40y= 684000 - 120 x 17100 Kaardimüügist saadud tulu 684000 y= 17100 - 3 x Tavakaardi hind 120 sooduskaardi hind 40 Tavaliste Soodustusega kuukaartide kogus kuukaartide kogus x y1 y2 Graafik teisel lehel 500 6200 15600 1000 5700 14100 1500 5200 12600 2000 4700 11100 2500 4200 9600 3000 3700 8100 3500 3200 6600 4000 2700 5100 4500 2200 3600 5000 1700 2100 5500 1200 600
1,8 1,03221334 1,9 1,16314611 0,5 2 1,30685282 0 0 0,5 1 1,5 ide Salvestage iga funktsioon eraldi töölehele ja pange töölehtedele funktsioonide nimed. Saadud tabeli 2 veeru (x ja y väärtused) , järgi moodustage funktsiooni graafik (valige diagrammi tüüp X-Y Scatter). Funktsiooni graafik salvestage tabeli mmuga 0,1 kõrvale. Y=x2/2-ln(x) 5 1 1,5 2 2,5 x y=x3-250x2 + 1250x 0 0 0,5 562,625 1 1001 1,5 1315,875 2 1508 2,5 1578,125 3 1527 3,5 1355,375 4 1064
Seetõttu tuleb graafikuid, tabeleid ja statistikat koostada kriitilise pilguga. Sagedasemad graafikute tüübid · sektordiagramm näitab terviku osi · tulpdiagramm näitab eri kategooriate hulki · joondiagramm näitab loendatud andmete jaotust ajas, hea kasutada trendide visualiseerimiseks Graafikute koostamine 1. Mõtle hoolikalt, milliseid andmeid soovid joonisel kujutada ja mis on joonise eesmärk. Sellest lähtuvalt vali sobiv graafik. 2. Mõtle telje ulatuse ja ühikute peale. Mis on sinu andmete väikseim ja suurim väärtus? Kas teljed on lineaarsed? Kas peaksid telge alustama nullist või kui ei, siis kas muust punktist alustamine moonutab joonisel kujutatut? 3. Vali esitluselemendid. Näiteks kui kasutad sektordiagrammi, vali sektorite värvid ja varjustus. Otsusta, mis sümboleid andmekogumite tähistamiseks kasutada. Jooniste koostamine
567 1 2 0 f ( y ) e 2 0 2 4 6 (1) 2 y y 1 0.9 5 Graafik 1. Normaaljaotusgraafik 2.2. EI W T I ( 1 3 3 3 0 1 3 1 3 4 4 0 3 3 3 3 4 2 3 0 0 0 2 0 0 4 0 4 4 0 2 2 3) mean ( I) stdev ( I) stdev ( I) 1.496 2.061 1.496 var ( I) 2.239
Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine.
y 1 2 4 8 x -2 -1 1 2 y -4 -2 2 4 x -4 -1 2 5 y 2,4 0,6 -1,2 -3 x 2 4 5 8 y 16 8 6,4 4 Pöördvõrdeline seos on esitatud tabelina. Leia võrdetegur a, kirjuta see seos valemina ning täida vastavad lüngad. x -4 -8 10 y - -2 0,8 0,5 Pöördvõrdelise seose graafik X -8 -6 -4 -2 -1 1 2 4 6 8 y -0,5 -0,75 -1 -2 -4 4 2 1 0,75 0,5 Et x0, siis graafikul puudub punkt, mille abstsiss on null. Uurime kahte graafikut Järeldus: Kui a>0, siis graafik asub I ja III veerandis Kui a<0, siis graafik asub II ja IV veerandis Graafik on hüperbool
Grenzen im Leistungssport Zu diesem Thema liegt ein Artikel mit dem Titel „Grenzen im Leistungssport“ von Dominik Schottner. Der Artikel stammt von der Internetadresse http://www.flutter.de und es ist am 11. August im Jahr 2008 veröffentlicht worden. In diesem Text geht um die Grenzen im Leistungssport. Aus Sicht des Sportwissenschaftlers Dr. Hartmut Herrmann, gibt es Grenzen im Leistungssport. Teuretisch seien 9,6 Sekunden auf der 100-Meter-Strecke möglich. Laut Text weiß man aber heute nicht, welche Zeiten der menschliche Körper am Ende erlaubt. Nach der Ansicht des Sportphysiologen sei die Chance zu klein, dass alle wichtige Faktoren in gleicher Zeit ideal sind und deshalb sei es sehr schwer, ein ideales Ergebnis zu erreichen. Ergänzend zum oben genannten Text liegt eine Grafik mit dem Titel „Weltrekorde im 100-Meter-Lauf (Männer)“ von der gleichen Internetadresse und es ist auch am 11.08.2008 veröff...
