• Eestis on 1994.aastast kasutusel leetrite-punetiste- mumpsi liitvaktsiin Kohustuslik? Immuniseerimissüsteem • On kohustuslik • Esimene vaktsineerimine 1-aastaselt ja revaktsineerimine 13-aastaselt Kas elus- või surmatudvaktsiin? • Elusvaktsiin - ehk sisaldab elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust, kuid kujundavad nakkushaiguse eest kaitsva immuunsuse Manustamise viis ja kogus • s/c ehk naha alla • Koguseks 2 doosi ehk esimene doos 1-aastaselt ja teine 13-aastaselt Vastunäidustused • Anafülaktiline reaktsioon eelmisele doosile • Anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus mõnele vaktsiini koostisosale • Raske üldreaktsioon eelmisele doosile • Keskmine või äge haigusseisund koos või ilma palavikuta • Progresseeruva iseloomuga närvisüsteemi kahjustus Vastunäidustused • Raske primaarne immuunpuudulikkus • Pahaloomuliste kasvajatega patsiendid, kes saavad
nimetatakse auguks. Auk võib lõksustuda lisandioonidel nagu elektrongi. Kristalli kuumutamine (TSL puhul) või nähtava valgusega valgustamine (OSL puhul) vabastab laengukandjad, põhjustades nende rekombineerumist ja sellega rekombinatsiooniluminestsentsi tekkimist. Rekombinatsiooniluminestsentsi hulk ongi kiiritusdoosi mõõduks. Kiirgunud footonite registreerimiseks kasutatakse fotokordistit. Signaali abil, mis saadakse tänu fotokordistile, arvutatakse doos mille materjal on neelanud. Oluliseks faktoriks peetakse lõksustunud laengukandjate stabiilsust toatemperatuuril, et salvestatud doos püsiks vajalikult kaua kuni mõõtmiseni. [5] 5. KIIRGUSMÕÕTMISE MEETODID 5.1 Kiirgus hädolukorra mõõtmised Teostatakse ambientse doosikiirguse ja dooside mõõtmisi (tavaliselt gammakiirgusest põhjustatud doosid), õhukandeliste radionukliidide aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisi,
Kriitiline mass – on lõhustuva aine väikseim mass, mille korral tekib ahelreaktsioon. Ahelreaktsioon – nähtus, kus reaktsioon põhjustab sama reaktsiooni jätkumise naaberaatomites. Massidefekt – erinevus tuuma massi ja selle moodustavate üksikute nukleonide masside summa vahel. Neeldumisdoos – näitab aines neeldunud kiirgusenergia hulka massiühiku kohta. Mõõtühik grei 1Gy=1J/1kg Suhteline bioloogiline efektiivsus (SBE) – näitab, mitu korda on antud ioniseeriva kiirguse doos väiksem sama kahjustuse esile kutsunud gammakiirguse doosist. Efektiivdoos – hindab kehas neeldunud kiirgusenergia poolt tekitatud kahjustuste suurust võttes arvesse kiirguste eripärad. Mõõtühik 1Sv (siivert). Dosimeeter – mõõtevahend inimeses neeldunud kiirgusdoosi hindamiseks. tuuma stabiilsuse tingimusi: tuum ei saa olla väga suur, tuuma energia peab olema madalaim võimalikest, prootonite tõukumine teeb suured tuumad ebapüsivaks, stabiilsel tuumal on energiatasemed
vähendamise võimalusi; · toidus olevate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid; · toitude ja jookide kaudu organismi jõudnud ainete ja organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismile kahjulikke muutusi tema elutegevuses, mis võivad viia organismi talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). 2. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline · Doos võib siseneda organismi suu kaudu (oraalselt) - toit; kopsude kaudu (intrapulmonaarselt); läbi naha (perkutaanselt) veenide kaudu (intravenoosselt); lihase kaudu (intramuskulaarselt)
kasutamist. Näiteks Eesti Vabariigis kehtib praegu KIIRGUSSEADUS, mis on Riigikogus vastu võetud 3.aprillil 2004.a. (vt. http://wlex.lc.ee) 2. Kiirguse mõjud (efektid) Suured kiiritusdoosid võivad põhjustada iiveldust ja naha punetust; tõsisematel juhtudel avalduvad kliiniliselt akuutsemad sündroomid pärast lühikest ajavahemikku peale kiirguse mõju. Selliseid efekte nimetatakse deterministlikeks efektideks, sest nad ilmnevad kindlasti, kui doos ületab teatavat piir- e.läviväärtust. Kiiritus võib esile kutsuda ka somaatilisi efekte need on pahaloomulised ilmingud, mis avalduvad pärast latentsusperioodi ja neid saab epidemioloogiliselt populatsioonis avastada. Arvatakse, et somaatilised efektid võivad ilmneda igasuguste dooside korral ja läviväärtuse mõistet somaatiliste efektidega seoses ei kasutata. Deterministlikud efektid tekivad mitmesuguste protsesside tagajärjel. Peamiselt on nendeks rakkude surm
Tähtedel ei toimu plahvatust, sest ülisuurest massist tingitud gravitatsioon hoiab protsessi kontrolli all, Maal on sellist reaktsiooni tekitatud vesinikpommis. H(1,2) + H(1,3) -> He(2,4) + n(0,1) Radioaktiivsuse kasutamine: tuumareaktor (laevad, elektri-, kosmosejaamad, allveelaevad), Mend. tabeli uute elementide avastamine, isotoopide tootmine (vähiravi, katsed), märgistatud aatomid, arheoloogia, meditsiin, suitsuandur Kahjulikkus: inimene on harjunud loodusliku radioaktiivse fooniga. Doos on ohtlik kiirituse doos. Jaguneb ühekordne (väga tugev) doos, pikaajaline (nõrk) doos. Kui aastane piir on ületatud, võib tekkida kiiritustõbi. Tuumapommi plahvatus: intensiivne valguskiirgus (süttimised, nägemise kaotamine), lööklaine (purustav mõju), otsene rad. kiirgus, rad. saastatus (mõjuvad mitmed rad. ained. Eriti ohtlik on tuumaseeen tolm (tuulest olenev). Sissehingatuna muudab meie organismi radioaktiivseks.
kartsionogeenide vahel. Ka dooside määratlemise, korrektsete riskimudelite, epidemioloogiliste andmete etc ebamäärasuse tõttu on kiirgusriski määratlemine ebakindel. Teatakse, mis juhtub suurte kiirgusdooside puhul, kuid palju raskem on ennustada tulemust väikeste dooside puhul. Kasutada on väikesed doosid, mida saavad suured inimrühmad ja seega saab teha ainult statistilisi prognoose. Kasutatakse kollektiivdoosi mõistet. Tänaseks on leitud, et 10 000 inimSv suurune doos võiks põhjustada 400-500 vähijuhtu. Kuigi see on suur arv, pole seda õnnestunud tõestada. Kuna uuringutel saadavad doosid kõiguvad väga palju, on arenguruumi piisavalt. Keskmine elanikkonna doos tuleb hoida nii madalal kui võimalik. Arvestades meditsiinikiirguse osa kunstliku kiirgusdoosi sees, väheneks elanikkonna kiirguskoormus paremate radioloogiliste tehnikate ja parema diagnostilise tööga. Mis mõjutab veel doosi? AEG – siin on vähe teha, ülesvõtteajad on niigi väikesed.
