Hagudi Põhikool Carmen Apsolon VII klass Referaat ERIKA SALUMÄE Juhendaja: Silver Palu Koostas: Carmen Apsolon TUTVUSTUS Erika Salumäe (sündis 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Petanque'i Klubide Liidu president. SPORTLIKUD SAAVUTUSED Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Maailmameistrivõistlused: 1984: 2. koht trekisprindis 1986: 2. koht trekisprindis 1987: 1. koht trekisprindis 1989: 1. koht trekisprindis 1995: 3. koht trekisprindis Olümpiamängud: 1988. aasta suveolümpiamängud Seoulis...
Erika Salumäe Referaat Juhendaja Koostas: Kuressaare 2009-01-09 Sissejuhatus Erika Salumäe on Eestis tunnustatud jalgrattur ja väljapaistev poliitik. Ta on sündinud 11. juunil 1962. Lisaks füüsilisele ideaalsele vormile on sportlane veel ka Eesti olümpiakomitee auliige ja Eesti Petanque´i Klubi Liidu president. Valisin enda referaadi teemaks just tema, et arutleda ja tuua lugejateni põhjalikumalt tema kõrgeid saavutusi spordis . Karjääri algus Erika oli spordist huvitatud juba varases nooruses. Vabal ajal meldis talle ikka spordiga tegeleda
Erika Salumäe Iga üks meist unistab olla tugev, jääda ellu rasketes tigimustes ja seal juures jääda iseendaks. Tulla toime keeruliste olukordadega või probleemidega ning ennast muudkui ületada, ületada ja ületada. Võib julgelt öelda, et Erika Salumäe on üks hea näide sellisest inimesest. Tema elutee ei ole olnud kerge vaid vägagi künklik. Ükski laps ei vääri lapsepõlve veetmist lastekodus kus lapsi koheldakse julmalt ning karmi distsipliini all või kasuperes kus ainsaks usaldusisikuks on pereisa ning kui teda enam ei ole, on pereelu karm, sest selle on üle võtnud kuri vanaema... Need kurvad olud panevad nukrutsema ning tekitavad valu ja trotsi, kuid samas kasvatavad tugeva inimimese, kes tahab midagi tõestada
organiseerimise erialal. Ta on ennast täiendanud filmitootmise ja TV juhtimise kursustel Moskvas (1984), Soomes (1991, 1993), Baltic Media Center'is Bornholmis (1996). Erika Töötas Eesti Televisiooni direktori sekretärina aastatel 1972-1973. Stuudio "Eesti Telefilm" rezissööri abi ja assistendina aastatel 1973-1975. 1983-1985 oli Laansalau filmistuudios "Tallinnfilm" filmidirektori asetäitja ja filmidirektor. 1991. aastal oli Erika asutatud stuudio "EXITfilm" asutajaliikmetest ja aastani 1993 tegevjuht. Seejärel töötas telekanali Kanal2 haldusdirektorina. Hetkel töötab Erika Laansalu Taska Filmi all ja filmide vahepeal tõlgina ning subtiitrite toimetajana. Erika Laansalu jaoks ei olnud filmini jõudmine juhuslik. Ta teadis juba üpris lapsest peale, et tahab sellesse, tollal ajal veel eriti eksootilisse maailma siseneda. Küll aga sooovis Erikal sel ajal pigem saada (tele)operaatoriks
Kuresaare Ametikool Teeninduse osakond Erika Salumäe Galina Latkina Juhendaja: Ivar Metsküll Kuressaare2009 Erika Salumäe Trekijalgrattur Erika Salumäest sai taasiseseisvunud Eesti esimene olümpiavõitja. Nõos ja Elvas sportimist alustanud Salumäe esimesed treenerid olid Jüri Kalmus ja Stanislav Solovjov. Hiljem Liidu koondises oli tema juhendajaks Vladimir Leonov. MM-võistlustel osales Salumäe aastatel 1984 1995 nii Liidu kui Eesti koondises. 1984. aastal võitis Salumäe treki MM-ilt oma esimese medali hõbedase. Kuldmedaleid kogunes lõpuks kaks: 1987 ja 1989. Kui oma esimese olümpiavõidu saavutas Salumäe 1988
ERIKA SALUMÄE JÄÄDA ELLU Grete Käen T E O S T I S E L O O M U S TAVA D FA K T I D Ilmumisaeg: 2009 Autor: Ene Veiksaar Auror ja Erika olid sõbrannad. Raamatus on 192 lehekülge. TEOSE ÜLESEHITUS Teos koosneb peatükkidest, mis algab tema lapsepõlvest kuni tänapäevani. Teoses oli palju illustreerivaid pilte. T E O S E S I S U: P O R T R E T E E R I TAV Teos räägib Erika Salumäe elust. Erika veetis oma lapsepõlve lastekodus Eerika läks spordikooli Täiskasvanuna võitis ta olümpiakulla Ta oli heasüdamlik ja range aga ise ta tundis ennast nõrgana KÕRVALTEGELASED Ruth Salumäe- Erika kasuema Fred Fisker- Erika endine abikaasa Aare Tark- Erika eluarmastus pärast Fredi Vladimir Petronots- Erika treener TEOSE STIIL Sõnakasutus oli tavaline ja igapäevane Võõrsõnu ei olnud ja oli lihtne lugeda NÄITED
Nende vahele ja kõrvale on lükitud tekste, mis annavad olulist lisa tunnetamaks ja mõistmaks üht elukäiku. Erika Salumäe tugevat iseloomu tõestab kindlasti tema läbi elamised lapsepõlves ja nüüd täiskasvanud naisena edukus. Ta kasvas lastekodus, kus ei olnud tal kõige kergem, sest puudus ju ema armastus. Samuti olid tal valusad läbielamised tütarlaste koloonias ja NSV Liidu koondises. Ma usun, et just need läbi elamised on teinud temast inimese, kes ta on praegu. Sportlasena on Erika Salumäe püstitanud mitmeid maailmarekordeid ning ta on valitud ka mitmeid kordi Eesti aasta parimaks sportlaseks. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus ning samuti ka Eesti Olümpiakomitee auliige. Lugedes tema raamatut ja teada saades kui palju ta on kannatanud, siis tekib mõte, et ehk on ta just oma lapsepõlve viha ja traumad suunanud sporti ning tänu sellel on ta edukas, kuid see ei pruugi nii olla. Lisaks lapsepõlve raskustele ja kohati ka
Erika Salumäe ,,Jääda ellu" Lugesin Erika Salumäe elulooraamatut ,,Jääda ellu". Raamatut valides tahtsin lugeda mõne sportlase lugu ja Erika Salumäe raamatut soovisin lugeda veel ka seetõttu, et hiljuti oli uudistes informatsioon, et ta müüb oksjonil ära oma medalid ja meened. Ta on teinud nende pärast väga suurt tööd. Aga kuna tervis vajab ravi, siis ei jää tal teist valikut. Tervis on ikka kõige tähtsam. Erika Salumäe on kahekordne olümpiavõitja, lisaks mitmed-kümned meistrivõistluste medalid ja karikad. Selleks, et seda saavutada on ta pidanud tegema väga palju tööd.
