2. Iseloomusta lühidalt erinevaid evolutsioonivorme Füüsikaline elementaarosakestest tekkisid aatomid. ,,Suure paugu" hüpotees. Keemiline tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid. Lihtsatest molekulidest moodustuvad keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Bioloogiline elu areng esimesest elusolendist inimeseni. Hüpotees, et esmase elu päriliku info kandja oli RNA. Sotsiaalne inimühiskonna areng. 3. Keemiline evolutsioon joonised lk 58 ja 59 4. Nimeta 5 evolutsioonitõendit ja selgita: kivistised uuemad kivistised on tänapäevase ehitusega, rudimendid elundid, mis on kaotanud oma algse funktsiooni, mis esines nt eellastel (nt ussiripik, tarkushambad) 5. Homoloogilised ja analoogilised organid mõiste Homoloogiline organ sarnane ehitus, kuid funktsioon on erinev (nt selgroogsetel jalg, loib, tiib)
EVOLUTSIOON- üldises mõttes mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. EVOLUTSIOONITEOORIA- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON- ehk kosmiline evolutsioon on areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ning universumi kujunemiseni. KEEMILINE EVOLUTSIOON- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke. BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- elu areng Maal. FOSSIIL- kunagi elanud organismide kivistunud jäänused või jäljendid. PALEONTOLOOGIA- teadus, mis uurib möödunud aegadel toimunut fossiilide ehk kivististe kaudu. GEOKRONOLOOGIA- geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe
evolutsiooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsioonilisi muutusi iseloomustab kindel suund ja pöördumatus. 4 evolutsioonivormi: 1) füüsikaluine evolutsioon- ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni 2) keemiline evolutsioon- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni 3) bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolestest inimeseni 4) sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu päritolu: keemiline evolutsioon maal kulges tingimustes, mis oluliselt erinesid praegusaegsetest. Evolutsiooni tõendid: elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Erisuguste liikide võrdlus näitab, et neil võivad olla põhijoontelt sarnased elundid. Rudimendid- ei ole
need tänapäevastest organismidest. J.B. de Lamarck- elu tekkis Maal isetärkamise teel ja see on pidevas arengus. Esimene tendents oli täiustumistund ja teine kohanemisvõime elutingimustega. ,,Zoloogia-filosoofia" 1809. Darwin-evolutsiooni teooria looja. Liigid ei ole loodud, vaid nad põlvnevad varem Maad asustanud liikidest. Liikide muutumise peamiseks põhjuseks oli looduslik valik. 1859 ,,Liikide tekkimisest" Evolutsiooni vormid: 1) Füüsikaline evolutsioon, 2) Keemiline evolutsioon 3)Bioloogiline evolutsioon. 4) Sotsiaalne evolutsioon. Evolutsiooni tõendid: 1) paleontoloogilised uuringud 2) anatoomilise ehituse võrdlus 3) molekulaargeneetilsed võrdlused 4)organismide lootelise arengu võrdlus 5)geneetiline võrdlus 6)biogeograafilised tõendid näitavad, et organismide levik on seotud kindlate piirkondadega. 7) kultuurtaimede ja loomade sordi ning tõuaretus. Tänapäeval puuduvad Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: 1) hapnik ,,põletaks" ära
Evolutsioon 2.1. Evolutsiooniteooria kujunemine. Evolutsioon(ld. Lahtirullumine) tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. 4 evolutsioonivormi: · Füüsiline · Keemiline · Bioloogiline ehk bioevolutsioon · Sotsiaalne Georges Cuvier(1769-1832) tegi kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Jean-Baptiste de Lamarck(1744-1829) 1
1) Selgita evolutsiooni mõistet? Evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioons. 2) Millised on 3 põhiseisukohta elu tekke kohta Maal? On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. 3) Nimeta 4 evolutsioonivormi ning selgita milles need seisnevad? Füüsikaline evolutsioon elementaarosakestest tekkisid aatomid. Umbes 5milj aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 milj aastat tagasi planeet Maa. Keemiline evolutsioon lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ainete kompleksid. Aatomitest on tekkinud molekulid. Bioloogiline evolutsioon Elu areng esimestest elusolenditest inimesteni. Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna areng. 4) Kirjelda, millised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi?
Evolutsioon I Eluteke Inimesed on elusolendid. Elu on välja arenenud lihtsatest vormidest. Inimesed ja bakterid koosnevad samadest keemilistest elementidest. Kõik elusolendid on liikumisvõimelised ja võimelised kasvama. Enamus mutatsioone on hävitavad. Neli ja pool miljardit aastat tagasi tekkis Maa. Elu poleks suutnud areneda selliseks, kui poleks olnud taimi. Imetajad arenesid trastiliselt erinevates suundades. Esimesed puudel elavad elusolendid tekkisid 50 miljardit aastat tagasi. Elusolendid, kes harjusid elama tasandikel on inimeste eellased. Kehaliste muudatustega kaasnes rida muudatusi ka koljuehituses. Esimene humanoid elas tasandikel. Ajumaht oli umbes sama suur nagu gorillal. 2,4 miljonit aastat tagasi tekkis niiöelda suutlik inimene ja ajumaht umbes pool meie omast. II Liikide teke Liigiteke tähendab kahe populatsiooni vahelise bioloogilise ristumisbarjääri teket. Uute liikide ...
