Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus Järgneb lüütiline tsükkel Viirused... Viiruste teke ja evolutsioon Taandarenenud rakusisesed parasiidid Mingite rakkude RNA või DNA molekulid Rakud olid enne omandasid kapsiidvalkude geenid ja olemas võime liikude rakust rakku Isepaljunevast valke kodeerivast mRNA- Enne molekulist elusorganisme! Viirused... Viiruste kasutamine geenitehnoloogias Viiruse genoomis asendatakse mõni geen rakulise geeniga Viirus siseneb rakku koos lisatud geeniga Lisatud geen integreerub raku genoomiga Antud geeni pealt sünteesitakse vajalikku valku
Homoloogilised- on ehitusplaanilt sarnased organid (nt selgroogsete loomade jäsemeluud). Mandunud elundid- evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis (nt inimesel õndraluu (saba), osaline karvakte, kolmas silmalaug, silmahammas). Pseudogeenid- normaalsete, talitlevate geenide vigased ja mitteavalduvad koopiad. Fülogenees- evolutsiooniline areng, mis on talletatud iga liigi genoomis. Soe lomp Darwini teoori et elu võis tekkida iseeneslikult keemiliste protsesside taga järel mõnes soojas lombis, milles oli piisavalt ammooniumi ja fosfori sooli, ning kus toimisid valgus, kuumus ja atmosfäärielekter. Sellistes tingimustes võisid tekkinud valguühendid koonduda ja komineeruda primitiivsete eluavalduste ilmenimseni. S.Miller kuum katlake, kuumutas vee ja gaasi segu (vesiniku, metaani, ammoniaaki) ja veeaur. Gaasisegus tekitas pidevalt elektrilööke
signaalidele vastama ning järglasi saama - kõik need vastused sisalduvad DNA molekulis. Kuigi DNA on väga stabiilne molekul, juhtub aeg-ajalt, et tema kopeerimisel tehakse vigu. Enamus neist vigadest likvideeritakse ning on organismile kahjulikud. Kui kogemata mõni viga on kasulik, annab see valikut soodustava tunnuse ning tänu sellele toimub evolutsioon. Seda, et meil on olnud ühine eellane tõestab ka fakt, et inimese genoomis on umbes 200 geeni, mis on ilmselgelt bakteriaalse päritoluga. Samuti toetab seda teooriat geneetiline kood, mille abil RNA molekuli põhjal ühte valku kokku pannakse. Kui DNA kopeerimise mehhanism oleks täiesti veatu, siis oleksime need samad bakterid nagu vanasti. Kuna DNA näiteks inimesel koosneb kolmest miljardist nukleotiidist ning et seda infot oleks lihtne lugeda, on see jagatud lõikudeks, mida kutsutakse geenideks. Geen on üks osa sellest, mis
Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Miks peab puuvilju pesema kuuma veega? Kapsiid denatureerub tavaliselt 60 75° C juures. Ümbris tavaliselt peremeesraku membraanist. BAKTERIOFAAGI EHITUS Viirus, mille peremeesrakuks on bakter. GEENIDE ÜLESANDED Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi VIIRUSTE KLASSIFIKATSIOON Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid
.keskkonnaministeeriumilt Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Tuuli Levandi: Eesti on tuginenud oma senistes GMOde turule lubamist puudutavates seisukohtades teaduslikele hinnangutele (EFSA, Geenitehnoloogiakomisjon, Uuendtoidukomisjon) iga GMO liini osas eraldi. Eesti pooldab ka edaspidi lähenemist, et otsused peavad tuginema teaduslikul informatsioonil ja parimal võimalikul ekspertarvamusel. Transgeenne vasikas Juuni 2013. a juuni lõpus sündinud lehmvasika genoomis on inimese kasvuhormooni geen. Loodeti, et lehm hakkab tulevikus oma piimaga lüpsma kasvuhormooni, mida saab sealt eraldada ja kasutada erinevate haiguste ravimisel. Kahjuks suri vasikas juba sama aasta oktoobri alguses. ,,Lehmi, kelle piimast saab ravimeid toota, on maailmas veel väga vähe ja need on haruldased," selgitas Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma. ,,Samas on sellise tehnoloogia juurutamist ravimitööstuses oodatud pikisilmi see on revolutsioonilise
Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia - teadus, mis uurib viiruseid. ?Viiruste ehitus Genoom (DNA või RNA). Seda ümbritseb kapsiid ehk valguline kate. Ümbrises on aga valgud, mida on vaja selleks, et tunda ära peremeesrakk. ?Genoomis sisalduvate geenide ülesanded Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. Replikatsioonigeenid - tagavad viiruse genoomi paljunemise. Regulaatorgeenid - mõjutavad peremeesrakku ja vallutavad selle enda kasuks, suunates rakku uusi viirusosakesi tootma. Struktuurgeenid - kindlustavad viirusvalkude sünteesi. Genoom võib olla: Plussahelaline - RNA viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNNa ja seeläbi sünteesida viiruse valke, mis viivad läbi viirusgenoomi paljundamise või lähevad uue viiruspartikli koosseisu.
6.Milles seisneb viiruste lüsogeense elutsükli tähtsus? Viirus kinnitub antiretseptoritega akumembraanile_viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani_Viiruse nukleiinhappe koos kapsiidiga siseneb rakku_viirus vabaneb kapsiididst_viiruse nukleiinhape seostub peremeesraku kromosoomi 7.Milliseid haigusi tekitavad herpesviirused? DNA viirus, mis tekitab ville huultel ja teistel limaskestadel. 8.Miks peab sisaldama viiruse genoom kolme tüüpi geene? Iga viiruse genoomis on 3 tüüpi geene:replikatsiooni-,regulaator-ja struktuurgeenid.Strukt.sisaldavad infot viirusosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks. Replik.põhjal sünteesitavad ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise ja regul.saadud ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse. 9.Viiruste kasutamine. Kasutatakse omadust, et viirustel on võime viia geene ühest organismist teise.