32 mGy/h / 4 mGy/h = 8 83 = 32 3 * 0,256 mm = 0,768 mm A. Kirjelda ioniseeriva kiirguse poolt tekitatud stohhastilisi bioloogilisi efekte. - Ilmnevad hiljem ning võimalus, et ei avaldu üldse. Nendeks võivad olla näiteks pärilikud haigused. Stohhastilised efektid kiiritatud rakus tekivad mutatsioonid ning rakk ei sure. Mutatsioon võib edasi areneda ning areneb vähkkasvaja. Vähi iseloom ei sõltu saadud kiiritusdoosist ning vähi tekkimise tõenäosus on suurem, kui doos on suurem. Kui suure ekvivalentdoosi põhjustab 0,002 Gy gammakiirgus? Kui suur on sel juhul efektiivdoos maksale? Neeldunud doos 0,002 Gy HT= WR * DT HT=1*0,002=0,002 Sv (ekvivalentdoos) Efektiivdoos maksale: WT=0,05 E=WT*HT=0,005*0,002=1*10-4 Sv = 0,01 mSv Kaks nädalat peale valmistamist mõõdeti I-131 lahuse aktiivsuseks 15*106 Bq. Võttes arvesse, et I-131 poolestusaeg on 8,04 päeva, arvuta lahuse algne aktiivsus.
Kriitilise hulga rakkude surm toob kaasa taastumisvõimetuse Võib juhtuda ka , et rakk jääb ellu, kuid muutub defektseks. Paljunemisel tekitab ta sel juhul tavaliselt samasuguseid defektseid rakke. Vähk! Tuumakiirguse bioloogiline toime Somaatilised kahjustused tagajärjeks vähktõbi, kiiritushaigus Geneetilised kahjustused tagajärjed avalduvad järglastes Tuumakiirguse bioloogiline toime Mõju ainele iseloomustab neeldunud doos Ühik 1 grei (Gy), vastab kiirguse hulgale, mil keha massi 1 kg kohta on neeldunud energiat 1 J 1Gy=1J/kg Kiirguse suhteline bioloogiline efektiivsus (SBE) Kiirguse suhteline bioloogiline efektiivsus (SBE) on arv, mis näitab, mitu korda antud kiirguse neeldunud doos on väiksem sama suure bioloogilise kahjustuse põhjustanud kiirguse doosist. Efektiivne doos Efektiivne doos (Sv)=neeldunud doos(Gy) x SBE Ühik siivert (Sv)
Tagajärgede kirjeldus < 0,5 - toimub verepildi muutus 0,5-1 - tõsine verepildi muutus, harvem haigestumine 24 h jooksul 1-2 - haigestumine 50% peale 24 h möödumist, harva surmajuhtumid 3-4 - kõik haigestuvad 100%, esineb surmajuhtumeid 30% 5-6 - raske kiiritustõbi, surmajuhtumid 50%, tervistumine 6 kuud 30 - surm paari päeva jooksul Keskmine kiiritusdoos aastas: 2,5 4 mSv (millisiivrit) SUUR DOOS Kiiritustõbi Surm VÄIKE DOOS Kahjustus ühes rakus Hilistoime Vähkkasvaja Lootekahjustused Gammakiirguse eest kaitsmine Väga raske kaitsta Plii Betoonsein, terase- või seatinakiht Hoia eemale! Gammasähvatused Mõistatuslikud nähtused Avastati üle 30 a tagasi ~ 1 sähvatus iga päev Pärinevad väljaspoolt meie Galaktikat? Sähvatuse põhjustaja Maal ohtu ei ole Aitäh!
voog (valguse kiirus vaakumis) · Suur läbimisvõime · Neeldub seatinas Kiirguste neeldumine Poolestusaeg... ... aeg, mille jooksul pool selle isotoobi massist jõuab laguneda 84Po 0,0018 s 215 226 88 Ra 1617 aastat 238 92 U 4,5*109 aastat 222 86 Rn 3,825 päeva Ühikud · Allika kiirguse aktiivsus - Bekrell või Kürii · Isiku poolt kogutud kiirgusdoos Sievert · Organismis neeldunud doos Gray · Gammakiirgust - Röntgen 5 mSv aastas lubatud, 5 Sv tapab. Surmav doos 600R (30 päeva) Esimene kunstlik tuumareaktsioon · 1919 Rutherford 4 2 He + 14 7 N 18 9 F 17 8 O + 1 1H
Ekstaasi põhjustavate ainete manustamisviisid on: · suu kaudu puhtalt või keedetult; · nahale määrimiseks salvidena (nõiasalv); · põlevate taimede suitsu sissehingamisel; · süstimine lihastesse või veeni. Mõju: Nad põhjustavad uimastava seisundi, milles psüühika funktsioonid äärmuslikult muutuvad, kaob reaalsuse, aja- ja ruumitaju, mina tunnetus on häirunud. Südamerütm kiireneb ja vererõhk tõuseb. Väike doos (ütleme 12 seent) muudab inimese õnnelikuks, erutunuks ja endassetõmbunuks. Suur doos (umbes 40 seent) põhjustab kirevaid hallutsinatsioone (häid või halbu, nagu LSD puhul). Süda võib pahaks minna ja kõht valutama. Ohud: Suurim probleem, mis hallutsinogeensete seentega kaasneb, on mitte korjata valesid seeni - mõned surmavalt mürgised seened näevad vägagi sarnased välja. Pikemajalisest kasutamisest ei tea keegi midagi kuna järgnev kord on vaja juba poole
Juba esimesel päeval: · Narkomaan muutub ükskõikseks, ei hooli oma välimusest. · Halvenenud maitse ja lõhnataju · ebaselge kõne · süljeerituse suurenemine · pulss ja hingamine on kiirenenud Mõne päeva pärast hakkavad sümptomid kaduma Isegi ühekordne narkootikumi sisseviimine võib viia üledoosi. Stimulant Kõige kiiremini sõltuvust tekitavaid aineid Tekitab ajus lõbu- ja mõnutunnet kontrollivates keskustes ülekoormuse ja nn lühiühendused Kui doos on väike: kõnekus, erutusseisund, reipus, kehatemperatuuri tõstimine. (Kofeiin, nikotiin, efedriin) Kui doos on suur: rahutus, peavalu, krambid, agressioon, vaimuhaigus, rütmitus. (Amfetamiin, kokaiin) Veel me vaatlesime ka ühised sümptomid Ühised sümptomid · Intensiivne soov tarbitada seda ainet, psühholoogiline sõltuvus, kinnisidee. · Aine puuduse põhjal inimene muutub agressiivseks. · Vaba aeg ja huvid jooksevad kokku tarbitada aineks.
