Inimest määratleti kui maailma keskpunkti Tekkis soov ehitada sama suuri kupleid nagu Firenze toomkirikul Micelangelo Peetri kiriku algne projekt on Bramante looming, kuid kiriku ehitamine jäi tema surma tõttu pooleli Peetri kirik pidi olema hiiglasliku kupliga kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitis Töö jätkajaks sai Michelangelo, kes sai katedraali ametlikuks arhitektiks 1546. aastal Filippo Brunelleschi Leidlaste varjupaik (kodu) Üks esimesi töid Selle selge liigendus ja rangete propotsioonidega vormid sisaldavad mõningaid olulisi renessansi põhielemente Kõrg-ja hilisrenessanss (manerism) trükipressi leiutamine trükikunst pani aluse teadmiste ja teooriate kiire ja laialdasele levimisele Muutus arhitektuuri vormikeel; akende reeglipäraste vahedega reastamise asemel koondati need rühmadeks või jäeti akende vahele vaheldumisi kitsamad ja laiemad seinapinnad
Siinses toomkirikus krooniti Karl V 1530. aastal keisriks. Lõpuks laske roogadel hea maitsta! Miks? Minge ükskõik millisesse restorani selles maakonnas ja te mõistate. 9 Toscana / Firenze Just Toscanas sündis Dante, Petrarca ning Boccaccio loomingu toel tänapäevane itaalia keel ja Firenzes XIV-XVI sajandil humanism. Siit said alguse renessanss ja radikaalsed mõtteviisi muutused Euroopa tsivilisatsioonis. Siin tegutsesid Michelangelo, Leonardo ja Brunelleschi. Piirkonnas on ka Siena, Pisa torn, Montepulciano, San Giminiano ja marmorilinn Carrara; Arezzo ja Prato; Chianti ja teised kuulsad veinialad. 10 Umbria / Perugia Õrnahingeline ja poeetiline Püha Franciscus sai sündida ainult siin. Umbria linnade kohta on isegi kohatu öelda ajalooline linnasüda, sest kõik linnad on siin monumentaalselt ja kunstiliselt kaunilt kujunenud, olgu need siis Perugia, Gubbio, Spello, Spoleto, Orvieto, Citta di Castello, Assisi
saavutamisvajadus. 15.saj vararenessanss Itaalia Arhitektuur: proportsionaalsus, baasi ja Arhitektuur: kapiteeliga sambad, poolsambad ja dekoratiivsed Leon Battista Alberti (1404-1472) pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid Filippo Brunelleschi (1377-1446) korrustevahede märkimiseks, antiikseid motiive Skulptuur: sisaldavad friisid, kuldlõike reegli kasutamine Lorenzo Ghiberti (1378-1455) Skulptuur: värskus, naiivselt rõõmus põhitoon, Donatello (1386-1466)
movements in Modernism. In architecture Classicism in architecture developed during the Italian Renaissance, notably in the writings and designs of Leon Battista Alberti and the work of Filippo Brunelleschi. It places emphasis on symmetry, proportion, geometry and the regularity of parts as they are demonstrated in the architecture of Classical antiquity and in particular, the architecture of Ancient Rome, of which
sekka, vaid poeetide ja teadlaste seltskonda-nähti eeskätt vaimset loomingut. Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemuse maailmast. Maalikunst ei ole mõeldud mitte ainult kirikute, vaid ka muude kohtade kaunistamiseks. Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello. Renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majanduslikud. Inimene hakkas aru saama, et Jumala käsi polegi nii palju inimese elus, pigem määras inimene ise oma edukuse. Sai alguse usk inimesse. Kultuuriperiood, mis vastandus keskajale.
