endas maitsepungaid, milles omakorda asuvad maitseretseptorid) Maitsemeel on sanane haistmismeelega. 5 põhimaitset: soolane, hapu, mõru, magus, umami
ja vombat, muneja imetaja sipelgasiil, lennuvõimetulind emu ning metsistunud koer dingo. Kukkurloomad alamimetajad pojad sünnivad väga väikeste ja vähearenenutena Emaslooma kõhul on iselaadne kott, kuhu pojad pärast sündi poevad. pojad arenevad kotis või kukrus mitu kuud Kängurud Känguru on suurim kukkurloom üle 50 liigi Suurim on hiidkänguru Ta võib kasvada - kolme meetri pikkuseks. Vombat Sipelgasiil Karvastik ja okkad Nägemine kehv, haistmine hea Söövad sipelgaid ja termiite Sipelgapesi purustavad tugevate küünistega Munevad 1-2 muna, mida hauvad kõhupealses nahataskus Dingo Kuldkollane kuni tumepruun ja must Sügisel või talve hakul jooksuaeg Kutsikad sünnivad 9 nädala möödudes Kehaehitus on võimas ja lihaseline Kergeimaks saagiks küülikud, sisalikud Puhtaverelisi dingosid on vähe Ei haugu vaid ulub ja kiljub Emu Loomastik & taimestik Austraalia taimestik ja loomastik on väga
Madude liikumine kulgeb keha kõverdavate liigutustega siuglemisena. Hingamine ja vereringe Hingavad kopsudega. Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil. Kolmeosaline süda Kopsu ja kehavereringe. Kõigusoojased loomad. Toitumine Neelavad toidu tervena alla. Hambaid kasutavad toidu kinnihoidmiseks. Mürkmaod kasutavad mürgihambaid. Sisalikud söövad selgrootuid loomi. Maod kasutavad toiduks ka pisiimetajaid. Meeleelundid Hästi arenenud nägemine ja haistmine. Keel on kompimisorganiks. Kuulmine on kesiselt arenenud . Tuntakse maapinna võnkeid. Sigimine Lahksugulised viljastumine on kehasisene. Sigimisperioodil on maismaal. Munad muneb emasloom sooja kohta. päikesesoojus haub pojad välja. Arenemine Moondeta areng Üksikud soomuselised on ka poegijad (nt. rästik). Nende munad jäävad emaslooma munajuhasse seni, kuni pojad neist kooruvad. Eesti roomajad Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kilpkonnad.htm
Peaaju analüüsib neid, nii et inimene tunnetab oma pea asendit ja liikumist. (11) Keele ehitus. Keele pinnal on palju erineva ehitusega näsajaid moodustusi keelenäsasid. Nende tipus ning külgedel paiknevad mikroskoopiliselt tillukesed maitsmispungad, milles on tunderakud ehk retseptorid. Maitse tundmiseks peab suuõõnde saatnud aine lahustuma süljes. (12) Kuidas tekib maitsmisaisting? Nii maitse- kui lõhnaaisting kujunevad lõplikult välja peaaju oimusagaras. (13) Mis on haistmine? Kuidas me lõhnu tunneme? Mis on haistmisaisting? Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nende närviimpulsse. Närviimpulsid kanduvad mööda haistenärve peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhnad eristatakse. (14) Mis on kompimine? Kuidas on naharetseptorid spetsialiseeritud?