Erika Salumäe raamatus ,,Jääda ellu" räägib kahekordne olümpiavõitja avameeli oma elust . Ilusate päevade kõrval on olnud hulganisti päevi täis valu, trotsi ja kibedust, meeletut igatsust ema ja armastuse järele, pidevat vajadust ennast tõestada. Kuidas jääda ellu lastekodu karmis olelusvõitluses, erikoolis ning kasuperest põgenedes? Kuidas täita väravat kinni lüües lendulastud lubadus: ma veel tõestan, kes ma olen! See raamat on väga aus, sisaldades ehmatavaid fakte Erika kolmest olümpiast, dramaatilisi armastuslugusid ja ka poliitika telgitaguseid. Seljaoperatsioon, mis sundis armastatud olümpiavõitjat mitmeks kuuks haigevoodisse, pani teda oma elu üle järele mõtlema. Millised on tema elu õppetunnid? Kuidas jääda ellu ja elada ennast ületades nii, et võid kahetsuseta tagasi vaadata? See raamat sisaldab palju ehmatavaid fakte Erika kolmest olümpiast, dramaatilisi armastuslugusid ja poliitika telgitaguseid. Erika ütleb oma raamtus, et "Ma olen saanud
Anton Hansen Tammsaare "Ma armastasin sakslast" "Ma armastasin sakslast" on traagiline armastuslugu Erika ja Oskari vahel, mida minu arvates iseloomustavad kõige paremini sellised sõnad nagu klasside vahe ja välja rääkimata mõtted. Nii Oskari enese kui ka Erika kirjeldusest võib välja lugeda, et nad olid keskpärase välimusega ning üsnagi vaesel järjel inimesed. Oskar on lihtne korporandist üliõpilane, kes on õpingud rahaliste raskuste tõttu katkestanud ning töötab väiksepalgalisel ametikohal, Erika on pärit vaesunud saksa paruni perekonnast ja töötab koduõpetajannana. Oskar oli noor ja tal ei olnud elus kindlat sihti. Erikaga kohtus ta perekonna juures, kellelt üüris tuba. Ta ei armunud Erikasse esimesest
H. Tammsaare ,,Ma armastasin sakslast" Lugesin A. H. Tammsaare romaani ,,Ma armastasin sakslast", mis räägib traagilisest armastusloost kahe noore inimese vahel. Antud tekst on sõnastatud peategelase Oskari pihtimusena. Tammsaare kirjutas oma teoses: ,,Ma olen valmis neid põrandaidki suudlema, mida see käsi küürinud." See eesti talupoisist Oskari lausutud fraas annab edasi väga suurt kirge ja austust teise inimese vastu. Armastatuks osutub aga balti parunipreili Erika, kes oma seisuse poolest kuulub hoopiski kõrgemasse klassi. Kas selline armastus saab olla tõeline? Ühest küljest võib neid tundeid vaadelda kui rüütli ja daami vahelist armastust. Oskar näeb Erikas naist, kelle tasemele ta iialgi ei küündiks. Teoses toob Tammsaare nii mitmeidki võrdluseid: ,,Väike võib suuremat, alam ülemat armastada, mitte vastupidi. Hunt ulub kuu peale, aga kuu pole tänini ühegi hundi peale ulunud, niisugune on maailma kord." Undusk on
kasuperest põgenedes, lubas ta, et tõestab end tulevikus. Samuti räägitakse selles raamatus ka tema armuelust. Erika Salumäe tugevat iseloomu tõestab kindlasti tema läbi elamised lapsepõlves ja nüüd täiskasvanud naisena edukus. Ta kasvas lastekodus, kus ei olnud tal kõige kergem, sest puudus ju ema armastus. Samuti olid tal valusad läbielamised tütarlaste koloonias ja NSV Liidu koondises. Ma usun, et just need läbi elamised on teinud temast inimese, kes on praegu. Sportlasena on Erika Salumäe püstitanud mitmeid maailmarekordeid ja valitud ka mitmeid kordi Eesti aasta parimaks sportlaseks. Ta on kahekordne maailmameisteer ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus ning samuti ka Eesti Olümpiakomitee auliige. Ehk on ta just oma lapsepõlve viha ja traumad suunad sporti ning tänu sellel on edukas, kuid see ei pruugi nii olla. Lisaks lapsepõlve raskustele ja kohati ka traumadele, elas ka tugev naisterahvas üle seljaoperatsiooni kui ka infarkti. Tema
ERIKA PÕLENDIK Markus Ohtla Rahvatantsuõpetaja Erika Põlendik, oli 2008. aastal Elsa Rikandi nimelise kultuuripreemia laureaat. Ta on töötanud rahvatantsuõpetajana 35 aastat. Ta õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis rakendusmatemaatikat ja lõpetas ka sel erialal kuid otsustas siiski rahvatantsu õpetamise kasuks. Tantsijad iseloomustavad Erika Põlendiku kui ausat, otsekohest ja nõudlikku inimest. Tema tantsurühmad on ikka kõrgema kategooria saavutanud ja tantsupidudel osalenud Rahvatants on ka rühmatöö, kus tähtis on igaüks isiklikult, aga tulemus sünnib koostöös – ka seda õpetab Erik Ta ütles ka ,et ‘’Tunnustus on meeldiv ja näitab, et ka rahvakultuuri vallas tegutsejaid märgatakse.“.
