Atmosfäär: siit pärineb hapnik, mida on vaja elusolenditele ning lämmastik, mis on taimede toitaine. Biosfäär: toimub orgaaniliste ainete süntees, elavad organismid. 4. Too näiteid erinevate energia liikide kohta looduses, kirjelda energia muundumist looduses. Energia liigid looduses: • mehhaaniline energia (potensiaalne energia+kineetiline energia) a)potensiaalne energia b)kineetiline ehk liikumisenergia N: mäetippude lumel on potensiaalne energia, kuid kui gravitatsioon ületab hõõrdejõu ja tekib laviin, saab lumi kineetilise energia. • elastsusenergia N: maakoore liikumine • siseenergia ehk soojusenergia N1: külm käsi ja kuum kulp teineteise vastu panna, kulbilt kandub käele energia, tunneme sooja. N2: hoovused. • keemiline energia N: tuumaenergia põletamine • kiirgus • laineenergia N: tõusud ja mõõnad 5. Mis on maa siseenergia ja milliseid protsesse see põhjustab?
Füüsika töö kordamisküsimused 1. Mis on nihe,teepikkus,kiirendus,kiirus,aeg,gravitatsioon. Nihe- nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta.Linnulennult punktist A punkti B. Teepikkus-trajektooriga punktist A punkti B. Trajektoor on keha või punkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Kiirendus-keha kiiruse muutumise kiirus. Füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Kiirus-Püsiv keha liikumist iseloomustav suurus.Kiirus näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul. Aeg- sündmuste järgnevuslik korrastatus kui ka sündmuste omavaheline kaugus selles korrastatuses. Graviatatsioon Jõud , mis tõmbab massi omavaid kehi teineteise poole. 2.Ühtlaselt sirgjooneline liikumine, ühtlaselt aeglustuv liikumine, Ühtlaselt kiirenev liikumine,vabalangemine. Peab oskama eristada. Ühtlaselt sirgjooneline liikumine- keha või massp...
Füüsika kontrolltöö nr. 1 Mehaanika 1.Mehaanika uurib kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutumist mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika põhiülesanne on liikuva keha asukoha määramine/arvutamine mistahes ajahetkel. 2.Kinemaatika kirjeldab kehade liikumist ruumis, seejuures pole tähtis, mis seda liikumist esile kutsub. 3.Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes. 4.Kulgliikumine on sama trajektooriga/sümmetriline liikumine. Nt. Õmblusmasinanõela üles-alla liikumine. Punktmass on keha mille massi me ei arvesta/punktmass on liikuva keha mudel. Nt.ühest linnast teise sõitva autot kujutame me punktina, selle punkti massi me ei arvesta. 5.Trajektoor on joon mida mööda keha liigub. Nihe on lühim tee kahe punkti vahel, nihke tähis on s(nooleke nihke suunaga peal) ja mõõtühik on 1 meeter e. 1m . 6.Taustkeha on keha, mille suhtes vaadeldakse teiste kehade liikumist. Taustkeha, se...
Violett a Krets 8.b Tartu Descartes'i Lütseum GALAKTIKA Galaktikad koosnevad tähtedest ja nende jäänustest ja tumedast ainest. Meie asume Maakeral. Maakera asub Päikesesüsteemis. Galaktikad on erineva suurusega, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte. Galaktika võib koosneda mitmentest tähesüsteemist. Nooremad tähed tiirlevad galaktika ümber. Galaktikaid võib liigitada värvuse järgi, sest galaktikad paistavad läbi teleskoobi erinevat värvi, võib liigitada ka suuruse ja ka kuju järgi. Galaktikatevaheline ruum on väga hõre. Meie Galaktika kuulub spiraalsete galaktikate hulka. Galaktika on üks suuremaid tähesüsteeme omataoliste hulgas. Meie naabergalaktika on Andromeeda. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe, kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest....
2) kasutatakse aeglusteid (raske vesi) 3) täpsem reguleerimine kergesti neutroneid neelavate materjalidega He ja U energia erinevused on ühinemisel ja lagunemisel. Tuumade ühinemine on raske protsess ja tavaliselt võimalik ülikõrge temperatuuriga. Termotuumareaktsioon - aatomituumade ühinemisreaktsioon kõrgel tempil. Kõik tähed põletavad H, mis muutub He'ks. Tähtedel ei toimu plahvatust, sest ülisuurest massist tingitud gravitatsioon hoiab protsessi kontrolli all, Maal on sellist reaktsiooni tekitatud vesinikpommis. H(1,2) + H(1,3) -> He(2,4) + n(0,1) Radioaktiivsuse kasutamine: tuumareaktor (laevad, elektri-, kosmosejaamad, allveelaevad), Mend. tabeli uute elementide avastamine, isotoopide tootmine (vähiravi, katsed), märgistatud aatomid, arheoloogia, meditsiin, suitsuandur Kahjulikkus: inimene on harjunud loodusliku radioaktiivse fooniga. Doos on ohtlik kiirituse doos
