3 3 d. y 3 x 4 28 x 2 9 X ;3 ; 3; 3 3 3. Joonesta funktsiooni graafik ning leia kasvamis-ja kahanemisvahemikud, ekstreemumpunktid. 2x 2 x 3, x 0 y 1 1 1 1 X ; ; X ; ; X ; 4 2 4 2
Graafik nr 1 Oktoober November Detsember Jaanuar Nädalad 40 41 42 43 44 45-48 49-52 1-5 Tegevused Laagri planeerimine Rahataotluse kirjutamine Taotluste tähtaeg 30.10 Eelarve koostamine Kokkulepete sõlminine Transpordi tellimine Kokkule ppepete Toidu tellimine sõlmimi ne Varustuse hankimine Juhtgrupi koosolekud koosolek ...
20-40 40 3 5 5 5 0,012 0,009 0,01 40-60 60 3 6 4 5 0,012 0,006 0,01 60-80 80 9 6 3 5 0,009 0,004 0,01 80-100 100 4 2 2 5 0,004 0,003 0,01 Kokku: 25 23 22 25 5.1. Empiirilise jaotuse histogramm graafik Empiiriline jaotus 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0 0-20 20-40 40-60 60-80 80-100 5.2. Hüpoteesile 4.1. vastava normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik Normaaljaotus 7 0,014
yfx x0 () - < x< 1<< reaalmuutuja funktsiooniks. Näited: f(x)=2 1x 10. Mis on funktsionaalne sõltuvus? Esitage 2 näidet! Operaatori tekitatud sõltuvust muutujate x ja y vahel nimetatakse funktsionaalseks sõltuvuseks, mida tähistatakse . Näited: << 0x 11. Mis on funktsiooni graafik? Esitage 2 näidet! 0x F-ni graafik on f-ni esitus graafilisel kujul. Funktsiooni f(x) graafik on arvupaaride (x, y), [kus y = f(x)], hulgale vastav geomeetriline kujutis koordinaattasapinnas Oxy. Näited: Võtan f-ni ja teen selle graafiku. 12. Tooge 2 näidet operaatori esitamise kohta valemiga! , 13. Demonstreerige 2 graafiku formaatimist (seadistamist) arvutil! seadete alt 14. Esitage 2 funktsionaalset seost tabelina!
Tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine Said inspiratsiioni ja ideid loodusest Tõearmastus väljendas solidaarsust teadusega Kriitilised realistid- need, kes on ühiskonna puuduste suhtes kriitilised Jean Batiste Camille Corot 1796-1857 Romantismist läks üle realismi Maalis loodust Vanim liige Barbizoni kookkonnas Maal: "Sild üle Narni" Sild üle Narni 1826 34x48 cm Pariisis Theodore Rousseau 1812-1867 Maalikunstnik ja graafik Kuulus Barbizoni koolkonda Loodusmaalid Maal "Äike Saabub", "Väike kalamees" Väike kalamees 1848-1849 20,6x30,5 cm Pariisis Jules Dupre 1811-1889 Maalikunstnik Kuulus Barbizoni koolkonda Valgusnähtustele osutas suurt tähelepanu Maalid: "Maastik lehmadega", "Lehmad vee ääres", "Suur tamm", "Äike saabub" Lehmad vee ääres 1850 65x55 cm Pariisis Charles Francois Daubigny 1817-1878 Maalikunstnik ja graafik Barbizoni koolkonna liige
Lõi enamasti säravas ultramariinses toonis pilte 57.ndast hakkas esemeid lõuendile kinnitama ja siis värviga katma Hakkas tegelema tegevuskunstnikuna Antopromeetria- värviga kaetud paljad naised surusid publiku ja orkestri saatel enda kehi vastu lõuendeid Kosmogooniad- lasi veel kuivamata värvi loodusjõududel mõjutada Tulemaalingud- põletas lõuendeid leegiheitjaga Yves Klein Käsna reljeef(1958) Robert Rauschenberg Ameerika maalikunstnik ja graafik Valged, mustad ja punased lõuendid Kasutas oma teostes rikkalikult reaalseid esemeid ja neid õlivärvidega täiendades Monogrammi-nimeline lammase topis on saanud kogu popkunsti üheks tunnuslikuks teoseks Robert Rauschen " Coca-Cola Plan" (1958) Jasper Johns Ameerika maalikunstnik ja graafik Tegi terveid seeriaid maalitud lippudest, numbritest või märklaudadest Tegi igapäevastest tarbeesemetest kunsti Tema maalitud USA lipp on saanud
90 6 6 0,010 0,00535 0,00308 100 7 8 0,010 Hüpoteetiliste histogrammide tabel. Intervall m 0-20 10 4 2,04 7,25 5 20-40 30 5 4,18 5,15 5 40-60 50 1 5,99 3,66 5 60-80 70 7 5,69 2,59 5 80-100 90 8 3,79 1,84 5 Empiirilise jaotuse histogrammi graafik Normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik. Eksponentjaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik Ühtlase jaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik Kõik jaotustiheduse ja empiirilise esinemissageduse graafikud ühes teljestikus 6. Konstrueerin samas teljestikus järgmised graafikud: a. Empiirilise jaotusfunktsiooni graafik b
60 40-60 8 0,32 7 5 0,014542 0,01 0,006077 80 60-80 2 0,08 6 5 0,009042 0,01 0,004156 100 80-100 7 0,28 3 5 0,003189 0,01 0,002842 kokku 25 1 24 25 5.1 empiirilise jaotuse histogrammi graafik 5.2 hupoteesile 4.1 vastava normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hupoteetilise histogrammi graafik 5.3 hupoteesile 4.2 vastava eksponentjaotuse tiheduse ja sellele vastava hupoteetilise histogrammi graafik 5.4 hupoteesile 4.3 vastava uhtlase jaotuse tiheduse ja sellele vastava hupoteetilise histogrammi graafik.
