Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"esialgse" - 1322 õppematerjali

thumbnail
1
docx

Matemaatika mõisted 2

Uued mõisted · Hulkliikmeks nimetatakse üksliikmete summat · Kahe liikme summa ja samade liikmete vahe korrutis võrdub nende liikmete ruutude vahega · Kahe liikme summa ruut võrdub esimese liikme ruut pluss kahekordne esimese ja teise liikme korrutis pluss teise liikme ruut · Kahe üksliikme vahe ruut võrdub esimese liikme ruuduga miinus kahekordne esimese ja teise liikme korrutis pluss teise liikme ruut · Kahe hulkliikme korrutamisel tuleb ühe hulkliikme iga liige korrutada teise hulkliikme iga liikmega, tulemused koondada · Kahe üksliikme summa ja nende üksliikmete vahe mittetäieliku ruudu korrutis võrdub nende üksliikmete kuupide summaga · Kahe üksliikme vahe ja nende üksliikmete summa mittetäieliku ruudu korrutis võrdub nende üksliikmete kuupide vahega · Kahe üksliikme summa kuup võrdub esimene liige kuubis pluss kolmekordne esimese liikme ruudu ja teise liikme korrutis pluss kolmekordn...

Matemaatika → Matemaatika
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika mõistete seletused 10. klassis

raskusjõuks.  Hõõrdumine on teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikmõju, mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes.  Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat mõju.  Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha ei taasta oma esialgset kuju.  Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha taastab oma esialgse kuju.  Elastsusjõuks nimetatakse jõudu, mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale. Kehad meie ümber  Keha pikkuse mõõtmisel teeme kindlaks, mitu korda on keha pikkus suurem või väiksem mõõtühikust.  Mõõdetava keha võrdlemine mõõteriistaga on otsene mõõtmine.  Keha mõõtmetega arvutamine on kaudne mõõtmine.  Mida suurem on keha mass, seda tugevamalt maa keha enda poole tõmbab.

Füüsika → Kinemaatika, mehhaanika...
1 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika Newtoni seadused, kaal, jõud

liugehõõrdejõud (mõjub siis kui keha liigub), veerehõõrdumine (kui keha veerem, see on kõige suurem hõõrdejõud) ❏ ELASTSUSJÕUD ❏ Keha kuju muutumist nimetatakse deformeerumiseks ja selle tagajärjel tekkinud kujumuutust nimetatakse deformatsiooniks. ❏ See võib olla nii pöörduv kui ka pöördumatu protsess. ❏ Kui keha pärast deformeeriva mõju lõpetamist taastab oma esialgse kuju on tegemist elastse deformatsiooniga, kuid kui säilitab deformatsiooniga saadud kuju on tegemist plastse deformatsiooniga.

Füüsika → Füüsika
6 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Berliini müür

Arina Borissenko  Berliini müür oli betoonist barjäär, mis alates 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lääne- Berliini Saksa DV-st (Demokraatlik Vabariik).  Müür oli üks Külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntuimaid sümboleid.  Müür kuulus Lääne-Berliini piiravate kaitseehitiste- piirirajatiste vööndisse.  Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir Lääne- Saksamaaga. BERLIINI MÜÜRI EHITAMINE  Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal  Et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände PÕGENEMINE LÄÄNE- SAKSAMAALE  Aastail 1949–1962 4 miljonit inimest  Aastail 1962–1989 suutis põgeneda ainult 5000 inimest  See näitab Berliini müüri efektiivsust BERLIINI MÜÜRI VALVAMINE Ida-Saksamaa poolelt valvas Berliini müüriks nimetatavat piiri umbes10 tuhat sõdurit, (323 kaevikut, 165 valvetornil)  Müür ise oli 13km pikk ja neis paikades, kus

Ajalugu → Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Lained

Vaatleme ühest otsast kinnitatud nööri. Saabuv häiritus avaldab jõudu kinnituskohale ja kisub seda üles. Kinnituskoht ei anna järele, ent mõjutab omakorda nööri, kiskudes seda alla. Nöör annab järele ja saabunud häiritus peegeldub nii, et seinast lahkudes on tema amplituud küll sama suur kui tulles, ent teises suunas. Häiritus otsekui pöörab end ümber. Kui nööri mööda saabub mitte üksik häiritus, vaid perioodiline laine, siis peegeldunud laine liitub esialgse lainega. Liikugu saabuv laine x-telje negatiivses suunas. Siis tema võrrand on z1 ( x, t ) = r sin (t + kx ) Peegeldunud laine liigub x-telje positiivses suunas ja alustab liikumist nö ümberpööratult. Tema võrrand on z 2 ( x, t ) = -r sin (t - kx ) Liidame need lained ja saame z ( x, t ) = ( 2r sin kx) cos t Liitlaine amplituud 2r sin kx ei olene ajast. Küll aga on eri ruumipunktides võnkumise amplituud erinev

Matemaatika → Matemaatika
11 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Ruutjuur

arvude aritmeetiliste ruutjuurte jagatisega. Eelmise reegli vastupidine variant: teguri viimine juuremärgi alla: · ( a )2 = a Näiteks: 3 7 = 9 7 = 9 7 = 63 Mittenegatiivse arvu ruutjuure ruutu tõstmisel saame tulemuseks 5 3 = 25 3 = 25 3 = 75 esialgse mittenegatiivse arvu. Kasutatakse seost a = a 2 · b2 a = b a Teguri toomine juuremärgi alt välja. Põhineb esimesel seosel. NB! Ka kõik teised reeglid on rakendatavad vastupidises suunas. Näiteid: Leia 175 . Sellist täisarvu, mille ruut oleks 175 pole olemas, seega tuleb meil juurimisel kasutada kavalust

Matemaatika → Matemaatika
203 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Galaktika

tähte), kuni hiid-galaktikateni (sisaldavad sadu triljoneid tähti)  galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest Moodustumine  praegused kosmoloogilised mudelid varasest universumist põhinevad suure paugu teoorial  umbes 300 000 aastat pärast suurt pauku hakkasid moodustuma vesiniku ja heeliumi aatomid, peaaegu kogu vesinik oli tavaolekus ja neelas kergesti valgust (tähti polnud)  sellise esialgse mateeria tiheduse kõikumised oligi põhjuseks, miks suuremad struktuurid hakkasid tekkima Liigitamine  ajalooliselt on liigitatud galaktikaid kuju järgi  tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis on kujult elliptiline (võib ulatuda peaaegu kerakujulisest kuni lameda kettani)  spiraalgalaktikad on kujult kettad, millel on spiraalharud  galaktikad, millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks

Füüsika → Astronoomia ja astroloogia
3 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hõõrdejõud ja Elastsusjõud

HÕÕRDEJÕUD Hõõrdumine ­ nähtus, mis esineb kokkupuutuvate kehade vahel ja takistab nende omavahelist liikumist. Paigalseisuhõõre ­ teineteise suhtes paigalseisvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Liugehõõre ­ teineteise suhtes liikuvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Hõõrdejõud Fh ­ hõõrdumisel esinev jõud, mis sõltub kokkupuutuvate pindade siledusest, kehade materjalist ja pindadega risti mõjuvast jõust ning on suunatud piki kokkupuutuvaid pindu liikumisele vastupidises suunas. Liugehõõrdejõu suuruseks on paigalseisuhõõrdejõu suurim väärtus. Katsed näitavad, et Fh=yN ; y=Fh/N ; M=mg kus y on liugehõõrdetegur, mille väärtus sõltub kehade materjalist ja hõõrduvate pindade siledusest ning näitab oma arvväärtusega, kui suure osa moodustab liugehõõrdejõud pindadega risti mõjuvast jõust. N ­ risti olev jõud. ELASTSUSJÕUD Deformatsioon ­ keha mõõtmete ja ...

Füüsika → Füüsika
76 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Impulss. Impulsi leidmise valem

mõõtühikuga Impulss on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Valem on p=m*v ja ühik kg*m/s Too impulsi jäävuse kohta mõni näide igapäevaelust Kui astud kinnitamata paadilt kaldale, püssi tagasilöök laskmisel Millist nähtust nimetatakse deformatsiooniks. Elastne. Plastne Deformatsiooniks nimetatakse deformeerumise tagajärjel tekkivat kuju muutust. Elastne deformatsioon on kui keha pärast deformeeriva mõju lõppu taastab oma esialgse kuju täielikult või osaliselt. Plastne on kui pärast surve lõppu säilub deformeerimisel saadud kuju. Võrdle rasket massi ja inertset massi omavahel Need on arvuliselt võrdsed ja olemuselt erinevad. Mis on hõõrdejõud ja selle arvutamise valem Hõõrdejõud on jõud, mis takistab keha liikumist või liikuma hakkamist. Valem on F= mg Sõnasta gravitatsiooniseadus ja too selle arvutamise valem 2 masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massiga

Füüsika → Füüsika
1 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Muusikalised mõisted 10.klass

Hümn ­ Pidulik ülistuslaul Kristuse kannatusest. Intermezzo ­ Vahemäng Pentatoonika ­ 5 astmest koosnev helirida Intervall ­ Kahe helikõrguse suhe (JO-LE-MI-SO-RA) Juhtmotiiv - Muusikaline motiiv, mis Pizzicato ­ Keelpilli mängimine näppides iseloomustab mõnd tegelast Renessaans ­ 14-16.saj stiiliperiood Juhttoon ­ Toonikale eelnev aste helilaadis Neumad ­ Esialgse noodikirja märgid Kammermuusika ­ Ansamblile loodud Sonaat ­ Kammermuusika zanr muusika Tokaata ­ J.S.Bachi oreliteoste sissejuhatav Koraal ­ Kirikulaul osa Kvartett ­ 4.mängijast või lauljast koosnev Organum ­ Keskaja 2-he häälne laulu zanr ansambel Kevad ­ A.Vivaldi conceto grosso Kvintett ­ 5.mängijast või lauljast koosnev ,,Aastaajad" üks osadest

Muusika → Muusika
75 allalaadimist
thumbnail
4
ppt

Eesti ajalugu + Tallinna ajalugu

Ning 2004. aastal, liitus Eesti Euroopa Liidu ja NATO-ga. Tallinna Ajalugu Eestlased (rävalased) rajasid Toompeale (tollal kandis see tõenäoliselt Härjapea nime) Väikese linnuse arvatavasti 10. sajandi lõpul või 11. sajandil. Selle ümber oli aga Raekoja platsi kohal turg koos eesti kaubitsejate sesoonse asula ja kabeliga. 1219 hõivasid Tallinna taanlased, kes kindlustusid Toompeal ja ehitasid esialgse kiriku. 1230 kutsus ordu Ojamaalt Tallinna 200 saksa kaupmeest, kes said krundid nähtavasti Vene, Viru, Vanaturu, Kuninga ja Rataskaevu tänava ümbrusse, rajasid saksa kaubahoovi koos Niguliste kirikuga ja nn. Alumise turu (hilisem Vanaturg). 2009. aastal teostatud väljakaevamiste käigus Vabaduse väljakul leiti kiviaegse asustuse jälgi, mille vanuseks hinnati esialgu 4500 kuni 5500 aastat.

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Mängud tagahoovis ehk Because

Ta arvas et on äge kui ta poistega väljas jõlgub, suitsetab ja joob. Seega poisid pidasid teda juba piisavalt suureks ega ei mõelnud tagajärgedele. Ma arvan et poiste süü oli mõnes mõttes väiksem kuna pärast selgus et tüdruk ise tahtis ja talle olevat see isegi meeldinud. Tüdruku naiivsus kindlasti ei andnud poistele õigust end seksuaalselt ära kasutada. Poisid olid juba täisealised ja nad oleks pidanud ennem mõtlema mitte tegutsema. Minu arust viis tüdruku esialgse kaitsja nii kaugele teiste poiste jutt, et nad mõnitasid ja õhutasid teada teole. Jõugu ninamees pääses kuna tema kohta ei olnud piisavalt asitõendeid. See ei ole päris õige, sest ta õhutas teisi ja ei hoidnud end asjast eemale. Ma arvan et tüdruk tahtis välja paista ja äge olla. Ta tahtis näidata et ta ei ole enam mingi laps. Näidendi lavastaja on Viktor Rõzakov. Näitlejate nimed on Alina Karmazina, Märt Avandi, Roland Laos, Lauri Lagle ja Mihkel Kabel

Eesti keel → Eesti keel
4 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Hoone tehnilise seisukorra hindamise meetodid ja v�tted.

muutmata. Revaloriseerimine-taasvristamine. Rekonstrueerimine-ehitise,ka ansambli vi asumi mberehitamine vi ajakohastamine. Remont-ehitustd iganenud vi lagunenud ehitustarindite taastamiseks vi uuendamiseks. Renoveerimine-uuendamine. Remonditde phimtted. Uurida kas mingi maja algne detail ei ole peitu jnud: avada see. tuua esile.Kui mingi uuendatud detail vi majaosa jb rigelt esiletkkivaks, tuleb see imiteerida esialgse materjaliga kokkusobivaks.Targem on remontida igesti kui teha seda liiga hsti.See thendab, et remontides ieti traditsioonilistest materjalidest ja tavaga, saadakse kindlat kauakestev lpptulemus.

