Krüsanteem taskus.Siuru õhtute korraldaja.Henrik Visnapuu oli vabakutseline kirjanik. Aeg-ajalt otsis ta teenistust ka teistes ametites: teatridramaturgina, ajakirjatoimetajana, kultuurinõunikuna. Kutsuti vürstiks ja poeeside kuningaks. Visnapuu on mehelik, vahel järsk ja äärmuslik luuletajanatuur.Loomingus paistavad eelkõige silma armastusluuletused ja isikliku tundetooniga isamaalaulud. Tema luuletustes kõneleb lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga.("Kaks algust").Visnapuu armastusluule üks osa esitab jumaldavat armastajat,naiste harrast imetlejat. ("Maria")kasutab palju naistenimesid. Luuletaja kannatav ja trotslik pool väljendab aga põlgust naiste kui paheliste olendite vastu ("Noorile tütarlastele"). Luule taga on aimata luuletaja ebakindlust, ahastust , valu.Mitmes luuletustes võrdleb luuletaja inimest koeraga ( "Oo,nukker peni").Nukrus on Visnapuu noorusluulele omane. ("Loobumus")."Käoorvik"(1920,armastusluule kogudest väljapaistvaim, nn kirjad
varjatud ja poliitlised kihid temas ikkagi aeg-ajalt temas ilmuvad + võiks rõhutada seda, et luulest suur osa on nn pürgimusluule religioosses võtmes tähendab see seda, et see on pürg jumaliku teispoolsuseni + kultuuriallusioonid see võib viia selleni, et on tegemist luulega kultuuris. sagedasem on see variant, et ta kuidagi alltekste kult vihjete abil moodustab + tung romantilisele lihtsusele "Sumeri naine" romantiline armastusigatsus M on luuletusi, mis haakuvad loodus- v armastusluule traditsiooniga. Maine armastus on ka tähtsal kohal. Sunnitakse valima poolt, kas sa oled meie poolt v ei. Sealt edasi toimuvad konkreetsemad valikud ja need kõik on enamasti sundvalikud. Kirjanduse kulgemise loogika päris samasugusena toimida ei saa, poliitiline diskursus tungib niivõrd jõuliselt sisse. saja tuhande sees on haritlaste osakaal suhteliselt suur. Pagulaskirjandus Kui räägime maa ajaloost ja pol ajalugu, siis oleks targem jääda Eestimaa pinnale oma
See viis ta aga eemaldumise ja üksiolemiseni. 1925. a ilmus uuenenud maailmaga raskelt kontakti leidva luuletaja ebaühtlane kogu ,,Ränikivi". Kindla pinna leidmiseks pöördus Visnapuu minevikumälestuste, kodu ja ajaloo poole. Tema 20. saj eesti isamaalüürika väljapaistvamaid kogusid on ,,Maarjamaa laulud" (1927). see on 1920ndate kõrgsaavutusi. Kodumaaluuletused. Visnapuu Eesti on uusaegne, tsivilisatsiooni hädade all kannatav maa. Selles olev luuletus ,,Talvine teekond" on Visnapuu armastusluule kauneim saavutus. Visnapuu luule areng kulmineerus 1920ndail lüürikakogus ,,Puuslikud" (1929) loodus, saatus, otsiva inimese traagika. 1940ndatel uus tõus tema loomingus pagulaskirjandus. 4. Marie Underi luule. Luuletas esialgu ka saksa keeles. Ta oli küll Eestist pärit, aga haridus oli saksakeelne. Alguses avaldas loomingut Muti nime all. Sobitub küll klassikaliste vormidega, kuid mängib ka nende piiridega, mis loob omapäraseid kombinatsioone.