Funktsioonid Funktsioon Index ja Match Vlookup Isikukood Tegevus Kuupäev Eesnimi Perenimi Eesnimi 38502110722 ujula 22.10.2011 Karl Agur Karl 34708140585 jõusaal 22.10.2011 Erki Arsenov Erki 47110070151 rühmatreening 22.10.2011 Erika Bachmann Erika 35404050446 ujula 22.10.2011 Reijo Bauman Reijo 44203130136 jõusaal 22.10.2011 Mirja Bergmann Mirja 47110060467 rühmatreening 22.10.2011 Elvi Berk Elvi 34404190222 jõusaal 22.10.2011 Kaivo Berk Kaivo 33904050217 rühmatreening 23.10.2011 Olav Berk Olav 48305030944 jõusaal 23.10.2011 Laine Eek Laine 34103030178 rühmatreening 23.10
ühte ooperit - Jevgeni Oneginit. Ooper “Jevgeni Onegin” oli väga hea, ning kuigi ma polnud sisuga tutvunud, oli eelnevat ooperit mugav vaadata. Kuna eelnev kogemus ooperivallas oli enam kui positiivne ning ooper “Liblikas” on siiski Estonia maja 100.aasta tähistamiseks mõeldud ooper, ning eesti keele õpetajal, olles raamatut lugenud, polnud mitte midagi negatiivset selle teksti kohta öelda, läksin kindla peale välja. Ooperi üheks naispeaosaks oli Erika, keda kehastas Kadri Kipper. Kadri Kipper, sopran, on alates 2012.aastast Estonia ooperisolist. Erika oli päriselt ka olemas, ta oli üks Estonia tantsuteatri alusepanijaks. Erika Tetzky suri oma elukutse ja Estonia näitelava ohvrina: mõne nädala eest „Dollarite printsessis” oma tantsuosas ülesastumise järele sai ta näitelava külmas, kütmata riidessepaneku ruumis külmetada ja jäi kopsupõletikku haigeks.”. Teiseks naispeaosaks
Oskaril on suur kohustus oma pere ees, kes poisi koolitamiseks võlgu võttis ja nüüd maksimaalset tulemust ootab, kuid teisest küljest leiab Oskar peale kahte ja poolt aastat ülikoolis, et õppimisega pole elus midagi peale hakata. Samuti leiab Oskar, et korporatsioonid, mida tol ajal nii kõrgelt hinnati ja millest tegelikult mitte mingit kasu ei ole, on tugevalt ületähtsustatud. Oma armastust näitas ta Ericale väga alandlikul viisil. Armastatud sakslanna - Erica Preili Erika kirjeldus raamatust lk 6 Ta on noor, elus kogenematu ja ka tema välimuses ei avaldu saksalikkust. Erika on sunnitud rabelema mitmel rindel. Lisaks kodustele töödele ja haige vanaisa eest hoolitsemisele, annab ta ka lisaraha saamiseks kodutunde. Autor viitab mitmeid kordi Erika viletsatele riietele ja rebenenud kinnastele, samuti ei jää märkimata Erika probleemne näonahk. Erica vanaisa (parun) Erica vanaisa on baltisaksa parun, kes elab
...............................................................................10 3.4. Torino taliolümpiamängd..............................................................................................11 3.5. Pekingi suveolümpiamängud ........................................................................................12 4. Eesti olümpiasangarid ..........................................................................................................13 4.1. Erika Salumäe ...............................................................................................................13 4.1.1. Sportlikud saavutused ............................................................................................14 4.1.2. Poliitikukarjäär.......................................................................................................14 4.1.3. Tunnustused .......................................................................................................
aasta suveolümpiamängudel Ateenas. Naiste jalgrattaspordialad on olümpiamängude kavas alates 1984. aasta suveolümpiamängudest Los Angeleses. Alates 1996. aasta suveolümpiamängudest tohivad olümpiamängudel osaleda ka elukutselised sportlased. Ainus Eesti meesjalgrattur, kes olümpiamängudelt medali võitnud, oli Aavo Pikkuus, kes 1976. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu meeskonnas meeskondliku maanteesõidu. Jalgrattur Erika Salumäe on esimene Eesti naissportlane, kes tulnud kaks korda olümpiamedalile, ja ainus Eesti naissportlane, kes võitnud olümpiamedali kahele riigile (1988 kuldmedali NSV Liidule ja 1992 kuldmedali Eestile). Ta on ainus Eesti sportlane, kes on valitud 9 korda Eesti aasta sportlaseks, ja esimene naissportlane, kes on osalenud kolmedel olümpiamängudel. 1992. aasta suveolümpiamängudel tuli meeste grupisõidus kaks Eesti sportlast esikümnesse: Lauri Aus oli 5. ja Raido Kodanipork 9.