Ehitus → Ehitus
20 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Termodünaamika I Printsiip

Nt. silinder kus on ideaalne gaas ja milles saab kolb vabalt liikuda.Gaasi hakatakse soojendama isotermselt,andes talle soojushulga Q1,mille arvelt gaas paisub,tehes tööd A1. Kui soojendamine lõpetatakse,sis gaas paisub siseenergia arvelt edasi,mille tulemusena temp.väheneb. Peale seda hakatakse gaasi kokku suruma isotermselt,selleks jahutatakse gaasi ja juhitakse ära soojushulk. Q2. Jahutamine lõpetatakse,kuid gaasi surutakse veel edasi,kuni temp.tõuseb esialgse väärtuseni ja kolb jõuab oma esialgsesse asendisse ·Soojusmasina kasutegur - näitab,kui suur osa juurdeantavast soojushulgast muudetakse kasulikuks tööks. Akas = *100% Q1 A A = A1-A2=Q1-Q2 kas = Q1-Q2/Q1 * 100% Q ­ soojushulk U ­ siseenergia Akas ­ kasulik töö m ­ mass ­ kasutegur Q1 ­ tsüklis soojendilt saadud soojushulk Q2 ­ tsüklis jahutile antud soojushulk S ­ entroopia

Füüsika → Füüsika
38 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Gluteenindeks

katkemiseni. Venivust määratakse kolm korda ning arvutatakse aritmeetiline keskmine. Puuduliku kvaliteediga teraliim venib alla 8 cm, rahuldav 8..15 cm, hea üle 15 cm. Tulemus: Peale läbipesu kaalusid teraliimid 2,1g ja 2,5g. Tsentrifuugist tulles kaalus esimese teraliimi vedelam osa 0,7g ja tahkem osa 1,4g. Teise teraliimi vedelam osa kaalus 0,9g ja tahkem osa ka 0,9g. Teraliim on elastne, kuna näpuga peale vajutades võttis ta oma esialgse kuju tagasi. Venivus oli 11cm, mida venitati joonlaua kohal 10-ne sekundi jooksul katkemiseni. Keskmine märja teraliimi sisaldus on 25% (10g jahu/2,5g). Gluteiinindeksit arvutasime ristkorrutise abil 0,7+1,4 - 100% 1,4 - x x=66,6% Teise teraliimi gluteiininteks on 50%. Keskmine gluteiinindeks tuli 58,3%.

Botaanika → Taimekasvatus
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keemia metallisulamid

“Roheline kuld” (Ag+In) “Valge kuld” (Au+Ni+Cu) Ehtekuld (Au+Cu) Ehtehõbe (Ag+Cu) Sulami tihedus on kergemate lisandite tõttu Duralumiinium (Al+Cu+Mn) - lennuki materjal, väiksem kui puhtal metallil tugev kui teras, kergem kui alumiinium “Kuju mäluga” sulam (Ni+Ti) - intermetalliit, kuumutamisel taastab esialgse kuju, nt vedrud Puitteras (Fe+Ni+Cr) - halb soojusjuht, nt pottide, pannide sangad Austria habemeajamisteras (Fe+C+Ag) Valgeplekk - tinatatud plekk, nt konservikarbid

Keemia → Keemia
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Protsentide arvutamine

jagada esimene arv teisega tuleb: kümnendmurruks või murruks 2. saadud jagatis korrutada 1. leida kui palju arv muutus harilikuks murruks 2. jagada antud osa arvust saadud 100-ga ja järele kirjutada (lahutada) 2. korruta antud arv murruga protsendimärk 2. jagada arvu muut esialgse arvuga saadud murruga (võrdluse alusega) ja tulemus Näide: Näide: avaldada protsentides. Näide: Võistlusel oli jooksjaid 12, mis Pargi 466-st puust on 299 lehtpuud. Kontserdi 420-st külastajast moodustas 15% võistlejate arvust

Matemaatika → Matemaatika
154 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Võrdlev lühikokkuvõte polüestrite ja polüamiidide kohta

Võrdlev lühikokkuvõte polüestrite ja polüamiidide kohta Polüester ja polüamiid on sünteetilised kiud. Sünteetilised kiud on saadud nafta, kivisöe, maagaasi ja ms töötlemisel keeruliste keemiliste reaktsioonide tulemusena. On üldiselt kergesti hooldatavad ja vastupidavad, kuivavad kiirelt. Polüamiid: *Positiivne on vähene kortsuvus ­ kiud on elastsed ja taastavad oma esialgse vormi. *Polüamiidkiudude puuduseks on kerge elektriseeritavus, ka ei ole nad väga ilmastiku ja valguskindlad ja pleegivad valguse mõjul ning neil on soodumus pillingule. *Polüamiid kiudude lisamine teistele kiududele parandab nende tugevust ja pikendab kandmisiga. Polüamiidkangad langevad hästi ja on kerged. Väikese niiskusesisalduse tõttu elektriseeruvad polüamiidkangad kergesti.

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
21 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Keha deformatsioon

Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju vi ruumala muutumist. Elastseks deformatsiooniks nimetatakse niisugust deformatsiooni, mille korral keha vtab prast vlise ju mju lppemist esialgse kuju tagasi. Plastiliseks deformatsiooniks nimetatakse niisugust deformatsiooni, mille mjul keha ei vta esialgset kuju tagasi prast vlise ju lppemist. Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjud on vrdeline deformatsiooni suurusega ning vastupidine deformatsiooni suunale. F = -kx F=elastjusjud(N), k=jikus(N/m), x=deformatsiooni suurus(m) Toereaktsiooniks nimetatakse kehale mjuvat toetuspinna, vi riputusvahendi elastsusjudu. gravitatsiooniseadus (lisada valem).

