Kuu: Kuu on maakaaslane. Keskmine kaugus maast on 384000 km. Tiirlemine ümber Maa 27,3 ööpäeva. Pinna materjal: tumehall tsemendi taoline paakuv pulber. See on tekkinud meteoriitidega kokkupõrkel. Esimesena käisid kuu peal Apollo 11 1969 21 juuli, kell 02:56. Neil Amstrong, michel Collins ja Edwin Aedrin. Kuu tsükkel kestab 29,5 päeva. Galaktikad: Galaktika on tohutu tähtede kogum, kus võib olla miljardeid tähti. Galaktika tsentris on tavaliselt mustauk. Selle tohutu gravitatsioon hoiab tähed pöörlemas. Külgvaates on galaktika kese palju paksem ja ketta osa õhem. Galaktikad jaotuvad 1. Spiraal galaktikad- spiraal harudes võib olla väiksemaid mustiauke, mis on tekkinud massiivsete tähtede kokkusurumisel. 2. Varbspiraalne 3. Elliptilised (muna või kera kujulised) 4. Iseäraliku kujuga 5. Vankriratta galaktikad 6. Kääbus galaktikad Meie lähimad galaktikad on suur ja väike Magaläshi pilv, ambu ja androveeda udukogu.
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest: üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto), väikeplaneedid (asteroidid, komeedid), planeetide kaaslased, teadmata koguses meteoorset ainet, Neptuuni- tagusest objektidest, Kuiperi vöö objektidest. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kunagi planeediks peetud Pluuto on tegelikult kääbusplaneet. 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused. Maa rühma planeedid on Merkuuri, Veenust, Maad ja Marssi. Nad on suure tihedusega ning koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus (keskmeks rauast tuum, selle peal silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning k...
Nende tööde hulgast 7 leiame traktaadi ''Pühakirja teksti kahest olulisest moonutusest''. Newton kritiseeris juttu Jumala kolmainsusest ja Kristuse jumalikkusest. Tema jaoks on Piibel vahetu jumaliku ilmutuse tulemus, imede ajastu produkt, mil Jumal suhtles inimestega ja sekkus asjade loomulikku korda. Ent alates hetkest, mil kehtestati olemise seadused, allub nähtuste kulg juba neile. Jumalale omistatakse ''kella üleskeeratava meistri'' roll. Gravitatsioon ja inerts seletavad, kuidas säilib planeetide elliptiline orbiit, ent nad ei seleta selle liikumise algust, milleks Newtoni arvates on vaja algtõuget. Ta oletas, et Jumala sekkumine ei saa olla ühekordne ja tõepoolest: gravitatsiooni seadusest tuleneb, et taevakehade orbiidid lõpuks siiski muutuvad, seega taevasse korra ennistamiseks on vajalik uus tõuge Jumalalt. Nüüdisaegses filosoofia teoorias kehtib teadusliku tunnetuse
kogu kättesaadavast infost vaid üht (vallandaja) tunnust ja ainult sellele reageerida. - Mimeetid (jäljendajad) - liikide grupp, kes kopeerib teiste loomade vallandajatunnuseid, et selle pettusega meelitada neid käivitama õigeid käitumislinte valel ajal. - Džundžitsu - Jaapani võistluskunst, milles kasutatakse enda jõudu vastase vastu ainult minimaalselt, selle asmel kasutatakse ära jõude, mis sisaldavad loodusjõududest nagu gravitatsioon, kangiprintsiip, hoog ja inerts. - Kontrastiprintsiip - printsiip, mis mõjutab seda, kuidas me tajume kahe järjestikku esitatud asja erinevust. - Kinnistunud käitumismustrid - käitumine, mis toimub tihti jäikade ja mehaaniliste mustrite järgi. 2 Vastastikkus Laialt levinud ja tugev kohusetunne oli inimkonna sotsiaalses arengus määratud äärmisel
Marsi keskmine kaugus Päikesest on 227,9 miljonit km ehk 1,52 aü[1] ja kaugus Maast 55–400 miljonit km. Marsi tiirlemisperiood on 686,98 Maa päeva. Marsi ööpäev kestab umbes sama palju kui Maal: 24 tundi ja 37 minutit.[1] Marsi läbimõõt on ekvaatori kohal 6974 km[1], pindala 144,8 miljonit km² ja ruumala 163,18 miljardit km³. Marsi mass on 6,4219*1023 kg ehk 0,106 Maa massi[1] ja tihedus 3933 kg/m³[1]. 7 Marsil on gravitatsioon 40% Maa omast, esimene kosmiline kiirus 3,6 km/s ja paokiirus 5,0 km/s. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune (vastavalt 23°59' ja 23°27'[1], ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Pinnatemperatuur on +25°C kuni −125°C, Viking 1 ja Viking 2 andmetel 150–295 K. Kui planeet asub Päikesele lähemal, võib
Sisukord · Sissejuhatus 3 · Elementaarosakesed 4 · Mateeriaosakesed 5 · Vaheosakesed 5 · Vastastikmõju 6 · Värv- tugeva vastastikmõju laeng 7 · Antiosakesed 7 · Kosmilised kiired 8 · Kiirendid 8 · Osakeste detektorid 9 · Kokkuvõte 10 · Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Sõnal elementaarne on kaks tähendust -- lihtne ja millegi koostisosa. Elementaarosakeste puhultulevad kõne alla mõlemad tähendused. Elementaarosakesteks loetakse osakesi, mis on kõigelihtsamad, st. ise enam millestki ei koosne. Samas koosnevad teised osakesed ja lõpuks kogu ainelinemateeria elementaarosakestest. Elementaarosakeste füüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste - el...