Mis aga selle saatusliku häirituse esile kutsub on astronoomide jaoks siiani mõistatuseks. See võib-olla läheduses oleva supernoova plahvatuse tekitanud lööklaine, kokkupõrge mõne teise suure molekulaarpilvega või Galaktikas leviv tihendus- laine, kuid lõpptulemusena hakkab pilv kokku tõmbuma. Kokkutõmbuva klimbi keskmes (tuumas) suureneb aine tihedus kiiresti. Tuum on prototäht e. tulevase tähe embrüo. Mida tihedamaks muutub prototäht, seda tugevamaks muutub tema gravitatsioon ja seda rohkem tõmbab ta külge ümbritsevat ainet. Gravitatsiooniline tõmme sunnib ainet üha kiiremini liikuma ning gravitatsiooniline energia hakkab muutuma kineetiliseks energiaks. Kui see kiiresti liikuv aine jõuab tuumani, pidurdub ta tuuma ainega põrkudes ning liikumisenergia muutub hetkeliselt teiseks energialiigiks ehk siis soojuseks. Kuna prototäht kogub endasse aina rohkem ainet, muutub ka tema temperatuur järjest kõrgemaks
Väga elementaarsetest kaalutlustest tuleneb, et tihedus pidi alguses olema ligikaudu 1094 g·cm3 ja temperatuur ligikaudu 1032 K. Ühendväljateooriate (supergravitatsiooni teooria) järgi olid esimesel hetkel kõik neli teadaolevat looduse põhijõudu (vastasmõju) - gravitatsioon, tugev vastasmõju ehk värvivastasmõju, elektromagnetiline vastasmõju ja nõrk vastasmõju - ühendatud üheksainsaks algjõuks. Paisumise alguse lõpuga eraldus gravitatsioon kui omaette jõud. Kolm ülejäänud vastasmõju moodustasid ühendmudeli ehk Suure Ühenduse. Hiljem leidis aset veel kaks vastasmõjude eraldumist seoses sümmeetria rikkumistega. Kõrge temperatuuri tõttu leidis aset osakeste ning kiirguse kujul eksisteeriva energia vastastikune muundumine relatiivsusteooria valemi E=mc² järgi. Sealjuures ei olnud aine ja kiirgus alati soojuslikus tasakaalus. Suure Paugu ajajoon
(s) Kiirendus ühtlasel ringjoonelisel liikumisel- ühtlane ringjooneline liikumine on alati kiirendusega liikumine, kuid kiiruse moodul on jääv. ( ) Kehade vastastikmõju- ühe keha mõju teisele kehale. Kehade vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha kiirus või kuju. 22. Gravitatsiooniline vastastikmõju- gravitatsioonilises vastastikmõjus osalevad peale Maa ka kõik teised taevakohad. Gravitatsioon on universaalne, st, et sellele alluvad kõik kehad ( ka valgus ja raadiolained). Mida suurem keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõu mõju. Gravitatsioon avaldub ainult tõmbumises. 23. Elektromagnetiline vastastikmõju- tugevam kui gravitatsiooniline vastastikmõju, ulatub mistahes kaugustele, aineosakestevahelised vastastikmõjud. 24. Tugev vastastikmõju- avaldub peamiselt tuumajõududena; jõud, mis hoiab kvarke
G-kollane Päike, 5000-6000. K-oranzid,M-punased. Kaksiktähed:1)visuaalne-silmaga nähtav 2)optilised-teleskoobiga 3)tõelised-tiirlevad üksteise ümber, varjutusmuutlikud ja spektraalkaksikud-lähedale-kaugele-lähedale. Mitmiktähed:3 -... tähte omavahel seotud. Muutlikud tähed: 1) korrapärased-tsefeiidid, kosmose majakad,mida suurem täht,seda suurem periood. 2)korrapäratud-plahvatavad,novad-väike plahvatus 1.Tähe sünd: kosmiline tolm e. H ja He gravitatsioon, 15 mln kraadi->termotuumareakt. Eluiga sõltub massist. Mo=päikese mass. 10 Mo=1mln, päike elab=10 mrd 2.Tähe surm: H otsas->He->c->punane hiid plahvatab novana, aine paiskub kosmosesse. 1)jäänus suurem kui 1,4 Mo->valge kääbus-must auk-ülitihe ainekogum 2)jäänus väiksem kui 1,4Mo->valge kääbus->must kääbus Galaktikad ehk täheparved. 1)Linnutee Galaktika, spiraalne,Päikesesüsteem,tuumas sünnivad uued tähed,laius 100 000va
II põlvkonna tähed - H, He ja 0,1-0,5 % metalle, praegu vaadeldavad Galaktika halos III põlvkonna tähed (päikesetaolised) Tähtede evolutsioon -Ühe tähe puhul miljoneid kuni kümneid miljardeid aastaid tagasi kestev protsess gaasi- ja tolmupilve gravitatsioonilistest kokkutõmbumistest kompaktse jäänuki (valge kääbus, neutrontäht, must auk) moosustumiseni või tähe täieliku hävinemiseni supernoova plahvatuses. -Evolutsiooni juhtivaks jõuks on gravitatsioon, mis suurema osa eluea jooksul kindlustas termotuumareaktsioonide toimumise -Termotuumareakts tüüp ja kiirus sõltuvad kriitiliselt temperatuurist, mille omakorda määrab kokkutõmbuva gaasipilve mass. Mida suurem tähe mass, seda kiirem evolutsioon! Väiksema massiga tähtedes prooton - prootontssükkel (pp), suurem massiga tähtedes süsiniktsükkel (CNO) Ühe He tuuma tekkimisel vabaneb energiat ca 20-25 MeV (3,2 4*10^12 J). Päikese tuumas
• Spiraalne hiidgalaktika. • Läbimõõt 100 000 va. • Koosneb 200-400 miljardist tähest • Kõik tähed, mida taevas näeme, asuvad Linnutee galaktikas. MEIE KODUGALAKTIKA - LINNUTEE • Linnutee paistab kohati veidi haruline - põhjuseks tähtedevahelise ruumi tolm, mis varjab osa tähti. • 1610 - Linnutee koosneb paljudest tähtedest; Galileo Galilei, teleskoop. • 1750 – T. Wright: galaktika võib olla paljudest tähtedest koosnev pöörlev keha, mida hoiab koos gravitatsioon. • 1755. aastal tegi Immanuel Kant Linnutee struktuuri kohta uurimuse, milles täpsustas Wrighti ideed. MEIE KODUGALAKTIKA - LINNUTEE • Astrofotograaf Stéphane Guisard külastas Tšiilis asuvat Paranali observatooriumit ja jäädvustas kalasilma objektiiviga 360° x 200° vaate Linnutee galaktikast. Guisard pani oma fotodest kokku meeleoluka video. (www.telegram.ee) KÄÄBUSGALAKTIKAD • Enamik galaktikatest on kääbusgalaktikad.
