Aruanne Vee mikroobide määramine jõe- ja kraaniveest Töökäik: Võeti 4 Petri tassi ja 4 katseklassi jõeveega. Pipetiga lisati katseklaasi 1ml jõevett ja segastati Vortex mikseriga, saadati 10-1 lahust ja valati Petri tassi. Esimest katseklaasist 1 ml 10-1 pandi teise katseklaasi, siis võeti 1 ml 10 -2 valati kolmasse, segastati ja valati 1 ml 10 -3 lahust, segastati ja valati 1 ml 10 -4 Petri tassi. Steriliseeriti söötme kolvi leeklambil. Valati kahte Petri tassi sisse Coli-laadse söötme. Bakterite üldarvu määratatakse kolmandas ja neljandas Petri tassis. Võeti steriliseeritud pipetiga 1ml kraanivett, valati Petri tassi. Petri tassid paigutati termostaati. Arvutused: PMÜ/ml Jõevesi: PMÜ/ ml Jõevesi coli-laadsed: PMÜ/ml Kraanivesi: PMÜ/ml Tulemus/ järeldus: Jõevesi ja kraani ületavad kehtestatud norme . Seega jõevesi on reostatud. Ma isiklikult ei jooks seda kraanivett, s...
Töö Kondensaatori elektrimahtuvuse määramine nr 1 NIMI: Tööle lubatud: NIMI: Hinne: 1. Katsevahendid: elektrolüütkondensaator 2000F, mikroampermeeter 100A, voltmeeter 6V, akupatarei või taskulambipatarei, takisti 30-50k, stopper või sekundiosutiga kell, lüliti, ühendusjuhtmed. 2. Töö eesmärk: Koostada kondensaatori tühjenemisvoolu tugevuse ajast sõltuvuse graafik, määrata selle järgi kondensaatori laeng ja leida kondensaatori mahtuvus. 3. Teooria üldvaade: Kondensaatori mahtuvus C võrdub kondensaatori laengu q ja q katetevahelise pinge U suhtega: C = . Pinge U saab voltmeetri abil mõõta. U 4. Töö käik: 1. Koostada skeemi järgi vooluring. Elektrolüütkondensaatori ühendamisel tuleb arvestada se...
asendis R2 4,3 cm 0,043 m 4,93 x 10-3 m n täisvõnke aeg 2. asendis t2 20,080 s 0,06667 s Võnkeperiood 2. asendis T2 2,86857 s 0,00952 s Kuuli kiirus v 3,62157 m/s 0,884669 m/s Arvutamist vajav suurus n=7 ARVUTUSED Võnkeperiood Võnkeperiood esimeses asendis: Võnkeperiood teises asendis: Kuuli kiirus ( ) ( ) ( ) Määramatused Mõõteriistast tulenev määramatus ( )
5 15 /12 1,296 0,25882 0,000269 0,00021 6 18 /10 1,189 0,30902 0,000272 0,00021 7 21 (7)/60 1,082 0,35837 0,000245 0,00021 Keskmine 0,000276 0,00021 ARVUTUSED SILINDRI INERTISMOMENT ESIMESE VALEMIGA Silindri inertsimomendi määramine esimese valemiga: ( ) ( ( ) ( ) ( )
Seejärel märgitakse keemistemperatuur saavutatud rõhul. Edasi avatakse kraan nii, et rõhk aparaadis väheneks umbes 10 mm Hg võrra. Selleks et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse küttespiraali pinget. Kui vedeliku keemisel termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja temperatuuri väärtused. Järk järgult rõhku seadmes vähendades määratakse vedeliku keemistemperatuur erineval rõhkudel. Katse andmed ja arvutused h, Jrk. nr. t,°C T,K 1/T=x mmHg Paur LogPaur=y x*y x² 1 32 302 0,0033 650 101 2,0043 0,00664 0,0000110 2 45 315 0,0032 550 201 2,3032 0,00731 0,0000101 3 55 325 0,0031 450 301 2,4786 0,00763 0,0000095
MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr : 6 Kaitstud: PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL SKEEM Tööülesanne: Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Töö käik: Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi ning ühendatakse lihvi abil aparatuuri külge. Selle hermeetilisus kontrollitakse. Lülitatakse sisse kolvi küte nii, et vedelik hakkaks keema u 10 min jooksul. Märgitakse keemistempe...
Tunnitöö Siiri Nukk OpenOffice.org Writer'i võimalused OpenOffice.org Writer võimaldab kujundada ja luua pilte, tableid ning diagramme sisaldavaid tekstidokumente. Dokumente saab salvestada paljudesse vormingutesse, kaasa arvatud stardardne OpenDocument vorming (ODF), Microsoft Word'i .doc vorming ja HTML. Lihtne on eksportida dokumente ka PDF-vormingusse (Portable Document Format). Kirjutamine OpenOffice.org Writer võimaldab luua nii lihtdokumente, nagu memod, faksid, kirjad, elulookirjeldused ja automaatselt koostatud dokumendid kui ka pikki ja keerulisi või mitmeosalisi dokumente, mis sisaldavad bibliograafiat, viidete tabeleid ja registreid. Lisaks sisaldab OpenOffice.org Writer selliseid kasulikke funktsioone nagu õi...
Chicago Pile-1 • 2. detsembril 1942.a oli Fermi juhitud töörühm Chicago ülikooli staadioni tribüünialuses ruumis valmis käivitama tuumareaktorit Chicago Pile-1. • Reaktori kütus – uraanitablettides Neutroneid aeglustas grafiit Kontrollvardad kaadmiumist, indiumist ja hõbedast. • Kogu seade meenutas puidust ja mustadest tellistest kuhjatud hunnikut • Kiirguskaitset ja jahutust ei olnud • Erakordne läbimõeldus, põhjalikkus ja piinlikult täpsed arvutused olid omased paljudele tema katsetele. Seetõttu julgeti katsetada reaktorit rahvarohkes südalinnas. • Iseeneslik ahelreaktsioon saavutati kell 15.25 ja reaktor töötas esimesel korral 28 min. Hilisem tegevus • Pärast sõja lõppu pöördus Fermi tagasi õppetöö ja teadusliku uurimise juurde. Ta tegeles osakestefüüsika ja kosmilise kiirgusega. • Ta osales ka vesinikupommi projektis konsultandina ning arvutajana, kuigi oli selle suhtes kriitiline.
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 6/9k Töö pealkiri: Fe(OH)3 sooli valmistamine/ Kolloidosakeste elektrokineetilise potentsiaali elektroforeetiline määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 13.02.2012 SKEEM Elektroforeesi uurimise seadme põhimõtteskeem Töö eesmärk: Uurida elektroforeesi nähtust, mtes piirpinna kolloidlahus- dispersioonikeskkond liikumise joonkiirust. Selle phjal määrata osakeste laengu märk ja arvutada elektrokineetiline potentsiaal ( - potentsiaal). Töö käik: Kõigepealt valmistada raudhüdroksiid sool, mida saab teha intensiivsel segamisel juhtides 10ml 2% värskelt valmistatud FeCl3 lahust 250ml keevasse vette. ...
Töö eesmärk Määrata leivahappesust kraadides (1 happekraad on 1 N NaOH (KOH) milliliitrine hulk, mis on vajalik 100 grammis leiva sisus sisalduva happe neutraliseerimiseks). Seadmed ja töövahendid -koonilised kolvid (500ml) -mõõtkolvid (250 ml) -analüütiline kaal -lehter -paberfilter -pipett (50 ml) -koonilised kolvid (100-150ml) Reaktiivid -0,1 N NaOH -1% fenoolftaleiinlahus Töö käigus toimuvad keemilised reaktsioonid H+(anioon)- + NaOH =(fenoolftaleiini juuresolekul) Na+(anioon)- + H+ + OH- Lahuses olev hape neutraliseeritakse NaOH lahuse abil. Töö käik Mulle oli antud ,,Minu röst" mitmeviljasepik. Peenestasin antud sepikusisu ning kaalusin sellest 25g kahte 500 ml mõõtkolbi.Täitsin 250ml mõõtkolbi kriipsuni veega. Seejärel lisasin ligikaudu mõõtkolvi neljandiku ulatuses vett koonilisse kolbi, kus sees olid juba peenestatud sepiku tükid.. Segasin kuni tekkis ühtlane mass. Seejärel valasin kogu ülejäänud vee ning loksutasin 2...
Töö ülesanne ja eesmärk: Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Töövahendid: Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk kemikaalid: Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatro fenoolftaleiin (ff). Töö käik: Arvutasin, kui palju on vaja võtta kontsentreeritud soolhapet ja vett, et valmistada 100 ml 16%-list HCl lahust. Soolhappe tiheduse sain teada tunnis ette antud tabelist. Valmistava lahuse massiprotsent 16 % Valmistava lahuse molaarsus mol/l Konts. soolhappe tihedus 1,179 g/ml Konts. soolhappe massiprotsent 36 % Vaja on võtta konts. hapet 3,8 ml Vaja on võtta vett 96,2 ml (Arvutused on kajastatud katseandmete töötluses) Mõõta ...
Numeroloogia N-14: Kristiina Moosel Miina Liias Karin Viilop Marjerita Toit Nicole Schreiner Sissejuhatus Sündis Hiinas Rütm ja võnked Arvud ja nimed Nimede mõju Uuestisünd Ülesanded Põhiarvud Elutee number 40% Oma mina number 30% Tahte number 20% Sündimise päeva number 10% Inimsuhete uurimiseks Oma arvates Mina number Teised näevad Elutee numbri järgi Tabel, leidmaks "Oma mina" ja "Tahte" numbrit. Eluteede võrdlus Kahe inimese eluteede numbrite võrdlus Sobivust saab vaadata tabelist Numbrite iseloomustus Tähtkuju = number Numbrimärk sünniaja järgi Samad jooned erinevatel inimestel Kehtiväd vaid mõned jooned Numbrite seletused 1 julge, leidlik, kohusetundeline / kangekaelne, argpüks, agressiivne 2 truu, tundlik, koostöövõimeline / ülitundlik, ükskõikne, pessimistlik 3 optimisstlik, armastav, tähelepanelik / laisk, kriitiline, kade 4 aus, kannatlik, töökas / sallimatu, pahatahtlik, taktitu 5 mitmekülgne, se...
Labor 9 Vibratsiooni uurimine ARVUTUSED JA VASTUSED Vibratsiooni kiirus avaldub valemiga seega leian vibratsiooni sageduse valemist , kus f- vibratsiooni sagedus (Hz), v- vibrokiirendus (mm/s) ja A- Vibratsiooni amplituud (mm). Töölise vibratsiooniga kokkupuute arvutamine 1. Kui kasutatakse ainult ühte tööriista T= 5,5 h =3,5 m/s2 ( ) √ ( ) √ = 2,9 m/s2 Vastus: Päevase kokkupuute vibratsioonitase on 2,9 m/s2. 2
Tänu programmile tulid välja vead, mida olin teinud paberkandjal, näiteks käsitsi arvutades oli tekkinud palju vigu, milletõttu arved nüüd pisut erinevad. Väga mugav oli, et käibemaks arvutati automaatselt. Lisaks avastasin, et programmi kasutades on palju parem ülevaade laoseisust, käsitsi tehtud töös esines olukord, kui olin müünud kaupa, mida polnud veel sissegi ostnud. Meriti puhul on kindlasti suureks eeliseks see, et paljud kanded ja arvutused teeb programm automaatselt. Tuunduvalt lihtsam ja kiirem on deklaratsioonide või amortatsioonide esitamine. Merit Aktivas hindasin eriti seda, et programm andis kohe märku, kui kuupäev või konto oli valesti sisestatud. Programmi kasutades selgusid ka minu jaoks mõned negatiivsed küljed. Merit Aktivaga tööd alustades oli küllaltki keeruline seadistuste muutmine ja palju segadust tekitas minus kontoplaan. Alguses esines ka tõrkeid laoarvestamisega, esialgu kandsin kõik tooted
lõikude vahel, lk numbrid jms) vastavalt Metsandus- ja maaehitusinstituudi ,,Üliõpilastööde koostamise metoodilisele juhendile". Kõik joonised ja tabelid on varustatud X numbri ja nimetusega. Kõikidele tabelitele ja joonistele on X aruande teksti sees viidatud. Aruandes on sõnastatud eesmärk/töö X ülesanne. Aruandes on lähteandmed või X mõõtmistulemused, arvutused, vastus või lahendus esitatud ülesandele/probleemile.
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 5 Voogsisestusanalüüs Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Pump Registraator Süstimisseade Reagent Pump Detektor Reaktori aas (i.k. Reactor coil ...
käibevarad 12782 14316 16361 17959 varud 5241 6391 7989 8948 lühiajalised kohustused 6391 6519 6839 7030 LaVKk 2,000000 2,196042 2,392309 2,554623 maksevõime kordaja 1,179941 1,215677 1,224156 1,281792 Arvutada lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ja maksevõime kordaja iga perioodi kohta Analüüsige ettevõtte likviidsuse taseme dünaamikat Info: Arvutused vastavalt valemitele, lähteandmed kõik antud Likviidsuse dünaamika hindamine tähendab hinnangu andmist - kuidas muutus ettevõtte maksevõimelisus vaadeldaval perioodil Ettevõtte maksevõimelisus järk-järguliselt paranes, vaadates nii lühiajalise võlg rioodi kohta aadates nii lühiajalise võlgnevuse kui ka maksevõime kordajate suurusi.
Kordan katset kuni tiitrimiseks kulunud leelise lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm3. Töö käik B Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega: Kontrolllahuse tiitrimiseks pipeteerin 10 cm3 kontroll-lahust kolbi, lisan 2- 4 tilka indikaatorit mp. Tiitrin HCl lahusega kuni kolvis olev kollane lahus muutub punaseks. Katseandmed Happe neutraliseerimiseks kulunud leelise maht cm3: 1.) 10,5ml ; 2.) 10,7ml ; 3.) 10ml ; 4.) 10,5ml Aritmeetiline keskmine: 10,425 ml Katse arvutused Katse A Arvutan tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahu järgi HCL molaarse kontsentratsiooni, kasutades valemit CM,NaOH=0,1004M CM,HCL=(10,425*0,1004) /10 = 0,1054 [mol/dm3] HCl lahuse molaarne kontsentratsioon on 0,1054[mol/dm3] Katse B Soolhapet kulus leelise neutraliseerimiseks : 1.) 7,4ml ; 2.) 7,45ml 3./ 7,5ml Aritmeetiline keskmine: 7,45ml 1. CM,NaOH= 7,45*0,1054/10= 0,0785 [mol/cm3] 2. Leian mõõtkolvis(200ml) oleva lahustunud NaOH massi, kasutades valemit
Koormusskeemi on kõik mõjuvad jõud koondatakse ühte liite tsentrisse. Lähtudes profiilide UPE ja INP mõõtudest, võtan konstruktiivselt poltide vahekauguseks h1=a =255mm Väliskoormus F tasakaalustatakse jõududega Fpõik Igale poldile mõjub põikjõud Fpõik ning antud sümmeetrilise paigutuse korral jaotub koormus F ühtlaselt poltide vahel. Paindemoment M tasakaalustatakse momendiga Fmr ja eeldame, et antud konstruktsioonis jaotub jõud F mõlemale plaadile võrdselt, seega teeme arvutused ühe plaadi kohta. Leian Paindemomenti M tasakaalustava momendi Fmr jõuõla r ja seejärel jõu Fm Suurima jõu Fmax mis mõjub poldile leian rööpküliku trigonomeetrilisest seosest. Kuna on tegemist lõtkuga, siis leian poltide eelpingutusjõu Fp arvestades, et plaatide vahel tekib hõõrdejõud. Hõõrdeteguri on f=(0,15...0,20) Teades poldi tugevustingimust, saame avaldada ka poldi minimaalse läbimõõdu d. Valin arvutuseks poldi tugevusklassist 8
muutu. 5. Korrake katset vähemalt 5 korda. Tulemused kandke tabelisse. 6. Leidke erisoojuste suhe ja tema viga. Õhu erisoojuste suhte määramine Katse h1 h2 h1-h2 nr. 1 2 3 4 5 < > = .......... ± .......... Arvutused koos veaarvutusega Joonlaua lubatud põhiviga (metalljoonlaud pikkusega 300 mm): 0,1 mm = 0,01 cm Võetud lugemi viga: max 5 mm = 0,5 cm Koguviga näidu h1 määramisel: h1 = 0,5 2 + 0,012 = 0,2501 cm 0,25 cm Koguviga näidu h2 määramisel: h2 = 0,5 2 + 0,012 = 0,2501 cm 0,25 cm Suuruse juhuslik viga: Katse æ <æ> - æi (<æ> - æi)2 nr. 1 1,319 -0,0284 0,0008066
Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Katse andmed: mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis)- 139,35 [g] mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis)- 139,56 [g] kolvi maht (õhu maht, CO2 maht)- 0,316 [dm3] õhutemperatuur- 26 [C ] õhurõhk 101000 [Pa] Katse arvutused: 1) V0= = 0,29[dm³] 2) P0= =1,29 [g] mõhk= 1,29*0,29=0,3741 [g] 3) m= 139,35-0,3741=138,98[g] mco2= 139,56-138,8=0,58 [g] 4) D== 0,998 Mgaas= *29 = 44,96 [mol/dm³] 5) M= = 45,19 [mol/dm³] 6) = 44,96-44,0= 0,96 [g/mol] %= *100= 2,18% Kokkuvõtteks Praktilise töö ülesandeks oli gaaside saamine laboratooriumis. Saime CO2 molaarmassiks 44,19 [mol/dm³] Gaasi ise saime kolvi 0,29[dm³]
+ hape; aluste lagunemine kuumutamisel; happeline oksiid + alus; aluseline oksiid + happeline oksiid;) 3. Lahused a. Lahustuvus (graafikult info lugemine, graafiku koostamine ja ülesannete lahendamine selle põhjal) b. Lahuse pH, indikaatorid c. Lahuse massiprotsendi arvutamine ! vormistus (peab teadma ja oskama rakendada ka tiheduse valemit) 4. Arvutused reaktsioonivõrrandi põhjal. 5. Molekulmass. Elemendi protsendilise sisalduse määramine molekulis. 6. Aine füüsikalised ja keemilised omadused/ nähtused. 7. Segude lahutamine koostisosadeks 8. Redokreaktsioonid (o.a, redutseerija ja oksüdeerija määramine) 9. Keemia argielus ja keskkonnas (erinevate ainete käsitlemisel kehtivad reeglid, ainete rakendused argielus/ tööstuses/ põllumajanduses, igapäevaelus kasutatavad nimetused-
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 6/9k Töö pealkiri: Fe(OH)3 sooli valmistamine/ Kolloidosakeste elektrokineetilise potentsiaali elektroforeetiline määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Jekaterina Miloserdova Õpperühm: KATB47 Töö teostamise kuupäev: Kontrollitud: Arvestatud: 17.03.2014 Töö eesmärk: Uurida elektroforeesi nähtust, mtes piirpinna kolloidlahus- dispersioonikeskkond liikumise joonkiirust. Selle phjal määrata osakeste laengu märk ja arvutada elektrokineetiline potentsiaal ( - potentsiaal). Töö käik: Kõigepealt valmistada raudhüdroksiid sool, mida saab teha intensiivsel segamisel juhtides 10ml 2% värskelt valmistatud FeCl3 lahust 250ml keevasse vette. Seejärel võtakse kasutusse elektroforeesi uurimise seade, mille k...
Mikroobide määramine jõe- ja kraaniveest Töö käik Nelja Petri tassi lisatakse lahjendused jõeveest. Esimese lahjenduse saamiseks võeti pipetiga 1 ml jõevett ning lisatakse katseklaasi, kus on eelnevalt juba füsioloogiline lahus. Saadud lahus segatakse Vortex mikseriga – saadakse lahus lahjendusega 10 -1. Puhta pipetiga viidakse katseklaasist 1 ml 10-1 lahust Petri tassile. Teise lahjenduse saamiseks viidakse 1 ml lahust esimesest katseklaasist teise katseklaasi, millele järgneb lahuse segamine. Tulemuseks saadakse lahjendusega 10 -2 lahus, kust võetakse 1 ml seda lahust Petri tassile. Järgnevate lahjendustega toimitakse samamoodi. Peale lahjenduste viimist Petri tassidele, valatakse kahte neist (10-2, 10-3) mikroobide üldarvu ning ülejäänud kahte (10-1, 10-2) kolilaadsete bakterite söödet. Tegevus toimub laminaarboksis. Kraaniveele lahjendusi ei tehta ning võetakse 1 ml kraanivett, mis viiakse Petri tassidele. Kraanivees mä...
Eetrikihid ühendatakse, kuivatatakse veevaba . Eeter eraldatakse rotatsioonaurustiga , jääki destilleeritakse vaakumis. Kogutakse fraktsioon keemistemperatuuril 95-97 /13 mmHg, =1,5245. Saagis on ligikaudu 72% teoreetilisest. 2. PRAKTILINE OSA 2.1. Reaktsioonivõrrandid 2.2. Aparatuuride skeemid sünteesiseadmed Vaakumdestillatsiooni seade Lihtdestillatsiooniseade 2.3. Arvutused Aine Hulk moolides Hulk grammides Hulk ml Veevaba 0,6 48,32 55 benseen Äädikhappe 0,12 12 11,7 anhüdriid Veevaba AlCl3 0,24 32 13 Etanool 0,43 19,7 25 NaBH4 0,03 1,22 1,12 Atsetofenoon 0,1 12 11,7 Atsetofenoon
Kodutöö nr 1 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele 7 2 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Franz Mathias Ints 193527EANB 07.10.2020 Priit Põdra Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi n...
Bensaalatsetofenooni süntees atsetofenoonist Tallinn 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus lk 2 2. Ainete omadused kirjanduse alusel lk 3 3. Ainete ohtlikkus lk 4 4. Vajaminevad ainehulgad lk 5 5. Reaktsioonide mehhanismid ja iseloomustused lk 6 6. Teoreetiliste ja kirjanduslike saagiste arvutused lk 8 7. Töö käik lk 9 8. Andmete töötlus ja analüüs lk 10 9. Pilte sünteesist lk 11 10. Kokkuvõte lk 13 11. Kasutatud kirjandus lk 14 SISSEJUHATUS Bensaalatsetofenoon on keemiline aine, mille molekulvalem on CHCOC 6 H 5 ,
.............................................................6 2. PRAKTILINE OSA.............................................................................................................................7 2.1. REAKTSIOONIVÕRRANDID...............................................................................................................7 2.2. APARATUURIDE SKEEMID...............................................................................................................8 2.3. ARVUTUSED....................................................................................................................................9 2.4. MÄRKUSED TÖÖ KÄIGUS (KÕRVALEKALDED EESKIRJAST)...........................................................10 2.5. SAAGIS JA PRODUKTI ISELOOMUSTUS...........................................................................................11 3. KOKKUVÕTE..................................................................................................
5 Kokkuvõte ja analüüs Eksperimentaalse töö ülesandeks oli laboratooriumis gaaside saamine. Süsinikdioks iid i molaarmassi leidmine kolmel erineval meetodil ja nende omavahel võrdlemine. Vaadati ka seoseid gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel. Kõige täpsem molaarmassi vastus tuli kasutades gaasi suhtelise tiheduse võrrandit. Vigade tekkimise põhjuseks võivad olla ligikaudsed arvutused ja valed katsetulemused. 6 Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi. Töö ülesanne ja eesmärk Eksperimentaalse töö eesmärgiks oli gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk. Teha arvutusi gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus
Tasakaalus moole lähtelahuses Etaanhape - - 0,0241 0,0241 Etanool 0,0152 - 0,0241 0,0393 Etüületanaat 0,0404 0,0241 - 0,0163 Vesi 0,277 0,0241 - 0,2529 Arvutused: I ja II kolvi arvutused: mHCl = VNaOH * CN(NaOH) * EHCl Kuna EHCl = MHCl, siis Seega on HCl-ga sisseviidud vee hulk III ja IV kolb HCl lahusega lähtelahusesse viidav vee moolide arv: Lähtelahuses etanooli moolide arv: Etüületanaati lähtelahuses moolides: Etaanhappega reageerinud NaOH moolide arv (n = n2 n1): 0,0373-0,0132 = 0,0241 mol Tasakaalusegus etaanhappe tiitrimiseks kulunud NaOH ml ja moolide arv: VNaOH= 72,2 ml =
Ta näitas, et kui vesinik ammendub, tõmbub tähe keskel olev tuum kokku ning temperatuur tõuseb üle 19 miljoni kraadi. Samal ajal tähe välisatmosfäär laieneb, nii et Päikese puhul ulatub see Veenuse orbiidini. Maa ookeanid lähevad keema ning Maa muutub kõrbenud ja surnud planeediks. Praegu on see pilt üldtunnustatud. Leitakse, et Päikese laienemise tõttu lakkab igasugune elu Maal umbes 5 miljardi aasta pärast. Tähtede evolutsiooni arvutused tegi Öpik käsitsi. Tulemusi kinnitasid 10 aastat hiljem Hoyle'i ja Schwarzschildi arvutused arvutite abil. Lõi 1918-1922 spiraaludukogude (galaktikate) kauguse määramise meetodi ja tegi selle põhjal 1922 esimesena kindlaks Andromeeda udukogu kauguse (450 000 parsekit). See oli esimese Galaktika-välise objekti kauguse õige määramine, oma töös edastas ta nii ajaliselt kui täpsuselt ameeriklast Erwin Hubble'it. Tema kasutatud meetodit kasutatakse laialdaselt ka tänapäeval.
TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö pealkiri Töö nr. 16 Konduktomeetriline tiitrimine Üliõpilane: Õpperühm Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Aparatuur. Mõõteelektrood, mis sukeldatakse tiitritavasse lahusesse; juhtivuse mõõteseade; segur; bürett mõõtelahusega. Töö ülesanne. Töös tiitritakse tugeva leelisega kas nõrka ja tugevat hapet või hapete segu. Tiitrimise ekvivalentpunkt määratakse graafiliselt lahuse elektrijuhtivuse mõõtmiste alusel. Katse käik. Keeduklaas uuritava lahusega saadakse praktikumi juhendajalt. Keeduklaasi paigutatakse elektrood ja segur, keeduklaasi kohale kinnitatakse bürett mõõtelahusega. Elektrood ühendatakse mõõteseadmega, lülitatakse seade sisse ja mõõdetakse lahuse elektrijuhtivus . Edasi lisatakse uuritavale lahusele mõõtelahust 0,5 ml kaupa...
Eelneval graafikul on mitu teed, mida mööda jõuab lõpp-punktini. Joonisel 1 kujutatud võrkgraafikul on kujutatud järgmised teed. Lühim aeg, mille jooksul on võimalik maja ehitada, on 165 nädalat. Seega võrkgraafiku kriitiliseks teeks on 165 nädalat. Teised koonduvad mittekriitiliste teede alla ja nende ajareservid on vastavalt 20, 40, 40, 3 ja 43 päeva. Leiame sündmuste varaseimad ja hiliseimad toimumisajad. Vastavad andmed ja arvutused on ära toodud alljärgnevas tabelis: Sündmuse nr Varaseim toimumisaeg Hiliseim toimumisaeg Ajareserv 0 0 166-166=0 0 1 52 166-114=52 0 2 78 166-88=78 0
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 1 TERMOPAARIDE KALIBREERIMINE Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 11.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM 1 2 4 3 7 5 10 8 6 9 ...
15.11.2016 Labor 1 aruanne Side labor 1 Telefoni analoogliides aruanne Töö tegijate nimed: Kaidi Kabelmets Töö tegemise kuupäev: Mon Oct 10 13:30:24 2016 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55 55 0 Hõiveseisund 9.8 7.2 2.6 Valimistooni kestus: 7.5s Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. I = U/R Vool mis läbib terminalseadet rahuseisundis Irahus = 0V/50Ω = 0A Takistil puudub pingelang, seega terminalseadet läbiv vool on 0A Vool mis läbib terminalseadet hõiveseisundis Ihõives = 2,6V/50Ω = 0,052A Takistil on pingelan, seega terminalseadet läbiv vool on 0,052A Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus. R = U/I
3 32 305,15 0,00327708 299,06 5,7006442 4 35 308,15 0,00324517 244,513 5,4992685 5 40 313,15 0,00319336 176,926 5,1757316 Graafik 1. =f(T) Graafik 2. ln = f(1/T) Viskoossuse aktiveerimisenergia EA 6233,2=EA/R EA=6233,2*8,314J/mol·K=51823J/mol·K Järeldus: Katse andmetega tehtud viskoossuse arvutused ei andud kirjanduses mainitud tulemusi. 25 0C juures peaks glütseriini viskoossus olema 0,934 Pa*s või ligilähedane sellele, aga katseliselt tuli viskoossus alla 0,6 Pa*s. Aktiveerimisenergia EA tuli 51,823 kJ/mol.
X lõikude vahel, lk numbrid jms) vastavalt Metsandus- ja maaehitusinstituudi ,,Üliõpilastööde koostamise metoodilisele juhendile". Kõik joonised ja tabelid on varustatud X numbri ja nimetusega. Kõikidele tabelitele ja joonistele on X aruande teksti sees viidatud. Aruandes on sõnastatud eesmärk/töö X ülesanne. Aruandes on lähteandmed või X mõõtmistulemused, arvutused, vastus või lahendus esitatud ülesandele/probleemile.
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 4 Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö käik: Valmistada KMnO4 ja K2Cr2O7 etalonlahused. Vahetult enne tööd valmistada Mn standardlahus 0,05 mg / ml selleks pipeteerida 9,1 ml 0,1n KMnO 4 lahust 200 ml mõõtkolbi ja täita dest. veega kriipsuni. Loksutada korralikult ning sellest pipeteerida 5,0; 7,0; 9,0 ml 50 ml mõõtkolbidesse. Täita dest. veega ja loksutada korralikult. Cr-lahust ( 1mg/ml ) pipeteerida 1,5; 3,0; 4,0 ml 50 ml mõõt - kolbidesse, täita dest.veega kriipsuni ning loksutada. Uuritav lahus, mis sisaldab nii Mn kui Cr, viia samuti dest. veega kriipsuni. Mõõta kõikidel lahustel opti...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 19k Töö pealkiri: ZELATIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: KAOB-61 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 13.02.2012 Töö eesmärk. Zelatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sõltuvuse järgi. Töövahendid. Fotoelektriline kolorimeeter, pH-meeter, 50 ml mahuga koonilised kolvid, pipetid 10 ml mahuga, 1,5%-line zelatiinilahus, 0,05-molaarne ja konts HCl lahus, 0,01- molaarne KOH lahus. Töö käik. Nummerdatud kolbidesse (1-9) pipeteeritakse a' 10 ml filtritud zelatiinilahust ja lisatakse vett, segatakse ning seejärel lisatakse HCl lahust või leelist järgmistes hulkades: Kolvi nr 1 2 3 ...
C0 - tooriku materjali süsinikusisaldus, % Cs - gaasilise keskkonna süsinikusisaldus, % Cx - detaili süsinikusisaldus sügavusel, % T - protsessi läbiviimise temperatuur, °C 201 x - vaadeldava punkti kaugus detaili pinnalt, mm 4 Vajaminevad valemid ja tabelid on toodud loenguslaididel. NB. Lahenduses tuua välja kõik valemid, arvutused ja lahenduskäigud. Andmed: Variant C0 % Cs % Cx % T, °C x, mm 12 0,22 1,1 0,5 980 0,8 1 TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Lahendus: Leian difusiooni koefitsiendi: 3 D=D o exp ( ) −Qd RT
temperatuur. 7. Arvutage sisehõõrdetegur ja tema viga. Mõõdetav suurus Mõõtarv ja ühik Absoluutne viga Veesamba kõrgus h1 katse algul Veesamba kõrgus h2 katse lõpul Keskmine kõrgus Kapillaari pikkus l Väljavoolanud vee ruumala V Kapillaari raadius r Voolamise kestus t Vee temperatuur Vee sisehõõrdetegur Arvutused Vee sisehõõrdeteguri arvutamine Vee tihedus 23ºC (296 K) juures on 997.5 kg/m3 4 4 4 r tp r tgh 3.140.00045 450997.59.8181.154 Pa = p= gh = = =8.2310-4 8 lV 8 lV 80.8091.2310 -4
7. Seejärel sulgesin kraani lõplikult ja määrasin piirpinna asukohad kolloidlahuse ja destilleeritud vee vahel mõlemas U-toru harus. 8. Lülitasin pingeallika sisse ja reguleerisin vastava pinge elektroodidele, fikseerides ka aja. 9. Ettenähtud aja (30 min) möödudes lülitasin pinge välja ja määrasin piirpinna edasiliikumise ulatuse ja suuna. Katsetulemused ja arvutused Potentsiaalide Elektroodide Piirpinna Külgvedeliku Elektroforeesi Külgvedeliku vahe vaheline edasinihkumi dielektriline aeg viskoossus elektroodidel kaugus, ne läbitavus
............................................................................................................. 9 3 Sissejuhatus Selle kodutöö ülesandeks on õppida tundma Ohmi seadust ning ka Kirhhoffi I seadust. Kuidas arvutada võimsusi, arvutada voolutugevusi ning pinget. Alguses lihtsustan skeemi ning siis arvutan pinged, võimsused ja voolutugevused. 4 Põhiskeem ja arvutused ` Lihtsustan skeemi. Selleks liidan kokku takistid R3, R5 ja R6. Kuna nad on ühendatud jadamisi, saan valemi: R356 = R3 + R5 + R6 = 7 + 10 + 3 = 20 5 Kuna ükski takisti ei sõltu teistest, võin alustada voolutugevuse, pinge ning võimsuse arvutamisega. Kogupinge on U=E=15V Nüüd saan leida voolutugevuse takistil R1 kasutades Ohmi seadust. U I = R E 15 I1 = = = 2.5 A R1 6
2 18,04 0,02 39,43 -0,23 3 18,07 0,01 39,5 -0,16 4 18,04 0,02 38,53 0,36 5 18,08 0,02 39,42 0,23 d3 = 18,06 ∆d = 0,02 h3 = 39,44 ∆h = 0,06 δ = 0,01 % δ = 0,04 % ARVUTUSED Katsekeha 1 ∆ d=0,03+ 0+0,05+0,04 +0,07=0,05 ∆ h=0,04+ 0,01+ 0,02+ 0,01+0,1=0,04 0,05 δ d= ∙ 100=0,03 150 0,04 δ h= ∙ 100=0,03 150 Katsekeha 2 ∆ d=0,05+ 0,02+0,01+0,01+0,02=0,02 ∆ h=0,02+0,01+0,07+ 0,02+ 0,07=0,04 0,02 δ d= ∙ 100=0,01 150 0,04 δ h= ∙ 100=0,03 150 Katsekeha 3 ∆ d=0,01+ 0,02+ 0,01+ 0,02+ 0,02=0,02 ∆ h=0,14+ 0,01+ 0,06+0,09+0,02=0,06 0,02
2. Ülesanne – laagriistu arvutus ja tolereerimine Andmed ja istu valik: Teada on, et laagriist on konstrueeritud veorattale keskmistel pöörlemiskiirustel ning välisvõru on läbimõõduga Dnom=58mm ja sisevõru läbimõõduga dnom=45mm. Auto veoratta puhul on oluline, et pöörlev võru ehk antud juhul sisevõru saaks istatud võllile pinguga. Välisvõru peab olema istatud vabamalt ning võib olla kas lõtkuga või siirdeist. Võttes arvesse eelnevat ja seda, et veoratas pöörleb keskmistel kiirustel valisin sisevõru puhul istudeks ᴓ 45 L0/m5 ja välisvõru puhul ᴓ 58 JS7/l0. Kuna veerelaagrite korral sisevõru tolerantsitsoon võetakse hälvetega 0 ja - ning võlli tolerantsitsoon avasüsteemis siis saan m5 istuga pingistu. Välisvõru puhul moodustub siirdeist, mis on istatud vabamalt kui sisevõru. Arvutused Dnom 58mm dnom 45mm Välisvõru Ø58 JS7/l0 ESvv 0.015mm EIvv 0.015mm esvv 0mm eivv 0.013mm ULSH.vv Dnom ESvv 58.015...
m b) kasutades Clapeyroni võrrandit (PV = M * RT) 0,563 g 103700Pa * 0,000297m3 = M * 8,314 J/mol*K * 293,65K 1374 ,511 6 30,7989 = M M = 44,63 g/mol Eksperimentaalne töö nr. 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 6,0 mg metallitükk (Mg) Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Töö käik: Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal: Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 Katse ettevalmistus: Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega.
torustikku. Pärast seda lasti analüsaatoril mõne aja töötada, alustati vajalike parameetrite mõõtmist. Andmete kirjapanemiseks vajutati ,,hold" nuppu mille tulemusena aparaat jäädvustas hetke andmed. Kui andmed kirjutatud tuli sond torustikust eemladada ja lasti pumbal töötada värseks õhus senikaua, kuni hapnikusisalduse näit oli ligilähedane 21%. Pärast katse sooritamist lülitati analüsaator välja. Korrati katset kõigi kütuseliikidega. 4. Arvutused CO2 sisaldus põlemisgaasis CO2,max ( 20,9 - O2 ) CO2 arv = % (3.1) 20,9 11,8( 20,9 - 12,0) CO2 arv = = 5,02% 20,9 F1 CO2 arv = 5,02% F2 CO2 arv = 6,93% F3 CO2 arv = 7,64% F4 CO2 arv = 6,14% Soojuskadu A2
2 2 4 6 8 10 tegurid varjutatud. 3 3 6 9 12 15 Korrutise saamiseks kasuta 4 4 8 12 16 20 valemit. 5 5 10 15 20 25 5. Nimetage tabelileht (sheet) nimega valuuta. Koostage järgmine valuutatabel Tänased valuuta kursid vaata aadressilt http://www.seb.ee/index.php ja lisa need Eesti Panga kursi veergu. Arvutused risttabelis toimuvad automaatselt. 14.okt Eesti Panga kurss 1 EURO 15,65 kr 1 USD 11,48 kr 1 GBP 19,70 kr EURO USD GBP EEK EURO 1,0000 1,3635 0,7942 15,6466 USD 0,7334 1,0000 0,5825 11,4753 GBP 1,2591 1,7167 1,0000 19,7000 EEK 0,0639 0,0871 0,0508 1,0000
Praktilised tööd aines Töö nr Soojustehnika 2 Tudengid: Õppejõud Allan Vrager Esitatud: Arvestatud: Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika instituut Töö eesmärk 1. Tutvuda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõttega. 2. Tarreerida diafragmakulumõõtur. Koostada tarreerimiskõverad Δp=f 1(Q) ja α=f2(ReD)m = const korral. Tööks vajalikud vahendid Mõõtediafragma veetoru sirgel lõigul Mõõtepaak veeklaasiga Rõhulangu mõõteriist Piesoelektriline muundur Elavhõbetermomeeter Stopper Töö käik Mõõdetakse vee maht Q, mis koguneb paaki aja t jooksul erinevate veehulkade korral, mida reguleeritakse ventiili 3 abil. Vee hulk mõõdetakse nivooklaasilt 2 ja iga veekulu korral loetakse rõ...
TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö pealkiri Töö nr. 15 Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine Üliõpilane: Õpperühm Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 10.11.2010 Töövahendid. Höppleri viskosimeeter, stopper, ultratermostaat. Töö eesmärk. Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töö käik. Täidetakse viskosimeetri toru kuni 25 mm toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Viskosimeetri mantel ühendatakse termostaadiga, mis on reguleeritud nutavale temperatuurile. Katset võib alustada10 ..15 min järel, mis on vajalik temperatuuri ühtlustumiseks uuritavas vedelikus ja termostaadis. Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