Kordamisküsimused JÕUD JA IMPULSS 1. Milline on keha liikumine vastastikmõju puudumisel? Vastastikmõju täielikul puudumisel liikumine ei muutu 2. Newtoni I seadus. (sõnasta oma sõnadega) e inertsiseadus (osa ka sellest lähtuvalt lahti seletada). Newtoni esimene seadus e. inertsiseadus vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 3. Mis on inerts? Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. 4. Mehaanika seaduste kehtivus erinevates taustsüsteemides. Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus ja teised mehaanika seadused nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks 5. Millised on taustsüsteemid, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus? mõõtmisvigade piires Maaga seotud süsteemid, va. maa suhtes kiirendusega liikuvad taustsüsteemid. 6. Mis on inertsus? Inertsus on keha omadus, mis sei...
helivahemikku suudab võnkumine. Inimkõrv suudab eristada inimkõrv eristada? (Hz) helivahemikku 20 - 20 000 Hz. 14.Mida mõõdetakse Detsibellides mõõdetakse heliintensiivsust ehk heli detsibellides? tugevust. 15. Kuidas toimib Tasakaalumeele vajalikuks toimimiseks on tasakaalumeel ja kuidas vajalik vedeliku liikumine sisekõrvas , just on see seotud poolringkanalis. Gravitatsioon muudab nägemisega? vedeliku asendit, karvarakud võtavad informatsiooni vastu ja saadab selle edasi ajju. Nägemine on seotud tasakaalumeelega, näiteks toodi, kus poksijad näevad tähti. Spetsiifilususteooria näide – koljus toim vibratsioon, silmamunad vibreerivad ja käivad
Galaktika(d) on kindla struktuuriga tähtede kuhjum: 1) läätsekujuline ketas (Hajusparved) ja 2) sfääriline ketast ümbritsev tähtede ja täheparvede piirkond (Kerasparved). Meie galaktika on Linnutee, naabergalaktika on Andromeda udukogu. Tähed ja nende evolutsioon Universumis toimub kogu aeg uute tähtede sünd, elu ja surm. Tolm ja gaas on kaootilises liikumises ning paratamatult mitte-homogeenne. Kui kuskil on gaas või tolm piisavalt tihenenud, siis hakkab toimima gravitatsioon ning see gaasipilv tõmbub järjest rohkem kokku. Samal ajal kasvab pidevalt ka gravitatsioon. Lõpuks on tekkinud tähe-eelne seisund, mida nimetatakse prototäheks. Gravitatsiooniline kokkutõmme jätkub, temperatuur ja rõhk tema sisemuses aina kasvavad, kuni lõpuks algavad tsentris termotuumareaktsioonid täht ilmub HR- diagrammile paremale punaste tähtede graafilisse ossa. Protsess jätkub pidevalt, selle käigus põleb vesinik heeliumiks ja täht jõuab peajadale
üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur taevakeha. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu../16/ Marss Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust.Marss asub 55400 mln km kaugusel Maast. Marsi läbimõõt on 6750km. Marsi aasta pikkus on 687 Maa päeva ja Marsi ööpäeva pikkus on 24 tundi ja 37 minutit. Marsi gravitatsioon on umbes 40% Maa omast. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed. Aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend kraadi ja öösel 100 kraadi alla nulli. Marsi pinnal oolev õhurõhk on võrreldav Maa pinnast 35km kõrgusel oleva rõhuga. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, "mandrid" on
1678 aastal selgub, et Newton on saanud närvivapustuse. Järgmisel aastal suri ka tema ema, mille tagajärjel tõmbus Newtoni üha enam endasse ning tegeles võimalikult vähe teiste inimestega. See kestis mitu aastat. Newtoni suurim saavutus olid tema tööd füüsikas ja mehhaanikas, mis kulmineerusid universaalse gravitatsiooni teooriaga. 1666. aastaks olid Newtonil valmis esimesed versioonid liikumisseaduse jaoks. Newtoni uus idee seisnes selles, et Maa gravitatsioon mõjutab Kuud. Rohkem kui aasta hiljem andis Newton välja "Philosophiae naturalis principia mathematica", või nagu seda laiemalt teatakse: "Principia". Seda tuntakse kui suurimat teaduslikku raamatut, mis eales kirjutatud. 5 6. veebruaril 1685 sai Suurbritannia kuningaks James II. Võimule tulles oli tal nii anglikaanide kui katoliiklaste toetus. Hiljem umbusaldas ta protestante ning märas ainult katoliiklasi kohtunikeks ja riigiametnikeks
Sellega koos tekkisid singulaarsusest korraga, ruum, aeg ja mateeria. Keegi ei tea, kuidas nägi universum välja alghetkel või natuke hiljem. Tihedus oli alghetkel 10 94 g/cm3. temperatuur 1032K. Tänapäeva füüsikaseadused algfaasis ei kehtinud. Universumi arengut peale Suurt Pauku on tavaks jagada järgmistesse etappidesse: · Plancki aeg · inflatsiooniline universum · Kvarkide periood · Tropofaas · 4 vastasmõju tekkimine: gravitatsioon, elektromagnetiline vastasmõju, tugev vastasmõju, nõrk vastasmõju. · Hadronite perioodi algus (prootonid, neutronid) · Leptonite perioodi algus · Tuumasünteesi algus · Kiirgusajastu lõpp ja aineajastu algus · Taustkiirguse vabanemine · Suuremate struktuuride tekkimise aeg · Galaktikate ja tähtede tekkimine · Päikesesüsteemi teke. Mis kinnitab Suure Paugu teooriat?