SRY geen testiste arenguks ja mehe seksuaaltunnuste kujunemiseks vajalikku faktorit TDF 11.Mis on emaefekt? Selgita, kuidas see toimib? Olukord geneetikas, kui organismifenotüübi määrab tema ema genotüüp sõltumata tema enda genotüübist. Toimub sügoodis ja seisneb ema geenide avaldumine tulemusena ootsüüti siidud mRNA ja valkude toimes regulaatorainetena sügoodi esimestel jagunemistel. 12.Nimeta protsessid, mis põhjustavad epigeneetilisi muutusi genoomis? DNA metüleerimine, histoonide kovalentsed modifikatsioonid, genoomne imprinting, geeni vaigistaminem, X-inaktivatsioon, reprogrammeerimine, emaefekt, kloonimine jne. 13.Millist protsessi kutsutakse kromatiini remodelleerimiseks? Kuidas toimub? Kromatiini ümberkujundaminel DNA ja temaga seotud valkude kompleksi struktuuri muutmine, mis saavutatakse tavaliselt histoonide keemilise modifikatsiooniga transkriptsiooni ettevalmistavas faasis. 2 peamist mehhanismi:
kuidas sellised tunnused üle kantakse, määrata Wilhelm Johannsen (1903): N'äitas, et seemnete kaal on sõltuv nii pärilikkusest kui ka kesskonnast Sir Ronald Fisher: Näitas matemaatiliselt, et sellised tunnuste pärilikkus on seletatav mitme lookuse mõjuga tunnusele ja et selle tunnuse segregeerumine sarnane Mendeli mudelile Kvantitatiivne geneetika uurib: Kuidas pärilikkus ja keskkond määravad tunnust? Mitu geeni määravad tunnust ja kus nad genoomis asuvad? Kas geenide mõju on alati ühesugune või erinev konkreetse tunnuse korral (vaata ka genoomi konflikti) Kui geenid interakteeruvad, kas neil on additiivne efekt? Kuidas valik mõjutab kvant. tunnust ja kas valik mõjutab ka teisi tunnuseid, millised ei ole valiku objektiks olnud? Milliste ristumiste ja valikuga on võimalik saada soovitud fenotüüpe?? Et neid küsimusi lahendada on vaja: Uuritava populatsiooni suurus ja juhuvalim
Emapoolne pärilikkustüüp, haigestuvad nii pojad kui tütred, haiguse raskusaste/tunnuse väljendus sõltub selles, kui suur osa mitokondreid on kahjustunud 7. Rakutüübid, mida võimalik eristada eukarüootsetel organismidel? Too igaühe kohta näide? Protistide - Seente - Taimede - Loomade - 8. Eukarüootsele rakule iseloomulikud omadused ja protsessid? Membraaniga ümbritsetud tuum. Valkudega ühinenud DNA. Genoomis esinevad mittekodeeritavad järjestused (intronid). Iseloomulikud on membraansed organellid. Rakkude tsütoplasma ja komponendid liiguvad tänu tsütoskeleti olemasolule. Esineb endo- ja eksotsütoos. Kogu ehitus ja funktsioneerimine on keerukam kui prokarüootsetel rakkudel. Peamiselt aeroobsed. 9. Millised organellid eukarüootses rakus on ümbritsetud kahekordse membraaniga? Ühekordse membraaniga? Kahekordse membraaniga rakutuum, mitokondrid, plastiidid
Eluslooduse süsteem Süstemaatika on bioloogia teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamisega e. klassifitseerimisega süstemaatika ühikutesse e. taksonitesse. Taksoniteks nim. süstemaatikaühikut, mis ühendab organisme sarnaste tunnuste alusel ühte gruppi. Süstemaatikaühikud on: liik -> perekond -> sugukond -> selts -> klass -> hõimkond -> riik. Süstemaatikas kasutatakse hierarhilist süsteemi. St. et iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemast järku taksonisse. Taksonite nimetamiseks kasutatakse teaduslikke ladinakeelseid nimetusi. Ladinakeelsed liiginimed on kahesõnalised e. binaarsed. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Rootsi teadlane Carl Linne! (Homo sapiens, Larus ridipundus-naerukajakas) . Veel kasutatakse teaduslikke rahvuskeelseid nimesid ning kasutusel on ka rahvapärased nimetused (mesikäpp, võsavillem). Liigi moodustavad sarnased isendid, kes on võimelised omavahel vabalt ristuma ja andma vilja...
VASTUSED 1.Kõik geenid ja nende alleelid ning muud geneetilised elemendid. 2. Sõltuvalt kasvukeskkonnast võib samade geenidega taime välimus olla väga erinev, loomariigist võib näitena tuua vesikirbu, kellel sõltuvalt kiskjate olemasolust ja hulgast on/ei ole peas kiiver. 3. 1) Õige 2) Vale. Mutatsiooniline muutlikkus... 3) Vale. ... lühiajaline väikese arvukuse periood... 4. Mutatsioone põhjustavad bioloogilised tegurid. Nt: viirused, bakterid, genoomis ringi liikuvad DNA-lõigud. 5. Füüsikalised(radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus, vibratsioon). Keemilised(ravimid, kemikaalid, orgaanilised ained). 6. Pudelikaelaefekt mingi populatsiooni isendite hulk kahaneb looduskatastroofi või inimtegevuse tulemusena mõne isendini. Isendite lühiajaline väikese arvukuse periood põhjustab olulisi juhuslikke muutusi populatsiooni geenifondis. 7. 1-c 2-a 3-d 4-b
Osadel viirustel on viirusosakeste oosseisu genoom üheahelaline teistel kaheahelaline DNA või RNA. Viiruse genoom võib koosneda ühest või mitmest nukleiinhappe molekulist. Väiksemad viiruste genoomid koosnevad umbes 3000 nukleotiidist suurimad aga kuni 300 000 nukleotiidist.. 5. Millised on viirusvalkude peamised ülesanded? Viirused kasutavad oma genoomi rakusiseseks paljundamiseks paljusid erinevaid mooduseid, kuid kindlasti peab nende genoomis olema kolme tüüpe geene 1) replikatsioonigeenid, mis kindlustavad viiruse genoomi paljundamise 2) regulaatorgeenid, mis mõjutavad nakatunud raku aktiivsust selliselt, et soodustada viiruse paljunemist 3) struktuurgeenid, mis kindlustavad viirusosakeste moodustumise. 6. Millest koosneb viiruse kapsiid? Viirusosakese struktuurvalgud ümbritsevad viiruse genoomi tiheda ja tugeva kaitsva kapslina. Seda kapslit nimetatakse kapsiidiks.