maastikel nitraate sisaldavate väetiste kasutamisest. Liigsete nitraatide sattumine veekogudesse soodustab vetikate kasvu ja veeõitsengut. NITRAATIDE MÕJU INIMESELE köögiviljadest saadakse 80-92% kogu nitraatide päevasest doosist. Allaneelatud nitraadid imenduvad soolestikus, nad läbivad kiirelt kudesid umbes25% nitraatidest jõuab sülje koostisse. Liigne nitraatide kogus organismis tehitab methemoglobiini. 1962. aastal oli soovituslik nitraadi doos 0-5,0 mg kg kohta Tänapäeval on soovituslik nitraadi doos 0-3,7 mg kg kohta TÄNAN KUULAMAST!
16.*atmosfääris on lubatud 0,007mg/l *inimese tajumislävi on 0,037mg/l (Lubatud piirkontsentratsioon: o,o2 mg/l (tööruumis), surmav on 7mg/l) 17.*Dräger M31- kontrollimiseks *Dräger-Röhrchen-mõõdab kemikaalide sisaldust. 18. *bekrell- radioaktiivse aine aktiivsus SI süsteem: suurus-aktiivsus, tähistus- A(l), ühik- Bq, nimetus-bekrell, def. Lagun./s Traditsiooniline süsteem:ühik-Ci, nimetus- kürii, def. 3,7* 10E10 lag./s, suhe-1Ci=3,7*10E10 Bq *grei- neeldunud kiirguse doos SI süsteem: suurus- neeldunud doos, tähistus D, ühik Gy, nimetus grei, def. J/kg, Traditsiooniline süsteem: ühik- rad, def.- 100erg/g, suhe -1 Gy= 100 rad *ekvivalentne doos-ekvivalentne kiirgusdoos SI süsteem: suurus-ekvivalentne doos, tähistus- D (H), ühik- Sv, nimetus- siivert Traditsiooniline süsteem: def.- rötgeni bioloogiline ekvivalentsus, suhe- 1 Sv=100rem Valem: H=D*Q*N N-1 inimesele, Q=B,G,R=1 Q=N=10 Q=A=20 19
8)suu kuivus 9)imal,magus lõhn 10)Võimalikud hallutsinatsioonid KANEP(DEPRESSANDID) Click icon to add picture Hallutsinogeensed seened(looduslikud Tarvitamine ja mõju: Tarvitamine: Hallutsinogeenseid seeni võib korjata ja süüa toorelt või küpsetada, teeks keeta või hilisemaks kasutamiseks kuivatada. Mõju: Hallutsinogeensed seened sisaldavad kemikaale psilotsiini või psülotsübiini, mis mõlemad tekitavad hallutsinatsioone. Südamerütm kiireneb ja vererõhk tõuseb. Väike doos muudab inimese õnnelikuks, erutunuks ja endassetõmbunuks. Suur doos põhjustab kirevaid hallutsinatsioone (häid või halbu). Süda võib pahaks minna ja kõht valutama hakata. HALLUTSINOGEENSED SEENED Click icon to add picture LSd(keemiline hallutsinogeen Tarvitamine: Paberitükki imetakse ja neelatakse alla. Mõju algab umbes poole kuni pooleteise tunni pärast ja kestab vähemalt 8 tundi. Mõju: LSD moonutab tugevalt taju: maailm kasutaja ümber muutub, tundub, et asjad hakkavad
vastab kiirguse hulgale, mil keha massi 1kg kohta on neeldunud 1 J energiat. 1 Gy = 1 J / kg Tuumakiirguse erinevate liikide bioloogiline mõju on erinev, sest sama hulga energia neeldumisel võivad organismi kahjustused on erinevad. Sellepärast kasutatakse kiirguse bioloogilise mõju iseloomustamisel suurust , mida nimetatakse suhteliseks bioloogiliseks efektiivsuseks - kiirguse suhteline bioloogiline efektiivsus ( SBE) on arv, mis näitab, mitu korda on antud kiirguse neeldunud doos väiksem sama suure bioloogilise kahjustuse põhjustanud -kiirguse doosist. Lahtiseletatult. kui antud kiirguse neeldunud doos 1 Gy tekitab samasuguse bioloogilise kahjustuse nagu -kiirguse neeldunud doos 20 Gy, siis SBE = 20. Kasutades kiirguse suhtelist bioloogilist efektiivsust, saab kindlaks määrata ka nn. efektiivse doosi mõiste. SI-s on efektiivse doosi ühikuks 1 siivert ( Sv), mis võrdub greides mõõdetud neeldunud doosi ja suhtelise bioloogilise efektiivsuse korrutisega.