2 Päritolu Esimene teada olev esikloom oli Kaljumägedes elutsenud rotisuurune imetaja Purgatorius. Tänapäevaste primaatide eellased olid puude otsas elanud kõigesööjad kes kaalusid u. 150g ja käisid 4 jalal ning hankisid toitu maapinnal ja troopikametsade madalamatest rinnetest. 3 Esikloomade tunnused Esikloomade eripära on suur aju ja puude otsas elamisega seotud kohastumised. Neil on 5 varvast/küünt igal jäseme. Neil on hea nägemine aga haistmine on halvasti arenenud. Nad näevad värve. Primaadid sigivad aeglaselt ning poegade hooldamise periood kestab neil kaua, suguküpsus saabub hilja ja eluiga on pikk. Neile on omased keeruka ülesehitusega seltsingud. Toiduks on tavaliselt ülekaalus viljad ja lehed, Väiksemal määral tarvitavad ka loomset toitu. Esikloomade kehasuurus ulatub 100g-st kuni enam kui 100kg-ni. Tavaliselt piirdub primaatide levik madalamate laiuskraadidega, sest nende põhitoiduseks olevaid vilju, noori
Pruunkaru 1 2 Üldandmed Ld keelne nimetus Ursus arctos Suurim Eestis elav kiskjaline Kehapikkus 160...250 cm Kaal: 150250 (~ 400) kg Eluiga: 3035 (47) aastat 3 Välimus Massiivse kehaehitusega. Saba on lühike ja karvade sisse peitunud. Eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal. 4 Karvastik Hele kuni tumepruuni karvaga. Tihe aluskarv, pikad pealiskarvad Karvastik muutub aastaaegadega Talvekarv on tihe ja torkiv. 5 Elupaik ja viis Eelistab rabadega. metsamassiive. Aktiivsed videvikus ja pimedas. Üksikeluviisiga Talv möödub taliuinakus. 6 Toitumine Segatoidulised Valdav osa toidust taimed ja raiped. Mitmesugused marjad Erinevad putukad Mesi koos kärgedega 7 Sigimine Jooksuaeg aprillist juunini. Tiinus 7...9 kuud Pojad s...
sünnitavad harilikult kaksikud. Ühe poja eest võib hoolt kanda isegi terve kari. Anuubis (papio anubis) Kuulub pärdiklaste sugukonda ja paaviani perekonda. Elab Aafrika savannides ja hõrendikes. Elutsevad puude otsas 5-6m kõrgusel. Söövad putukaid, lindude ja roomajate mune, juuri, võrseid, lehti, puuvilju ja seemneid Katta ehk kassleemur (lemur catta) Elavad Madagaskari lõunosas. Liiguvad enamasti maapinnal. Nende juhtiv meel on haistmine. Nad on kõigesööjad, kuid harilikult söövad lehti, puuvilju ja oksi. Tiinus kestab 135 päeva. Pojad sünnivad septembris või oktoobiris. Elavad 16-19 aastat, vangistuses kuni 27 aastat. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/ahvilised_evelin.h tm http://et.wikipedia.org/wiki/Esikloomalised "Loomariigis" http://et.wikipedia.org/wiki/Katta http://et.wikipedia.org/wiki/Anuubis AITÄH KUULAMAST!
· Jaotuvus o Saad teha mitut asja korraga ehk jagad tähelepanu mitme asja vahel · Püsivus o Suudab ühel objektil hoida enda tähelepanu umbes 20 minutit · Ümberlülitamine o Teed ühe asja ära ja siis suunad tähelepanu teisele asjale 5 meelt · Maitsmine o Maitsed Magus- Keeleotsas Kibe- keele taguosas Hapu- Külgedel tagapool Soolane- Külgedel eespool · Haistmine o Nina on haistmisorgan o Loomadel parem haistmine kui inimesel o Haistmine Lõhn ehk aroom · Magus Hais ehk lehk · Kõrbe · Roiskunud · Suitsuhais · Kompimine o Nahatundlikkus o Tunneme puudutust ja temperatuuri o Suhtlemisdistantsid Intiimne distants · 0-45 cm
Imiku ja tema vanema(te) või hooldaja(te) vahel toimuv on imiku jaoks esimene lähedane suhe teise inimesega, mis areneb välja lapse kiire arengu esimesel etapil. Beebide puhul, kelle esmased lähisuhted täiskasvanutega on täis armastust ja turvalisust, on alus loodud selleks, et nad ka tulevikus teistest inimestest hooliksid ning see omakorda on tervete seksuaalsuhete loomise eelduseks täiskasvanueas. Imikud õpivad, kasutades selliseid meeli nagu kompimine, haistmine jne. Ühe esimese asjana õpivad nad tundma oma keha. Vanemad ja hooldajad hakkavad lastele kehaosade nimetusi tihti õpetama just vanniskäikude ja mähkmete vahetamise ajal. 710 elukuu Kehaosade nimetamine nende õigete nimedega juba varasest lapseeast peale aitab lapsel end oma kehas hästi tunda, see omakorda aga etendab olulist rolli seksuaalses arengus. Lapsed uurivad oma suguelundeid mähkmete vahetamise ajal (7. kuni 10. elukuu).