Vetikad (puuduvad koed, keha ei jaotata organiteks -> Samblad(kattekude, tugikude, juhtkude, vars, leht, annab TURBA)-> Sõnajalgtaimed(juur, juhtkude, annab KIVISÜTT, paljuneb eostega)-> Paljasseemne taimed(okastaimed: seeme, pung, annab PUITU, koos mägede tekkega) -> Katteseemnetaimed(õistaimed: õis, vili, rohttaimed) Evolutsiooni protsessid: Põlvkonnad ei muutu sest: 1. isend · Populatsioon on väga suur 2. liik · Ristumised on vabad 3. populatsioon · Mutagenees puudub 4. kooslus · Populatsioon on isoleeritud 5. biosfäär · Puudub looduslik valik Geneetilise muutlikkuse allikad: 1. . Mutatsioonid *geenmutatsioon *generatiivsed mutatsioon...
EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvunemise kaudu nimetatakse bioloogiliseksevolutsiooniks. Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad, linnud, erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduseteguritega näit: väga külm talv, metsapõlengus kiiremad ja tugevamad loomad suudavad põgened. Taimed: võilill, päevalill- palju seemneid ainult üksikutest kasvab taimi Loomadel: kalad, linnud, haug 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad...
Evolutsiooniteooriad Kuna kristlik maailmavaade õpetas uksuma autoriteetide ideesi ja ei lubanud kahelda piiblis kirjapandus, siis jäi evolutsiooniline mõtlemine kauaks tahaplaanile. Prantsuse loodusteadlane GEORGES-LOUIS LECLERC DE BUFFON koostas 44-köitelise loodusloo entsüklopeedia ning seadis kahtluse alla piibli väite, et Maa on vaid 6000 aastat vana. Tema arvates arenesid liigid suhteliselt väikesest hulgas eelliikidest, kuid ta ei suutnud esitada piisavaid tõendeid. Rootsi teadlane CARL VON LINNÉ nentis küll liikide omavahelise ristumise võimalust (ta oli seda taimede peal märganud), ent uskus, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. LAMARKISM JEAN BAPTISTE LAMARCK Ta arvas, et lihtsaid eluvorme tekib looduses iseenesest kogu aeg juurde ja ajapikku arenevad neist üha keerukamad eluvormid. Ta arvas, et liigid kohanevad keskkonnaga ja muutuvad, kui nende elu jooksul omandatud tunnused päranduvad...
Liikide järkjärgulist muutumist põlvkondade jooksul nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsioonilised muutused toimuvad pika aja, paljude põlvkondade, jooksul. Evolutsioon tänapäeval aretus ehk selektsioon. Uute tõugude ja sortide kujundamine, erineb loodusliksut sest inimene suunab vastavalt oma tahtele. Põhjustab Organismid kohastuvad, st omandavad antud keskkonnatingimustes kõige sobivamad pärilikud tunnused, mis soodustavad ellujäämist ja paljunemist. Ellu jäänud isendid annavad järglasi ja järgmistes põlvkondades muutuvad nende tunnustega isendid valdavaks ning nii võib kujuneda uus liik. Isegi samades tingimustes ühes rühmas elavad ühte liiki isendid pole täiesti sarnased. Evolutsioonis on tähtis pärilik muutlikkus. Kui mutatsioon on selline mis suurendab organismi ellujäämisvõimalust siis antakse see edasi järgmistele põlvkondadele. Olelusvõitlus. Pole füüsiline vaid kaudne. Organismid peavad konkureerima eluks vajal...
Elu areng maal: Ürgeoon Aeglased muutused. Alguses oli suur punane pall, mis hakkas jahtuma. Tekkis vesi. Karmid tingimused, elusolendid jäid ellu vaid maakoores. Algas eeltuumsetest Prokarüoodid- (esimesed elusolendid, bakterid) Stromatoliidid- esimene elutegevus maal Fotosüntees, said hapnikku siduda, et tekiks rakuhingamine. Proterosoikum Tulid juba päristuumsed. Punavetikad ja pruunvetikad. (taimeriigi ajastu algus) Kambrium Selgrootud (käsnadest kuni ussideni, kõik kes tänapäeval olemas on) meritähed jne... Vetikad (taimedest) Seened (organism, mitte taim) Ordoviitsium Mere taandumine (vetikad ja taimed kolisid maale) Kambriumi elustikku areng Esimesed selgroogsed (kalade kujunemine) Lõppes jääajaga (60% liikidest suri välja) Silur Taimed arenesid maale. Lülijalgsed (skorpionid) Loomad tänapäevaga sarnasemad. Devon Hulkjalgsed, putukad Karbon Kahepaigsed, ilmusid väiksed roomajad.Kiilid. Kivisüsi Perm Paljasseemne taimed, o...
