Assurnasirpal II (883 859) sõdis edukalt põhjapoolsetel mägialadel ja laiendas ülemvõimu Süüriasse ning Liibanoni, kus mitmed riigid, sealhulgas Foiniikia linnad, sõlmisid Assüüriaga liidusidemed. Rajas endale Assurist põhja poole uue residentsi Kalhu (Nimrud). Salmanassar III ajal (858 824) kujunes esmalt tugev Assüüriavastane Süüria riikide koalitsioon Karhemisi juhtimisel ja selle võitmise järel Damaskuse ning Iisraeli liit, mille võitmise järel Damaskus ja Iisrael tunnistasid Assüüria ülemvõimu. Babüloonia kuningaga sõlmis Salmanassar liidulepingu. Salmanassari valitsusaeg lõppes ülestõusudega Assüüria sisealadel, millest tema poeg ja järglane Samsi-Adad V (823 811) siiski võitjana välja tuli. Adad-Ninari III (810 783) ajal, mil riigis oli suur mõju kuninga emal Sammuramat'il (kreeka pärimuses Semiramis), kehtestati Assüüria ülemvõim ka Babüloonias. 8
katkes ka juba puht geograafiliselt ühendus Juuda ja Ammoni vahel. Tuleb arvata, et käsitletavate sündmustega kui mitte varem katkes Taaveti koja valitsus Ammoni üle. Olemasolevate allikate nappuse tõttu tuleb teha järeldusi hilisema aja andmetest lähtudes, Assuri kuningas Salmanassar III ühest raidkirjast, mis käsitleb Assuri sõjaretke Süüriasse aastal 854. On näha, et sel ajal valitses Ammonis juba kuningas. Sama käib ka veel kaugema Arami territooriumi kohta. Damaskus oli saanud iseseisaks juba Saalomoni ajal. Nüüdsest kujunes Damaskuse ümber aina tugevnev Arami riik, mis mitmete põlvede vältel oli olnud tugevaks ohuks Iisraelile. Moabi ja Eedomi maadel esialgu olulisi muudatusi ei toimunud. [Nagu Põhi ja Lõuna oli varemalt erinevalt arenenud, nii ka Juuda ja Iisraeli riigid arenesid oma rada. Juudale ei tähendanud sisepoliitiliselt peaaegu mitte midagi peronaaluninooni katkemine. Jeruusalemm
Dzihhaad püha sõda. Need, kes langevad püha sõjas, need satuvad paradiisi. Ühe mehe valduses on seal 40 naist, keda nimetatakse huuradeks. Araablastel oli kergratsavägi. Kõigepealt rünnati Bütsantsi ja Pärsiat. Aastal 636 purustai Bütsantsi ratsavägi ja aastal 637 purustati Pärsia. Bütsantsis vallutati Süüria ja Egiptus. Usu liikumine levis seal rahulikult. Need, kes olid islami usulised, vabastati maksudest. Tekkis suur riik, mille pealinnaks sai Damaskus. Damaskuse kaliifid vallutasid ära Aafrika ja tungiti Euroopasse, kus vallutati Pürenee poolsaar ja Kaukaasia. See toimus 7. sajandi lõpul. Aastal 732 toimus Prantsusmaal Poitiers'i lahing. Peatati araablaste sissetung. Araablased jäid elama Pürenee poolsaarele, aga aastal 1492 purustati nende riik. Bagdadi kalifaat oli Araabia riigi hiigelaeg. 9. sajandil hakkas Bagdadi kalifaat lagunema ja tekkisid väiksemad riigid
· 622. aastal põgenes Muhammed Mekast Mediinasse, sellest algab islami ajaarvamine. · Araablastel on kuukalender, seal on 354 päeva. · 630. aastal pöördus Muhammed tagasi Mediinast Mekasse,( riigi algus ) Muhammed allutas kogu Araabia poolsaare enda võimule. · Sai alguse Araabia kalifaat. · Pärast Muhammedi surma valitsesid kaliifid, kalifaat hakkas kiiresti laienema. · Meka, Damaskus, Bagdad · Kalifaadi puhul oli tegemist, teokraatliku riigiga ( vaimulik ja ilmalik võim oli lahutamata, usujuht on ühtlasi ka riigijuht ) · vesiir kaliifi abiline, peaminister · kuna Araabia kalifaat oli nii suur, siis kujunesid välja erinevate piirkodade asevalitsejad, kes kandsid nimetust emiir · Loodi emiiride juhtimisel emiraadid. - Näiteks Hispaanias tekkis Cordoba emiraat - Põhja-Aafrika emiraat ( alad Egiptusest läänepoole )
