teemanded", kuna nimi alguses oli liiga lihtne. Järjekord on nii nagu kirjutasin, kuna mulle meeldib nimodi paremini, siis on sihuke sega luuletuskogu. Nendest kõigist luuletustest on minu lemmik ,,Kummistuste loss" kuna selle inspiratsiooni sain muusika videost. See luuletus on rohkem nalja oma kui õudses stiilis. Kõik stiilid mis mul luuletused on näiteks kooliteema ,,Koolipäev", jõuluteema ,,Jõuluvana", argielu kirjeldav luule ,,Suve päev", armastusluule ,,Elu armastus", ulmeteema ,,Kummituste loss" ja Filosoofiline teema ,,Lapsed ja teemanded". Olen enda luuletustes kasutand mitmeid kõnekujundeid. Näiteks eespool mainitud lemmik luuletuses ,,Kummitusloss" olen kasutanud epiteete ,,Suur" (,,Seal nägin suurt lossi") ja ,,hele" (,,Kummituste heledaid jutte"). Olen kasutand ka võrdlusi. Võrdlus on objektide kõrvutamine ühistunnuse alusel. Võrdluse vormilisteks tunnusteks Eesti keeles on sidesõna kui, nagu, otsekui, justkui,
Näidendeid on tihti raske lavastada. 24. Doris Kareva ja Mari Vallisoo luule. Doris Kareva („Vari ja viiv“). Võetakse kiiresti omaks, aga unustatakse peagi, et tegu on noore autoriga; räägitakse nagu vanast luuletajast. Luuletuste taga on tugev kirjanduslik traditsioon, kultuuriteadlikkus torkab silma. Tõlgib palju luulet. Eeskujudeks Anna Ahmatova (suurus, ülevus) ja Emily Dickinson (väike, ähmane, salapärane, religioosne, müstiline). Armastusluule, aga mitte üheplaaniline, armastuse tähendus avardub. Hiljem muutub luulekeel dünaamilisemaks, kõlavamaks. Rohkem keelemänge ja vabavärssi. Mari Vallisoo („Rändlinnud kõrvaltoas“, „Viimäne vihim“). Koduruum, perekesksus, hõimukesksus. Ei muutu deklaratiivselt rahvuslikuks, räägib väikeste asjade kaudu. Luuletused on nagu kokkusurutud ballaadid. 25. Eesti proosa- ja draamakirjanduse põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1986–95.
Ta on ka rooma eepose "Aeneis" autor. Eepos on luulevormis ja koosneb 12 laulust. · Horatius on teatud kui oodide autor ood on ülistuslaul elurõõmule, armastusele, loodusele sõprusele (kõigele ilusale), meeleolult hästi positiivne. Kirjutas ta ka läkitusti(epistel), milles ta käsitleb moraali ja filosoofia probleeme, mis on koondatud ühte teosesse - "Luulekunst". · Ovidiuse luule jaguneb kolme perioodi 1. periood varajane armastusluule, mänglev ja kerge lugeda, "Amores" (Armastuslaulud), 2. periood mütoloogiline luule, peoteos on "Metamorfoos", teose aluseks on kreeka mütoloogia. 3.periood (pagendusaastad)kurb, sest saadeti maalt välja, kuna tekkisid erimeelsused riigijuhtidega. Luule räägib üksindusest ja kaebab lootusetu elu üle. "Kirjad Musta mere ääres". Ovidiuse luule on sisult sügavam, hiilgab oma vormilise sisu poolest. Rooma kirjandus mina
Neil kõigil oma muusa- Dantel selleks Beatrice. Platooniline armastus. Platoni nimest. Hingeline, puhas, mittefüüsiline armastus. "Uus mahe stiil" Itaalia luule tekkeaeg oli hiline, sest veel 9. sajandil oli romaani maalimas üldkasutatav nn vulgaarladina keel, mida mõistsid kõik. Dante ajaks oli selles keeles luule eksisteerinud juba üle sajandi. Poeesia keskus-keisri õukond Sitsiilias, kus kujunes välja ka "uus mahe stiil" (dolce stil nuovo) st rohkete metafooridega armastusluule. Giacomo da Letint (notar) soneti loomine. Uued poeedid väärtustasid trubaduure järgides rafineeritust ja meisterlikkust. Luule intellektuaalne uuenemine algas Bolognas, kus asus Itaalia vanim ülikool. Suurim poeet enne Dantet -Guido Cavalcanti (1255 -1300)- Firenze arstokraat ja erudiit, kes püüdis mõista, mis eristab ideaalset tunnet inimese tundelisest loomusest. Mängis paradoksidega, püüdis ühendada äärmusi, et leida vastust küsimusele -mis on armastus.
tantsis ,kuid astus kogemata maopessa ja suri. Orpheus läks talle allilma järgi ,kuid tal ei õnnestunud teda tagasi tuua. O pidi peol mängima ,kuid kuna tal ei olnud tuju peolistega koos lõbutseda viskasid naised teda kividega. Mees suri ning pääses oma armastatu juurde. Nad olid ainsad õnnelikud ja rõõmsad allilmas. 69. 9 muusat :Kalliope - eepilise luule ja kangelaslaulude muusa (sulge käes hoidev),Erato - armastusluule muusa (mängis lüürat),Polyhymnia - pühade hümnide muusa (mõtliku näoga),Euterpe - lüüriliste laulude muusa (kaksikflöödiga),Thaleia - komöödia muusa (käes naeratav mask),Melpomene - tragöödia muusa (käes murest murtud mask),Terpischore - tantsu muusa (samuti lüüraga),Kleio - ajaloo muusa (kirjarulliga),Urania - täheteaduse muusa (sümboliks maakera) 70. 3 saatusejumalannat - Zeusi ja Themise tütred, keda tavaliselt kujutati vanade
Juhan Liivi luule kui Eesti kirjanduse ja kultuuri üks alustaladest Ilmselt ei kahtle tänaseks päevaks Juhan Liivi loomingu mõjus keegi ja kindlasti on iga eestlane vähemalt mõne tema luuletusega kokku puutunud. Seda siis kas kirjanduse kooliõpikute kaudu või heliloojate seadetega luuletaja tekstidele, millest paljud ka laulupidude repertuaari kuulunud on ja mis kindlasti ka suure hulga inimeste südameid on puudutanud. Pean tunnistama, et ka mind on Liivi poeetika väga tugevalt mõjutanud ja kuigi tegu on kirjamehega, kelle elu ja loomingut on läbi ja lõhki uuritud, tahtsin oma essees siiski just talle keskenduda, sest pean väga oluliseks tema oskust nii ajatult kirjutada. Paljud tema luuletused kõnetavad lugejat nii nagu oleks need kirja pandud silmas pidades hetke, milles praegu viibime. Liivi luulet iseloomustab lihtsus ja siirus, kuid oluline on, et oma lihtsuse juures jutustavad need siiski väga olulistest ja suurte...