KORRUTIS ON MUUTUMATU ! Xy= a kus a on on mingi nullist erinev arv ehk siis a0 pöördvõrdelise seose põhikuju on y= a : x pöördvõrdelise seose graafikuks on hüperbool. Hüperbooliks nimetatakse niisugust punktihulka tasandil, kus iga punkti kaugused kahest kindlast punktist (hüperbooli fookused) annavad jääva suurusega vahe. X=0 on nn katkevuspunkt mida nimetatakse samuti hüperbooliks . Pöörvõrdelise seose tabel ja graafik: Y = 4:x x -4 -3 -2 -1 1 2 3 4 y -1 - 4/3 -2 -4 4 2 4/3 1
Kuressaare Gümnaasium ALBRECHT DÜRER Referaat Kuressaare 2011 Sissejuhatus Ma valisin selle kunstniku, kuna Albrecht Dürer tundus olevat päris huvitav ja tähtis tegelane renessansi ajal. Tal oli suur mõju Euroopa kunsti kujunemisel. Varem pole ma temast mitte midagi teadnud ega kuulnud.Selle referaadi tegemine oli siis päris huvitav. Tänu referaadi tegemisele sain ma päris palju uut informatsiooni ühe kunstniku kohta. Kuna Dürer oli väga tähtis inimene meie ajaloos, siis tuleb temast natuke rohkem rääkida. Loodan, et mõned inimesed saavad parema kujutluspildi tema elust ja loomingust, mis on päris muljetavaldav. Albrecht Düreri elulugu ja looming Esimene ha kuulsaim saksa renessansi suurmeister on Albrecht Dürer (1471-1528). Ta sündis Nürnbergis ja ei ole teada, kas Dürer oli sakslane või ungarlane. Dürer on loonud õlimaale, joonistusi ja akvarelle. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika. 23- aasta...
A B C D E F G H I J 1 Postkontori töögraafiku mudel 2 3 Otsustusmuutujad: mitu inimest alustab oma viiepäevast vahetust antud päeval 4 Esm 2,00 5 Teis 3,00 6 Kolm 3,00 7 Nelj 7,00 8 Rd 0,00 9 Laup 4,00 10 Püh 4,00 Vajatud lisaks 11 12 Vajatud töötajaid (orig) 17,00 13,00 15,00 19,00 14,00 16,00 11,00 13 14 Otsuse tulemus: inimene alustas tööd teatud päeval (kõrval), mitu sellist inimest on meil tööl antud päeval (ülal) 15 Esm Teis Kolm Nelj Rd Laup Püh 16 Esm 2,00 2,00 2,00 ...
Füüsika kodune kontrolltöö ,,Laserid" Kaarel Aruoja, 12. klass 2. Mis järeldub Heisenbergi täpsuspiirangust kiirgumisaja t ja kiirguva energia E kohta? - Heisenbergi täpsuspiirangust järeldub kiirgumisaja t kohta see, et see ei saa olla nulli lähedane. Kui t oleks hetkeline ehk nulli lähedane, siis kiirguv energiahulk E oleks energiaskaalas lõpmata lai (energiahulk oleks siis lõpmata suur). 3. Mida mõista kvantseisundi eluea all? Kui pikk see on? - Kvantseisudni eluiga on tegelikult kiirgussirde kestus. Kiirgussiirde kestvus on 10-9 10-8 sekundit. 6. Mida nimetatakse luminestsentsiks? Too kolm näidet, kuidas see tekkida võib. - Luminestsentsiks nimetatakse sellist aine poolt emiteeritud valgust, mis ületab (enamasti suhteliselt kitsas spektraal-diapasoonis) samale temperatuurile vastavat soojuskiirguse taset. Kolm näidet: Fotoluminestsents on protsess, mille käigus toimub valguse (footoni, valguskvandi) kiirgumine ...
Esitatud ja kaitstud praktikum koos arvutuste ja välja kirjutatud teoreetiliste materjalidega, sh vastused küsimustele, läbi tööötatud Saveljevi õpik. Õppejõu allkiri, graafikud. Viimane graafik näitab lõpmatult pika solenoidi magnetvälja graafikut
Arvutused 1. Sademe massi leidmine P = P '-P0 = 43 - 38 = 5mg 2. Konstandi k leidmine 9 9 0,001 k= = = 0,0005687 2( - 0 ) g 2 ( 2420 - 1000) 9,8 3. Vaadeldavaks ajahetkeks täielikult settinud osakese raadiuse leidmine (näitena settimiskõvera punktis A) H 0,125 r =k v =k = 0,0005687 = 2,2478 10 -5 m tA 80 4. Fraktsiooni suhtelise sisalduse leidmine settimiskõvera ordinaattelje lõikude pikkuste suhete järgi (lõikude pikkused toodud tabelis 3) OO1 2,3 Q= 100% = 100% = 11,9% OP 19,4 5. Jaotusfunktsiooni väärtuste leidmine a) r = r1 - r2 = 2,0105 10 -5 - 1,8353 10 -5 = 1,7517 10 -6 b) Q = Q2 - Q1 = 19,1% - 11,9% = 7,2% Q 7,2 c) F = = = 375...