NORMAALJAOTUS Normaaljaotus on nii teoorias kui praktikas kõige sagedamini esinev jaotus. See jaotus eeldab, et nähtusel on mingi keskmine tase, mille ümbruses varieerub suurem osa väärtustest. Suuri kõrvalekaldeid esineb harva ja need toimuvad võrdvõimalikult mõlemale poole. Normaal- jaotus on määratud ja täielikult kirjeldatav kahe parameetriga keskväärtuse ja standardhälbe ehk dispersiooniga. Normaalajotust kujutav graafik on kellukese kujuline ja sümmeetriline keskväärtuse suhtes. Jaotust nimetatakse ka Gaussi-Laplaci kõveraks. Joonis 1. Normaaljaotus tekib siis, kui tunnuse väärtust mõjutavad väga paljud juhuslikud tegurid ja neist igaühe mõju on väga väike. Normaaljaotus on teoreetiline abstraktsioon. Eluslooduses ei ole ükski asi täpselt normaaljaotusega, kuid paljud tunnused on looduses normaaljaotusele väga lähedase jaotusega. Joonis 1. Normaaljaotuse graafik
Andmed: täpsusklass (tk) = 0,2 skaala jaotise väärtus (jv) = 150 mõõtepiirkond (mp) = 15mA lugem (l) = 81,5 Voolutugevus: l I = mp jv 81,5 I= 0,015 = 0,00815 A 150 Mõõteviga: tk I = mp 100 0,2 I = 0,015 = 0,00003 A 100 Vastus: I = ( 0,00815 ± 0,00003 ) A Ülesanne nr. 2 Firma Agilent multimeetriga tüüp 34401A mõõdeti alalissignaali. Näit piirkonnal 1000 V oli 950.525 V. Viimasest taatlusest oli möödas 1 kuu. Esita graafik: (U) mõõteviga sellel mõõtepiirkonnal, näidu U muutudes üle kogu piirkonna. Andmed: 0,033268 mõõtepiirkond (mp) = 1000 V näit U= 950.525 V taatlusest möödunud 1 kuu, seega veaklass 0,0035+0,0010 (% lugemist + % piirkonnast) Mõõteviga: U vigalugem mp viga piirkond U = + 100 100 950.525 0,0035 100 0,0010 U = + = 0,034V 100 100 Vastus:
0.799 0.318 0.558 0.095 2 300 0.799 0.318 0.558 0.184 3 350 0.856 0.318 0.587 0.273 4 400 0.799 0.288 0.543 0.362 0.744 0.182 0.463 0.451 0.744 0.262 0.503 0.541 0.644 0.154 0.399 0.631 Graafik 0.693 0.154 0.424 0.721 1.000 0.644 0.208 0.426 0.812 0.800 0.644 0.143 0.394 0.904 Rkr 1414.214 0.600 teor 0.400
I Analüütiline esitus valemi abil II Geomeetriline esitus graafiku abil III Numbriline esitus tabeli abil Tabelilisel esitamisel kirjutatakse kindlas järjekorras argumendi väärtused 1 2, , ... ,n x x x ja neile vastavad funktsiooni väärtused 1 2 , , ... ,n y y y . 7. Funktsioonide liike Paaris- ja paaritud funktsioonid: Def. Niisugust funktsiooni f x( ), mis rahuldab tingimust f (-x)= f( x) iga x puhul määramispiirkonnas X, nimetatakse paarisfunktsiooniks. Paarisfunktsiooni graafik on sümmeetriline y-telje suhtes. Def. Niisugust funktsiooni f x( ), mis rahuldab tingimust f( -x)= -f( x) iga x puhul määramispiirkonnas X, nimetatakse paarituks funktsiooniks. Paaritu funktsiooni korral f (0)= 0 . Paaritu funktsiooni graafik on sümmeetriline nullpunkti suhtes. II. Perioodilised funktsioonid: Def. Niisugust funktsiooni f (x), mis rahuldab tingimust f( x+ t)= f( x)= (t ≠ 0) iga x ja x t +
40-60 60 5 0,2 6 4 5 0,0111 0,0059 0,01 60-80 80 2 0,08 5 2 5 0,0071 0,0038 0,01 80-100 10 6 0,24 4 2 5 0,0031 0,0025 0,01 0 Keili Kajava 5.1 5.2 5.3 5.4 Kõik tihedused ja histogrammi jaotused ühes teljestikus 6. Empiirilise jaotusfunktsiooni graafik ja ühtlase jaotuse jaotusfunktsiooni graafik Keili Kajava 7. Ühtlase ja empiirilise graafiku maksimaalne erinevus: (saab ka graafikult vaadata) Hüpotees vastu võetud, sest (0,2 < 0,238). Seega üldkogumi jaotuseks on ühtlane jaotus. 8. ir 1 2 3 4 5 1.-5. 39 2 8 80 88 43,4 1578,8 6.-10
13. Suremust mõjutavad tegurid a) Põhjariikides( 3 - pingereas) b) Lõunariikides(3) 15. Nimeta kolm riiki a) milles on sündimus suur, miks b) milles on sündimus väike miks c) milles on suremus suur, miks d) milles on suremus väike, miks Demograafiline siire 16. Osata iseloomustada demograafilise ülemineku etappe kava kohaselt( Õ: lk 21 graafik) 1) ühiskond( põllumajandus-, tööstus-, infoühiskond) 2) sündivus( arvuliselt, kui graafik antud) 3) suremus( arvuliselt, kui graafik antud) 4) iive( arvuliselt) 5) lapsi ühiskonnas ( palju/ vähe) 6) eakaid ühiskonnas( palju/ vähe) 7) rahvaarv( stabiilne/ kasvab/ kahaneb) 8) kus piirkonnas esineb tänapäeva maailmas? Lisaküsimus: eluiga 17. Osata rahvastikupüramiide seostada rahvastiku ülemineku etappidega Rahvastiku soolis- ja vanuseline koosseis ning tööhõive struktuur 18. Osata lugeda ja analüüsida Õ: lk 17 rahvastiku vanuselist koosseisu Põhja ja Lõunariikides 19