Esimesed õpetused haridusest sai vendadelt. Seejärel astus ta Kodavere kihelkonnakooli, seal ka esimesed luulekatsed. 1882 satub Väike- Maarjasse, kus tema vanem vend Jakob oli kooliõpetaja, ta oli ka omas ajas tuntud kirjanik. Liivist saab seal abiõpetaja, ta õpib ära ka saksa keele. Tähtsaks saavad ka kohtumised Liisa Goldinguga. Nende vahel sügavad tunded, aga Liiv teab oma viletsat tervist, majanduslikku olukorda, seetõttu ei abielluta. Tihe sõprus säilib siiski. See on Liivi armastusluule olulisim inspiratsiooniallikas. Kogumik ,,Kirjad Liisale". Mõnda aega töötas Liiv ,,Virulane" toimetuses. Samal ajal oli seal tööl Eduard Vilde. Kahe kirjaniku vahelised suhted olid teravad. Mõnda aega õppis Liiv Treffneri Gümnaasiumis, aga tervise tõttu katkestas õpingud. Ta tegi kaastööd ka ,,Sakalale" ja ,,Olevikule". See muutus keeruliseks, kuna haigushood süvenevad. Ühelt poolt füüsilised probleemid (raske tuberkuloos), peavaludest areneb välja väga tugev närvihaigus
Valikkogu ,,Sõõlatud luule" (2013). Hando Runnel tugev laulutaustaga (erinevaid laule tema tekstidele). ,,Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi" (2018). Leelo Tungal (,,Täisminevik" (2007). ,,Seltsimees laps", mis sai just filmiks. Dokumentaalse taustaga proosakirjandus. Otseselt laulusõnu ja muusikalitõlkeid kirjutanud). Priidu Baier (laululine alge tema loomingus). Vana, suure ilusa luulega seostuvad: Kalle Käsper (klassikalise lihvitud vormiga. Huvitav segu ilusast andunud hoiakust, armastusluule, kuid samas ka inimlikke alatoone). Indrek Hirv (,,Hingekiri" (2013). 90ndatel oli kõige järjekindlam vormimotiveerija, rangest vormist kinnipidaja luules). Tõnu Õnnepalu alguses loodussõbralik luuletaja. 1980-90ndate vahetusel hakkas silma midagi enamat. Hirv ja Õnnepalu estetiseeriv joon. Olulisem kirjanduslooliselt mõlemad lähtuvad 19.saj lõpu ja 20.saj alguse sümbolistlikust traditsioonist. Doris Kareva, Rein Raud, Mats Traat, Eeva
(kordab kõigis salmides), äratuntavad sündmused- Jääb inimene ikka, ikka meil veel selleks (Kuperjanovi mälestus), Ärge tapke inimest 1919, retooriline, jõuline pöördumine, ekspressionism (ajaleheartikkel), ajalaulud, maailmas valitseva kurjuse jälestamine- Manitsus pühitsusele, Meie aeg,. Siiski poeetiline- Sireli. Patsifismi ja patriotismi vastasseis- Meie aeg. 1920 "Hõbedased kuljused" 1920. põhiliselt armastusluule. Jõuline ja traagiline, kohati ka robustne. Jääb mulje, et Visnapuu naudib valu. Palju küünilisi kirjeldusi ja irooniat. 1920 "Käoorvik" Vastukaaluks ,,Hõbedastele kuljustele". Eelkõige sisaldab armastus- ja loodusluulet. Luuletuste tsükkel 10 kirja Ingile Eesti ilusaim armastusromaan värssides, 4 aastaaega. Luulesse lisandub kaalutlevat mõtet ja eepilisust, taandub muusikalisus, varasem hoog on veidi taandunud.
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium KAKSTEIST OLÜMPLAST- TAEVALIK PEREKOND Referaat Koostaja: Katrin Koger Juhendaja: Aavo Jakobsoo 12. jaanuar 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium SISSEJUHATUS Antiikmütoloogia on väga keeruline ja huvitav. Mütoloogia sünnimaaks võib pidada Kreekat. Hiljem kasvas Kreeka mütoloogiast välja ka Rooma mütoloogai. Valisin selle teema kuna ma pole veel kunagi selgusele jõudnud vanakreeka mütoloogia tegelaste elule. Sellest töös võtan vaatluse alla peamiselt 12 peajumalat Kreeka mütoloogias, kes moodustavad jumaliku perekonna. Olümpos on mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähe...
Tallinn Polütehnikum Aidi Vallik "Mis sinuga juhtus, Ann? Referaat Koostas: Kert Pallo Juhendaja: Tiina Luik Tallinn 2008 1 Sisukord 2.........................................................................................................................Sisukord 3......................................................................................................................Aidi Vallik 6.......................................................................................................................Tegelased 7.................................................................................................................Põhiprobleem 8.................................................................................................................Oma arvamus 9...........................