paroodiamaiguliseks kujutamiseks. See armastusteemaline luule, mida leiame Beieri esimestes raamatutes, ei käsitle armastust tõsiselt, vaid väga tuntava keelelise ja stiililise paroodia, liiasuse, eneseirooniaga. Ta esindab siin seda tüüpi kuju, keda eesti kultuuris on nimeatud peiariks ehk mängumeheks. Nt ,,Hilinenud sünnipäevaõnnitlus" see on küllaltki tõsine tekst, kuid üldjuhul on tal pealiskaudne, eneseirooniliselt kujutatud armastajatüüp, nt ,,Tuba 427". See pole armastusluule klassikalises mõttes, vaid mängitakse armastusluule stereotüüpid ja võimalustega. Beieri esimestes kogudes on ka palju selliseid tekste nagu ,,Vali, mida tahad", kus tuleb arvestada nõukogude konteksti. Ta mängib ka 50ndate aastate eesti sotsrealistliku luulega, mida on kirjutanud Felix Kotta ja Erni Hiir. See stalinistlik luule tähendab ennekõike riimilist luulet, luulelaad on kogu aeg deklareeriv ja rütm raiuv. Sea pigem kirjeldatakse maailma, kui mõeldakse selle maailma üle.
05.10.10 Sisse tulevad uued vormid, mida viljeletakse sajandite jooksul. Väljendus muutub tunduvalt peenemaks. Renessansiliku luule algataja Hispaania kirjanduses- Garcilaso de la Vega. Koos Juan Boscaniga teostab pöörangu. Baldassare Castiglione- ,,Il Cortigiano" (Õukondlane) Võttis kokku renessansiinimese ideaali, on dialoogivormis proosateos. Luuletajaid on Hispaanias sel ajal väga palju. Üks on Fernando de Herrera, kogutähtsus on väiksem kui Garcilaso de la Vegal. Tema armastusluule on hinnatud, tuleb sisse ka ühiskondlik teema (mis on tähelepanuväärne) Sajandi teisel poolel hakkab Hispaanias levima müstiline kirjandus. Luis de Leon, esimene müstiline kirjanik. Oli Salamanca ülikooli teoloogia õppejõud, 1572.aastal ta vangistati, kus ta oli ligi neli aastat. Sest ta tegi tõlke piibli Saalomoni laulust- seda peeti väga vabaks ja meeleliseks. Üldiselt on teinud ka palju tõlkeid. Tõlkinud näiteks Pietro Bembot (itaalia
J.J. Tengström avaldas mõtteid soome keele arendamise vajalikkusest, kutsus rahvast üles rahvaluulet koguma. Ka J.G. Linsen rõhutas soome rahvuslust ja keele arendamise vajalikkust. Eriti innukas oli C.A. Gottlund, kes avaldas kaks köidet omakogutud rahvalaule. Isikupäraseim oli A.G Sjöstöm, kes rootsindas romaani keeltes kirjutatud luule ja antiikkreeka lüürika. Lisaks Linsenile tuleks nimetada veel G. Idman-Idestami. A. Poppius värske armastusluule ja humoristlik laul. Tuntuim luuletus on ,,Varblane". Ühines Turu romantikute rahvaluulearmastusega, kogus ja aitas koos oma sõbra J.J Pippingsköldiga sakslast H.R. von Schröterit soome rahvaluule tõlkimisel ja avaldamisel. Juteini ja Kallio Runebergi luuletuste ja ,,Kalevala" ilmumise eelsest ajast tõuseb lisaks Poppiusele esile vaid paar soomekeelset luuletajat. J
keelas raamatust rääkida.). Tekib ka hulk tekste, mida ei saa Nõukogude ajal trükkida: ,,Laulud eestiaegsetele meestele" (1988). See oli klassikaline periood, aga hiljem tulevad segased muutused. Võimuvahetusel varjatud kujul kirjutamise vajadus kadus ja see oli tähenduslik, muutus ebakindlaks, kuid 00ndatel tuli kindlus tagasi. Osa luulet on rahvuslikus võtmes vemmalvärsilised luuletused, kuid selle kõrval on ka vabavärsilist luulet. Vabavärsiline armastusluule: ,,Mõistatused" (2000) ja ,,Sinamu" (2005). 13. Viivi Luige luule ja proosa. Üks kassetiautoritest. Põhiline loominguperiood 1960-1980. 1960ndatel debüüt, nõukogude olukorda silmaspidades väga varajane (19a), esimene luulekogu Pilvede püha (1965). Looduslüüriline Viivi Luik, loodusluule kaudu tõlgendama, tundlik ümbruse peegeldus. Luule põhiline osa 1965-1982: ,,Hääl" (1968) müstiliste otsingute periood, mis ei kao ka hiljem. Uku Masingu mõju