kohanevad keskkonnaga ja paljunemine on aeglane 2)Arvukus kasvab kiiresti ja peaaegu kõik bakterid poolduvad 3)Arvukus püsib stabiilne 4)Surmafaas, kus toit saab täiesti otsa ja arvukus hakkab vähenema 8. Viiruste kasutamine biotehnoloogias??? Geeniteraapia-haiguse ravi siirdamise või muutmise teel. Viirused geeniteraapias: Viiruste kasutamine geenitehnoloogias põhineb nende võimel efektiivselt siseneda rakku ja kanda sinna üle enda genoom. Asendades viiruse genoomis mõne viiruse geeni rakulise geeniga, saab muuta raku omadusi inimesele sobivas suunas. Selliseid viirustel põhinevaid geenide ülekandesüsteeme nim. viirusvektoriteks. Selliseid viiruseid kasutatakse muuhulgas haiguste geeniteraapias. Paljud haigused on põhjustatud elu jooksul omandatud geenidefektidest, mis on tekkinud mutatsioonide tulemusena. Kui haiguse põhjustab geenidefekt, siis selle defekti parandamine kõrvaldab ka haiguse tekkepõhjuse. 9
kultuuride kasvatamine koormab vähem keskkonda, kasutades vähem põllumajanduskemikaale. Inimene hävitab hoogsalt looduslikke liike, kuid üritab samal ajal hakkama saada ka uute loomisega. Geneetiliselt muundatud põllukultuuridel on palju eeliseid nad on vastupidavamad putukamürkidele, taimekahjuritele ning annavad paremat saaki. Geneetiliselt muundatud mikroorganismid hoiavad meie tervist ning geeniteraapia pakub ahvatleva võimaluse parandada vigased lõigud genoomis. Paljud biotehnoloogiaga seotud ohtudest on meile veel tundmatud või halvasti teada. Nii on see tegelikult kõigi uute tehnoloogiatega, milles alul nähakse vaid suuri võimalusi. Selliseid ohte tuleb teadvustada ning nendega arvestada, kuid samas ei tohiks hirm uudse ees takistada arenemast tehnoloogial, mis võib aidata toita miljoneid näljahädalisi ning töötada välja ravimeid raskete haiguste vastu. Küsimus "milleks meile GMOd?" on naljakavõitu
BGI Shenzhen, mille sooviks on sekveneerida nii miljoni inimese, taime, mikroobi kui ka looma genoomi. Põhjused, miks koostus vead esinevad, on mitmesugused. Järjestusetükid on koostu ülesehitamisel kõrvale heidetud (märgistatud kui viga või kordus), tükkide ühinemine on toimunud vales asukohas või tükkide suund on vääralt määratud. Lugemite ühendamisel saadud kontiigid on tihtipeale lühemad, kui nad võiksid olla. Seda põhjustavad koostute jaoks raskemad piirkonnad genoomis: kordusjärjestused, polümorfismid. Samuti teatud piirkonna andmete puudumine ja vead lugemites mõjutavad kontiigide moodustamist. Genoomide hindamine toimub enamasti skäffoldide ja kontiigide arvu alusel. Teatud piisav arv pikemaid järjestusi on vajalik genoomi esindamiseks. Samuti kasutatakse nende järjestuste absoluutset ja pikkust kogu genoomi suhtes. Koostu kvaliteeti hindamiseks on enimlevinud N50 suurus, mida määratletakse kui kontiigi vähimat
generatsiooniaeg bakteritel) ja eelistab madalamat temperatuuri (ca 30 kraadi). · Seetõttu kasvab hästi seal, kus kehatemperatuur on madalam, nagu nahal. · Rakukesta glükolipiidid kustutavad hapnikuradikaale ja võimaldavad baktereil ellu jääda ja paljuneda makrofaagides. · Genoom on sekveneeritud. See on umbes 2000 geeni võrra väiksem kui M. tuberculosis'el ja paljud biokeemilised rajad on tal puudulikud. Genoomis leiti üle 1000 pseudogeeni (muteerunud geenid, mille intaktsed partnerid on tuberkuloositekitaja genoomis olemas). Reduktiivne evolutsioon, kohastumine eluga peremehe rakkudes. · Radade defektsus seletab ka seda, miks leepratekitaja nii aeglaselt kasvab ja miks teda on nii raske kasvatada. Kasvatatakse katseloomades (armadillo). Perekond Rhodococcus · Moodustab ainult substraadimütseeli, öhumütseeli ja spoore mitte. Mütseel
· Puudub rakuline ehitus · Puudub ainevahetus · Ei suuda sünteesida rakuväliselt valke 2. Täida lüngad: a) Viiruseid ümbritseb ümbris, mis on tavaliselt peremeesraku genoomist. b) Viiruse sees on genoom (DNA, nt. herpes, tuulerõuged või RNA nt. gripp, marutõbi), mis on ümbritsetud kapsiidiga. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku viia. Viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: regulaator (raku ainevahetust reguleerivad geenid), replikatsiooni (viiruse genoomi paljundamiseks vajalike valkude geenid) ja viiruse struktuurigeenid c) Kujult on viirused mitmesuguse kujuga, nt. silindrilise, ikosaeedrilise või faagi kujulised viirusosakesed d) Viirused saavad elada vaid jäigas kapsiidis väljaspool elusat rakku e) Viirused saavad paljuneda vaid elusates rakkudes
Polünukleotiidiahelad vesiniksidemed A:T 2 vesiniksidet G:C 3 vesiniksidet DNA struktuur DNA esineb paremalepöörduva kaksikheeliksina (B-DNA) Mis on geen? Geen Kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt ühe või mitme tunnuse arengu Geen DNA molekuli funktsionaalne lõik (kindel nukleotiidne järjestus), mis sisaldab informatsiooni ühe valgu sünteesiks Inimese genoomis on umbes 30 000 geeni! ekson kodeeriv nukleotiidijärjestus Intron mittekodeeriv nukleotiidijärjestus NB: GC rikastes alades geene rohkem ja intronid lühemad! DNA kromosoomides Kromosoom Struktuurselt individuaalne element rakutuumas, mille moodustavad DNA ja temaga seonduvad valgud Kromatiin Nukleoproteiidne kompleks, mis sisaldab DNA-d, valke ja RNA-d DNA kromosoomides Igal kromosoomil on oma territoorium Ka kromosoomisisene struktuur Geenirikkad alad
· Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fossiile- väljasurnud organismide jäänuseid ja jäljendeid. Mida sügavamas kihis kivistised asuvad, seda vanemad nad on. Uuringud on näidanud, et väga sügavates kivimikihtides leiduvad organismide jäänused sarnanevad vähe või ei sarnane üldse tänapäevaste organismidega. Mida pinnapoolsemate kihtidega on tegemist, seda rohkem sarnanevad organismid tänapäevastega. · Iga liigi genoomis on talletatud informatsioon tema evolutsioonilisest arenguteest ehk fülogeneesist. · Aretustulemused annavad rikkalikke tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta. Näiteks on saadud metsikust eellasest(hundist) palju koeratõuge, kes erinevad üksteisest suuruse, kuju ja käitumise poolest . · Louis Pasteur- kõik elus pärineb elusast.