Võetakse kasutusele kunstnike nimetus. 14. saj eelrenessanss/kunstnikuid hakkasid rohkem tunnetama inimesi 15. saj vararenessanss 16. saj kõrgrenesanss Arhitektuur 15. Saj. Kogu Lääne-Euroopa kunstikeskuseks kujuneb Firenze. 15 sajandiks olid firenzelased saavutanud sõjalisi võite eneseteadvus tõuseb. Nad nimetasid vahel oma linna uueks Ateenaks. Hakati oma kodusid kunstiga kaunistama, oma linna kaunistama. I arhitekt Philippo Brunelleschi peetakse esimeseks suurmeistriks, mitmekülgne. Ta oli õppinud kullassepaks, aga edu saavutas ehitajana. 1419.a hakati tema uuenduslike kavade järgi ehitama Firenze toomkirikut. Kuulskas tega ta 8 tahuline kuppel. Ta kavandas ka San Lorenzo kiriku puulaega basiilika. Ta hakkas välja töötama tsentraalperspektiivi. Oli veendunud selles, et aehitektuuris pidi kasutama õigeid proportsioone. Ta oli esimene, kes hakkas pilti kujutama läbi akna, ta maalid muutusid ruumilisemaks
Ürgaja kunst Miks kunst tekkis: · Taheti väljendada ennast · Maagiline tähendus · Taheti jäädvustada sündmusi · Kehamaalingud-taheti end hirmuäratavaks teha Kõige vanemad kunsti ilmingud 40 000 aastat tagasi. Neist on säilinud vähesed. Ürgaja kujutavat kunsti nimetatakse loomamaali ajastuks. On säilinud väikesi kujukesi nt. mammutiluust valmistatud mammut, hobune. Olulised olid koopamaalid. Kõige kuulsamad koopad asuvad Hispaanias Altmiras ja Prantsusmaal Lascauxis. Ürgaja inimesed maalisid väga oskuslikult loomi. Eelkõige saakloomi (nt. piisonid), hiljem kodustatud loomi. Värvid olid maalähedased ja looduslikud. Näiteks tehti värve söest, kriidist või sangviidist. Värve segati rasva, kondiüdi või verega, et need paremini kinnituksid. Loomade edasiandmine oli uskumatult meisterlik, kuid inimesi kujutati harva ja suhteliselt skemaatiliselt. Peagi loomamaal taandu...
Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. Perioodid * 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) * 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) * 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid * Giovanni Boccaccio (13131375) * Alessandro Botticelli (14441510) * Dante Alighieri (12651321) * Leonardo da Vinci (14521519) * Filippo Brunelleschi (13771446) * Michelangelo Buonarroti (14751564) * Raffael (Raffaello Santi; 14831520) * Niccolò Machiavelli (14691527) * William Shakespeare (15641616) * Josquin Desprez (u 14401521) * Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 15261594) * Mikolaj Kopernik (1473-1543) * Andreas Vesalius (1514-1564) Arhitektuur (Eesti) Ca 1520-30ndatel aastatel hakkasid siinses arhitektuuris levinud gooti teravkaarmotiivid
Populaarsed madonnareljeefid, valmistati nii marmorist, pronksist kui ka odavamalt majoolikatehnikas põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga Majoolikameistrid Lucca della Robbia ja tema vennapoeg Andrea Taaselustus medalikunst tähtsate sündmuste ja inimeste puhuks Hauamonumentides nt sarkofaagid, väikeste tiivuliste laste kujud peetod ja antiikajast pärit ornamentika Itaalia vararenessansi arhitektuur 15 sajandil Kunstikeskuseks Firenze FILIPPO BRUNELLESCHI · Õppinud kullasepaks · Tuntud ka arhitektina ja kunstiteoreetikuna tsentraalõpetuse kirjapanija o Toetus antiikarhitektuurile, tuletas numbreid ja erinevaid proportsioone, kasutas nn. tuumpunkti pildil, mis on vaataja silmade kõrgusel · Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel o Ümarkaarsed, täisnurksed ukse ja aknaavad, kaob teravkaar o Tulevad tagasi antiiksed sambad, poolsambad , pilastrid