,,Kurja lilledes" on palju teemasid inimelu käsitlusest (inimesel pole aega enam), spliinist (elutüdimus, ängistus), armastusest. 1860-tel hakkab kõik alla käima raha saab otsa, sõbrad surevad. Päevaraamatusse kirjutab, et tal on paha olla nii vaimselt kui füüsiliselt. 1864 Sõidab Belgiasse, maale, mida ta ei armasta. 1866 saab rabanduse, kaotab kõnevõime, parem kehapool halvatud. Pariisist tuleb ema järgi ja see viib ta koju. Eraldi teema on kahtlemata armastusluule. Peamine sõnum on see, et inimesele jäävad ideaalid kättesaamatuks. Elu lilled on kurjad lilled, sest elus on nii palju kaduvust ja surma, tema tunnetab, et kõikjal on kurjuse kohalolek. ,,Spliin" ängistus, tunne, et midagi on hingel, mis teeb haiget, ei oska täpselt sõnastada, mis see on. ,,Kell" inimese elu on väga vajalik, eriti aeg selles. ,,Ühele tänaval möödunud naisele" minategelane näeb ilusat naist, mustas, kannab leina. Imetleb seda naist. 2) G
kujutada ning samas ka sentimentalismi, romantikat) või E. Aspe- pikemad proosatekstid. 20. saj paar esimest aastakümmet on Särgava ja Vilde looming väga olulised. Uudisjutt- novell Proosa aines ja muutunud tegelikkus hakkavad mõjutama 20. saj luulet, kaovad idüllilised maastikud, õhkamised kõige ilusa poole. Tulevad asemele talupoja argimured. Nt Jakob Tamm, Jakob Liiv. Selle perioodi lüürilise poeemina võib esile tuua Anna Haava- subjektiivne, märgatavalt intiimsem vaatepunkt. Ta armastusluule on väga isiklik. 80ndate lõpust alates vaieldakse realismi meetodi olemuse üle. Seda kritiseeriti ja teisalt ka toetati. Realism oli nende meelest kunstist väga kaugel. Elu sopaste külgede avalikkuse ette toomine. 1896 kui ilmub Vilde ,,Külmale maale", siis saab realism võidule. Kriitilise realismi põhilisteks tunnusteks on sotsiaalsete vastuolude jõuline kujutamine ning sellega seostuv ühiskonnakriitika, samuti veenvad ja üldistavad karakterid. Kuigi esimestes
eneseteadvustamine luuletajana; f) religioossed hümnid jumalatele Horatius armastusluuletajana 1) Kogenud nõuandja nii naiste kui meeste armuhädade puhul (kutsub üles ignoreerima serenaade laulvat armukest, lohutab armastusest ilmajäänuid, hoiatab mitte võistlema mõne alatu naisega kauni poisi armastuse võitmise pärast jne). 2) Armastus kui satiiriline sotsiaalne komöödia, mida võib võtta iroonia ja meelelahutusena. Tüüpilised armastusluule allzanrid: · ukse taga kaebleva armukese serenaad; · teadaanne armastuse lõpetamisest; · naiste uste taga ringipummeldamise luuletus. Horatiuse sõprusluule Üksnes meeste vahel, distantsi ja läheduse kombinatsioon. Motivatsioon mõtlemaks elu ja surma üle + elu osa, mis laseb inimesel tunda end õnnelikuna. Inimsõprus kui märk maailmas valitsevast sõbralikkusest laiemalt; loodusnähtus ja sellisena mööduv.