Optimaalsed Temp. 1-45oC Temp. 3-46oC Temp. 5-47oC Temp37-42 oC kasvutingimused pH 4,1 9,6 pH 4,4-9,5 pH 4,0-9,0 pH 6,5-7,5 aw 0,92 aw 0,95 aw 0,95 Inkubatsiooniaeg, Peiteaeg 3-70 päeva, Haigusnähud tekivad 12-36 12-24h enne soolestiku nakatav doos keskmiselt 3 nädalat. tundi pärast nakatumist, düsfunktsiooni teket harvem 6-72 tundi pärast Haigus kestab 1-4 päeva nakatumist. Haigus kestab Harvemal juhul 10 päeva.
neelataks. Mõju inimorganismile Ühekordse doosi suurus siivertites (Sv) Tagajärgede kirjeldus · < 0,5 - toimub verepildi muutus · 0,5-1 - tõsine verepildi muutus, harvem haigestumine 24 h jooksul · 1-2 - haigestumine 50% peale 24 h möödumist, harva surmajuhtumid · 3-4 - kõik haigestuvad 100%, esineb surmajuhtumeid 30% · 5-6 - raske kiiritustõbi, surmajuhtumid 50%, tervistumine 6 kuud · 30 - surm paari päeva jooksul SUUR DOOS · Kiiritustõbi · Surm VÄIKE DOOS · Kahjustus ühes rakus · Hilistoime · Vähkkasvaja · Lootekahjustused Gammakiirguse praktiline kasutamine · Gammakiirgust kasutatakse enamasti 1)meditsiiniseadmete steriliseerimiseks 2)toiduainete pikema säilituse tagamiseks 3)vähirakkude tapmiseks · Gammakiirguse abil tapetud bakteritega vaktsiinid võivad olla oluliselt efektiivsemad ja vastupidavamad kui tavapärased kuumuse või
seega takistab närvirakkude polarisatsiooni. Olles pidevalt depolariseeritudolekus, rakud vabastavad neurotransmittereid ning põhjustavad seega pidevat ülieritust. AKUUTNE MÕJU (kohene mõju, ei eelda organismide paljuniemistenne mõju avaldumist), 24 tundi KROONILINE MÕJU (mõjujäreltulevatele põlvkondadele), 3 kuud Kontsentratsioon näitab mingi koostisosa suhtelist sisaldust ainesegus või lahuses. NOAEL kõrgeim testitud doos, mis katseorganismidel kahjulikku efekti ei põhjustanud No Observed (Adverse) Effect Level LOAEL madalaim testitud doos, mis katseorganismidel põhjustas kahjulikku efekti Lowest Observed (Adverse) Effect Level NO(A)EC kõrgeim testitud kontsentratsioon, mis katseorganismidel kahjulikku efekti ei põhjustanud No Observed (Adverse) Effect Concentration LO(A)EC madalaim testitud kontsentratsioon, mis katseorganismidel
mõjutada võivate õnnetuste või avariide pärast. Peamised kiirguse kasutamise alad: Meditsiin - röntgendiagnostika - tuumameditsiin - radioteraapia Tööstus - Tööstuslik radiograafia - Tööstuslik kiiritamine Põllumajandus/Veemajandus Teadus Koolitus, jne. Olematu risk Kuna stohhastiliste efektide korral on ka kõige väiksema doosi korral olemas mingi risk, et see doos võib põhjustada vähi tekke, siis järelikult tuleb kiirguskaitse korraldamisel leppida mingi riski tasemega. Olematu risk ei ole lahendus! Ennetamine Tegemist on ebakindla olukorraga - ennetamine on vajalik eetiline Valmisolek sotsiaalseks vastututustundeks Pragmaatiline viis hoida riske normaalsel tasemel Reguleeriva süsteemi eesmärk: Regulatiivse süsteemi peamine eesmärk on tagada piisavad kaitsestandardid nii
elavhõbe Omadused Hõbevalge läikiv metall Vedel Halva elektrijuhtivusega Suure pindpinevusega Tihedus on 13,6 g/cm3 Kasutusalad: kehatemperatuuri mõõtmine, õhurõhu mõõtmine, päevavalguslampides, elektroodides Ohtlikkus ja saamine Aurud on mürgised Põhjustavad kahjustusi kopsudes ja ajus Surmav doos 150300 mg Looduses on haruldane Saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver Suurimad leiukohad Hispaanias http://www.youtube.com/watch?v=Z7IlxsuJlY Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Elavh%C3%B5be http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/elavhobe_teelekepler.htm
orbiitidele Kiirgus tekib,kui mikrosüsteem läheb ergastatud olekust tagasi stabiilsesse põhiolekusse Röntgenkiirgus Röntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus Wilhelm Conrad Röntgen Nikola Tesla Röntgenkiirgus avastati katsetes Crookesi toruga Levimiskiirus C = 3x108 m/s Röntgenkiirgusel on rohkem energiat kui nähtaval valgusel, seega võib läbida kudesid Mida mõõdetakse? Neeldunud doos ehk neeldunud energia Kiirguse mõju konkreetsele koetüübile Sagedus (Hz) Lainepikkus (cm) Kus kasutatakse? Meditsiinis Astronoomias Tööstuses Kunstis Lennujaamades Teaduses Mõju Otsene mõju Kaudne mõju Kiiritushaigus ja surm Tinast kaitse Tänan kuulamast!