filterpaberiga. Sobiva aja möödudes alustan filtrimist. Jälgin, et saadav filtraat oleks selge, mitte hägune. Juhul, ku lahus on hägune, tuleb seda uuesti filtrida. Määran nelja filtraadi optilise tiheduse spektrofotomeetril lainepikkusel 280 nanomeetrit. 2 Vastavalt optilise tiheduse väärtusele leian kalibreerimisgraafikult proovides sisalduva türosiini kontsentratsiooni. Katseandmete põhjal koostatakse graafik. Jälgitakse, et see moodustaks ühtlase sirge. Andmed Türosiini kontsentratsioon C (mg) 0.022 0,033 0,05 0,069 Graafik on illustratiivne, sest empiiriline graafik ei andnud rahuldavaid tulemusi. Arvutus: A = CTyr · 103 · V1 · V2 · 2 / t · 181 · V3 · g A1 = (0,069-0,022)*1000 * 26 * 5 * 2/ 916 * 181 * 1 *0,02 = 3,68 kat/g A2 =3,56 kat/g A3 = 3,44 kat/g Katseandmed tulid sarnased, katse võib lugeda õnnestunuks. Kokkuvõte ja järeldused
6) Teame, et aja t jooksul sooritatava nihke pikkus sõltub kiirusest. Ühtlase liikumise kiiruse valemist (1.3 ) saame nihke pikkuse avaldada kui s = vt. Paigutades selle nihke avaldise koordinaadi valemisse (1.6 ) tulemuseks seos, mis näitab auto koordinaadi sõltuvust ajast: Liikumisgraafikuks nimetatakse graafikut, mis näitab keha asukoha (koordinaadi x) sõltuvust ajast. Liikumisgraafiku horisontaalteljele kantakse aeg t ja püstteljele ajast sõltuv koordinaat x. Kiiruse graafik Ühtlase liikumise kiiruse graafik on horisontaalne sirgjoon Nihke pikkus on võrdne kiiruse graafiku alla jääva pindalaga Ühtlaselt muutuva liikumise kiiruse graafikuks on tõusev või langev sirge Ühtlaselt muutuva liikumise nihe ja liikumisvõrrand Vabalt langeva keha kiiruse ja kõrguse sõltuvus ajast (1.12') (1.19)
0.45 30 500 kraadi 15min 38 0.45 50 250 kraadi 15min 48 Andmed katsete puhul: Karastamine: Karastamis katses oli ahju temperatuur 900°C Noolutamine: 50 HRC saavutamiseks peaks ahi olema 250 kraadi. 30 HRC saavutamise jaoks peaks abi olema 500 kraadi Katsekehad olid ahjus 15 min Graafikud: Graafik 1: Kõvaduse sõltuvus süsiniku sisaldusest Graafik 2: C45E kõvaduse sõltuvus jahtumiskiirusest Graafik 3: C45E kõvaduse sõltuvus noolutus temperatuurist Karastamise käigus tekkinud struktuurid: Karastamine: C10E: Vesi jahtumine: Otse austeniidist martensiidiks. Lõppstruktuuriks jääb martensiit M. C45E: Vesi jahtumine: Otse austeniidist martensiidiks. Lõppstruktuuriks jääb martensiit M.
Pöördkehade ruumala arvutamine · Pöördehade ruumala arvutamisel kasutatakse pöördkeha poolküljeristlõike funktsioonivalemit ja määratud integraali. 1) On vaja funktsioonivalemit, millest pöördkeha moodustada. Olgu selleks y = f ( x) 2) Et leida ruumala, tuleb funktsioon võtta ruutu, selle ruutu integreerida ja korrutada - h ( f ( x) ) dx , kus integraali rajad määravad pöördkeha kõrguse x-teljel. 2 ga: V = 0 · Näide KOONUSE moodustumisest: x 1) Võtame näiteks funktsiooni y = ja määramispiirkonnaks X = [ 0; 4] 4 2) Järgmiseks leiame ruumala: 2 4 x 4 4 2 x x3 43 03 4 V = dx = dx = = - = 4 0 0 1...
k- boltmanikonstant 1.38*10²³7 J/K R- universaalne gaasikonstant 8.31 J/(mol*K) p=nkT pV= m RT M Isoprotsessid pV pV T T Isoprotsessid- nim gaasi oleku muutumist, kus üks olekuparameetritest on konstantne (ei muutu) Isohooriline protsess- gaasi oleku muutumine jääval ruumalal (teodorandipudel lõkkes) gaasi rõhk on võrdeline temperatuuriga T p T p Isohoorilise protsessi graafik on SIRGE. Ta väljendabrõhu ja temperatuuri võrdelist sõltuvust. Isobaariline protsess- nim gaasi oleku muutumist jääval rõhul (kummi kuumenemine päikese käes) rõhk on võrdeline ruumalaga T V T V isobaarilise protsessi graafik on sirge Isotermiline protsess- nim gaasi oleku muutumist jääval temperatuuril. Jääval temperatuuril on rõhk ja ruumala pöördvõrdelised p V p V
Vastus: x1 = 2 ja x2 = 3 Ruutfunktsioon - Sissejuhatus ruutfunktsiooni Praeguseks momendiks peaksid tundma niisuguseid seosei muutujate x ja y vahel, nagu a võrdeline seos y = ax, pöördvõrdeline seos y ning lineaarseos ehk lineaarfunktsioon y = x ax + b. Kordame neid seoseid. Edasi vaatame ülesandeid. 1. Joonesta võrdelise seose y = 1,5x graafik ja leia selle abil muutuja y väärtused, kui x 2; 1; 0; 1; 2; 3 . Lahendus: Kõigepealt joonestame graafiku. Teame, et sirge joonestamiseks piisab kahest punktist. Võtame x = 0. Sel juhul on y = 1,5 . 0 = 0. Saime punkti (0; 0). Olgu nüüd x = 2, siis y = 1,5 . 2 = 3. Teine punkt on (2; 3). Kanname punktid koordinaatteljestikku ja ühendame. Vaatame ainult kahte punkti, kui x = 2 ja x = 3. Ülejäänud punkid jäävad iseseisvaks tööks.