ulatuses silikaatidest. Huvitavad faktid merkuurist Et ükski kosmoseaparaat ei ole teinud tiiru ümber Merkuuri ega laskunud planeedi pinnale. Merkuur on tuntud hiljemalt sumerite ajast (3. aastatuhat eKr). Mõnda aega arvati selle häirituse tõttu, et Merkuuri ja Päikese vahel on veel üks planeet nimega Vulkaan,kuid Einsteini üldrelatiivsusteooria andis sellele vaatluste teistsuguse seletuse. Üldrelatiivsusteooria järgi kõverdab Päikese gravitatsioon ruumi, mistõttu muutub pisut trajektoor ja teepikkus, see eksperiment kinnitas üldrelatiivsusteooriat. Merkuuri läheduses on viibinud ainult kaks kosmoseaparaati, millest üks oli Mariner 10, startis 3. novembril 1973. (Üle 2700 fotoga kaardistati 45% planeedi pinnast.) Kuni Mariner 10 möödalendudeni ei teatud, et Merkuuril on magnetväli. Tänapäeval ei ole võimalik jätkata tema kaardistamist praeguste teleskoopide abil Maalt, sest Merkuur on Päikesele liiga lähedal ja Päike
1912. aastal taipas Einstein, et ekvivalentsus kehtiks, kui aegruum oleks kõver, mitte tasane nagu seni arvati. Ta aimas, et mass ja energia peaksid aegruumi mingil moel koolutama. Esemed, nagu õunad ja planeedid, püüavad küll liikuda aegruumis mööda sirgjoont, kuid gravitatsiooniväli koolutab nende teed, sest aegruum on kõver (joon. 1.5). Joon. 1. 5 Aegruumi kõverdumine Kiirendus ja gravitatsioon saavad olla ekvivalentsed ainult siis, kui massiivsed kehad 5 kõverdavad aegruumi, kallutades seeläbi oma naabruses olevate esemete teed. Uut kõvera aegruumi õpetust hakati kutsuma a b üldrelatiivsusteooriaks, et eristada teda algsest, erirelatiivsusteooriast, mis ei hõlmanud gravitatsiooni. Uus teooria sai 1919. aastal hiilgava
kogemise väga raskeks. Samas on inimesi, kes elavad oma negatiivses maailmas, kus ei ole armastust. Nad lihtsalt ei usu seda, mida teised usuvad, sellese, mis peitub armastuses, mis on selle võlud ja ilud. Armastus on keha seisund, emotsioon, ent ka tunne, mis esineb vaimsetes reaalsustes. Armastust võib väljendada kui kõikjal olevat jõudu, seda saab vaadelda kui midagi, mis hoiab koos osakesi, millest koosneb aatom. Armastus on samasugune jõud nagu gravitatsioon või magnetism, ehkki te seda veel nii ei käsitle. Kõrgemal tasandil võib armastust vaadelda ka kui üht osakest, mis liigub sedavõrd kiiresti, et on ühekorraga kõikjal ning saab seeläbi kõigeks, mis olemas on. Me kõik püüdleme armastuse kõrgemate vormide poole, kuid paljud teist satuvad sealjuures armastuse kohta massiteadvuses ringlevate mõttevormide võrku. Armastuses on hetki, mil inimene kaotab kontrolli oma tunnete üle. Hetki, mis teevad haiget nii endile kui ka kallimale
Valetamise oskuse puudumine Uus algus Väärtus Teekond- valik Reaalsus Pentagramm korrapärane tähtviisnurk Sumerid Kirjamärk UB Kuninglik raidekiri Veenus Pentagrammi sümboolsed tähendused Pentagramm varases kristluses Pentagramm tänapäeval Lahtine pentagramm Kinnine pentagramm 666 Tervendamine inglite abiga MITMENÄOLINE RÜTM Krayoni "Lõpuajad" Aeg 360-kraadist magnetilise kompassi süsteem gravitatsioon Caduceus meditsiini ja äritegevuse embleemiks "heeroldikepp" Kepp Kahekordne spiraal 2 madu Seostatud jumalustega Alkeemia Kunst Vesica piscis see, mille abil loodi valgus Kalapõis Kaks lõikuvat ringjoont Ühtsus arvude 2,3 ja 5 pühad ruutjuured õunalõikamine Krokodill Hävitav aplus Eurooplastele tundmatu Plutarchos ( 46-120) Silmakirjalikkuse allegooria Valitseja Kolmjalg Triskele (triskelion, triquetrum, triquetra)
Üldine soojenemine bilanss 114%, sest 144% lisandub uuesti tagasikiirguva soojuse arvelt (murdumine troposfääri piiril) Õhu kasvuhoonegaasid: CO2, CH4, N2O 2. Maa siseenergia ehk geotermaalenergia Maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul salvestunud energia. 3. Potentsiaalne energia Energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. Nt. Gravitatsioon (tõus, mõõn), laineteenergia (tuulelained, lainetus), kineetiline (vee liikumine, tuul), elastsusenergia (liustike liikumine) 4. Keemiline energia Keemiliste reaktsioonide käigus vabanev salvestunud energia (fossiilsed kütused, elusorganismid) Maa teke ja areng Eoonid, aegkonnad, ajastud Maa vanus ~4,5 miljardit aastat 1) Arhaikum ehk ürgeoon (maakoore tardumine) 2) Proterosoikum ehk agueoon Paleosoikum ehk vanaaegkond
kehast, andes tuge viiele massiivsele tiivale, harud omavahel ühenduses nahksete kokkusulanud sulgedega. Kolju lõhenes, et taas kokku kasvada, kuid kahest väljaulatuvast killust said vastupidavad sarvmoodustised, tippudest kaares. Lumehelvestest roosid rebenesid olematusse ja tüdruk astus lumisele murule. Paari meetri raadiuses oli maa valge. Kaugusest kandus temani mahe klaverimäng, nii erinev tuimadest nootidest vanas kirikukodas. Ta sirutas tiivad lahti ja lükkas end maast vabaks gravitatsioon ei suutnud ta tahet endale allutada. Liueldes jäises õhus, keskendus laps vaid helidele, mida kuulis ja nad andsid talle soojust. Ta ei tundnud viisi, kuid voog, mida nad saatsid, läbistas ta väikest süütut süda, pannes ta kiiremini lööma. Tundmatud mälestused ajast, mida ta ei teadnud, kõlasid bassinootide mängus, samas kui kõrghelidest kiirgas värskust. Laps lisas kiirust, et jõuda imelise muusikani enne, kui helid katkevad. Ta sulges silmad ja juhindus oma kõrgarenenud
Soojad hoovused: Golfi hoovus Madagaskari hoovus Lõunapasasaathoovus Ekvatoriaalne vastuhoovus Külmad hoovused: California hoovus Labradori hoovus Kanaari hoovus Läänetuulte hoovus 2. Looded - tõus ja mõõn, kallutused, peamiselt Maa, Kuu ja Päikese gravitatsioonijõu mõjul tekkivad maailmamere pinna muutused. Maailmamere looded on aga ookeanide rannikutel hästi jälgitavad tõusu ja mõõnana. Need tekivad seetõttu, et kuu gravitatsioon tõmbab Maa veemassi enda poole. Peamine loodete tekitaja on Kuu. Eriti tugevad on looded siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel, s.o. noorkuu ja täiskuu ajal. Maa pöörelemise tagajärjel moodustub tõusulaine, mis kulgeb ringi ümber maakera Maa pöörlemisele vastassuunas. Kui mingit kohta läbib laine hari, siis on seal tõus, kui sinna jõuab laine põhi, on seal mõõn.