Albiinomelaniinipuudega indiviid, kelle nahk on roosa ja karvad valged. Albinism retsessiivne pigmentatsioonipuue, mille tõttu karvad on valged ja nahk ülimalt UVkiirhuse tundlik. Alleel mis tahes geneetilise lookuse teisendvorm. Antibiootikumid peamiselt hallitusseente ja bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad valdavalt bakterite elutegevust. Seetõttu kasutatakse antibiotse ka bakteriaalsete haiguste ravimisel. Toodetakse ka sünteetilisi antibiootikume. Antidiureetiline hormoon ajuripatsi poolt eristatav hormoon, mis vähendab vee hulka uriinis Antigeen kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioone antikehade tekkele. Nad on enamasti valgud, nukleiinhapped või muud org.lised ühendid. Antikeha erilise ehitusega ja koostisega valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi. Akd kaitsevad organismi patogeenide eest. Antiseerum immuunseerum, mis sisaldab antikehi antigeeni vastu, seda saadakse suur...
Mitmetasandilise valiku mehhanism Valik toimub rohkem kui ühel tasemel: näiteks rakkude sees aatomite ja molekulide tasemel, kehas rakkude tasemel, seejärel kogu organismi, kogukondade ja liikide tasemel. Klassikaline näide on geenid, mis aitavad vältida kasvajate teket. Kasvajarakud paljunevad kontrollimatult ja on rakkude tasemel väga edukad, sest lühikeses perspektiivis ületavad teisi rakke. Kogu organismi tasemel on kasvaja mõju aga tihti surmav või paljunemist pärssiv. Seega on genoomis soositud muutused, mis takistavad kasvajate teket (nt pannes rakud üksteist 6 hävitama). Turuefekt On olukordi, kus erinevad organismid on spetsialiseerunud erinevatele ressurssidele ja kasutavad saadusi vahetuskaubana. See mehhanism toimib liigisiseselt ja ka erinevate liikide vahel. Näited: õistaimed ja tolmeldajad, mügarbakterid koos liblikõielistega, samblikud (foto- ja mükobiont).
bakteriofaag viiruse peremeesrakk Viirused sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot. Kuna viirused on väga väikesed, saab neid uurida vaid elektronmikroskoobiga, ning sedagi vaid paljunemise ajal. Viiruste kujud on keraja, silinderja või hulktahuka kujuga. Bakteriofaagid on aga eriskummalised oma kuju poolest. genoom liigiomases ühekordses kromosoomi komplektis sisalduv geneetiline materjal kapsiid viiruse genoomi ümbritsev valguline kate Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: 1.) struktuurgeenid sisaldavad infot viirusosakese ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks. Enamik neist kuulub kapsiidi või ka seda ümbritsevasse koostisse. 2.) replikatsioonigeenid nende põhjal sünteesitavad ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise 3.) regulaatorgeenid neilt saadud ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse. See tagab uute viirusosakeste moodustumise.
Peter J. Russell, iGenetics: Copyright © Pearson Education, Inc., publishing as Benjamin Cummings. Tsirkulaarse kromosoomi replikatsioon E. coli : 1. Kaks repl. Kahvlit moodustavad teeta sarnase struktuur () 2. Moodustuvad positiivsed superspiraalid 3. Topoisomeraasid vabastavad superspiraalid, nii et DNA saab edasi lahkneda Süntees viirustel 1. Katkemine, moodustub 5' ots kui praimer 2. Võib alata ükskõik kuskohast genoomis, võimaldab palju sünteese kiiresti 3. Viiruse kokkupanekul lõigatakse individuaalsed kromosoomid ja pakitakse DNA replikatsioon eukarüootidel Kopeeritakse rakutsükli S faasis Põhilised kontrollpunktid: 1. Raku oma suurus ja sobiv keskkond. 2. Rakk ei lähe mitoosi enne kui kogu genoom replitseerunud 3. Kromosoomid peavad olema seotud käävi tuubulitega 4. Proliferatsioni kontroll tsükliinide ja tsükliinsõltuvate kinaasidega (Cdks) Ensüümid:
Inversioon- kromosoomi osa pöördub ümber Kassikisa sündroom- 5. kromosoomist osa puudu Martin Belli sündroom- deletsioon X kromosoomist Madal IQ, hüperaktiivne, keskendumishäired 5. Genoommutatsioonid? Millest tulenevad genoommutatsioonid? Näiteid haigustest. Vastus: Duplikatsioon- DNA-lõigu kahekordistumine Insertsioon- DNA muutus, mille puhul genoomi lisandub üksikuid nukleotiide või DNA-lõike Deletsioon- muutus genoomis, mille käigus DNA-lõigud või üksikud nukleotiidid lähevad genoomist kaduma. Genoom on 23. kromosoomi paari. Peamiselt tuleneb mutatsioonide puhul, kui arv on vale. Tekivad meioosis ja mitoosis. Down’i sündroom – 21. kromosoomi kolmekordsus Edwardi tõbi – 18. kromosoomi kolmekordsus (head lauljad) Datau sündroom- 13. kromosoomi kolmekordsus Teemeri sündroom- üks X+44 kromosoomi. Ei kujune välja teisesed sugutunnused Klinefelteri sündroom- XXY 47. kromosoom
(inaktiivne/kondenseeritud). • Geen on pärilikkuse ühik, mis asub kromosoomi kindlas punktis (lookuses). DNA segment, mis kodeerib mingit kindlat RNA-d ja mRNA kaudu kindlat polüpeptiidi ning mida saab eksperimentaalselt eristada cis-trans- või komplementatsioonitestiga. • Speiser on mittekodeeriva DNA lõigud, mis asuvad tandem-korduvate geenide vahel. • Mobiilne DNA on DNA järjestused, mis võivad liikuda genoomis, muutes nende koopiate arvu või lihtsalt muutes nende asukohta, mõjutades sageli läheduses olevate geenide aktiivsust. Nende hulka kuuluvad DNA-st ülekantavad elemendid, plasmiidid ja bakteriofaagi elemendid. • Operon on genoomse DNA funktsionaalne ühik, geenide kogum, milles olevad geenid on kõik ühise regulatoorse signaali või promootori kontrolli all. • Operaator on struktuurigeenide avaldumist kontrolliv operoni osa.