Suurimaks motivatsiooniks ristisõtta minna oli patulunastus – mistõttu enamik ristisõdijatest olid ka röövlid. 70 000 kohalikku tapeti Jeruusalemma vallutades aastal 1099. I ristisõda algas 1096 ning lõppes 1099. Pärast esimest ristisõda loodi ristisõdade kuningriigid, mis pidid takistama moslemite ülevõtmist, aga mõne aja möödudes see siiski langes ning sai moslemite kätte. Antioch’i, Acre ning Jeruusalemma piirkond. II ristisõda (1147-1149) Eesmärk oli vallutada Damaskus. Ajendiks Edessa langemine. Konrad III ja Louis VII III ristisõda (1189-1192) Kõige tuntum! Eesmärk vabastada Jeruusalemm – edutult. Juhid: Püha Rooma keisririigi juht Friedrich I Barbarossa ; Prantsusmaa juht Philipp Augustus ning Inglismaa juht Richard Lõvisüda. Philipp läks Richardiga tülli ja marssis oma vägedega minema. Friedrich suri teekonnal ning seetõttu jäi Richard oma vägedega üksinda Zalahdini vastu. 92
Mesopotaamia Rawlinson, Champollion Sargon 24-23.saj semiit, kes allutas Kisi kuningna ja kogu Sumeri, Eelami, Põhja- Mesopotaamia, Süüria ning pani seeläbi aluse Akadi riigile. Kasutas akadi keelt. Alustas traditsiooni, kus kuningas annab enda tütre ülempreestrinnaks. Akadi riigi lõpetas 23.saj gutide ülemvõim. Hammurabi 18.saj Vana-Babüloonia valitseja, kes alguses oli rahumeelne, st korrastas ja tugevdas Babüloni, siis aga vallutas Eelami, Larsa ;Mari, Assüüria ning pani sellega aluse Vana-Babüloonia impeeriumile. Andis välja kuulsa seadustekogu, mille talle olevat ulatanud Marduk. Koodeksis jagati rahvas kolme klassi: täieõiguslikud, sõltlased, orjad. Olenevalt kuriteost ja klassist ka karistus. Samuti määratleti majanduslikke suhteid, omandiõigust, abielu. Dünastia langes 16.saj kassiitide tulekuga Jumalad: An/Anu: taevajumal, jumalate isa Enlil/Bel: õhujumal, Ani poeg, jumalate kuningas, tsivilisatsiooni tooja Enki/Ea: maa-alu...
keisrile. Seda sündmust peetakse Saksamaa koloniaalvallutuste alguseks. Järgnesid vallutused Kamerunis, Ida- Aafrikas ja Edela- Aafrikas. Kokku oli 4 piirkonda. Lähis-Ida Kuna Aafrikas oli raske kanda kinnitada, pööras keiser Wilhelm II pilgu Lähis-Itta. 1898 korraldas ta oma kuulsa Oriendi-reisi, n.ö."palverännaku Issanda hauale" Eesmärgiks oli majandussidemete loomine. Peamised peatuskohad olid Jeruusalemm, Damaskus ja Konstantinoopol. Tulemuseks oli raudtee ehitamise leping. See tee pidi ühendama Berliini, Bosporust ja Bagdadi. Ehitustööd kulgesid kiiresti ning 1904 valmis esimesed 200 km raudteed. Siis aga tekkis rahvusvaheline konflikt- Suur-Britannia kartis, et Saksamaa võib laiendada raudteeliini Bagdadist Egiptusesse ja Indiasse (see kavatsus Saksamaal ka oli). Tulemuseks oli ehituse seiskumine. Töid jätkati ning 1908 oli valmis 840 km Berliinist Bagdadi.