Üldine soojenemine bilanss 114%, sest 144% lisandub uuesti tagasikiirguva soojuse arvelt (murdumine troposfääri piiril) Õhu kasvuhoonegaasid: CO2, CH4, N2O 2. Maa siseenergia ehk geotermaalenergia Maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul salvestunud energia. 3. Potentsiaalne energia Energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. Nt. Gravitatsioon (tõus, mõõn), laineteenergia (tuulelained, lainetus), kineetiline (vee liikumine, tuul), elastsusenergia (liustike liikumine) 4. Keemiline energia Keemiliste reaktsioonide käigus vabanev salvestunud energia (fossiilsed kütused, elusorganismid) Maa teke ja areng Eoonid, aegkonnad, ajastud Maa vanus ~4,5 miljardit aastat 1) Arhaikum ehk ürgeoon (maakoore tardumine) 2) Proterosoikum ehk agueoon Paleosoikum ehk vanaaegkond
SUUR PAUK Suure paugu teooria-selle teooria järgi on Universum algselt tekkinud ja arenenud ülikuumast ja -tihedast olekust plahvatusega sarnaneva paisumise teel. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi algusek s See oli hüpoteetiline sündmus, mis leidis aset umbes 13,7 miljardit aastat tagasi. Plancki aeg Plancki aeg 10 astmel -43, eristus omaette vastandikumõjuks gravitatsioon. 10 astmel -36 sekundit pärast Suurt Pauku eraldus tugev vastastikumõju. Siis veel aatomeid ei olnud, kuid sündis põhiline jõud, mis ühendab aatomituuma osakesi. Inflatsioon Inflatsiooni periood, mis kesti 10 astmel -36 kuni 10 astmel -32 sekundit. Selle käigus universum paisus ning tekkis tugev interaktsioon. Sai võimalikuks kvartside eristamine leptonitest. Kvargid ja antikvargid 10 astmel -32 kuni 10 astmel -5 sekundit
Veenuse pind on põhjalikult muutunud 300-500 miljonit aastat tagasi Veenuse pinnas Pinnas on vulkaanilise koostisega, tõenäoliselt koosnevad Veenuse tasandikud peamiselt basalt-laavast, tuul kannab laiali ka vulkaanilist tuhka ja liiva Pinna keskmine vanus on miljard aastat Pinnas on normaalse aluselisusega Osad pildid Veenusest näitavad lamedaid kiva ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erosioonist rikutud Veenuse gravitatsioon Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine. Antud töös on kasutatud materjale leheküljelt http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/box01.html. Täname vaatamast!
toimuda ainult väga erilistel tingimustel: 1. Ülikõrge temperatuur , 2. Ülikõrge rõhk. Praktikas on sellist ülikõrget temperatuuri võimalik saada ainult aatompommi plahvatusest. Tavaliselt kasutatakse reaktsiooni lähteproduktidena vesiniku ja tema isotoope. Looduslikult esineb termotuumareaktsioon tähtedel. Nende mass on niivõrd tohutu, et nende sees tekib tohutu rõhk, mis tekitab tohutu temperatuuri, mis paneb vesiniku reageerima. Täht ei plahvata, kuna suure massi gravitatsioon hoiab teda koos. Näiteks, element heelium avastati Päikeselt. Radioakt kasulikkus: tuumaenergeetika, tuumajõuallikas, tuumapommid, uued keemilised tehiselemendid, isotoopide tootmine/kasvatamine, vähiravi kahjulikkus: tuumapomm radioaktiivne kiirgus, soojuskiirgus, valguskiirgu, lööklaine, radioaktiivne tolm eriti ohtlik, kuna tolmujäänused jäävad kopsudesse, tekib nn kiiritustõbi ning selle tulemuse tekivad organismis muteeruvad rakud,lisaks ohltik veel pärilikkusele
1912. aastal taipas Einstein, et ekvivalentsus kehtiks, kui aegruum oleks kõver, mitte tasane nagu seni arvati. Ta aimas, et mass ja energia peaksid aegruumi mingil moel koolutama. Esemed, nagu õunad ja planeedid, püüavad küll liikuda aegruumis mööda sirgjoont, kuid gravitatsiooniväli koolutab nende teed, sest aegruum on kõver (joon. 1.5). Joon. 1. 5 Aegruumi kõverdumine Kiirendus ja gravitatsioon saavad olla ekvivalentsed ainult siis, kui massiivsed kehad kõverdavad aegruumi, kallutades seeläbi oma naabruses olevate esemete teed. 6 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI Uut kõvera aegruumi õpetust hakati kutsuma a b
Päike Päike Päike mütoloogias ·Mehelik alge ning valguse ja soojuse kehastaja ·Päike oma igapäevase tõusu ja loojumisega sümboliseerib surma ja taassündi. ·Päikesejumalad: Ra (Egiptuses) Utu (Sumerid) Lug (Keldid) Helios (Kreeka) Surya (Hindud) Päike mütoloogias ·Ohverdamised & pidustused Päikesele ·Templid ·Päikese temaatika mitmetes usundites (budism, hinduism jne) Surya tempel Indias Päike astronoomia ajaloos · Koobaste seinamaalingud · Esmalt seotud ennustuste & religiooniga · Kalendrid (Päikese ja Kuu näival liikumisel) · Astronoomiaga tegelesid preestrid · Esmased üleskirjutised Egiptusest ja Mesopotaamiast Asteekide kalendrikivi Päike astronoomia ajaloos · Päikesekellad (Vana- Kreeka filosoofid) · Thales Mileetosest ...