viia soodsa abieluni. ristiusu eest. Laiem kuulsus oli kasulik kõrgema positsiooni pälvimisel. Rüütlikirjandus Sisuks kujutlus ideaalsest rüütlist: Tõsteti esile olulisi rüütlivoorusi ustavus, vagadus, suuremeelsus. Ülistati armastust südamedaami vastu. 3 peamist zanri: KANGELASEEPOSED RÜÜTLIROMAANID ARMASTUSLUULE Autor enamasti teadmata. Temaatika muistsetest pärimustest. Trubaduurid poeetidest Prantslaste "Rolandi laul". Inglastel kuningas Artur ja tema 12 rändlaulikud. Karl Suure vasalli krahv Rolandi ümarlauarüütlist. Rüütli vankumatu truudus ja vaprusest moslemite vastu südame-daami ennastohverdav Hispaanias
Edukad rüütlid said aadlineidude võitluselt ristiusu eest. tähelepanu, mis võis viia soodsa abieluni. Laiem kuulsus oli kasulik kõrgema positsiooni pälvimisel. Rüütlikirjandus Sisuks kujutlus ideaalsest rüütlist: Tõsteti esile olulisi rüütlivoorusi ustavus, vagadus, suuremeelsus. Ülistati armastust südamedaami vastu. 3 peamist zanri: KANGELASEEPOSED RÜÜTLIROMAANID ARMASTUSLUULE Autor enamasti teadmata. Temaatika muistsetest Trubaduurid poeetidest Prantslaste "Rolandi laul". pärimustest. rändlaulikud. Karl Suure vasalli krahv Inglastel kuningas Artur ja Rüütli vankumatu truudus Rolandi vaprusest tema 12 ümarlauarüütlist. ja südame-daami moslemite vastu ennastohverdav teenimine. Hispaanias. Sakslastel "Nibelungide laul". Talupojad ja mõisamajandus
Edukad rüütlid said aadlineidude võitluselt ristiusu eest. tähelepanu, mis võis viia soodsa abieluni. Laiem kuulsus oli kasulik kõrgema positsiooni pälvimisel. Rüütlikirjandus Sisuks kujutlus ideaalsest rüütlist: Tõsteti esile olulisi rüütlivoorusi – ustavus, vagadus, suuremeelsus. Ülistati armastust südamedaami vastu. 3 peamist žanri: KANGELASEEPOSED RÜÜTLIROMAANID ARMASTUSLUULE Autor enamasti teadmata. Temaatika muistsetest Trubaduurid – poeetidest Prantslaste “Rolandi laul”. pärimustest. rändlaulikud. Karl Suure vasalli krahv Inglastel kuningas Artur ja Rüütli vankumatu truudus Rolandi vaprusest tema 12 ümarlauarüütlist. ja südame-daami moslemite vastu ennastohverdav teenimine. Hispaanias. Sakslastel “Nibelungide laul”. Talupojad ja mõisamajandus
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma ...
Võib öelda, et Kareva muutus teataval moel põlvkondlikuks autoriks, kuid see hajub kiiresti. Seda on näha „Päevapiltides“. See erineb ka teataval määral sellest, mis edasi tuleb. Kultuuriteadlikkus torkb silma. Kultuuriteadlikkus hakkab torkama silma veidi erinevates kohtades. Tema luulest saab sageli kätte vertikaalse mõõtme – püüdleme kuhugi kõrgemale, kuid see pole pärale jõudmine. Kareva luule populaarsusele mõeldes, on see mingit pidi seotud sellega, et ta on tuntud armastusluule kaudu. 90ndatel muutub luulekeel dünaamilisemaks ja ilusa luule maneer hakkab kinnistuma. Kõige parema ülevaate Karevast saab „Deka“ kogumikust. Mari Vallisoo (1950-2013) Ta jäi auto alla ja hukkus. Kui Kareva on väga teadlik luuletaja, siis Vallisoo on teistmoodi teadlik kirjanik. Vallisoo viib kõige veenvamalt edasi pärimuslikku luuletraditsiooni. Vallisoo on pärit Ida-Eestist kodavere murde aladelt. Tema puhul hakkab mängima ka kodavere keel.