vokaalpolüfoonia ajastust. Perioodid 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid Giovanni Boccaccio (1313–1375) Alessandro Botticelli (1444–1510) Dante Alighieri (1265–1321) Leonardo da Vinci (1452–1519) Filippo Brunelleschi (1377–1446) Michelangelo Buonarroti (1475–1564) Raffael (Raffaello Santi; 1483–1520) Niccolò Machiavelli (1469–1527) William Shakespeare (1564–1616) Josquin Desprez (u 1440–1521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 1526–1594) Mikołaj Kopernik (1473-1543) Andreas Vesalius (1514-1564) Arhitektuur (Eesti) Ca 1520-30ndatel aastatel hakkasid siinses arhitektuuris levinud gooti teravkaarmotiivid
reegleid ja tundma antiikkunsti, -filosoofiat, -kirjandust ja -mütoloogiat. Seega nad tõusid poeetide ja teadlaste seltskonda. 11. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessansiajastut? 14.saj eelrenessanss, 15 saj vararenessanss, 16 saj kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur 15.saj 1. Milline linn oli renessansiajastul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 2. Kes oli I suurmeister renessansiajastu arhitektuuris? Filippo Brunelleschi 3. Nim tema kavandatud ehitis Firenzes. Firenze toomkirik 4. Keda peetakse tsentraalperspektiivi leiutajaks? Brunelleschit 5. Milliseid elamuid hakkasid endale renessansiajastul püstitama Firenze patriitsiperekonnad? Kuidas neid nimetati? Paleesid kolmekorruselised, neljast tivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, madala katusega. 6. Kuidas olid kujundatud seda laadi ehitiste fassaadid? Vertikaalse suuna asemel hakkas valitsema horisontaalne
Kenotaaf tähendab kreeka keeles ,,tühi haud" ning on hauamärki meenutav mälestusmärk isikule, kes on maetud mujale. 1529. aastal müüriti Suure Rannavärava kohale Tallinna vapikivi. Hilisgooti leekestiilis raamistikus hoiavad fantastilised elukad Tallinna väikest vappi. 17 14. Renessanss. Da Vinci, Michelangelo, Raffael, Brunelleschi, Alberti, Ghilberti, Donatello, Verocchio, Botticelli, van Eyek, Bosch, Palladio, Tizian, Dürer, Clouet, Sittow, Passer Renessanssi üldiseloomustus (taassünd) · 14. sajand eelrenessanss · 15. sajand vararenessanss · 16. sajand kõrgrenessanss Linnakultuuri kujunemine. 15. sajandil oli Itaalia jagatud erinevate valitsejate vahel, keisrite ja paavstide vaheline võimuvõitlus oli aidanud Põhja-Itaalia rikastel linnadel saavutada autonoomiat või iseseisvust
Renessanss 14. saj. FRECENTO eelrenessanss 15. saj. QUATTROCENTO vararenessanss 16. saj. CINQUECENTO kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed. Tänapäeva trükikiri. Leiutati graafika, paljundustehnikad: puu- ja vaselõige, söövitus. Mängukaardid jne. Levis kirjaoskus(raamatud trükis)' Haridusel oli humanistlik sisu. Tüdrukud said ka haridust. Majad, mööbel muutusid mugavamaks, tubades enam valgust. Kombeõpetus(nuga, kahvel, t...
Sisukord: 26.Varasemad retked: Suurte maade avastuste põhjused, Portugallaste esimesed rekted, Ameerika avastamine, Indiasse viiva meretee avastamine, Brasiilia avastamine ja ameerika nime saamine, esimene ümbermaailma reis, maadeavastuste jätkumine, Suurte maadeavastuste tulemused. 27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu, Asteegid, maajade linnriigid, Lõuna ameerika kõrgkultuurid, Inkade riik, Konkidastooride tulek, Eurooplaste tuleku hukutav mõju 28. Humanism ja renessanss: Uus kultuur, humanism kirjanduses, leonardo bruni, Leonardo valla, Rotterdami Erasmus, Johannes Reuchlin, Ulrich von ...