s aadresse. Leida ka funktsiooni y ne ja maksimaalne väärtus ning funktsiooni te aritmeetiline keskmine. med lõigu algus lõigu lõpp - jaotiste arv m = (lõpp - algus) / jaotisi vutuseeskirja muutuse koht ha valemid nii, et automaatselt tekiksid x- sed vahemikus [algus; lõpp] etteantud a: us, xi = xi-1 + samm se y ja z teha valemid vastavate nide väärtuste leidmiseks iga x-i väärtuse tüübiks võtta XY (Scater) Kahemuutuja funktsiooni tabel ja graafik. Aadressid. ax bx nx hx a ay by 2 7 10 0.5 5 4 14 2 2.5 3 3.5 4 4.5 4 -2.971782 -1.955937 -0.461211 1.146436 2.473396 3.194782 5 1.289666 0.84882 0.200152 -0.49752 -1.073381 -1.386442 6 4.365402 2.873176 0.677496 -1.684058 -3.633296 -4.692977 7 3.427607 2.255947 0.531953 -1.322281 -2.852776 -3.684811
Auru temperatuur tuleb leida aurutabelist. Primaarauru rõhk pa = 1,2 ata. Sellele vastab temperatuur ta = 105 °C. Keskmine logaritmiline temperatuuride vahe kütteauru ja vee vahel: t 2 - t1 87 - 20 67 67 t = = = = = 43,2 ta - t 1 105 - 20 ln ( 4,722 ) 1,552 °C ln ln ta - t 2 105 - 87 t= 43,2 °C Joonis 1. Boileri töö temperatuuride graafik 3. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused Vee keskmine temperatuur: tkesk = ta t ; °C tkesk = 105 43,2= 61,8 °C tkesk = 61,8 °C Selle temperatuuri järgi leian veetabelist järgmised näitajad: Soojusjuhtivustegur = 0,567 kcal/m°Ch Tihedus (erikaal) = 983,2 kg/m3 Erisoojus c = 1,004 kcal/kg°C Kinemaatiline viskoossus = 0,479 10-6 m2/s Prandtli kriteerium Pr = 3,00 4. Vee voolukiirus aparaadis
LAENULEPING Käesoleva laenulepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Laenuandja nimi], registrikoodiga [registrikood] / isikukoodiga [isikukood] (mittevajalik ära kustutada), asukohaga [aadress], mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] (edaspidi: Laenuandja) ja (2) [Laenusaaja nimi], registrikoodiga [registrikood] / isikukoodiga [isikukood] (mittevajalik ära kustutada), [asukohaga [aadress], mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] (edaspidi: Laenusaaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Laen ja selle üleandmine 1.1. Laenuandja annab Laenusaajale laenu [summa] Eurot (edaspidi Laen). 1.2. Laenuandja kohustub Laenusaajale Laenu üle andma hiljemalt [kuupäev]. Laenu üleandmine toimub Laenu kandmisega Laenusaaja poolt määratud ar...
Ülesanne 4 Ohutusvaru Toode A Toode B Muutuvkulu ühiku kohta 90.- 160.- Ühiku müügihind 250.- 400.- Jääktulu ühiku kohta 160.- 240.- (müügihind-muutuvkulu) Jääktulumäär (kaks kohta peale koma) 0,64 0,60 ühiku jääktulu / ühiku müügihind Püsikulud kokku 120 000.- 270 000.- Tasuvuspunkt toodanguühikutes 750 1125 püsikulud / ühiku jääktulu Tasuvuspunkt rahas 187 500.- 450 000.- püsikulud / jääktulu määr Soovitav kasum (I) 200 000.- 300 000.- Soovitud kasumile vastav müügimaht (püsikulud + soovitav kasum) / toodanguühikutes 2000 2375 ühiku jääktulu Eeldatav käive rahas 500 000.- 950 000.- Ohutusvaru määr (3 kohta peale ...
2 0.15 0.1 0.05 0 0.1 1 10 100 Sagedus, MHz Joonis 3 Dielektrikuskadude sõltuvus sagedusest 6 7. Järeldus Dielektrilise läbitavuse ja sageduse sõltuvuse graafikust võib järeldada, et tegemist oli neutraalse dielektrikuga, sest graafik oli pea-aegu horisontaalne sirge. [1] Graafikul, kus on näidatud kaotangensi sõltuvus sagedusest võib järeldada, et tegemist on polaarse dielektrikuga, sest graafikul pole ainult langev kõver vaid kõrgematel sagedustel tan δ suureneb, sest lisaks polarisatsioonikadudele esinevad ka juhtivuskaod. [1] Saadud tulemuste alusel võib väita, et tegemist oli ebaühtlase stuktuuriga dielektriguga, seda kinnitab ka fakt, et tan δ väärtused olid suurusjärgus 10-2. [2] 8
20-40 40 5 6 6 5 0,01378 0,0091 0,01 40-60 60 5 7 4 5 0,01213 0,0059 0,01 60-80 80 4 5 2 5 0,00653 0,0038 0,01 80-100 100 4 2 2 5 0,00215 0,0024 0,01 Kokku: 25 25 18 25 5.1. Empiirilise jaotuse histogramm graafik 5.2. Hüpoteesile 4.1. vastava normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 5.3. Hüpoteesile 4.2 vastava eksponentjaotuse tiheduse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 5.4. Hüpoteesile 4.3 vastava ühtlase jaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik Kõik ühel graafikul 6. Konstrueerida samas teljestikus järgmised graafikud: 6.1 empiirilise jaotusfunktsiooni graafik
parameetrite määramine. GPS - asukoha määramise süsteem. 9. Mis tekitab vahelduvvoolu? Vahelduvvoolu generaator, töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel, muutub pinge ja voolutugevus. 10. Mis on vahelduv- ja alalisvoolu erinevused? Vv – perioodiliselt muutva suuna ja tugevusega vool. Valgustuses 50 Hz, pinge 220 V. 3 erinevat väärtust: hetk-, efektiiv-, max e amplituudväärtused. Av suund ei muutu. 11. Vahelduvvoolu graafik ja võrrand + ülesanne. i = I*m *sinωt e=E*m* sinωt u=U*m* sinωt 12. Trafo Vahelduva pinge ja voolutugevuse tõstmiseks või alandamiseks. Koosneb vähemasti kahest mähisest, südamikust, primaar- ja sekundaarmähisest. Töötamise põhimõte – muundavad ülekandeliini kõrgepinge tarvititele sobivaks 220 V pingeks. Südamiks kokkupressitud teraslehtedest, et rauakadusid vähendada.