Füüsika → Füüsika
27 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektromagnetvõnkumine

välja, laengu, pige ja voolutugevuse muutumine ajas. Liigid: sumbuv võnkumine (süsteemi seesmise energia varal, tekitatakse võnkeringi abil, el. välja ja mag. välja prioodiline muutumine süsteemis eneses) Sunnitud võnkumine (perioodiliselt süsteemile välisjõudude mõjul tekkiv võnkumine, tekitatakse generaatori abil, mingi energia liik muudetakse el. energiaks. Isel. suurused: Periood ­ T aeg, mille jooksul laeng, pinge, voolutugevus, el. väli ja mag. väli saavutavad oma esialgse asendi nii märgilt kui ka väärtuselt. Kuna perioodiline liikumine on harmooniline, siis vaadeldakse võnkumisi 2 sekundis (ringjoonel) T=2LC ­ Thomsoni valem [T] = 1s. Võnkesagedus ­ f - võngete arv ajaühikus. f=1/T [f] = 1Hz Omavõnkesagedus - - võnkesagedus 2-s sekundis. =2f = 2/T [ ] =1rad/s. Vahelduvvool e. sunnitud el. mag. võnkumine. Vv saadakse vv generaatorite abil el. mag. induktsiooni nähtusel. Generaatoris muundatakse mingi energia liik

Füüsika → Füüsika
117 allalaadimist
thumbnail
1
doc

E.Vilde teose "Pisuhänd" kokkuvõtte

Sander suutis Piibelehelt ära osta raamatu käsikirja nimega ''Pisuhänd'', mille ta peale väikest muutmist trükki andis. Kuna raamat oli väga menukas sai see ka kõrgema kirjandusauhinna. Lisaks rahale lubas Sander Piibelehele veel ühe lubaduse, et aitab Tiitu, kui tal seda vaja peaks minema. Sellest lubadusest haaras Piibeleht hiljem kinni, et saada Vana Vestmani õnnistust tema teise tütre, Lauraga, abiellumiseks. Esialgu sander keeldus, kuid Piibeleht pressis talt esialgse käsikirja abil temale vajaliku teene välja. Et õnnistust saada pidi Piibeleht aruka ärimehena näima ja lasi Tiit Sandril seetõttu endale maad, mis pidi tegelikult müüdama Vanale Vestmanile, osta. Hiljem oli Vestman Väga pahane, kuid Piibelehe äriplaanidest teada saades ja maha rahunedes pakkus ta Laurat ise Tiidule naiseks. Kuuldes,et Vestmani pärandus läheb vaid Laurale, läks Sander püha viha täis ja lobises välja, et tema ei ole Pisuhända kirjutanud, kuid

Kirjandus → Kirjandus
286 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Torude painutamine ja palistamine

järgi. Painutamisel mõjuvad nii tõmbe- kui ka tõukejõud. Tooriku paindekoha välisküljel on metallikiud lahku tõmmatud, mille tõttu tema pikkus suureneb. Paindekoha siseküljel olevad metallikiud on surutud kokku ja nende pikkus väheneb. Ainult neutraalkiht ei allu paindele, ei tõmbele ega survele. Neutraalkihi ehk neutraaljoone pikkus pärast painutamist ei muutu. Kui paindepinged ei ületa materjali elastsuspiiri, on deformatsioon elastne ja peale pinge eemaldamist võtab toorik oma esialgse kuju. Painutamine Tavaliselt painutatakse tõmmatud ja kuivatatud terastorusid ning värvilistest metallidest ja nende sulamite torusid. Olenevalt materjalist, painutatakse painutusraadiusest ja toru läbimõõdust torusid täidetult või ilma täitmata. Täidis kaitseb painutamisel toru seinu kardude ja kortsude eest paindekohtades. Täidisena kasutatakse hästi kuivatatud peenikest jõeliiva või sulakampolit, mis valatakse torusse

Tehnoloogia → tehnomaterjalid
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Bakterite paljunemine

rakumembraanid.. Protsess lõpeb raku keskele vaheseina tekkimisega, mille tulemusena moodustuvad kaks uut tütarrakku. Need võivad jääda üksteisega veel mõneks ajaks seotuks, moodustades erineva pikkusega ahelaid Koos tsütoplasma jagunemisega kaheks jaotuvad selles paiknevad rakuorganellid tütarrakkude vahel. Moodustunud tütarrakud on geneetiliselt samased lähterakuga. Pooldumisprotsessidega samaaegselt toimub kromosoomi ja plasmiidi replikatsioon nii, et tütarrakus on esialgse raku genoomi duplikaat. Enne jagunemist rakk toitub, rakuorganellide arvukus suureneb ning bakter varustab end ATP ja teiste makroergiliste ühenditega. Soodsatel tingimustel paljunevad bakterid ülikiiresti (iga 20-30 minuti järel). Nii võib lühikese aja, st ööpäeva jooksul ühest bakterist saada 16,5 miljonit uut bakterit. Seda vôime täheldada näiteks mahla vôi mône muu joogi käärimisel. Paljunemine toimub geomeetrilises progressioonis (2, 4, 8, 16

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Riigi mõiste. Riigi ülesanded ja tekkimine

Inimühiskonna vanus on umbes 5 miljonit aastat. Kaasaegne inimene ilmus u 40 000 aastat tagasi. Vanim riik maailmas ­ muistne Egiptus ­ tekkis u 5000 aastat tagasi. Inimühiskonna arenguastmed: inimkari sugukonnad hõimud riik Riigi tekke eelduseks oli inimeste paikne eluviis. Kuidas riigid tekkisid? Kindlat vastust pole, teadlased on välja pakkunud erinevaid teooriaid. Võimalik, et erinevatel rahvastel on riigid alguse saanud erinevat moodi. Riigi esialgse tekkimise teooriad (tänapäeva maailmas pole enam territooriume, mis ei kuulu mõne riigi koosseisu): 1) teoloogiline teooria ­ selle sajandeid tagasi tekkinud teooria kohaselt sündis riik Jumala tahtest. Tänapäeval on see teooria tähtsuse kaotanud. 2) ühiskondliku kokkuleppe teooria ­ selle kohaselt moodustasid inimesed riigi vastastikkuse kokkuleppe alusel, st osa inimesi andis võimu vabatahtlikult teistele