Sisukord Sissejuhatus Taimed pärinevad rohevetikatest, mis on ülejäänud vormidega parafüleetiline rühm ning mida arvatakse kord taimede, kord protistide hulka. (parafüleetiline rühm - organismide rühm, millesse kuulub ka kõigi teiste rühma liikmete viimane ühine eellane, kuid mingi osa tema järglastest ei kuulu sellesse rühma, nt: protistid ja kalad). 2 Taimeriigi evolutsioon Esimesed kõige algelisemad taimed olid ainuraksed (tuumata organismid) vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Nendeks olid: Klorella Koppvetikas Pleurokokk Umbes üks miljard aastat tagasi enne kambriumi algust tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid
muutnud inimese genoomi sellisel määral, et veel 2000 aastat tagasi olid geneetilised haigused haruldased. Teadlased väidavadki, et radioaktiivne kiirgus on üks muutlikkuse peamisi põhjustajaid, sest kiirgus tekitab geneetilisi mutatsioone. Väidetakse, et inimese arengu jooksul on tema rüht muutunud järjest püstisemaks. Sellise arengu tõttu on inimesel teistest imetajatest proportsionaalselt suurem vaagnaluu, sest see aitab toestada tänapäeval juba 190cm pikki indiviide. Evolutsioon, aga kestab edasi ja väga raske on prognoosida, milline näeb välja inimene 10000 aasta pärast. Oletatakse, et inimese ajumaht suureneb veelgi ning tulevikus näevad inimesed välja nagu praegu ,,vesipead".
Algus (milj. aastat Kestvus (milj. Aegkond Ajastu tagasi) aastat) Kvaternaar 2 2 Uusaegkond Neogeen 22,5 20,5 Paleogeen 65 42,5 Kriidiajastu 136 71 Keskaegkond Juura 192,5 56,5 Triias 225 32,5 Perm 280 55 Karbon ...
Primaadid on esikloomalised(imetajad). Hõlmab ahve ja poolahve. Pa hulka kuuluvad ka inimlaadsete olevuste ülemsugukond, kuhu kuuluvad inimesed. P seltsis on 3 sugukonda: gibonlased(20mln), inimavlased ja inimlased. Inimene(kahel jalal, kolju suur ümar, s-kuj selrog, laienen rinnakorv, eesjäs lüh taga pik, mitte nii karvane, laps taandar, aren aegl, suhtl kõne kiri sots mälu). Simp (väike piklik, sr ühe kõverusega, rk kitsam, hüüded zestid). Arukas inimene (homo sapiens)e nüüdisinimene Aaf, lõun pool saharat 250- 200th a tagasi. Kolju oli ümar, laup kõrge, väikesed hambad jne. Tööriistad muutusid paremaks ja nad arenesid. Aaf rändasid aas u 100 50 th a tag. Eur jõudsid 45-40th a tagasi. Ja peale seda Am. Am tõi kaasa mitme suurimet hävingu. Rännete ja geog erald tõttu tekkisid erinevad rassid. Neander suri välja nüüdisinim survel. 50-40th a tagasi kalj ja kop malingud. Samad evolutteg mis kogu loomariigiski. Inimlaste evl tähtsaim mut...
Populatsioon liigiline rühm, mis kestvalt asustab teatud piiratud osa liigi levialast. Populatsiooni isendite geenid ja alleelid moodustavad populatsiooni geenifondi. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. Geenisiire kombinatiivset muutlikkust suurendab erinevatesse populatsioonidesse kuuluvate isendite ristumine. Geenitriiv juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Olelusvõitlus võitlus sarnaste vajaduste ja elupaiga järele. Looduslik valik suurema tõenäosusega jäävad ellu ja annavad järglasi need isendid, kes erinevad oma liigikaaslastest mõne kasuliku tunnuse poolest. Stabiliseeriv valik kõige rohkem annavad järglasi need isendid, kellel on juba eelnevates põlvkondades kujunenud neile tingimustele vastavad tunnused. Suunav valik keskmisest teatud suunas erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Lõhestava valik kahe või enama keskm...
selgroogsete organismide looted on varajastel elustaadiumitel väga sarnased) ning eellastele iseloomulike kehaosade e. rudimentide (omaniku jaoks pole vajalikud, kuid olid vajalikud eellastele; inimesel õndraluu, ussiripik, teravad silmahambad) olemasolu. Samuti ka DNA ja kehavalkude uurimine (paljudel liikidel on sarnased kehavalgud). Paleontoloogiaks nim. teadust, mis uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistisi, elutegevuse jälgi ning arenemist. Bioloogiline evolutsioon on aeglane protsess, mis kestab ka käesoleval ajal (uute omadustega elusorganismide kujunemine; vastupidavad bakterid, mürgi vastu immuunsed putukad). Maakeral on miljonite aastate jooksul elanud palju elusorganismi liike. Osa nendest on välja surnud (peamiseks põhjuseks on see, et elamistingimused muutuvad kiiremini, kui liik suudab nendega kohastuda), osa elab edasi. Nende kõrval kujunevad välja ka uued liigid. Need tekivad pika aja jooksul loodusliku valiku tagajärjel
BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON I MÕISTED · bioloogiline evolutsioon- maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu · olelusvõitlus- ellujäämine sõltub keskkonnatingimustest ja teistest organismidest · konkurents- olelusvõitlus liikide vahel, nt toidu pärast · looduslik valik- protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustest teistest edukamalt toime tulla · kohastumused- liigi säilimist soodustavad omadused · kohastumised- kui kohastumus on välja kujunenud väga paljudel liigiisenditel · liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on sarnane päritolu ja kes annab viljakaid järglasi. Igale liigile on omane teatud territoorium · populatsioon- ühe liigi isendite kogu samas paigas samal ajal · ristumisbarjäär- organismide omadused, mis takistavad organismide ristumist teiste ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL INIMESE EVOLUTSIOON Referaat bioloogias Sinu Nimi Klass ÕPETAJA Linn Aasta Sisukord. Sissejuhatus...........................................................................3 Australopiteekused ,Osav inimene............