Ratsionaal- ja irratsionaalavaldiste lihtsustamine Valemid: Lihtsusta avaldised: Leia avaldise määramispiirkond ja lihtsusta avaldis ning joonesta saadud funktsiooni graafik Lihtsusta avaldis ja kontrolli, kas väärtus on väiksem arvust, kui ?
Austraalia Geograafiline asend, riigi kuju ja kellaaja erinevus Austraalia on föderatiivne riik, mis asub Austraalia mandril ja Austraalia & Okeaania maailmajaos. Austraalial puuduvad maismaapiirid, st naaberriigid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Timor- Leste, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni saared, Vanuatu, Uus-Meremaa ja Mikroneesia Liiduriigid. Austraalia on ümbritsetud India ookeaniga läänes ning Vaikse ookeaniga ja ka väiksemate meredega(näiteks Arafura ja Timori mered põhjas, Tasmani meri lõunas). Riigi kuju on põhiliselt ovaalne, minule isiklikult meenutab see mõnglit. Üleval on riigil kaks kitsenevat otsa ning all läheb saar kahest otsast laiemaks ning parema otsa juures on väike saar. Austraalia asendi pikkus-ja laiuskraadid on 11-39 ll ja 104-154 ip ning pealinna geograafilised koordinaadid on 33° 51 S, 151° 12 E. Sydney kaugus Tallinnast on 15 226 km ning ajavahe...
olnudki suurt võimalust eksida, kui juhendit täpselt järgida. Tundub, et mul võis jääda esimene lahus korralikult läbiloksutamata, et kontsentratsioon ühtlustuks, sest teise lahjenduse optiline tihedus on võrreldes kursusekaaslaste omadega ja võrreldes ka esimese lahusega liiga väike. Rääkimata kolmandast lahjendusest, kus optiline tihedus on juba nullilähedane. Seega võis probleem suure tõenäosusega sisse tulla lahjenduste valmistamisel. Kuna kunstlikult valmistatud graafik pole täiesti korrektne, siis on kahjuks võimatu arvutada ka hüpoteetilist glükoosisisaldust (graafiku trendline ei anna arvutamiseks paraku päris korrektset valemit).
2. Millist liikumist nimetatakse ühtlaselt muutuvaks? Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Kui keha kiirus kasvab, nimetatakse liikumist kiirenevaks, kui keha kiirus kahaneb, nimetatakse liikumist aeglustuvaks. v = v0 + at, kus v – lõppkiirus, v0 – algkiirus, a- kiirendus t- aeg 3. Esitage ühtlaselt kiireneva liikumise kiiruse valem ja graafik. v = v0 + at, kus v – lõppkiirus, v0 – algkiirus, a- kiirendus, t – aeg 4. Esitage ühtlaselt kiireneva liikumise teepikkuse valem ja graafik. s = v' t 5. Sõnastage Newtoni II seadus. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. 6. Defineerige massi mõiste ja nimetage ühikud. mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust
Maa- loodusressurss Kapital – inimtööga valmistatud tootmisvahendid Investeerimine – uue kapitali tootmisprotsess Töö – inimese kehalised ja vaimsed võimed, midakasutatakse tootmisprotsessis Alternatiivkulu - näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. Tootmisvõimaluse kõver – graafik, mis näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida on võimalik toota olemasolevate tootmisfaktorite ja -tehnoloogia abil Kasvavate alternatiivkulude seadus – toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond igakord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest Majanduskasv - on tootmismahu suurenemine. Toodangu või tootmismahu all mõistetakse seejuures terves majanduses toodetud kõiki kaupu ja teenuseid. Nende väärtus arvutatakse kokku hindade abil
-Täita vahetusega; -Põhitasu % Tuleb täita plaanilise tööaega pakutud nimekirjas. Kui täidate teise ja järgnevate kordi vajutage nupule «Jätkata graafikut pärast eelmist kuud» ,kui eelmisel perioodil viimane kuupäev oli koostanud graafik-bloki läbi (aga mitte vahetust), siis säilitatakse vahetuse vastuvõetavus eelmisest perioodist. «Alustada vahetusest graafiku järgi» - Graafik-blokk. Ratsionaalselt kasutada isikute jaoks, kellel korduvad töö- ja puhkepäevad. Valige graafik ja päev, mis tuleb esimesele perioodi päevale. «-täita vahetusega» - vahetuse teatmiku läbi . Valige tabeli number, klõpsake hiirega kuupäevale ja avatakse vahetuse teatmik, mis koosneb vahetustest ja mitteilmumiste liikudest. Kolmandas osas-valige, kellele pöörduvad tingimused, mis oli formeeritud esimeses ja teises osas: -Arvestage kõiki avatud andmebaasis; -Ainult väljavalitud sissekanded. Fakt -graafik