· Abielu eesmärk oli seaduslike järglaste saamine ja perekondadevahelise liidu sõlmimine, isiklikud tunded olid mitteolulised. Neiule anti kaasavara ning tihti püüti varandust hoida perekonna sees (peresiselised abielud), juhtus ka kloostrissesaatmist. Rüütlikirjanduses tõsteti esile kõiki olulisemaid vooruseid: vaprus, jäägitu ustavus senjöörile, vagadus ja suurmeelsus. Lisaks ülistati armastust aadlineiu e. südamedaami vastu. 3 zanri: kangalaseepos, rüütliromaan, armastusluule. Kangelaseepos: "Rolandi laul" põhines tõestisündinud lool, kuidas baskid Karl Suure sõjaretkel Põhja-Hispaaniasse frankide järelväe hävitasid. Sakslastel oli aga "Nibelungide laul", mis ammutas ainestikku muistsetest germaani legendidest. Romaanidest võib esile tõsta kuningas Arturi lugusid. Ta oli tõenäoliselt suurte rahvaste rändamise ajal tegutsenud valitseja. Arturil oli 12 ümarlaua rüütlit ning peale nime polnud tal oma prototüübiga midagi ühist
10. veebruaril Puskini suri. Lühike loomingu ülevaade Luule Puskini säilinud luuletustest varaseim pärineb 1813. aastast. Juba varakult kujunes Puskini ideaaliks elujaatav, vaba ja oma kodumaad armastav inimene. Vabadussaade kõlab eriti mõjukalt luuletustes "Tsaadajavile" (1818)ja "Küla" (1819).Romantismiperiood algas temal 1820. aastaga,"Ruslan ja Ludmilla", "Ju päeva viimne valgus suri", "Deemon" (1823), "Merele" (1824). Puskini armastusluule pärliks on "A. P. Kernile". Eriti tundeerksalt väljendab poeet oma suhtumist lemmikaastaaega luuletuses "Sügis" (1833). Loodusluulest veel "Talvine tee" (1826) ja "Talveõhtu" (1825). Puskini väljendas ka oma seisukoha luule ja luuletaja kutsumuse kohta ühiskonnas. Näiteks: "Prohvet" (1826). Sonetis "Poeedile"(1830) rõhutab ta looja ranget nõudlikkust iseenda vastu. "Läkitus Siberisse" (1827) tulevikuusust kantud luuletus. Samuti ka "Antsaar" (1828)
Kuna rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hinnati nende vaprust ja sõjakunsti. Neid said nad näidata ka jahiretkedel ja turniiridel ehk organiseeritud sõjamängud. Turniiridel oli palju pealtvaatajaid ja oli tähtis erinevate kogukondade kokkusaamisel. Eraldi ehitati ka tribüünid. Kirik suhtus taunivalt. Abiellumisel tüdruku nõusolek ei lugenud, kaasa tuli anda ka varandust, mis oli kulukas. Oli ka rüütlikirjandus: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposed on enamasti autorita, tuntuim on Rolandi laul, Karl suure retkedest. Sakslaste Nibelungide laul on kättemaksulise sisuga. Rüütliromaani temaatika ammutati muistsetest pärimustest. Nende kangelane oli kuningas Artur ideaalne kuningas. Keskaegne armastusluule väljendas rüütlikultuuris daamikultust. Talupojad ja mõismajandus Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond, elati maal ja elati põllumajandusest. Talupojad
Kõige vanem oli Zeusi oraakel Dodonas Epeiroses. Usuti, et Zeus kõneleb püha tamme lehtede sahina läbi. Oraaklid olid ka Roomas ning Egiptuses, Babüloonias ja teistes maades. Muusad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm, Hesiodos rääkis esimesena üheksast muusast. Veel Hesiodos ei teinud muusadel vahet, pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale. Erato oli armastusluule muusa. Euterpe ('lõbustaja, rõõmustaja') oli lüürika muusa. Kalliope ('kaunihäälne') oli eepilise luule muusa. Kleio oli ajaloo muusa. Melpomene oli tragöödia muusa. Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa. Terpsichore ('täis tantsulusti') oli tantsu muusa. Thaleia ('õitsev') oli komöödia muusa. Urania oli astronoomia muusa. Muusad olid nagu kariididki Apolloni saatjad, keda selle järgi Musageteseks ehk muusade juhiks kutsuti
Mis kord lehvis koidikul". Kuid siis hakkab õrnalt kõlama mõistatuslik heli, nagu oleks imemaa päris lähedale tulnud: (Näe, mis lendab, lehvib läbi ööde) Näe, mis lendab, lehvib läbi ööde. Luige tiivul, kohab akna all? Kas on arm, kas surm, kas imesõnum? Süda põues mul on põksuval. Kevad toob kaasa suure õnneõhina.Nii leiab laulik igat- setud elutäiuse armastustundes ja jõuab ,,Luuletuste" pe- rioodi kõige valdavama teema juurde. Haava armastusluule kõige omapärasemaks jooneks on armastustunde ühinemine siira igatsusega headuse ja ilu järele. Luuletustes ,,Lill" ja ,,Nõmmelill" on Haava väljendanud looduse hingestamise kaudu inimese ja looduse ühtsust. On vaja meenutada Heine luuletust lootose armastusest kuu vastu, et mõista Haava looduse hingatuse omapära. Haava kujundites pole Heine muinasjutulist õrnust ja ilu, kuid selle asemel on tükike tõelist nõmme ja laant: Kanarbikus kasvasin, Tuli päike, tulisilm,
ja iroonia lüürilisemaks variandiks. Lüürilisus, aga ka artistlik keelekasutus annavadki Kareva luulele selle isikupära. Kareva esimesed tekstid ilmusid varases eas, tähelepanu äratas tema osalemine ,,Noorte kirjandussündmuses '76" ning peagi pärast seda tuli välja ka esikkogu ,,Päevapildid" (1978). Järgneva loomingu kontekstis jääb see raamat suhteliselt eraldiseisvaks, kuigi mitmed karevale hiljemgi tunnuslikud momendid (range vorm, armastusluule jm.) on juba näha siingi. ,,Päevapiltide" puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist. Sellena käsitleti eelkõige jooni, mis märgivad lähiühendusi J.Üdi ja J.Jõerüüdi luulega mängumotiive, iroonilisust, linlikkust, huvi maailma nähtumusliku külje vastu, efektset pauseerimistehnikat. 1980. aastatel oli Kreva luulelaad enam sümbolistlik (seega ka uusromantiline) ning üksikute
linnalikkus, peenus. Teemad: armastus, armukadedus ja vihkamine; pilge kõrgemalseisjate pihta, lihtrahva põlgus. Mitme luulezanri ja meetrumi kasutamine. Uuenduslikkus luules. 118. Catulluse luule lühiiseloomustus: millisesse koolkonda kuulus, mida kirjutas, mille poolest on järelpõlvede seas tuntud? Kuulus neoteerikute hulka. Kreeka arhailise luule eeskuju. Kirjutas lühiluuletusi, epigramme, 8 pikemat ballaadilaadset luuletust. Armastusluule (nt Lesbiale: "Vivamus, mea Lesbia, atque amemus..."). 119. Millised on Rooma armueleegia peateemad, peamised esindajad ja armueleegia tekke ühiskondlikud taustapõhjused? Armueleegia oli Rooma zanr ja puudus Kreeka kirjanduses (seal olid aga kaebe- ja leinaeleegiad). Nt Catullus. Teke oli võimalik, kuna naiste roll ühiskonnas muutus (abielunaiste iseseisvuse suurenemine juriidiliselt ja ühiskondlikult); matrooni kõrval uus naisetüüp, haritud ja
neid tajuti Kreeka võidu apoteoosina Pärsia üle. See mütoloogiline keel, mis meid ükskõikseks jätab, oli kreeklastele arusaadav, elav, erutav ja kodanikutundeist kantud. ( Kinggi 1996:82-102) HALIKARNASSOSE MAUSOLEUM Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument ja selle püstitamise põhjuseks oli suur armastus. Artemisia (Mausolose õde ) armastus oma mehe Mausolose ( valitses 377.-352. A. e. Kr.) vastu olevat olnud suurem kogu armastusluule loomingust ja tugevam kõigist inimlikest kirgedest. Kui Mausolos suri, käskis Artemisia, ise nuttes ja käsi murdes, põletada tema keha ja korraldada hiilgavad matused. Piineldes kurbuses, käskis ta mehe luud pulbriks jahvatada, segas siis vee ja lõhnaainetega ja jõi siis ära (sest ta tahtis saada Mausolose elavaks mälestussambaks ). Artemisia väljendas oma armastust ka teisiti. Ääretu püüdlikkuse ja heldusega viis ta lõpuni mehe mälestuse jäädvustamiseks mõeldud hauamonumendi
Dante Alighier (1265-1321) elas Firenzes, kuid pagendati sealt paavsti ja keisri omavahelise väitluse pärast, kus ta pooldas paavsti. Ta oli esimesi itaallasi, kes ladina keele kõrval võttis kasutusele itaalia keele. Dante isa sõbra tütart Beatrice'i ülistab ta oma teostes. Näeb teda esimest korda 9. aastaselt, 2.korda 18. aastaselt. Nad armusid, aga B abiellus teisega. ,,Uus elu"- pühendatud Beatricele. See on luulekogu, mis on kirja pandud uues, mahedas stiilis. Pihtimuslik armastusluule ühele naisele on uus asi. Kirjutab ka (filosoofilisi) traktaate (lühem kui romaan, pikem kui essee). Kirjutades religioonist kasutab rahvuskeelt. Kirjutas ,,Jumaliku komöödia", mida ise kutsus küll lihtsalt komöödiaks. Boccaccio lisas sõna ,,jumalik". Teos on jagatud kolmeks (põrgu, puhastustustuli, paradiis) ja igas osas on 33 laulu. Kirjas on tertsiinides (värsimõõt kolmele). Seal on numbri- ja värvisümboolika (punane- halastus, armastus; valge- usk, puhtus, süütus)
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. T...
