Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaal...
Thomas Moore humanist, kirjanik, luuletaja. Suurim teos on ideaalset riigikorda kavandav romaan Utoopia". Thomas Wyatt luuletaja, kes lõi inglise luules sonetivormi. Martin Luther kirjanik, reformist. Lõi vaimulikke laule, kirjutas ka palju lauakõnesid. Tema eeskujul loodi uus teoreetiline autoriteet pühakiri. Filosoofid: De Montaigne, P.Charron, T.Campanella filosoofilist mõtlemist ajendas radikalism ja skepsis. Kunstnikud: Sandro Botticelli mahedad madonnapildid. ,,Kevad", ,,Veenuse sünd". Raffael kujutas harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus helges ümbruses. ,,Sixtuse Madonna". Michelangelo Sixtuse kabeli laemaalid, Taaveti kuju. Leonardo da Vinci tegeles kõigi tolleaja moodsate kunstidega. ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa". 21. Refereerige M.de Montaigne arutluskäiku essees ,,Sellest, et hea ja kurja ..." ning seostage see renessansi üldiseloomustusega.
(süüdistatud homoseksuaalsuses). Samal aastal lahkus ta jäädavalt Verrocchio bottega'st. · Pole kindel, kas Leonardo pandi vangi või mitte. "Kuningate kummardamine" · Medicide etteavatsetud tapmise süüdlaseks olid Pazzide kõrval ka paavst Sixtus IV ja tema poeg. · 7. juunil 1478.a needis paavst Firenze ära · Firenzes hakkas levima katk. · Leonardo ei lõpetanud San Bernando kabeli maali, võttis vaid vastu avansi. · Sandro Botticelli maalis Firenze müüridele Medicide vaenlasi, kes rippusid pooduina raekoja akendel. · Sõjaajal maalis Leonardo emaarmastust. Ta oli haaratud Madonna ja lapsukese ning Maarja ja Jeesuse süzeest. · 1479.a lõpul maalis ta hoopis ülespoodud B.Bandinit, Medici mõrtsukat. · Leonardo ja San Donato mungad sõlmisid väga ebaharilike tingimustega kokkuleppe, mille kohaselt Leonardo pidi maalima kloostri seintele.
Kasutati õlivärve. Peamised tehnikad olid freskotehnika ja temperavärvidega puutahvlile maalimine. 3. Keda nimetab enam kunstiajalugusid itaalia renessanssmaali isaks? Massacio 4. Nimeta tema peamised tööd. Mille poolest olid need uudsed? ,,Püha Kolmainsus" kasutas tsentraalperspektiivi. ,,Paradiisist väljaajamine"- valguse ja varju efekt(rõhutas ruumilisust), dramaatilised tunded 5. Millised kunstnikud maalisid kauneimaid madonnapilte? Fra Angelico, Sandro Botticelli, Giovanni Bellini 6. Mille edasiandmisele pühendas peatähelepanu Paolo Uccelo ja millele Domenico Veneziano? Paolo Uccelo- Ägedalt liikuvate, keerukates poosides inimeste kujutamisele Domenico Veneziano- Pildi ruumile, mis oli justkui vaataje vastas asuv lava. 7. Miks peetakse Piero della Francescat suureks kunstnikuks? Sest ta lähenes kunstile matemaatiliselt. Lähendas inimkeha vorme geomeetrilistele kujunditele. Loobus praktiliselt valguse ja varju efektist. 8
tähtsust. Kunstnikud reisisid tellimuste otsinguil riigist riiki, koguti tuntust, täiendati oskusi ja hariti vaimselt. Reness. jagunes: 1) 14 saj eelrenessanss 2) 15 saj vararenessanss 3) 16.saj kõrgrenessanss 4) (16.saj teine pool- manerism )- seda perioodi käsitletakse sageli eraldi. Vararenessanss tähendab harilikult Itaalia kunsti Toscanas 1400-1500, mis oli keskendunud Firenze linnriiki, ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Botticelli teoseid. Kõrgrenessanss ühendab kunsti paavstide Roomas, Firenzes ja Veneetsias, 1500-1540, peamiselt Michelangelot, Leonardo da Vincit, Raffaeli ja Tiziani. Põhjamaade renessanss haarab Põhja-Euroopa maade kunsti 1400-1550, hõlmates nii erinevaid kunstnikke nagu Dürer Nürnbergist Saksamaalt ja van Eyck Madalmaadest. Reness suurmeistrite loomingu jäljendamisest kasvas 16.saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned: Maalikunst Arenes freskotehnika
Kenotaaf tähendab kreeka keeles ,,tühi haud" ning on hauamärki meenutav mälestusmärk isikule, kes on maetud mujale. 1529. aastal müüriti Suure Rannavärava kohale Tallinna vapikivi. Hilisgooti leekestiilis raamistikus hoiavad fantastilised elukad Tallinna väikest vappi. 17 14. Renessanss. Da Vinci, Michelangelo, Raffael, Brunelleschi, Alberti, Ghilberti, Donatello, Verocchio, Botticelli, van Eyek, Bosch, Palladio, Tizian, Dürer, Clouet, Sittow, Passer Renessanssi üldiseloomustus (taassünd) · 14. sajand eelrenessanss · 15. sajand vararenessanss · 16. sajand kõrgrenessanss Linnakultuuri kujunemine. 15. sajandil oli Itaalia jagatud erinevate valitsejate vahel, keisrite ja paavstide vaheline võimuvõitlus oli aidanud Põhja-Itaalia rikastel linnadel saavutada autonoomiat või iseseisvust. Veneetsia ja Genova rikastusid idamaisete luksuskaupade
varjud, õhuperspektiiv · Püha Kolmainsus Fra Angelico (1387-1455) · "kuulutus Maarjale" kasutab palju kulda ja säravaid värve. · kujutas madonnasid · perspektiivi õpetus · "Matusetseremoonia" · "Prohvetid" · "Neitsi kroonimine" · "Kristuse kummardamine" · "Paastumaarjapäev" · Oluliseks saab kunstniku omapära. Sandro Botticelli (1444/45-1510) · tõid iseloomustavad mahedad madonna pildid ja mütoloogilised teemad · oli Medici suguvõsa soosik, kelle palvel maalis ta nii pühapilte, kui ka oma kuulsaid mütoloogilisi maale · kuulsaimad tööd "La Primavera" ehk "Kevad" pildi kirjeldust vasakult alustades: Merkuuri jalgade ümber tiirlevad ronitaimed, ta ajab kepikesega pilvi laialiselleks, et pilved ei häiriks taevast. Keskel on veenus
kannab endas taassündi. Leonardo leidis oma suuna, jõudis meisterlikkuse tipule. Ta pani aluse kolmandale stillile, mida kutsutakse moodsaks. Tegelaskujud elasid ja hingasid ta maalil. Kunstiga lootis ta avada Rooma väravad endale, ent vastutasuks sai ta algul ainult tõrjumist ja ignoreerimist. Ta pidas humanistide vastu võitlust, kuna need põlgasid teda tema hariduse olematuse tõttu. Lorenzo di Medici ei mõistnud tema kunsti ning ühes teiste kunstnikega, nagu Botticelli, Perugino, Ghirlandio, Pinturicchio, Piero Cosimo, Rosselli ja Signorelli, teda Rooma ei saatnud. Aastal 1482, kui Leonardo oli kuusteist aastat Firenzes elanud, lahkus ta sellest linnast. Enne seda alustas ta "Püha Hieronymuse" (1480, Vatikani Pinakoteek, Rooma) maalimist. Ta ei lõpetanudki seda. Stiililt meenutab see "Kuningate kummardamist". On üksainuke saladuslik figuur, alandlik, kõhn ja vaevu elus. Ta on koopa ees laskunud ühele põlvele, tema ees on kiskija, kes teda valvab
loodusobjekte ja anatoomiat, katsetati illusioonidega, toetuti antiikkunstile, arendati seda edasi, hakati teoseid signeerima. Arhitektuur: tornile eelistati kuplit, esimene uudne kuppel Firenze toomkirikul. Hakati ehitama avaraid palazzosid, kuulsaim arhitekt Filippo Brunelleschi. Maalikunst: renessanssmaali alused rajas Giotto, tema teoste kohta öeldi, et need on nagu "päris", üks mõjusamaid teoseid aga Sandro Botticelli "Venuse sünd", maal pidi vastama võiomalikult täpselt tegelikkusele, olema aken loodusesse. Hakati kujurama alasti keha. Leonardo da Vinci, 1452-1519, seinamaal "Püha õhtusöömaaeg", püütud luua muljet, nagu söömaaeg oleks seal samas ruumis (seinamaal). "Mona Lisa" kogu kunstiajaloo kauneim naiseportree. Raffael, 1483-1520, madonnapildid "Sixtuse madonna", täiuslik püramiidne ülesehitus, seinamaal "Ateena kool", paganlike teemade käsitlemine. Michelangelo, 1475-
Tallinna 21. Kool MEES VINCIST Raamatu kokkuvõte õp. Tiina Meeri Tuule Kivihall 11c Tallinn 2010 Kaks kodu Sündinud on esimene poeg. Imikut kannavad viis võõrast naist Mona Lisa, Mona Antonia, Mona Niccolosa, Mona Maria, Mona Pippa. Ta sai nimeks Leonardo. Ristis teda preester Piero di Bartolomeo. Nelisada aastat pärast Leonardo sündi asus romantiline luuletaja Arsene Houssaye otsima Leonardo maiseid jäänuseid. Ta teadis, kuhu surnukeha oli maetud. Ta kaevas välja koljusid ja mõõtis, kas need annavad välja geeniuse mõõdu. Kõik mis tundus vähegi Leonardole kuuluvat, viis ta Saint-Blaise'i kabelisse. Seal on kivisse raiutud sõnad: Selle kivi all puhkavad luud, mis on kokku kogutud iidse kuninglik...
- loomingu tähtsaima osa moodustavad arvukad freskod. Firenze San Marco kloostri seinamaalid Tahvelmaal ,,Maarja kroonimine" FRA FILIPPO LIPPI (u. 1406-1469) Varasemates töödes naiivne ja pühalik joon. Hilisemates töödes usuline põhitoon kaob ja valitsema pääseb puhtilmalik, elurõõmus põhijoon. Arvukalt on Lippi loomingus esindatud madonnapildid, loonud ulatuslikke freskosid. ,,Kristuslapse kummardamine" ,,Maarja kroonimine", maalitud 1441-1447. SANDRO BOTTICELLI (1444/45-1510) Üks itaalia renessansi omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid meistreid, Medicite soosingualune. Maalib esimesena mütoloogilisi tegelasi, näit ,,Kevad", ,,Veenuse sünd". Parimad näited just tahvelmaalis, ,,Maarja kroonimine", ,,Trooniv Madonna". Armastab kasutada ümarformaati ehk tondo't, sellesse formaati maalib madonnapilte, näit. ,,Magnificat". Iseloomulik: - vähene ruumisügavus, - graatsiline joon,
2. Renessanss (14.-16. Saj) 2.1. Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muus.ga Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muus. hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuus. stiili, vaimulikul muus.l kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuus. vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja-Itaalia) ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muus.line renessanss on seotud peamiselt Mad.maadega, räägitakse sageli ka Mad.maade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj s...
1. Sumeri ja Vana-Egiptuse võrdlus: Kirja olemasolu: Sumeris kiilkiri-pilliroost pulgaga kirjutati savitahvlile märke. Sumerite avastuseks ratas. Egiptuses hieroglüüfid e. piltkiri, millega kirjutati valitsejate elulood hauakambri seintele. Geograafiline asend: mõlemas tsivilisatsioonid sünnivad jõgede läheduses, arenevad jõeorgudes, sest ümberringi on kõrb. Egiptuses võrdsustub Niilus jumalaga. Jõed laevatatavad, seetõttu võimalik piirkondade kommunikatsioon. Surnute kultus: arusaam, et eksisteerib teispoolsus. Nn. egiptlase suurim hirm surra väljaspool Egiptust, nagu ei pääseks ta siis teispoolsusesse. Püramiidide rajamine Egiptuses seotud surnutekultusega. Surm ei tähenda nende jaoks elu lõppu vaid selle jätkumist teisel kujul. Kogu surmaga seotud kombestiku põhieesmärgiks oli inimese mina säilitamine. Vähe teada sünni ja pulma kombestikust. 1kohal surm. Usk kõikvõimsasse jumalasse: Jumalad kesksel kohal, sekkuvad aktiivselt inimeste...
Seda rõhutab väga õrn ja hele koloriit ja pühalikud il med. Fra Angelico töödes pole midagi rahutut, järsku e ga inetut. Sandro Botticelli-,, Veenuse sünd" maal kujutab antiikaja ilu ja ar mastuseju malanna Veenuse sündi mist m erevahust. ,, Kevad" siin näe m e Veenust kauni pargi maastiku foonil, ümber antiik mütoloogia tegelased. Pare mal pool k õnnib Kevad õrnas lillelises kleidis noor habras naine. Botticelli maalidel kordub üha sama naisetüüp punakasblond, õrna ja hingestatud il me ga mis teeb te ma tööd kergesti äratuntavaks. Kõrgrenessanss Kõrgrenessansi maalikunsti p õhiole muse võib kokku võtta sõnadega ,, idealiseeritud tõde", mida iseloo mustab: a) tasakaalustatud ko mpositsioon b) joonte selgus ja ilu c ) üksikasjade koosk õla tervikuga. Leonardo da Vinci- ta oli maalikunstnik , skulptor, arhitekt, aga ka muusik , luuletaja, insener ja loodusteadlane
● FRA FILIPPO LIPPI (u. 1406-1469) 15 ● Varasemates töödes naiivne ja pühalik joon. Hilisemates töödes usuline põhitoon kaob ja valitsema pääseb puhtilmalik, elurõõmus põhijoon. Arvukalt on Lippi loomingus esindatud madonnapildid, loonud ulatuslikke freskosid. ● „Kristuslapse kummardamine“ ● „Maarja kroonimine“, maalitud 1441-1447. ● SANDRO BOTTICELLI (1444/45-1510) ● Üks itaalia renessansi omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid meistreid, Medicite soosingualune. ● Maalib esimesena mütoloogilisi tegelasi, näit „Kevad“, „Veenuse sünd“. ● Parimad näited just tahvelmaalis, „Maarja kroonimine“, „Trooniv Madonna“. ● Armastab kasutada ümarformaati ehk tondo’t, sellesse formaati maalib madonnapilte, näit. „Magnificat“. ● Iseloomulik: vähene ruumisügavus, graatsiline joon,
Areneb kiiresti tahvelmaal. Kunstnikud otsisid ikka ja aina uusi kunstilisi väljendusvahendeid. Uue käsitlusviisi tähtsamaks tunnuseks sai perspektiiv. Perspektiiv sai teadusliku lähenemise. Maalikunsti dekoratiivsusele andis löögi heletumeduse ja valgusvarju tarvituselevõtt. Tekib maastikumaal ja natüürmort ja ka aktimaal. Hakatakse uuesti maalima teemasid antiikajast. Renessanssi tähtsamad kunstnikud: Giovanni Boccaccio (13131375) Alessandro Botticelli (14441510) Venuse sünd, Primavera Dante Alighieri (12651321) Leonardo da Vinci (14521519) Mona Lisa, Püha õhtusöömaaeg, Mona Litta Filippo Brunelleschi (13771446) Michelangelo Buonarroti (14751564) Taavet, Mooses skulptuurid ja osa Sixtuse kabeli laemaalist, selle altarisein samuti. Raffael (Raffaello Santi; 14831520) Ateena kool, Sixtuse madonna Niccolò Machiavelli (14691527) William Shakespeare (15641616) Josquin Desprez (u 14401521)
vaated mõjutasid Euroopa arhitektuuri kõige enam. MAALIKUNST · Eelkäiiaid võib leida juba 14.sajandist. Itaalia kunstnik Giotto rajas renessanssimaali alused. 2 · Anti edasi esemete ja ruumi kolmemõõtmelisust; taasavastati tsentraal- ja õhuperspektiivi kaugemad esemed olig väiksemad ja külmemates toonides. · Sandro Botticelli ,,Venuse sünd" 15.sajandil, Medicite perekonna tellimus. 15.saj lubati alasti inimesi kujutada vaid paradiisistseenides inimesi. Venus on aga paganlik jumal küpse naise figuur, mis hõljub; ebaloom. pikk kael, tütarlapselik süütu nägu; usumoodi ümber juuksed. Flora üritab teda riidega katta. · Nö ,,aken loodusess". Figuure hakati modelleerima varju ja valguse abil. Pühakute pea ümbert kadus kuldne pühapaiste.
Maalikunstis oli uuenduslik kunstnik Masaccio freskoga ,,Püha Kolmainsus", mis mõjub ruumilisena. Munk Fra Angelico maalis lüürilisi usuteemalisi pilte ja esimesena maalis liikuvaid objekte pilvi. Inimese maalimisel saavutati loomulik ümarus valguse-varju kujutamise abil ja õigeid proportsioone tabades. Motiividest olid levinumad nii piibli kui antiikmütoloogia stseenid. Antiiksete legendide hinnatuim maalija oma kerglase alatooniga oli Sandro Botticelli, kelle loomingu hulka kuuluvad suurepärased ,,Veenuse sünd" ja ,,Kevad". 16.sajand Arhitektuuris oli eesmärk igakülgne harmoonia ja üksikosade sulatamine tervikuks. Donato Bramante kavandas kahekordse väikse sammastega ümbritsetud ümara väikese kupliga Rooma San Pietro kloostri kabeli Tempietto, mida loetakse esimeseks kõrgrenessansi ehitiseks. Arhitektuuri täiuslikkuse etaloniks peetakse veel Andrea Palladio loomingut: San Giorgio kirik Veneetsias ja
saj.). Taaselustati antiikaja kirjandus˛zanre: luule -bukoolika, eepika, humanistlik proosa (Boccaccio, Erasmus Rotterdamist). Teater ja draama 16. saj. (tragöödia ja komöödia). Avastused, teaduste areng, käsikirjad, kunstiteosed – Laokoon. Bütsantsist kreeka käsikirjad 15. saj. – Vatikani raamatukogu. Müüdimotiivid kunstis ja kirjanduses (Bacchus, Venus, 7 artes, Trooja sõda, Paris, Sibylla). Botticelli maalid. Ooperi teke (Daphne Ovidiuse Metamorfoosid). Tõlked, antiigiainelised teosed, nt. William Shakespeare tragöödiad rooma ajaloost (Coriolanus, Julius Caesar, Antonius ja Kleopatra jt.) Arhitektuur: sambad ja kapiteelid. Teater Vicenzas: Palladio (Andrea di Pietro della Gondola 1508 –1580), Michelangelo Roomas (arhitektuur, skulptuur, maal). Draama taasavastamine 15.-16. saj. Püsivate teatrite ehitamine
Thomas Moore humanist, kirjanik, luuletaja. Suurim teos on ideaalset riigikorda kavandav romaan Utoopia". Thomas Wyatt luuletaja, kes lõi inglise luules sonetivormi. Martin Luther kirjanik, reformist. Lõi vaimulikke laule, kirjutas ka palju lauakõnesid. Tema eeskujul loodi uus teoreetiline autoriteet pühakiri. Filosoofid: De Montaigne, P.Charron, T.Campanella filosoofilist mõtlemist ajendas radikalism ja skepsis. Kunstnikud: Sandro Botticelli mahedad madonnapildid. ,,Kevad", ,,Veenuse sünd". Raffael kujutas harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus helges ümbruses. ,,Sixtuse Madonna". Michelangelo Sixtuse kabeli laemaalid, Taaveti kuju. Leonardo da Vinci tegeles kõigi tolleaja moodsate kunstidega. ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa". 21. Refereerige M.de Montaigne arutluskäiku essees ,,Sellest, et hea ja kurja ..." ning seostage see renessansi üldiseloomustusega.
arvukamalt esindatud) säilitas tihedad sidemed Hispaania kuningakojaga. Imperaatorite Karl V., tema poja Felipe II ja kultuurse Felipe VI. valitsemise ajal laienes kuninglik kollektsioon itaalia maalidega. Peenutseva Veneetsia maalikunsti esindajad: Tintoretto, Veronese, Bassano, Mantegna, Tizian (Karl V portreed), Giovanni Battista Tiepolo, tema poeg Gian Domenico. Samuti eksponeerib Prado veel paljude teiste itaalia kunstnike töid alates Botticelli hingelistest maalidest kuni (mõjutused Marsilio Ficinolt ja Picco della Mirandolalt) lõpetades pehme Raffaeli Madonnadega ja baroki julma realismiga.
I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võ...
elemendid ja kiri. Alates renessansist sisaldab arabesk ka figuraalseid (inim-, looma-, linnu- jm) lisandeid, trofeede ja arhitektuuridetailide kujutisi ning seda hakatakse nimetama groteskiks. Kõrgrenessansi arhitektuur tegeleb enam tervikliku ruumimõju ja tasakaalus proportsioonide probleemiga, üldine suund on suurejoonelisele lihtsusele. Tähtsamad kunstnikud ja arhitektid: Itaalias: skulptor Donatello (1386-1466), maalija Sandro Botticelli (1445-1510), maalija Giorgione (1478-1510), arhitekt Leon Battista Alberti (1404-1472), arhitekt Donato Bramante (1444-1514), Michelangelo (1475-1564), Leonardo da Vinci (1452-1519), Raffael (1483-1520), skulptor ja maalija Andrea del Verrocchio (1436-1488). Koostanud: 44Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