"Neljateistkümnes neljapäev" (1995) kirjeldab lastekodupoisi saatust ja romaan "Näitleja vastu tahtmist" ühe juudi poisi varjamist Saksa okupatsiooni ajal. Lember on kirjutanud kuuldemänge ja nukunäidendeid, samuti tekste telesaatesarjale "Jänkupoisi lood". Tema tekste on viisistanud Raimond Lätte, Felix Mandre, Uno Naissoo ja Ülo Vinter. 2006. aastal ilmus tema sulest autobiograafiline romaan "Kuldne kaleidoskoop". Lastekirjanik Erika Esop oli Ira Lemberi täditütar. Nad on kirjutanud neli raamatut Artur Erichi varjunime all. Artur Erich on nimekombinatsioon Ira Lemberi ja Erika Esopi isade eesnimedest. Ira on Arturi tütar ja Erika oli Erichi tütar. Artur Erichi nime all ilmunud viieosalisse romaanisarja kuuluvad: "Äike" , "Pärast äikest", "Välgust tabatud", "Varjud", "Varjude allee". Ira Lemberist kolm aastat vanem õde Veera elab USA-s, Illinoisi osariigis, kuhu ta jõudis sõjapõgenikuna
,,Ma armastasin sakslast"- Anton Hansen Tammsaare Romaani peategelasteks on kaks eri rahvusest ja seisusest inimest. Noormees on vaene eestlane, tütarlaps aga baltisaksa paruness. Sellest tulenevalt käitub Oskar Erikaga üsna diskreetselt ja näitab oma armastust väga aladlikul viisil. Samal ajal Erika ei tunne üldse, et neil mingi selline vahe oleks ja seetõttu tunneb erinevates situatsioonides piinlikkust( näiteks ta tahtis mehega ära põgeneda, et nenede armastus teostuks, kuid mees mõtles reaalselt, et siis ta kaotaks töökoha ja kuskilt ei saaks raha). Tammsaare meestegelased on tihti oma nooruses sellised kergelt mömmid, kes ei taipa naiste märke (sama oli ju ka Vargamäe Indrekuga ning miks ka mitte Katku Villuga) Meeste suutmatus naisi mõista on ju igati eluline
Pärnumaa olümpiavõitjad Siin on kokkuvõtted kuulsaimatest Pärnumaal sündinud olümpiavõitjatest. Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 Varemurru, Saulepi vald – 17. juuli 1987 Tallinn) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis aastal 1936 nii Kreeka- Rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, 1937. aasta Euroopa meister Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kg raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114–115 kg. Ta võitis 1936. aastal Berliini Olümpiamängudel kulla Kreeka-Rooma maadluses ja vabamaadluses. 1937. aastal Euroopa meistrivõistlustel Pariisis võitis ta samuti kulla. 7. jaanuaril 1938 juhtus õnnetus. Palusalu heitis Voldemar Roolaant, proovis vältida raskemana vastasele peale kukkumist ja sealjuures tuli Palusalu õlg liigesest välja. Kui sama vigastus kordus maavõistlusel Soomega, tähendas see...
Mexico 1968 13. Aavo pikkuus 16. Viljar Loor Jalgrattasport Võrkpall Montreal 1976 Moskva 1980 14. Ivar Stukolkin 17. Mait Riismann Ujumine Veepall Moskva 1980 Moskva 1980 18. Tiit sokk 15. Jaak Udumäe Korvpall Kergejõustik Soul 1988 Moskva 1980 22.Andrus veerpalu Suusatamine Salt lake city 2002 19. Erika Salumäe Jalgrattasport soul 1988 23. Kristina smigum Suusatamine Torino 2006 20. Erika Salumäe Jalgrattasport Barcelona 1992 24. Kristina smigun Suusatamine Torino 2006 21. Erki Nool 25. Andrus Veerpalu Kergejõustik Suusatamine Sydney 2000 Torino 2006 26.Gerd kanter Kergejõustik Peking 2008
(kõrgushüpe) 1976 Aavo Pikkuus Meeskondlik Montreal maanteesõit 1980 Jaak Uudmäe Kolmikhüpe Moskva 1980 Viljar Loor Võrkpall Moskva 1980 Ivar Stukolkin Ujumine Moskva 1980 Mait Riismann Veepall Moskva 1988 Tiit Sokk Korvpall Seoul 1988 Erika Salumäe Trekisõit (sprint) Seoul 1992 Erika Salumäe Trekisõit (sprint) Barcelona 2000 Erki Nool Kümnevõistlus (8641p) Sydney 2002 Andrus Veerpalu Suusatamine (15km Salt Lake City klassika) 2006 Andrus Veerpalu Suustamine (15km Torino klassika) 2006 Kristina Smigun Suusatamine Torino (7,5km+7,5km)
Jaan Udras. Ta leidis võõrastemaja seinalt ühe värsirea ja temas tekkis igatsus tütarlapse vastu kellest see rääkis. Ta arvas, et leidis selle tüdruku, kutsus ta endale ööseks külla. Neiu naeratas ja noogutas kutse peale kuid siiski ei tulnud. Selgus, et naine meest ei mõistnud kuna naised seal saarel koolis ei käinud. Lugu räägib palju tolle-aegsest haridusest. Andres Kasteorb. ,,Erika" Lugu kolmest tüdrukust, kes elasid suures vaesuses. Erika otsustas sellele lõpu teha, ta võrgutas ühe abielus ärimehe, kes nii-öelda aitas talle jalad alla. Mees ostis talle maja kus kohtuda ja tegi talle pangaarve. Hiljem andis Erika järgmise õe ärimehele üle ja hoidis ise eemale, lõpuks oli kõige noorema kord. Nad täielikult laostasid ärimehe. Peale loo kuulmist Andres enam Erikaga suhelda ei tahtnud, ta ei mõistnud iialgi seda, et miks Erika nii südametult käitus kui ärimees läks