77 Amitokondriaalsetel protistidel on rakud sootuks ilma mitokondriteta 78 Primaarsete plastiididega on muuhulgas rohevetikad ja maismaataimed 79 Punavetikate on tülakoidid plastiidis üksikult, mitte lamellides 80 Fükobilisoomid on punavetika varuainete säilitamise paigad kloroplasti pinnal 81 Primaarsete plastiididega vetikatel on plastiid ümbritsetud kahemembraanilise kattega 82 Plastiidide eellane on olnud vabalt elav sinivetikas 83 Plastiidi genoom on umbes 10% sinivetika genoomis suurusest 84 Nukleomorf on jäänuk eukarüootset päritolu plastiidi eellase tuumast 85 Nukleomorf esineb osadel sekundaarsete plastiididega vetikatel 86 Eugleniidid kuuluvad protistide hulka millel on ketasjate kristadega mitokondrid 87 Fototroofsed eugleniidid on pigmentatsioonilt sarnased rohevetikatega, neil on klorofüllid a ja b 88 Eugleniidide rakku katab pelliikula 89 Eugleniidide plastiid, kui see esineb, on tõenäoliselt tekkelt rohevetikas
Mutatsioon - DNA järjestuses toimunud muutused (Juhuslikud muutused ehk mutatsioonid muudavad geenide või kromosoomide struktuuri või kromosoomide arvu) (anti)Onkogeen mutantne geen, mis põhjustab kasvaja teket(takistavad kasvaja arengut) Mutatsiooonid loovad esmase päriliku muutlikkuse ning ilma mutatsioonideta ei saaks toimuda looduslik valik, poleks evolutsiooni ja vaevale elu ennastki MUTATSIOONIDE TÜÜBID Deletsioon muutus genoomis, mille käigus DNA-lõigud või üksikud nukleotiidid lähevad kaduma Duplikatsioon DNA-lõigu kahekordistamine Inversioon -Geenide järjestuse pöördumine 180º ümber oma telje ühes kromosoomis või kromosoomi osas Insertsioon DNA muutus, mille puhul genoomi lisandub üksikuid nukleotiide või DNA-lõike Translokatsioon- terved lõigud liiguvad ühest kromosoomist teise Mittepärilik muutlikkus (nt. inimese mõõtmed, nahavärvus, juuksevärv)
ensuumi aktiivsus langeb, samuti lopevad otsa vabad nukleotiidid. Neid juurde pole aga voimalik lisada. Saadud koopiate arv ulatub aga 30 tsukli jarel juba miljonitesse, mis on piisav mistahes analuusiks. PCR produkt eraldatakse lahusest elektroforeesiga agargeelis. PCR-i saab kasutada ka diagnostilisel eesmargil: teatud DNA voi RNA jarjestuse (viiruste voi bakterite) avastamiseks uuritavas materjalis voi naiteks geenidefektide avastamiseks genoomis. Tema tundlikkus on teoreetiliselt selline, et kui uuritavas materjalis on uks DNA-molekul, mille jarjestus uhtub materjalile lisatava praimeriga, siis on see avastatav. PCR on korvale torjumas DNA sondide meetodit geneetiliste haiguste uurimisel, viirusinfektsioonide tuvastamisel ja mikroobide tupiseerimisel. RNA uurimiseks ja paljundamiseks PCR meetodil on esmalt vajalik RNA transkribeerida DNA-ks, mida saab teha ensuumi-poordtranskriptaasi abil, mida leidub retroviirustest nakatunud rakkudes
Mandunud elund(vestigaalne elund e. vestiigium)-evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis. Paleontoloogia-teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fosiilide kaudu. Pseudogeen-genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. Tekib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil. Iga eukarüootse organismi genoomis on sadu või tuhandeid pseudogeene, mõned neist kümneid miljoneid aastaid vanad. Ribosüüm-katalüütilise ehk ensüümilise aktiivsusega RNA molekul. RNA-maailm-elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsioonikandjateks olid isereprodutseeruvad RNA molekulid, ribosüümid. Bioloogiline isolatsioon(ristumisbarjäär)-mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid.