varjus, paiskas 800 aasta eest välja hiiglasliku koguse gaasi, mis liigub nüüd kiirusega 500 000 km/h. Ümbritseva gaasiga põrkudes tekivad lööklained, mis kiirgavad sinist valgust. · Hetkel on udukogu 1,4 valgusaasta pikkune ja asub Maast 5000 valgusaasta kaugusel. · Oma täismõõtmeteni jõuab see udukogu umbes tuhande aasta pärast. Mädamuna udukogu Mustad augud · Must auk on ruumipiirkond (objekt), mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. · Koosneb: kahest osast - singulaarsus ja sündmuste horisont. · Mustad augud koosnevad ainest, mis on ülitihedalt kokku surutud. Seepärast omavad mustad augud väga suurt külgetõmbejõudu. · Mustad augud tekivad harilikult hiigeltähtede kokkuvarisemisel. · Musti auke on kosmosest teleskoobiga väga raske leida
neutronite rõhuga. 15.Kui supernoova plahvatusest allesjääva osa mass on üle 3Mo, siis jääb neutronite rõhust väheseks. Sellisel juhul hakkab plahvatusest allesjäänud osa piiramatult kokku tõmbuma. Jäänuktähe gravitatsiooniväli saab nii tugevaks, et isegi valgus ei pääse enam välja. Tekkivat objekti nimetatakse sellest tulenevalt mustaks auguks. 16. Galaktika- tohutu tähelise ja tähtedevahelise aine kogum, mis paikneb ruumis suhteliselt eraldi ja mida hoiab koos tema enda gravitatsioon. Meie Galaktik on läätse kujuline, pealtvaates spiraalsete harudega. Läbimõõt ~30000pc , paksus ~25000pc , mass ~2*1011Mo 17. Spiraalsed-spiraalse kujuga, ketas sisaldab nii noori kui vanu tähti, ketas sisaldab olulisel hulgal gaasi ja tolmu- tekivad uued tähed, ketta gaas ja tähed liiguvad ringorbiitidel galaktika tsentri ümber. Varbspiraalsed- galaktikad omavad pikenenud tsentraalset tähtedest ja gaasist varba. (muu sama mis spiraalsel)
elektrinähtust põhjustav elektriosake. Magnetismi nähtust tunti ka juba Vanas-Kreekas, kui leiti kivim, mis suutis raudesemeid enda poole tõmmata. 19. sajandil avastasid Faraday ja Maxwell nende kahe nähtuse omavahelise seose ning, et neil on mõlemal ühine allikas ehk elektron. Neid kahte nähtust (ELEKTER JA MAGNETISM) käsitletakse elektromagnetilise vastastikmõjuna. Elektriväljaga kaasneb magnetväli ja vastupidi. Looduses eksisteerivad vastastimõjujõu tüübid. 1) Gravitatsioon vastastikmõjujõud 2) Tugev vastastikmõjujõud 3) Nõrk vastastikmõjujõud 4) Elektromagnetiline vastastikmõjujõud sellele jõule taanduvad ka elastsusjõud, lihasjõud, hõõrdejõud. Elektrienergia kasutamise valdkonnad. 1. Elektroenergeetika Seotod elektrienergia tootmisega näiteks: soojus, tuule, veest või muust energiast. 2. Elektriline infotehnika Alguse sai telegraafi leiutamisega. Elektrilaeng
· Teda paigutatakse nii IA kui ka VIIA rühma. Kõige õigem on ta paigutada mõlemasse rühma. · Vesinik võib esineda mitme isotoobina (isotoop sama tuumalaeng, aga erinev massiarv): 11H tavaline vesinik (prootium), 21H raske vesinik (deuteerium), 31H üliraske vesinik (triitium). · Maakoores on teda alla ühe massiprotsendi. Mahuprotsendi järgi on ta aga väga levinud. · Vesinik on nii kerge, et Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida ja teda hajub pidevalt maailmaruumi. · Maailmaruumis (universumis) vesinik kõige levinum element (tähed koos- nevad enamasti ainult vesinikust). 2. Füüsikalised ja keemilised omadused · Lõhnata, maitseta, värvusetu gaas. · Keemistemistemperatuur -253 oC. · Väga tuleohtlik. Eriti vesiniku ja hapniku segu (2H2+O2) paukgaas. · Molekulaarne vesinik (H2) väheaktiivne, kuumutamisel käitub redutseerijana.
· Teda paigutatakse nii IA kui ka VIIA rühma. Kõige õigem on ta paigutada mõlemasse rühma. · Vesinik võib esineda mitme isotoobina (isotoop sama tuumalaeng, aga erinev massiarv): 11H tavaline vesinik (prootium), 21H raske vesinik (deuteerium), 31H üliraske vesinik (triitium). · Maakoores on teda alla ühe massiprotsendi. Mahuprotsendi järgi on ta aga väga levinud. · Vesinik on nii kerge, et Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida ja teda hajub pidevalt maailmaruumi. · Maailmaruumis (universumis) vesinik kõige levinum element (tähed koos- nevad enamasti ainult vesinikust). 2. Füüsikalised ja keemilised omadused · Lõhnata, maitseta, värvusetu gaas. · Keemistemistemperatuur -253 oC. · Väga tuleohtlik. Eriti vesiniku ja hapniku segu (2H2+O2) paukgaas. · Molekulaarne vesinik (H2) väheaktiivne, kuumutamisel käitub redutseerijana.
Füüsika 8. Klass Spektri värvid: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, violett Tihedus: Füüsikaline suurus. Tähis: ρ (roo) Ühik: kg/m3 Mõõtühik: areomeeter. Tihedus: ainemassi ja ruumala jagatis. Üleslükke jõud: Tähis: Fü. Mõõteriist: Dünamomeeter. On jõud, mis tõukab kehasid vedelikus või gaasis ülespoole. Fü = ρ* V(tihedus)*g(gravitatsioonijõud 10). Fü sõltub vedeliku v gaasi tihedusest, mida tihedam on vedelik, seda suurem on Fü. Vedelikus oleva keha ruumalast ja mida suurem on ruumala, seda suurem on fü. (Tõus vedeliku pinnale lõpeb, kui raskusjõud (Fr = mg) = üleslükke jõuga (Fü) Mg=Fü – Ujumise tingimus. Kui Fü = Mg, r=r, siis keha on vees seal, kus ta pannakse. Mehhaaniline töö,energia ja võimsus. Füüsikalised suurused. Mehhaaniline töö:nimetatakse kehale mõjuva jõu ja selle jõul läbinud nihke korrutist. A = Fs. F=1N. S=1m. Mehhaaniline energia: E=J(džaul). Kui kehal on energiat, siis saab te...
