Keegi, kes teeb mind õnnelikuks. Keegi, kes hoiab ja toetab, austab ja armastab. Keegi, keda nägemata on olla lihtsalt niiiii valus.. ja juba minutipärast kui ma teda alles nägin, igatsen ma teda.. Keegi, kellega saab jagada alati nii rõõmu, kurbust, pisaraid ja naeru.. Keegi, kes on mu südames niii sügaval.. Keegi, kelleta ma ei saaks.. keegi, kelleta ma ei tahaks ! Keegi, kes on lubanud mu kõrval olla nii heas kui halvas ja ma loodan sügavalt, et ma ei kaota teda kunagi ! Armastab, ei armasta ? Alati armastab meid kõik keegi .Olgu see siis vanemaarmastus, sõbra/sõbrannaarmastus või lihtsalt see eriline, armastus.. mida paljud kuulnud on, aga ise võibolla,et tundud ei ole. Armastus võtab mõistuse neilt, kel seda on, ja annab neile, kel seda pole.
kunstimaailmaga. André Breton kirjutas 1954. aastal Fleury-Joseph Crepini tööde kohta, et need on kunsti kaunimad õied, sest neil on pühaduse kvaliteet, mis silmatorkavalt puudub ülejäänud moodsal kunstil. Sellise kunsti loojate loomingut hinnatakse ka seetõttu, et nad ei oska silmakirjatseda, neid ei huvita raha, kuulsus ja võim. Nad annavad meile võimaluse tajuda loovuse sügavaid vooge ning õpetavad vastutasu nõudmata meid nn insaidereid. Miks siis kunst ja kultuur armastab ikkagi hulle. Tegemist on lakkamatu inspiratsiooni allikaga, tundlikkuse ja määramatusega, aga vaimuhaiguse köögipoolel leidub küllaldaselt ainest, mida ande korral kunsti valada. Võib olla kõnetab siis selline piiripealne kunst meie igaühe personaalset hullumeelsust ja piiridest välja ihalemist. Tõeline looming pole kunagi olnud midagi, mida saaks noa ja kahvliga lahata. Hullumeelsuses peitub aga eheduse ja autentsuse võti. See on ühtaegu uskumatu ja usutav.
10 jalgpalli suurkuju Johan Cruyff ,,Johani saladus on see, et ta armastab jalgpalli ja otsib uus võimalusi täiuslikkuse saavutamiseks.'' Stefan Kovacs, endine Ajaxi treener Nimi: Johan Cruyff (Cruijff) Sündis: 25. aprillil 1947 Rahvus: hollandlane
Margus Kappel lõpetas 1971. aastal Nõmme Lastemuusikakooli ja 1975. aastal Tallinna Muusikakeskkooli. 1980. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi klaveri eriala dotsent Ada Kuuseoksa õpilasena. 1980-1986 aastani töötas ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja 1991-1994 klaveriõppejõuna. 1994. aastast on ta olnud vabakutseline muusik. M. Kappelit iseloomustatakse, kui emotsionaalset ja tehniliselt väga suutlikku pianisti, kes armastab improviseerida ning, kes valdab hästi erinevaid muusikastiile: ragtime’i, bluusi, džässi, rock’n’rolli. Hingelähedasemaks peab ta ise: džässrocki, varajast džässi ja boogie woogiet.(muusika.ee) Samuti on ta kirjutanud ka mitmeid džässrockilaadseid instrumentaalpalu(„Elevant“ ; „Vesine kirg“ jt) Klaverit ja teisi klahvpille on ta mänginud rockansamblites: „Rock Hotel“ ; „Was is
“Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab.“ (Woland, vaadates Pontius Pilatust) Mis asi see armastus üldse on? Minu jaoks see on segane nähtus... Minu jaoks eksisteerib üks armastuse definitsioon: „Armastus on lõpmatult sügav psühholoogiline sõltuvus.“ Selle lahkamiseks on kulunud aastasadu ja seda pole siiani suudetud lahti mõistetada. Armastus võib eksisteerida erinevatel tsanditel. Ema armstus lapse vastu pole samasugune kui mehe armastus naise vastu