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 2 DIFRAGMAKULUMÕÕTURI TAREERIMINE Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 18.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Tutvuda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõtetega ning tareerida diafragma kulumõõtur. Sealjuures koostada tareerimiskõverad p=f1(Q) ja =f2(ReD) Kasutatud seadmed 1. Mõõtediafragma veetoru sirgel lõigul 2. Mõõtepaak veeklaasiga 3. Rõhulangu mõõteriist 4. Piesoelktriline muundur 5. Elavhõbedatermomeeter 6. Stopper Töö käik Katse viiakse läbi seitsmel erineval rõhul(1, 2, 3, 4, 5, 6, 8). Veel lastakse mõõdupaaki voolata vastavalt etteantud ajale (3 korda 2 min ...
Mool on ainehulga mõõtühik 6.02e23 samasugust osakest 86. Mis on ideaalne gaas? Ideaalne gaas on mudel, mis võimaldab klassikalise füüsika seisukohalt vaadelda suurt hulka mikroosakesi ja ühitada neid makrosuurusteks mida saab mõõta (p,V,T ja tihedus). Molekulid ideaalses gaasis on ainepunktid ja kõik põrked on absoluutselt elastsed. 87. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 88. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. Graafik p-T teljestikus ühtlaselt kasvav! 89. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 90. Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand. S m v p
1. Üldandmed Pealinn: Prantsusmaa pealinn on Pariis ja pealinna elanike arv on 2,34 miljonit. Pindala: Prantsusmaa kogupindala on 643 801 km² Joonis 1. Prantsusmaa kaart Rahaühik: Riigi rahaühikuks on euro. Lipp: Prantsusmaa lipp on sinine, valge ja punane mida on kujutatud vertikaalse trikoloorina. Need värvid süboliseerivad üheskoos vabadust, võrdsust ja vendlust. Lipu valget värvi nimetatakse kuninga värviks ning sinist ja punast loetakse Pariisi värvideks. Lipp kannab ka nime „Prantsuse trikoloor“. Joonis 1. Prantsusmaa riigi lipp Joonis 1. Prantsusmaa vapp 2. Riigi rahvaarv 2015. aasta andmete põhjal elab Prantsusmaal kokku 66,553,766 inimest, mis tähendab, et Prantsusmaa kuulub rahvaarvult maailmas 22-le kohale ja on rahvaarvult keskmine. Riigid, mis on 2015. aasta andmete põhjal Prantsusmaaga rahvaarvult peaaegu samad: Suurbritannia 64,088,222; Tai 67,976,405; Itaalia 61,855,120. 3. Rahvaarvu kasv ...
kehtib võrdus f(−x) = −f(x). Perioodilised funktsioonid. Funktsiooni f nimetatakse perioodiliseks, kui leidub konstant C > 0 nii, et iga x ∈ X korral kehtib võrdus f(x + C) = f(x). Väikseimat sellist konstanti C nimetatakse funktsiooni f perioodiks. Kasvavad ja kahanevad funktsioonid. Astmefunktsioon. Astmefunktsioon on funktsioon kujul y = xa, kus a on nullist erinev konstantne astendaja. Selle funktsiooni määramispiirkond, väärtuste hulk ja graafik sõltuvad oluliselt astmest a. Eksponent- ja trigonomeetrilised funktsioonid, nende määramispiirkonnad, väärtuste hulgad ja graafikud. Trigonomeetrilised funktsioonid y = sin x, y = cos x, y = tan x ja y = cot x radiaanides antud argumendiga x 4. Üksühese funktsiooni ja pöördfunktsiooni definitsioonid. Üksühene funktsioon – kujutis, mis seab igale argumendi x väärtusele oma määramispiirkonnast vastavusse ühe y väärtuse.