põlvedele, samuti võib tekkida ka nn. superumbrohi. 4. Dolly klooniti 1997.ndal aastal, kuid nüüdseks on ta surnud kopsuhaigusesse. 5. Päriliku eelsoodumusega haigused on need, mis kujunevad välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes. Nendeks on suhkrutõbi, rasvumine, alkoholism, kopsuvähk, tsöliaakia, laktoositalumatus. Profülaktika: tervislikud eluviisid. 6. Viiruse genoomis asendatakse mõni geen rakulise geeniga, viirus siseneb rakku koos lisatud geeniga, lisatud geen integreerub raku genoomiga, antud geeni pealt sünteesitakse vajalikku valku. 7. 1) hingamisgaaside sisaldus veres 2) adrenaliin- hormoon vastuseks stressile, erutusele või teistele emotsioonidele 3) jäsemete liigutamine 8. Veresuhkrusisaldust veres reguleerib insuliin. Kui glükoosi tase veres muutub liiga kõrgeks, toodavad kõhunäärme rakud insuliini
*toimub millal? Uue ala asustamisel, looduskatastroofid *vähendab muutlikkust 2.Rajaefekt ehk asutajaefekt *uut populatsiooni rajaval isendirühmal väike arvukus *lähtepopulatsioonist vaesema genofondiga populatsiooni teke 1968. aastal[31] puhus populatsioonigeneetik Motoo Kimura uuesti lõkkele arutelud geenitriivi rolli üle, kui ta käis välja oma molekulaarse evolutsiooni neutraalse teooria, mis väidab, et enamus genoomis toimuvatest muudatustest on tingitud geneetilisest triivist, mis rakendub neutraalsetele mutatsioonidele[3]. Geenitriivi rolli evolutsiooni mõjutava jõuna on kritiseerinud John H. Gillespie[32] ja Will Provine, kes väidavad, et suurem mõju neutraalsete mutatsioonide levikule on hoopis valikul, mis veab tänu geenide aheldatusele soodsamate geenivariantidega kaasa nende külge aheldunud neutraalseid alleele.
erinevaid asju/aineid; ei nõua erilisi transportitingimusi; saab määrata mitut tekitajat samast tampoonist; genotüpeerimise võimalus 8. Millised on molekulaarsete meetodite vead võrreldes mikrobioloogiliste meetoditega?-Vajalik teada DNA järjestust; detekteerib ka surnud DNA; PCR fragmendid jäävad suhteliselt lühikeseks; DNA replikats.käigus tekivad vead; kontaminatsiooni oht; puuduvad stantartsed meetodid antibiogrammi määramiseks; mutatsioonid otsitava genoomis võivad anda valenegat.tulemusi 9. Millised on mikrobioloogiliste ja molekulaarsete meetodite sarnasused?- proov tuleb võtta kohast kus esineb tekitaja; infekts.tekitajat paljundatakse kuni on silmaga nähtav; RNA viiruste puhul transporditingimused olulised- kiirus ja temp; määrata saab sugukonna,perekonna,liigi tasemel 10. Millistel juhtudel on vajalik kasutada molekulaarseid meetodeid?- kui mikroskoopia võib anda
AcMNPV genoom on 133,894 bp pikkune ja sisaldab: 1. 337 OFR-i (pikkusega üle 150 bp), lugemisraamid paiknevad mõlemas ahelas; funktsionaalset klasterdumist ei ole. Geenid paiknevad teineteise lähedal (vahed enamasti 2-200 bp), need vahealad on AT-rikkad ja toimivad promooterite ja terminaatoritena. Introneid on väga vähe. Transkriptid (eriti hilised) on sageli struktuurselt polütsistroonsed. 2. Peale selle paikneb AcMNPV genoomis veel 8 homoloogilist kordusjärjestust (hrs, pikkusega 30-800 bp). Hr järjestus koosneb nn 60 bp kordustest, millest igaüks koosneb väga konserveerunud mittetäiuslikest 28 bp palindroomidest. Hr elemendid toimivad geeniekspressioonil enhanseritena (seondavad viiruse trans-aktivaatoried) ja osalevad viiruse DNA replikatsioonis ”origin” struktuuridena. AcMNPV kodeerib kolme valku, millel on olemas homoloogia raku DNA replikatsioonis osalevate valkudega
(Norm.emane AA ja XX 1:1; Norm.isane AA ja XY 1:2) Vastupidi imetajatele on isasel Drosophilal X kromosoom ülereguleeritud nii et transkriptsiooni tasandil on see sama mis XX emasel. Aneuploidsel kärbsel: Emane X:A 1.0 Isane X:A 0.5 Interseks 0.5 X:A 1.0 (steriilne, mõlemate sootunnustega Sõltub sellest palju x-kromosoome autosoomide suhtes on. Emaefekt: On seotud sooga, kuid ei ole määratud otseselt geenide poolt tuuma genoomis, vaid ekspressiooni profiiliga viljastatud munaraku varases arengus, mida mõjutavad munaraku tsütoplasmasse kogunenud valgud või RNA. Need on vajalikud organismi varases arengus Valgud ja mRNA on juba munarakus enne viljastamist Geenid mida nad mõjutavad on tuumas Ei ole seotud geenide või genoomi muutustega, vaid on puhtalt geeni ekspressiooni tulemus. Kui munarakk küpseb foliikulas, siis munaraku valgud, mida tsütoplasmas on terve rida,
· Geenitehnoloogia molekulaargeneetika rakendusharu DNA-fragmentide (geenide) siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. · Rekombinantne DNA DNA molekul, mis koosneb tehnogeneetiliste meetoditega ühendatud eri liikidelt pärit geenidest ning muudest järjestuslõikudest. · Transgeenne organism organism või rakk, mille genoomis sisaldub, avaldub ja pärandub järglastele teiselt liigilt pärit geen; loodud geenitehnoloogilise protseduuriga. · GMO lühend väljendist ,,geneetiliselt muundatud organism". tavakeeles populaarne väljend transgeense ehk siirdgeense organismi tähistamiseks. · Geenivektor rekombinantse DNA või RNA konstrukt, milles siiratav geen on ühendatud (tavaliselt viiruse või plasmiidi) elementidega, mis tagavad selle
Aastal 11. Viiruste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3 μm. Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). 12. Tubaka mosaiigiviirus HI-viirus bakteriofaag 13.Genoom – nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot. Kapsiid – kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Ümbris – tavaliselt peremeesraku membraanist. 14. Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: o Replikatsioonigeenid – kindlustavad viiruse genoomi paljunemise o Regulaatorgeenid – mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) o Struktuurgeenid – kindlustavad viirusvalkude sünteesi 15. Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: o DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) o RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) o DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt)