„Bajadeer“ Minu üheks hiljutisimaks ja ühtlasi meeldejäävaimaks muusikaliseks elamuseks oli Ludwig Minkuse ballett „Bajadeer“. Etendus toimus 6. aprillil 2014. aastal Rahvusooper Estonias. Esinejateks olid baleriinid ja priimabaleriinid nii Eesti Rahvusballettist, Tallinna Balletikoolist kui ka rahvusvahelistest truppidest. Peategelasi oli neli: Solor – noor sõdalane, kes armastab Nikiat, kuid keda sunnitakse abielluma radža tütre Gamzattiga (Michal Kremar); Nikia – bajadeer ehk templitantsijatar, kes armastab Solorit (Alena Shkatula); Gamzatti – radža tütar, Solori kihlatu (Luana Georg); Ülembrahmaan – templi ülempreester. Armastab Nikiat, kuid ei leia vastuarmastust (Aleksandr Kanapljov). Lisaks sai laval näha veel kuldset templijumalust (Jonathan Hanks), sõjamehi, varje, hindude tantsu soliste ja fakiire. Etenduse
teda alguses ei sallinud). II. TEOSE ANALÜÜS 1. Teos on kirjutatud Jakob Mättiku vaatenurgast ja kirjeldab Timo elu (peategelane). Novell on kirjutatud päevikuna. Jutustaja on Timo naise vend Jakob, kes elas koos nendega Võisikul ning räägibki sealsest elust. Jakob oskab hästi kirjeldada Timo mõtteid, kuna leidsin mehe keisrile saadetud kirja mustandi. Jakob abiellub raamatu lõpupoole Annaga, kuid tegelikult armastab endiselt Jettet ( endise Võisiku valitseja tütar). Jakob aitas Eevat ja Timo alati, eriti nende põgenemisplaani juures. 2. Üheks suurimaks põhjuseks miks Timo hulluks tembeldati oli tema kiri keisrile, kus ta kirjutas oma mõtteid mis muudatusi Vene imepeeriumis teha. Teiseks jooksis ta oma kongis ringe kuni nõrkes, tuletades meelde ajalugu. Ta ka hirmutas Lamingut ( pani talle püstoli vastu rinda). 3. Eeva oli raamatus Timo mõttekaaslane ja toetas teda alati
Marmeladovite pere Inimese jaoks on pere ja lähedased kõige olulisem. Pere hoolib, hoiab kokku, kasvatab. aitab ja armastab, kui need funktsioonid puuduvad, tekivad probleemid. Inimesed ei mõista teineteist, nad ei oska aidata nii ennast kui ka teisi - pere laguneb. Semjon Zahharovitš Marmeladov vedas oma perekonna põhja, ta oli karjääriredelil ja ühiskonnas allakäinud alkohoolik. Ta oli kunagi lugupeetud riigiametnik, kes teenis nii palju, et oma perekonda üleval hoida. Kuid nüüd ei mõlkunud Semjoni mõttes midagi muud - ainult, kust saaks uue pudeli
Noorte väärtushinnangud Noored inimesed, nagu vanem elanikkond armastab tihti öelda, on iga rahvuse tulevik. Võimalik, et see ongi nii, sest on ju iga põlvkonna noored need, kelle kätes on kõik võimalused luua ja edendada oma kodumaa kultuuri ja majandust. Olen ka ise noor inimene ning seega tunnen endal kerget kohustust teha midagi oma riigi ja rahva heaks. Aastatega on väärtushinnangud muutunud. Kui vanasti tunnustati armastust ja abielu, siis tänapäeval pannakse paari vihkamine ja rikkus. Öeldakse, et meie mälu võimsaim
Eestlane olen ja eestlaseks jään Eestlane on rahvas, keda peetakse tagasihoidlikuks ning küllaltki töökaks, kuna ta armastab keskmisest rohkem töötada kui mõni teine rahvus. Kunagi oli enamik eestlasi põlluharijad, kõigil oli oma põld, ja võib olla isegi väike loomakari. Kuid tekib küsimus, kes on üldse eestane? Kas ta on pelgalt soome- ugri rahvuskonda kuuluv töörügaja või midagi hoopiski erilisemat. Siin otsest vastust ei olei, kuid on midagi, mis meid- eestlaseid ühendab. Eesti rahvas on pidanud läbi elama raskeid aegu. Meie kodumaast on üle käinud suur hulk riike ning sõdu