) Massilt umbes 1.35-2 päikest, läbimõõdult aga 10-12 km. Selline tihedus on võrreldav näiteks sellega, kui pressida kogu inimkond suhkrukuubiku suuruseks! Neutrontähed pöörlevad väga kiiresti, kuni 100 pööret sekundis. Selline kiirus tekib, kuna diameetri drastilise vähenemise tõttu, peab sama pöördemomendi säilimiseks pöörlemise kiirus suurenema(võib võrrelda näiteks iluuisutajaga, kes käsi keha ligi tõmmates kiiremini pöörlema hakkab). Neutrontähtede pinnal olev gravitatsioon on nii suur, et paokiirus on umbes kolmandik valguse kiirusest, see tähendab, et meetri kõrguselt kukkunud münt langeks pinnale paarikümne tuhande kilomeetrise sekundikiirusega. Aine, mis langeb neutrontähele põrkub sellega kokku niivõrd suure jõuga, et see algosakesteks lagundada ja muutub sarnaseks aineks neutrontähe endaga. Kuna nende külgetõmbejõud on nii suur, siis relativistliku valguse kõverdumise tõttu on näha rohkem, kui poolt tähe pinda. Oma tugeva
samal pool Maad viimasega ühel sirgel, st kuu loomise ajal. Korraga on Maal tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas, kui ka vastasküljel. Kuna vesi saab voolata, siis koguneb see rohkem Maa Kuu-poolsele küljele ja tõstab meretaset. Pöörlemisel tekivad inertsijõud, mis püüavad kõike pöörlemisteljest eemale paisata. Kuust kaugeimas punktis avaldub see kõige märgatavamalt, kuna seal on Maa kaaslase külgetõmme kõige nõrgem. Gravitatsioon reguleerib taevakehade liikumist, hoiab koos väikeseid ja suuri tähesüsteeme ning on osaline tähtede arengus sünnist kustumiseni. See mõjub isegi valgusele ning moonutab kaugete objektide kujutisi teleskoobis. Ilma gravitatsioonijõuta poleks galaktikaid, musti auke, Päikest, Maad ega ka meid. Raskusjõuks nimetatakse gravitatsioonijõudu, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi
Füüsika Mehhaanika Mehaanika on teadus mis käsitleb kehade paigalseisu ja liikumist neile rakendatud jõudude mõjul. Mehaaniline liikumine o Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes o Jäiga keha liikumist nim. Kulgliikumiseks, kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Kulgliikluse lihtsamad erijuhud on Ühtlane sirgjooneline liikumine Ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine Ühtlane ringliikumine Lihtne harmooniline liikumine Keha mille mõõtmed võib antud liikumistingimuste korral arvestamata jätta nim. punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis nim. taustkehaks. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha (kordinaadistik) ja aja arvestamiseks valitud alghetk. Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont mida mööda keha liigub Trajektoori pikkust nim. teepikkuse...
raamatukogus ja kannab kirja: " Leiutatud sir Isaac Newtoni poolt ja valmistatud tema enese kätega, 1671." 7 Aastal 1704 ilmus Newtoni optikaalane uurimustöö "Opticks", mis äratas inimeste huvi kõikjal üle maailma. Mõningaid lauseid Newtoni tööst: 1. Valgusekiire murdumisvõime oleneb kiire värvist. 2. Päikese valgus on liitvalgus ja koosneb kiirtest, mille murdumisvõime on erisugune. Siiski optika ja gravitatsioon polnud ainsad valdkonnad, kuhu Newton oma jälje jättis. Ka õige mitmekesistel aladel võib leida Isaac Newtoni jälgi, nagu näiteks temperatuuride skaala koostamine, peegelsekstandi ehitamine, Maa pöörlemise tõestamine kehade langemise kaudu ja liikumiskiiruse määramine takistavas keskkonnas. Üldsus tunneb kõige paremini vast Newtoni kolme seadust: 1. Newtoni esimene seadus inertsiseadus, mis paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides
15. Galaktikate koostis, liikumine, liigid. Meie Galaktika ehitus, suurus, kuju, koostis. Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikateks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet.Umbes 10...20% galaktikast on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Meie Galaktika on läätsekujuline, pealtvaates spiraalsete harudega. Tema läbimõõt on 30000 pc ja paksus 2500 pc. Mass 2*Päikese massi. Päikesesarnaseid tähti on Galaktikas ca 150 miljardit. Päike asub Galaktika tsentrist 10000 pc kaugusel ja tiirleb ümber Galaktika tuuma kiirgusega 150 km/s 200 miljoni aastaga ( Galaktika aasta ). Mateeria
· Potentsiaalne energia on aga võrdeline kehade vastastikuse asendi e kaugusega, keha massi ning jõudu iseloomustava suurusega- Maa raskusväljas selles vaba langemise kiirendus Ek=mv2/2 , Ep= mgh Ülesanne 8.) 500g massiga kivi visati 50m kõrguselt horisontaalse algkiirusega 20m/s. Leida kivi kineetiline ja potentsiaalne energia 2 sekundit peale liikumis algust(NB! Eri suundades liikumised on sõltumatud) Energia ühik on J Gravitatsioon Kaks punktmassi mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Ülesanded 111..Veenuse keskmine tihedus on 4900 kg/m3, raadius 622 km. Leida vaba langemise kiirendus Veenuse pinna. Jõudude liigitamine · Konservatiivsed- kui väljajõudude töö keha nihutamisel ei sõltu trajektoori kjust, vaid ainult alg- ja lõpppunkti asukohast
Kui planeetide orbiidid on väga ekliptilised, siis komeedid ja Kuiperi vöö objektid tiirlevad tunduvalt suurema nurga all. Kõik planeedid ja enamik teisi objekte tiirlevad samas suunas ümber Päikese nagu Päike pöörleb ümber oma telje (vastu päeva, kui vaadata ülevalt alla Päikese põhjapoolusele). Vastavalt Kepleri seadustele tiirleb iga keha mööda ellipsi, mille ühes fookuses on Päike. Kehad, mis asuvad Päikesele ligemal, liiguvad kiiremini, sest Päikese gravitatsioon mõjutab neid rohkem. Elliptilisel orbiidil muutub kehade kaugus Päikesest aasta vältel. Keha lähimat asukohta Päikesest nimetatakse periheeliks ning kaugeimat afeeliks. Planeetide orbiidid on väga väikeseekstsentrilisusega, seevastu paljud asteroidid ja Kuiperi vöö kehad liiguvad mööda välja venitatud ellipseid. Suurem osa komeete seevastu liigub piki ülimalt elliptilisi, paraboolseid või isegi hüperboolseid orbiite.