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
34 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Retsensioon "Toitumishäired ja õpilased"

iseseisvaid osasid ei ole alustatud uuelt leheküljelt kolmanda rea kõrguselt ja jooniste allkirjad ei asu joonise all. Rohkem vormistamis vigu töös ei leitud, muidu oli töö hästi koostatud ja seda oli huvitav lugeda. Töö on edukalt sooritatud. Ettepanek hindeks oleks ,,5". Küsimused uurimistöö autorile: 1) Kui suur on tõenäosus, et toitumisprobleemidega õpilased vastavad ausalt? 2) Kas uurimistöö lõpus saadud järeldus ühtis esialgse hüpoteesiga? 21.12.12 Lalalala Lalalaa

Kategooriata → Uurimistöö alused
40 allalaadimist
thumbnail
4
docx

1st Art Gallery

,,Cambridge´i vaade". Sellele kunstnikule oli pühendatud terve sein galeriis, kuid see teos paelus mind kõige rohkem. Sellel pildil on kujutatud Cambridge´i väina, mille peal ujub paat mehe ja lastega, nende kõrval on kinnitatud mitu samasugust paati. Tagaplaanil on majad ja hooned, mis näivad olevat tehasehooned, mis seletaksid selle teose pilvede erakordset kuju. Tema tööd on eripärased sellepärast, et ta jätab taustal näha esialgse taiese värvi, mis toob piirjooned hästinähtavalt esile. Tema teosed jätavad üldiselt sügava mulje oma erakordse maalitehnika tõttu. Teine teos, mis mulle silma hakkas, oli Aleksandr Semenovi maal ,,Õpetaja". Sellel oli esiplaanil kujutatud Kristust, kellel pea ümber okastraat, ja tagaplaanil risti, kusjuures Kristust oli kujutatud tugevalt ja tumedalt, samas kui rist oli habras ja heleda tooniga. See maal oli silmapaistev oma tehnika poolest, mis erines teistest täielikult

Kultuur-Kunst → Kunst
5 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Teatro alla Scala

Esialgse Piermarini projekti järgi oli hoones 2800 istekohta, 6 rõdu 260 looziruumiga ning orkestri ruumi ,mis mahutas 70 pillimeest. Peale II maailmasõda taasavatud hoones oli 3600 isekohta 5 rõdu 194 looziruumiga Praegu on hoones 2000 istekohta, saal on 6 meetrit lai ja 6 looziga kokku 27 meetrit kõrge. Istumisplaan Tänapäeval on La Scala teater üks juhtivamaid ooperi ja baletti teatreid maailmas ja on koduks La Sacala teatri kooridele, La Scala balettitruppidele ning La Scala teatri orkestrile. Teater on ühendatud ka kooliga, tuntud kui La Scala teatriakadeemia mis pakub proffessionaalset väljaõpet muusikutele, tantsijatele, näitlejatele, lava juhatajatele ja lava töölistele. La Scala balleti trupp on üks kuulsamaid kogu maailmas. Nende üks tuntumaid balletti etendusi on La Scala's Pink Floyd Ballet, mida on etendatud kogumaailmas alates 1972 aastast. Paljud maailmakuulsad tants...

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
12 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Pirita klooster

alles 1417 saadi esimene paemurruluba. Mõned kloostri rajamise idee algatanud kaupmehed astusid uue kloostri vendadeks. Üks neist - Hinrich Swalbart - juhatas ehitustöid. Kloostri keskne ehitus - kirik - pühitseti sisse 1436. aastal. Ehitustegevus jätkus nii õdede- kui ka vendadekloostri alal kuni 16. sajandi alguskümnendini. Ehituse kulgu mõjutas tõenäoliselt ka vahendite nappus, naiskloostri läänetiiba ei jõutud tõenäoliselt esialgse plaani järgi valmis ehitada. Ehituskrundi kinkis kloostrile Liivi Ordu. KUNST: Pirita kloostri kirik (sisemõõtmed 24x56 m, lääneviilu kõrgus 35 m, pindala 1360 m) oli oma mahult ja mõõtudelt muljetavaldav. Ehitamisel järgiti Püha Birgitta eeskirju. Lihtne kodakirik oli põhiplaanilt pikk mitmevõlvikuline ristkülik, mille jagas kaheks võrdseks osaks - konvendi- ja rahvakirikuks - vahevõre, esimesse pääses ainult kloostrist, teise ka maanteepoolsest portaalist

Kultuur-Kunst → Kunst
9 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Jõud

38.Tekib keha deformeerimisel. Vastassuunaline väliselejõule. 39.Elastsuspiirides on kehas tekkiv elastsusjõud võrdeline tema pikkuse muutusega. 40.Keha jäikus, kui suur elastsusjõud tekib kehas selle pikkuse muutumisel ühiku võrra. 41.Kui osakeste kaugust suurendada vähenevad nii tõmbe-kui tõukejõud. Tõmbejõud vähenevad aeglasemalt sp taastab välisejõu mõju lõppemisel keha oma esialgse pikkuse. 42.Impulss on vektor . P=mv 43.Impulss sõltub keha massist. 44. igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. P=mv 45.Kinniköitmata paat, 46. Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa

Füüsika → Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
10
doc

HINNAPAKKUMINE TÖÖ- JA PUHKEVÄLJASÕIDUKS KURESSAARE LINNAHOTELLIS

Kuressaare Ametikool Toitlustuse ja majutuse õppesuund Majutusteenindus Annika Orussaar HINNAPAKKUMINE TÖÖ- JA PUHKEVÄLJASÕIDUKS KURESSAARE LINNAHOTELLIS Hotelliteenindaja lõputöö Juhendaja: Kai Laht Kuressaare 2013 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 VASTUSKIRI............................................................................................................. 3 HINNAPAKKUMINE................................................................................................... 5 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 KASUTATUD ALLIKAD.............................................................................................. 9 LISAD...........................