ja saatusikud õnnetused ei lase neil vaimulikud, kukk Chantecer, kanad jt väiksemad loomad aga esindavad liht- oli abielus rahva mitmesuguseid kihte. Rebane aga Pagendati Firenzest poliitiliste suundu- esineb kord rahvaliku vambumehena, kes muste tõttu suuri härrasid kavalusega üle trumpab, "uus mahe stiil" - rohkete metafooridega kord meenutab ta tolle-aegset linna- armastusluule kodanikku. Teistes lugudes on ta väike- "Jumalik komöödia" on allegooriline aadel, kes elab oma lossis ning kohtleb poeem nägemuslikust teekonnast oma alamaid kehvasti. On ka jutustusi, hauatagusesse maailma.Luuletaja, kes kus rebane on munk, kes jutlustab. sümboliseerib ka inimest üldse, eksib meie Romaanis toimis kuningriik kahe seaduse maise eu poolel rajal paksu metsa
südamedaami vastu. Tähtsamad rüütlikirjanduse zanrid on: - kangelaseeposed, mis põhinesid traditsioonilisel mütoloogial ja reaalsetel ajaloo-sündmustel (n prantsuse eepos ,,Rolandi laul", saksa eepos ,,Nibelungide laul"). - rüütliromaanid, kus enamasti luulevormis käsitleti muistsete pärimuste kangelaste tegevust keskaegses vormis (n lood kuningas Arturist ja ümarlaua rüütlitest). - armastusluule, kus rõhutatakse daamikultust ja rüütli vankumatut truudust oma väljavalitule. Keskaegseid poeete ja laulikuid (eriti armastuslaulikuid) nimetati trubaduurideks. 2.5. Keskaegne ühiskond KESKAEG 9 3. TALUPOJAD JA PÕLLUMAJANDUS KESKAJAL: 3.1. Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund: Keskaegne Euroopa oli oma iseloomult agraarühiskond- enamus
Tähtsamad rüütlikirjanduse zanrid on: - kangelaseeposed, mis põhinesid traditsioonilisel mütoloogial ja reaalsetel ajaloo-sündmustel (n prantsuse eepos ,,Rolandi laul", saksa eepos ,,Nibelungide laul"). - rüütliromaanid, kus enamasti luulevormis käsitleti muistsete pärimuste kangelaste tegevust keskaegses vormis (n lood kuningas Arturist ja ümarlaua rüütlitest). - armastusluule, kus rõhutatakse daamikultust ja rüütli vankumatut truudust oma väljavalitule. Keskaegseid poeete ja laulikuid (eriti armastuslaulikuid) nimetati trubaduurideks. 2.5. Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer 3. TALUPOJAD JA PÕLLUMAJANDUS KESKAJAL: 3.1. Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund: Keskaegne Euroopa oli oma iseloomult agraarühiskond- enamus inimestest (~90%)
vaja.n18. sajandil kirjutatakse värssides veel draamad, hiljem on näidendidki proosas). * Üks keskaja lüürilisemaid müüte on Tristani ja Isolde lugu (vt maailmakirj 1), sellest ta vist ei rääkinud. Trubaduuride luule tekkis 12. sajandil Provence´s Lõuna-Prantsusmaal. Toimus õitseng, lüürikapuhang Laulikud leiutasid mitmeid luulevorme, täiustasid neid. Nende kujutlusis peegeldas kunstitäius tundetäius. On teada autoreid. Valdavalt armastusluule. On olemas helgem ja hämar stiil(keerulised värsivormid ja riimiskeemid)/ ,,tume" ja ,,selge " stiil. Tume stiil tekkis vastukaaluks selgele stiilile mitmemõttelisus, haruldased värsivormid. Tollal olid teatud vormid rangelt seotud kaanoniga st teatud vormil teatud sisu. 4. Kirjandus keskaegses linnas. Ladinakeelne kirjandus. Keskaja draama (KA, MKL). Rahvaluule (Keskaja hispaania luule). Villon (KA, MKL, Testament) Rahvaluule ja hispaania romansid
Kõige tuntumaks saanud isamaaluule abil, näeb reaalset Eestit. Muret teeb kuidas vaimne elu hääbub Eestis, kohati samastab end isamaaga. Luulesse tuleb sisse ka võitlus moment, need ei ole Liivi tugevamad katsetused. Rõhutab ka isamaale truuks jäämist. Otsesõnu ka välja ütelnud, et mingu või aasta tuhandeid, aga kunagi saab olema ka Eesti oma riik. Isamaaluule vorm konarlikum, kordus motiiv, isamaaluule loomingu tipp, vormiliselt loodus etem. Armastusluule domineeriv I perioodil, emale pühendatud luuletused lihtsad, aga mõjuvad. Nukra tooniga, sisse kirjutatud surma teema. "Üks laevuke". Kõige traagilisem luule on autobiograafiline luule, see on eelkõige mõttepäevik, toob välja teadmise oma haigusest, iseloomustab oma luulet, kirjutab endast, ei ole tunnustust vaja, arvab, et pööratakse liiga palju tähelepanu. Üheks läbiavaks teemaks surm "Raudtee", "Helin" -ülekantud tähendusega surm on sees.