,,Ma armastasin teid kord." Hamletis on mitmel korral tõstatatud küsimused, kas Hamlet armastab Opheliat või kas Hamlet üldse kunagi Opheliat armastas. On palju tõestust, et Hamlet kunagi ei armatanud Opheliat, vaid ta lihtsalt kasutas teda ära. On ka hulgalt märke sellest, et Hamleti tunded Ophelia vastu on tõesed. Kas Hamlet armastas Opheliat? Hamlet ja Ophelia ei taha, et keegi teaks nendevahelisest armastusest. Hamleti armastust Ophelia vastu on mainitud juba varakult, kui Ophelia on oma vennaga ja oma isaga. Ophelia ütles, et Hamlet on andnud mitmeid
teisest ega teiste rahast.Ta tahab saavutada kõrge positsiooni, kus teenib piisavalt palju raha, et Nora ega lapsed saaks elada head ja muretut elu. Nora elumõte on hoolitseda oma laste ja mehe eest ning olla tema meele järgi, armastada ja aidata kui vaja.Hiljem saab tema elumõtteks enese leidmine ja selle tegemine, mis talle meeldib. Krogstadi elumõte on elada ausat elu ja savutada edu, kuigi see osutub keeruliseks, sest tal on petturi maine. Armastus: Helmer armastab Norat, kuigi ta võib olla pisut egoistlik, hellitab ta oma naist ja tahab talle vaid parimat.Võib-olla on tema armastus liiga pinnapealne, kuid see võibki olla ainuke viis, kuidas ta oma tundeid väljendada oskab. Nora arvab, et armastab Helmerit, kuid leiab hiljem, et nii see pole ja lahkub oma laste ja mehe juurest.Oma lapsi Nora aga armastab. Proua Linde ja Krogstad armastavad peale lahus veedetud aastaid
Laurens 2000. aastal kirjandusauhinna Prix Fémina. Eestis oli romaan 2003. aastal Tallinna ning Tartu keskraamatukogudes enim laenatute hulgas 961 kohal tipp 1000 hulgast. Romaani ,,Sinu käte vahel" teemaks on mehed. Prantsuse nüüdiskirjanik C. Laurens kirjutab meestest naise maailmas ja naisest meeste maailmas. Ta lahkab tugevama sugupoole vigu ja voorusi, portreteerib neid sooja poolehoiuga. Raamatu autor on romaani peategelane ning talle meeldivad mehed, kes mõtlevad naiste peale ning armastab mehi, kes tahavad teda tunda. Ta kirjutab raamatut meestest, kuidas ta neid näeb ning mida nad temaga teevad, romaani oma elu meestest ja seda just meeste jaoks. Kirjutades annab Camille endast neile märku. Naine, kelle nimi on Camille, armastab mehi, kõiki mehi. Ta jälgib neid ja mõtleb nendest. Kohtab neid tänaval ja kujutleb end nende käte vahel. Lõppeks kirjutab ta nendest ja neile raamatu. Seal on nad kõik: isa, vanaisa, onu, poeg, esimene armastus, abikaasa, armuke,
4)Leidub keegi, kes ei ole laps ega inimene. 5)Kõik inimesed ei ole lapsed - parafraseerime - leidub keegi, kes on inimene, kuid pole laps. 1) Võtame kasutusele predikaadi Laps(x) - x on laps E x Laps(x) - Leidub üks x, kes on laps. 2) Võtame kasutusele predikaadi Inimene(x) - x on inimene A x (Laps(x) -> Inimene(x)) 3) E x ½ Laps(x) 4) E x ½ Laps(x) & ½ Inimene (x) 5) E x Inimene(x) & ½ Laps(x) 4 - Armastus Tõlkida eesti keelde 1) Ax Armastab(Jüri, x) 2) Armastab (Jüri, Jüri) 3) Ax (Rikas(x) -> Armastab (Mari, x)) 4) ½(Ex Ay Armastab(x, y)) 1) Jüri armastab kõiki (igaüht). 2) Jüri armastab iseennast (Jüri on enesearmastaja). 3) Mari armastab kõiki, kes on rikkad (kõiki rikkaid). 4) Ei leidu kedagi, kes armastaks kõiki. 5 - Laused Esitada predikaatarvutuse valemitena 1) Jüri luges raamatut ja Mari samuti. 2) Iga poiss nägi kassi. 1a) Valime predikaadid: Jüri; Mari - indiviidkonstandid Lugesraamatut(x) - x luges raamatut.