Aastal 1991 tuli ta Tallinna Kalevi koosseisus NSV Liidu meistriks. Töötas 1998. aastast Nybiti ja hiljem Dalkia/Nybiti meeskonna peatreenerina. Praegu töötab Eesti Korvpallikoondise peatreenerina. Klubid mäng ijana Tallinna Kalev (19811984) Moskva Dinamo (19841986) Tallinna Kalev (19861992) Panathinaiks BC (19921996) Tallinna Kalev (19961997) Saloniki Aris (19971998) Kre e kas mäng is ta Kreeka kodakondsuses ja nime Tout Giannopoulos all. Erika Salumäe Erika Salumäe Erika Salumäe (sündis 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti endine jalgrattur. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Koolispordi Liidu, Eesti Olümpiakomitee juures tegutseva MTÜ Olümpiavõitjate Kogu. Ta on elanud üle infarkti ja käinud seljaoperatsioonil. Temast on ilmunud elulooraamat "J ääda ellu". See raamat sisaldab
Erika Koplimaa ST15KÕ2 LVRKK UTH Invest Group 28.09.17 15.00 Global Transport EE esitleb UTH transpordisüsteemi Austria rahvusvahelisel raudtee näitusel! Innovatiivset transpordisüsteemi UTH, mida esindab Global Transport EE, esitletakse koos teiste rahvusvaheliste tööstusharu hiiglastega unikaalsel raudtee näitusel BRAND EXTENSION 2017 Viini linnas Näituse lahtiolekuajad: Teisipäev, 3. november - 10:00 - 17:00; Kolmapäev, 4.november - 10:00 - 17:00; Neljapäev, 5. november - 10:00 - 16:00 Aadress: Mariahilfer Strabe 124/15, 1070 Wien, Austria „Täna on veel võimalus saada kaasomanikuks kiiresti kasvava rahvusvahelise ettevõtte aktiivse kasvu ja maailmaturu juurutamise etapis. Tulge oma sõprade ja partneritega, et saada teada, millised eelised on UTH Transport'i projektis ja UTH Invest grupis osalemisel!“soovitab UTH rahvusvaheline finansist Peeter Ted...
1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal (110 kg) 1972 München Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1976 Montreal Aavo Pikkuus Jalgrattasport 102,55 km meeskonnasõit 1980 Moskva Jaak Uudmäe Kergejõustik Kolmikhüpe 1980 Moskva Ivar Stukolkin Ujumine 4x200 m vabalt teade 1980 Moskva Mait Riisman Veepall 1980 Moskva Viljar Loor Võrkpall 1988 Sul Erika SalumäeJalgrattasport Trekisprint 1988 Sul Tiit Sokk Korvpall 1992 Barcelona Erika SalumäeJalgrattasport Trekisprint 2000 Sydney Erki Nool Kergejõustik Kümnevõistlus 2000 Salt Lake City Andrus Veerpalu Murdmaasuusatamine 15 km klassikatehnikas 2006 Torino Kristina Smigun Murdmaasuusatamine 7.5+7,5 suusavahetusega sõidus 2006 Torino Kristina Smigun Murdmaasuusatamine 10 km
10.B Andrus Kivirähk ,,Liblikas" Romaan ,,Liblikas" on ilmunud 1999. aastal. Romaani autor on Andrus Kivirähk, kes on sündinud 1970. aastal. Kirjastus Tuum on avaldanud teose kahel korral, 1999. ja 2007. aastal. Romaani tegelased olid August Michelson, Erika Tetzky, Paul Pinna, Theodor Altermann, Ants Lauter, Kurnim, Onu Leks ning hall koer. August oli peategelane, loo jutustaja ning Estonia näitleja. Erika oli tantsija, ,,liblikas", ning Augusti abikaasa. Paul ja Theodor olid teatri loojad ning samas ka näitlejad. Kurnim ja Onu Leks olid Augusti parimad sõbrad, ning viimaks hall koer, kes oli ,,surm" ja teatri hirm. See on lugu Estonia algusaastatest, kus tegutsesid veel näitlejad jumala armust, kus loodi inimesi
Erika Koplimaa ST15KÕ2 LVRKK KODANIKU PROBLEEMKIRI Tere! Olen 23aastane ja hiljuti siia linna kolinud. Kirjutan kuna tahtsin küsida, et kas oskate öelda miks ma täna puudepensioni raha ei saanud? Täna on 5 kuupäev ja siis tavaliselt pension laekub. Äkki oskate vastata? Riina Roos AMETIKIRI ( VASTUS) Tere! Tänan pöördumise eest. Teie kirjast saan aru, et tunnete muret, miks töövõimetuspensioni väljamakset tavapärasel kuupäeval Teile ei laekunud. Selle vähese info põhjal arvan, et ühe võimalusena võib olla põhjuseks see, et kuna töövõimetuspension on määratakse teatud perioodiks , siis võib-olla töövõimetuse kehtivusaeg läbi saanud. Kui Teil endal ei ole otsust, kust seda kontrollida, siis saab seda teha näiteks Sotsiaalkindlustusametist üle küsides. (infotelefon 6121360) või kohalikku kliendi...