alternatiivid; ring on keskkond, temast väljuvad harud on antud tõenäosusega realiseeruvad olekud Haru lõpeb kvantitatiivse tulemiga Otsustaja kasulikkuse funktsioon Riski tingimustes tehtud otsustused ei arvesta otsustaja riskivalmidust Kasulikkuse funktsiooni muut näitab muutusi otsustaja eelistustes Mõtteline eksperiment: kas otsustaja eelistaks kindlat väiksemat tulemit või mingi tõenäosusega suuremat tulemit Kasulikkuse funktsioon · Kui kasulikkuse funktsiooni graafik on allapoole kumer, on otsustaja riskialdis · Kui graafik on ülespoole kumer, siis otsustaja on konservatiivne · Kui otsustaja kaldub riskima väiksemate summade korral, on graafikul käänupunkt
oktoober 1865 19. mai 1943) oli eesti kunstnik. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "kalevipoeg". Kristjan Raua nimeline kunstipreemia on Eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia, mida antakse välja alates 1973. aastast Eesti kunstnike Liidu ja Tallinna linnavalitsuse poolt. Kristjan Raud Jüri Arrak Jüri Arrak sündis 24. oktoobril 1936 Tallinnas.Eesti maalikunstnik, graafik ning metalli-ja filmikunstnik. Tema jutustav maailm on paradoksaalne, maalist maali kordub masktegelaskuju, mis kontekstist sõltuvalt saab uue tähenduse. Jüri Arrak Evald Okas Evald Okas on sündinud 28.novembril 1915 Tallinnas. Ta on tänaseni tegev eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu . Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude
ekstreemumit ei ole. G.17 .Kumerus, nõgusus, käänupunktid. Taylori valemi erijuhtu a=0 nimetatakse Maclaurini valemiks c ϵ (0,x)) Definitsioon: Öeldakse, et funktsiooni f (x) graafik on kumer punktis a (täpsemini punktis (a, f (a))), kui leidub punkti a selline δ - ümbrus, et funktsiooni f (x) graafik on argumendi x väärtustel ümbrusest (a- δ ; a +
Graafiku lisamine Joonista autoshape vahenditega Lisa (kaustast) pilt (.jpg/.bmp) Textbox paste Textbox Format Textbox Colors & Lines Fill Fill Effects ...Picture Graafikud koostatakse tabeli põhjal Igal tabelil peab olema päiserida Insert Slide graafiku ikoon + pealkiri Graafikus kõrvutatakse tabeli horisontaalrea andmeid. Graafiku muutmiseks: muuda tabelis andmeid (klõpsa graafikul 2 korda) Ridade ja veergude vahetamine: Aktiviseeri (klõpsa 2x) graafik nupud By Row ja By Column Andmete kustutamiseks: Aktiviseeri tabeli päis (hall) Delete Graafiku kuju muutmine: Aktiviseeri (klõpsa 2x) graafik chart type Graafiku suurust muuda pidemepunktist! Powerpointis tehtud graafiku saab kopeerida Wordi ja seal edasi töödelda! Mõõtühikud näita alati päisereal Numbri eraldaja on koma mitte punkt! 5,0 Kellaaja eraldaja on koolon 13:25 NB! Masina poolt muudetud arve (kui sisestad koma asemel punkti) saab kustutada: Edit clear all
Jälgin, et saadav filtraat oleks selge, mitte hägune. Juhul, ku lahus on hägune, tuleb seda uuesti filtrida. Määran nelja filtraadi optilise tiheduse spektrofotomeetril lainepikkusel 280 nanomeetrit. 2 3.2. Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Kaisa Rahuoja 093421 KATB-41 Vastavalt optilise tiheduse väärtusele leian kalibreerimisgraafikult proovides sisalduva türosiini kontsentratsiooni. Katseandmete põhjal koostatakse graafik. Jälgitakse, et see moodustaks ühtlase sirge. Andmed Türosiini kontsentratsioon C (mg) 0.0049 0,0029 0,0027 0,0053 Graafik on illustratiivne, sest empiiriline graafik ei andnud rahuldavaid tulemusi. Arvutus: A = CTyr · 103 · V1 · V2 · 2 / t · 181 · V3 · g
KATSEANDMED Tabel 1. Takistuse temperatuurisõltuvus Temperatuu Metalli Pooljuhi Nr. r °C takistus Ω takistus Ω 1/T lnR 0,0032 8,4664 1 30 117,7 4752,5 99 26 0,0032 8,4078 2 32 118,6 4482,3 77 92 0,0032 8,3131 3 34 119,5 4077,1 56 41 0,0032 8,2794 4 36 120,3 3942 35 43 ...
joonlaud, millimeeterpaber Skeem Töö käik 1. Lülitage sisse heligeneraatior. 2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt d. 3. Pingutage keel. 4. Pange magnet keele keskele ja muutke sagedust kuni amplituud on 1...2 cm. Mõõtke amplituud kümnes kohas ja joonistage seisuline graafik. 5. Nihutage magnet 1/4 ja 1/6 keele pikkusele ja tekitage püsivad võnkumised. Mõõtke amplituud ja joonistage graafik. 6. Mõõtke 4...5 erineva koormisega m keele põhisagedustele (n=1) vastavad generaatori sagedused. Tulemused kandke tabelisse. 7. Arvutada keele omavõnkesagedused ja võrrelda neid limbilt saadutega. 8. Arvutada lainete levimiskiirused ja nende vead. 9. Joonestada graafik. Seisulainete uurimine keelel l = .......... ± ......