Võrreldes Dante Beatrice'i kujutamisega kirjeldab Petrarca Laurat reaalsema ja maisemana kirjeldab ta välimust ja maist ilu eri sümbolite ja mütoloogiliste vihjete abil. Peamotiivid Petrarca loomingus on Laura eluajal: kahtlustab oma armastuse liigset maisust, vastuarmastuse puudumine. Uue maheda stiili viljelejad armastasid soneti vormi, eriti kuulsaks selles sai just Petrarca. Petrarcal oli oma soneti vorm: abba abba cdc dcd. Sonett oli tekkimisest alates armastusluule vorm. Petrarca mõjutas kogu ülejäänud renessanssiajastut vormipeenuse, platoonilise armastuse idee koos melanhoolia, igatsuse ja tundelisusega. Kõik edasised tähtsamad Itaalia kirjanikud 15.16.saj olid petrarkistid. ,,Saladus" (,,Secretum") vaidleb püha Augustinusega, kes väidab et iga maine kirg ja armastus on patune. Petrarca arvab küll uuele mahedale stiilile omaselt, et platooniline ja puhas armastus on ülim, aga leiab siiski, et ka maine armastus saab
omas ajas tuntud kirjanik. Liivist saab seal abiõpetaja, ta õpib ära ka saksa keele. See oli Liivi elus oluline periood. Seal tekkis tal huvi lugemise vastu. · Ta kohtas seal Liisa Goldingut. Nende vahel olid sügavad tunded, aga nad ei abiellunud, sest Liiv teab oma viletsat tervist, majanduslikku olukorda. Tihe sõprus säilib siiski. Nad pidasid kirjavahetsut, säilinud on kirjad Liisale aga kirju Juhanile pole säilinud. See on Liivi armastusluule olulisim inspiratsiooniallikas. Kogumik ,,Kirjad Liisale". · Mõnda aega töötas Liiv ,,Virulane" toimetuses. Samal ajal oli seal tööl Eduard Vilde. Kahe kirjaniku vahelised suhted olid teravad. Eriti pärast Vilde följetoni ,,Suguvend Johannes", mis on Liivi suhtes sarkastiline. Ta tegi kaastööd ka ,,Sakalale" ja ,,Olevikule" · Mõnda aega õppis Liiv Treffneri Gümnaasiumis, aga tervise tõttu katkestas õpingud. · Juhanil tekivad haigushood
a, siis pärandasi talle talu, läks talumeheks siis. Tln tagasi 30ndate keskel. Töötab ajakirja ,,Varamu" juures. Raksem aeg 1940-42 kaotati EV, suri äi, kasutütar viidi Siberisse ning suri ka Inga. Põgeneb saksamaale, üritab luua kirjanduslikku rühmitust ning asutab Ülemaailmse Eesti Kirjameeste Seltsi. Jõuab ka USA-sse. Tunneb end üksi, ei suuda kohandud, sureb NY haiglas. Looming 1917 I luulekogu ,,Amores" mõjutatud impressionismist. Loodus- ja armastusluule. 1918 II luulekogu ,,Jumalaga, Ene" visnapuu vabadussõjas ning looming muutus. Alguses kirjutas ka isamaalist luulet. Häbenes luuletust ,,Oh, neetud maa", kus halvustas Eestit. 1920 ,,Talihari" inimene kõikvõimalikes aja keerdkäikudes inimene ja inimene, inimene ja ühiskond. Esikohal rahvus ja rahvuslus. Keeruka isamaalisuse käsitlus. Avaluuletusest ,,Kodumaa laul" tahetigi laul teha. Üks mees esitas selle oma pähe
see viib ta koju. Kuulsaks saab ta selle pärast, et luules hoopis teistsugune stiil. Ta süüvib ka inetuse ja pahe maailma. Tema luule on valuline oma enese elu pihtimus, kohati irooniline. Ja tema on prantsuse sümbiolismi eelkäija. ,,Maha vaesed" poeem kerjuse peksmisest. Palju sonette 2 kolmikut ja 2 nelikut, 14 rida ja 11 silpi. Tema luuletustes paljudes võõrandunud inimene suurlinnas, samal ajal on selles suurlinnas vaev ja rõõm, anonüümsus. Eraldi teema on kahtlemata armastusluule, saab tuntuks ka oma erootiliste luuletustega. Mustale Veenusele pühendatud. Peamine sõnum on see, et inimesele jäävad ideaalid kättesaamatuks. Elu lilled on kurjad lilled, sest elus on nii palju kaduvust ja surma, tema tunnetab, et kõikjal on kurjuse kohalolek. ,,Raibe" paljude arvates maailma ilusaim armastusluuletus. ,,Kass" sonett. Pühendatud Mustale Veenusele. ,,Spliin" ängistus, tunne, et midagi on hingel, mis teeb haiget, ei oska täpselt sõnastada, mis see on
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (...