sooritas poiss kodust kuni noa leidmiseni? Kui kaugel kodust asus mets? 3 4. P 4.1. Mitut keha on vaja vastasmõjuks? Vähemalt kahte keha, sest ühegi keha liikumist ei saa muuta ilma teise keha mõjuta. Näiteks ei saa paati seisvas vees liikuma panna, kui pole tuult ega aere. 4.2. Millised on vastasmõju tagajärjed? Vastasmõju tagajärgel muutub keha liikumise iseloom. 4.3. Mis on gravitatsioon? On üks neljast fundamentaalsest jõust, mis tõmbab massi omavaid kehi teineteise poole. Newtoni gravitatsiooniseaduse järgi on kehade vaheline gravitatsioonijõud antud valemiga F=G*m1*m2/r2 Gravitatsioon on maa külgetõmbejõud. 4.4. Millest sõltub gravitatsioonijõud? Gravitatsioonijõud sõltub gravitatsiooniseaduse põhjal keha massist. 4.5. Milles seisneb gravitatsiooni iseärasus võrreldes teiste vastasmõjudega? 4.6
EVOLUTSIOON organismide populatsioonide pärilike tunnuste muutumine aegade jooksul Evolutsiooni kulg ja globaalsete katastroofide osa evolutsioonis alates Kambriumist - elu teke 3,5, mlrat ; eukarüoodid 1,8 mlrat; hulkraksed 1,2 mlrat; imetajad 120 mlat; ontogenees peegeldab fülogeneesi; saurused Triias-Juura-Kriit, imetajate aeglane areng; 1. Looduslik valik ja geneetiline triiv Looduslik valik- sama liigi siseselt teatud isendite suurem reproduktiivne edukus seetõttu et nad omavad geneetiliselt determineeritud eeliseid antud looduslikus keskkonnas põhjustab resursside piiratus... Lihtsalt öeldes - Soosib edukaid ja hukutab vähem edukaid. Väga palju loeb keskkond mõni kasutu tunnus võib keskkonna muutudes osutuda väga kasulikuks. Toimib fitness erinevuste olemasolul ja toodab adaptsioone, mis omakorda tekitavadki erinevaid fitnesse. LV toimib kahjulike mutatsioonide elimineerijana -NÕUDED -objektid pea...
Suure koormuse korral võib disk välja sopistuda. Närvijuurele surumine tekitab piinavat valu. 16) Ülajäse koosneb õlavarreluust, küünarvarrest ning kodarluust, randmeluudest ja labakäe luudest. Alajäseme luud on reieluu, sääre- ja pindluu, põlvekeder ning jalapöia luud. Ülajäsemed kinnituvad ees rangluu ja taga abaluu kaudu rinnakorvile. 17) Lihaste ülesanded: 1) Sooritada liigutusi. 2) Säilitada keha asend nii ärkvelolekul kui ka magades (pidevalt mõjutab gravitatsioon, liikumise inerts jmt). 3) Liigeste fikseerimine sihipäraste liigutuste sooritamiseks (nt pallivise, hüpe). 4) Soojuse tootmine: ligi 60% liikumiseks vajalikust energiast muutub liigutuse asemel soojuseks ja seetõttu on lihasmass (40 % kehamassist) peamine soojatootja. Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. 18) Lihaste tööd juhib
Taluvusala piiridel kannatab organism stressi all. Piiravad keskkonna tingimused kitsendavad isendi või populatsiooni eluvõimalusi teatud territooriumil. Kõige rohkem limiteerib organismi kasvu see faktor, mis on kõige kaugemal optimumist. 8. Mis on optimaalala? Optimaalala antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast 9. Nimeta vähemalt 3 füüsikalist keskkonnategurit valgus temperatuur gravitatsioon rõhk muld tuli vesi, hoovused (tuul ja vee hoovused) 10. Nimeta vähemalt 3 keemilist keskkonnategurit niiskus atmosfääri gaasid soolsus toitained happelisus 11. Mis on kohanemine? Isendi eluea vältel toimuv modifikatsiooniline adaptsioon e. kohanemine 12. Mis on kohastumine? Liikide pikaajaline, püsiv evolutsiooniline adaptsioon ehk kohastumine 13. Keskkonnamahutavuse definitsioon
Seepärast tuleb edasiliikumist taksitavaid liihutusi teha aeglaselt, kiirsti aga neid, mis annavad edasikandvat jõudu. 5) Mida suurem on liikuva keha jäesemete ristlõige, seda suurem on veetakistus. Suuremad vead liblikujumises Tõmbed ja löögid: Liblikrabelejad kasutavad käsi tagasilükkamiseks ja edasivehkimiseks ning jalgu selleks, et puusad hõljuksid. Jõudsad liblikujujad kasutavad kogu keha hõlmavaid liigutusi. Väljaronimine: Gravitatsioon on nii tänamatu jõud , et mõttekam on see enda jaoks tööle panna, kui selle vastu võidelda. Liblikrabelejad üritavad ujumisel veest välja ronida. Jõudsad ujujad aga embavad vee kohal olles veeepinda, seejärel kasutavad gravitatsioonijõudu , lastes vette vajuval rinnal puusad veepinnale tõsta. Liigse jõu kasutamine: Liblikujumi on rütmi, mitte jõudu kasutav ujumisstiil. Parimad liblikujujad on paindlikud ja graatsilised, mitte tugevad. Selle stiili rütm peitub rinna-puusa
lakkaks. Valguse kiirusel saavad liikuda ainult sellised objektid, mil puudub geomeetriline kuju, näiteks valgusosakesed. (Liivo, Taivo, 2009. Albert Einsteinist. Akadeemia, 21. Aastakäik, nr 12, lk 2220-2225) Veel enam väidab Einstein oma relatiivsusteooriaga, et raskus ja inerts on tegelikult üks ja sama nähtus, mis ei olene mitte keha enda omadustest, vaid teda ümbritseva ruumi iseärasustest, ja et gravitatsioon on seotud ruumi kõverdumisega. Seega ei saa gravitatsiooniväljas geomeetria olla eukleidiline ja gravitatsiooni ennast võib vaadelda kui kõrvalekaldumist Eukleidese geomeetriast. Ruum pole homogeenne, vaid selle geomeetriline struktuur sõltub massi jaotusest. Seda arvesse võttes on aga gravitatsiooni mõju geomeetriale Maal nii väike, et geomeetria ebatäpsust on peaaegu võimatu kindlaks teha. (Liivo, Taivo, 2009. Albert Einsteinist. Akadeemia, 21. Aastakäik, nr 12, lk 2225-2228)