· veedad india vanim pühakiri · suutra tehnilise kirjanduse vorm indias · waka jaapani lühiluule vorm · haiku Basho loodud kolmerealine jaapani luulevorm · monogatari - suulise traditsiooniga tihedalt seotud vested või jutud, tihtipeale üleloomulikest asjadest, Jaapan · renga - 14. sajandist pärit jaapani seosvärss, mis tekib mitme inimese koostöös. · ghazal (gazeel) - lüüriline armastusluule, sellest kasvas välja linnaluule ja luule lootusetust armastusest · ruba'i nelikvärss islami luules · islam peamiselt araabias valitsev usuvorm · sufism - Islami müstiline vool, mis uskus, et koraani ei saa mõistusega võtta, vaid peab tunnetama isiklike kogemuste kaudu · budism Indias tekkinud ja seejärel pea kõikjale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · konfutsianism konfutsiuse õpetused
kaasaegseim ungarlaste maaletuleku 1000. aastapäeva tähistav Millennium aastal 1896: ehitati suurejoonelisi rajatisi (Hsök tere - Kangelaste väljak seda ääristavate muuseumidega, Városliget Linnapark ja mandri-Euroopa esimene allmaaraudtee (Földalatti) János Vajda kirjandusliku suuna osas alustas romantismi stiilis, aga lähenes realismile silmapaistev on tema ühiskondlik, poliitiline ja armastusluule ning loodus- ja tundeluule tema olulisus ungari kirjanduses sai selgeks alles pärast tema surma teda peetakse (Gyula Reviczky kõrval) modernse ungari lüürika ja Endre Ady eelkäijaks tema luules loodusel on sümboolne tähendus, sümbolid ei ole nii kompleksed kui Ady luules · loodusekirjeldus: romantismi, realismi, impressionismi ja sümbolismi jooned · reaalne maastik: detailne kirjeldus · romantismi jooned: maastik nagu nägemus
tähelepanu, mis võis viia soodsa Pühendunud võitluselt ristiusu eest. abieluni. Laiem kuulsus oli kasulik kõrgema positsiooni pälvimisel. 6. Rüütlikirjandus a. Sisuks kujutlus ideaalsest rüütlist: · Tõsteti esile olulisi rüütlivoorusi ustavus, vagadus, suuremeelsus. · Ülistati armastust südamedaami vastu. b. 3 peamist zanri: KANGELASEEPOSED RÜÜTLIROMAANID ARMASTUSLUULE Autor enamasti Temaatika muistsetest Trubaduurid teadmata. pärimustest. poeetidest rändlaulikud. Prantslaste "Rolandi Inglastel kuningas Rüütli vankumatu laul". Artur ja tema 12 truudus ja südame- Karl Suure vasalli ümarlauarüütlist. daami ennastohverdav krahv Rolandi teenimine. vaprusest moslemite vastu Hispaanias.
Proosasse tuleb koos nendega katastroofipilte ja fantaasiat. Proosas on valdavaks tige ja irvitav iroonia. Pilklik suhtumine tõusikutesse. Põhimõte oli ärritada kodanlast. Luuletasid lilledest ja armastusest ajal, mil oli sõda. Lööklause: Naudi hetke! Esimeseks suureks ettevõtmiseks oli album. Luuletused olid väga isiklikud, puhtad, kunstipärased, musikaalsed ning väärustasid inimest. Oluline oli fantastilissümbolistliku proosa tulek kirjandusse. Väärtus: armastusluule viimine uuele tasemele; tõmbas üldsuse tähelepanu kirjandusele, muutis selle populaarseks; tänu kirjastuse loomisele sai välja anda varem rahapuuduse tõttu seisma jäänud teoseid; oma estetismiga aitas edendada raamatukunsti; mureluule; kasutas uuenduslikku keelt; oma luuleviljelemisega tõstis eesti luule uutesse kõrgustesse. Tarapita: Kuulusid-Adson, Alle, Barbarus, Kivikas, Kärner, Semper, Suits, Tassa, Tuglas, Under
Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast musik, mis tähendab muusade kunsti. Kreeka mütoloogia järgi olevat muusad titaan Mnemosyne ja Zeusi tütred, kõigi kunstide ning teaduste jumalannad andnud inimestele muusika, tantsu ja laulu. Muusad lõbustasid Olümpose jumalaid Apolloni lüüra saatel koos graatsiatega. Neid oli üheksa: Calliope eepika jumalanna, kinkis inimestele kõige hinnalisema instrumendi hääle. Euterpe lüürika ja flöödisaatega laulud. Erato armastusluule. Poyhymnia püha luule ja tants. Melpomene tragöödia. Thalia komöödia. Clio ajalugu. Terpsichore tants ja koorilaulud. Urania astronoomia.2 Muusika Vana-Kreeka kultuuris oli täiesti imbunud läbi kõigi sotsiaalsete sfääride, kehastades kultuuriväärtusi. Muusika oli olemuslik, seda õpetati õppeainena 1 http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_music 2 http://www.in2greece.com/english/historymyth/mythology/names/muses.htm
´kuskil kõrgemal sealt siis vaadeldakse selle maa ilu. Kodu ja kodumaa kujund. KV: geograafia, looduse ülistamine, võõrsil oleku, võõrsilt tagasituleku teema. Ärkamisaja luule: rahvuslikkus, paatoslik, ülev stiil, tekstid loovad elukaugeid abstraktseid pilte. Kliseed (lillerikkad aasad, vulisevad allikad). Harmooniline selline (noh, looduse ülistamine). Elukauge luule idealiseerib maailma. Teemad: 1) patriootlik isamaaluule 2) loodus- v kodukohaluule 3) koduluule kitsamalt 4) armastusluule 5)sotsiaalkriitiline luule 6) religioosne luule 7) filosoofiline luule Koidulal on priiuse ja isamaaluule: Priiuseluule: priiuse ja orjaaja vastandus, loodetakse uue priiuse tulekule, eepilised, jutustaja asub kuskil kõrgel v jõe kaldal. Isamaaluule: hümnilik, eleegiline, isamaa ülistuslaulud, luuletaja ja isemaa ühtekuuluvus. Armastuse kõrval surmamotiiv. ,,Eesti muld ka Eesti süda", ,,Mu isamaa on minu arm". 23. Milles seisneb ,,Noor-Eesti" liikumise uuenduslikkus