Aasta hiljem puhastas Muhamed Meka ebajumalatest. Islam jäi ainukeseks usuks. Muhamedi surres ei olnud tal järeltulijaid. Tema järgijaks (kaliifiks esindaja, ametlik tiitel) sai naise isa Abu Bakr. Erinevate kaliifide vahetuste ajal leidsid aset kogukonna sees ka kodusõjad. Muhamed oli oma elu lõpuks suutnud ühendada kõik araabia hõimud oma valitsuse alla. Islami religiooni levitamine läks edasi väga edukalt. 635.aastal vallutati Damaskus, 638.aastal Jeruusalemm. Prohvet Muhamed ei pannud kirja Koraani, selle panid kirja u 650.aastal Uthman ibn Affani (644-656) kogukond. Tema valitsusajal viidi pealinn Mediinast Damaskusesse. Siiidid, sunniidid islam jagunes kahe kogukonna vahel. 15 Kalifaat eksisteeris 632-1258.aastatel. Kristlaste-islamiusuliste suhted on kogu aeg olnud üsna pingelised. 732. Karl Martelli väed kohtusid Araabia väesalgaga. Seal pandi piir islami levikule
saada elamiseks sobivat pinda. Koraan aga kutsus muhameedlasi võitlema islami usu levitamise eest. Araablastel olid head hobused ja kiire ratsavägi. Võitlustes kasutati lisaks hobustele ka sageli kaameleid. Esmalt ründasid araablased Bütsantsi ja Pärsia riiki. 636. aastal võeti Bütsantsilt ära Süüria ja Egiptus. Ka Pärsia riik suudeti vallutada. Araablaste riigi pealinnaks sai Süürias asuv Damaskus. Kuna siiamaani oli olnud kalifaatide elu tavaline, siis Damaskuses rajasid nad uhkeid losse purskkaevudega ja elasid oma elu rikkuses ja toreduses. Alistatud rahvast koheldi üsna leebelt. Islami usku vägisi peale ei surutud, aga kuna alistatud rahvastelt nõuti makse ja islami usulistelt seda ei nõutud, siis võtsid paljud rahvad vabatahtlikult islami usu vastu. Damaskuse kaliifide juhtimisel vallutati veel Põhja-Aafrika, Hispaania, suur osa Kaukaasiast, Afganistan ja Kesk-Aasia.
sõdadest 2. naabermaad olid rikkad, sõjameestele maksti palka olenevalt sõjasaagist 3. naabermaad olid soodsamate tingimustega, et tegeleda põlluharimise ja karjakasvatusega 4. dzihhaad koraan lubas usulevitamise teel surnud otse paradiisi Läänes jõuti välja Pürenee poolsaareni, idas jõuti välja Indiani ja põhjas Kaukaasiani. Esialgu oli tegemist Araabia kalifaadiga, mille keskuseks võis pidada Mekat. Esile tõusis Damaskus ja siis nimetati riiki kui Damaskuse kalifaat. Pärast Damaskust tõusis esile Bagdad, siis nimetati kalifaati Bagdadi kalifaadiks. Cordoba kalifaat moodustati Pürenee poolsaarele. Üldkalifaadist eraldus ka Egiptuse kalifaat. Kaliifile kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Kalifaat oli teokraatlik riik. Kaliifi esimene abiline oli vesiir kui peaminister. Kirju omavad rahvad juudid (Vana Testament), kristlased (Piibel). Neil lubati oma traditsioone austada, ei surutud peale islamit
Tüüpilisel moseel pole peal kupleid, türklased armastasid ehitada moseesid. Peaaegu sada moseed on ehitanud Sinan. Selime mosee on järgi tehtud _ _ (mingi mida me oleme õppinud). Edirne e. Adrianoopol, on olnud türgi pealinn, enne konstantinoopoli vallutamist. See mängis olulist osa ka türgi-.. sõjas 1878. Lisaks moseedele on nad ehitanud ka palju maoseleume, nt. jeruusamemmas al-aksa mosee. Teine mida on kasuattud ka kirikuna kristlaste poolt on ___ . Ka damaskus on olnud oluline. Nende paavsti kutsutakse kaliifiks. Ametit on hiljem kandnud ka türgi sultanid. Kaliifi pole olnud ligi 100 aastat. Osama taotles ka kaliifi kohta. Seda võiks taotleda ka näiteks pakistani president. Kaliifi tunnustavad aintult sunniidid, siidid mitte. Maoseleumidest on väga oluline Timuri maoseleum, ta lõi tohutu suure riigi kesk-aasias. Selle nimi on Gur Emir. Väga tuntud maoseleum on põhja indias, Tadz Mahal. Meenutab
Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenen...
Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum a) vanem ehk alam-paleoliitikum b) keskmine paleoliitikum c) noorem ehk ülem-paleoliitikum 2) Mesoliitikum 3) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 4.Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmira's 5.Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise ...
Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). H...
Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus to...
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matuse...