Elastseks võib lugeda tõmbe-, väände-, surve-, nihke-, paindedeformatsiooni. 3. Milline seadus väljendab elastsusjõu sõltuvust elastse deformatsiooni pikkusest? Selgita lähemalt ka seadust väljendavas valemis sisalduvate suuruste sisu? Seda väljendab Hooke´i seadus- kehas tekkiv elastusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega(Fe): Fe= kl . 4. Kuidas nimetatakse uurimisalust sõltuvust ja millise kujuga on selle sõltuvuse graafik? Hooke´i seaduseks- kehas tekkiv elastusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega(Fe): Fe= kl Graafik on kõverjoon ülesse poole tõmmatud. 5. Kuidas saaks seda seadust kasutades määrata kummipaela jäikust? Mida raskem on kummi otsas olev ese seda rohkem kumm venib. Eksperimendi ettevalmistamine Venitame kummipaela riputades selle otsa raskuse. Kui tekib tasakaal on elastsusjõud võrdne rippuvale kehale mõjuva raskusjõuga. Raskuseks on kilekott veega (1 ml=1g)
4 0,24 0,56 0,42 0,56 0,21 5 0,30 0,70 0,54 0,70 0,27 6 0,36 0,85 0,61 0,85 0,31 7 0,42 0,98 0,73 0,98 0,37 8 0,48 1,12 0,80 1,12 0,40 I1 = 1 (A) I2 = 2 (A) d) Arvuti abil leitud graafik R1 = k1·(l). R = 2.3448 · l e) Arvuti abil leitud graafik R2 = k2·(l). R = 0.875 · l f) Leiame graafikult tõusnurga tangensi k1 = Tan = 2.3448 2.3 k2 = Tan = 0.875 0.9 g) Valemi abil leiame mõlema traadi eritakistuse 1 = 2.3 · 0.594 · 10-6 = 1.3662 · 10-6 1.37 · 10-6 ( · m) 1 = 0.9 · 1.961 · 10-6 = 1.7649 · 10-6 1.76 · 10-6 ( · m)
Leida tõenäosus, et kauplus sai rohkem kui kaks katkist pudelit. n=1000 p=0,003 lambda= 3 0 0,049787068 P(a) 0,42319 1 0,149361205 2 0,224041808 summa: 0,423190081 4. (5) Rahakotis on 6 münti, 2 20-sendilist ja 4 50-sendilist. Juhuslikult võeti kolm münti. Saadus raha juhuslik suurus. Leida selle keskväärtus ja dispersioon ning joonistada jaotusfunktsiooni graafik. Graa märkida ära oluliste punktide väärtused. 5. (3) Teatud automudeli läbisõit allub normaaljaotusele keskväärtusega 180000 km ja standardhälbe tõenäosus, et: a) ostetud auto läbisõit on piirides 160000 km kuni 220000km. b) ostetud auto sõidab läbi rohkem kui 250000km. c) ostetud auto ei sõida läbi rohkem kui 100000km. a) keskv. 180000 sigma 35000 x F(x) 220000 0,873451 160000 0,283855
Töö käik 1. Lülitage sisse heligeneraator (vt. juhist töökohal). 2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt d. 3. Pingutage keel juhendaja poolt määratud koormistega. 4. Pange magnet keele keskele ja püüdke saada generaatori sageduse muutmise teel keele võnkumine põhisagedusel amplituudiga 1...2 cm. Kui võnkumiste amplituud on liiga väike, suurendage generaatori väljundpinget. Mõõtke keele võnkeamplituud vähemalt kümnes kohas ja joonistege seisulaine graafik 5. Nihutage magnet 1/4 ja 1/6 keele pikkusele ja tekitage püsivad võnkumised n=2 ja n=3 korral. Mõõtke võnkeamplituudid ja joonistage lainete graafikud. 6. Mõõtke 4...5 erineva koormisega m keele põhisagedustele (n=1) vastavad generaatori sagedused fgen. Tulemused kandke tabelisse. 7. Arvutage valemiga keele omavõnkesagedused fn ja võrrelge saadud tulemusi heligeneraatori limbilt saadutega. Selgitage erinevuste põhjusi. 8
suurnikuperekondade esindajad. Arhitektuuris süntees: üksikasjadesse takerdumine, dekooriga liialdamise asemel püütakse luua suuejooneline tervik üksikosade loomuliku lülitamisega üldpilti. Donato BRAMANTE nn. Tempietto (väike kabel, Peetri kirikus) MICHELANGELO BUONARROTI Peetri kiriku projekti muutused: suurendamine fassaadis. Veneetsias A.PALLADIO Redentore kirik Veneetsias: palju sambaid, sarnasus antiiktempliga. Maal. LEONARDO DA VINCI maalija, skulptor, graafik, arhitekt, kirjanik, teadlane. Vähe maale, osad halvasti säilinud, maalid täiusliku kompositsiooniga. ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa"=,,Gioconda". MICHELANGELO BUONARROTI Vatikanis Sixtuse kabeli laemaal ja idasein. Maalid jõulised dramaatilised, dünaamilised. ,,Viimne kohtupäev". Ehitus - Veetsias olev Adrea Palladio - Redentore kirik. RAFFAEL fresko ,,Ateena kool" Vatikanis, ,,Sixtuse madonna" tahvelmaal (Dresdeni galeriis, maaliti Piacenza San Sisto kirikule altariks.)
Kirjandusliku allika järgi jääb standardniiskusel puidu tihedus männil, kuusel, seedril ja haaval vahemiku 450...600 kg/m3 [3] Katsetatud tihedate aastaringidega puidu survetugevus pikikiudu tuli õhkkuivas olekus 54,5 N/mm2 ja redutseeritud 12%-lisele niiskusele 54,3 N/mm2, immutatud puidul vastavalt 14,8 ja 33,3 N/mm2, kuivatatud puidul vastavalt 71,7 ja 71,3 N/mm2. Hõredate aastaringidega õhkkuiva puidu survetugevuseks tuli 37 N/mm2 ja redutseerides 12%-le tuli survetugevus 36,8 N/mm2. Graafik 1. järgi võib järeldada, et niiskussisalduse suurenedes puidu survetugevus pikikiudu väheneb. Samuti oleneb survetugevus ka puidu tihedusest ehk kas puit on tihedate aastaringidega või hõredate aastaringidega. Hõredate aastaringidega puidu survetugevus on väiksem. Kirjandusliku allika järgi jääb standardniiskusel (12%) puidu survetugevus pikikiudu vahemiku 30-55 N/mm2. [4] Survetugevu ristikiudu on arvutatud kaudselt, etteantud andmete põhjal. Graafik 2. järgi ei