Aastal 11. Viiruste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3 μm. Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). 12. Tubaka mosaiigiviirus HI-viirus bakteriofaag 13.Genoom – nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot. Kapsiid – kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Ümbris – tavaliselt peremeesraku membraanist. 14. Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: o Replikatsioonigeenid – kindlustavad viiruse genoomi paljunemise o Regulaatorgeenid – mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) o Struktuurgeenid – kindlustavad viirusvalkude sünteesi 15. Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: o DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) o RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) o DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt)
Tegelikult võib ex vivo geeniteraapiat vaadelda kui modifitseeritud rakuteraapiat.(2) Kui autoloogilisi rakke ei ole võimalik kasutada, siis saab ex vivo geeniteraapiat teha ka heteroloogiliste (teiselt inimeselt) pärit rakkudega, lahendades immuunvastuse tekke probleemi.(2) VEKTORID DNA elementide transpordiks kasutatakse viirusevektoreid, mis on saadud viiruste geneetilise materjali modifitseerimisel, asendades viiruse genoomis mõne geeni rakulise geeniga.(1) Vektorite puhul on väga oluline, kas sisseviidud geen integreerub kromosoomi või jääb episoomina rakku.(2) Seejuures kasutatakse viiruse omadust tungida inimee rakuudesse ja viiruse nukleiinhappeseostumist peremeesraku-DNA-ga. Seega on viiruse abil võimalik rakku toimeta vajalikud geenid ja muuta raku omadusi inimesele sobivas suunas. Viiruse ohtlikkuse vältimiseks eemaldatakse neist pärilik materjal, mis tagab viiruse paljunemise.(1)
rohukonnaga- rakuhingamist määravad geenid räimega- rakuhingamist määravad geenid vihmaussiga- rakuhingamist määravad geenid toomingaga- rakuhingamist määravad geenid bakteriga- rakuhingamist määravad geenid kärbseseenega- rakuhingamist määravad geenid Pseudogeenid on organismides vanad geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. Nende geenide põhjal saab määrata liigi põlvnemislugu. Iga liigi genoomis on talletatud info tema fülogeneesist ehk evolutsioonilisest arenguteest. Keemiline evolutsioon Keemiline evolutsioon on lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete komplekside tekkimine (esimeste elusrakkudeni). Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi ja hakkas jahtuma. Keemiline evolutsioon toimus ajavahemikul 4,5- 3,5 miljardit aastat tagasi. Rakkude iseeneslik teke on võimalik, kuna tingimused Maal olid teised:
taksonitesse; bioloogilise süsteemi puhul väljendub see liikide rühmitamises perekondadesse, perekondade koondamises sugukondadesse ning nende ühendamises seltsidesse jne. Homoloogilised elundid elundid, mis on nii sama funktsiooni kui ka väljanägemisega (nt. ahvi käsi ja inimese käsi) HOX-geenid kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv ja mitmekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomis rühmiti; imetajatel on neli rühma (klastrit). Need geenid määravad organismi üldise ehitusplaani pea-saba teljel Konvergents erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega Makroevolutsioon ,,suurevolutsioon", evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite (nt. sugukondade, klasside, hõimkondade) teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine
Kordamisküsimused geneetikas loeng 12 kohta bioloogia õppesuuna tudengitele: 1. Millest on tingitud eukarüootidel tuumaväline pärilikkus? Emaefekt, Epigeneetiline pärilikkus, Mitokondriaalne pärilikkus. 2. Faktid, mis toetavad mitokondrite evolutsiooni endosümbioosi teooriat? mitokondrid on eukarüootide evolutsiooni algetappidel rakku tunginud mikroorganismid purpursed fotosünteesivad bakterid, mis on kohanenud sümbiootiliselt eluks peremeesrakus. 1,5 - 2 mljrd. aastat tagasi. tõestus: sõltumatu genoom ja valgu süntees, mtDNA sarnasus prokarüootidega (rõngakujuline, puuduvad intronid ja histoonidele pakitus), suurus, tuumast sõltumatu jagunemine (paljunevad pooldumise teel) 3. Mitokondri peamised funktsioonid (2)? Ehitus ja iseloomustus? Kloroplastide ülesanne taimerakus? Ehitus?- Ülesanne on muundada väliskeskkonnast kättesaadav energia (kas päikesevalguse või keemiliste sidemete oma) rakule sobivasse vormi. M...
61. Milles seisneb DNA-seire? Loomade genoomi uurimise arenedes on üha enam aktiviseerunud ka DNA markerite otsimine, mis seonduvad pärilike anomaaliatega. DNA markeriks võib olla anomaaliat põhjustav geen ise või geenilookus, mis on aheldunud anomaaliat põhjustava geeniga. Viimasel juhul ei ole anomaaliat põhjustav geen täpselt teada, kuid defektsete loomade genotüpiseerimisel on leitud, et teatud geenilookuse polümorfismi alusel on võimalik defektgeeni olemaolu genoomis tuvastada. 62. Geeniteraapia olemus ja põhiprotseduurid. Geeniteraapia rakendatavus koduloomadel. Geeniteraapiaga on võimalik vältida kudede siirdamisega kaasnevaid probleeme, nagu transplantaadi irdumine (äratõukamine) ja selle vältimiseks läbiviidav agressiivne immuunsupressiivne kemoteraapia. Tegemist on sarnaselt mittegeneetiliste tõrjemeetoditega defektse genotüübi kohastumuse tõstmisega normaalsete geenide lisamisega organismi