Eesti roomajad MHG 2011 Roomajad Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass. Neile on iseloomulikud sarvkihuga nahk ja koorega munad. Roomajatel on hästi arenenud nägemine ja haistmine. Eestis elab üksned 5 liiki roomajaid Vaskuss Vaskuss ei ole madu vaid hoopis jalutu sisalik, kelle kehapikkus on kuni 60 cm. Rohus ja kivide vahel liigub vaskuss küllalt kiirelt Talvel on vaskuss talveunes. Vaskuss on looduskaitse all Rästik Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu. Rästikute toidust moodustavad põhiosa hiired. Rästikud on Oktoobrist Aprillini talveunes.
POJAD SÜNNIVAD TAVALISELT JAANUARIS-VEEBRUARIS NING SUGUKÜPSEKS SAAVAD ALATES 5 ELUAASTAST. TIINUS KESTAB 210-255 PÄEVA. TOIDULAUD: KARU TOIDUKS ON: MARJAD, ROHTTAIMED, RAIPED, PUTUKAD, JUURED, VAHETEVAHEL KA PÕDRAD, LAMBAD, LEHMAD. SÜGISEL ENNE UINAKUT SÖÖB SUURES KOGUSES MARJU, TAMMETÕRUSID VÕI KAERAPÕLLUL KAERA. VAENLASED: KARU VAENLASEKS ON INIMENE, KES OMA TEGEVUSEGA VÕIB PÕHJUSTADA KARUDE ARVUKUSE VAHENEMIST . HUVITAVAID TÄHELEPANEKUID: HAISTMINE JA KUULMINE ON KARUL ÜLITERAVAD AGA NÄGEMINE ON KEHV. KARU KIIRUSREKORD ON 50-60 KM/H. VIIMASE 50 AASTA JOOKSUL ON KARUDE ARVUKUS KÕIKIDES EUROOPA POPULATSIOONIDES TÕUSNUD. KASUTATUD ALLIKAD : HTTP://WWW.LOODUSPILT.EE/LOODUSOPE/? PAGE=LIIGITUTVUSTUSED_LIIK&ID=91 HTTPS://ET.WIKIPEDIA.ORG/WIKI/PRUUNKARU
roided selgroo esimestel roided kõigil selgroo lülidel lülidel - rinnakorv Närvisüsteem peaaju, seljaaju, närvid Meeled hea nägemine - ainult liikuv saak silmalaud läbipaistev kaitsekile - ei pilguta silmi haistmine, maitsmine - keele abil kombivad maapinda kuulmine - tunneb maapinna võnkumist Hingamiselundid kopsud Vereringeelundid süda (kolmekambriline, mittetäielik vahesein), veresooned, veri kõigusoojased Seedeelundkond sarnanevad kahepaiksete omadega Erituselundkond
T a n i e l Skljar 6.B *HUNT Välimus 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge Kaalub 3050 kg Saba 3550 cm pikk Enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas Terav haistmine ning kuulmine Näevad paremini kui teised koerlased Peamiselt ööloom Eluviis Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad Eesti aladel võib hunti kohata võsastikes ja rabades Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise Hunt võib elada tehistingimustes 16 aastat Looduses ei ela nad kunagi nii kaua Vanurid tõrjutakse karjast välja surema või süüakse lihtsalt ära
Ka muude loomadega võitleb ta harva. Kanadas leidub ka piirkondi, kus grisli karusid on vähemuses. Pilte grisli karust: Teadmiseks: Grisli karud hoiavad maanteest eemale vähemalt 500 m. Yellowstone'i rahvuspargis on grislide arvukus. Noorte põtrade surmadest on 90% põhjustatud grislide poolt. Grisli karud ei ole looduskaitse all. Ameerikas on u. 32 500 grisli karu. Nägemine on halb, kuulmine keskmine, haistmine väga hea. Alamliigid: Euroopa pruunkaru- Püreneedes, Alpides Siberi pruunkaru- Venemaal Atlase karu- Põhja-Aafrikas Mehhiko pruunkaru- Mehhikos Mandzuuria pruunkaru- Hiinas ja Mongoolias Hokkaido pruunkaru- Hokkaidõ saarel Kodiaki karu- Alaskas ja Kodiaki saarel Tiibeti pruunkaru- Tiibetis Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Pruunkaru http://en.wikipedia.org/wiki/Grizzly_bear#Desc ription http://www
leida ka soodes ja rabades, kuid mitte kunagi suurtest metsamassiividest. Rebane on põhiliselt üksikeluviisiga ja küllaltki paikne. Jahti peab rebane peamiselt videvikus, kuid võib seda teha ka päise päeva ajal. Jälitamise korral on ta erakordselt ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta teenitult kavaluse ja osavuse sümbol rahvajuttudes. Meeltest on rebasel enam arenenud haistmine ja kuulmine. Jooksuajal ja erutusseisundis laseb rebane kuuldavale katkendliku haukumise, mis kõlab nagu klähvimine. Rebane toitub enamasti väiksematest selgroogsetest: konnadest, roomajatest, hiirtest, jänestest, lindudest, ning linnumunadest. Vähesel määral sööb putukaid, raibet ja taimi. Kodulinde näppab rebane üldiselt harvem kui arvatakse. Jooksuaeg on rebasel veebruaris. Ühe rebasepaari poolt hõivatud territoorium on