GNSS kordamisküsimused 1. Kirjeldage lühidalt GPS-satelliitide orbiite ja seda, millisel kujul orbiidi andmeid esitatakse. · GPS satelliidid tiirlevad keskmisel Maa orbiidil (MEO) 20200 km kõrgusel maapinnast tiirlemisperioodiga ligikaudu 12 tähetundi (11h 58m), kiirusega ~3,8 km/s. Orbiite on kuus, neli põhisatelliiti igal orbiidil pluss osadel orbiitidel varusatelliidid. Iga orbiit on ekvaatori suhtes 55° kaldenurga all. · Praegu koosneb s...
pöörlemisega.[2] Nad moodustusid in situ ehk oma primary läheduses olles juba oma orbiidil.[4] Regular satellites'del on selline omadus, et nende tiirlemine on tidally locked ehk sünkroonis oma planeedi pöörlemisega ja seetõttu on planeedi poole suunatud alati üks ja sama külg. Ainus tuntud erand on Saturni kuu Hyperion, mis on küll regular satellite, kuid tema orbiit ei ole tidally locked, sest teda mõjutab Saturni suurima kuu Titan'i gravitatsioon.[2] Päikesesüsteemis on kokku vähemalt 55 regular satellites kaheksal planeedil: Maa Kuu, 8 Jupiteri kuud, 22 Saturni kuud (arvestusest jäävad välja sadad tuhanded moonlet'id ehk väga väikesed planeedi kaaslased), teatakse 18 seesugust Uraanil ja 6 väiksemat Neptuunil.[6] 4 IRREGULAR SATELLITES Irregular satellites on kuud, mis tiirlevad ümber oma primary suhteliselt kaugelt, nende
Et saada normaalset kude, mis on üle 200µm paks on vaja saada pidevalt juurde ka hapnikku. See saadakse bioreaktoritega, mis suurendavad massitransporti rakkude ja kasvulahuse vahel koos hapnikukandjatega, et imiteerida hemoglobiini hapnikuga varustamist. Bioreaktori disain peab edendama kultuuri kasvu ja pakkuma keskkonda, mis lubab kultuuril kasvada. Pöörlema bioreaktori silindriline sein pöörleb sellise kiirusega, et tasakaalustab tsentrifugaal ja gravitatsioon jõud, jättes kolmemõõtmelise kultuuri pidevasse vabalangemisseisu. See loob kasvulahuse pideva laminaarse voolamise, mis parandab diffusiooni kõrge massiülekandega minimaalse stressiga. Kasvulahus voolab läbi poorse toetusvõrgu ja gaasivahetus toimub välises vedeliku silmuses. Suureks probleemiks on õigete rakkude leidmine hapnikukandjateks. Hapnikukandjaid saab lisada kasuvulahuse kaudu. On kahte hapnikukandja liike hemoglobiini sarnased ja tehislikud keemilised inertsed ained
päikesesüsteemi teooriat. (Maa tiirleb ümber päikese ja pöörleb ümber oma telje). · Sattus inkvisitsiooni kätte sunniti lahti ütlema oma õpetusest, kuid siiski kohtust väljudes lausus: "Ta tiirleb siiski!" · Elu lõpuni inkvisitsiooni kohtu valve all koduarestis. b) Isaac Newton (1643-1727) · Leiutas peegelteleskoobi planeedid liiguvad kindlate (?) trajektooride mööda. · Mehaanika põhiseadused gravitatsioon. · Valiti kuningliku seltsi juhatajaks . · Tehti aadlikuks. c) Alexandro Volta (1745-1827) · Leiutas elektri, uus jõuallikas majanduse arengu aluseks. 2. Keemia a) Lavoisier 18. sajandi II poolel: · Õhk koosneb gaasidest 1/5 hapnikku 4/5 lämmastikku. b) Cavendish · Avastas vesiniku, mida hapnikuga ühendades sünteesitakse vesi. 3. Arstiteadus a) E. Jenner · 18. sajandi II pool 19 sajandi algus
1.1.6.1. Gravitatsioonijõud. Jõud on kehade vastastikuse mehaanilise mõju mõõt. Kehad võivad üksteist mõjutada vahetult (näiteks rõhumine ja hõõrdumine) ning ka väljade vahendusel. (gravitatsiooniväli, elektri ja magnetväljad, tuumaväli). Jõud on vektor, mida iseloomustavad väärtus (suurus), suund ja rakenduspunkt. Sirget, mida mööda jõud on suunatud, nimetatakse jõu mõjusirgeks. Gravitatsioon ( ladina keeles - gravitas - raskus.) on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Gravitatsioonile alluvad kõik kehad olenemata mõõtmetest ja massist, hiiglaslikest taevakehadest kuni üliväikeste elementaarosakesteni. Näiteks Kuu põhjustab looteid (tõusu - ja mõõnalaineid ookeanides). Osutub, et ka valgusel on mass ja ta allub gravitatsioonilisele mõjule. Vaatlused näitavad, et suurtest taevakehadest möödumisel valguskiir veidi kõverdub
.............................................................7 9. Keskmine kiirus.........................................................................................................................8 10. Kiirendus..................................................................................................................................8 11. Hetkkiirus................................................................................................................................9 12. Gravitatsioon............................................................................................................................9 13. Kehade vaba langemine.........................................................................................................10 II ARVESTUS NEWTONI SEADUSED. TÖÖ JA ENERGIA............................................10 1. Inertsiaalne taustsüsteem ............................................................................