Piki koonust kulgeb ajatelg. Koonuse läbimõõt kujutab Universumi suurust. Vasakul on nullpunkt, aja ja ruumi tekkimine kirjeldamatult väikese ja kirjeldamatult kuumana. Järgneb väga kiire paisumine ja jahtumine, kuni kiirgus saab hakata ruumis levima. Edasi tuleb Plancki aeg, kus pole olemas mitte ühtegi osakest, temperatuur ülikõrge ja kõik jõud levivad ühe suur superjõuna. Suure ühenduse periood - universum hakkab jahtuma, jõudude seast eraldub gravitatsioon. Inflatsiooni ajastu, universum paisub kiiremini kui valgus kiirus ning korratus ja ebasümeetria kasvab. Algab osakeste ajastu, tekivad kvargi ja leptonid. Kvargid ühinevad prootoniteks, käivitub tuumasüntees ja vesinikule lisaks tekib heelium. Selleks ajaks on suurest plahvatusest möödas 20 min. Rekombinatsiooni ajajärgus tekivad vesiniku ja heeliumi tuumadest raskemad elemendid kuni rauani, vabaneb mikrolaine taustkiirgus. Lõpuks on kulunud miljard aastat kuni tekivad esimesed tähed
Enamik neist tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. Nende orbiidid on piklikud ja nad tiirlevad kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Meteooriks nimetatakse Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest. Meteoriidiks nimetatakse maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha. Planeetide liikumist kujundab gravitatsioon. Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike. Pretsessiooni põhjuseks on gravitatsioonivälja tugevuse kahanemine välja allikast eemaldumisel.
kui maha langeb, 5) kui kammi viilase riide vastu hõõruda, siis hakkab see paberitükikesi külge tõmbama; 6) Et nael seina läheks, siis tuleb seda haamriga lüüa; 8) kaua haamriga töötamisel, võib tekkida peopessa vill; 8) kui soovid kummipaadist kaldale hüpata, siis võib juhtuda nii, et kukud vette. Olgugi, paadi ja kaldavaheline vahemaa on väike. Vastastikmõjusid on neli: 1) gravitatsioon – mõjutab kõiki kehi. Seega tema mõju ulatus (vahemaa) on väga suur, kuid selle tugevus on teiste vastastikmõjudega võrreldes väike. 2) elektromagnetiline vastastikmõju – mõjutab kõiki osakesi, millel on elektrilaeng. Tema mõju suurus ehk ulatus on kaugele ning selle tugevus on gravitatsioonist suurem. 3) nõrk vastastikmõju – mõjutab kõiki elementaarosakesi. Tena mõjuulatus on väga väike (aatomisisemus)
Seega oli osakestefüüsikute peamine lootus R-paarsusega supersümmeetrial. Supersümmeetria ei lahendaks mitte ainult tumeaine probleemi, vaid selle abil saaks seletada veel mitmeid Standardmudeli ,,veidrusi". Supersümmeetrial on lisaks palju häid matemaatilisi omadusi ja sügavamalt olemuselt on supersümmeetriline ka stringiteooria. Stringiteooria on teadaolevalt ainus matemaatiline mudel, mis suudab anda ideid, kuidas võiks olla ühendatud ühte teooriasse kõik loodusest tuntud jõud: gravitatsioon, tugev ja nõrk vastastikmõju ning elektromagnetiline vastastikmõju. Kosmilised kiired on teatavasti kõik need osakesed, mis saabuvad Maale kosmosest. Suur osa kosmilisest kiirgusest jääb lõksu Maa magnetvälja ning järelejäänud osast enamik neeldub juba atmosfääri ülakihtides ja maapinnani jõuab üksnes tühine murdosa. Seega ei ole kasu kosmiliste kiirte otsimisest maa peal. Kõige targem on teha seda Maa atmosfääri kõrgemates sfäärides, kus Maa mõjutused ei ole nii suured
MUST AUK 12a Mis on must auk? · Must auk on iseenda raskuse mõjul kokkuvarisenud täht või täheparv · Tihe objekt, millel on suur gravitatsioon · Ei lase valgust läbi · Esimest korda räägiti sellest 18. sajandil · Prantsuse teadlane Pierre- · Ameerika füüsik John Archibald Simon Laplace (1749-1827) Wheeler (1911-2008 ) · oli üks esimeste seast, kes · tutvustas (mõtles välja) arutles võimaliku musta esimesena "musta augu" augu olemasolu kohta mõistet ·juhtis mitmeid uurimusi Tekkimine
Dünaamika Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastastikmõju. Newtoni I seadus (inertsiseadus): Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda (F=0, v=const, kus F on jõud ja v on kiirus). Paigalseis on liikumise erijuht, kui kiirus on 0. Inertsus on keha omadus säilitada oma esialgset liikumisolekut. Keha mass on keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Jõuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele (vastastikmõju) ja mille tulemusena muutub keha kiirus st tekib kiirendus. Jõud on vektoriaalne suurus (Jõu suund ühtib keha kiirendue suunaga). Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (a=F/m, kus a on kiirendus, F on jõud ja m on mass). Kehale mõjuv jõud määrab ära tema kiirenduse st kiiruse muudu. Kehale mõjuvate kõigi jõudude su...
· Tekivad tõenäoliselt galaktikate ühinemisel. · Algselt peeti ülitähtedeks. · On teada u 200 000 kvasarit. Kõik vaadeldavad kvasarid on punanihetel 0.06- 6.5 . · Heledus varieerub kindla ajagraafikute järgi. · Kõige heledam k. on 3C 273. · I kvasar avastati 1950 lõpus. · 2006 a. leiti mikrokvasar. · Suurim läbimurre 1963 a. 3C 273 ( Maarten Schmidt). 9. Mustad augud... · ... ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et miski, isegi valgus, ei pääse sellest välja. · Koosneb 2 osast: singulaarsus ja sündmuste horisont. · Tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, nt. piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses... · Tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks hinnatakse umbes 2 kuni 3 Päikese massi. · Arvatakse, et suured m.a.-d tekivad, kui rasked tähed supernoova ajal kokku vajuvad ja ümbritseva...
Mehhanistlik maailmapilt -Valitses 17saj kuni 19saj. - Aluseks Galilei ja Newtoni mehaanika. -Liikumiseks oli vajalik algtõuge, arvati, et see pärineb jumalalt. -Kord liikuma pandud maail on ajas muutumatu ja sarnaneb kellamehhanismiga, mille kõik osad on omavahel ühendatud. -Maailma saab kirjeldada matemaatiliselt võrranditega, mis väljendavad põhjuse ja tagajärje vahelisi seoseid. -Maailmas pole kohta juhusel, kõik on täielikult determineeritud. -Loodusseadusi on võimalik eksperimentaalselt avastada, kui oskame looduselt õigesti küsida. -Makrokehade liikumist seletavad seadused kehtivad ka üksikaatomite ja molekulide korral. -Maailm on pmst tunnetatav, selleks on vaja olendit, mida nim LAPLACE´i deemoniks. See suudab koostada kõikide kehade liikumise diferentsiaalvõrrandid ja need ka integreerida. Nii on maailma moodustavate kehade trajektoorid ja liikumisolekud määratud minevikus ja olevikus. Nähtused:1)mehhaaniline liikumine-keha as...