Suukaudu manustamine Joodi mürgine mõju võib tekkida kas õnnetusjuhtumi tõttu või enesetapumõtetega inimesel. Grosseline (1984) on maininud, et joodi mürgist mõju võivad tekitada merevetikate neelamine ja igasugused agensid, mis töötavad kui röga/limaväljutajatena. Jood kaotab mõju puutudes kokku seedekstrakti sisuga. Joodi suukaudsel manustamisel on imendumine halb tänu kiirele joodi muutumisele jodiidiks, mis edasi ,,pannake hoiule" kilpnäärmes.(6) Surmav doos suukaudsel manustamisel on 2 kuni 3 grammi(1938) (12). Sisehaiguste raviks keskmine joodi doos päevas on 50-150mg, sageli kasutatakse kuni 500 mg joodi päevas (Haynes, 1990). (6) Sissehingamine Sissehingamisel joodi tööstuslikke aure, jood imendub kopsudest kehasse muundudes jodiidiks. Auru imendumine kopsude kaudu põhjustab mürgitust. (6) Sissehingamine võib põhjustada neelu haavandeid ja köha.(7) Söövitav; sissehingamisel põhjustab samuti
Psilotsübiin Kaspar Lind 12B Üldiselt • Psühhedeelise toimega seened • Kasutusel juba aastatuhandeid põlisrahvaste poolt • Võimalik kasvatada ka Eestis Mõju • Oleneb keskkonnast • Keskmine joove 4-7 tundi • Keskmine doos 0.75 – 1.5 grammi Positiivne • tuju tõus, eufooria • itsitamine, naermine • loomingulised, filosoofilised või sügavad mõtted • vähendab iiveldust, suurenenud söögiisu (meditsiinis kasutatud sellel eesmärgil) • igavad asjad muutuvad huvitavamaks ja/või naljakamaks • elu muutev kogemus • tugev imestuse tunne • tugev psüühika muutus • võib katkestada kroonilise peavalu tsükli Neutraalsus
Seepärast on soovitav piirata või isegi täielikult loobuda kunstlike magusaineid sisaldava toidu söömisest lastel, lapseootel naistel ja rinnaga toitvatel emadel. 4 Suhkruasendajad 2. Koguste arvestamine Paljude lisaainete, sealhulgas magusainete, puhul on määratud ADI (acceptable daily intake), mis on ohutu päevane doos, mis antakse tavaliselt milligrammides kehakaalu ühe kilogrammi kohta. See on aine kogus, mida võib tarbida päevas kogu eluea jooksul ilma märgatavate terviseriskideta. Mida väiksem on ADI, seda suurema potentsiaalse ohu allikas on see aine. 5 Suhkruasendajad 3. Magusamaitselised lisaained
väikeste portsioonidega kogu päeva jooksul (Corbridge 2012: 55). 8. Sol. Glükoosi I/V 50 ml/hr 500,0.- glükoos on füsioloogilistes tingimustes kõige tähtsam energiaga varustav süsivesik energiaväärtusega. Sellega saaks täiendada patsiendi kaloraazi vajadus ning tõsta üldist enesetunnet. (Glucose 5%... 2006). 13 6. DOOSI ARVUTAMINE Pakkutakse kaht arvutamise viisi: 1) Kätte saadav doos: Sol. Heparini 5000 IU /ml, i/v, s/c. Viaalis on 1 ml. Soovitud doos: 4000 IU x2 s/c. Doosi arvutamise baasvalem väljendub järgmiselt (Miller-Willson 2013: 1) : (D : H) * V= Doos, D - soovitav kogus H - kättesaadav kogus V - kättesaadava ravimi math (4000 IU : 5000 IU) * 1 ml = 0,8 *1 = 0,8 ml ühekordne doos. 2) Proportsioon. Kätte saadav doos: Sol. Heparini 5000 IU /ml, i/v, s/c. Viaalis on 1 ml. Soovitud doos: 4000 IU x2 s/c. 5000 IU 1 ml 4000 IU X ml
Röntgenkiirgus – röntgen masinad Gammakiirgus – teadus Ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus Ioniseeriv kiirgus – kiirgusm mis tekitab vabu elektrone, lööb aatomist välja elektroni ja tekitab vaba radikaali, mis võib tekitada vähkkasvaja. Kiiritusdoosi ühikud: SI süsteemis – 1 C/kg Mittesüsteemne mõõtühik röntgen - 1R Eurooplase keskmine kiiritusdoos aastas on 2,5 kuni 4 mSv (millisiire) Aasta keskmine doos 10 mSv põhjustab ühe vähkkasvaja haigestumise 1000 inimese kohta. Ka mitteioniseeriv kiirgus võib olla kahjulik. Mobiiltelefoni kiirgususest 20 – 80% maandub inimese peas. Rootsi teadlased väidavad, et maapiirkonnas mobiiltelefoniga kõnelemine võib tõsta pahaloomuliste ajukasvajate tekke kuni tõenäosust kuni kaheksa korda. Kolm põhivärvi – punane, sinine, roheline Väikseim infoühik on bitt Bitil võib olla kaks väärtust – 0 või 1
Kiirgus kaitse IONISEERIVA KIIRGUSE OHUD Vastavalt ICRP praegu kehtivale ametlikule hinnangule tõstab 1 Sv doos (vastab ligikaudu doosile, mille said Jaapani aatomipommi plahvatuses ellujäänud) vähisurma tõenäosuse 25%-lt (mis vastab loomulikule vähisagedusele) kuni 30%- ni. Siin on tegemist inimese stohhastilise või tõenäolise vähki suremise riski ja 1 Sv doosist saadava 5%-se lisariski summaga, arvutatuna keskmise elaniku kohta. Kui lühikese ajavahemiku jooksul saadakse oluliselt kõrgemaid <;loose, ilmnevad mõne päeva või nädala pärast nn deterministlikud mõjud
Paljunemisel tekitab ta sel juhul tavaliselt samasuguseid defektseid rakke. Vähk. 43 Tuumakiirguse bioloogiline toime Somaatilised kahjustused tagajärjeks vähktõbi, kiiritushaigus Geneetilised kahjustused tagajärjed avalduvad järglastes 44 Tuumakiirguse bioloogiline toime Mõju ainele iseloomustab neeldunud doos Ühik 1 grei (Gy), vastab kiirguse hulgale, mil keha massi 1 kg kohta on neeldunud energiat 1 J 1Gy=1J/kg 45 Efektiivne doos Ühik siivert (Sv) Võrdne efektiivne doos ükskõik millist kiirgust tekitab samasuguse bioloogilise kahjustuse 46 KAHJUSTUSED 0,5...1 Sv esimesed kiiritushaiguse tunnused 2 ...10 Sv silma katarakt 4 Sv esineb 50% surmajuhtumeid 6 Sv surm
Aastas toodetakse etaandiooli u 6.7 miljonit kg. Kasutusalad Antifriiside koostises (pidurivedelikud) (Umbes 60%). Polümeeride tootmiseks. Vaktsiinide tootmisel, kuigi see ise koostises ei esine. Esineb ka kingaviksis, värvides ja puidu töötlemiseks kasutatavas lakis (mädanemise vastu). Mõju elusorganismile Etüleenglükooli sissesöömine on sage ägeda neerupuudulikkuse põhjus koertel ja kassidel. Letaalne doos kassile on 1,5 ml/kg. Inimese jaoks on see 1,4 g/kg kohta. Esmalt ründab see kesknärvisüsteemi, seejärel südant ja neere. Aitäh kuulamast !
seadmes Elavhõbedat kasutatakse ka valgustuses Ohtlikkus ja mõju inimorganismile Elavhõbedaaurud on mürgised Metalliline vedel elavhõbe ei ole nii ohtlik kui elavhõbeda aur. Kahjustused kopsudes ja ajus (elavhõbeda ühendid) Metallilise allaneelamine ei oma väga suurt ohtu Kahjustab närvisüsteemi, võib katkestada neerude töö, põhjustab depressiooni ja ärrituvust. 0,4mg elavhõbedat = elavhõbedamürgitus Surmav doos 150 mg kuni 300 mg Täname kuulamast/vaatamast!