2 ja 3. peatükk kordamine Füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud. NIHE- s ; m TEEPIKKUS- l või s ; m KIIRUS- v ; m/s VABA LANGEMISE KIIRENDUS- g ; m/s² ALGKIIRUS- v ; m/s LÕPPKIIRUS- v ; m/s KIIRENDUS- m/s² AEG- t ; s AJAVAHEMIK- ?????? Põhimõisted MEHAANILINE LIIKUMINE- keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul SIRGJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor on sirge KÕVERJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor pole sirge ÜHTLASELT AEGLUSTUV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus aeglustub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra ÜHTLASELT KIIRENEV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus kiireneb mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra TRAJEKTOOR- kujuteldav joon, mida mööda keha liigub KIIRUS- näitab kui pika teepikkuse läbib keha ühes ajaühikus KIIRENDUS- kiiruse muutumise kiirus Valemid ja nendest tuletamised v=s/t=l/t kiirus v(keskm)=...
eristada juhte, kus tagajärgede arv on kindel ja me saame hinnata ühe või teise tagajärje esinemise tõenäosust. ENNUSTATAVUS · Vaadeldes konkreetsete objektidega asetleidvaid nähtusi ja avastades nendevahelisi põhjuslikke seoseid, saame ka uutes, veel läbi proovimata olukordades ennustada, mida ühks või teine tegevus esile kutsub. NT. Näiteks kui laseme kristallvaasi käest lahti, siis teame, et vaas kukub maha ja läheb katki. Me teame, et gravitatsioon põhjustab vaasi järjest kiirema kukkumise ning põrandaga kohtumisel mõjub viimane vaasile piisavalt suure jõuga, et habras kristallklaas puruneks. Purunemise ennustamiseks ei pea me olema varem täpselt samasuguse vaasiga samades tingimustes pillamise katset läbi teinud. Me oskame üldistada teiste sarnaste nähtuste vaatlemisel avastatud põhjuslikke seoseid. · ENNUSTAMISE ALUSEKS ON PÕHJUSLIKE SEOSTE TUNNETAMINE! JUHUSLIKKUS
Päikesele lähenedes kasvab "sabatäheks" -- heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks 33. Mida nimetatakse meteooriks, meteoriidiks? Meteooriks nimetatakse Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest. Maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha nimetatakse meteoriidiks. 34. Millised jõud kujundavad planeetide liikumist? Tugevuse järjekorras : Päikese külgetõmme, teiste planeetide gravitatsioon, loodelised häiritused, pidurdumine kosmilises aines. 35. Kuidas tekivad looded(tõus ja mõõn)? Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike. Korraga on Maal tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel.
muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga Newtoni 3. seadus: Kui keha mõjutab teist keha jõuga F, siis teine keha mõjutab esimest keha võrdse, kuid vastassuunalise jõuga -F Kaal: Jõud, millega kehale mõjub gravitatsioon P = mg Näide: 80 kg inimese kaal maapinnal P = 80 kg * 9.8 kg*m/s2 = 784 N Mehaaniline energia: Iseloomustab keha võimet teha tööd (avaldada teisele kehale jõudu ja muuta selle asendit) E = Ek + Ep Kineetiline energia: keha liikumisest tulenev energia Potentsiaalne energia: keha asetsusest tulenev energia
tähti kokku surutuna seisvas taevasfääris. Faktiline tõestus, et Linnutee koosneb paljudest tähtedest tuli aastal 1610 kui Galileo Galilei kasutas teleskoopi selle uurimiseks. Ta avastas, et see koosneb suurel hulgal tuhmidest tähtedest. Thomas Wright spekuleeris aastal 1750 oma teoses "An original theory or new hypothesis of the Universe", et galaktika võib olla pöörlev keha paljudest tähtedest, mida hoiab koos gravitatsioon, sarnaselt Päikesesüsteemile, kuid palju suuremas mastaabis ning et me näeme Linnuteed heleda jutina taevas, sest me ise asume selle sees. Linnutee kuju nagu seda nägi William Herschel. Esimene, kes üritas kirjeldada galaktika kuju ja Päikese asukohta selles oli William Herschel 1785. aastal. Ta luges kokku tähti erinevates taeva osades ja tegi tulemusest diagrammi, milles ta paigutas Päikesesüsteemi galaktika keskme lähedusse
mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku. E. Hubble avastas galaktikate laialipaisumise. Seda t...
Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. See pilu tagab liikuvuse ja amortisatsiooni. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. -soolised iseärasused: Mehe vaagen – kõrgem ja kitsam, ette suunatud, kolmnurkne Naise vaagen – lühem ja laiem, eest taha suunatud, lamedam -puusaluude ühendustele mõjuvad jõud: 1) Gravitatsioon – keharaskus alla vaagnale suunatud, lükkab puusaluid eemale 2) Vastandjõud – reieluud suruvad vaagna kokku 16. Puusaliiges, abiseadeldised Liigestuvad pinnad: reieluu pea ja puusaluu napp Abiseadeldis: napamokk – napa ääre kõrgendus Keraliigese erivariant – pähkelliiges Sidemed: 1) Niudeluu-reie side – piirab reie taha viimist, aitab keha tasakaalu säilitada, inimorganismi tugevaim side 2) Puusanapa-ristiside – sulgeb napaaugu ja annab liikuvust
seletati. Aga 70ndel tekkis küsimus, kas sellel on reaalne tähendus 1. kägu kukub naabri õuel Käo kukkumine ennustab surma Konkreetsed juhtumind, mis 2. Naabrinaine sureb kinnitavad või lükkavad ümber stereotüüpseid väiteid Traditsioon on kui gravitatsioon, see tuum, millega oma kogemust võrreldakse. Traditsioon ei ole valmistekstide kogum. Rahvatraditsioon ei ole selline pime ,kinnine, et on vaid nii mitte naa. On olemas mingi pagas, mille kaudu saab maailmas olevate asjadega suhestada. Kontekst: näide tänapäeva muistendist Helge Gerndt, ettekanne Tänapävea muistendi uurimine lähtub tänapäeva probleemidest ja sellest jutustamidest. TP muist- sõnas väljendatud ilming, et mõista paremini seda, mis toimub kogunemisel NB!
Newtoni 1. seadus: Iga keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju olekut muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus, a, on võrdeline kehale mõjuva jõuga, F, ning pöördvõrdeline keha massiga, m. F on siin kehale mõjuv summaarne jõud (resultantjõud)! Liites kõik kehale mõjuvad jõud leiab summaarse jõu. Vabalangemine: Ainus kehale mõjuv jõud on gravitatsioon. Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus, g, ei sõltu keha massist ja suurusest. Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus Maal on konstantne g=9.8 m/s2 Newtoni 3. seadus: Kui keha mõjutab teist keha jõuga F, siis teine keha mõjutab esimest keha võrdse kuid vastassuunalise jõuga -F. Gravitatsiooni seadus: Kõik kehad tõmbuvad vastastiku. Punktmasside korral gravitatsioonijõud. G – gravitatsiooniline konstant, arvuliselt võrdne jõuga, millega tõmbuvad kaks
· Lahustunud osakesed ei saa liikuda läbi membraani · Lahusti saba liikuda · Kuna lahustunud ainete konsentratsioonid pole võrdsed on süsteem tasakaalust väljas sisaldab vaba energiat · Lahusti liigub läbi membraani, et tasakaalustada kontsentratsioonid (langetab vaba energiat ja suurendab entroopiat). · Lahusti liigub kuni tasakaaluseisundini, aga see ei pea olema kontsentratsioon vaid võib olla hoopiski gravitatsioon, mis tõmbab lahustit tagasi. · Näiteks: vee liikumine soolestikust vereringesse ja sealt koevedelikku ning lõpuks rakku teel on mitu lahustunud osakesi pidurdavat membraani · Onkootne rõhk Vee paigutus · Kehas paigutub vesi kolmes membraaniga eraldatud ruumis: Rakkude sisene vesi (intratsellulaarne) Rakkudest välja poole jääv vesi (ekstratsellulaarne) Plasma (vere vedel osa)
suurema õigusega kui füüsika laboratooriumide kõige hõredam vaakuum. Võiks arvata, et nii suurte tühikutega lahutatud kehad ei tohiks omada märgatavat omavahelist sidet ning tähtede liikumised nagu kinnitaksid seda oletust, sest need toimuvad igas suunas ning jätavad pealiskaudsel vaatlemisel korrapäratu mulje. Kuid see pole tegelikult nii: ka tähtedevahelisi suuri kaugusi valitseb täielikult üks kindel kordaloov jõud - kogumaailmne raskustung, gravitatsioon. Jõud on väike, kuid ajavahemikud on küllalt pikad selleks, et väike jõud avaldaks oma mõju tähtede liikumisele ja asetusele, luues korrapärasust näivasse korrapäratusse. Tekivad gravitatsiooni tungiga seotud tähtede süsteemid, paaris tähest koosnevatest kaksiktähtedest kuni sajamiljardilise Linnutee süsteemini. Kaksik- ja mitmiktähed Kaksiktähtede avastamine langeb ühte esimeste teleskoobiliste vaatlustega 17. sajandil, kuid nende õige
Täisarvu n, mis iseloomustab aatomi võimalikke statsionaarseid olekuid, nimetatakse KVANTARVUKS Kvantarv n Igale kavantarvu väärtusele vastab aatomi koguenergia En ja elektron tiirleb selles olekus orbiidil raadiusega rn Kuna statsionaarses olekus allub aatom tavalistele mehaanikaseadustele, siis on võimalik nende alusel arvutada En ja rn Arvutame vesiniku aatomi energia · Tuuma laeng +e, tiirleval elektronil e · Gravitatsioon tuuma elektroni vahel tühine, arvestame ainult elektrostaatilist vastasmõju q1 · q2 F=k r2 Colombi seadus, dielektriline läbitavs, elektriline konstant 0 elektriline konstant (8,85 ·10-12 C2/N · m2 ) 1 q1 · q2 k= F= 40 40r2 Kesktõmbe jõud, mis sunnib elektroni masiga m ja kiirusega v
Päikese vahel on veel üks planeet nimega Vulkaan. Kuid Einsteini üldrelatiivsusteooria andis sellele vaatluste lahknevusele arvutustest teistsuguse seletuse. Merkuuri liikumist peeti tähtsaks vaatluslikuks tõendiks Einsteini teooriale. Merkuuri on kasutatud ka relatiivsusteooria täiendavaks kontrollimiseks, sest Merkuuri pinnalt peegelduvad radarisignaalid peavad ülemise konjunktsiooni ajal Päikesest lähedalt mööduma. Üldrelatiivsusteooria järgi kõverdab Päikese gravitatsioon ruumi, mistõttu muutub pisut trajektoor ja teepikkus. Ka see eksperiment kinnitas üldrelatiivsusteooriat. Merkuur on Päikesesüsteemi planeetidest kõige vähem uuritute seas. Selle läheduses on viibinud ainult üks kosmoseaparaat Mariner 10, mis startis 3. novembril 1973. Ta lendas Merkuurist 1974 ja 1975 3 korda mööda. 29. märtsil 1974 lendas ta planeedi pinnast mööda 705 km kauguselt. Teine möödalend oli 21. septembril 1974 ja kolmas 16. märtsil 1975. Üle
- Mass - füüsikaline suurus, mis väljendab keha kahte omadust: a) inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu); b) raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk gravitatsioonivõimet. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu. (Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon. Tähis P. SI süsteemi mõõtühik N. , kus P on kaal, m on keha mass ja g on raskuskiirendus). Massi tähistatakse kõige sagedamini sümbolitega m või M ning smõõtühikuks on SI-süsteemis kilogramm ( 1 kg on ühe kuupdetsimeetri (10- 3 3 m ) puhta vee mass temperatuuril 4°C ja rõhul 1.013 MPa.). Keha (inertse) massi m, kiirenduse ja kehale mõjuva jõu vahel on järgmine seos: .