Allar Kadai VÄLIMU S · Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. · Hunt kaalub 3050 kg · Saba on 35-50 cm pikk. · Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv kikkis kõrvad ,viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. · Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Allar Kadai ELUPAI K · Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna seal on paremad küttimistingimused · Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. · Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise. Allar Kadai
imetab neid siiski hilissügiseni. Põdrapullid kasvavad kiiresti. TOITUMINE Suvine menüü koosneb peamiselt rohttaimedest ja lehtedest. Põder tarvitab toiduks ka seeni, samblikke, puhmastaimi ja puude oksi. Talvel sööb puude-põõsaste peenemaid oksi. Eriti armastab ta männivõrseid ja pajupõõsa ladvaoksi.. Päevas sööb põder 10-15 kg oksi. PÕTRADELE ISELOOMULIK Põtradel on hea kuulmine ning haistmine, kuid nägemine paraku niisama keskpärane kui teistel metsloomadel. Põtrade vaenlasteks on hundid ja karud, vasikatele ka ilves. Põder on väärtuslik jahiloom. MÕNED ILUSAD PILDID HUVITAVAID FAKTE Rootsi asuvas väikeses Hölö külas juhtus järgmine lugu: üks põder juhtus seal sööma vanu õunu, jäi sellest ilmselgelt jokki ning muutus seejärel vägivaldseks. Väitetavalt ründas ilmselgelt käärinud õunte söömisest jokki
8. Refleksikaar Tee, mida mööda erutus kulgeb. Erutust vastu võttev retseptor --> närvid, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi --> kesknärvisüsteemi piirkond, kus saadus erutus analüüsitakse --> närvikiud, mis juhivad erutuse vastavasse organisse --> reageeriv organ mingi lihas või nääre 9. Peaaju osad ja ülesanded: Suuraju informatsiooni ümbertöötamine ja säilitamine, mõtlemine, kõnelemine, maitsmine, haistmine, liigutamine, nägemine, kuulmine. Väikeaju lihaste koostöö reguleerimine, erinevate liigutuste kooskõlastamine, tasakaalutunne. Vaheaju ainevahetuse, paljunemise, eritamise ja keha temperatuuri reguleerimine. Keskaju info edastamine suurajust seljaajju, lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilitamise eest vasutamine. Piklikaju peaaju ühendamine seljaajuga, hingamise ja südametegevuse juhtimine,
Peegel on nagu minapilt, mida vaatad kõrvalt. Istun kui poleks mul midagi paremat teha. Sirutan oma huuled su poole kui oleksid sa justkui jumal. Ta hääl katkeb kui autoteede eraldusjoon. Lahkumise laul hõljub mägede kohal kui õrnalt lendlevad pilved. Tunded kui Ameerika mäed. Vastused kui kurjad saladused. KIRJELDA MÕND ESET, KOHTA, MILJÖÖD, KASUTADES KÕIKI AISTINGUID (NÄGEMINE, KUULMINE, HAISTMINE, KOMPAMINE). Seisatasin kivirünkadest pillutatud mererannal, pea kohal kummumas tinakarva pilvedega kaetud taevas. Silm haaras kõikjal vaid vett, mis oli ühekorraga nii sinine, roheline kui hall, ja samas mitte ükski neist. Valge vahuga kroonitud lained rullusid kaldale vaid selleks, et kohe võitmatu maismaa ees uuesti taanduda, nilpsates hellalt mu jalgu, peaaegu suudeldes. Tuul kandis mu sõõrmeisse adru ja kalasoomuste hõnguga segatud lõhna, mis oli nii soolane,