jäädvustada. Teoseid hakati signeerima. Ahitektuuris eelistati tornile kuplit, esimene selline oli Firenze toomkirik. Sellise kupli sai veel Nichelangelo projekteeritud Rooma Peetri kirik. 1) Teravkaare asemele tuli ümarkaar 2) Jämedaid piilareid asendasid antiiksed sambad 3) Ruumid kaeti lameda puust laega või silindervõlviga. Hakati ehitama avaraid, laiade treppidega ruudukujulisi losse(palazzosid), mille keskel oli sammastega siseõu. Kuulasaimad arhitektid olid Filippo Brunelleschi ja Michelangelo. Veneetsias tegutsenud Andrea Palladio looming mõjutas kogu Euroopa arhitektuuri. Renessanssliku maalikunsti alused lõi itaalia kunstnik Giotto. Paolo Ucello. Limbourgid kujutasid esimest korda Lääne-Euroopa kunstis talve. Sandro Boticelli ,,Venuse sünd". 1) Maal pidi vastama tegelikkusele 2) Figuure hakati modelleerima valguse ja varju abil 3) Pühakute peade ümbert kadus kuldne pühapaiste(oreool) 4) Õpiti kujutama keerulisi poose
Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside, petikakende ja nissidega. Tihti dekoreeritakse seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Uue joonena kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsetejoonte tasakaalu taotlus ehitiste juures. Lagedest eelistatakse suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Üks kuulsamaid renessansiajastu arhitekte oli Filippo Brunelleschi (1377-1446), kelle kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. 15. sajandil oli Firenze suurimaks kunstikeksuseks. Kõige vanem ja levinum lossitüüp
perspektiiv. Perspektiiv sai teadusliku lähenemise. Maalikunsti dekoratiivsusele andis löögi heletumeduse ja valgusvarju tarvituselevõtt. Tekib maastikumaal ja natüürmort ja ka aktimaal. Hakatakse uuesti maalima teemasid antiikajast. Renessanssi tähtsamad kunstnikud: Giovanni Boccaccio (13131375) Alessandro Botticelli (14441510) Venuse sünd, Primavera Dante Alighieri (12651321) Leonardo da Vinci (14521519) Mona Lisa, Püha õhtusöömaaeg, Mona Litta Filippo Brunelleschi (13771446) Michelangelo Buonarroti (14751564) Taavet, Mooses skulptuurid ja osa Sixtuse kabeli laemaalist, selle altarisein samuti. Raffael (Raffaello Santi; 14831520) Ateena kool, Sixtuse madonna Niccolò Machiavelli (14691527) William Shakespeare (15641616) Josquin Desprez (u 14401521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 15261594) Mikolaj Kopernik (1473-1543) Andreas Vesalius (1514-1564) Renessanss madalmaades
Jõukuse aluseks on töö, töö, töö. Eraomandiõigus puudub. 29. RENESASSKUNST · Lähtusid antiikkunstist · Inimene moodustab loodusega harmoonilise terviku ARHITEKTUUR · Ei pürgitud kõrgustesse. Vertikaal- ja horisontaaljoones olid tasakaalus. Sümeetriataotlus- uksed paigutati täpselt fassaadi keskele. · Eelistati kuplit. Firenzes 42m diameetriga kuppel gooti toomkirikule Filippo Brunelleschi. Rooma Peetri kiriku kupli projekteeris Michelanglo. o Teravkaarümerkaar. o Jämedad piilaridantiigipärased sambad. o Ruumis kaeti lameda puust laega või silindervõlviga. · Lihtsus: vähene dekoorpilastrid, poolsambad, nisid. 16.saja Iipoolel tekkis uus sitil. LOSS · Raamatukogud, reakojad, haiglad, kauba-ja kohtukodad · Avarad, laiade treppidega ruudukujulised lossid, it.k. palazzo, mille keskel oli sammaskäiguga ümbritsetud õu.
roidvõlvina, mille ta projekteeris kahe omavahel vajaliku arvu roietega seotud koorikuna. Rõhtjõudude vastuvõtu kindlustas ta tõmbevöö ning ümber kuplit kandva kaheksatahuka ehitatud kabelitega. Viimastele jäi kanda omalaadne tugipiilarite ülesanne. Monumentaalne kuppel valitseb võimsa dominandina linna, olles vääriliseks monumendiks renessansiajastu universaalsete loomevõimetega inimesele. Kui Firenze toomkiriku kupli lahenduses kasutas Brunelleschi veel gootikast pärinevaid võtteid, siis tema järgmiste tööde Ospedale degli Innocenti (Leidlaste kodu, 1421-44) ja Pazzi kabeli (1431-33) arhitektuuris ilmnesid juba ainult renessansile iseloomulikud jooned. Hoonete peamiseks kujundusmotiiviks said kaaristu ja portikus. Ospedalei degli Innocenti väljakupoolne kerge ja mänglev arkaad on vararenessansi üks stiilipuhtamaid näiteid, mis paljudele hilisematele arhitektidele otsest inspiratsiooni jagab. Pazzi kuppelkabeli fassaad on