atmosfääri gaasilise koostise püsivuse, tagab taimedes fotosünteesi. Päikesekiirguse abil toimub auramine ja tekivad sademed. · Temperatuur enamie organismide taluvusala on 0°-40°C. Elutähtsad ensüümid ja valkained kaotavad kõrgel temperatuuril struktuuri ja talitlusvõime. Taimede ja kõigusoojaste loomade temperatuur järgib keskkonna temperatuuri. · Gravitatsioon, · Rõhk oluline lindude puhul, erinevatel kõrgustel ja rõhkudel lendamisel. Ka süvamere loomastik on kõrge rõhu all. · Muld maakoore pindmine osa, kus on organailise aine jääänused, kasvavate taimede ja loomade eritised, huumus. · Tuli olulisim keskkonnatingimuste muutus ökosüsteemides (välk, vulkaanid, kulutuli), hävitab kahjurputukaid.
Aastas ule 100 meteoriidi. Kokku on dokumenteeritud 3100 meteoriidileidu. Paikesesusteemi teke. Ca 4,6 miljardit aastat tagasi hakkas uks gaasipilv kosmoses kokku tombuma. Pilv muutus uha kiiremini poorlevaks kettaks ja selles tekkisid tihendid. Miljonite aastate parast suttis ketta keskel taht Paike. Gaasitihenditest moodustusid planeedid. Taht on hooguv gaasikera, mille sisemuses toimuvad termotuumareaktsioonid. Tahe elutsukkel: ? Gravitatsioon tombab tahte kokku, kuumus tahe sisemuses puuab paisutada. ? Kuni jatkub kutust termotuumareaktsioonideks, on need joud tasakaalus. ? Kutuse loppedes taht tombub kokku kollapseerub. ? Edasine soltub tahe massist: ? Paikese massiga tahed paisuvad, muutuvad punaseks hiiuks, heidavad valiskihi eemale ja jarele jaab tahe tuum valge kaabus. ? Paikese massist kuni 2 korda suurema massiga tahed muutuvad punaseks ulihiiuks, siis varisevad kiiresti kokku ja plahvatavad: heidavad kesta eemale
suhte (m1 / m2). - Mass - füüsikaline suurus, mis väljendab keha kahte omadust: a) inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu); b) raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk gravitatsioonivõimet. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu. (Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon. Tähis P. SI süsteemi mõõtühik N. , kus P on kaal, m on keha mass ja g on raskuskiirendus). Massi tähistatakse kõige sagedamini sümbolitega m või M ning smõõtühikuks on SI-süsteemis kilogramm ( 1 kg on ühe kuupdetsimeetri (10-3m3) puhta vee mass temperatuuril 4°C ja rõhul 1.013 MPa.). Keha (inertse) massi m, kiirenduse ja kehale mõjuva jõu vahel on järgmine seos: . Gravitatsioonijõud mõjub kehi ühendava sirge sihil ning tõmbab
Loodusteaduste olümpiaadiks valmistumine Tihedus: Füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi Suuruse nimi Tihedus , kus m on aine mass ruumalas V. Suuruse tähis Ρ (roo) Ainete tiheduse väärtused antakse enamasti standardtingimustel SI ühiku nimi Kilogrammi t=20°C ja p=101325 Pa. kuupmeetri kohta Võimsus: SI ühiku tähis Kg/m3 Põhimõõtühi 1 kg/m3 on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud k ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö teg...
Vesiniku isotoobid: Tavaline vesinik ehk prootium: Prootoneid 1, neutroneid 0, nende masside summa e.massiarv seega 1. Raske vesinik e. deuteerium (D): p+ on 1, n0 on 1, massiarv 2. Üliraske vesinik e. triitium (T): p+ on 1, n0 on 2, massiarv 3. Vesiniku leidumine. 75% Päikese ja tähtede massist. Kuna H2 on väga kerge, siis Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida. Vähesel määral leidub vulkaaniliste gaaside ja naftagaaside koostises. Vesiniku füüsikalised omadused. Värvusetu, lõhnatu, maitsetu, kõige kergem gaas. Vees lahustub väga halvasti (hästi pallaadiumis). Väga madal keemistemperatuur. Vesiniku kasutamine: Vesinikuenergeertika:2H2+O2=2H2O (H<0),eksoterm. Kütuselemendid, kasutatakse kosmoslaevades. Raketikütusena. Redutseerijana metallimaakidest metalli saamisel. Ammoniaagi (NH3) tootmisel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
