Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjaleLOE EDASI
0
Haistmine - kui inimesel on nohu ja ta ei tunne lõhna, siis on ka maitsetundlikkus häiritud • toidu struktuursus, temperatuur ja rasvasisaldus - soe toit tundub maitsvam kui jahtunud toit • kokkupuutepind - mida suurem on kokkupuutepind keele ja toidu vahel, seda paremini eristab inimene maitset
Haistmine ehk haistmismeel (ingl. k. olfaction) on kemosensoorne meel, mis võimaldab spetsiaalse haistmiselundi või selleks kohastunud haisterakkude abil tajuda ja eristada keskkonnas (õhus ja/või vees) levivaid keemiliste ühendite segusid ehk lõhnu.
Haistmine on vaid perekonnaelus tähtis - esineb haisunäärmeid (eriiti isastel). Hästi arenenud ka kompimine (kompekarvad), ülihea orienteerumine ultrahelikajaloodi abil - ultraheli tekib kõris, saadetakse välja suu või nina kaudu.
Haistmine on tänapäeva inimesel eelkäijatega võrreldes muutunud palju kehvemaks: 72% geenidest, mis vastutavad haistmismeele eest, on muteerunud, kuna muutunud keskkonnas pole inimesel neid lihtsalt enam vaja.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.