Tiit Sokk Tiit Sokk (sündis 15. novembril 1964) on eesti korvpallur ja korvpallitreener. Ta võitis NSV Liidu koondise koosseisus 1988. aastal olümpiakulla. Aastal 1991 tuli ta Tallinna Kalevi koosseisus NSV Liidu meistriks. Töötas 1998. aastast Nybiti ja hiljem Dalkia/Nybiti meeskonna peatreenerina. Praegu töötab EestiAasta Korvpallikoondise : 1988 peatreenerina. Spordiala : korvpall Erika Salumäe Erika Salumäe (sündinud 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti endine jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. 2010. aastast elab taHispaanias. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Koolispordi Liidu[1], Eesti Olümpiakomitee juures tegutseva MTÜ Olümpiavõitjate Kogu ja Eesti Petanque'i Klubide Liidu president (aastani 2008). Aasta : 1988,1992
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduse Instituut Alushariduse valdkond Erika Vederman KAALB-3 MITTESEKKUVAD LAPSE VAATLUSED JA ANALÜÜS Õpimapp Juhendaja: lektor Lii Lilleoja Tallinn 2018 Sisukord 1.Vaatlusprotokollid.................................................................................................... 3 2.Analüüs.................................................................................................................... 6
Erika Koplimaa LVRKK ST15KÕ2 Igavus ja riskikäitumine teismeeas Mis on igavus, millised on igavuse tüübid ning kuidas võib igavus olla seotud noorte riskikäitumisega teismeeas? Nendele mitmetele erinevatele küsimustele on püütud leida vastuseid mitmete erinevate lähenemisnurkade ning uuringute kaudu. „Igavus võib olla pikaajalise lodevuse harjumus,” kirjutab James Stenson oma raamatus „Valmistudes teismeeaks. Juhised lapsevanematele”. Tema hinnangul kaebavad igavuse üle igavad inimesed ning lodevus on iseloomulik elule, kus on keskendutud vaid kehalisele mugavusele. Igavuse tüüpe on erinevate inimeste poolt toodud välja mitmeid. Ühe liigituse põhjal esineb passiivset, aktiivset ja mässavat igavust. Põhjalikuma liigituse on teinud Martin Doehlmann, kes tõi välja neli erinevat igavuseliiki: situatsiooniigavus (nt kui oodatakse kedagi, väljendub keh...
1976 Aavo Pikkuus Jalgrattasport (meeskondlik maanteesõit) 1980 Mait Riisman veepall Aasta Sportlane Spordiala Tulemus 1980 Viljar Loor võrkpall 1980 Jaak Uudmäe kergejõustik (kolmikhüpe) 17.35 m 1980 Ivar Stukolkin ujumine (4 × 200 m vabalt teade) 1988 Tiit Sokk korvpall 1988 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 1992 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 2000 Erki Nool kergejõustik (kümnevõistlus) 8641 punkti 2002 Andrus Veerpalu suusatamine (15 km klassika) 37:07.4 2006 Andrus Veerpalu suusatamine (15 km klassika) 38:01.3 2006 Kristina Smigun suusatamine (7,5 km + 7,5 km) 42:48.7 2006 Kristina Smigun suusatamine (10 km klassika) 27:51.4
22 August Neo 23 Johannes Kotkas 24 Johann Lõssov 25 Bruno Junk 26 Bruno Junk 27 Aleksander Tsutselov 28 Hanno Selg 29 Ants Antson 30 Rein Aun 31 Jaak Lipso 32 Svetlana Tsirkova 33 Jaan Talts 34 Jaak Lipso 35 Jaan Talts 36 Jüri Tarmak 37 Svetlana Tsirkova 38 George Zazitski 39 Aavo Pikkuus 40 Raul Arnemann 41 Jaak Uudmäe 43 Viljar Loor 44 Ivar Stukolkin 45 Mait Riisman 46 Nikolai Poljakov 47 Ivar Stukolkin 48 Jüri Tamm 49 Tiit Sokk 50 Erika Salumäe 51 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 52 Jüri Tamm 53 Vladimir Reznitsenko 54 Erika Salumäe 55 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 56 Erki Nool 57 Aleksei Budõlin 58 Indrek Pertelson 59 Andrus Veerpalu 60 Jaak Mae 61 Jüri Jaanson 62 Aleksander Tammert 63 Indrek Pertelson 64 Kristina Smigun 65 Andrus Veerpalu 66 Gerd Kanter 67 Jüri Jaanson 68 Tõnu Endrekson Eestlaste parimad tulemused olümpiamängudel
SAMA OMADUST, JÄRGNEV TÄIEND TÄPSUSTAB EELNEVAT.) LISAND Lisand nimisõnaline täiend, mis väljendab põhisõna mõistet teiste sõnadega. Juhan Parts, Eesti peaminister, vestles Viljandimaa talunikega. Eesti parim naissuusataja Kristina Smigun valiti aasta parimaks naissportlaseks. LISANDI KIRJAVAHEMÄRGID KOMATA KOMAGA 4 Eeslisand 5 Järellisand Maailmameister ja Erika Salumäe, maailmameister olümpiavõitja Erika Salumäe käis ja olümpiavõitja, käis tööl tööl jalgrattaga. jalgrattaga. 4.1 Järellisand olevas käändes 5.1 Järellisand omastavas (kellena?, millena?) käändes (kelle? mille?) ühe Marju Lauristin tuntud komaga. ühiskonnategelasenakellena? ütles Lennart Meri, Eesti vabariigi välja oma seisukoha. ekspresidendi kodu asub Viimsis. 4
2. Jaak Mae 3. Andrus Veerbalu 4. Mikk Pahapill 5. Kristina SmigunVähi 6. Erki Nool 7. Ksenja Balta 8. Martin Müürsepp 9. Andres Oper 10. Sergei Pareiko 11. Kristjan Kangur 12. Kaia Kanep 13. Kaido Höövelson (Baruto Kaito) 14. Jüri Jaanson 15. Alfred Neuland 16. Tõnu Endrekson 17. Jane Salumäe 18. Kaie Kand 19. Grethe Grünberg 20. Gert Kullamäe 21. Aivar Kuusmaa 22. Urmo Aava 23. Markko Märtin 24. Tanel Võtti 25. Jaan Kirsipuu 26. Erika Salumäe 27. Kristjan Palusalu 28. Imre Erik 29. Toomas Tõniste 30. Viljar Loor Mirjam Kolga
Jaak 1980 Moskva Kergejõustik Kolmikhüpe 17.35 Uudmäe Ivar 4x200 m vabalt 1980 Moskva Ujumine Stukolkin teade Mait 1980 Moskva Veepall Riisman 1980 Moskva Viljar Loor Võrkpall Erika 1988 Sul Jalgrattasport Trekisprint Salumäe 1988 Sul Tiit Sokk Korvpall Erika 1992 Barcelona Jalgrattasport Trekisprint Salumäe Mängis Håkan Rootsi 1994 Lillehammer Jäähoki
Viivi Luik Erika Ofitserova Kadi Jürisson Elulugu Sündinud 06.11.1946 Pärit Viljandimaalt On õppinud Risti algkoolis, Kalmetu põhikoolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis Elanud Helsingis, Berliinis ja Roomas 1974. aastal abiellus Jaak Jõerüüdiga Kutseline kirjanik alates aastast 1967 Looming 1962 esimene trükis ilmunud luuletus 1965 esimene raamat ja luulekogu 1985 "Seitsmes rahukevad" 1991 "Ajaloo ilu" "Seitsmes rahukevad" on ilmunud paljudes keeltes 10 luulekogu, 3 romaani, esseed ja lasteraamatud Autasud Ajakirja "Looming" aastapreemia Eesti NSV riiklik preemia 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1988 Sveitsi Kirjanike Liidu stipendium 1989 Eesti Vabariigi aumärk 1995 Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi orden) 2000 Kasutatud materjalid www.viiviluik.ee www.miksike.ee/docs/lisakogud/kir...