Audru 2008 Sissejuhatus Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Joostes hoiab saba horisontaalselt. Eestis on rebane tavaline loom. Selja karvad on oranzid. Eelistabelamiseks Eestis metsatukkasid. Toitub peamiselt väiksematest närilistest. Rebane on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhilised kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Rebane on karusloom. Ameerika punasrebase värvivariandist on saanud farmides kasvatav hõberebane. Inglismaal on rebasejaht traditsiooniline ajaviide. Eesti folklooris peetakse rebast kavalaks. Valisin oma uurimistööks rebase sest tahtsin ta kohta rohkem teada saada ja see sissejuhatus tundus huvitav. Välimus Suurus Rebane on väikeste kutsikate suurune. Täiskasvanud isaslooma kehapikkus ( ninast kuini sabani) 82-170 cm sealhulgas saba 35-60 cm
Aisting-väliste signaalide registreerimine meelte abil ehk stiimuli füüsiline töötlemine Taju- meeleorganitelt saadud inf tõlgendamine terviklikuks pildiks ehk stiimuli psühholoogiline töötlemine Kõik kuulevad muusikat samade protsessude kaudu, aga muusika taju nt meeldivus jne. on kõigil erinev MEIE MEEL ON NÄLJANE AISTINGUTE TÕLGENDAMISE JÄRELE! TAHAME ASJADEST ARU SAADA! Sensoorsed modaalsused ehk meeled: nägemine kuulmine, maitsmine, haistmine ja puudutus(nahameeled) Meelte sisend kas energiavormis või keemlist laadint footon nägemise puhuk v mlekul maitsmise ja haistmise puhul Füüsikaline stiimul muutub meele organi abil närvisignaaliks transduktsiooni protsessis Peale transduktsiooni toimub sensoorne kodeerimine-sissetuleva inf omadusi kodeeritakse spetsiifiliseks Meelte erisamine toimib lihtsalt- erine sisend stimuleerib erinevaid sensoorseid närve ejl retsepotoreid
Eestis elab umbes 30 tuhat metssiga. Põrsad on neljanda elukuuni heledad ja triibulised. Kuldid tähistavad oma territooriumi kihvadega puudele jutte vedades ja end nende vastu sügades. Metssead armastavad võtta mudavanne, sest kehale jääv mudakiht kaitseb putukate eest. Metsseal on 44 hammast. Kultidel arenevad välja võimsad silmahambad (kihvad). Kõige paremini arenenud meel on metsseal haistmine, ta võib tunda toidu lõhna isegi 70 cm sügavuselt kõdu seest. Messiga võib teha väga madalaid jorisevaid häälitsusi, mis asjatundmatu inimese võivad päris ära hirmutada. Toitumine ja eluviis Metssiga on kõigesööja. Suurem osa toidust hangitakse maad songides. Sealt leiavad nad taimede maa-aluseid osi: juuri, risoome ja mugulaid. Samuti süüakse taimede maapealseid osi: lehti, noori võrseid, oksi ja puukoort
asümmeetrilised sarved. Sarvedel kuni 12 põhiharu, rohkesti lisaharusid ning isastel esileulatuv mitmeharuline silmaharu Isane põhjapõder heidab sarved maha hilissügisel või talve hakul. Emane heidab sarved maha tunduvalt hiljem. TOIT Põhjapõdra toit on mitmekesine. Nad söövad praktiliselt kõiki taimi, mida on võimalik kätte saada. Pärast püsiva lumikatte teket läheb põhjapõder üle samblikutoidule, mis on suurema osa jooksul aastast tema põhitoit. Tema haistmine on suurepäraselt arenenud ja selle abil leiab ta lume alt üles kogu toidu. Samblikud on väga rikkad süsivesikute, aga vaesed valkude ja mineraalainete poolest. Nende ainete puuduse tõttu närivad põhjapõdrad meeleldi mahakukkunud sarvi Nad on väga soolahimulised ning sellepärast söövad nad merevetikaid ning joovad merevett. Talvel, kui lumikate on eriti paks, on toidu hankimine raske. Mõnikord peavad nad seda välja kaapima 7080 cm sügavuselt, nii
Poegade silmad avanevad umbes ühe kuu vanuselt. Emakaru imetab poegi 4-5 kuu jooksul Pojad on algul rotisuurused ja väga abitud. Kuid turvalises pesas on neil aega kosuda. Märtsis-aprillis, kui lumi kadunud ja ema pesast tõuseb, tatsavad pojad varmalt ta kannul ning hakkavad peale piima maitsma ka teisi toite, mida loodus pakub. Nad jäävad ema juurde ka järgmiseks talveks Karu saab täiskasvanuks 4-aastaselt ja võib elada kuini 50 aastat. Karul on terav haistmine ja kuulmine, kuid võrdlemisi tönts nägemine. Ta on võimeline vajaduse korral hiilima täiesti hääletult või arendama joostes suurt kiirust. Inimest märgates paneb ta kiiresti plehku. Vaid väikeste poegadega või haavatud karu võib olla inimesele ohtlik.