Turism → Majutus
11 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rahanduse alused 1-2

on sattunud finantsraskustesse ning ei suuda seetõttu järgmisele päevale ning lisaks veel kolmele järgmisele aastale kavandatud kupongintresse välja maksta. Võlausaldajate ühiste, kiirete jõupingutuste tulemusena jõutakse siiski kohe kokkuleppele, et võlakirjad restruktureeritakse. Võlgnik lubab kokkuleppe kohaselt homsed ning lisaks veel kolme aasta tasumata kupongmaksed investoritele üle kanda võlakirja kustutamisel (st 8 aasta pärast). Ülejäänud maksed toimuvad aga esialgse leppe kohaselt. a. Leidke, kui palju Teie investorina kandsite päeva jooksul kahju juhul, kui arvestades kõrgenenud riskitaset on investorite oodatav tulu võlakirjadelt hetkeliselt tõusnud 16%-ni aastas. Kupongivõlakirja nimiväärtus= 1 000 000€ t=8 aastat Kupongiintress 5% aastas (makstakse 1x aastas) Oodatav tulu= 8% aastas

Majandus → Rahanduse alused
31 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mälu

taastamistunnuseks ehk meenutamise ajendiks. Kui inimene väidab, et tal vabal meenutamisel rohkem sõnu juurde ei tule, siis taastamistunnuste etteütlemisel õnnestub tal esialgsetest sõnadest veel üsna suurt osa meelde tuletada. Tulemus võib ületada äratundmistesti tulemuse, mis tähendab, et kuigi inimene pole äratundmistestis kindel, kas tegemist on uue või varem esitatud sõnaga ja vastab valesti, suudab ta teises testis meenutamist hõlbustava sõna abil esialgse sõna rekonstrueerida. Sellised katsed viisid kodeerimise spetsiifilisuse printsiibi sõnastamiseni. Printsiip, mis seob omavahel salvestamise ja meeldetuletamise edukuse.

Psühholoogia → Sissejuhatus psühholoogiasse
107 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ratsionaalavaldised ja murdvõrrandid

Raudvara 2.peatükk 1. Tegurdamine - - Tegurdamine ­ Avaldise muutmine korrutiseks. 1.Teguri toomine sulgude ette. 2. Valemite kasutamine. ( (a+b2) = a2 + 2ab +b2 / (a + b)((a ­ b) = a2 - b2 3. Ruutkolmliikme tegurdamine. ( ax2 +bx+c = a(x-x1)(x-x2) ) 4. Rühmitamisvõte. - Avaldise teisendamine tähendab avaldise võimalikult lihtsa või meile sobiva kuju andmine. - Võrdust, mille poolteks on võrdsed avaldised nim. samasuseks. Näide: 2. Arvulise murru taandamine - Taandamine-murru lugeja ja nimetaja jagamine ühe ja sama nullist erineva avaldisega * tegurdatakse murru lugeja ja nimetaja; * taandatakse arvulised tegurid * taandatakse muutujat sisaldavad võrdsed tegurid. Näide: 3. Korrutamine ja jagamine ­ Korrutamine- algebraliste murdude korrutis võrdub murruga, mille lugejaks on antud murdude lugejate korrutis ja nime...

Matemaatika → Algebra ja analüütiline...
506 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped, vesi - kokkuvõte

9.varuaine Struktuur primaarne struktuur-aminohapete jada, insulin sekundaarne struktuur- tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks ahelate voltimisel, ämblikuniit, looduslik siid, küünte ja juuste valgud tretsiaal struktuur- glookulid,fribiilid ,kollageen kvarternaarstruktuur- liituvad mitu erinevat valgumolekuli,hemoglobiin omadused denaturatsioon-kõrgemat järku struktuur laguneb madalamt järku struktuuriks renaturatsioon-valgud taastavad oma esialgse struktuuri lahustuvus-lahutavad vees, veri, piim, muna ja ei lahustu- juuksed ja küüned happer alused ja temp mõjutavad NUKLEIINHAPPED DNA-desoksüribonukleiinhape, pärandub ainult emaliinipidi, on mitokondrites ülesanded 1. geneetilise info säilitamine 2. annab edasi infot rakujagunemise teel 3. põhikoostisosa kromosoomist 4. kontrollib raku elutegevust koosnevad-vesiniksidemetest, fosforhappejääkitest, desoksüriboosist(suhkur), lämmastikualustest(A,T,G,C) ja monomeeridest

Bioloogia → Bioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Referaat Scoutspataljonist

arendamine, kuid ka füüsiline ettevalmistus ja keeleõpe. AJALUGU 1918. aasta novembris tuli noorena Ameerikasse rännanud ja seal jõukaks saanud eestlane Henry Reissar välja ainulaadse ideega luua oma kulul väeosa Eesti Vabariigi kaitseks. 17. detsembril 1918. aastal allkirjastas sõjaministeerium H.Reissarega lepingu väeosa loomiseks. Uue väeosa moodustamiseks kogunes 19. detsembril Viljandisse grupp ohvitsere koos esialgse relvatusega. Järgmisel päeval olid kuulutustulpadel üleskutsed astuda väeossa nimega "Scouts". Esimesel jõulupühal sai skautide koduks Viljandi loss, kus Scouts-väeossa astunud vabatahtlikud andsid esimeste seas truudusvande Eesti riigile. Scoutspataljon tõestas oma kõrget võitlusvõimet eesti rahvale võidukalt lõppenud Vabadussõjas. Esimene pealesõjaaegne Scoutspataljoni järeltulija oli 1993. aastast 1997. aastani Põhja Üksik-Jalaväekompanii

Sõjandus → Riigikaitse
18 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Nihkemoodul

Skeem l Töö teoreetilised alused Olgu rakendatud risttahuka pealmisele pinnale sellega paralleelne ja igale pinnaelemendile ühtlaselt mõjuv jõud F. Seda pinnaühikule mõjuvat F jõudu = nimetatakse tangentsiaalpingeks. Jõu F mõjul risttahukas S deformeerub ja tema külgservad moodustavad oma esialgse asendiga nurga a . Nihkedeformatsiooni iseloomustatakse suhtelise nihkega = = tan , b kus a on absoluutne nihe ja b on risttahuka kõrgus. Hooke`I seaduse põhjal on elastsel deformatsioonil suhteline nihe võrdeline deformatsiooni põhjustava pingega. l 1 F Seega = ehk tan =

Füüsika → Füüsika
272 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Takistuse mõõtmine

R2 1 442,3 422,3 443,1 454,5 407,0 443,9 423,9 2 127 533,3 123,9 120,8 438,6 6. Järeldus Kui lähtuda ainult mõõteriistade näitudest nende sisetakistusi arvestamata, on nende näitude alusel leitava takistuse esialgse väärtuse viga suur. Esimese takistuse puhul oli see u. 20% piirides, antud andmetega arvutatud viga 5%. Teise uuritud takistuse puhul ulatus viga lüliti S1 asendi ,,2" korral isegi 300%ni, antud katses umbes 10,5%. Et ampermeetri ja voltmeetriga takistuse määramise puhul õige tulemuse saaks, on vaja arvesse võtta nii katseskeemi kui ka mõõteriistade sisetakistuste väärtuseid.