Headus tuleb hoida sellega, et halbadega ei abielluta, tõupuhtust tuleb hoida. Väljendab selgelt põlgust muu seltskonna vastu. Samas kaebab, et kõik ei lähe ideaalselt ja halvad tõstavad pead, ähvardades sotsiaalset korda. Sappho- pärit Lesbose saarelt ja naine. Ta oli aristorokraatlik lesknaine, kes koondas enda ümber meheleminekueas tüdrukuid, keda ta kasvatas ja õpetas ja pühendas neile need poeemid. Ühelt poolt olid need kurvad mehelemineku luuletused ja teiselt poolt kirglik armastusluule. Sappho ei kirjelda midagi, vaid väljendab oma intensiivseid tundeid nende tüdrukute vastu. Sõjavägi 7. saj peale kujunes välja tüüpiline kreeka võitlusrivistus, faalanks. Jalaväelane hopliit, nad olid tõhusalt relvastatud. Kaitserelvastus: kindel relv oli kilp, mis kindlasti ei puudunud. Kilbi minemaviskamine oli märk argusest ja häbiväärt. Kilbile lisaks oli veel korintose kiiver põse ja
Oluline märgata et tegemist on suurte asjade luulega. Samalaadne paljunemine toimub nagu oli Alliksaare puhul. Paljunduse kasvamine: tuhandetest esimestes kogudes, paar kogu miljardid, miljonid jne. Haare oleks nagu suur ja kuidagi mitmuslik. Armastuse ülenemine on ka seotud, armastus kasvab suuremaks. Deklareerib, et armastus on midagi enamat kui tunne. Siduda Eesti taustadega: Under, Arbujad tulevad meelde, underlikkus ja arbujalikkus on ees, Underi armastusluule ja väljapeetud hoiak, mis avaldub, siis arbujad tulevad ka mängu. Välistaustade kaudu tulevad mängu erinevad jõud: mõeldes suurele luulele, Kareva on suure luule esindaja, siis Anna Ahmatova on taustaautor, keda Kareva on tõlkinud. Tõlkinud ka Emily Dickinsoni luulet, teistmoodi klassika: servapealsem, hämaram ja intiimsem avaldus, mis suubub müstilisse kirjandusse. Müstilist kirjandust kogunb juurde, kellega on Kareval kokkupuudet.