selle ja Visnapuu arust ei võinud hümnil plekki peal olla. 1920 "Talihari" seal valdavalt ajalaulud, ühiskond ja rahvas, inimene ajaloos, esikohal rahvus ja rahvuslus, avaluuletus "Kodumaa laul" (see, mis hümniks pidi saama). 1920 "Hõbedased kuljused" kunstiküpsem, teemadel laiem, peale ajalaulude ka kõnelused Issandaga. Teeb keeles eksperimente (kirjutet), soomlaste eeskujul n-lõpuline sisseütlev (maailman). 1920 "Käoorvik" armastusluule, tsüklis kümme kirja Ingile (suurim armastus). Tegelik nimi Hilda Elfriede franzdorf. 1922 abielluvad, 1942 suri naine tuberkuloosi. 1923 on Visnapuu Kirjanike Liidu juhatuse liige, tegev kirjanduse propageerimisel. 20. aastatel reisib palju Lääne-Euroopas, paneb end kirja Berliini ülikooli, aga samuti ei lõpeta. Käib Nõukogude Venemaal, Petrogradis ja Moskvas. Tõlgib saksa ja vene keelest, huvitub idamaade religiooist, eestlastest Ernst Ennost (vinge sümbolist;) ) Tõstab tema
uskumus hinge surematusse või türanni auahnus, vaid suur armastus. Räägitakse, et Artemisia asmastus oma mehe Mausolose vastu oli suurem kogu armastusluule loomingust ja tugevam kõigist inimlikest kirgedest. Kui Mausolos suri, käskis Artemisia, ise nuttes ja käsi murdes, põletada tema keha ja korraldada hiilgavad matused. Piineldes kurbuses, käskis ta mehe
Juhan Liivi luule põhiteemad ja tähenduslikkus ,,Luuletused" 1909. - 20. sajandi vahetuse suurim lüürik. - Algusperiood mõjutatud järelromantilisest luulest. - Kesksemad tekstid sajandi lõpukümnenditel. - Hilisluulele omane tundeintensiivsus ning kujundite mõjukus, mis on tugevalt kantud isiklikust traagikast, samuti sisseelamisest kodumaa saatusesse. - Epigoonlaste eeskujuks. - Loodusluule, armastusluule, kodumaa. - Aja edasiminekust tulenev traagika. - Kordumine, - Liivi jaoks ei ole loodus temast eraldiseide. - Pildilisus tuleneb realistlikkusest vastandub ärkamisaja ülepuhutud luulele.Isamaaluule seotud isikliku traagikaga. - Eesti eksistentsialism. Eesti eksistentsialismi tumeduse, traagika, valu rõhutamine. - Käsitletakse esimese eesti sümbolistina, kes tahtlikult või tahtmata lähtub Euroopalikust esteetikast.
SISSEJUHATUS Kreeklased ehitasid lihtsaid elamuid ja kultuurihooneid kandiliseks tahutud tellistest ja puidust. Linnriikide poliitilise ja majandusliku tugevnemisega kaasnes monumentaalhoonete, peamiselt templite ehitamine. Roomlased hakkasid esimestena laialdaselt kasutama sideainena lubjamörti ning ehitasid mördist ja põletatud telliskividest hiiglaslikke hooneid. Tänu sellele muutus ehitamine odavamaks ja kiiremaks. Välisseinad vooderdati kalli ja kauni marmoriga. Uute ehituslike võtetena võtsid roomlased kasutusele ristvõlvi ja kupli. Sambad kaotasid oma endise tähtsuse ning muutusid hoonet ilustavateks detailideks. Keisririigi ajajärgul hakati püstitama kalleid ja uhkeid paraadhooneid mida kaunistasid arvukad skulptuurid. Roomlased jõudsid ehituskuntstis kõrgele tasemele. Rooma arhitektide ja ehitajate oskused ning töö kvaliteet olid sellised, et alles 500-600 aastat pärast Rooma riigi langemist jõuti E...
Tähtsaimad liikmsed olid Friedebert Tuglas ja Marie Under XI PILET 1. ,,Toomas Nipernaadi" teose sisu, Nipernaadi kui arhetüüpne kuju kirjanduses, teose idee 2. Valida käsitlemiseks 2 autorit ja nende luulenäited järgnevate hulgast: modernism 1960.-70.aastatel A. Kaalep, A. Alliksaar, J. Viidingu keelemängud. P.-E. Rummo valu ja tõetaotlus. J. Kaplinski harmooniaotsingud. H. Runneli rahvuslikkus, V. Luige uussümbolism, luule poliitiline alltekst. D. Kareva või I. Hirve armastusluule. "Toomas Nipernaadi" on mees, kes suviti rändab mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes. Tundub, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, sest ta räägib seda neile kõigile ja kui mõni neist ta tunnetele ei vasta, näib mees olevat ääretult kurb. Tegelikult aga tundub mulle, et ta ei hooligi
Suits oli saanud vanemaks, küpsemaks ning mõistis, et ideed ühiskonna muutmisest on utoopilised. 1914. saab stipendiumi, et minna Prantsusmaale, kuid I ms puhkemise tõttu osutub see kasutuks. 1919. kutsutakse Suits Tartu ülikooli kirjanduse õppetooli tööle. Suits oli põhjalik ettevalmistaja ning sellest tulenevalt asus tööle alles 1921. Temast sai professor ning tema käe all kujunes eesti akadeemiline kirjandusteadlaste põlvkond. 1920. avaldas Suits armastusluule kogumiku ,,Ohvri suits", 1922. aastal rahvaluule ballaad ,,Lapse sünd" ning samal aastal ilmub revolutsiooni sõlmküsimusi analüüsiv ,,Kõik on kokku unenägu", misjärel keskendus õpetamisele ülikoolis. Suurem osa tema käsikirjadest põles II ms ajal. 1944. aastal põgenes Rootsi, kus töötas samuti raamatukogus. 1950. ilmus tema viimane luulekogu ,,Tuli ja tuul". 1956. aastal surnud Suits on maetud Stockholmi. 4. PILET