Carolyn Lizbeth Einmann 9a klass Tallinna Reaalkool Mis on evolutsioon? Evolutsioon elu ajalooline areng Maal, biosfääri järkjärguline kujunemine esimeste algeliste oleste juhuslikest kogumeist nüüdisaegsete organismide ja teiste biosüsteemideni. Maakera ajalugu jaotatakse viieks aegkonnaks: ürgaegkond aguaegkond vanaaegkond keskaegkond uusaegkond Kuidas kõik tekkis? Maa tekkis ligi 4,5 miljardit aastat tagasi Elu sai alguse maailmameres ürgookeanis Esimesed organismid olid bakterite sarnased
Inimese evolutsioon Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsiooni, kuid seda uuriv paleoantropoloogia tegeleb ka inimlaste ehk hominiidide sugukonna teiste väljasurnud inimesesarnaste liikide uurimisega. Vastavalt sellele mõistetakse ka inimese evolutsiooni laiemalt. Esmased inimeste eellased, inimahvide sarnased elukad elasid 4-4.5 miljonit aastat tagasi. Nad kõndisid kahel jalal, kuid olid ka osavad ronijad (ilmselt kasutasid puid ööbimiskohtadena) ja
perekondadest ja 50% sugukondadest). Karbid (Bivalvia) on vees elutsevad, kahest poolmest koosneva lubikojaga ja lameda kehaga limused. Karpidel ei ole eristunud pead ega lõugu. Neil on 2 paari liistaklõpuseid ja liikumiselundina talitlev tugev lihaseline jätke - jalg (joonis 1). Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on esimesed tõelised maismaaselgroogsed. Roomajad põlvnevad algelistest kahepaiksetest. Esimesed massiivse kehaga roomajad kujunesid Kesk- Karbonis. Permis algas roomajate kiire evolutsioon, mille tagajärjel arenesid paljud taim- ja loomtoidulised maismaaroomajad: hiidsisalikud ja kiskeluviisiga tekodondid, lendavad tiibsisalikud ning veelised kalasisalikud. Tekodondid olid Hilis-Permis elanud kiskeluviisiga nii maismaal kui ka vees elanud roomajad ; pikkus 15 cm kuni 6 meetrini. Osa tekodonte liikus tagajalgadel. Tõenäoliselt põlvnevad tekodontidest hiidsisalikud, tiibsisalikud, krokodillilised ja linnud. Mesosoikum Keskaegkond (251-65,5) ehk roomajate aegkond
- Inimene vähemalt 2 milj.aastat vana - Inimlased, inimesed pärinevad Aafrikast - Püstine inimene (Homo Erectus) esimene inimlane, kes Aafrikast välja rändal ja Euraasia asustas - Nüüdisinimene (Homo sapiens sapiens) asustas praktiliselt kogu vana maailma 40- 50 tuhat aastat tagasi VAIELDAKSE - Inimese koht kõrgemate primaatide süsteemis - Millised olid esimesed inimlased - Kuidas kulges evolutsioon - Kui palju olnud inimliike - Kust pärit nüüdisinimene - Milline koht oli arengus neandertaallasel - Evolutsiooni tingimused - Geneetilised iseärasused SÜSTEMAATIKA - RIIK: Loomariik (osaline karvkate, jäsemed, püsisoojased) - KLASS: Imetajad (piimaga toitmine) - SELTS: Primaadid - SUGUKOND: Inimlased - PEREKOND: Inimene - LIIK: Homo sapiens sapiens ARENG - Ainuraksed- geneetiline kood
INIMESE EVOLUTSIOON Süstemaatiline kuuluvus: · Liik: tark inimene, arukas inimene, mõistusega inimene · Perekond: inimene · Sugukond: inimlased · Selts: esikloomalised e. primaadid · Klass: imetajad · Hõimkond: keelikloomad · Riik: loomariik Inimese evolutsiooni bioloogilised aspektid Inimese kui liigi evolutsioon allub samadele teguritele, mis teiste loomaliikide puhul. 1. Bipedalism- kahel jalal liikumine, millega kaasnes esijäsemete vabanemine (sai järglasi kaasas kanda), arenes käte liigutuslik vilumus ja koordinatsioon. Samas vähenes liikumiskiirus, tekkisid probleemid selgrooga (väärdkõverdused, vanemas eas lülide nihkumine, sünnitamine muutus raskemaks), kõhukoobas jäi kaitseta, suurenes
INIMESE EVOLUTSIOON Koostas: Kristel Mäekask Australopiteek ehk lõunaahv 1975. aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab sellele, et elati grupina. Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi. Australopiteeke iseloomustab: Väike aju (380 450 cm3) Pikad rippuvad käed Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal Lai vaagnaluu ja suur kõht Australopiteegid toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ning tõenäoliselt ka linnumunadest. Australopithecus afarensis "Lucy" 3.2 miljonit aastat vana osaline skelett (40%) leiti 1974. aasta novembris Põhja-Etioopiast Hadarist dr. Johansoni ja Gray poolt. Lucy liik nimetati Australopithecus afarensis Lucy oli umbes 107 cm pikk ja kaalus 28 kg. Australopithecus africanus 3-2 miljonit aastat tagasi Australopithecus robustus 2,2-1,6 miljonit aastat tagasi Osav inimene Homo habilis 196...