kunagi diplomaat või midagi taolist. Ma ei tea, miks ma nii arvan. Nicke Danielsson- maailma pikim inimene. Ta algab varvastega nagu kõik teisedki, kuid ei lõpe kunagi. Ta räägib, et oskab natuke kitarri mängida, kuid ma pole seda kunagi kuulnud. See on küll kihvt. Benny Fredriksson nõrk. See on tore. Jalgpallis on ta tugev. Peaaegu sama tugev kui mina. Camilla Gevert- arvab ise, et ta teab kõike ja et ta peab kõigi inimeste eest hoolitsema. Mina enda eest hoolitseda ei lase. Armastab hobuseid. Lisa Haglund- tal on rinnad tekkinud. Sanna Haglund- teda olen ma suudelnud. Tal on hea maitse. Ma võiksin teda veel maitsta. Johanna Larsson- tuupur. Ta teab alati kõiki vastuseid. Elav arvuti. Armastab hobuseid. Treb Ljung- elav legend. Teeb kõike hästi. Keskmisest kenama välimusega. Omab sansse kõigi tüdrukute juures- kui ta ise muidugi soovib. Vahva. Oke Nordring dresseeritud nagu masin. Arvatavasti saab temast kunagi teadlane. Ma
.. vajab. 6. Vagiinaorgasm on õigem kui kliitoriorgasm Ei oska seisukohta võtta. Arvan, et pole erilist vahet. Peaasi, et orgasm oleks. 7. Kui olete kaua koos elanud, siis on sõnadetagi selge, mis teisele meeldib. Ei, maitse ja meeled võivad lühikese aja jooksul väga suurelt muutuda, seega ei saa kunagi olla 100% kindel, mis teisele meeldib. 8. Naine on andja, mees saaja. Pigem on mees see kes annab ja naine see kes saab. Vahel ka vastupidi, kui jutt läheb raha peale. 9. Mees armastab silmadega, naine kõrvadega. Jah, mees armastab silmadega tõsi aga see, et naine kõrvadega armastab, ei oska mina öelda. Mina arvan, et naine armastab samuti silmadega või siis on neil väike südameraaskune ka ikka sees. KOKKUVÕTE: Mehed on hullud seksmaniakid, kes tahavad ainult seksida ja on selleks ka peaaegu alati valmis. Nad peavad olema oma naistega karmid ja voodis karmilt tegutsema naistele see meeldib. Naised ei vaja ainult hellust
koos kõik kolm õde: Olga on kõige vanem, Masa on keskmine ja Irina on noorim. Nad elasid kunagi kogu perega Moskvas ja igatsevad sinna pidevalt tagasi. Isa ega ema neil enam ei ole. Ema suri juba ammu, kuid isa, kes oli kindral, suri täpselt aasta tagasi Irina nimepäeval. Irina pole kunagi tööd teinud ja loodab seda tulevikus teha, kuna leiab, et selles peitubki õnn. Masa on ainukesena õdedest abielus. Tema mees on Kulõgin, kellele ta läks 18 aastaselt. Kulõgin ei ole halb mees, ta armastab Masat väga, kuid ta ei ole ka kõige targem ja taibukam (nt ta tahtis kinkida Irinale nimepäeva puhul sama raamatu, mis ta oli korra juba lihavõteteks kinkind). Masa on aga temast tüdinenud ja vihkab oma elu, Kulõginit pole ta kunagi armastanud. Irinal on küll palju kosilasi, kuid ta pole veel ühelegi neist läinud. Olgal polegi kellegi hulgast abikaasat valida. Ta töötab koolis ja elab nagu Irinagi koos vennaga.
Armastus, kus kunagi kokku ei saada, kuid oleks võinud olla. Ka raamatu tegelaste sotsiaalelu möödub maailma erinevates kõrtsides alkoholi seltsis suhteid klaarides, muresid uputades, härjavõitlusi külastades ning nautides seda, mida elul pakkuda on. Jake töötab Pariisis kirjanikuna. Ta naudib Pariisi kohvikuid ning jälgib ja kuulab oma sõprade armulugusid. Sõda jättis noormehele armi, mis tema elu tõsiselt mõjutab. Mees armastab ka leedi Brett Ashley't ning naine armastab teda, kuid nende kooselu ning ühise õnne takistuseks on Jake'i impotentsus. Suutmata hoida enda juures naist, keda ta armastab, leiab Jake end kõrvaltvaataja rollis, samal ajal kui Brettil on juhusuhted tema sõpradega- tuttavatega, mis on peaprobleemi koldeks. Tegevus toimus 20.sajandi alguses, peale esimest maailmasõda ning seetõttu ei puudunud noorte elust pidev draama ja pinge. Surma ja hävingu nägemine muutis täiesti nende
Kõige prantsuspärasemaks peab Debussy rokoko-aegset muusikat ja imestab, et Pariisis on Bachi ühing , Couperini ühingut aga pole. Seevastu ei leia ta Berliozis midagi, mis oleks iseloomulik prantslastele. Siinkohal tahaks ära tuua erinevused saksa- ja prantsuse kultuuri vahel. Saksa kultuur: tunded varjutavad mõistuse; mõttekäik on ähmane, pikad laused; andub ohjeldamatutele kirgedele; meeltest esikohal "süda" (romantism, ekspressionism); armastab koera (täidab käsud). Prantsuse kultuur: tunded allutatud mõitusele; armastab selgust ja lakoonilisust; armastab vaimuteravust ja elegantseid naudinguid; meeltest on esikohal "silm" (realism, naturalism, impressionism); armastab kassi (graatsia ja individualismi sümbol). Debussy loomingu rahvusliku omapära leidmisele aitas kaasa ka sõbrutsemine sümbolistidega. Tema loomingu põhiosa moodustavad lühiteosed. Nende hulgas on klaveripalu, üheosalisi orkestriteoseid ja romansse