Omapärane ladu, mida nimetatakse rustikaks, tüüpiline vararenessansi palazzodele Lame katus Otsitakse jumalikke proportsioone, mis peaksid andma ilusad kooskõlad Eriti populaarne on kuldlõige (kuldlõike proportsioonid) Sõltub eri osade omavahelisest suhtest (suhe peab olema 1) Kuldlõike puhul on rütm: Tsentraalperspektiiv - vaataja jaoks valitud keskpunktist ruumiillusioon Ruumiillusiooni võib luua ka külgedelt (ülevalt või alt) F. Brunelleschi arhitekt Medici pere - tellinud palju ehitisi Raisanud raha kunsti peale Palju noormehi saavad skulptori hariduse Alberti Tuntum ehitis asub Mantovas - Sant' Andrea kirik Selle juures on omapärane see, et selle eeskoda on triumfikaart meenutav ja selle kohale on tehtud teine veidi väiksem triumfikaar 16.SAJANDI KÕRGRENESSANSS 16.sajandi kõrgrenessanssi keskuseks on Rooma, millest kujuneb suurlinn
põrandast on samuti 43,4 m. Ehitise hingemattev ilu tuleneb tema proportsioonidest ja valgusest. Kupli tipus on 8,7 m laiune ümmargune avaus nn. oculus (silm), millest hoovab ruumi imetlusväärset rahulikku valgust. Seinas on 7 nissi, nende vahel olev seinapind on kaunistatud baldahhiine meenutavate sambakonstruktsioonidega. Rooma Panteon interjöör tänapäeval. Rooma Panteon oli oma ilu ja harmooniaga ideaaliks renessansimeistritele. Firenze toomkiriku kupli autor Filippo Brunelleschi [bruneleski] käis just siin uurimas, kuidas saab hoonet katta kupliga, sest u. 1000 aastaga oli inimkond selle tarkuse unustanud. Sama tegi ka Michelangelo Peetri kiriku kupli kavandamisel. Talle järgnes prantsuse arhitekt G. Soufflot Pariisi Panteoni kupliga kattes. Rooma Panteoni on maetud kõrgrenessansi silmapaistev kunstnik Raffael, ühendatud Itaalia esimene kuningas Vittorio Emanuele II ja tema poeg Umberto I jmt. kuulsused. NB! Suurenda pilte!
Veneetsias, Genovas, Firenzes. Antiikkultuuri vaimustusega kaasnes inimese igakülgse enesearenduse soov. Õpiti tundma perspektiivi reegleid, inimese anatoomiat. Valdavaks said humanistlikud ideed. Kunstnikud said ühiskonnas tunnustatud positsiooni. 14.ja 15. sajand Kõike kujutati tõetruult ja õpiti tundma tsentraalperspektiivi. Ehitistes võeti eeskuju antiikarhitektuurist, kasutati sambaid, pilastreid, ornamentikat, kolmnurkset viilkatust. Arhitekt Filippo Brunelleschi sai kuulsaks Firenze toomkiriku 8-tahulise kupli kavandamisega. Rikkad lasid ehitada endile palazzosid ehk losse, mis olid kolmekordsed hooned nelinurkse sisehooviga, valitsevalt horisontaasle suunaga jälgides kõiki proportsiooni reegleid. Leon Battista Alberti kujundas kirikutele triumfikaarest inspireeritud fassaade, idealiseeris matemaatilisi reegleid, korrapära ja tsentraalehitisi. Skulptuuris rakendas kontraposti taas Donatello, kes tegi arhitektuurist sõltumatuid kujusid: ,,Püha
Itaalias ehitatakse paleesid (hiljem Prantsusmaal losse). Arhitektuuris loobuti gooti ülesehitusest ja kaunistustest. Rakendati proportsioonireegleid, mis olid gootikale vastandlikud, vertikaalse suuna asemel kehtis horisontaalne. Hooneid kaunistati sammaste, pilastrite, lõvipeade ja paljude teiste antiikkaunistustega. Varareness takerdumine detailidesse, kõrgreness ajal iseloomulik püüdlus suurejoonelise terviku poole. TÄHTSAMAD ARHITEKTID: Vararenessanss: Filippo Brunelleschi (kuppel Firenzes. Leidlaste Kodu), Leon Batista Alberti (Sant Andrea kirik meenutas triumfikaart). Kõrgrenessanssi arhitektidest tuntuim on Donato Bramante (Tempieto Roomas). Andrea Palladio (Veneetsias, antiikarhit.matkimine, üle mitmekorruse ulatuvad sambad) Skulptuur eraldus arhitektuurist, eelistati ümarplastikat. Kujutati kangelasi nagu antiikajal. Tehti monumentaalskulptuuri. Kunstnike huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ning rõõmsameelsed.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