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid populatsioonid ja liigid. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüübiliselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Populatsiooni genofondiks nim populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogumit. Populatsiooni geneetiline struktuur on eri alleelide ja genotüüpide arvuline suhe. Hardy-Weinberg- nad tõestasid, et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist str ei muuda. Seadus: teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Aga see kehtib ainult järgmistel tingimustel: populatsioon on väga suur, ristumised on vabad, mutagenees puudub, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valik. Selline populatsi...
INIMESE EVOLUTSIOON Maa kõrgeima arenemistasemega organism, mõistuse ja kõnevõimega ühiskondlik olend, kes suudab valmistada tööriistu ja nende abil keskkonda mõjutada ning muuta on Homo sapiens. Targa inimese järeltulijateks peetakse kõiki praegusaja rasse ja rahvaid. Praegu on tark inimene esindatud 3 rassina: europiidid Euroopas, mongoliidid Aasias ja Ameerikas ning negriidid Aafrikas ja Austraalias.Tänapäeval on kõik arenenud nüüdisaegsete inimahvide ja inimesega ühisest eellasest. Esimesed inimeste esindajad elasid Aafrikas ja neid kutsuti australopiteekusNeist kujunesid järgmised inimese eellased, nagu osav inimene (Homo habilis), püstine inimene (Homo erectus). Arvatakse, et osava inimese ajumaht oli sel ajal 560-700 cm3, kuidpüstise inimese ajumahuks arvatakse umbes 800-1000 cm3 . Püstine inimene oskas kasutada juba tuld ja käis jahil. Ligikaudu 300 kuni 400 tuhat aastat tagasi arenes Aafrikas tark...
o Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem simpansi lapse omega, siis inimese eluiga pikem o Neoteenia arengu pidurdamine ja eellaste noorjärkude omaduste säilitamine täiseas - Inimese evolutsiooni peamised suunad o Püstine kehahoid koos kahejalgse liikumisega o Eesjäsemete areng käteks kui tööorganiteks o Peaaju areng, sellega kaasnev kõne- ja mõtlemisvõime - Inimese evolutsioon (pole täpselt teada, kuid hetkel arvatakse nii) o Dryopithecus ~12 MAT(6-10 MAT miljonit aastat tagasi) lahknes inimlasteks ja inimahvlasteks 10-12 MAT · Sivaoithecus - · Ouranopihecus · Rudophitecus · Dryopithecus nö puuahvid, o Vanimad inimlaste leiud on pärit Lõuna-Aafrikast o 6-1 MAT Lõunaahvid e australopiteegid
Evolutsioon III 1. Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismiüksuste teke ja evolutsioon. Mikroevolutsioon evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uue liigi tekkeni. 2. Divergents ehk mitmekesistumine, erinevate elupaikade aasustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. (Eukarüoodid seenteks, taimedeks, loomadeks; Õistaimed korv,- huul,- liblikõielised jpt; imetajad kohastumine eluks vees, maismaal.) Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest.
Evolutsioon II Evolutsioon toimub ainult organismirühmades, üksikindiviid ei evolutsuioneeru. Väiksem evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon( ühte liiki kuuluvad organismid ühel maa-alal) Geenil võib olla üks, kaks või mitu alleeli. Võimalike genotüüpde arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geenialleelide arvust. Tavaliselt on osad alleelid tavalised, teised mitte. Seega on osad genotüüpid sagedasemad kui teised. Geneetiline struktuur- alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikuse allikad: - Mutatsioonid - Kombinatiivne muutus - Geenivool=Geenisiire-ühe populatsiooni geenid satuvad teise - Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine.(mõjutab väiksemaid populatsioone) Mutatsioonid - Geenimutatsioonid (uued alleelid, geenid) - Kromosoommutatsioonid (muutused geenide paiknemises ja korduses) - ...
Evolutsioon: süsteemi pöördumatu ajalooline areng, järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. Evolutsioonivormid: Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite, tähtede, planeetide teke ja areng. Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ühendite teke. Bioloogiline: elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Sotsiaalne: inimühiskonna areng. Teadlased: G.Cuvier: eri maakihtides loomade kivistised, arvas, et liigid on muutumatud. B.Lamarck: ,,Zooloogia filosoofia", elu areneb Maal aeglselt, organismid kohanevad elutingmustega. C.Darvin: ,,Liikide tekkimisest", tõestas faktiliselt, et liikide ajalooline muutumine on toimunud aj toimub seaduspärasuste järgi. Evolutsiooni tõendid: Paleontloogia andmed: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Võrdlusmeetod: mida sarnasem anatoomiline ehitus, seda lähemal ajas on nende ühise...