Päike - mass 33000x Maa; läbimõõt 109x Maa. Tohutu energiaallikas, N=4*10^26W, Maani jõuab 1:2*10^9 sellest. Astronoomias on Päike tüüpiline keskmine täht. Ta on tegelikult hõõguv gaaskera, koosneb ioniseeritud gaasist, plasmast. Tema sisemuses toimub pidev termotuumareaktsioon. Kuna mass on väga suur, on ka gravitatsioon väga suur g~280N/m^2, mistõttu on Päikese sisemuses tohutu rõhk (p=2*10^12 atm) ehk termotuumareaktsioonis ei toimu plahvatust. Temperatuur sisemuses t=1.5*10^7 K, pinnal t=5500K. Põhielement reaktsioonis on H (10% juba reageerinud He'ks). Keskmine tihedus p=1400kg/m^3. Termotuumareaktsiooni tulemusena reageerib igas sekundis 4,4*10^6 t H. Päike on reageerinud 4-5 mlrd a, pool H'st on põlenud. Selle võib jagada 3 vööndisse: tuum, kiirgus- ja konvektsioonivöönd.
KASUTUSJUHEND: Tegemist on odaviskemänguga. Esimesena valib mängija, mis nurga ta soovib hoovõtuga saavutada. See-järel vajutab mängija nupule "Alusta jooksu" ning karakter hakkab liikuma. Oda tuleb ära visata enne karakteri punase jooneni jõudmist vajutades nuppu "Viska oda!". Pärast viske sooritamist kuvatakse ka visatud tulemus. Pole rahul? Aga saada oda uuesti lendu! SOOVITUD VISKENURK: 42 ° TEGELIK VISKENURK: 0° TULEMUS: 0,00 m Kasutatavad objektid: Shape Staadion Shape Oda Shape Jooks1 Shape Jooks2 Nupud: AlustaJooksu ViskaOda Lõpp SpinButton1 Muutujad töölehelt: Nurk Mänguväljaku taustapilt. Visatava oda kujutis. Karakteri esimene jooksu kaader. Karakteri teine jooksu kaader. Kahe pildi vaheldumisega kujutatakse jooksmise animatsiooni. Alustab mängu. Nupu vajutuse tagajärjel hakkab karakter liikuma. Saadab oda hoo pealt lendu. Saab vajutada ainult mängu ajal ning enne joone ületamist. Lõpetab mä...
25. Mis on kohastumised taimedel iseviljastumise vältimiseks? - Kahekojalisus: ühel isendil on emasõied, teisel isasõied - Tolmuterade ja emakate eriaegne valmimine - Keemilised retseptorid emakasuudmel (spetsiaalsed ensüümid, mis tunnevad ära tolmuterad ja aktiveerivad nende idanemise või mitte) 26. Mis on apomiksis? Loote areng viljastumiseta 27. Millised on seemnete levimuse viisid: Iselevi: - paiskviljad - gravitatsioon Tegurlevi: - tuullevi - vesilevi - inimlevi - loomlevi 28. Mis on vegetatiivne paljunemine? Talluse, juure, vare või lehe osade abil
polümeersed orgaanilised suhteliselt püsivad, keskkonnast eristuvateks molekulide kogumiteks, ning sellel ajal saadi energiat peale päikesekiirguse veel kosmilisest-, radioaktiivsest kiirgusest, ning õhuelektrist ja vulkaanilisest tegevusest. Nende eelduste põhjal hakkas tekkima maakerad. Ürgaegkonnas moodustus maakera vahevöö ja maakoor, ning tekkis õhk- ja vesikond. Nii sai alguse esialgne planeet Maa. Aguaegkonnas tekkisid sise- ja välisjõud nii nimetatud gravitatsioon. Aguaegkonnas olid ka olemas ookeanid ja mandrid, kerkisid ja kulusid mäed, ning tekkis ka esimene elu, mis oli algselt ainult vees. Algul tekkisid vees mikrokerad, umbes 3,7 miljardit aastat tagasi, peale neid arenesid eeltuumsed, siis päristuumsed ja siis hulkraksed. Umbes 540 miljonit aastat tagasi tekkisid vetikad, mida suudan ka mina ettekujutada ja praegugi võib neid näha vees, kuigi siis võisid nad näha veidi teistsugused välja
10. Seadus- kõrgeima riigivõimuorgani kehtestatud reeglid, mille täitmine on kohustuslik. Seadused reguleerivad inimese käitumist, hoiavad ühiskonnas korda, aitavad ühiskonnal toimida ja reguleerivad inimeste vahelisis suhteid ja nende kooselu. 11. Sotsiaalsed normid- suulised/kirjalikud käitumisreeglid. 12. Loodusseadused- seadused, mis eksisteerivad inimestest ja ühiskonnakorraldusest sõltumata, nt. Gravitatsioon, aastaaegade vaheldumine, jt. 13. Kirjutamata seadused- Inimese loodud seadused, mis kujunesid rahva kultuurist ja kommetest, anti edasi põlvest põlve. 14. Kirjalikud seadused- Inimeste loodud seadused, mille aluseks on õigusnormid ja mis on kohustuslikud kõigile. 15. Tava- eelnevatelt põlvedelt päritud käitumisreegel, mis määrab ära inimese käitumise erinevates olukordades, nt. Kätlemine tervitades 16
4. Dünaamilise tasakaalu korral a. Kiirus on 0 b. Kiirus on konstantne c. Kiirendus on 0 d. Kiirendus on suurem kui 0 e. Kehale mõjuvate resultant on 0 5. Galopeeriv hobune läbis 10 km 30 minutiga. Tema keskmine kiirus oli a. 0.33 km/h b. 3 km/h c. 15 km/h d. 20 km/h 6. Kui autoga sõites saab bensiin otsa, siis mootor seiskub, kuid auto liigub veel tükk aega edasi. Milline mõiste seletab seda nähtust kõige paremini? a. Kiirendus b. Gravitatsioon c. Inerts 7. Kiirusega 60 km/h liikuva veoauto koormast kukub pakk. Kui õhutakistus jätta arvestamata, siis enne maapinnale jõudmist on paki horisontaalsuunaline kiirus a. 0 b. Ligikaudu 60 km/h c. Vastamiseks on vaja rohkem informatsiooni d. Suurem kui 60 km/h e. Suurem kui 0, kuid väiksem kui 60 km/h 8. Kui kehale mõjuvate jõudude resultant on null, siis keha a. Säilitab oma kiiruse b. Säilitab oma kiirenduse c