Väga palju joonistas teeradasid. Esimesi eesti kunstnike kes rajas oma karjääri eestis. Arhailised nurgelised vormid. Suur osa on seotud Eesti valllaeveri pärandiga. 1940 oli Kristjan Raua aasta. Pühendatud kunstniku 75. Sünnipäeva. Suri 1942 . 1942 lõpetas ta ka raamatu. Talumaastikud. Kunstiliigid Tarbekunst ja kujutav kunst . k Kujutava kunsti : Maal , graafika, skulptuur. eeldab alestaskset mõtet( mõtteline) Kaali kui ka graafik kaudu Tarbekunst. Akvarell, pastell, tempera, õli, guass, akrüül ( maalikunstitehnika). Akvarell- kiht kihilt katmine, sulatus--tehnika sulatate värve Õli- katte võimega, lahustite alusel, lõuenditele, papile , paberile , puutahvlile . ( tahvel värvid Võib seinale ka panna) Paleti olemasolu Vees lahustuvad- akrüül ja guass Kattevärvid. Süsiangiin pastell pehmed paberid sobivad pastelli seenliini jaoks ta läheb nagu paberi sisse. Graafika neid on tegelikult päris palju
Saksamaa Eesti Zimbabwe Afganistaan SKT elaniku kohta (USD) SKT elaniku 35500 21 400 200 800 kohta Rahvastiku Tööstuses 47500 Tööstuses 28% Tööstuses hõivatus 41% 15% põllumajandu Põllumajanduses 3,4% Põllumajandu ses 6% ses 70% teeninduses Teeninduses 68,6% Teeninduses 53% 15% Keskmine Mehed: 76,26 Mehed: 78 Mehed: 37 Mehed:...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Telekommunikatsiooni mõõtesüsteeid ARUANNE PC Ostsilloskoop Täitja(d) Jekaterina Brõtsejeva 083933IATB Juhendaja Ivo Müürsepp Töö tehtud 02.04.2012 (kuupäev) Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... ...
docstxt/133041345291473.txt
koostis). Antropogeenne tegur on inimtegur. 3. Kuidas mõjutavad organismi valgus ja soojus? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Valgus aitab näha. Soojus aitab temperatuuri suurendada, liiga palju infravalgust on kahjulik, kuna põhjustab DNA mutatsioone ja denatureerib valke. Temperatuuri erinevuste tõttu magavad mõned loomad talveund ja linnud lendavad ära. Inimene suudab kohastuda. 4. Ökoloogilise teguri toime graafik (ökoloogiline amplituud, optimum). Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda. 1) lai ökoloogiline amplituud (erinev toit ja võib elada mitmes kohas; nt karu) 2) kitsas ökoloogiline amplituud ( kindel toit; nt panda ja kindel elukoht; nt pingviin) Optimum on teguri intensiivsus, mille toime organismi arengule on kõige soodsam. 5. Organismidevahelised suhted, selgitus, näited.
Parameetrite Liitmääramatu sed Inertsmoment #DIV/0! I, kg*m² Mida rohkem on =f(M) graafik sarnane sirgele Linear, seda ligilähedasem on saadud tulemus (idealiseeritud) teoreetilisele kujule Tuletised Jõumomendi jaoks Tuletised Nurkkiirenduse jaoks m D t h h1 D t #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0
Köögitööde õige järjestus ja ajastamine Suurköögis toodetakse igapäevaselt suuri roakoguseid lühikese aja jooksu võimalikult väikese personaliga. Toiduainete töötlemise aeg peab olema lühike, et roogade kvaliteet vastaks sellele esitatud nõudmistele. See nõuab ajakasutuse planeerimist päevaks ja ka pikemateks ajaperioodideks (siia kuuluvad ka töögraafikud). Igapäevased tööülesanded tulenevad menüüst. Menüü koostamisel võetakse aluseks kasutada olevat aega ja seda tööd, mida vastava roa valmistamine eeldab. Ajakasutuse planeerimise võib jaotada järgmiselt: • Tööplaan – mida ja millal teha • Ülesande täitmise / tegevuse ajastamine • Igapäevane töö planeerimine • Töötaja ajakasutuse planeerimine • Seadmete kasutuse planeerimine Tööplaan • Tööplaan tuleneb menüüst ja töögraafikust. Eesmärgiks on tekkinud töökoormuse ühtlane jaotamine erinevate töötajate lõikes. Menüüd koostades püüeldakse selle poole, et töömahuka...