Arnold Sanglepp Inimese evolutsioon Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsioon, kuid seda uuriv paleoantropoloogia tegeleb ka inimlaste ehk hominiidide sugukonna teiste väljasurnud inimesesarnaste liikide uurimisega. Inimese evolutsioon Kõik teised liigid perekonnast Homo peale inimese (Homo sapiens; tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased. Homo habilis Homo habilis ehk osavinimene elas umbes 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi. Teda peetakse perekonna Homo esimeseks liigiks. Arenes välja Lõuna- ja Ida-Aafrikas 2,5...2 miljonit aastat tagasi. Ta valmistas kivist ja võib-olla luust tööriistu.
Essee Elu teke ja inimese evolutsioon Elu tekke all mõeldakse bioloogilise elu teket, mittebioloogilistest nähtustest. Elu tekke tõenäoliseks ajaks Maal on peetud ajavahemikku 4-3,5 miljardit aastat tagasi. Tänu panteoloogiale saab teha kindlaks elu ajaloost meie planeedil, abiks on ka fossiilid, mida uurides on võimalik kindlaks teha organismid,mis eksisteerisid enne meid,lisaks ka nende organismide vanused. Elu tekkis vesikeskonnas. Esimesteks elusorganismideks olid ainuraksed, bakterid ja arhed
Molekulaargeneetiline võrdlus: · Mida sarnasem on nukleotiidijärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal on nende ühised eesivanemad · Võimaldab määrata ka AEGA, sest et on teada nokleotiidijärjestuse muutumise kiirus · Molekulaarkella printsiip Biogeograafilised tõendid: · Sarnased linnud, aga erinevad nokakuju poolest · Jälgida annab seda kõige paremini saartelt Evolutsioonivormid Evolutsioonivormid: · Füüsikaline evolutsioon Elementaarosakeste aatomite teke · Keemiline evolutsioon Lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid Aatomitest olid tekkinud olekulid Tekkisid monomeersed ogaanilised ühendid Polumeeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid · Bioloogiline evolutsioon · Sotsiaalne evolutsioon Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi: · Sagedased vulkaanipursked
Taimeriigi evolutsioon · Esimesd kõige algelisemad taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Kaasajal esindavad selliseid vetikaid: klorella, koppvetikas, plearokokk. · Umbes 1mld aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad o Tekkisid ka hulkraksed pruunvetikad, nagu tänapäevane põisadru ja hulkraksed rohevetikad (keermikvetikas, vesijuus). · Umbes 410...440 mlj aastat tagasi kujnesid esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. o Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksammaldel. o Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad o Paljunemine toimus eoste abil · Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed o Sõnajalgtaimedel on juba: Tõelised juured toitained Varred toitainete juhtimin...
Inimese evolutsioon · Australopiteegid o Elasid Aafrika vihmametsades o Esialgu elasid puudel, hiljem asusid maapinnale o Liikusid rühmadena o Püstine kehaasend o Sarnane aju praeguste inimahvidega · Osav inimene o Oskas juba valmistada algelisi luust ja kivist tööriistu · Püstine inimene o Päris suured 1,5m pikkused o Suurem aju o Tundsid tule tegemist o Hakkas kujunema kõnekeel o Levis Aafrikast kaugemale Euroopasse ja Aasiasse · Tark inimene o Kolju oli sarnane tänaäeva inimese omaga o Arvatavasti ühiskonnakorraldus o Kunst · Nendertallased o Moodustavad inimese sugupuus üks kõrvalharu o Jässakas kehaehitus o Kohmakas kõnnak o Tugevad kulmukaared ja jüuline alalõualuu o Osavad küttid o Matsid surnuid · Tänapäeva inimene o Pikem ja sihvakam o Füüsilise ja vaimse töö tegemise võime o Kõne abil suhtlemi...
Kordamisküsimused 2015 Sissejuhatus 1. Molekulaarse evolutsiooni olemus ja seos teiste teadusharudega. Põhiprobleemid, millega molekulaarne evolutsioon tegeleb. Molekulaarsete ja morfoloogiliste tunnuste erinevus evolutsiooni uurimisel. Molekulaarne evolutsioon kirjeldab molekulaarsel tasemel toimuvaid evolutsioonilisi muutusi, uurib evolutsiooniprotsessi käimalükkavaid molekulaarseid mehhanisme ja geenide, genoomide ja nende produktide (sh valkude) muutusi evolutsiooniprotsessis. Peamisteks aladeks on makromolekulide evolutsiooni uurimine, geenide ja organismide evolutsioonilise ajaloo uurimine ehk molekulaarne fülogeneetika, elu tekke ja päritolu uurimine. Molekulaarne
Evolutsioon II Olelusvõitlus - põhjused, vormid, tagajärjed Olelusvõitlus on organismide sõltumine nende elutingimustest OLELUSVÕITLUSE PÕHJUSED: - Organismid on väga viljakad (palju järglasi) - Vähe ressursse OLELUSVÕITLUSE VORMID: - Liigisisene olelusvõitlus - Elamiseks vajatakse täpselt samu ressursse - Otsene olelusvõitlus - Organismid reaalselt võitlevad omavahel - Kakupojad võivad üksteist pesast välja nügida, isased hirved võivad võitluses emahirve pärast teineteist surmavalt haavata, hundid võivad võidelda territooriumi või toiduobjekti pärast - Liikidevaheline olelusvõitlus - Kaudne olelusvõitlus - Isendid üksteist otseselt ei mõjuta, kuid konkureerivad sama ressursi nimel - Lõvid ja gepardid toituvad samadest saakloomadest ning seetõttu mõjutab ühe liigi esinemine sam...