KRANIAALNÄRVID KIUD INNERVEERIVAD STRUKTUURID FUNKTSIOONID AJUTÜVE TUUM (närvierutusi edasi andma) I 1.paar n. olfactorius, haistmisnärv Sensoorsed Kraniaalnärv algab haistmisepiteelist ninaõõne Haistmine ------------------------- limaskestas, jätkub juhtetee läbi haistmissibula. II 2. paar n. opticus, nägemisnärv Sensoorsed võrkkest Nägemine ------------------------- III 3. paar n
REBANE : Euraasia ja PõhjaAafrika parasvöötme koerlane. Rebase keha on kuni 85cm ja saba kuni 50cm pikk, ta kaalub kuni 9kg. Eestis on rebane tavaline loom. Elupaigaks eelistab ta väikesi kultuurmaastikus asuvaid metsi. Ta kraabib endale uru või kohendab sobivaks mõne mahajäetud mägraurustiku. Jahile läheb rebane pimedikus, ta toitub peamiselt närilistest, kuid murrab ka teisi väikesi loomi. Rebane on taiplik, tal on erakordselt hea kuulmine ja haistmine : näit. hiire piiksumist kuuleb ta 300m kauguselt ja lummepeitunud tedreparve haistab 40m kauguselt. Et rebase talvekarvastik on väga kohev ja tihe, hinnatakse teda karusloomana. HUNT : Põhjapoolkeral elutsev koerlane, kelle levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Hunt on 110 160cm pikk, 85cm kõrge ning kaalub kuni 78kg. Ta on tugev kiskja ja suudab saaki kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida
Pupill- vikerkesta keskel paiknev simaava. Võrkkest- silmaava ümbritsev iiris. Kollatähn- võrkkesta pupilli vastas olev kot, kus asuvad ainult kolvikesed. Pimetähn-koht, kus nägemis seostub silma võrkkestaga. Kolvikesed ja kepikesed- valgustundlikud rakud. Dalotonism- värvipime, ei erista punast rohelisest, ainult meestel , päritav, ei ole ravitav. Kanapimedus- hämaras ei näe mitte midagi, A-vitamiini puudus. Kuulmetõri - 3-4 cm pikkune kitsas kanal , mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses väliskõrvaga. Tigu- sisekõrva kuulmiselund. Poolringkanalid- sisekõrva kuulmiselund, mis koos mõigu ja kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Kurtus- ei kuule midagi. Kuulmislävi- väikseim helitugevus mida inimene kuuleb. Maitsepung- tunderakud ek retseptorid. Hasiterakk- lõna tundmiseks vajalik. Silma kaitseb ja katab läbipasitev sarvkest. - · Silmalaud(pilgutamine puhastab) · Pisaravedelik (kannab tolmu silmadest) · Rips...