Eduard Viiralt (Wiiralt) 20.03.1898-08.01.1954 Ursula Potivar 9.A klass Elulugu Eduard Viiralt oli eesti graafik, kes sündis Peterburi kubermangus mõisateénijate pojana. 1909. aastal pöördus perekond Eestisse, kus ta isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus Eduard valis edasiõppimiseks Tallinna Tööstuskunstikooli. Pärast Tallinna Tööstuskunstikooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases. 1922-1923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias.
Itaalia Rahvastik 1. Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur keskmine või väike riik. Selles riigis elab 60 626 400 inimest 2011. Aasta seisu järgi. See on keskime suurusega riik. 2. Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik.Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil rahvaarvu muutumist selles riigis. Rahvaarv on alates 1950. aastast tõusma hakanud ja 1985. aastat on rahvaarvu kasv aeglasemalt kasvama hakanud. Peale 2005. on rahvaarv jäänud stabiilselt seisma järgmiseks 10-ks aastaks. Prgonoositakse, et aastal 2015 hakkab rahvaarv langema ja jätkab aeglaselt langemist. Rahvastiku kasvu graafik: Inimest arv ( miljonites) Aasta 3
Täiteaste on 1. Kasutatud valem. n Q N TA vsl = 2 60 A vsl sisselaske voolukiirus(m/s) n silindrite arv kanali kohta N pöörlemissagedus(p/min) TA täiteaste Q silindri ruumala(m3) A drosseli ristlõikepindala (m2) Arvutus tulemused tabelina. rpm 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000 4500 5000 5500 6000 6500 Tabel graafiku kujul. Voolukiiruse graafik.1 ÜLESANNE 2. Lähte ülesanne. Arvutada oma auto sisselaskesüsteemis voolukiirus sisselaske kanali alguses iga 500 p/min tagant, alates tühikäigust. Auto andmed. Honda Acord 2354cc 189hp(140Kw)@6800rpm 223Nm@4500rpm SL kanal on ovaalne, otstes poolringidega, 47x35mm, mille ristlõike pindala on 0.001645m2. Mootori töömaht on 2354cm3, seega ühe silindri ruumala on 588cm3= 0.000588 m3 Täiteaste on 1. Kasutatud valem. n Q N TA vsl = 2 60 A
1. Mis on füüsika üldmudelid? Üldmudelid on objektid, nähtused, suurused. Üldmudelid keha, mida saab arvestada ning punktmass keha mille mõõtmed võib jätta arvestamata. 2. Kuidas jagunevad füüsikalised objektid? Objektid jagunevad=Väljad-mitteainelised objektid, mõjutavad teisi kehasi. 3. 4. Väljad omavad energiat/soojust/heli./ Kehad=saame uurida nende ehtiust, koostist, omadusi vastastikmõjusid. Saab kasutada aja/ruumi mõisteid. Näited: DNA,Lepatriinu,Galaktika. Füüsikalised nähtused-objektidega muutub asukoht, nt keha liigub, valguspeegeldus. Kirjeldamise viisisd=Sõltuvuse valem/Tabel/Graafik. Skalaarsed suurused neil on arvväärtus, aga pole suunda=pikkus/mass. Vektoriaalstel On suund ka, jõud, kiirendus, kiirus. Ühemõõtmeline piisab ühest pikkus mõõdust. Kahemõõtmeline Paberilehtede võrdlus. Kolmemõõtmeline, pikkus,laius,kõrgus. Omadused=FS, fundamentaalne-on teiste su...
1. Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele Ehitis on füüsiline substants-asi, koosneb materjalidest ja konstruktsioonidest. Kvaliteetne ehitis on mõistliku ehituskorralduse tulemus. 2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega Eesmärgideks: anda ülevaade ehitusturust, ehitise elutsüklist, ehituse subjektidest, objektidest ja projektidest ning nendevahelistest seostest. ehituskorraldus on omanikukeskne ehitusjuhtimine on ühiskonnakeskne ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tema tegevus toob kaasa ühiskonnale ehitaja peab alati arvestama võimalusega `toimetada' sel turu Ehitamine on majandustegevus ( ökonoomika, turundus), ehitaja on ettevõtja( juhtimine, äritegevuse alused), tuleb arvestada seaduste ja lepingutega(õiguse alused) 3. Ehitustöövõtja põhikohustused (ehitusseadus) Ehitustöövõtja on kohustatud kontrollima: 1) ehitus...