on natukene egoist ja mõtleb ainult, et saaks Annaga koos olla. Nad kohtuvad tihti Kareninite maakodus öösiti. Vronski soovib, et Anna poleks õnnetu ning siiski põgeneda, kuid Anna jaoks ongi see õnn, ta pole õnnetu. Ma arvan, et Anna varjab mõnda aega oma mehe eest, et ta on rase, aga lõpuks ta peab siiski talle seda ütlema. Ma arvan, et mees võib tunda ennast petetuna ja halvasti, sest tema siiski veel armastab Annat. Kui Vronski lahkub on ta mõttes, ta ei pane tähele, et kell on juba palju ja et ta peab võistlusele minema, aga ta siiski läheb Brjanski juurde. Ta oli lubanud Brjanskile, et läheb sealt läbi ja kui ta poolel teel saab lõpuks aru, mis kell on, palub ta siiski sinna sõita. Ta oli Brjanski juures kõigest viis minutit aga see rahustas teda kõigest sellest, mis tema ja Annaga toimus. Aleksei Aleksandrovits koos oma naise Annaga sõidavad tõllaga tagasi. Ta hakkab rääkima,
isa ja vennad sõjas langenud, Agnese peigmees, tedretähtedega, kõverad jalad, loomupoolest argpüks, nõrk, vilets hoopleja, ülbitseja, uhkustab sellega, et võttis Agnese isa vaenlase vangi, Teiste arvates on ta loll nagu vasikas alamate vastu ugke ja upsakas, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänesepüks, valetamises ja hooplemises meister. Gabriel Sagorski- kõrge kasvuga, kannab kübarat, päevitunud nägu, mustad elavad silmad, imeosav vehkleja, hall habe, tugev, hoiab ja armastab Agnest , meelitaja, varem oli vene sõjamees , laiad kulmud, võlvitud nina, peenike suu, ümmargune lõug, Gabrieli kasvatas üles rahataguja Schenkenberg, tal oli 2 venda, Ivo üritas Gabrieli tappa, kuid ta jäi imekombel elama, Agnese arvates oli tal noor ja ilus nägu, aus ilme, rõõmus ja julge nägu, sakslaste juures üles kasvanud, lõpuks hakkavad Agnes ja Gabriel koos elama . Gabriel sai maailma kuulsamaks ja kardetumaiks sõjameheks. Diana Delwigi hagijas
Pariisis. Enne sõda oleks neist võinud saada pankurid või juristid, kuid surma ja hävingu nägemine muutis nende maailmavaateid, usku endasse ning juhtis nad Pariisi, otsima uusi elamusi. Nüüd elavad nad kunstnike ja kirjanikena, uitavad päeval kohvikutes ja baarides, joovad liiga palju, klatsivad rohkem kui töötavad ning püüavad tome tulla oma uue eluga. Eluga, mida muutis sõda. Jake töötab Pariisis kirjanikuna. Ta armastab head toitu ning jooki, naudib Pariisi kohvikuid ning jälgib oma sõprade armulugusid. Sõda jättis noormehele armi, mis tema elu suuresti mõjutab. Mees armastab leedi Brett Ashley't ning naine armastab teda, kuid nende kooselu ning õnne takistuseks on Jake'i haav. Suutmata hoida enda juures naist, keda ta armastab, leiab Jake end kõrvaltvaataja rollis, samal ajal kui Brettil on juhusuhted tema sõpradega.
See tähendas aga, et Eesti ei võinud sõjasse sekkuda. Ta ei võinud abistada Saksa- ega Venemaad. 15. septembril 1939 palus eestlaselt aga abi Poola allveelaev Orzel, mis peatus Tallinna sadamas. Eestlased oleksid saanud abist keelduda, et end mitte ohtu seada. See oleks aga olnud ebainimlik. Abivajajaid tuleb ikka aidata. Niisiis tegid eestlase valiku, endale kahjuliku valiku. Ega Tammsaare asjata öelnud: ,,Ükski ei armasta eestlast, eestlane isegi ei armasta. Venelane armastab venelast, sakslane sakslast, lätlanegi armastab pisut lätlast, aga eestlane ei armasta, tema armastab venelast ja sakslast - niisukene on eestlane..." NSV Liit oli Poolaga sõjaseisukorras. Kui venelased avastasid, et eestlased on neutraliteeti rikkunud, andis see neile hea põhjuse Eestile kahjulik leping peale suruda. Nii juhtuski, et 28. septembril 1939 oli Eesti sunnitud allkirjastama Vastastikuse abistamine pakti ehk Baaside lepingu. Siin eestlastel enam valikut ei olnud