Tehnika → Elektrotehnika
306 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Miks ja kuidas tekivad jääpurikad

moodustis kumer ja üldse mitte vertikaalne. Kui jääpurikad moodustuvad pesunöörile, telefoni ­ või elektriliinile, võivad nad olla regulaarse vahega umbes paar sentimeetrit. Muster on ilmselt tingitud sellest, et algne veekiht vajub suuremateks tilkadeks", vähendamaks oma piirpinda. Sellisele formatsioonile annab tõuke juhuslik laine, pindpinevusjõud tõmbab vee tilkadeks, mille vahekaugus on enam- vähem võrdne esialgse võnkumise lainepikkusega. Nende tilkade külge tekivadki jääpurikad.

Füüsika → Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
5
docx

2. kodutöö, trükipressi valmistustehnoloogia

Materjalitehnika instituut Kodutöö nr 2 Valmistustehnoloogia valik - trükipress Tallinn 2012 1 Detaili konstruktsiooni lühianalüüs Detailiks on trükimasinast pärit templivars, mille otsa käib templimärk/raud, mille funktsiooniks on trükikirja tekitamine paberkandjale. Esialgse vaatluse põhjal tundub detaili konstruktsioon üpriski lihtne, kuna tegu on lihtsustatult lehtmetallist jupiga, mille paksus ca 1 mm. Lihtsus väljendub ka painete olematusest antud konkreetse detaili puhul. Eelöeldut silmas pidades võiks toote valmistamiseks kasutada survetöötlust ­ täpsemalt lehtstantsimist. Allpool kirjeldatud illustratiivselt lehtstantsimise põhimõtteid. Joonis Lehtstantsimise lühikirjeldus Detaili elementide valmistamise võimalikkus: Tabel Valmistustehnoloogiate võrdlus Detaili elemendid Survetöötlus Valutehnoloogia V...

Materjaliteadus → Materjalitehnika
50 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Spermid ja abort

 Ei soovita last või ei olda laste saamiseks valmis Tervise kahjustused:  Põletikud  Psüühilised vaevused  Viljatus  Selle käigus on oht kahjustada emakat ja emakakaela Millist rasestumisvastast vandit kasutaksid sina? Mina kasutaksin kondoomi , sest see pakub 98% kaitset ja see kaitseb ka suguhaiguste eest. Negatiivne tagasiside Negatiinve tagasiside- organismi vastus soovimatule muutusele. Käivitub vastupidine reaktsioon, mis taastab esialgse olukorra. Nt kui sul on kuum siis suureneb higinäärmete higieritus, mis sind maha jahutab. Nt kui sul on külm tekivad külmavärinad ehk siis lihased tõmbuvad kokku ja lõtvuvad. Lihastöö arvel erladub soojust.

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
3
docx

9.klassi bioloogia - ,,Evolutsioon''

edasi järgmistele põlvkondadele. Kuidas tõestava evolutsiooni: 1. fossiilid- paljudes varem elanud organismides võib ära tunda hilisemate vormide eellasi 2. sarnase ehitusega elundid- eri liiki organismide elundid võivad olla põhijoontes sarnase ehitusega ja see tõendab nende organismide ühtset päritolu 3. mandunud elundid (ussripik, õdraluu, tagapurihambad ehk tarkusehambad)- mõndadel organismidel on need elundid välja arenenud ja kaotanud oma esialgse ülesande, kuid paljudel teistel loomadel on need elundid vajalikud 4. DNA võrdlemine- mida sarnasemad on eri liiki organismide DNA (ja ka kehavalgud), seda lähemalt sugulased nad on TAIMEDE EVOLUTSIOON (vist ei pea aegkondi teadma) LOOMADE EVOLUTSIOON INIMENE VS INIMAHV inimene inimahv selgroog S-kujuline ühe kõverusega

Bioloogia → Evolutsioon
6 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tehniline mehaanika II

Tavaliselt piirdutakse lõikedeformatsiooni iseloomustamisega keskmise lõikeprinkuse abil. Korrutis on lõikejäikus GA red(x) Erijuhtude seosed: 1) Konstantne põikjõud konstantse ristlõikega vardas 2) Atmeliselt muutuv põikjõud või varda ristlõige 3) Keerukalt muutuv põikjõud konstantse ristlõikega vardas 4) Pidevalt muutuva ristlõikega vardal Varda telje siirded Mööne ­ tugede järeleandlikkus (Kuidas muutub varda koormamisel telje punktide aukoht ja asend esialgse suhtes.) Punkti asukoha muut ehk siire on punkti algasukohast lõppasukohta suunatud vektor, mis esitatakse projektsioonide kaudu teljele Üldistatud siirded ­ Varda telje käitumist mõõdetakse mingis punktis kolme siirde ja kolme pöördega mida nim. Ka varda telje siireteks. Jäikustingimus, millega vastavalt vajadusele piiratakse kas deformatsiooni või siirde karakteristikuid. (paljude konstrk, normaalseks kasutamiseks on vaja et nad liigselt ei deformeeruks)

Mehaanika → Tehniline mehaanika
267 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Ettevõtlusvormide võrdlus

Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja kõigi asutajate poolt alla kirjutatud. Kui osaühingul on ainult üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Osaühingu

Majandus → Majandusõigus
2 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Jõudude liigid

[ E ] = 1 N2 = 1Pa . m Materjali elastsusmoodul võrdub ühikpikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga vastavast materjalist keha jäikusega. Arvestades valemeid (4.12) ja (4.13), saame Hooke'i seaduse viia kujule ES Fel = - x. (4.14) l Saadud kuju arvestades defineeritakse veel järgmised mõisted. Keha suhteliseks pikenemiseks nimetatakse deformatsiooni pikkuse ja keha esialgse pikkuse jagatist: x = . (4.15) l Mehhaaniliseks pingeks nimetatakse keha pindalaühiku kohta tulevat elastsusjõudu: F = el . (4.16) S -F F

Füüsika → Füüsika
172 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mõningaid aineid ja nende kirjeldusi: lubi