Koer Koer on ks vanemaid koduloomi, kes kujunes 8000 (mnedel andmetel 10 000) aastat eKr, tenoliselt halli hundi ja mne teise koeraperekonna liigi kodustamise, ristamise, sihiprase valiku, suunava kasvatuse ja taltsutamise tulemusena. Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahi-, kande- ja veoloomana, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on vimaldanud aegade jooksul aretada le 500 kehaehituselt ja vrvuselt erineva tu. Otstarbe jrgi liigitatakse koeratuge jahi-, t- ja seltsikoerteks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel vimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, ngemine, vastupidavus, kaitse- ja jahiinstinkt ning hlbus dresseeritavus Koera koost inimese majapidamises on kestnud vga ammu. Nagu ka teised koduloomad plvneb ka koer m...
Turvalisuse tagamine võib olla päris kallis (turvavarustus). Ülesanne: Siia kirjutage teile arusaamatud väljendid ja sõnad, otsige neile emakeelne tõlge. Sõnu võib olla rohkem, kuid mitte vähem kui 20. Sõna eesti Tõlge emakeelde Sõna tähendust selgitav fraas või lause keeles kompimine kompimisel oli ihu valus teravus kuulmisteravus haistmine Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil kolp Kuul purustas mehe kolba. ängistus piinav äng põud põud teeb viljale liiga auklik Auklik katus. väävel keemiline element reovee- reoveepuhastus
hoovi, suur kont suus, piilub kahele poole ja matab kondi siis maasse - peidab selle tagavaraks. Nagu hunt nii on ka koer kiire ja väsimatu jooksja: tal on tugevad kopsud ja lihasterikkad jalad. Ta on ka hea ujuja. Koer on varvulkõndija loom. Tema varvaste all on pehmed nahksed padjakesed - päkad, mille vahel asuvad küünised. Koera kõndimisel mööda põrandat on kuulda krõbinat, kuna tema küünised pole sissetõmmatavad, nagu nad on kassil. Koeral on hästi arenenud haistmine, ta eraldab väga peenelt erinevaid lõhnu. Suurepärane on tal ka kuulmine, seda soodustavad liikuvad kõrvalestad. Nägemine on keskpärane. Koera pikal koonul ja kulmudel asuvad karvad on kompimiskarvad. Koera karvkate on tihe. Allpool on pehme villkarv, sellest ulatub välja läikiv okaskarv. Olenevalt koera tõust on tema karv kas lühike, pikk, lainjas, sirge, pehme, karm jne. ja väga erineva värvusega (must, pruun, punane, valge, kollane, laiguline jne.)
Sidrunhapet leidub ka veres. Sidrunhape kuulub karboksüülhapete hulka. Kasutatakse antikoagulandina. Bensoehape on karboksüülhapete hulka kuuluv benseeni monofunktsionaalne derivaat, mille Nasoola kasutatakse rögalahtistava vahendina. Bensoehapet leidub rohkesti jõhvikates ja pohlades. Võihape ehk butaanhape tekib või pikemaajalisel seismisel õhu või valguse käes. Ta on väga ebameeldiva lõhnaga, kusjuures ta annab ka osaliselt higile lõhna. Koerte haistmine on inimeste omast paljusid kordi suurem. Seepärast on koerad võimelised inimest ka jalajälgede järgi leidma, sest koer haistab inimeste jalahigis leiduvaid karboksüülhappeid. Atsetüülsalitsüülhape ehk aspiriin on salitsülaatide perekonda kuuluv ravim, mida kasutatakse valuvaigistina väikeste valude raviks ja palaviku ning põletiku vastu. Sel on ka verdvedeldav efekt ning kasutatakse pikaajaliselt väikestes annustes südameinfarkti ärahoidmiseks
Seda nimetatakse viipekeeleks. Inimsilm seestpoolt Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Isegi siis, kui mingi meeleelund inimesel ei talitle, suudab organism toime tulla, sest ülejäänud meeleelundid kompenseerivad selle puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastuvõtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. Silm on nägemiselund. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on