Kasutas töödes vanu soliidseid teemasid. Oli rikkast perekonnast. Vulgaliseeimine labastamine. ,,Eine roheluses" - parodiseerib vana maali. ,,Olympia" - eeskujuks ,,Urbino Venus" - Tizian. CLAUDE MONET Sündinud Pariisis. Noorusaastad Le Havre's. Isal toiduainete kauplus. Aegajalt pani ta oma töid kaupluse aknale olid naljakad. Isa ei tahtud, et temast saab kunstnik. Õpib vabaakadeemias. 60Ndatel Alzeerias. Valmistub esimeseks näituseks. Maalib ka pildi sarju. Elu lõpus armastab maalida vesiroose ja oma aeda. ,,Impressioon. Tõusev päike" ,,Roueni katedraal" - sari. Istus terve päeva ja maalis 6 erinevat pilti. ,,Heinakuhjad" - sari. 15 heinakuhja pilti. Maalib talvel, suvel, hommikul, õhtul jne. PIERRE AUGUSTE RENOIR Pärit lasterikkast perest. Seda on ka loomingus tunda. Vaja raha teenida. 13. a. läheb tööle portselani tehasesse maalib vaasidele peale lilli. Tahab minna kunsti õppima ei lõpeta seda. Läheb vabaakadeemiasse
,,Iluasjake" Kerttu Rakke 1. Peategelased Selle raamatu peategelaseks on Marilyn ja Jan. Marilyn on sirgete juustega, endine modell kes peab endast väga lugu ning on hoolitsetud välimusega. Ta töötab pangas administraatorina ning on alandlik, töökas, tolerantne oma mehe suhtes. Ta armastab väga palju külastada ilusalonge ning kauneid ehteid. Janile jäi ta silma just oma välimuse poolest. Marilyn ei ole petja iseloomuga, ta armastab väga oma meest ja ei käi eriti kuskil pidutsemas ega väljas. Marilynil ei ole eriti huve ning oma vabaega sisustab ta pigem shoppamisega. Ta on iseloomult üpriski rahulik ning ei kisu enamasti ise tülisid üles. Tal on ainult üks pahe, talle meeldib vahel napsutada. Raamatus mängib veel suurt rolli Jan, kes on Marilyni mees ja elukaaslane
Onegin tutvus ka Vladimir Lenskiga, kellega nad said headeks tuttavateks, aga kuna nende suhted muutusid keeruliseks siis Onegin tappis oma sõbra. Pärast kõike juhtunut ei suutnud Onegin enam mõisas elada ja suundus tagasi linna. Linna kolis ka Tatjana, kes oli abiellunud kindraliga. Kui Onegin sellest teada sai, meenus talle Tatjana kiri ja ta hakkas kahetsema, et selle tagasi lükkas. Mees lootis, et naine tuleb tema juurde tagasi, aga seda ei juhtunud kuigi Tatjana oli tunnistanud, et armastab Oneginit siiani. Mõistes, et nende suhe ei ole võimalik lahkus Jevgeni Onegin Tatjana juurest igaveseks. Tegevus toimub 19 sajandil alguses toimusb tegevus Leningradis, seejärel maal, Onegini surnud onu mõisas. Hiljem kolis Onegin Peterburgi. Peategelaseks on Jevgeni Onegin. Onegin on noor, nõtke, moodsa soenguga, elegantne aadel kallis ülikonnas. Ta armastab pidutsemist, väljas söömist ning balle, ilusaid naisi, kelle huulile suutis ta alati naerutuse võluda
Toomas Nipernaadi Pärlipüüdja- Nipernaadi kohtab kõõrdsilmset Trallat, kes on talu teenija ja karjane. Nipernaadist saab selle talu sulane. Siis kohtab Toomas Nipernaadi Ellot, kes on talu peretütar ning on just mehele minemas kirikhärrale. Ellole ütleb, et on kalur ja rätsepp. Nipernaadi ütleb enne Ello abiellumist talle, et armastab teda, kuid tüdruk ei tee välja. Siis jookseb Nipernaadi Tralla juurde, räägib talle ka, et armastab teda jne. Kui Nipernaadi teatas, et on muinasteadlane hoopis ja hakkab jõge kaevandama, siis mõlemad tüdrukud Ello ja Tralla ütlesid, et tahavad temaga kaasa tulla. Järgmisel hommikul enne päiksetõusu oli Nipernaadi kadunud... ilma tüdrukuteta. Valged ööd- Toomas Nipernaadi kohtab Anne-Mari, kelle mees on vangis. Nipernaadi esitles ennast sookuivataja eksperdina. Pidevalt mainib Nipernaadi, et armastab tüdrukut ja hõõrub nina alla, et tema mees on vangis
hoidja. Meenekarbi pidulik üleandmine toimus aga alles kahe aasta pärast, L.Lindau 80. sünniaastapäeval 2. septembril 1987, "Misantroobi" etenduse lõpul publiku ees. 1987 Kaie Mihkelson Parima naisnäitleja auhind 1985 - Lisl Lindau Fonsia, D. L. Coburni "Dzinnimäng" (Ugalas). Meenutusi Lisl Lindaust Voldemar Panso: "Lisl Lindau on tige ja tülikas inimene... ta on tehtud mustast mullast ja koduvillasest kangast... armastab oma kutset, sampanjat ja lapselast... jõuline natuur... väikesi rolle ei salli... on armas, aga sõjakas; õrn, aga jõuline; lapselik, aga vanaema..." Väljakirjutus pärineb 1967. aasta ajalehest Sirp ja Vasar ning selle artikliga tervitas V. Panso oma lemmiknäitlejat 60. sünnipäeva puhul. Sulev Luik: "Minule jääb ta inimeseks, kellele ma väga sageli mõtlen. Tihtilugu avastan äkki, et räägin temast kellelegi. Ikka tuleb ta mulle meelde. Mõtlen tema peale... ja ei tea isegi miks."
Meister jamas oma raamatuga, mis nõudis temalt nii suurt pingutust ja vaeva ning, mis röövis tema elust nii suure osa. Vaatamata tema pingutustest tehti tema teos Pilatusest täielikult maha ning sai suure kriitika osaliseks. Sammuti üritas Jesua inimeste tähelepanu võita, kuulutades, et: "Vana usu tempel variseb põrmu ja tema asemele kerkib uus tõe tempel". Neid sõnu aga ei võtnud keegi tõepähe ning Jesuat peeti lihtsalt hulluks. 3.) Mulle meeldis ütlus Wolandilt: ,,See, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab". Ma olen selle väitega nõus kuna inimene keda sa armastab mõjutab sind siin maailmas kõige rohkem ning kõik, mis juhtub temaga elad sa ka ise läbi. Näiteks kui üks saab hea töökoha välismaal, siis teine jätaks kõik oma asjad ja läheks temaga kaasa või vähemalt nii teeksin mina sellises olukorras. Sammuti mõjutab inimest tema armastatu tujud, ollakse koos nii rõõmus kui ka kurb.
"Kui suudetakse õelda,kui palju armastatakse, siis tähendab see, et armastatakse vähe" Mina saan sellest renessansikirjaniku Petraraca ütlusest aru nii, et kui üks inimene teist inimest armastab, ei ole tähtsi kui tihti ja palju seda oma armastatud inimesele õeldakse vaid see näitab seda, et inimene tahab et oma armastatud inimesele selgeks teha, et see nii on ja, et teine seda uskuma jääks kuigi see kes armastust nii palju avaldab, et pruugi olla ise kindel selles, et ta seda inimest armastab ta lihtsalt tahab, et teine seda usub. Tänu sellele hoitakse inimest enda lähedal. Samuti ei saa õelda teisele palju teda armastad, kuna armastust ei saa panna cm või meetritesse. Armastus on tunne mitte asi nagu mõni seda väljendab. Inimesed tajuvad armastust erinevalt kuid kunagi ei saa seda sõnadesse panna. Ja seda väidabki Petaraca, et kui inimene suudab panna sõnadesse seda, kui palju keegi kedagi armastab siis tähendab
Väike killuke õnne Mis on see väike killuke õnne, mis meid rõõmsaks teeb, mis toob naeratuse näole ja teeb südame soojaks? Õnn on üks olulisemaid asju meie elus, milline oleks elu ilma selleta. Tegelikult on õnn vastastikune, mida rohkem me anname, seda rohkem me saame. Mis on õigemini õnn - on see pere, sõbrad, armastus või hoopis raha? Kindlasti on see pere, kes meid toetab ja armastab, kes vajab meid, nagu meie neid. Sõbrad on samuti üks tähtsamaid rõõmu killukesi meie elus, kes toetavad meid, kui meil on neid kõige rohkem vaja ja on alati abiks. Või seisneb hoopis õnn rahas, mis tundub olevat tänapäeva üks tähtsamaid asju, kuid samuti ka olulisemaid probleeme ühiskonnas. Armastus on kui väike killuke õnne, mis teeb südame soojaks ja toob naeratuse näole. Elunäinud inimene Katsi ütles kunagi "Õnn on leida inimene, kes
* tõsta ta pea ja suudle teda 13 . kui tüdruk on võtnud su lemmiku särgi * las ta kasutab seda ja kasuta seda ise öösel 14 . kui tüdruk kiusab sind *kiusa vastu ja pane ta naerma 15 . kui tüdruk ei vasta su kõnedele pikka aega * tee talle selgeks, et kõik on korras 16 . kui tüdruk vaatab sind kahtlustavalt * seisa sirgelt 17 . kui tüdruk ütleb, et armastab sind * ta tõesti armastab sind, rohkem kui oskad kujutledagi 18 . kui tüdruk võtab kinni su käest * hoia sellest kinni ja mängi ta sõrmedega
Väike faun Lene Mayer-Skumanz Keity Härm Tegelased Väike faun heasüdamlik marmorkuju Carina sõbralik tüdruk, kes armastab väga taimi ja loodust Antonella õel ja teisi halvustav tüdruk Carina vanaema armastav ja veidi väsinud vanaproua Valerio Pizzi vana muuseumivalvur Claudio Bottone muuseumivalvur Carina Carina on ennastotsiv umbes keheteistkümneaastane tütarlaps. Koolis, eesotsas Antonellaga, narritakse teda mõnikord ning sellepärast ei meeldi talle seal käia. Pigem veedab ta oma päevad katuseterrassil taimede seltsis. Ta armastab väga taimi ja üldse loodust