superjõu tunne ja on kergem millelegi kontsentreeruda. Kristalli tarvitajatele tundub nagu kõik probleemid oleks kadunud ja nende olemine on kerge, muretu ja õnnelik. Samuti kaob nälg ja unevajadus, mis võimaldavad palju tööd teha. Seepärast on jää väga levinud Tais ja Hiinas. Umbes pool aastat tagasi vaatasin dokumentaalfilmi, milles üks noormees rääkis sellest kuidas ta sai vindi sõltlaseks. Ta oli kooli üks parimaid sportlasi. Enne järjekordseid võistlusi ta otsustas võtta doos metti. Peale seda tal tekkis "SUPERMANI" tunne ja ta suutis püstitada koolirekordi ketta heitmises. See oli vist üks kõige õnnelikumaid hetki tema elus! Kahjuks jätkas ta samas vaimus ja nüüdseks on ta kristalli sõltlane juba aastaid. Nüüd natuke metamfetamiini ajaloost. See leiutati juba umbes sada aastat tagasi Hiinas. Paljud Maailmasõdades võitlejad tarvitasid metti. Isegi Stalin olevat olnud meti sõltlane. Tema isiklik
Kurt Cobain Jakob Westholmi Gümnaasium 9.c Karl Silvar Alemaa 25.02.2010 Kurt Cobain Kurt Donald Cobain (20.02.1967 05.04.1994) Nirvana · Grunge ja alternatiiv rock · Solist, kitarr Kurt Cobain · Bass Krist Novoselic · Trummid Dave Grohl · 1995 Ameerika Muusika Auhinnad : Lemmik Heavy Metal/Hard Rock artist võitja Dave Grohl · Praegune ansambel Foo Fightersi liige · On olnud seotud : Tenacious D, Queens of the Stone Age jt. · Muusikaga on olnud aktiivne aastast 1986 Krist Novoselic · Horvaatias sündinud · Muusikaga on olnud aktiivne aastast 1987 · Hetkel bändis Flipper Cobaini lapsepõlv · Sündis väga muusika rohkesse keskkonda · Väidetavalt hakkas laulma 2 aastasena ja klaverit mängima 4 aastasena · Puberteedi eas oli palju seadusega pahutsis · Ei lõpetanud kooli · Oli väikse aja kodutu Väike Kurt ...
tarbimiseni. Kõige levinumad uimastid on LSD, amfetamiin ja hasis. Uimasteid tarvitades tekib joobe seisund. Joobe aste sõltub uimasti kangusest, kogusest ja inimesest endast. Uimasti toime hetkel muutub inimene lõbusaks, kaob söögiisu ja tekib aktiivsus. Toime kadumisel tekib väsimus, stress ja keskendumisvõime on häiritud. Narkootikumide tarvitamisega harjub organism ära ja mõnuainet peab saama regulaarselt. Iga järgneva tarbimise korra doos peab olema suurem, et saada sama tunne, mis eelneval korral. Uimasteid on lihtne saada, kuid kalli hinna eest. Nende saamiseks on narkosõltuvuses inimene valmis varastama ja tapma. Uimastitena kasutatakse ka lahjemaid ained, nagu näiteks kummiliim, mida nuusutatakse. Ka lahjemate ainete tarbimine võib hiljem viia kangete narkootikumide tarbimiseni. Narkootikumidest loobumiseks peab läbima väga pikaajalise ravi. Loobudes mõnuainetest
mõisted ja ühikud: põhimõiste: mille tuumades on 6 prootonit ja 12 nikleoni (neutronid 12- neeldumisdoos. Ühik: 1Gy(grei) 1Gy=1J/1kg Elusorga 6=6); 146C- radioaktiivne süsinik; 126C-tuumad püsivad koos neeldunud kiirgusnenergiaid nim kiiritusdoosiks. Vanaühik: kuitahes kaua; 146C- 5730aastaga lagunevad pooled 1R(röntgen) *röntgen on määratud õhku ioniseeriva toime tuumad(s.o. 146C poolestusaeg T) Radioaktiivne põhjal * surmav doos on 600R(kui saada 600R ka mõne lagunemine: Radioakt. avastas 1896.a. A. Becquerel, päeva jooksul). Tänapäeval kasutusel biodoosi ühik: 1Sv põhjalikumalt uurisid seda E. Rutherford ja perekond (umbes 100x suurem ühik kui R) *Surmav doos 6Sv. Curie'd(Marie, Irene,Julio,Pierre). Rad kiirgus koosneb 3 Röntgen-, - ja -kiirguse puhul on siivert võrdne greiga,
tema vesilahuses aluselist reaktsiooni. Hapetega moodustavad aniliin ja teised aromaatsed amiinid siiski ammoniumsoolasid sarnaselt alküülamiinidega (joonis 3). Joonis 3 Temperatuuri tõstmisel reageerib aniliin väävelhappega ning tekkib lämmastik ja aniliin muutub fenooliks. C6H5NH2+NaNO2+H2SO4= C6H5-0H + N2 ↑ +NaHSO4+H2O Toksilisus ja mõju tervisele Aniliin imendub hästi suukaudsel sissehingamisel. Naha kaudu võib imenduda kuni 38%. Keskmine surmav doos inimese puhul on 25 mg/l õhus või 0,35-1,43 g/kg inimese kehakaalust. Aniliini mõju puhul on märgata liikidevahelisi erinevusi, nimelt kassid on selle 6 suhtes palju tundlikumad kui muud laboriloomad. Aniliin on väga ärritav küülikute nahale, puuduvad andmed, et see oleks ka inimese nahale ärritav. Aniliin on praegu klassifitseeritud 3.kategooria kantserogeensete ainete alla ja märgistatud
või ravimitena. Üks mürgisemaid, aga tuntumaid alkaloide, mida tuntakse on nikotiin. Suur osa inimkonnast mürgitab end sellega juba alates 16ndast sajandist. Eriti populaarseks on see saanud meie ajajärgul. Nikotiini alkaloidid on leitavad, tubakast, kokapõõsa lehtedest ja vähemal määral ka tomatist, kartulist ja paprikast. Nikotiini on lisatud erinevatele putukamürkidele. Nikotiini kasutatakse peamiselt tubakasuitsetamisel. 75kg kehamassiga mehele on surmav juba umbes 40mg nikotiini doos. Alkaloididest on tuntud amfetamiin, ecstasy, LSD ja kokaiin. Erinevatel narkootikumidel on erinev mõju. See sõltub uimasti liigist, tarvitamise viisist, koguse suurusest ja inimesest endast. Toime kadumisel tekib väsimus, halb enesetunne ja keskendumisraskused. Pideval tarvitamisel organism harjub ainega. Järgmine kord on vaja sama tunde saavutamiseks suuremat doosi. Sellega algab uimasti sõltuvus. Narkootikumide tarbimise tagajärjel kaob isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus,