Inimese evolutsioon --- --- Laura Runthal Hominiidid 4.5 milj. aastat tagasi Australopiteekus 4 mil. a tagasi Vanimad leiud pärinevad Põhja-Keeniast 4.2 milj. a. tagasi Ajumaht 35% nüüdisinimese omast 1.2-1.4 pikk Neil esines suguline erinevus välimuses Tundis end puu otsas paremini kui maal Ei osanud tööriistu kasutada rohkem kui tänapäeva gorillad Olid taime toidulised. Leopardid ja hüäänid jahtisid neid. Homo Inimene (Homo) on inimlaste perekond, kuhu kuulub inimene ja väljasurnud inimese liigid. Eeldatavalt on Homo perekonna vanus 2,5 miljonit aastat ja põlvneb mõnest australopiteegi liigist Homo habilis ehk osavinimene elas umbes 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi. Teda peetakse perekonna Homo esimeseks liigiks. Ta arenes välja Lõuna- ja Ida-Aafrikas 2,5...2 miljonit aastat tagasi, lahknedes perekonnast Australopithecus. Võrreldes viimase esindajatega ...
Inimese Evolutsioon Nagu kõigi teiste organismide evolutsiooni, määrasid ka inimese arengu ahvilaadsetest eellastest praeguse inimeseni evolutsioonitegurid: pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire ja looduslik valik. Geenitriivi soodustas inimese eellaste karjaline eluviis ning geenisiiret ulatuslikud ränded uutele elualadele. Kõik need tegurid muutsid inimlaste geenifondi ja geneetilist struktuuri. Arheoloogilised tõendid inimeste eelaste kohta on 4 miljonit aastat vanad. Fossiilid näitavad, et inimeste sünnikohaks oli Aafrika, täpsemalt Põhja -Tansaania. Tõendeid inimese evolutsiooni kohta on saadud ka elavate ja väljasurnud loomaliikide uurimisest. Inimesed arenesid troopiliste alade imetajatest. Inimeste lähimad sugulased, simpansid ja gorillad, pärinevad samuti Aafrikast. Arvatakse, et simpanside ja inimeste ühine esivanem on pärit Aafrikast 5 miljoni aasta tagant. Sel ajal algas Aafr...
Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. Kreatsionism- Kreatsionism - mitte midagi ei ole juhuslikult juhtunud, kõige looja on Jumal. Laiemas tähenduses kasutatakse kreatsionismi ka maailmavaate kohta. See on kristliku õpetuse lahutamatu osa, mis ei ütle samas mitte midagi selle kohta, kuidas loomine loodusteaduslikus mõttes toimus. Selle pooldajad püüavad tõestada Piibli loomislugude sõna-sõnalist kehtivust ka loodusteaduslikus mõttes. Evolutsionism- Evolutsioon on mingi süsteemi järkjärguline pöördumatu ajalooline areng. Eluslooduse evolutsioneerumise puhul saame rääkida põlvnemisest – uute, keerukamate ja mitmekesisemate eluvormide tekkest varasema baasil. Seega vastandub evolutsioon mingi seisundi äkilisele ja murrangulisele muutusele, ühiskonnas näiteks revolutsioonile. Evolutsioneeruvad aga ka eluta süsteemid.looduslik valik, keemia, bioloogia, füüsika. Kivimid, fossiilid, DNA.
1.Selgita evoluts.mõistet-Elu ajalooline areng, liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu. 2.Nimeta 4 evoluts.vormi ning selgita milles need seisnevad-Füüsikaline evoluts. - aatomite (tähtede, planeetide, galaktika) teke. Keemiline evoluts. - molekulide teke. Tekkisid orgaanilised ja anorgaanilised ained. Bioloogiline evoluts.- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Sotsiaalne-inimühiskonna areng, s.o. kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. 3.Kirjeld. millised ting. valits.Maal 4miljrd. aast. tagasi- Sagedased vulkaanipursked, maal puudus mullakiht, maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega, vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär, atmosfääris puudus vaba hapnik, puudus osoonikiht ning UV- kiirgus jõudis takistamatult Maale. 4.Keemil.evoluts.etapid- Esimesel etapil moodustusid mitmesuguste gaaside vaheliste reaktsioonide tulemuse...