vanapagan" Kaval Ants ,,Juudit" draama Juudit; Olovernes piibliaineline ,,Elu ja armastus" romaan Irma; Rudolf mehe ja naisevaheline suhe ,,Ma armastasin romaan Oskar; Erika võimatu armastus sakslast" E.Vilde ,,Pisuhänd" komöödia Piibeleht ,,Mäeküla romaan realism Kremer; Mari; ebakõlbeline elu; piimamees" Tõnu kahe mehe pidamine Gailit ,,Toomas vagabundiromaan T. Nipernaadi; Kadri koosneb 7 novellist;
Oskar Luts Erika Langinen 11 klass Oskar Luts * Sündis 7. jaanuaril 1887 * Tartumaal Palamuse kihelkonnas Sisukord Perekond Lapsepõlv Õpingud Katsed kirjaniku elukutse poole Oskar Lutsu edu Esimesed teosed Tuntuim teos "Kevade" Palamuse kihelkonnakool *Elutee lõpp Perekond *Vanemad: isa Hindrik Luts ema Leena Luts *Lapsed: Oskar, Arnold, ja Theodor Luts Lapsepõlv *Möödus Palamuse kirikualevis *Algselt elasid kehvas üürikorteris *Hiljem vanemate ehitatud majas *Puutus kokku erinevate inimestega Õpingud *Änkküla külakool *Palamuse kihelkonna kool *Tartu reaalkool *1902 sooritas apteekri õpilas eksami Katsed kirjaniku elukutse poole *1907 aastal veebruaris kirjutas luuletuse,,Elu"ajalehte Postimees *Hakkas tegema kaastööd Päevalehele *19091910 veetis sõjaväes O...
Ukraina pulmakombed Perekonna õpetus Erika Langinen 12. klass Ukraina pulmakombed Erinevad sõltuvalt piirkonnast. Pulmad kestavad nädal aega. Pidutsetakse terve külaga (mitu sada inimest) Kosjaskäik Üks tähtsaim pulmakombeid Noormees astub oma sugulastega neiu majja, et teha abielu ettepaneku. Otsustajateks on tütarlapse vanemad. Pulmakleit Pulmakleidi peab muretsema peigmehe pere. (ostetakse, õmmeldakse) Loori all neiu juuksed peavad olema patsis ning kaunistatud värviliste pealtega. Päev enne pulmi Neiu kannab traditsioonilisi riideid Astudes igasse külla majja kutsub kõiki pulmale. Pulmad Traditsiooniks on kihlumine Kirikus ning selle ümber kogunevad kõik külalised. Püha isa kuulutab neid naiseks ja meheks. Järgneb pidutsemine rikka laua taga. Pulmaöö Neiu läheb ööbima mehe majja. Peigmehe ema võtab neiu peast loori maha ning seob rätiku. Hommikul riputakse lina kõigile nähtavale. Teine pulmapäev Ämm koos me...
lootused) leiab töökoha lõpuks Rudolfi (elupõletaja) koduabilisena. Rudolf rikub mõlema elu ära (tekib armastus) Irma ürituab enesetappu · 1935 - ,,Ma armastasin sakslast,, - armastuslugu kahe inimese vahel (Oskar on eestlasest üliõpilane, kes armub Erikasse, kes on vaesunud balti-saksa suguvõsast) Hakkab lahkama eesti minevikku. Minevik on armastajapaari taustaks, mis hukutab armastuse. Erika vanaisa on arvamusel, et kui Erika abielluks Oskariga, siis ta jääks erakuks (ei võeta omaks) POLE TULEVIKKU. Abielludes oleks kohatu ei ole sakslane ega eestlane. Lõpuks hakkab ka Oskar kahtlema abielu võimalikkusest. Oskar on mõistusega armastaja ja Erika on armastaja hävitab mõlemad! Psühholoogiliselt pingestatud romaan. · 1939 - ,,Põrgupõhja uus Vanapagan,, - Mis oli tema viimane romaan. See romaan päästis Tammsaare nõukogude ajast pm
Jõhvi Gümnaasium Jõhvi Gümnaasiumi noorte arvamus alaealiste abordi tegemise kohta Uurimistöö Kadriliis Rääsk, Kerli Hindo 11a Juhendaja: Erika Prave Jõhvi 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus........................................................................... 3 2. Teoreetiline taust..................................................................... 4 3. Empiirilised alused................................................................... 5 3.1 Spetsialisti hinnang abordi tegemisele noorte hulgas.................................5-6 3.2 Jõhvi Gümnaasiumi noorte arvamused abordi kohta...............