toimeid. · selliste toimete mehhanisme bioloogilistele süsteemidele (organismidele) · mõjude hindamise ja vähendamise, vajadusel ka profülaktika ja ravi meetodeid. · ainete toksikokineetikat ja -dünaamikat, · töötab välja võimalikult tundlikud ja täpsed meetodid toksilise toime läviannuste ja -kontsentratsioonide määramiseks nii ägeda kui ka kroonilise toime korral. 3. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline Doos võib siseneda organismi suu kaudu (oraalselt) - toit; kopsude kaudu (intrapulmonaarselt); läbi naha (perkutaanselt); veenide kaudu (intravenoosselt); lihase kaudu (intramuskulaarselt);
) lööve, rahutu (sügeleb) Palavik lapsel (vanus üle 1. aasta): samuti võib olla põhjuseks ülekuumenemine (vt imikul) palavik, mille põhjuseks infektsioon (vt. imikul). Suurem laps suudab ise rääkida, kaebusi esitada Palavikualandajad Kehatemperatuuri alandamist kaaluda siis, kui kehatemperatuur on üle 38, 5°C. Esmasteks palavikualandajateks on lastel paratsetamool ja ibuprofeen. PARATSETAMOOL 10-15 mg/kg doos 4-6 tunni järel, kuid mitte üle 40 mg/kg ööpäevas IBUPROFEEN 10 mg/kg doos iga 6 tunni järel Diklofenak 1 (kuni 2) mg/kg doos (kasutada ettevaatusega allajahtumise oht!) Vedeliku jootmine Palavikuga kaasub 10% põhivedeliku vajaduse suurenemine 1°C kehatamperatuuri tõusu kohta. Palavik 39-41°C 1. patsient vabastada riietest 2. mehhaaniline jahutamine - ülehõõrumine kuuma viina või veega 3
siivert d. Röntgeni bioloogiline ekvivalent, mittesüsteemne rem 2. Kuidas nimetatakse erinevaid elektromagnetkiirguse spektri osasid? a. Pikemad kui 1 cm raadiolaine b. 0,01 cm 1 cm mikrolained c. 760 nm 0,01 cm infrapunane kiirgus d. 400 nm 760 nm nähtav valgus e. 10 nm 400 nm ultraviolettkiirgus f. 0,01 nm 10 nm röntgenkiirgus g. lühemad kui 0,01 nm gammakiirgus 3. Keskmine doos 10 mSv aastas põhjustab ühe vähkkasvajasse haigestumise a. 1000 b. 10 000 c. 100 000 inimese kohta. 4. Millised on aditiivsed põhivärvid? a. Sinine b. Kollane c. Must d. Valge e. Punane f. Roheline 5. Elektromagnetlained levivad vaakuumis kiirusega a. 300000 km/h b. 300000 m/s c. 300000 km/s 6. Millised neist on ioniseerivad kiirgused? a. Röntgenkiirgus
- Post hoc testide tabel näitab erinevate gruppide vahelisi võrdlusi. Oluline on siingi jälgida, millised nendest võrdlustest on statistiliselt olulised. Faktoriaalne ANOVA Kuidas aga lahendada olukorda, kus on mitu erinevat sõltumatut muutujat, millel omakorda on mitu taset? Sellist olukorda võiks näitlikustada ravimiuuringuga, kus vaadatakse kahe erineva ravimi mõju kahe erineva doosiga. Saaksime järgneva uuringu ülesehituse: 2 (ravim 1, ravim2) x 2 (madal doos, kõrge doos) eksperiment. Eeltoodud kujul raporteeritakse tihtipeale faktoriaalset eksperimenti. Faktoriaalse lahenduse puhul saab rääkida peaefekti(de)st ja interaktsioonist (koosmõjust). Eeltoodud näite puhul tähendab peaeefekt seda, et nt ainult ravimitüübist oleneb, kas ravi on efekti või ei seevastu ravimi doos ei ole oluline; realistlikum on ehk teistpidi doos on oluline, ent ravimitüüp mitte. Interaktsioon tähendab
Tol ajastul olid hügieenitingimused viletsad ja tahm kogunes kubemepiirkonda. Tahm, täpsemalt selle koostises olev aromaatne süsivesinik on kantserogeenne aine. Vähk sai korstnapühkijate professionaalseks haiguseks. Kemikaali käitlemisel peab kindlasti kasutama kaitseprille ning kindaid. Eelduseks on ka hea ventileeritavusega ruum. Õnneks pole antud kemikaal laialdaselt kättesaadav ning seda kasutavad ainult väljaõppe saanud spetsialistid. Küsimused: · Milline on surmav doos? · Milline on vastumürk? Kasutatud allikad: 1. http://msds.chem.ox.ac.uk/BE/benzo(a)pyrene.html Ohutuskaart 2. http://www.epl.ee/artikkel/359585&kommentaarid=0 Venemaa keelab Läti konservid 3. www.tlu.ee/keemia/KAK2008/referaadid%202008/OKOTOKS_REFERAAT- 1%5BTuuli%20Tamm%5D.doc Kivisöetõrva bensopüreen 4. http://www.postimees.ee/240806/esileht/siseuudised/214718.php Veterinaarameti hoiatus
Täheortugraafia G,B,D, K, P,T Sõna algul Disain, galaktika, broiler Nõrga b-ga blokk on liit Pluus- riietus, bluus muusika stiil Bool-külm jook Pool väike niidi rull Botas- spordijalats Potas- tuha sool karbinaat Balsameerima Bankett Barrikaad bistroo blankett bluffima boikott brikett brünett doos toos duss tuss daatum defilee defekt deklaratsioon dektektiiv diftong distsipliin duett galerii garantii generatsioon grandioosne grillima helitud häälikud on :(b,p,d,t,g,k,s,h,f,z ) 1) Liitsõnades:varbsein, umbkaudu,raudtee, kuldsõrmus,algkool 2) Liidete ees:leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi 3) Sama sõna muutevormides: õudsed,õudselt 4) Võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne,sünekdohh, vodka, röntgen, gangster. Kui rõhk on sõna lõpus siis kirjutatakse kaks tähte Kui rõhk on sõna alguses siis kirjutata...