Kuressaare Ametikool Autotehnik Martin Aulik 20 auto anduri graafikut Juhendaja: Margus Kivi Kuressaare 2012 Õhuhulga anduri graafik. Kaksik-hapnikuanduri graafik. Mootori temperatuuri anduri graafik. Väntvõlli pöörlemissageduse anduri graafik. Nukkvõlli asendi anduri graafik. Detonatsiooni anduri graafik. Lamda anduri graafik. Gaasipedaali asendi anduri graafik. Lairiba hapnikuanduri graafik. Pihusti andur ja kütte temperatuuri andur: Induktiivanduri graafik. Hallianduri graafik. Gaasiklapiohje andur: Õhukulu lugeja: Välisõhurõhuanduri graafik
Ruutfunktsioonid · Ruutfunktsioon y = x² · Ruutfunktsioon y = ax² · Ruutfunktsioon y = ax² + c · Ruutfunktsioon y = ax² + bx · Ruutfunktsioon y = ax² + bx + c Ruutfunktsioon y = x² Ruutliikme kordaja on 1 30 y Graafikut nimetatakse 25 PÕHIPARABOOLIKS 20 Graafik avaneb ÜLES 15 Graafik on sümmeetriline Y - TELJE SUHTES 10 Nullkoht on punktis ( 0 ; 0 ) 5 Haripunkt on punktis ( 0 ; 0 ) 0 x -6 -4 -2 0 2 4 6 Ruutfunktsioon y = ax² Ruutliikme kordaja on a 10 y
Funktsiooni mõisted Lineaarfunktsiooni graafik on sirge. Lineaarfunktsiooni graafiku joonestamiseks peab teadma vähemalt kahe punkti koordinaate. Funktsiooni y = 3x + 1 graafik ei läbi koordinaatide alguspunkti. Kui sirge läbib punkte (2; 2) ja (5; 2), siis see sirge on paralleelne x-teljega. Kui sirge läbib punkte (3; 4) ja (3; 2007), siis see sirge on risti x-teljega. Funktsiooni y = 4x + 2 graafik ei läbi punkti (2; 10). Parabooli joonestamiseks tuleb välja arvutada rohkem kui kahe punkti koordinaadid. Ruutfunktsiooni graafik läbib y-telge ühes punktis. Parabooli ja x-telje lõikepunktide x-koordinaate nimetatakse ruutfunktsiooni nullkohtadeks. Pöördvõrdelise seose graafik on hüperbool. Sõltuvuse y = 3 : x graafiku harud paiknevad esimeses ja kolmandas koordinaatveerandis. Pöördvõrdelise sõltuvuse y = a : x graafik ei läbi y-telge.
saavutada kõikvõimalikke väärtusi (mõistlikust vahemikust) · Näiteks vastsündinud laste kaal on pidev juhuslik suurus Normaaljaotuse teke · Looduses tekkivad tunnused jaotuvad sageli normaaljaotuse järgi · Palju on objekte, mille väärtus on keskmisele lähedal, vähe objekte, mis keskmisest väga erinevad · Normaaljaotusega on näiteks Inimeste pikkus ja kaal Inimeste pea ümbermõõt ... Normaaljaotuse graafik e Gaussi kõver Esinemise tõenäosus Tunnuse suurus Normaaljaotuse omadusi 1. Sümmeetriline keskväärtuse suhtes 2. Keskväärtus, mood ja mediaan ühtivad 3. Dispersiooni suurenedes muutub graafik madalamaks ja lamedamaks 4. Graafiku alune pindala on 1 (tõenäosuste summa on 1) 5. Juhusliku suuruse väärtustest ligikaudu 68% kuulub piirkonda [EX - ; EX + ]; 95% kuulub piirkonda [EX - 2; EX + 2];
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitus instituut Geomaatika osakond Väliskaubandus: impordi ja ekspordi mahtude muutus aastatel 2004-2011 Iseseisev töö õppeaines ,,Majandusteaduste alused" MS.0142 Koostas : Anton Makarjev Juhendas: lektor Birgit Maasing lektor Helis Luik Tartu 2012 SISSEJUHATUS Eesti väliskaubanduse iseloomu määravad majanduse arengupotentsiaal ja geograafiline asend. Meie osa väliskaubanduses tugineb Eesti asukohale suurte tarbijaturgude (Venemaa, Valgevene, Ukraina, Poola jt.) naabruses, millest tulen...
"Calibration" menüüs valisime "Create", vajutasime avanenud aknas "Read OPEN" nupule ning ootasime kuni kalibreerimine on lõppenud. Seejärel vajutatime "Update" nupule. Ühendasime siduanalüsaatoriga uuritav madalpääsfilter (filtri sisendport on J1 ja väljund J2). Seadistasime vaadeldavaks sagedsuvahemikuks 0,1-27MHz. Käivitasime skaneering ("Single") ja nägime ekranil sisendpordi sobituse moodul |S11| (RL (dB)). Salvestasime saadud graafik .jpg formaadis. Salvestasime edasise võrdlemise eesmärgil sama graafik ka .XML formaadis. Joonis 1. Sisendpordi sobituse mooduli graafik. onis 1. Sisendpordi sobituse graafik 3. Ülekandetegurite mõõtmiseks tuleb siduanalüsaatorit täiendavalt kalibreerida. Selleks ühendasime DUT ja DET omavahel kaabliga, "Calibration" menüüs valisime "Create". Vajutasime avanenud aknas "read LOOP" nupule ning ootasime kuni kalibreerimine on lõppenud. Seejärel vajutatime
loga bc = loga b + loga c, kui b > 0 ja c > 0 loga = loga b loga c, kui b > 0 ja c > 0 loga bn = nloga b, kui b > 0 log a c log b c = log a b · Eksponentfunktsioon Kui y = ax, a > 1, siis on kasvav funktsioon. Tema graafik ei lõika x-telge ja graafik läbib punkti (0; 1). Kui y = ax, 0 < a < 1, siis on kahanev funktsioon. Tema graafik ei lõika x-telge ning graafik läbib punkti (0; 1). · Logaritmfunktsioon Kui y = loga x, a > 1, siis on kasvav funktsioon. Tema graafik ei lõika y-telge ning graafik läbib punkti (1; 0).