F = 300 N F = 700 N F = 1100 N F = 1500 N F = 1900 N 6 7 8 9 0 F = 2300 N F = 2700 N F = 3100 N F = 3500 N F = 3900 N Sisukord 1. Paindemomendi epüür 3 2. Ohtlik lõik 4 3. Pingekontsentratsioonitegur 4 4. Pinge ajalist muutust näitav graafik 5 5. Pöördpainde väsimuspiir 5 6. Kohalik väsimuspiir 5 7. Kohalik väsimusgraafik 6 8. Vastus 7 2 1. Paindemomendi epüür 2. L = 140mm - varda pikkus 3. D = 1,40d - varda peenema ja paksema osa diameetrite suhe 4. FA = 3900 N - varda otsale rakendatud jõud 5. FA = FB 6. [S] = 4 - varutegur 7. Re = y = 295 MPa - voolepiir 8. Rm = 470 MPa tugevuspiir 9. Paindemomendi arvutus: 10. MA = 0 11
toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused 2009" (tulemused avaldatud aprill 2010), näeme, et ka seal on vähemuses igapäevaste toiduostude tegijad ning enamuses külastatakse kauplust 2-3 korda nädalas. Samuti on esiletõstetud, et kui 2004. aastal ostis igapäevaselt toidukaupu 31% elanikest, siis 2009. aastal vaid 18% . Graafik 1.1 Toidukaupluste külastamise sagedus Iga päev. 6 25% Mõned korrad nädalas. 16 66.7% Kord nädalas. 0 0% Paar korda kuus. 1 4.2%
Kasvavad ja kahanevad funktsioonid. Olgu D funktsiooni f määramispiirkonna alamhulk. Valime hulgast D kaks suvalist arvu x1 ja x2 nii, et kehtib võrratus x1 < x2. Kui funktsiooni f rakendamisel argumentidele x1 ja x2 võrratuse märk ei muutu, st f(x1) < f(x2), siis on f kasvav hulgas D. Kui aga funktsiooni f rakendamisel argumentidele x1 ja x2 võrratuse märk muutub vastupidiseks, st f(x1) > f(x2), siis on f kahanev hulgas D. Kasvamispiirkonnas funktsiooni graafik tõuseb, kahanemispiirkonnas aga langeb. Astmefunktsioon funktsioon kujul y = xa, kus a on nullist erinev konstantne astendaja. Selle funktsiooni määramispiirkond, väärtuste hulk ja graafik sõltuvad oluliselt astmest a. Eksponentfunktsioon on funktsioon järgmisel kujul: y = ax , kus astme alus a on konstantne ja rahuldab võrratust a > 0. Lisaks sellele võrratusele eeldame veel, et a = 1 Eksponentfunktsiooni korral X = R ja Y = (0,).
Indrek Hirv Indrek Hirv sündis 15. detsembril 1956. aastal Raplamaal Kohilas maalikunstnik Louis Paveli ja graafik Helgi Hirve pojana. Alg- ja keskhariduse sai ta Tartus ja lõpetas Tallinnas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi keraamika alal. On töötanud õpetajana Tartu Kunstikoolis ja konsultandina Tartu Kunstimuuseumis. Samal ajal töötas ta ka Hollandis raadiojaama ,,Vaba Euroopa" korrespondendina. Ta on nii Kunstnike Liidu (1985) kui ka Kirjanike Liidu (1991) liige. Graafik ja portselanimaalija Indrek Hirv tuli otsustavalt visuaalse kunsti maailmast luulesse paarkümmend aastat tagasi, kui ta 1987
13) Funktsiooni miinimum on funktsiooni väärtus miinimum kohal. 14) Kumerusvahemik vahemik, kus ükski tema punkt ei ole kõrgemal ühestki tema puutujast selles vahemikus. Tunnus: f``(x)<0 15) Nõgususvahemik vahemik, kus ükski tema punkt ei ole allpool ühestki tema puutujast selles vahemikus. Tunnus: f´´(x)>0 16) Funktsiooni nimetatakse paarisfunktsiooniks kui funktsiooni väärtused kohtadel x ja -x on võrdsed. Graafik sümmeetriline y-telje suhtes. f(x)=f(-x) 17) Funktsiooni nimetatakse paarituks kui funktsiooni väärtused kohtadel x ja -x on vastasmärgilised. Graafik on sümmeetriline koordinaatide alguspunkti suhtes. f(-x)=-f(x) 18) Asümptoodiks nim. Sirget, millele funktsiooni graafiku mingi haru läheneb piiramatult. Rõhtasümptood y=b, st. sirge tõus on 0. Püstasümptood paralleelne y-teljega Kaldasümptood y=kx+b on siis, kui leiduvad konstandid k ja b nii, et
nr 1 NIMI: Tööle lubatud: NIMI: Hinne: 1. Katsevahendid: elektrolüütkondensaator 2000F, mikroampermeeter 100A, voltmeeter 6V, akupatarei või taskulambipatarei, takisti 30-50k, stopper või sekundiosutiga kell, lüliti, ühendusjuhtmed. 2. Töö eesmärk: Koostada kondensaatori tühjenemisvoolu tugevuse ajast sõltuvuse graafik, määrata selle järgi kondensaatori laeng ja leida kondensaatori mahtuvus. 3. Teooria üldvaade: Kondensaatori mahtuvus C võrdub kondensaatori laengu q ja q katetevahelise pinge U suhtega: C = . Pinge U saab voltmeetri abil mõõta. U 4. Töö käik: 1. Koostada skeemi järgi vooluring. Elektrolüütkondensaatori ühendamisel tuleb arvestada selle polaarsust
Referaat või PowerPoint ühest konkreetsest ÖKOSÜSTEEMist Referaadi sisu peab vastama täpselt õpetaja poolt ette antud kavale. Kavapunktide sisu avate rohkete näidete varal vaadeldavast ökosüsteemist. Lisamaterjali otsite teatmeteostest. Viited peab salvestama, need lisatakse referaadi lõppu. Referaat esitage pannes ta üles Moodli keskkonda. Materjali otsimise käigus salvestage ilusaid, ja iseloomulikke pilte ökosüsteemist ja ka seal elavatest liikidest. Kui see tundub lihtsam, siis koostage PowerPoint esitlus. Teoreetiliste teadmiste saamiseks kasutate õpikuid: Bioloogia gümnaasiumile I osa või Bioloogia XI klassile (K. Kalamees) 1. Üldiseloomustus (liigivaene/rikas, peamised taime- ja loomariigid) 2. Asukoht (kliimavööde, manner jne) 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus a) Valgus (näited valguslembestest, varulembestest, öö-ja päevaloomadest jne) b) Ultraviolettkiirgus...