Pöördahjus kestab kuumutusprotsess umbes kuus tundi; sahtahjus kulub kaltsineerimisele umbes 24-36 tundi. Kui kustutamata lubi tuleb ahjust välja, on see tükkidena, graanulitena ja pulbrina. 1 Ehitusmaterjalina kasutatav kustutatud lubi ehk kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)2) reageerib ajapikku õhus leiduva süsihappegaasiga (CO2) ning muutub kõvaks ja vastupidavaks (st.taastab oma esialgse seisundi), teisi kivimeid siduvaks kaltsiumkarbonaadiks ehk kaltsiidiks (CaCO3). Kaltsiit on lubjakivi, marmori ja kriidi põhiline koostisosa. Kustutamata lubja käitlemine ja hoidmine nõuab suurt hoolikust, sest see on väga kergesti reageeriv. Veega kokkupuutumisel reageerib see ägedalt, eraldades soojust ja muutudes kustutatud lubjaks. Keemilised reaktsioonid · Lubjapõletamine ehk lubjakivi põletamine: CaCO3 CaO + CO2

Keemia → Keemia
11 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Inimene ja loodus

Metsad on hädavajalikud eluks Maal . Metsades valitsev mitmekülgne elusloodus , mis aitab kaasa hapniku tootmisele ja süsihappegaasi tarbimisele . Niisiis toob metsade hävimine kaasa veevoolu suurenmise , kohaliku kliima häirimise ning mitmete loodmade ja taimede elukeskkonna kadumise . Üheks metsade hävimise põhjuseks on tulekahjud , mis saavad akygse kulupõletamisest , põuast, või äikese tagajärjel. Mõne tunniga võib tulekahu hävitada suurehulga metsa ja elanikke . Oma esialgse nägemise saab ta tafasi alles mitmekümne aasta pärst. · Merevee reostatus Iga veevool jõuab lõpuks jõgede kaudu merre , kandes endaga kaasas kõike mida tööstus ja põllumajandus on sinna paisanud , lisaks veel majapidamisjäätmed ( puhastusvahendid , reovesi) .Mõned neist võivad olla väga mürgised ja võivad põhjustada mitmete meres elavate liikide surma . Saaste tõttu surnud loomad paisatakse rannale . Merel võib juhtuda ka laevaõnnetus , mille tagajärjel satub

Bioloogia → Bioloogia
40 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Loogika Arvestustöö

v t t t v t v t v t v t v t v t v v t v t t v t v v v v t t v t Vastus: Hulk on kooskõlaline 3. Hx: x on hobune Rx: x on ratsahobune A. (x)(HxRx) ­ Iga hobune on ratsahobune E. (x)(Hx~Rx) ­ Ükski hobune ei ole ratsahobune I. (x)(Hx&Rx) ­ Mõni hobune on ratsahobune O. (x)(Hx&~Rx) ­ Mõni hobune ei ole ratsahobune Vastus: ,,I" lause räägib esialgse vastu 4. a. (x)(Tx&~Bx) b. (x) (PxLx) c. (x) ((Tx&Kx) Ex)) d. (x) ((Px&Lx) Bx)) e. (x) (Px~(Tx&Ex)) 5. 1 (C~R)&(RL) e 2 C (CL) e 3 IR e 4 I e 5 RL 1&E 5,10 6 L E 7 CL 2,8E 8 C 2,7E C~ 9 1&E R 10 R 3,4E 11 ~R 9,8E 4- 12 ~I 11~I

Informaatika → Loogika
15 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Avokaado

kalorsus. Sajagrammise avokaadoportsu nahkapistmisel saab meie organism 150-220 kcal. Nii et tõeliselt energiarikas suutäis. • Mineraalelementidest on avokaados eriti rohkesti kaaliumi, kuid väga vähe naatriumi. Tumenemine ja selle vältimine • Õliküllus ja eriti just küllastamata rasvhapete kõrge sisaldus muudavad puhastatud avokaado vastuvõtlikuks hapniku toimele. • Kokkupuutel hapnikuga tumenevad kooritud avokaadotükid kiiresti ja kaotavad oma esialgse maitse. • Selle vältimiseks tuleks lahti lõigatud pinnale pritsida sidrunimahla. Kasutusala • Kõige lihtsam on on vilja süüa nii, kui lõikad ta pikkupidi pooleks, eemaldad seemne ja lusikaga uuristades saab vilja ära süüa (nagu kiivitki). • Viljalihast saab edukalt valmistada kastmeid, salateid, suppe, püreed ja isegi magustoite. • Avokaado pole aga ei hapu ega magus. Tänu sellele maitsestatakse seda kas soola, suhkru, pipra, sidruni,

Toit → Toit ja toitumine
3 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Elektromagnetism

ELEKTROMAGNETISM Oersted´i katse – juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. Kui muuta voolu suunda, muutub ka pöördumise suund. Kui voolu ei ole, võtab magnetnõel tagasi esialgse asendi. Ampère seadus – selle abil on võimalik kirjeldada vooluga juhtmele mistahes magnetväljas mõjuva jõu suurust. Vasaku käe reegli abil saame määrata magnetväljas mõjuva jõu suunda. Vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. Juhtmele mõjuv magnetjõud on suunatud alati risti voolu ja magnetvälja suunaga. F = I B l sinα

Füüsika → Füüsika
9 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tuumafüüsika mõisteid keskkoolile

Massidefekt ­ nukleonide summaarse massi ja tuuma massi vahe Stabiilne aatomituum ­ tuum on stabiilne kui tema energia on minimaalne Stabiilsuseks peavad olema täidetud kolm tingimust: 1. Prootonite tõukumine teeb suured tuumad ebastabiilseks 2. Tuumas on energiatasemed täitunud järjest 3. Neutroneid on veidi rohkem kui prootoneid Radioaktiivsus ­ aatomi lagunemine laenguga osakesteks ja teiseks aatomiks, mille keemilised omadused on esialgse aatomi omadustest erinevad Radioaktiivsuse tekkimine ­ tuuma stabiilsuse tingimusi rikkudes hakkab tuum iseenesest muutuma stabiilsemaks ­ erladub kiirgus ehk kiired osakesed, mida nim radioaktiivsuseks Radioaktiivsuse liigid(jagatakse läbitungimisvõime järgi) · -kiirgus ­ paber ­ positiivne laeng · ­ kiirgus - alumiinium ­ negatiivne laeng · -kiirgus ­ plii ­ laenguta -radioaktiivsus ­ tekib siis kui tuuma üks madalamaid energiatasemeid on täitmata, kõige

Füüsika → Füüsika
56 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun