Armastusl uule …... Viivi Luik ● Ta on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal, Eestis. ● 1954-1965 õppis Risti algkoolis, Kalmetu 8-kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. ● Esimene trükis ilmunud luuletus oli Viivil 1962. aastal ning esimene raamat 1965. aastal ● Aastast 1967 on ta kutseline Tallinna kirjanik ja aastast 1970 Eesti Kirjanike liidu liige. ● Ta on elanud Helsingis, Berliinis ning Roomas ● Aastal 1974 abiellus Viivi eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga ● 1986. a sai Eesti NSV teenelise kirjaniku aunime, 1986. a A. H. Tammsaare nimelise Viivi Luik - Vaata, kui tahad, mulle silma Vaata, kui tahad, mulle silma. Mine, kullake, meelest ära. Mis see silmale teeb. Minul on muutlik meel. Kaks läksid lahku laia ilma. Suvel oli ja talvel oli. Mis see ilmale teeb. Sügis on alles ees. Aasta tuleb ja teine tuleb. vahel on lumi maas. Metsas õitsevad sinilill...
Marie Underi armastuslaulud Marie Under on üks eesti luule säravamaid ja kunstiküpsemaid esindajad, kelle looming on inspireerinud eesti kirjandust, kunsti ja muusikat. Marie Under kirjutas palju armastustest, väljendades ennast julgelt ja sensuaalselt, millega eesti kirjandus ei olnud toona veel harjunud. Tema isiklik ja koguni ka robustne väljendusviis tegid ta tuntuks üle Eesti, äratades nii vaimustust kui protesti. Sonett ,,Ekstaas'' räägib kirglikust armastusest ning milliseks see armunu muudab. Luuletuses kõneleb armastav naine, kes on tundeline ja kannatamatu kohtuda oma armastatuga. ,,Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd,/ ma iial polnud kaaluv ega kaine.'' Read kajastavad, kuidas armunu muutub just kui joobunud olekusse, ei tee mõistlikke otsuseid, võtab arvesse ainult oma instinkte. Sel hetkel saavutab süda mõistuse üle võidu. Under kirjutab ka füüsilisest ihast: ,,ja kahise...
Juhan Liiv Seminar teemal ,,Armastusluule" Juhan Liivi loomingus sisaldavate armastusluuletuste arv pole suur. Juhan Liivi armastusluule on võrreldes loodus- ja isamaaliseluulega nii tasemelt kui ka mahult väiksema tähendusega. Sealjuures toetuvad need enamuses haiguseelsetele elamustele, millele viitab ka armastatu kuju esitamine pateetilises kulla- ja päikesesäras. Teisalt on Liivi hilisemas armastusluules märgata ka ilmset süvenemist ja kainenemist, samuti ka omapäraste ja ilmekate kujundite kasutus. Luuletajale on armastatud neiu ilu, õnne, valguse, elu ja õitsengu kehastajaks. Näidetest tooks
Kuulates südame mõtteid Marie Underi ja Henrik Visnapuu armastusluule võrdlus Inimtundeid on millegipärast alati südamega seostatud, kuigi tegelikult need ju otseselt seotud pole. Siiski tähendab südame kuju usku, lootust ja armastust ehk kolme levinumat tunnet inimeste seas. Armastus on miski, mida päris täpselt sõnadesse panna ei saa, kuid mida siiski juba sajandeid teha on üritatud. Oma panuse andsid ka kaks 20. sajandi suurkirjanikku, Under ja Visnapuu. Üks siiramaid ning enim kirjeldatud tundeid on kindlasti mehe ja naise vaheline armastus.
.." Meesluuletaja kasutab ka palju valget värvi, eriti hindab ta valgeid naisi. ,,...Mu kodumaalist valgeverelist / naist / võib süda üksi õnnes aadelda. / Oo, põhjamaine armas valge neid..." Järjekordne sarnasus tuleb välja armunute kirjeldamisel. Mõlemad autorid toovad põskede õhetamise korduvalt välja. ,,...põsel hõiskas verevärv..." ning ,,...põsed hõõgusid kui tuli taela..." on vaid üksikud näited väga paljudest. Marie Underi armastusluule üks omanäolisus on teekonna või jalutuskäigu kirjeldamine, Henrik Visnapuu seda ei kasuta. Jalutamine kuuvalgel lisab väga palju romantikat. On õhtu, tule, kõnniskleme koos, üks tee on jäetud meilegi. Näe, aias lõhkend roosi järel roos kõik sama ilus on kui eilegi. Aastate möödudes süveneb eriti Visnapuu loomingus truuduse probleem. 1917. aastal
ARMASTUS LÄBI SÕNADE luulekava SONETT 29 William Shakespeare Kui õnnest hüljatuna nutan sala, sest oma kehva seisust kurtma pean, ehk taevas kurt küll kuulma on mu hala, ja vaatan end ja oma saatust nean ja soovin olla nagu see, kes kenam, kel lai on sõpruskond ja silmaring, kel lootusi ja kunstitaidu enam, ning mis mul head on, halvustab mu hing, siis, kui end põlgan mõttes iseendas, toob mõte meelde sind, ja helinal kui lõo, kes koidu ajal üles lendas, hing laulab hümne taeva väraval, sest sinu arm on rikkus, mille pärast ma loobuks kuninglikust aust ja särast. SONETT 90 William Shakespeare Siis vihka mind, kui pead, ja kohe praegu, sest praegu käib maailmaga mul riid, löö parem saatusega ühteaegu, kui et mind hiljem ahastusse viid. Ah, valu järelväes sa ära tule, kui nüüdne mure enam mind ei söö, et kurblik-vihmasele hommikule ei annaks aset tuulevinge öö! Ning hoobiks ära viimset hetke valva, mil ...
1997- 2004 õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis, mis jäi lõpetamata 2002- 2007 aastatel töötas ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevustoimetajana 2007- 2008 aasta märtsis oli ta Eesti Instituudi juhataja Soomes Praegusel hetkel tegutseb Eesti Kirjanike Liidus projektijuhina, toimetab ajalehe Sirp netiväljaannet ja aitab ETV-l teha luulesaadet Põhilooming ja idee Rooste luule põhiteemaks on ühiskond, Tallinn(Taanilinn), armastusluule, alkohol, naised ja ilu. Tema poeetilise hääle põhitämbriks on lüüriline sotsiaalsus. Ise on ta sotsiaalne luuletaja. Tema stiil on kärarikkalt kõikjalolev, manikaalselt impulsiivne ning demostratiivselt häbitundetu Roostet võib lugeda eksistentsialistiks ja ekshibitsionistiks. Rooste keele- ja vormikasutus Rooste luule on rikastunud lausekujundite ja kõnekujunditega. Lause- ja kõnekujund on peaaegu kõik, kas vähemal või suuremal määral
Fürstenwaldi diakonissiasutuses. Vahepeal veetis ta mõned kuud oma õe juures Eestis kuni ta õde suri ja see järel läks ta elama Venemaale (1894-1899). Venemaal töötas ta koduõpetaja ja halastusõena. Välismaa-aegadel tundis luuletaja üksindust ning kirjutas mitmeid isamaa-ja koduteemalisi luuletusi. Luuletaja üksildustunnet suurendas veelgi lähedaste inimeste kaotus. Haava kaotas igaveseks ka selle, kellele ta senine armastusluule oli pühendatud, ning luuletajas tekkis tunne, nagu poleks enam mingit eesmärki edasivõitlemiseks. Armastus oli avanud tema luulelätte nüüd näis surm oma purustava jõuga kõik hävitavat. Masenduses otsustas Haava oma järgneva elu pühendada teiste eest hoolitsemisele halastajaõena. Ta oli enne Esimest maailmasõda mõnda aega ,,Postimehe" toimetuse liikmeks ning tegutses hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana. Alates aastast 1906 elas ja töötas Anna Haava
Franzdorfiga) · 1944 põgenes Saksamaale · 1949 emigreerus USAsse · 1951 suri New Yorgis Long Islandil · Kuulus "Siuru" ja korp! Sakala · Pani aluse Ülemaailmsele Eesti Kirjanduse Seltsile · Henrik Visnapuu nimeline kirjandusfondi auhind Esimene loominguperiood · Esimesed värsid 1908. a · Sümbolistlikud ja futuristlikud katsed · Nooruslüürika kolm peamist aineala: · Armastus · Kaasinimene · Jumal Armastusluule · Jõulised ja küllaldased tundeseisundid Nooruklikkud tundeelamused Ärkavaid mehelikke vaiste Pohmeluslikku kiretüdimust Nukrameelset loobumist · Silmapaistvamad saavutused: Lüüriline armastusromaan 10st kirjast Ingile Ajaluule · Talihari" · Ekspressionistlik stiil "Manitsus pühitsusele" ja "Meie aeg" · Keelemuusika ja liialdavad poeetilised kordused · Hoiak isaamaaline ("Kodumaa laul") Luulestiil
aastatel, kus silmapaistvamateks olid Friedrich Barbarossa, Richard I Lõvisüda ja Phelippe II Augustus. Neljandal retkel aastatel 1202- 1204 vallutati Konstatinoopol. 1212.aastal toimus laste ristisõda, kuna usuti, et lapsed on puhta hingega, kuid vastased tapsid 50 000 last külmalt. Kujutlus ideaalsest rüütlist leidis suurepärase kajastuse ülimalt armastatud rüütlikirjanduses. Rüütlikirjanduses eristuvad kolm põhilist zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte teemad ammutati traditsioonilistest mütoloogiast ja reaaalsest ajaloolistest sündmustest. Ka rüütliromaanide temaatika ammutati enamasti muistsetest pärimustest. Keskaegne armastusluule väljendas kõige eredamalt rüütlikultuuris sügavalt juurdunud daamilikust. Armastusluule kajastas rüütlite vankumatut armastust oma truule väljavalitule. Kuid rüütlikirjandus näitab armastuseski mõneti ebareaalset idealpilti.
kättemaksu. Ka rüütliromaanide temaatika ammutati enamasti muistsetest pärimustest. Romaanid olid algselt luulevormis.Nende keskne kangelane oli kuningas Artur keda kujutati ideaalse kuningana ja keda ümbritsesid täiuslikud kaaslased ehk kasteist ümarlauarüütlit. Lugude pealiin oli sama: rüütlid käisid seiklus retkedel, kus tuli tappa lohesid, saada jagu halbadest rüütlitest ja päästa aadlidaame. Arturi abikaasat kujutati universaalse südamedaamina. Keskaegne armastusluule väljendab kõige eredamalt daamikultust. Lõuna-Prantsusmaal nim. Poeete ja laulikuid trubaduurideks. Nende looming oli mitmekülgne: lisaks armastuslauludele lõid nad ka rüütliromaane. Rüütel pidi olema vankumatult truu oma südamdaamile.
Poeem kui zanr dramatiseerub. Ta lõi värssromaani jaoks olulise värsistusega riimiskeemi. 4)Lermontov: Esitatakse loomingus kahte perioodi- varane noorukiea luule ning küpse loomingu periood.Varasem looming on tugevasti mõjutatud kirjanduslike eeskujude poolt. Teistelt autoritelt omandab tihti valmiskujundeid,... Tema luule keel on traditsiooniline. Noorusluule seostub väga oluliselt konkreetse filosoofia probleemidega nagu moraal, headus, kurjus ja tahtevabadus. Varasem armastusluule on sügavalt autobiograafiline, kindlate adressaatidega, moodustades lüürilise tsüklieid. Armastusluule eripäraks- mõtiskleb armastustunde, armastusmälestuse üle. Lermontovi loomingus omadas vene romantiline poeem uued jooned. Küpse loomingu perioodil Lermontovi romantiliste poeemide moraalsete väärtuste skaala osutu paradoksaalselt ümberpööratuks. Lermontovi lüüriline mina jääb ka hilisemas luules rändajaks, kodutuks ja
Osales Vabadussõjas Looming Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920) Äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega Esimene loominguperiood Esimesed värsid 1908.aastal Nooruslüürika kolm peamist teemat olid: armastus, kaasinimene ning jumal Sümbolistlikud ja futuristlikud Teine loominguperiood Isamaaluule Armastusluule Mõtteluule Poliitiline võitlusluule Visnapuu luulestiil Luule on viisirikas Lõunaeestilised murdekujud Poeetilised vabaduse Liialdavad poeetilised kordused Tema hoiak on isamaaline Armastusluule Luuletaja kasutab naisenimesid (Maria, Ene, Alaea, Ing) Üks tema silmapaistvamaid saavutusi on lüüriline armastusromaan 10-st kirjast Ingile Tema armastusluulest eristuvad küllaldased ja jõulised tundeseisundid Nooruklikudtundeelamused Ärkavaid mehelikke vaiste
Turniirid Sageli oli rahu aeg ja oli vajadus enda oskusi näidata. Duell kahe rüütli vahel. Inimestele meeldis säärane meelelahutus. Kirik taunis turniiride korraldamist, eriti suure ohvrite arvu pärast. Abielu Abiellujate isiklikud tunded polnud olulised, eesmärgiks oli soetada seaduslikke järglasi ja luua liite perekondade vahel. Pruudiga kaasnes ka kaasavara, mida ajati sageli just kõige rohkem taga. Rüütlikirjandus Kangelaseepos, rüütliromaan, armastusluule. Tõsteti esile olulisemaid rüütli voorusi: vaprus, suuremeelsus, ustavus jne... Prantsuse eepos "Rolandi laul": Põhineb tõestisündinud sündmustel Karl Suure sõjaväe ja moslemite vaheline sõda. Karl Suure vasall krahv Roland hukkub. Pärast seda maksab kuningas kätte. Kuningas Artur: Valitses Inglismaal ilmselt Suure rahvasterändamise perioodil. Kujutati ideaalse kuningana. 12 sama täiuslikku ümarlauarüütlit. Püga Graali otsimine.
andis osalemine võimaluse võita aadlineidude tähelepanu. Turniiridesse suhtuti kaheti - oli pooldajaid, kes käisid vaatamas ja kaasa elamas, samas kirik aga suhtus taunivalt, põhjendades, et see õhutab mõttetule verevalamisele ja tõmbab eemale võitlusest ristiusu eest. Rüütlikultuurist ei puudunud ka kangelaseeposed, rüütliromaanid ja armastusluule. Jutustustes kujutati ideaalset rüütlit, kes oli osav lahingutes, ustav oma senjöörile ning truu oma südamedaami vastu. Armastusluule väljendas kõige enam sel ajal juurdunud daamikultust. Neid kirjutasid poeedid ning muusikud ehk trubaduurid. Kõrgkeskaega võib siiski pidada rüütlite kuldajaks. Nad on üheks iseloomulikumaks tunnusteks sel perioodil. Paljud tänapäeva mehed võiksid õppida neilt seda vaprust ning kombekust. Rüütlikultuuri ei tohiks unustada, sest sellist ajastut enam arvatavasti ei tule.
Pärast ühiseid klaarimisi ja selgitusi lahkusid H. Visnapuu ja A. Gailit. Asemele võeti August Alle, Johannes Barbarus Kuid ka see ei päästnud "Siurut". 1920. aastal lõppes rühmituse tegevus ametlikult "Siuru" tähtsus Muutsid kirjanduse populaarseks. Suurendati lugejate kirjandushuvi. Lüürika tõusis taas juhtivaks põhiliigiks. Siurulaste elujanuline looming oli kontrastiks aja raskustele. "Siurust" kasvasid välja eesti kirjanduse juhtnimed. "Siuru" viis armastusluule uuele stiilitasandile. Oma loomingus pöörduti maiste rõõmude ja ihade poole. August Gailit ehk Ge (1890 1960) Novelist Romaanikirjanik Följetonist Üks "Siuru" loojaid Teosed Följetonikogu ,,Klounid ja faunid" (1919) Följeton ,,Sinises tualetis daam" ,,Saatana karusell" (1917) ,,Rändavad rüütlid" (1919) ,,August Gailiti surm" (1919) Loomingu omapära Eemaldumine tavalisest realismist Dramaatilisus ja dünaamika
"Linnutee. Rännuraamat" sisaldavad mälestuspilte, koduigatsusluulet ja poliitilist värsspublitsistikat. Loomingule iseloomulikud jooned · Ta annab kirgliku subjektiivse hinnangu sellele, mida ta näeb ja mille keskel elab. · Tema luuletustes kõneleb lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga, ülevate tunnetega ja hävitavate tumedate tungidega. · Isamaaluulele on iseloomulik luuletaja emotsionaalne, väga isiklik suhe kodumaaga. · Tema armastusluule üks osa esitab jumaldavat armastajat, naiste harrast imetlejat ja teine pool väljendab luuletaja põlgust naiste kui paheliste olendite vastu. · Armastus, üksindus ja kaotatud kodumaa inspireerisid Visnapuud sõnastama oma tundeid tihedas ja sisendusjõulises värsis. · Luuletaja äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega (futuristlik luuletus "Vaaraoni tütar"). · Noore Visnapuu luule põhilaad on
Suits, Enno, Tuglas, Siuru, Tarapita 1. Gustav Suits pärit Tartumaalt luuletaja, kultuuri tegelane, rühmituse ,,Noor Eesti vaimne juht. Õppis Helsingi ülikoolis, töötas professorina Tartu Ülikoolis. Seoses NSVL tulekuga lahkus Stockholmi. Esimene luulekogu ,,Elu tuli" romantiline täis võitlusvaimu, armastusluulet. Teemadeks nooruse ülistamine, kutsus inimesi üles vabaduse eest võitlema. Armastusluule samuti jõuline, armastus võidab kõik. ,,Tuulemaa" pessimistlikum, jaguneb aastaaegadeks. Mure kodumaa pärast mida kujutab allasurutud tuulise maana, pettunud, et ideaale, unistuse ei õnnestu ellu viia. Inimesed omakasupüüdlikud, silmakirjalikkus. Ilmus ,,Kerkokell", tartu murdes, pühendatud hiljuti surnud emale. Kevades, suves rohkem armastusluulet, kujutatakse kirge, ekstaasi, armastus hääbub. ,,Kõik on kokku unenägu"
kus punast tülli laotand akendelle ning purpurrätiku mu õlgadelle päev loojenev, nii kaunilt kustumas. Kui verev roosikimp veel hõõgumas ta taevas suurem õde lilledelle, kes armust haiged. Aldis lõhnadelle, ma trepi vanal astmel istumas. Siin pudruneva halli kivi praos nõrk kummel argsi valgeid õisi ajab ja kressid rohu niiskenevas vaos kui leegid üleroomlevad mu kingi, ent põõsalt, peenralt lõhnu, lõhnu sajab, see meeli uimastab kui õndsus mingi. 1.Teema: loodusluule, armastusluule. 2.Kokkuvõte: Kirjeldab ümbritsevat terrassi. Räägib, kui ilus ja hea kõik ümbritsev on. Kirjeldab lilli , nt." nõrk kummel argsi valgeid õisi ajab" 3. Analüüs: 1 värss, 14 värsirida, alguses aabb , hiljem abab, isikustamine: roosikimp hõõgumas, lõhnu sajab. Epiteet: verev roosikimp. On siiski kurb (1917) On siiski kurb, et pärib surm selle südame, selle südame, täis joobumispuhke, täis soovide sinisädelust kuid ometi loobumisuhke.
käsitleti kõrg-keskaegsete ettekujutuste järgi. Romaanid ise olid algselt luulevormis. Nende keskne kangelane Britt Kuningas Artur oli tõenäoliselt Suure rahvasterändamise perioodil tegutsenud valitseja. Rüütliromaanide tegelasena polnud tal aga oma prototüübiga mitte midagi ühist peale nime. Arturit kujutati ideaalse kuningana, keda ümbritsesid samavõrd täiuslikud kaaslased kaksteist ümarlauarüütlit. Keskaegne armastusluule väljendas vahest kõige eredamalt rüütlikultuuris sügavalt juurdunud daamikultust. Lõuna-Prantsusmaal nimetati poeete ja laulikuid trubaduurideks, mujal olid käibel teised terminid. Trubaduuride looming oli mitmekülgne: lisaks armastuslauludele lõid nad ka rüütliromaane. Mõlemas zanris rõhutati tugevalt daamikultust. Rüütel pidi olema vankumatult truu oma väljavalitule, keda kirglikult ihaldas ja ennastohverdavalt teenis, kuid kes armastajale sageli kättesaamatuks jäi
asus kindluselamu ning mida piirasid eelkindlused. On tore, et rikkamad rüütlid ehitasid suuri linnuseid, kuna tänu nende säilimisele oleme saanud informatsiooni keskajast. Kujutlus ideaalsest rüütlist leidis kajastuse keskajal armastatud rüütlikirjanduses. Tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi, lisaks ülistati rüütli truud armastust. Eristusid kolm põhilist zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte teemad saadi traditsioonilisest mütoloogiast ja reaalsestest ajaloolistest sündmustest. Rüütliromaanide temaatika ammutati muistsetest pärimustest. Algselt olid need luulevormis. Armastusluule väljendas rüütlikultuuris juurdunud daamikultust. Leian, et rüütlikirjanduse varajane tekkimine on üks aspekt, tänu millele tekkisid uued riimi- ja stroofistruktuurid ning värsimõõdud. Rüütlieetika tähendas seisuseuhkust, truudust ja ustavust oma senjöörile
Rüütlikultuur Elukutselised sõjamehed ühiskonna kaitsmine Lääne-Euroopa 10.-11.sajand Feodaalhierarhia madalaim aste 12.-13.sajandil päritav suletud seisus Linnused Kindlustatud elamud ehk linnused Puust 11.sajandil kivist Rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse Kõige enam levinud tornlinnused Suuremaid linnuseid piiras ringmüür või vallikraav relvastus Ründevarustus Kaitsevarustus § Mõõgad § Kaitserüü § Odad § Kiiver § Vibud § Kilp § Tulirelvad § Ammud § Bilda turniirid Organiseeritud sõjamängud ehk turniirid Kuulsaim turniirisangar: prantsuse rüütel Guillaume le Marechal Kestsid kolm päeva:ratsa,jalgsi,grupikaupa Nürid relvad rüütlikirjandus Kangelaseeposed ,,Rolandi laul" ,,Nibelungide laul" Rüütliromaan Kuningas Artur Guenevere Armastus...
Marie Underi tähtsus Marie Under oli 20. saj olulisemaid Eesti luuletajaid. Ta tegeles kirjatööga enam kui pool sajandit. Tema luule muutis Eesti luulemaastikku ja eestlasi. Noorena oli Underi põhiteema loodus- ja armastusluule. Ta kirjutas õnnelikust armastusest ja rõõmudest, mis mõjusid selle aja inimestele ehmatavana, kuna nii avameelselt polnud keegi varem kirjutanud. Luuletaja ei kirjeldanud lihtsalt looduspilti vaid pani sinna sisse ma tunded ja meeleolu, mida varem polnud Eestis tehtud. Hilisemas perioodis lisandus repertuaari ka õnneotsingud ning moraalsed probleemid, kuid loodusluule jääb siiski tähtsale kohale terve karjääri jooksul
sisaldav "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" (1977). 1990. aastatel jätkas Ellen Niit peamiselt luuletajana. Olulisemaks selle loominguperioodi figuuriks kujunes Krõll. Aastal 1993 ilmus "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta", järgmisel aastal "Krõlli värviraamat" ning "Krõll ja igasugused hääled". Aastal 1999 ilmus "Krõlli pannkoogitegu". 3 Armastusluule Ellen Niidu armastusluule ei ole rõhutatult erootiline ega kantud traagilistest vastuoludest. Luuletaja väärtustab inimlikku lähedust, soojust, perekonnaõnne. Väga tähtis on kodu. Selle kaudu jõuab luuletaja kodumaa juurde, mis on tema hilisemate luulekogude tähtsamaid teemasid. Luuletustes "See maa", "Otsida iseend" ja teistes väljendub luuletaja ja kodumaa isiklik, lähedane suhe. Ellen Niidul puudub rollilüürika, tema luuletuste "mina" on ikka autor ise luuletaja, naine, ema
40' võimuvahetuseni. Loitsumine) Tuumik- Betti alver, H.Talvik) K. Merilaas-A.sang) Uku Masing, B.Kangro,M.Raud,P Viiding. Ignoreerisid sots tellimusi, suhtumine võimu oli põlglik, vaimu aristokraadid,Teema- vabadus, ilu, kunst, vormi täius oli oluline, puhas luule keel. Palju allegooriat, ridade vahelepeidetud, palju vihjeid maailma kultuuriloo sündmustele, vastuoluline rühmitus. VISNAPUU- vastuoluline autor,alustab siuru raames, ilmub esikkogu"amores" impressionistlik armastusluule, keskendub tundemaailmale,palju autobiograafiat, igatsus! Vormiliselt toob palju uuenduslikku, teises pooles on vastuolulisus selgelt näha,"kaks algust" tema loomingus elab ingel ühes majas saatanaga. ,,Jumalaga Ene" musikaalne kogu, tundub et ta otsib absoluutset täiuslikkust, nukker romantika+absoluudi ihaldus,räiged toonid." Talihari" ,,hõbedased kuljused" ja ,,käoorvik"armastusluule+ ühiskonnakriitika.selgelt näha enda sisemine
Keskaeg Ristiusk on üles ehitatud mõttele, et eksisteerib vaid üks jumal Jehoova. Seisused: Vaimulikud Feodaalid (rüütlid) Rüütliks saamine: rüütlil pidi olema kohane kasvatus ja sõjaline treening. Alustas 7-aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperes, kus ta õppis käitumist. 15-aastaselt sai temast kannupoiss rüütli relvakandja ja saatja, ning õppis ise ka võitlusvõtteid. Umbes 20-aastasel sai temast rüütel. Tseremoonial pidi ta eelmise öö veetma palvetades ja oma relvi valvates. Tseremoonial pidi lausuma tõotuse ning talle löödi mõõgaga lapiti pähe. Pidi olema aadliperekonnast pärit ning vanemad seaduslikus abielus. Relvastus: peamised ründerelvad olid piik ja mõõk, amb, pikkvibu. Kaitserelvastus tugevnes võeti kasutusele kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Hiljem hakati kandma rõngassärki, kiivrit, kilpi. Ajaviide: pidustused, ballid. Päeval käidi jahil, peeti turniire. Elamu: Linnused. Ehitati kiviehitisi. Linnuste suuru...
Jürgen Rooste Jürgen Rooste Sündinud 31. juulil 1979 Lõpetas Tallinna Reaalkooli 1997. aastal Tallinna Pedagoogiaülikool 1997-2004 Ajalehe Sirp kirjandus-ja tegevtoimetaja 2002- 2007 Eesti Instituudi juhataja 2007-2008 Eesti Kirjaniku Liidu projektijuht Ajalehe Sirp netiväljaande toimetaja Aitab ETV-l teha luulesaadet Luule Rooste luule on rikastatud lausekujundite ja kõnekujunditega Lause ja kõnekujundid on meisterlikkusega käsitletud Ta kirjutab põhiliselt vabavärsiliselt kuidas tappa laulurästikut esialgu tundub see lihtne aja aga laulurästik välja vihma ja külma kätte laulurästik jääb vihma imetlema tõmbab paar õllet naha vahele ja laulud kõlavad veel valjemini nõnda laulab ta end uksest sisse kamina ette kerra ja sisiseb ja sosiseb ja sõnub ja manab ja ütleb ümber mitut moodi mida ta tunneb rahvas ja riigis õlus ja elus une...
• Ema Inna Erazmovna Strogova • Esivanem khaan Ahmat – pseudonüüm Ahmatova • I abielu luuletaja Nikolai Gumiljoviga (1910), poeg Lev, 1918 lahutus II - Vladimir Šileikoga III – Nikolai Puniniga Haridus • Marija gümnaasium Tsarskoje Selos • Funduklejevi gümnaasium Krimmis • Õppis õigusteadust (õigusajalugu, ladina keel) • Peterburgi naasmisel õppis kirjanduslugu Looming • 1912 - "Õhtu“ – armastusluule, “Laul viimsest kohtumisest” • 1914 - "Palvehelmed“, luuletused A. Blokile • 1917 - "Valge parv" • 1921 - "Teeleht" • 1922 - "Anno Domini MCMXXI" • 1940 - "Kuuest raamatust" • 1958, 1961 - "Luuletused" • 1965 - "Aja jooks" • 1967 - "Reekviem" – Stalini vastu • 1976 - "Luuletused ja proosa" • 1976) - "Luuletused ja poeemid" • Ahmatova luuletusi võrreldakse Marie Underi omadega • Sügavatundeline, külm, vaoshoitud luulekeel, luules esineb
Raamatukujunduse tähtsustamine, eesti kirjanike tõlkimine soome keelde. Siuru: -1917-1919, tekkis EV -liikmed:Gailit(prosaist), under(luuletaja), semper, tuglas, adson, visnapuu. Kaastöölisteks kunstnikud koort,vabbe ja triik. -pöörasid vormile suurt tähelepanu, liikmed on oma loomingulise tee algul, ilmuvad esikkogud, teevad palju reklaami, loovad skandaale, suhtusid pilklikult tõusikutesse. Põhimõtteks ärritada kodanlast. -väärtus: armastusluule viimine uuele tasemele, muutis kirjanduse populaarseks, sai välja anda rahapuuduse tõttu seisma jäänud teoseid, edendas raamatukunsti, murdeluule, kasutas uuenduslikku keelt, tõstis eesti luule uutesse kõrgustesse. Ekspressionism: 20 saj alguse kirjandus-ja kunstivool, ühendas kirjanikke, kes protestisid inimest ahistava poliitilise korra vastu, kuid kelle protest oli ühendatud utoopiaga
pärast Laura surma valitseb aga lauludes meeleheide ning kurbus, mis aja jooksul kirgastub. Kuigi Petrarca oli tugevasti trubaduuride luule ja uue maheda stiili luuletajate mõju all, pole armastatu talle mingi 'ingel-naine' (donna angelicata), vaid kehastab juba renessansiaja maise naise eluideaali ja humanistlikke voorusi, nagu näiteks kuulsust, mida sümboliseerib Laura nimigi, tuletatud sõnast lauro (loorber). Armastusluule biograafiline tõlgendamine on üsna levinud tegelikult pole teada, kas kõnealust Laurat olemas oligi. Boccaccio, Petrarca esimese elulookirjutaja järgi kujutas Laura endast vaid poeetilist allegooriat. ,,Laulude raamat" sisaldab 317 sonetti, 29 kantsooni, lisaks madrigale, sekstiine ja muid tollase lüürika liike. Sonett Itaalia ehk Petrarca sonett koosneb kahest katräänist ja kahest tertsetist (4+4+3+3).
· 1868-1870 3 isamaakõnet · 1874 Kurgja näidistalu · 1878 "Sakala" Jakob Hurt · 1870 Eesti Aleksandkikooli president · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1888 üleskutse rahvaluule kogumisele · "Vana kannel" Ärkamisaja luule · F.R.Kreuzwald 1803-1882 "Kalevipoeg" · C.R.Jakobson 1841-1882 "Linnutaja laulud" · J.V.Jannsen 1819-1890 "Mu isamaa mu õnn ja rõõm" · L.Koidula 1843-1886 isamaaluule · A. Haava 1864-1957 armastusluule Ärkamisaja proosa · Kreutzwald 1803-1882 rahvajutud · Bornhöhe 1862-1923 ajaloolised jutud · Jannsen 1819-1890 külajutud · Koidula 1843-1886 realistlikud külajutud · Haava 1864-1957 jutud lapsepõlvekodust Ärkamisaja näidendid · Koidula 1843-1886 "Saaremaa onupoeg" "Kosjakased" "Säärane mulk" · Jakobson 1841-1882 "Arthur ja Anna" · Jannsen 1819-1890 "Pärmi Jaagu unenägu"
Lähevad elama Venemaale. 1906 tulevad tagasi Eestisse. 1917 liitub ,,Siuruga". Tutvub Adsoniga, kellega ta 1924 abiellub. 1933 asuvad elama Nõmmele. Under tegeleb vabakutselise luuletajana ja tõlkijana. Emigreerub 1944 septembris Rootsi. 1945-1953 töötas Dvottinghami muuseumis arhiivitöötajana. Suri 1980, maeti Stockholmi metsakalmistule. Underi looming jaguneb kolme perioodi. a) Siuru - 1917 esikkogu ,,Sonetid", 1918 ,,Eelõitseng", 1918 ,,Sinine puri" - valdavalt loodus-ja armastusluule, luule on julgelt avameelne meeleilnem sensuaalne, kujunditele on iseloomulik intensiivsus ja hämmastava aistilisus. b) "Tarapita" 1920 ,,Verivalla", 1923 ,,Pärisosa" - Meeleolult haakuv kogu ülejäänud Eesti ajaluulega, palju ülekohatud hävingut, ja kaose pilte, mis on seotud lõppenud sõjaga, stiililt on luule appihüüdev ja moralisseriv. c) Kõrgperiood 1927 ,,Hääl varjust", 1927 ,,Rõõm ühest ilusast päevast", 1929
ja tegevtoimetajana. Märtsist 2007 kuni 2008. aastani oli ta Eesti Instituudi juhataja Soomes. Praegusel hetkel tegutseb Eesti Kirjanike Liidus projektijuhina, toimetab ajalehe Sirp netiväljaannet ja aitab ETV-l teha luulesaadet. ‘ JÜRGENI LOOMINGU PÕHITEEMAD JA STIIL Rooste luule põhiteemadeks on laiemas laastus ühiskond, Tallinn, armastusluule, alkohol, naised ja ilu, aga mitte sisemine ilu, vaid rousseau'likk puhtus. Teda poeetilise hääle põhitämbriks on lüüriline sotsiaalsus. Ise on ta sotsiaalne luuletaja. Tema stiil on kärarikkalt kõikjalolev, maniakaalselt impulsiivne ning demonstratiivselt häbitundetu. ROOSTE KEELEKASUTUS JA VORMIKASUTUS Rooste luule on rikastatud lausekujundite ja kõnekujunditega. Lause- ja kõnekujundid on peaaegu kõik, kas vähemal
Kas võib leida seost keskaegse rüütlilaulude ja tänapäeva armastuslaulude vahel? Keskaegsetel rüütlilauludel on kindlasti seos tänapäeva armastuslauludega. Mõlema laulu eesmärk on sama-edastada kuulajale laulu sisu. Kuid arvan, et rohkem on siiski erinevusi kui seoseid. Keskaegsed rüütlilaulud on väga melanhoolsed, üldjuhul sõnad puuduvad ning muusika on väga sujuv. Tänapäeval on samamoodi- laulud on pigeb kurvema alatooniga, kuid sõnum kuulajale on palju paremini edastatud sönadega. Läbi mitme sajandi on armastuslaulud rikastunud erinevate nüanssidega ning samas on ka armastusluule muutunud keskajaga võrreldes. Armastuslaule võid kirjutada kõigile ja kõigele-emale, isale, koerale, kassile, armsamale, vihavaenlasele, toolile, kivile jne. Kuid keskajal kirjutati enamasti vaimulikku luulet. Rüütlilaulikud esidasid väga erinevaid seisusi. Nende hulgas olid kuningad, kõrg- ja alamaadleid, kleerikuid ja linnakoda...
pahameelt varjamata poliitikuid, petistest kaubitsejaid ja sageli ka Caesarit ennast. Catulluse luule eeskujuks oli hellenismiajastu luule. Erinevalt varasematest suurtest luuletajatest ei keskendunud ta enam iidsetele jumalatele ja kangelastele, vaid rõhutas igapäevasemaid sündmusi. Tema luuletused olid innovatiivsed, paljude arvates isegi pinnapealsed ja naiivsed, kuid panid suuremat rõhku sõnakunstile ja ülesehitusele. Paljudes palades ka humoorikat alatooni. Kesksel kohal olev armastusluule on emotsionaalne ja kirglik. Catullus ülistab armastust ja seab selle tunde olulisele kohale elus. Luule iseloom areneb ühes taktis tema suhtega Lesbosega. Esmalt on see rõõmsameelne, lausa eufooriline, millele järgnevad pinge, kibestus ja pettumus. Kõik see kajastub ka tema luules. Tema toob välja luules uue tunde, mida enne ei ole kasutatud nn ,,vihane armastus". Näiteks: Põlgus ja arm minus keeb. ,,Aga miks?" sa ehk uurida katsud. Ei, ma ei tea, kuid nii tunnen ja tapab mind piin.
rütm. Guillaume de Machaut (1300-1377). ( oli töös 1. Real) 4. Kirjelda Madalmaade koolkonda Häälte sarnasus ja pehme kooskõla, ühised meloodiakujundid. (oli töös 2. Real) 5. Nimeta 15.-16. Sajandi olulisemad muusikazanrid ja iseloomusta neid lühidalt. Sansoon-pr keelne ilmalik polüfooniline laul, Frottola-lihtsas vormis salmilaul, millel on tihti ka refrään, Villanella-laul, mis matkib lihtsat rahvamuusikastiili, Balleta, Motett, Madrigal-tõsine armastusluule. 6. Kirjelda luteri koraali Saksa protestantlik kirikulaul. Igas salmis korduv viis ja stroofiline värsstekst. 7. Nimeta renessansiajastu pille Orel, klavessiin, klavikord, plokkflööt, pommer, dulcian, krummhorn, trompet, tsink, viola. 8. Mis iseloomustab barokiajastu vokaalmuusikat? - (oli töös 1. Real) 9. Seleta mõistet monoodia? Ühehäälne meloodia, millega käib tavaliselt kaasas ka harmooniasaade. 10. Seleta mõistet basso continuo
"Jah" ütledes "ei" mõtlema. Mis teine tahab peab tegema. Peab ahelaid kandma ja tänama. Peab kandma lõpmata palju veel. Peab tundma kuidas tal murdub meel. Peab kummardama kulla eel. Peab nuttes naeratama veel. Ja kes ei taha ei meelita ta. Ei taha, ei taha, ei tahagi ta. Vaid külmalt elugi pakub ka. Tal enesel katsutaks meeldida. Kuid jääb ta nüüdki veel muutmata. Ta tõearmastus puutmata. Üks peab nüüd kahest sündima. Ta peab tõusma ehk langema. 4. armastusluule Väikseim osa L loomingust. Tundehellad, igatsuslikud. Suuresti suunatud Liisa Goldingule, aga ka emale. Toetuvad enamuses haiguseelsetele elamustele, esitlevad armastatut päikese- ja kullasäras. Väga kujundlikud, eriti palju esineb kordusi. "Sa tulid" võrdleb armastatut ja tema naeratust päikesega, helgus, valgus "Üks suu" emast, vanaduse ilust
saksa keeles. · 1862. aastal lõpetas TÜ Abistas isa "Perno Postimehe" ja "Tartu Postimehe" juures. Abielu · 1873. aastal abiellus Eduard Michelsoniga Kroonlinnas. · Nad said kolm last Hedda, Anna, Hansu. Koidula surm · Lydia Koidula suri aastal 1886 vähki. · Maeti Kroonlinna · 1946. aastal ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule. Põhilised luuleteemad · Isamaaluule · Loodusluule · Armastusluule · Mõtteluule Lydia Koidula luuletused Ema süda Kadunud Üks paigake siin ilmas on Küla vainul väike oja voolab, kus varjul truudus, arm ja õnn. tihe pärnapuu ta kaldal seisab Kõik mis nii harv siin ilma pääl seal ma tihti seisin sinuga. on pelgupaiga leidnud sääl. Kõneldes küll näitas latv end väänvat, Kõik mis nii harv siin ilma pääl kõnet näitsid lained kohisevat --
Juhan Liiv „Rukkivihud rehe all“ Mina lugesin Juhan Liivi luulekogu „Rukkivihud rehe all“, mis on ilmunud 1964. aastal. Selle luulekogu koostas Paul Rummo. Selles luulekogus on 43 luuletust. Juhan Liivi luuletusi võib jaotada: Loodusluule – Juhan Liiv on kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning luule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. J. Liiv vaatles looduse pisiasju, ta kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. „ Üks märtsihommik udune,“ „Tulen, tulen,“ „Külm,“ „Kevade lähenemine“ Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, millest ta ka kirjutas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi – eks sügis olegi ju mitmepalgeline: kord puistab üle kullase lehesajuga, kord hukutab oma salaka...
sajandini, renessansi rüütliromaan läheb üle proosaks. (Värsse oli hea pähe õppida, aga kuna leiutati trükikunst, polnud seda enam vaja.n18. sajandil kirjutatakse värssides veel draamad, hiljem on näidendidki proosas). Trubaduuride luule tekkis 12. sajandil Provence´s Lõuna-Prantsusmaal. Toimus õitseng, lüürikapuhang Laulikud leiutasid mitmeid luulevorme, täiustasid neid. Nende kujutlusis peegeldas kunstitäius tundetäius. On teada autoreid. Valdavalt armastusluule. On olemas helgem ja hämar stiil(keerulised värsivormid ja riimiskeemid)/ ,,tume" ja ,,selge " stiil. Tume stiil tekkis vastukaaluks selgele stiilile mitmemõttelisus, haruldased värsivormid. Tollal olid teatud vormid rangelt seotud kaanoniga st teatud vormil teatud sisu.
Kuulus aadli suguvõssa. Ema suri, kui oli 2-aastane, põhikasvatajaks sai vanaema, keda kõrgseltskond hindas. Vanaema oli rikas daam. Lermontov harjunud heaolu ja hüvedega. Teda sallitakse vaid vanaema pärast. Lermontov saab sõjaväelise hariduse, ta on sõjaväeteenistuses. Sunnitud mitu korda paguluses olema. Peterburist saadetakse ära loomingi pärast. Kõige suuremat pahandust toob ,,Poeedi surm". Sureb duellil Looming algab luulega, temaatiliselt jaguneb kolmeks: armastusluule, filosoofilised värsid, ühiskonnakriitiline luule. Armastusluule: siiras, otsekohene, inimtunded seotud loodusega. Filosoofiline: toimub inimeksistensi üle arutamine, hea ja kurja vastandamine. Lermontovi huvitab surmateema. Ühiskonnakriitiline: eetikaprobleemid, inimkriitika, väga kriitiline oma põlvkonna suhtes. Loomingu läbivaks teemaks on armastus, au ja vabadus. Lermontov räägib elust nii nagu see tegelikult on. Lermontovi poeemid Põhiteemad on au ja vabadus. ,,Jooksik"
1924.a asutas Akadeemilise Kirjandusühingu 20.saj moodsa luule rajaja, "Noor-Eesti" asutaja, viis uuele arenguastmele eesti kirjandusteaduse; luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane; 1.luuletus "Vesiroosid" 1899, kirjanduslikud vihikud "Kiired", 1.luuleraamat "Elu tuli" 1905(ajastu tähtteos, mis väljendas jõulistes sümbolites noore põlvkonna romantilisi vabadusvaateid), 1913 kogu "Tuulemaa", "Kõik on kokku unenägu"; armastusluule valikkogu "Ohvrisuits"; 2 esseekogu; kirjandusloolisi ülevaateid ja rohkesti kompatseid lühiuurimusi eesti ja väliskirjandusest Ernst Enno(1875-1934) Õppis vallakoolis, Hugo Treffneri gümnaasiumis, Tartu Reaalkoolis, Riia Polütehnilises Instituudis. Võttis osa Rõngu kirjandusliku ringi tegevuset. Töötas ka Postimehe toimetuses, et õpingute jaoks Riias raha teenida, 1906 läks kodutalle Soosaarele, 1919 elas Haapsalus. 1909 1
Kordamine. Seisused ja seisuste kogud; rüütlid, aadlikud, talupojad; keskaegne linn ja kaubandus; rüütli-, talurahva- ja linnakultuur 1. Uuendused põllumajanduses kõrgkeskajal. Uuenduste tulemused/tagajärejd. 11. sajandil leidsid põllumajanduses aset mitmed uuendused: a) kasutusele võeti ratasader b) Rongide leiutamine, mille tulemusena sai rakendada härja asemel hobuse. c) Üleminek 3 väljasüsteemile. Suurvili, taluvili, kesa. d) laienes vesiveskite leiutamine, juurde tulid tuuleveskid. Tagajärjed: inimestel oli rohkem süüa. Paranesid inimeste toiduolud, mis muutsid inimesed haigustele vähem vastuvõtlikumaks ja rahvaarv maailmas suurenes. Võeti kasutusele järjest rohkem maid. Paljud inimesed siirdusid linnadesse, mis tõi kaasa linnade kasvu. 2. Rüütliks saamine Kõiki feodaale ühendas kuulumine sõjamehe s...