Tegelikult asustas Islami ala juba varem valdavalt semiidikeelne ja sarnase mentaliteediga elanikkond. Lisaks oli islam mõneti ägedam monoteism kui kristlus – seetõttu pöördus suur osa kristlastest uude usku. Samas teatav religioosne tolerantsus (juutide ja kristlaste suhtes). Araablased võtsid kiiresti omaks arenenumate rahvaste kultuuri. Kalifaat eksisteeris 632 – 13 sajand. Kaliif oli nii religioosseks kui poliitiliseks juhiks Alul pealinnaks Mediina, hiljem Damaskus ja Bagdad. Kaliif Omar (634 – 661) pani aluse hiilgusele. Dar al islam – ala, mis on võtnud omaks islami, st jumala rahu ja korra. Dar al harb – ala, mis ei ole jumala rahu ja korda omaks võtnud, seal on sõda. Püha sõda uskumatute vastu - dzhihaad. Alul kaliifdide võim reaalne. Peatselt jagunemine sunniitideks ja shiitideks (mõlemad ususlahud eksisteerivad tänapäevani). Araabiast alguse saanud islam levis vallutuste teel kiiresti kogu Lähis-Idas. 711 tungisid
Båda är i det format som kort tidigare lanserats av Théâtre Libre i Paris, så kallade "quarts d'heure", det vill säga 15-minuters enaktare. I Den starkare förs kampen mellan två kvinnor, och i Paria mellan två män 2 Efter krisåren på 1890-talet fick Strindbergs dramatik delvis en annan inriktning. Han hade tidigare arbetat med sagospel, som stred mot realismens krav, men pjäser som vandringsdramat Till Damaskus för in ett helt nytt formspråk. Med religiösa idéer inspirerade av Emanuel Swedenborg och förtätade drömscener löste Strindberg upp den tidigare realismen för att ge plats åt det mer expressionistiska. Detta blir än tydligare i Ett drömspel. Drömspel gjorde honom världkänd, första modern drama, förnyade dialogen. August Strindbergs lyrik Strindberg utgav under sin livstid tre diktsamlingar: Dikter på vers och prosa (1883),
palverännakute sihtkohtades (Rooma, Jeruusalemm jne). Haiglaravi anti neis sporaadiliselt, esimene teadaolev koht, kus seda järjepidevalt tehti, asus Konstantinoopolis 7. sajandil. 1136. aastal näib Konstantinoopoli Pantokraatori kloostri haigla asutamisürik kinnitavat selle traditsiooni jätkumist, mainides mh ka haiglas aset leidma pidavat meditsiiniõpet. Araabia-islami maailmas oli 10. sajandil suuremad haiglad sellistes linnades nagu Kairo, Bagdad ja Damaskus. 12. sajandiks olid araablastel haiglad juba enamuses keskustes. Mõnes haiglas toimus ka arstiõpe. Peaasjalikult hoolitsesid islami haiglad vanade ja puudustkannatajate eest (jäädes muu meditsiinipraktika kõrval siiski tagasihoidlikule positsioonile). Keskaegse Euroopa haiglad olid eeskätt seotud kiriklike institutsioonidega (kloostrid), nende asutamisel mängisid tähtsat rolli ka kõikvõimalikud heategijad. Viimaseid motiveeris see, et annetused tõstsid ühiskondlikku prestiizi
Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopot...
rajajaks. Vallutanud Egiptuse, pidasid etiooplased endid selle täisvõimulisteks kuningateks. Etioopia dünastia vaaraod: Pianhi, Sabaka, Taharka /Taharqa jt. 7 sajandi algul kindlustasid etioopia vaaraod mõneks ajaks oma võimu Egiptuses. Assüürlaste sissetung. Egiptuse vallutamine assüürlaste poolt. Võitlus Assüüriaga. Aga sel ajal saavutab kõrgeima õitsenguastme Assüüria, kes ühendas kõik Ees- Aasia maa-alad. Alates ajast, mil langes Damaskus, pärast teda ka Iisrael, ja Juuda väljendas oma alistuvust Assüüriale, lähenes järjekord ka Egiptusele. Taharka võitles energiliselt selle ähvardava ohu vastu, toetudes Foiniikia linnade abile. Tal õnnestus 673.a-l tagasi lüüa assüürlaste sissetung, kuid Assarhaddoni sõjakäik 671.a-l lõppes eduga. Pärast mitmeid lahinguid langes Memfis, Taharka põgenes. Jättes Egiptusesse oma garnisonid, lahkusid assüürlased. See võimaldas Taharkal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