Vaadatakse nostalgiliselt tagasi muretule karjasepõlvele; armastusluule; (sotsiaal)kriitiline luule – ühiskondlik probleem (nt maarahva ja sakslase suhe); religioosne luule; filosoofiline luule – räägitakse abstraktsetest asjadest: õnn, moraal, elu mõte, eluraskused. Tihtipeale teemad põimuvad omavahel, st puhtakujulisi luuletüüpe oli vähe. Ärkamisajal kujunevad eesti luules välja temaatilised kategooriad ja luuležanrid, millest hiljem lähtutakse: armastusluule, loodusluule ja sotsiaalkriitiline luule. Teemad puudutavad Eesti tegelikkuse eri külgi. Eesti patriootliku isamaaluule erijooned 22 Isamaakontseptsiooni ja rahvustunnetuse konstrueerimisel on territooriumi ja maa-ala kirjeldus ja rõhutused. Tekstides püütakse Eestimaad piiritleda geograafiliselt, kus konkreetne rahvus elab. Selle kaudu võrdsustatakse maa-ala ning rahvus
vastu võitlemisest ja kutsub siis oma luules üles türannide vastu võitlema ning pilkab neid. ( nt pilkas türann Pitakost, kes oli 1 seitsmest targast ja viis Mütileenes läbi samasuguseid reforme nagu Solon Ateenas ) Iseloomulik Alk luulele on see, et ta väljendab ebakindlust homses päevas. Kirjeldab polist kui laeva, mida tuuled merel räsivad. Riik kui linn tormisel merel. Mõlema luules esinevad mütoloogilised teemad, samuti on isel armastusluule ( mõlema soo esindajatele ). Sappho luule on samuti sõpruskonnas tekkinud luule, tema sõpruskond koosnes tütarlastest, temal poliitilisi teemasid ei olnud. Tema luule temaatika oli kultused, pidustused, pulmad, sõbrataride omavaheline suhtlemine, kiindumus, südamevalu armastatu pärast ja ka lahusolek&igatsus. Politiiline võitlus, mis toimus väljaspool tütarlaste suhtlusringi sapphod ei puudutanud. Psühholoogilist analüüsi on sappho
Kuid tähtsaim on tema puhul teatav raskesti määratletav, ent selgesti adutav kujundilaad, aluspõhjalt intellektuaalne ja sageli teravalt irooniline. 19. Näiteid sajandivahetuse ,,teise laine" autoritelt (Rooste, fs, Sommer, Kristiina Ehin, eksperimentalistid jt) . Jürgen Rooste (TNT) Sonetid (1999), Veri valla (2000), Lameda taeva all (2002), Rõõm Ühest kollasest päevast (2003), Ilusaks inimeseks (2005), Tavaline eesti idioot (2008), 21. sajandi armastusluule (2008). Kõik parafraasid Marie Underi tekstidest. Märksõnad. Erinevate lüüriliste minade olemasolu. Kaks väga selgelt erinevat positsiooni: lüüriline armastaja vs ühiskonnakriitik. Armastuse kontseptsiooni moodustavad headus, ausus, solidaarsus, kultuursus. Protestilauliku pool käsitleb Eesti elu kitsaskohti (ameerika massikultuuri domineerimine, kriminaalsus, seksuaalne frustratsioon, rumalus). Jürgen Rooste maailm seostub melanhoolsuse, kurbuse, ängistuse, frustratsiooniga
lähimineviku taagast vabanenult. "Söekastajas"kasutas Kross vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika, mis kujunes kokkuvõttes uue kirjandus- ja elukäsituse võidukäiguks. Kirjandusse tuli 50ndate teisel poolel luuletajana, 70ndaist alates on ta tegutsenud valdavalt prosaistina. Kross on valdavalt vabavärsipoeet, vabavärsis on ligi kaks kolmandikku ta luulest, riimitud vabavärssi sealhulgas napilt üle kolmandiku. Lembelüürikat leiab igast J. Krossi kogust. Armastusluule pigem loomingu alguses, pigem tundetõlgitsus ja seisundianalüüs. Pärislinlasena ja erudiidina pole Krossil olnud võimalust süveneda loodusesse. Kõige erksamgi looduspilt on vaid äratõukeks mingi mõtiskluse juurde, võrdkujuks filosoofilisele või sotsiaalsele üldistusele.Tema looming tervikuna mõtteluule ja intellektuaalne luule. Eelistab seista teadmiste suhteliselt kindlal graniitalusel. ,,Söerikastaja" 1958 - Krossi kõige algatuslikum kogu, mis küttis kirgi kuumaks ilmumise
sageli oli neil määratud ka lossiülemad ehk kastellaanid. Kuna Euroopas kadus paljudel sõjameestel nii öeld ,,töö'', hakati korraldama turniire, kus nad said rahvale oma oskusi demonstreerida. Ülikute ja rüütlite meelisharrastuseks oli jahiretkedel käimine. Kirik nõudis abiellumisel mõlema poole nõusolekut ehk oli vastu sunnitud mehelepanekule. Üha enam hakati ka levitama kirjandust, mis jagunesid 3 põhi zanri järgi: Kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Levima hakkas ka armastusluule, poeete ja laulikuid nimetati trubatuurideks. Rüütliväe taktika: kaks vaenutsevat poolt võtsid ritta kummalgi pool ning jooskid tormi jooksus kokku, seal algas mõõgavõitlus, enamsti ei soovitudki vaenlast tappa vaid vangistada, et perekonnalt lunaraha hiljem välja nõuda. Seetõttu ei olnud lahingud ka ohvriterohked. Feodaalkord seisnes senjööri ja vaslli suhetel. Vasall andis end senjööri kaitse alla,
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi Õppetool Liisa Põldaas TT 08 MAAILMAIMED ANTIIKAJAL JA TÄNAPÄEVAL Referaat Juhendaja: Õie Ristioja Väimela 2009 2 Siskukord Siskukord...............................................................................................................................3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................4 2. Antiikaja maailmaimed......................................................................................................5 2.1. Cheopsi püramiid........................................................................................................5 2.2. Semiramise rippaiad....................................................................................................7 2.3. Artemise ...