1. Oktanoolvesi mis asi see on? Mida näitab? Kus kasutatakse? 2. Miks tuleb enne turule laskmist uusi kemikaale kontrollida? Kuidas seda tehakse? 3. kalade arvutamise ülesanne! 2 kala liiki. Antud doos. Suremuse % ja A (koefitsent) n 10 -5 4. lisaained toidus. Miks kasutatakse? Mis vahe on lisaainetel ja saasteainetel. 5. kuidas kemikaalid levivad looduses? Millistest omadustest sõltub? Pilt pildile number panna ja kirjeldada mis seal toimub? (nt taevast sajab sodi alla) 6. ökotoksikoloogia / toksikoloogia: võrdle püsivaid ja vähepüsivaid aineid looduses. Vastused: 1. Oktanoolvesi 8 süsinikuga alkoholi ja vee segu, ilmselt kasutatakse
jäta meelde sõnade tähendused. Sulghäälik sõna algul Põlistes eesti sõnades ja laensõnades kirjutatakse sõna algusesse k, p, t, võõrsõnade alguses võib olla g, b, d. Sõna alguse b, d, g häälduses ei kajastu: võõrsõnade alguse g,b,d hääldatakse nagu omasõnade k,p,t. Sulghäälikust sõltub tähendus, nt gaas - kaas, baas - paas, doos - toos jt 1 Sulghäälik sõna sees Sõna sees kirjutatakse sulghäälik vormiprintsiibist lähtudes. Oluline on jälgida, kas klusiil satub helilise või helitu hääliku naabrusesse. Tavaliselt kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k, p ,t (nt lahke, kopsik, peatselt) ja heliliste järele g, b, d (nt kõrvaldas, õmmeldi, kaergi). Sama põhireegel kehtib ka liite -ki, -gi kirjutamisel:
29. Kirjuta rahvusvaheliste tähistena - B-viirushepatiidi vaktsiin Hep B Tuberkuloosivaktsiin BCG difteeria-, teetanuse- ja atsellulaarne läkaköha vaktsiin - DTPa difteeria- ja teetanusevaktsiin - dT poliomüeliidi inaktiveeritud vaktsiin - IPV leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin - MMR Haemofilus influenzae tüüp b vaktsiin Hib 30. Millised vaktsiinid on vajalik teha 3-kuusele, 4,5-kuusele, 6-kuusele imikule? Kasuta rahvusvahelisi tähiseid, lisa mitmes doos järjekorras antud vaktsiin on! 3-kuud: DTPa-IPV-Hib1 4,5 kuud: DTPa-IPV-Hib2 6-kuud:DTPa-IPV-Hib3, HepB3 31. Millised vaktsiinid on vajalik teha 1-kuusele, 1- aastasele ja 2-aastasele lapsele? Kasuta rahvusvahelisi tähiseid ja lisa mitmes doos järjekorras antud vaktsiin on! 1-kuu: HepB2 1-aasta: MMR1 2-aastat: DTPa-IPV-Hib4 32. Millised vaktsiinid on vajalik teha sünnitusmajas (12 tundi, 1-5päeva)? Kasuta rahvusvahelisi tähiseid, lisa mitmes doos järjekorras antud vaktsiin on!
sagedusega elektronmagnetlained, tuum jääb samaks, olek muutub, toimuvad ainult tuumasisesed protsessid 6) poolestusaeg- ajavahemik, mille jooksul radioaktiivsel lagunemisel aine hulk väheneb kahekordselt; mida pikem poolestusaeg, seda kauem püsib radioaktiivne aine ohtlikuna. röntgenkiirgus- nagu gammakiirgus; seda on palju kosmoses, kuid maapinnale ta sealt ei jõua. SBE- kiirguse suhteline bioloogiline efektiivsus on arv, mis näitab, mitu korda antud kiirguse neeldunud doos on väiksem sama suure bioloogilise kahjustuse põhjustanud gammakiirguse doosist. kiiritusdoos- suurus, mille abil väljendatakse kiirguse kahjulikku mõju inimesele (ühik- siivert SV). dosimeeter- aparaat, mille abil saab kindlaks teha kiirguse olemasolu. elanikukiirgus- meid ümbritsev keskond on vähesel määral radioaktiivne. radoon- väga raskeid terviseprobleeme tekitav looduslik radioaktiivne gaas. tuumajõud- see hoiab koos aatomituuma, prootonite jõust tugevam järelikult
mida pakutakse. See prits aga tekitab hallutsinatsioone ning poisile vägagi meeldib see, sest see pakub kaifi. Ometigi Pille ei süsti ennast kordagi. Ja nii see nädal möödubki. Tagasi tulles Eestisse muutub aga kõik reaalsemaks ja isegi õudsemaks. Nimelt poiss sooviks veel seda kraami, mis pakkus talle nii palju naudingut, kuid Pille väidab, et tal pole enam ning juurde saamiseks peab pöörduma Dani poole. Sealt saavad probleemid alguse, sest üks doos maksab sada krooni. Esimesel kohtumisel poiss ostab kaks doosi, et üks jääks nagu varuks. Õhtul aga selgub, et ta ei suuda piirduda ühest päevas, vaid kasutab mõlemad ära. Sellest hetkest alates tal lähebki vaja juba kahte päevas, ehk siis kakssada krooni päevas. Isa on tal tõesti jõukas. Seega poisil on oma pangaarve ning sealgi on pisut raha. Kõigepealt ta kasutabki siis selle oma raha ära. Nädala möödudes taipab ta, et kahest ei piisa ning kui
Preventable-ennustavad Non preventable-mitte ennustavad 2. Ravimviga ehk medication error. • -ravimi kasutamise käigus tekkinud välditavad juhtumid, mis põhjustavad ravimi ebakorrektset kasutamist või kahju patsiendile; Mis võib põhjustada ravimvigade teket? • määramisel, tellimisel, märgistamisel, ettevalmistamisel, väljastamisel, transpordil, nõustamisel, jälgimisel jne. tekkinud vead. • Näiteks: • ravimi manustamine või doos ei vasta määratule; • ravimi ettevalmistusel tehtud vead; • ravimi manustamine patsiendile, kellel on teadaolev allerg • Vastutavad nii professionaalsed meditsiinitöötajad kui ka patsiendid ise. Millal on medicational error adverse drug event? Nt peab saama 1000mg valuvaigisti, andsin 500mg. Ei ole pt kahjulik, ei juhtu midagi Ekslik paracetamoli üleannustamine Sarnane ravimi nimetus 3. Ravimi toksilisus on mõnes mõttes suhteline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