Ka puud vajava vett, ehk vihma. Ilma vihmata ei oleks meil metsa, kus elavad loomad.Ilma veeta hävineks elu. 4 Puhta vee omadused Puhta vee omadused on: läbipaistev, värvuseta, märg, lõhnata ja maitsetu. Vesi esineb looduses kolmes erinevas olekus: tahkena, vedelana ja gaasilisena. Vee omadusi tunneme meelte abil. Nendeks on siis- nägemine, kompimine, haistmine ja maitsmine. Vedelike voolamine on ka üks tähtis vedeliku omadus. Maakeral voolab vesi Maa külgetõmbejõu ehk raskusjõu tõttu. 5 Kuidas saadakse puhast vett? Et eraldada veest mittelahustunud aineid, juhitakse vesi läbi liivakihi. Ja mittelahustunud ained jäävad liivakihti. Saab ka teistmoodi vett puhastada. Selleks juhitakse vesi settebasseini. Seal tahked ained sadestuvad ja vesi muutub selgemaks
kus neid leidub. 3 Hundi välimus Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg[3], maailmarekord 78 kg). Saba on 3550 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased. Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib varieeruda sõltuvalt elupaigast ja aastaajast. 4 Elupaik ja -viis Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eestis kohtab hunti enamasti rabades ja võsastikes,
1. Mis on aju ja psüühika peamine funktsioon? Aju funktsiooniks on informatsiooni töötlemine. Informatsiooniks on kõikvõimalikud ärritajad, impulsid, tajud, jne. väliskeskonnast või kehasisesesed. Informatsiooni jõudmine ajju toimub meeleelundite toel, olgu selleks kuulmine, haistmine, füüsiline tunnetamine, jne. Informatsiooni edasiliikumine ajju saab jõuda tänu keerukatele närvisüsteemi rakkudele. Psüühika funktsioonide nagu mõtlemise, mäletamise, intellektuaalsuse, instiktide, jne. aitab teadvustada väliskeskonna teguritest ja ohtudest kui ka sisekeskonnast tulenevaid muutusi. Psüühika on otseselt seotud käitumise regulatsiooniga. 2. Mis on mentaalne ja mis neuraalne representatsioon?
lahingukäigus. Nende kohta, kes on väga kavalad ja teevad õigeid otsuseid öeldakse, et neil on Tüüri tarkus. Bragi on äärmiselt sõnaosav ja suurte teadmistega. Tema naine Idunn hoiab, aga ühte väärtuslikumat aaret, õunu, mis hoiavad jumalaid nooretena. Aasi, keda olla kandud üheksa õde nimetatakse Heimdallrriks-säravvalgeks aasiks. Ta on suurt kasvu, püha jumalate vahimees, kes kaitseb silda taeva äärel mäehiiglaste eest. Kuulmine, nägemine, haistmine on teema tugevad küljed. Halvema mainega on Hödr, pime, ülimalt jõuline kuid mitte väga heada tegudega. Veel on teada vähemtähtsamad aasid Vidarr, vaikiv, tugev ja usaldusväärne. Ali tagasihoidlik ja heade kütimis oskustega. Ullr, Thori võõraspoeg, kes on kaitseja kahevõitluses. Forsei, kelle koda oli taevas. Salakavalaks ja kohati lausa õeldaks peetakse Lokit, tema jaoks oli tähtis enamsti ainult enda heaolu.
2 Kordamine bioloogia kontrolltööks 21.jaanuar 2008 Tuuli Varik Maitsmispungad (keelenäsas) Tunderakud (maitsmispungas) 10. Haistmiselund (haistesibul, haisterakud), asukoht ja omavaheline seos. 11. Nimeta 3 põhjust, miks on maitsmine ja haistmine inimesele olulised? - et teada saada, kas toit on värske / kas toit on söödav või mitte - tunda/haista ohtu 3
1.milliseid näärmeid nimetatakse sisenõrenäärmeteks (selgita). Näärmeid, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. 2.millist hormooni toodavad neerupealised, kõhunääre, ajuripats, kilpnääre? Mis on nende hormoonide ülesanded? Neerupealised toodavad adrenaliini. Ülesandeks on ergutada südametegevust, kiirendada hingamissagedust, tõsta vererõhku ja soodustada veresuhkru kasutamist lihasrakkudes kõhunääre toodab insuliini. Ülesandeks on soodustada veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse; insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeeni- sünteesimine veres olevast glükoosist. ajuripats - kilpnääre - 3.mis on liiga väike insuliinisisaldus veres organismile kahjulik? Kuidas jõuab insuliin teistesse elunditesse? Liiga väike insuliinisisaldus põhjustab suhkrutõve ehk diabeedi. Insuliin jõuab teistesse elunditesse 4.miks on adrenaliini eritumine ehmatuse või hirmu korral inimesele ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