viiruse elutegevuseks vajalikku valku. Väiksemad viiruse genoomid koosnevad umbes kolmest tuhandest nukleotiidist (näit. Mõned bakteriviirused), suured aga kuni 300 000 nukleotiidist (rõugeviirus). Seega on väiksematel viirustel kuni kolm geeni ja suurimatel enam kui paarsada geeni. (Geeni keskmiseks suuruseks või arvestada 1000 nukleotiidi). Viirused kasutavad oma genoomi rakusiseseks paljunemiseks paljusid erinevaid mooduseid, kuid kindlasti peab nende genoomis olema kolme tüüpi geene A- replikatsioonigeenid, mis kindlustavad viiruse genoomi paljundamise (replikatsiooni) B- regulaatorgeenid, mis mõjutavad nakatunud raku aktiivsust selliselt, et soodustavad viiruse paljunemist. C- struktuurgeenid, mis kindlustavad viirusosakeste moodustamise. Nendelt geenidelt transkribeeritakse rakus mRNA-d, mida kasutatakse ribosoomide poolt viirusvalkude sünteesiks. Vastavalt oma funktsioonile jagunevad viirusvalgud a-
teha nende seostumist defektsete geenidega. Sellised proovid võimaldavad mis tahes elujärgul avalduvaid geneetilisi puudeid tuvastada juba enne sündi, idegi varastes embrüotes enne nende siirdamist. Üha laiemalt rakendatavaks on saanud nn. DNA-sõrmejälgede metoodika. See nimetus on tuletatud 19. sajandi lõpul avastatud nähtusest, et iga inimese sõrmejäljed on kordumatud. Inimese DNA-järjestuste uurimisel selgus, et genoomis on rohkesti muutlikke piirkondi e. lookusi, mida saab eristada fragmentide pikkuse järgi. Genoomi restriktaasidega töödeldes saadakse eri pikkusega DNA-fragmendid, mille pikkusmuster on eri indiviididel märgatavate erinevustega. Eri pikkusega DNA-fragmendid eraldatakse elektroforeesiga. Tulemuseks saadakse pilt, mis sarnaneb ribakoodiga. Suurima läbimurde DNA-sõrmejälgede metoodika arengusse tõi 1983.a. leiutatud polümeraasse ahelreaktsiooni meetodi kasutuselevõtt
Jagunevad DNA- (vaid üks DNA molekul) ja RNA-viirusteks (üks või mitu RNA molekuli). Peremeesrakust väljaspool ümbritseb iga viiruseosakese genoomi valguline kapsiid, mis annab viirustele iseloomuliku kuju. Mõnedel viirustel jääb väljapoole valkudest ja lipiididest koosnev ümbris, mis on enamasti moodustunud peremeesraku membraanist. Enamik valke on genoomi kaitseks, kuid osa aitab viiruseosakesel peremeesrakule kinnituda ja selle ümbriseid lagundada. Iga viiruse genoomis on replikatsiooni- (kindlustavad DNA või RNA paljunemise), regulaator- (korraldavad ümber peremeesrakkude ainevahetuse, tagades sellega uute viirusosakeste moodustamise) ja struktuurgeene (sisaldavad infot valkude sünteesiks; kapsiidis, ümbrises). Nii piisab kolmest geenist, kuid tavaliselt on neid rohkem. Viroidid on RNA rõngasmolekulid, mis paljunevad taimerakkudes ja põhjustavad taimehaigusi. Virusoidid on viirused, mis paljunevad ainult koos mõne teise viirusega
25. Hii ruut test. Tunnuste lahknemisel on statistilise iseloomuga, sest selles osaleb juhusliku iseloomuga tegur- gameetide paardumise juhuslikkus neis sisalduvate alleelide suhtes. Hii-ruut testi kasutatakse selleks et kontrollida kas faktiliselt saadud lahknemissuhe erineb teoreetiliselt oodatavast lahknemissuhtest statistiliselt usaldusväärselt v on erinevused juhuslikku laadi ja lahknemist võib lugeda vastavaks ootuspärasele. Kõrvalekalded teoreetiliselt oodatavatest lahknemissuhetest ilmnevad sagedamini väikese arvu vaatluste puhul. Tingitud on see juhuslike hälvete suuremast mõjust. 26.Suguliiteline pärilikkus. Sugupoolega piiratud tunnused. Tunnuseid, määravad geenid asuvad sugukromosoomides ja need päranduvad edasi kas X või Y kromosoomiga. nim.suguliitelisteks.Sellised geenid asuvad peamiselt X-kromosoomis. Seepärast avaldub retsessiivne aleel suguliiteliste geenide korral alati heterogameetsetel (XY) sugupoolel, sest vastav ...
kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms tingimuste talumises. Paleontoloogia teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu. Pseudogeen genoomi DNA nukleotiidjärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. Tekib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil. Iga eukarüootse organismi genoomis on sadu või tuhandeid pseudogeene, mõned neist kümneid miljoneid aastaid vanad. Ribosüüm katalüütilise ehk ensümaatilise aktiivsusega RNA-molekul. RNA-maailm elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsioonikandjateks olid iseprodutseeruvad RNA-molekulid, ribosüümid.
* peavad olema polümorfsed (et oleksid informatiivsed) * peavad olema ühe lookuse markerid (selge arv ja asukoht) * neutraalsed (et puuduks valik) * erinevates kromosoomides (sõltumatud) 2. Isikutuvastamisel kasutatavad RFLP, STR ja SNP markerid: eelised ja puudused. RFLP - restriction fragment length polymorphism STR short tandem repeats: eelistatuimad geneetilised markerid, kuna on hõlpsalt ja kiiresti analüüsitavad, genoomis küllalt sagedased, erinevates populatsioonides sagedased, kodominantsed, väikese suurusega, võimalik multipleks analüüs, PCR võimaldab kasutada väga väikeseid proovikoguseid, degradeerunud DNA analüüsitav. Polümorfsuse probleemist üle saamiseks on vaja analüüsida paljusid erinevaid lookusi, et viia kahtlusaluste ringi võimalikult väikeseks. SNP lookuste puhul on eriti palju erinevaid
avaldumise õiges koes ja sobival ajal *Lisanduvad kaod, mis tulenevad embrüosiirdamisega seotud riskidest. Kogu protseduur on suuresti õnnemäng, kus soovitav tulemus saadakse suure korduste arvuga. *Nii saadakse õnnestunud geenisiirdega loom tavaliselt 100-200 katsetuse tulemusena. Seetõttu maksab talitleva inimgeeniga elujõuline transgeenne hiir 200-300 tuhat krooni. Suurimad probleemid on seotud geenikonstruktide integratsiooniga retsipiendi genoomis. Neid võib genoomi siseneda mitu koopiat suvalistes lookustes. Sealjuures võivad nad põhjustada eluohtlikke mutatsioone peremeesorganismi enda geenides. *Eelöeldust on mõistetav, et transgenees inimesel on nii teaduslikust kui ka eetilisest küljest vastunäidustatud, vähemalt geenitehnoloogia tänapäevase taseme juures. Transgeensete taimede loomine ·üldiselt lihtsam kui loomadel ·Transgeenseid taimi luuakse lähtudes põllumajanduslikest eesmärkidest:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