Antiikkirjandus- Vana-Kreeka/Rooma kirjandus 8 saj eKr-5 saj pKr Andropomorfsed-jumalad kes võtavad kuju mida vaja Müüt-jutustus maailma loomisest Mütoloogia- müütide kogum Jumalad toitusid ambroosiast ja nektarist Antiikmaailmale omased muusad- Kleio- ajaloo muusa Urania- astronoomia Melpomene-tragöödia Thaleia-komöödia Terpsichore-tanstu Kalliope-eepiline luule Erato-armastusluule Polyhymneia- jumalatele määratud laulude muusa Euterpe-lüürika Antiikeepos- Ilias ja Odüsseia autor Homeros. Ilias räägib Trooja sõja 50 päevast Odüsseia räägib rännakutest peale Trooja sõda. Theatron-vaatamiskoht Skenee-orkestra taga paiknev ehitis Orkestra-ringi kujuline väljak Proskeenion-skenee taga paiknev riietumiskoht Altar-jumalate kummardamise koht Komöödias kadus koor, laulmine tuli asemele Tragöödias oli dialoog. V-K teater- rajatud mäenõlvale, 2-3 näitleja,kooril oluline roll,templi lähedal, amfiteatrid, dialoog näitleja ja koori vahel. V-R teate...
Juhan Liiv 30. aprill 1864 Alatskivi 1. detsember 1913 Kavastu-Koosa Pärisnimi oli Johannes Liiv. Sündis Peipsi ääres Riidma külas ja kuulus Alatskivi mõisa alla. Sündis vaesesse paljulapselisse perekonda. Sündis saunas, samal ajal kui isa oli metsas. Kui isale teatati, ei meeldinud talle, et oli poja saanud. Pere seitsmest lapsest noorimat Juhanit mäletati kui põdura tervisega ja üksildusse kalduvat poissi. Suviseid karjaspoisiks olemisi on ta ise meenutanud kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Talviti käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, kus õppis vaheaegadega 1884. aastani. Hiljem sai Keedavere kihelkonnakooli, kus oli raskeim aine matemaatika ja soovis saada muusikuks. Edasi läks Väike-Maarja kihelkonnakooli, kuhu läks abiõpetajaks oma vennale Jakob Liivile. Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvi...
SIURU Loodi 17.mail 1917. aastal Iseloomustus ·luuletajad on emotsionaalsemad ja müstilisemad kui varasemad autorid ·proosasse tuleb koos nendega katastroofi pilte ja fantastikat. Proosas on tihti valdavaks tige ja irvitav iroonia ·pilkav suhtumine tõusikutesse Liikmed, toetajad Moto sõnum Saavutused Visnapuu; Tähtis oli oma loova vaimu ·Gailit avaldas "Sinises tualetis Under; avaldamise võimalus. Ei nõutud daam" Adson; publikult tähelepanu, sest loodi ·taastati maailmasõja aastail Tuglas; eelkõige iseenese jaoks ilma kellegi vaibunud kirjanduselu ja käivitati Gailit; muu peale mõtlemata. kirjastustegevus ...
Eitab antiiki Inimest tuleb arendada Huvitub antiigist, võtab eeskujuks 2. Dante - ,,Jumalik komöödia" 1265 1321 1. uus mahe stiil rohkete metafooridega armastusluule vulgaar ladina keeles kõnekeeles 2. ,,Uus elu" proosa + luule raamat + Beatrice 3. ,,Jumalik komöödia (näitab, et lool on õnnelik lõpp)" värsivormis nägemus sümbol arvud 3 põrgu/puhastustuli/paradiis/ põrgu põhjas on 3 kõige suuremat reeturit 9 põrgul on 9 ringi/ taeval on 9 tasandit Toob esile maailma pahed, paljastab patutegusid Panter valetamine, reemine, himurus Lõvi upsakus, vägivald
sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpinguis, 1983. aastal õnnestus stuudium siiski lõpetada kaugõppe vormis. Kareva esimesed tekstid ilmusid varases eas, tähelepanu äratas tema osalemine ,,Noorte kirjandussündmuses '76" ning peagi pärast seda tuli välja ka esikkogu ,,Päevapildid" (1978). Järgneva loomingu kontekstis jääb see raamat suhteliselt eraldiseisvaks, kuigi mitmed Karevale hiljemgi tunnuslikud momendid (range vorm, armastusluule jm) on juba näha siingi. ,,Päevapiltide" puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist. Sellena käsitleti eelkõige jooni, mis märgivad lähiühendusi J. Üdi ja J. Jõerüüdi luulega - mängumotiive, iroonilisust, linlikkust, huvi maailma nähtumusliku külje vastu, efektset pauseerimistehnikat. Poeetilises üldpilgus iseloomustab D. Kareva luulet rahulik ja selgepiiriline kujund, mis on mahutatud nappi sõnastusse
käskjalg Dionysos (Bachos) veinijumal Paan Hermese poeg, lamba- ja kitsekarjuste jumal Aiolos tuulte kuningas, elas maa peal Nike võidujumalanna Themis seadusejumalanna Justitia - õiglusejumalanna Üheksa muusat Zeusi ja Mnemosyne (Mälu) tütred olid Apolloni, tõejumala saatjad. Kleio ajaloo muusa Urania astronoomia muusa Melpomene tragöödia muusa Thaleia komöödia muusa Terpsichore tantsu muusa Kalliope eepilise luule muusa Erato armastusluule muusa Polyhymnia jumalatele määratud laulude muusa Euterpe lüürika muusa Graatsiad Zeusi ja Eurynome lapsed on graatsia ja ilu kolmikkehastuseks. Aglaia (Sära) Euphrosyne (Rõõmsameelsus) Thaleia (Õitseng) Moirad - saatusejumalannad Moirad määrasid inimesele nii hea kui kurja saatuse. Klotho ketras elulõnga Lachesis lõnga pikkuse määraja Atropos lõikas kääridega elulõnga katki Kreeka jumalate rooma vasted Zeus Jupiter Hera Juno
aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 1992-1993. Looming Kross on valdavalt vabavärsipoeet, vabavärsis on ligi kaks kolmandikku ta luulest, riimitud vabavärssi sealhulgas napilt üle kolmandiku. Lembelüürikat leiab igast J. Krossi kogust. Armastusluule pigem loomingu alguses. Tuntumad luulekogud ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ,,Lauljad laevavööridel" (1966) ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) ,,Voog ja kolmpii" (1971) ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) ,,Maailma avastamine" (2005) Kriitika Kriitik Mart Mäger on kirjutanud Jaan Krossi proosa kohta nii: "Kogu Jaan Krossi proosa.Juba aine valik määrab kõige üldisemates joontes kujutluslaadi ning sõnastusstiili
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