hr 2sin 2 hrcos v=( + ) ( a+rcos ) a+rcos 2 5) Millised on kiiruste väärtused pöördenurkade = 0 ° ja = 180 ° korral? hr v= = 4,19 m/s a+r = 0 ° hr v= = -25,13 m/s a-r = 180 ° 6) Kirjutada MATLAB-i programm, mis esitab kiiruse v graafiku funktsioonina pöördenurgast. Esitada nii kood kui graafik. syms Bx a h omega0 r fii v l v1 a = 0.7 h = 1.6 r = 0.5 omega0 = 60*pi/30 Bx = (h*r*sin(fii))/(a+r*cos(fii)) v = ((h*r^2*sin(fii)^2)/(a + r*cos(fii))^2 + (h*r*cos(fii))/(a + r*cos(fii))) * omega0 n = 100; fii = linspace (0, 2*pi, 100); for l = 1:n v1(l) = ((h*r^2*sin(fii(l))^2)/(a + r*cos(fii(l)))^2 + (h*r*cos(fii(l)))/(a + r*cos(fii(l)))) * omega0; end figure(1) plot(fii, v1) title('Liuguri kiiruse graafik') xlabel('phi [rad]') ylabel('vB [m/s]')
20-40 0,2 5,0 4 0,20 40-60 0,2 5,0 6 0,20 60-80 0,2 5,0 4 0,20 80-100 0,2 5,0 4 0,20 ∑ 25 1,6 χ2 vabadusastmete arv on f =k −h−1=5−2−1=2 χ 2kr =chiinv ( 0,10 ; 2 )=4,605 Kuna χ 2 < χ 2kr , aga 1,6< 4,605, siis võtan H 0 vastu. 5. Koostada graafikud 5.1 Empiirilise jaotuse histogrammi graafik Valimi histogramm ja graafik 0.3 0.2 pm 0.1 0 0-20 20-40 40-60 60-80 80-100 m 5.2 hüpoteesile 4.1 vastava normaaljaotuse tiheduse ja selle vastava hüpoteetilise histogrammi graafik Normaaljaotuse tihedus ja histogramm 0.3 0.0160 0.0140 0.25
3 8 ( x - µ )2 1 - 1 f norm = 2 e 2 f ühtl = 2 f eksp = e - x b-a 1) empiirilise jaotuse histogrammi graafik 2) hüpoteesile 4.1 vastava normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 3) hüpoteesile 4.2 vastava eksponentjaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 4) hüpoteesile 4.3 vastava ühtlase jaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik Kõik graafikud koos: 6. Graafikute koostamine: 1) empiirilise jaotusfunktsiooni graafik.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MHD0030 MASINAMEHAANIKA KODUTÖÖ NR. 2 Väntmehhanismi kinemaatiline analüüs ÜLIÕPILANE: KOOD: Töö esitatud: 18.03.2014 Arvestatud: Parandada: TALLINN 2015 Lähteandmed Mehhanismi vänt OA pöörleb konstantse nurkkiirusega OA 2,4 rad/s. Pikkused: OA 40 cm, AB 110 cm, AC = 45 cm (punkt C – kepsu massikese). Leida: - Mehhanismi vabadusaste; - Punkti A koordinaadid funktsioonina pöördenurgast ; - Punkti B koordinaat xB funktsioonina pöördenurgast ; - Punkti C koordinaadid funktsioonina pöördenurgast ; - Punkti A kiirus ja kiirendus; - Punkti B kiirus funktsioonina pöördenurgast ; - Arvutada kõik ülal nimetatud suurused hetkel, kus = 130. Punkti B kiirus leida analüüti...
7 Võru 13.2 12667 959.6 7.6 Valga 16.5 12261 743.1 6.1 Jõhvi 7.6 10775 1417.8 13.2 Haapsalu 10.6 10251 967.1 9.4 Keila 11.3 9763 864.0 8.8 Paide 10 8228 822.8 10.0 Arvuta Vormista tabel Tee graafik võrdlemaks elanike jaotust linnades Tee tiheduse graafik Lehekülg 1 Eesti_linnad Lehekülg 2 Eesti_linnad ela 450000 400000 350000 300000 250000 200000 150000 100000 50000 0 tihedu 3000.0 2500.0 2000.0 1500.0 1000.0 500.0 0.0 ihedus in
σ m = 470 MPa Neuber’i konstant √a = 0.5 mm0.5 Pingekontsentraatori kõverusraadius: r = 0.09 1 1 q= a = = 0.375 1+ √√ 1+ √0,5 R 0.09 Pingekontsentratsioonitegur tsüklilisel koormusel: K −1 = 1 + q (K − 1) = 1 + 0.375 · (1.75 − 1) ≈ 1.28 ≈ 1.3 4. Pingekontsentraatoriga ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutust näitav graafik Kohaliku paindepinge amplituudväärtus: σ M ax, a = K −1 * σ max = 1.3 * 76.5 = 99.45 ≈ 100 MPa Kohaliku paindepinge keskväärtus: σ M ax, m = K −1 * σ m = 1.3 * 0 = 0 MPa Joonis 3: Pinge ajalist muutust näitav graafik 5. Materjali pöördpainde väsimuspiir seosega σ-1 = 0,5Rm σ −1 = 0.5Rm = 0, 5 * 470 = 235 Mpa 6. Ristlõike B kohalik väsimuspiir , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit K = KkKmKpKtKu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