lennutatuga, tingnimetusega WMAP, määrati reliktkiirguse ülipeenstruktuur taevalaotusel. See oli eriti raske ülesanne. Tuli määrata kiirguse temperatuuri sajatuhandik kraadiseid hälbeid keskmisest. Kuigi see raadiokiirgus on väga homogeenne, näitab täppisuurimine, et tal on keerukas struktuurimuster. Just neist tühistest hälvetest algas mateeria koondumine tähtedeks ja galaktikateks. Hiljem andis sellele koondumisele täishoo gravitatsioon. Nende pisihälveteta poleks Päikest, Maad ega meid endidki. [2] UNIVERSUMI TEKKEST 7 Tekkis koos universumi tekkega. Einsteini arvates võis Universum läbida varasema kokkutõmbumise faasi, millest ta siis hakkas järsku paisuma kuni tänapäevani, üsna väikese keskmise tiheduseni. Tuumareaktsioonid varases Universumis said toota hulgaliselt kergeid elemente, mida nüüdisajal näeme
3.Näiteid maa sfääride seostest. Taimed(biosfäär)saavad vett(hüdrosfäärist) ja toiduaineid mullast(pedosfäärist) ja eritavad õhku(atmosfääri) 4.Maa energiabilanss-maale saabuva ja maalt lahkuva energiavoo vahe. Tervikuna on maa energiabilanss tasakaalus. Tsonaalsus-looduslike korrapärane vaheldumine, ekvaatorist pooluste suunas. Põhjus-päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine sõltuvalt koha geograafilisest laiusest. 5.Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid. Maa gravitatsioon ja sisesoojus- laamade liikumine, mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, vulkaanid, võimalik toota energiat. Maa välisjõud ehk eksogeensed protsessid-päikesekiirgus- vooluvesi, tuul, kliima, elutegevus, toiduahel, energiaallikad. Endogeensed protsessid(sisemised)-maakoorega seotud laamad, Eksogeensed(välimised)- igasugused kliima, kuuga seotud, energia pärineb välisjõududest. LITOSFÄÄR 1
§36. Rõhk, Pascali seadus, Archimedese seadus. Vedelatele ja gaasilistele kehadele on isel. see, et nad ei avalda vastupanu nihkele, seepärast muutub nende kuju kui tahes väikeste jõudude mõjul. Vedeliku või gaasi ruumala muutmiseks aga peab neile rakendama lõplikke välisjõudusid. Ruumala muutudes tekivad vedelikus või gaasis elastsusjõud, mis lõpptulemusena tasakaalus-tavad välisjõudude mõju. Vedelike ja gaaside elastsusom. avalduvad selles, et nende osade vahel, aga samuti nendega kok-kupuutes olevatele kehadele mõjuvad jõud, mille suurus sõltub vedeliku või gaasi kokkusurumise astmest. Selle mõju esel.-seks kasutatavat suurust nim. rõhuks. Pinnatükikese S ja pindalaühiku kohta tuleva jõu f väärtus määrab rõhu vedelikus. Seega rõhk p avaldub valemiga: p=f/S. Kui jõud, millega vedelik mõjub pinnatü-kikesele S, on jaotunud ebaühtlaselt, määrab eelnev valem rõhu keskmise väärtuse. Rõhu määramiseks antud punktis tuleb võtta suhe f/S piirv...
mõõtmetest ning omavahelisest kaugusest. Kuu ja Maa orbiidid on väikese (5o8,) nurga all. Varjutus on võimalik vaid siis, kui Kuu asub praktiliselt ekliptikal joonel, mis kujutab Päikese liikumist tähistaevas. Tähe evolutsioon: Universumis toimub kogu aeg uute tähtede sünd, elu ja surm. Tolm ja gaas on kaootilises liikumises ning paratamatult mitte-homogeenne. Kui kuskil on gaas või tolm piisavalt tihenenud, siis hakkab toimima gravitatsioon ning see gaasipilv tõmbub järjest rohkem kokku. Samal ajal kasvab pidevalt ka gravitatsioon. Lõpuks on tekkinud tähe-eelne seisund, mida nimetatakse prototäheks. Gravitatsiooniline kokkutõmme jätkub, temperatuur ja rõhk tema sisemuses aina kasvavad, kuni lõpuks algavad tsentris termotuumareaktsioonid. Protsess jätkub pidevalt, selle käigus põleb vesinik heeliumiks ja täht jõuab peajadale. Päikese tüüpi
❏ Kui gaas saab otsa ja paisub, siis tekib punane hiid ❏ Punases hiius hakkab heelium põlema, muutub valgeks kääbuseks (täht, kus lihtsamad elemendid on ära kasutatud) või toimub supernoovaplahvatus (täheplahvatus, kus võivad tekkida raskemad elemendid) ❏ Supernoovaplahvatusega võib tekkida neutrontäht, mis koosneb ainult neutronitest ❏ Kui on tugev supernoovaplahvatus, siis tekib must auk- kõik koondub ühte punkti ❏ Gravitatsioon ja reaktsioonide jõud on tasakaalus (alguses), kui aine saab otsa, gravitatsioon käib üle, tähe mass koondub keskpunkti, tekib must auk ❏ Musta auku ei saa näha ja see ei ime midagi enda sisse ❏ Virmalised: hapniku ja lämmastiku aatomid, mis ergastuvad, päikesejõu pärast muutuvad värviliseks. rohkem on näha poolustel, sest Maa magnetväli on selline. Maa ümber on magnetväli - päikesekiirgus
Amplituud- tasakaalu asendist kaugemail asuv koht. Deformatsioon- keha kuju või mõõtmete muutumine Elastsusjõud- jõud, mis tekib kehas, keha deformeerimisel. Energia- iseloomustab keha võimet teha tööd. Esimene kosmiline kiirus Kiirus, millega keha liigub gravitatsioonijõu mõjul ringorbiidil ümber Maa. Gravitatsioon- kehade vaheline tõmbumisnähtus Gravitatsioonijõu sõltuvus kaugusest Gravitatsioonijõud on pöördvõrdeline keha ja Maa vahelise kauguse ruuduga. Selle kontrollimiseks tuelb mõõta mingile kehale mõjuvat külgetõmbejõudu Maast väga kaugel ja ka maapinna lähedal ning võrrelda saadud tulemusi. Gravitatsioonijõud- raskusjõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Gravitatsioonikonstant- on arvuliselt võrdne kahe ühikulise massiga ja ühikulisel kaugusel asetseva ainepunkti vahel mõjuva g. Jõuga Gravitatsiooniseadus- kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutistega ja pöö...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