Meeste subjektsus õigustatud? Mehine luule, võitlusega seostuvad mehed. „Mõõk“ toestab võitluse motiivi. Tuuakse meie ette väga auditiivne maailm. Ei ole seostatav naistega. Kogu luule intonatsioon – palju hüü märke. „Elu tuli“. Antoloogia näitab oma valikuga, millised luuletused on tähtsad ja millised pole. Suitsust jääb nõuka ajal loodud kanoonilises valikus,et tegu on kummalise revolutsioonilaulikuga ja ühiskondlikest muutstest rääkija. Tegelt ei ole. Samuti ka armastusluule. 25. J. Liivi luule põhiteemad ja tähenduslikkus Juhal Liiv (1864-1913) Tuntuse on saavutanud oma luulega. See jätab varju tema proosa. Va. „Vari“. Liivi käsitlemisel on loodud teatud tüüpi kaanon. Temast rääkimisel pööratakse tema kindlatele aspektidele. Ta kaanoni loojaks on Tuglas, kes Liivi Eesti kirjanduse jaoks avastab. Ta hakkab teda analüüsima ja tutvustama Eestile. 1923. a ilmub mahukas Liivi eluloo ja ajaloo ülevaade. Tuglase teelt pole palju kõrvale astutud.
folkloor. Kirjutab Kalevipojast. 1921 esseedekogumik ,,Vanad ja vastsed poeedid". 1920-de teine pool toimub rahunemine. 1925 ilmub ,,Ränikivi" 1927 ilmub ,,Maarjamaa laulud" 1929 ilmub ,,Puuslikud" 1931 ilmub ,,Tuulesõel". Tuulesõel on vahend tuule suuna muutmiseks. Üldse on loomingus palju tuulemotiivi. Endiselt, nagu eelnevateski kogudes, on oluline teema isamaa ja rahva saatus. Visnapuu meelest peaks eestlased end Euroopasse võitlema. Luulekogu ,,Päike ja jõgi", loodus- ja armastusluule. 1928 surevad järjest Visnapuu ema ja isa, jättes talle talukoha Luunja lähedal, Tartumaal. Visnapuu lähebki talu pidama, kuid see ei õnnestu. 1930-de keskel on ta jälle Tallinnas, kus teeb ajakirja ,,Varamu". Pakutakse tööd valitsusametnikuna informatsiooni- ja propagandatalituses. 1934 valikkogu ,,Üle kodumäe", milles on loodusluule. 1940-de aastate algus (1940 - 1942) on Visnapuule kurb. Seal vahel sureb ta äi, kaotab kodumaa.
Saksa rahvalaul paelus Brentanot suuresti. Sellega tegelesid veel varem ja hiljem ka Goethe ja vennad Grimmid – see oli populaarne. Rahvaluule kogumise tulemuseks Brentanol oli kogumik „Poisi võlusarv“. Rahvalaul hakkas väga Brentano luuletusi mõjutama. Samal ajal hakati nende luuletuste sõnadele tegema viise -> tekkis nähtus lauldav värss ehk Lied. Peamine Brentano kirjutamise teema oli armastus. Samal ajal on tema luule ka patriootiline. Tema armastusluule on tihedalt seotud kannatustega. Teiseks põhiteemaks oli rahvaluulest mõjutatud luule. Achim von Arnim oli proosakirjanik ja näitekirjanik. Tal on ilmeka pealkirjaga teos „Krahvinna Dolorese vaesus, rikkus, süü ja kahetsus“ (pealkirjad ütlevad ajastu kohta ka tihtipeale üsna palju). Romantikute jaoks oli naine mehe kaaslane – tema teine. Pjedestaalil teisel kohal. Brentano ja Arnim arvasid aga, et naised on ühed ahvatlejad. Vennar Grimmid ning nende „Hunt ja 7 kitsetalle“
Eestikeelseid ilmalikke värsikatsetusi antud perioodist vähe, originaalsus küsitav. Arenguprotsessis kerkivad esile Joachim Gottlieb Schwabe kalendrivärsid. Pärit Harjumaalt, pastorina Põhja-Eestis, 1796. aastast ,,Eesti-Ma Rahwa Kalendri" lisa koostaja. 1797. aasta kalendris ,,Lapse uinutamise Laul" on varaseimaid hällilaule ning ,,Kewwade laulda" (1798) esimesi loodusluueltusi. Lüürika arenguprotsessis tähtis koht tundmatuks jäänud luuletaja värssidel ,,Tomas ja Liso", varaseim armastusluule. Sentimentaalse leinalaulu autor Harjumaa mõisnik Bernd Heinrich von Tiesenhausen ,,Tio tassane ja helde" (1784) esimeseks eesti lugejateni jõudnud luulekoguks ,,Monned laulud" 1806 11. Estofiilsuse kujunemine. J. H. Rosenplänteri ja O. W. Masingu tähendus eesti kultuuriloos. Pärisorjusliku majanduse kriis, talupoegade rahutused, radikaalide kriitika Balti erikorra vastu, eeldas 18. saj lõpul ja 19. saj alul muutusi ja uusi reforme. 1802. aastal Tartu ülikooli taasavamine, 1828
7 Aleksander Puskini luule. Puskini 1820-ndate aastate lüürikat võib jaotada kahte põhirühma: poliitliline luule ja lembelüürika. Esimene õitseng langeb aastaisse 1817-1823, mil luuletaja oli dekabristidele kõige lähemal. Poliitilise luule esileküündivad näited seonduvad edaspidi mälestustega dekabristidest, nagu ,,läkitus Siberisse" ja ,,Arion". Lembelüürikasse suhtusid dekabristid eitavalt. Rõlejev näiteks ei kirjutanud ühtki sellemotiivilist teost. Nad arvasid et armastusluule kisub noorsugu eemale õilsast kodanikupaatosest. Puskinile tähendas vabadus täisväärtuslikku tunde- ja hingeelu. Puskini jaoks pole nende kahe luulelaadi vahel vastuolu. 1830-ndail aastail liituvad mõlemad teemad Puskini luules filosoofiliseks luuleks, millel on rõhuvalt humanistlik suunitlus. Keskseks motiiviks on inimese õigus õnnele, sõltumatusele, vabadusele. Ainsaks reaalseks arenguteguriks on kultuur, mis Puskini jaoks tähendab hariduse ja humanismi edendamist
Tal on ka tähelepandavaid saavutusi kirjandusteadlasena ta oli esimene eesti kirjanduse professor Tartu Ülikoolis , kuid kirjanduslukku on ta läinud eelkõige luuletajana. Luulekutsumus ärkas G.Suitsus varakult: tema esimene luuletus avaldati 1899. a, kui ta oli vaid 15- aastane. Esikkogu "Elu tuli" ilmus 1905. a Helsingis, järgnesid "Tuulemaa" (1913) ja "Kõik on kokku unenägu" (1922) ning samal aastal ka armastusluule valikkogu "Ohvrisuits". Viimane luulekogu "Tuli ja tuul" ilmus 1950.a Stokholmis. Esikkogu "Elu tuli" sisaldab luuletusi aastaist 1900 1904. Neid luuletusi kannab usk inimesesse, tema võimesse maailma uueks muuta. Värsikogu hoogsalt sissejuhatav nimiluuletus on üles ehitatud elu ja surma antiteesile. Siin loob luuletaja püha tule sümboli, mis avab elu mõtte võitlemises aadete eest. Järgmises luulekogus "Tuulemaa" on kirjaniku ideeline ja poeetiline maailmapilt põhjalikult muutunud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