Ekstreemumkoht on argumendi väärtus, mille korral on funkts. Suurim vi vähim väärtus Ekstreemumpunkt On graafiku punkt, kus funktsioonil on kas suurim või vähim väärtus Kasvamispk nim. Argumendi väärtuste hulka, mille korral suuremale argumendi väärtusele vastab suurem funkts. Väärtus (selles piirkonnas on funkts. Graafik tõusev) Kahanemispk on argumendi väärtuste hulk, mille korral suuremale väärtusele vastab väiksem funkts. Väärtus (graafik langev) Käänupkt- punkt, millest läbiminekul joon muutub kumerast või nõgusast kumeraks. Kumeruspk argumendi väärtuste hulk, kus graafik on kumer Nõgususpk - argumendi väärtuste hulk, kus graafik on nõgus Paarisfunk graafik on sümeetriline y-telje suhtes Paaritufunk graafik on sümeetriline kordinaatide alguspunkti suhtes
Ruutvõrratuse lahendamine Heldena Taperson www.welovemath.ee Ruutvõrratuseks nimetatakse võrratust, mis esitub kujul ax 2 bx c > 0 < , , , kus a 0 Ruutvõrratuse lahendid sõltuvad diskriminandist D b 2 4ac Funktsiooni väärtused on positiivsed - graafik asub x-teljest ülevalpool > x ; x1 ; x2 ; Funktsiooni väärtused on positiivsed - graafik asub x-teljest ülevalpool > x x1 ; x2 ; Funktsiooni väärtused on positiivsed - graafik asub x-teljest
◦ Selleks et jõuda võnkumise võrrandini, vaatleme ringliikumist ◦ Kõiki selliseid võnkumisi, mida saab kirjeldada siinus- või koosinusfunktsiooni abil, nimetatakse harmoonilisteks võnkumisteks ◦ Siinusfunktsiooni argumendiks olevat suurust nimetatakse võnkumise faasiks (rad) ◦ Suurust ω, mis tiirlemise jaoks on nurkkiirus, nimetatakse võnkumise korral ring- ehk nurksageduseks ◦ Ringsageduse mõõtühik on 1 rad/s Võnkumise graafik ◦ võnkumise graafik näitab keha koordinaadi sõltuvust ajast ◦ Püstteljele kantakse koordinaat ehk võnkumise hälve ja horisontaalteljele aeg ◦ Võnkumise graafik annab liikumise kohta teavet Võnkumise energia ◦ Kuna võnkumine on liikumine, siis omab selline süsteem energiat nii kineetilisel kui ka potentsiaalsel kujul ◦ Võnkumise käigus toimub pidev energia muundumine Kontrollküsimused: ◦ Harmooniline võnkumine ja võnkumise võrrand 1. Keha teeb igas minutis 12 võnget
· Palk=Põhipalk+0,3*IKI*sgnK · K kasum 21. Täisosa funktsioon, graafik- · Arvu täisosa funktsioon · y=[x], kus [x] on suurim täisarv, mis ei ületa arvu x. · Näited: [2,5]=2; [2,9]=2; [2]=2; [-2,5]=-3; [-2]= -2; [- 3,45]=-4; [0,(9)] 22. Murdosa funktsioon, graafik- · y={x}=x-[x] · [2,3]=2 · {2,3}=0,3 · {2}=0 · {-3,75}=0,25 23. Paarisfunktsioon- · Funktsiooni, mille graafik on sümmeetriline y-telje suhtes, nimetatakse paarisfunktsiooniks · Paarisfunktsiooni tunnuseks on võrdus · f(-x)= f(x) · Paarisfunktsioonid on näiteks kõik funktsioonid kujul · y=ax2+b, y=ax2k+b (k on täisarv) · + 24. Eksponentfunktsioon, graafik y = a , kus a R ja a 1 x · . · Määramispiirkond kõik reaalarvud
5 voimendus5 s Transfer Fcn3 To Workspace4 JJo onis . Integreerimislülide skeem aeg Joonis . Integreerimislüli graafik Clock To Workspace1 Järeldus: Ideaalse integreerimislüli väljundsignaal kasvab (või kahaneb) pidevalt püsiva kiirusega. Reaalsel integreerimislülil on väljundsignaali kasvamiskiirus alghetkel null ja tõuseb pikkamööda lõpliku kiiruseni. On näha, võimenduse suurendamisega muutub graafiku tõusunurk suuremaks. 1.2. Aperioodiline lüli Sisendiks kasutada konstantset signaali.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