Ta oli Kreeta kuninga Minose naise Pasiphae ja sõnni poeg. (Vikipeedia, 17.09.12) Munk – jumala teenimiseks ilmaelust kõrvale tõmbunud mees (Kõiv, 2006). Muusad - olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm, Hesiodos rääkis esimesena üheksast muusast. Veel Hesiodos ei teinud muusadel vahet, pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale. Erato oli armastusluule muusa; Euterpe ('lõbustaja, rõõmustaja') oli lüürika muusa; Kalliope ('kaunihäälne') oli eepilise luule muusa; Kleio oli ajaloo muusa; Melpomene oli tragöödia muusa; Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa; Terpsichore ('täis tantsulusti') oli tantsu muusa; Thaleia ('õitsev') oli komöödia muusa; Urania oli astronoomia muusa. (Vikipeedia, 17.09.12) Müüdid - on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste
Kui vanemad suri 1928 a, siis pärandasi talle talu, läks talumeheks siis. Tln tagasi 30ndate keskel. Töötab ajakirja ,,Varamu" juures. Raksem aeg 194042 kaotati EV, suri äi, kasutütar viidi Siberisse ning suri ka Inga. Põgeneb saksamaale, üritab luua kirjanduslikku rühmitust ning asutab Ülemaailmse Eesti Kirjameeste Seltsi. Jõuab ka USAsse. Tunneb end üksi, ei suuda kohandud, sureb NY haiglas. Looming 1917 I luulekogu ,,Amores" mõjutatud impressionismist. Loodus ja armastusluule. 1918 II luulekogu ,,Jumalaga, Ene" visnapuu vabadussõjas ning looming muutus. Alguses kirjutas ka isamaalist luulet. Häbenes luuletust ,,Oh, neetud maa", kus halvustas Eestit. 1920 ,,Talihari" inimene kõikvõimalikes aja keerdkäikudes inimene ja inimene, inimene ja ühiskond. Esikohal rahvus ja rahvuslus. Keeruka isamaalisuse käsitlus. Avaluuletusest ,,Kodumaa laul" tahetigi laul teha. Üks mees esitas selle oma pähe
Kurtvad värsid, kuidas jumalad lasevad sellisteid halbu asju juhtuda. *Lesbose saarelt pärit poetess Sappho, kes oli aristokraatlik lesknaine, kes koodnas enda ümber mehele mineku eas tüdrukuid, kelle luule on valdvalt kujutatud neile, kasvatas ja õpetas neid, poeemid mida ta neile pühendas neid vb jagada kahte tüüpi mis põimuvad omavahel, ühed on mehe eelsed ringis ja siis läksid sealt ringist ära, traagiline ja kurb sündmus, kirglik armastusluule oli teine ,,nende tüdrukute vastu, ta ei kirjelda midagi, vaid pigem oma tunnete , ihu väristama panevaid tundeid , lihalikult intensiivsed, tunde markeeringud täpsed. Oli väga populaarne , ka roomas, rooma autorid nimetasid teda lesboks. Türdukute vaheline armastus, lesbose saar üks olulisemaid poeetilisi luule keskuseid. Linnriigi sõjaline aspekt. 7 saj peale kujunes välja faalaks, tihedalt rivistunud raskejalaväelaste , mehi nimetati hopliidideks,
Pärnu saksa kõrgemasse tütarlastekooli, kus lõpetas. Avardusid ja süvenesid kirjanduslikud huvid. Nõrk tervis, pere eest hoolitsemine. TÜ’s koduõpetaja eksam, kuid ei meeldinud õpetajaamet. Kolisid Tartusse, kus J.V Jannsen tõusis Eesti kultuurielu tippu (“Vanemuine”, üldlaulupidu, “Eesti Postimees”). Koidula sai seal tuntuks kui boheemlaslik kirjaneitsi - vaba ja teravmeelne. Luuletuskogu „Vainulilled” (saksa luule vabu tõlkeid ja mugandusi; loodus-, kodu- ja armastusluule, mida iseloom lapselik, jumalakartlik meel, idüllilised looduspildid, armastus) - “Sügismõtted”, “Kodu”, “Kaugelt koju tulles”; “Emajõe ööbik” (anonüümne, kus domineerib romantiline isamaalüürika “Sind surmani”, “Mu isamaa on minu arm”). Laulud “Mu isamaa on minu arm”, “Sind surmani”. „Vanemuises“ etendusid 3 menukat Koidula näidendit, mis tähistasid eesti teatri sündi. Sidemed Hurda, Kreutzwaldi, Jakobsoniga
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