Keemia aluste praktikum I 2. praktikum, KNO3 ümberkristallimine Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Reijo Loik Kuupäev: Töökäik: Kasutades tahvlil olevaid andmeid (puhastatavat soola tuleb võtta 14g) ja lahustuvuse tabelit arvutatan, kui palju tuleb võtta vett, et saada soovitud kogus puhast soola ning kui palju soola välja kristalliseerub. KNO3 lahustuvus on T=70ᵒC 138 g soola/100g vees T=20ᵒC 31,7g soola/100g vees Järelikult 14g soola lahustub T=70ᵒC juures 10.15g vees ning T=20ᵒC. 100 g
Keemia aluste praktikum. Metallide aktiivsus ja korrosioon. Fe2+-ioonide kontsentratsiooni määramine permanganatomeetriliselt Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Henry Kaasik Kuupäev: Zn reageerimine tugevalt lahjendatult HNO3-ga: Zn graanulile lisatakse 0,5M HNO3 ning jäetakse mõneks ajaks seisma. Toimub reaktsioon. 4Zn + 10HNO3 = 4Zn(NO3)2 + NH4NO3 + 3H2O Siis eraldatakse lahus Zn graanulist. Lahusele lisatakse KOH lahust (4M, 6M) ning kuumutatakse gaasipõleti kohal. Eraldub gaasi, mis muudab märja universaalindikaatorpaberi sinakaks, mis tähendab, et tegemist on gaasiga, mis muutub veekeskkonna aluseliseks.
SPORT 20. SAJANDIL ANNA-MARIA OTSA OLÜMPIAMÄNGUD 1900. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD • TEISED KAASAEGSED OLÜMPIAMÄNGUD (ESIMENE 1896) • TOIMUSID PARIISIS, PRANTSUSMAAL • 14. MAI KUNI 28. OKTOOBER • TOIMUSID MAAILMANÄITUSE RAAMES • OSALES 997 SPORTLAST NING ESMAKORDSELT KA NAISSPORTLASED • KÕIGE ROHKEM KULDMEDALEID SAI PRANTSUSMAA(26), TEISEKS JÄI USA(20) JA KOLMANDAKS SUURBRITANNIA(17) 1928. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD SUVEOLÜMPIAMÄNGUD TALIOLÜMPIAMÄNGUD • TOIMUSID AMSTERDAMIS, • TOIMUSID SANKT HOLLANDIS • 17. MAI KUNI 12. AUGUST MORITZIS, SVEITSIS • NEIL MÄNGUDEL SÜÜDATI • 11 KUNI 19 VEEBRUAR ESIMEST KORDA OLÜMPIATULI • OSALES 46 RIIGI 2883 • OSALES 25 RIIKI 464 SPORTLAST SPORTLASEGA, NEIST 26 • EESTLASTEST TULID NAIST OLÜMPIAVÕITJAKS VOLDEMAR VÄLI KREEKA-ROOMA • EESTI VÕTTIS ESIMEST MAADLUSES JA OSVALD KÄPP VABAMAADLUSES ...
Keemia aluste praktikum Kuue lahuse kindlakstegemine Juhendaja: Erika Nimi: Reijo Loik Kuupäev:13.11.2013 Jüriado Koostan tabeli reaktsioonide kohta, mis lahuste kokkuvalamisel toimuvad. NaOH H2SO4 Na2CO3 NaCl BaCl2 Al2(SO4)3 NaOH X Tekib - - NaOH + NaOH + Na2SO4, BaCl2→Ba(OH Al2(SO4)3→
11. J äta me elde kolme suurima jaapani puulõigete looja nimed. Meistris: Kitagawa Utamaro, Katsushika Hokusai, Ando Hiroshige. 12. Kes oli kuulsaim jaapani puulõikemeister? Katsushika Hokusai 4. VANA - AMEERIKA KUNST 1. Milline rahvas oli Kesk - Ameerika vanima kõrgkultuuri looja? Olme egid on Kesk-Ame erika vanima kõrgkultuuri loojad. 2. Missuguseid mälestusi on nad enda st jätnud? Olme ekide kuulsaimad kunstiteosedhiiglaslikud on kuni 3m kõrgused süngeilmelised basaldist inimpead. .. on leitud ka . maosarnaseid, mao pea ja draakoni kehaga kujutisi 3
ning austama end ümbritsevat. Aus mäng ei ole ainult võistleja õigus ja kohustus, see on ka treenerite, ametiisikute ja teiste spordiga seotud isikute panus sporti. Kõigil peaks olema võrdne võimalus võita. Nii on ka elus, inimese ausus hakkab peale perekonnast ja teda ümbritsevatest inimestest. Elu hakkab peale nullist ning kõik läheb nii nagu ise oled oma elu elanud, nagu ka spordis on elus kõigil võrdsed võimalused n.ö. elus läbi lüüa. Kahekordne olümpiavõitja Erika Salumäe on on öelnud ,,Sport ei ole võitlus läbi võistluse, läbi küünarnukkide, sport on tegelikult võistlus läbi ausa mängu". Nagu ütleb ka vanasõna ,,Valel on lühikesed jalad" olgu see siis mängus või elus, tuleb tõde alati välja, parem elada ja mängida ausalt kui hiljem piinlikuses vaevelda või vales elada. Mina eelistan ausust valele. Nii elus kui mängus tuleks tõele truuks jääda. Loomulikult on iga inimene kunagi elus valetanud, aga tuleks eelistada tõtt
VEENUS Kadi Jürisson ja Erika Ofitserova Koostis · 96.5% süsihappegaasi Click to edit Master text styles 3.4% lämmastikku Second level · · Vingugaas Third level · Väävedioksiid Fourth level · Veeaur Fifth level · Leidub ka vesinikku ja hapnikku · Temperatuur on kuni +500o C · Rõhk kuni 90 atmosfääri · Vedelal kujul vesi puudub Võrdlus Maaga · Pöörlemine on Maa pöörlemisele vastupidine, Veenuse Päike tõuseb läänest ja loojub idas · Läbimõõt 20% ja tihedus 5% väiksem kui Maal · Ühtlaselt segatud gaasidega troposfäär nagu Maalgi Hea teada · Inimese jaoks tihe ja mür...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