Bioevolutsioon 1.Millised 19. sajandi teiseks pooleks tehtud avastused ja aset leidnud sündmused olid evolutsiooniteooria sünni eeldusteks? Charles Darwini evolutsiooniteooria. 2. Evolutsiooniteooria põhiseisukohad. 1.) Liikide sigivus on selline, et isendite arv on kiire, kuid populatsioonid säilitavad sama suuruse. 2.) Ressursid on looduses piiratud. 3.) Isendite sigivuse tõttu peab tekkima konkurents ressursside pärast – olelusvõitlus. 4.) Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. 5.) Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk keskkonna suhtes juhuslikult. 6.) Osad muutused võimaldavad isenditel keskkonnas paremini hakkama saada ehk muudavad organismi kohasemaks, mistõttu võrreldes populatsiooni kaaslastega võivad nad elada kauem või saada rohkem järglasi. Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahju...
Mida tähendas Darwini järgi olelusvõitlus? Isenditevahelist konkurentsi elutingimuste pärast Mis on tinginud elu arengus aeglasemaid ja kiiremaid Kliima ning hapniku rohkus Maal perioode? Millised eeldused võimaldasid Darwinil luua Darvinism on ühendatud mendelliku geneetikaga. teadusliku evolutsiooniteooria? Darwin esitas teoreetilisi seletusi oma faktide kohta. Mis on evolutsioon ja millised on selle vormid? Evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine ja säilitamine põlvkondade vältel. Evolutsioonivormid: füüsikaline- , keemiline- , bioloogiline- ja sotsiaalne evolutsioon. Milles seisneb bioloogiline evolutsioon
Bioloogilise evolutsiooni all mõistetakse eluslooduse ajaloolist arenemist esimesest elusolendist tänapäevani. Oletatakse, et Maa tekkis 4,5 miljardit a. tagasi, esimesed elusolendid 4 miljardi aasta eest maailmameres. Maakera ajalugu jaotatakse erinevateks aegkondadeks. Esimesed elusorganismid olid väiksed ja lihtsa ehitusega üherakulised tuumata organismid, mis sarnanesid bakteritele. Nendest kujunesid lihtsamad tuumaga üherakulised organismid, kes sarnanesid tänapäeva algloomadega. Mõningad bakterid sisaldasid klorofülli ning olid võimelised sünteesima. Mis tähendab et nad said hakata tootma hapniku. Esimesed taimed olid vetikad. Suurema osa ajast arenes elu vees , sest maa atmosfääris polnud piisavalt hapniku. Kes maismaale minna tahtis pidi harjuma uute tingimustega.300350 mlj aastat tagasi katsid maad sõnajalgadest ürgmetsad millest on tekkinud kivisüsi, mida tänapäeval tuleküttena kasutada saame. Peale neid tekkisid pal...
eellasest (varastest diapsiididest). • Viimase kasuks räägivad eriti lindude ja sisalvaagnaliste esijäsemete (ja oletatavasti hingamiselundite) ehituse erinevused ning teooria, et suled olid diapsiidide primaarseks katteks ja soomused nende derivaadid. • Kaasaegsed lindude seltsid tekkisid ilmselt juba Kriidi ajastul, (paljude molekulaarbioloogiliste andmete põhjal isegi varem) ja elasid Kriidi lõpu väljasuremise hästi üle. Tiiva evolutsioon Sinosauropteryx -125 Miljonit aastat tagasi • Kohandatud abaluu võimaldab eskäppa liigutada suurema ulatusega. Selle tulemusena on käed. Paljudel loomadel nagu koertel ja hobustel on abaluu esijäsemetes mis on jäänud jalgadeks mitte ei ole arenenud käteks Velociraptor - 85-80 Miljonit aastat tagasi • poolkuu kujuline luu randmes võimaldas dromaeosauridel pöörata randmeid. See paindlikkus tegi võimalikuks lõpuks
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Linnutiiva evolutsioon Referaat Koostanud: Evelyn Landing TARTU 2015 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... ............................3 1.Mis kasu on linnul pooleldi arenenud tiivast?........................................................................4 2.Tiiva evolutsioon...........................................................................
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Inimese evolutsioon Koostas:Kreet Treiberg 9.b klass Juhendaja: Tiina Naissoo Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................3 1.Evolutsioon.........................................................................4 1.1 Mõiste ,,evolutsioon''......................................................
väga väike • Vanimad elusorganismid ainuraksed • Esimesed hulkraksed u. 600 mln.a.t. • Vegetatiivselt paljunevad isendid evolutsioneeruvad aegalselt. Suguline paljunemine • Suguline paljunemine on levinum kui mittesuguline paljunemine • Keerukas ja bioloogiliselt kallis • Märgatav evolutsiooniline eelis • Ulatuslikum geneetiline rekombineerumine • Pidevalt varieeruv järglaskond Paljunemise evolutsiooni teooriad • Evolutsioon eelistab organisme, kes evolutsioneeruvad kiiresti • Mittesugulisel paljunemisel iga järglane võib saada suure tõenäosusega rohkem kahjulikke kui kasulikke mutatsioone • Suguline paljunemine tekitab suurema geneetilise varieerumise • „Red Queen Hypothesis“ Lõpetuseks • Ilma sugulise paljunemiseta ei oleks elu selliselt evolutsioneerunud nagu ta on • Teooriad paljunemise evolutsiooni kohta on mitmeid Kasutatud allikad