Oma mälestustest Pariisis loob ta osa ,,Punasest ja mustast", loob paralleele enda ja Julieni vahel. Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane võib kujutada kui mänge, mida ta endale korraldab ning milles idealiseeritud Stendhal on peategelane Esimene neist on mees, kes Stendhal tahtnuks olla. See on noor, tavaliselt ilus mees, kes väärib armastust, kuid on uje, sest temagi on võimeline armastama ja järelikult olema kohmetunud selle ees, keda armastab. Kuid siiski on ta võimeline ületama takistused tahtekindluse ja julgusega.. Teine marionett on naine, keda Stendhal tahaks armastada. Naine, keda kirjanik ihkab armastada, on täiuslikult ilus, puhas ja kes saab ometigi tema armukeseks. Kolmas tegelaskuju on naine, kes kirjanik enda arvates oleks olnud, kui ta oleks olnud naine. ,,Punases ja mustas" on selleks Mathilde. Neljas marionett on deus ex machina võimas heategija (härra de La Mole).
Oma mälestustest Pariisis loob ta osa ,,Punasest ja mustast", loob paralleele enda ja Julieni vahel. Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane võib kujutada kui mänge, mida ta endale korraldab ning milles idealiseeritud Stendhal on peategelane Esimene neist on mees, kes Stendhal tahtnuks olla. See on noor, tavaliselt ilus mees, kes väärib armastust, kuid on uje, sest temagi on võimeline armastama ja järelikult olema kohmetunud selle ees, keda armastab. Kuid siiski on ta võimeline ületama takistused tahtekindluse ja julgusega.. Teine marionett on naine, keda Stendhal tahaks armastada. Naine, keda kirjanik ihkab armastada, on täiuslikult ilus, puhas ja kes saab ometigi tema armukeseks. Kolmas tegelaskuju on naine, kes kirjanik enda arvates oleks olnud, kui ta oleks olnud naine. ,,Punases ja mustas" on selleks Mathilde. Neljas marionett on deus ex machina võimas heategija (härra de La Mole).
Lipus" ilmunud olukirjeldusega ,,Roostetanud maa ,, (kajastab Osmussaare loodust, hetkeolukorda ). Paju on üks vähestest eesti kriminaalkirjanikest. ,,Ma olen kirjutanud sama palju krimkasid kui teised nüüdisaja eesti kirjanikud kokku ," on Juhan Paju öelnud. Ta on viljelenud Simeoni stiilis psühholoogilisi kriminaalromaane. Ta on loonud ka uurija, kes erinevates teostes juhtumeid lahendab. Komissar Toivo Kivistik saab hakkama ka kõige keerukama juhtumiga ning ta armastab pöidlaid keerutada ja sibulaklopsi süüa. Paju kriminaal- ja põnevusjutud on hoogsad ja humoorikad. Tema juttude tegelased seiklevad Haapsalus ja Läänemaal. Tegelaste loomisel on ta kasutanud kodulinnas teada-tuntud inimeste iseloomu ja välimust. Oma tegelasi armastab ta kirjeldada sõbraliku nöökega. Paju on osalenud edukalt romaanivõistlustel , saanud ka teisi kirjandusauhindu. Teosed: ,,Haapsalu detektiiv" (kriminaalromaan) ,,Kagupassaat" (põnevusromaan)
Teoses jutustab ka ühepoolsest armastusest ning kuidas mitu meest armastavad sama naist. Teos on naljakalt utoopiline.Oleks ju hea kui keegi võluks ja armastus leiaks silmapilkselt vastuarmastuse,kuid kahjuks on see nii ainult unistustes.Teoses on ajatud probleemid:ühepoolne armastus,armukolmnurk,armukadedus jne.Need probleemid ei kao kuhugi ja raamatust saab võibolla mõni inimene lohutust,positiivsemat mõttelaadi oma muredele. Ühepoolne armastus kajastub Helena ja Demetriuse vahel.Helena armastab Demetriust,kuid Demetrius pole naisest huvitatud.Ning omakorda Demetrius armastab Hermiat,kuid naine pole mehest huvitatud.Hermia isa isegi ähvardas naist et kui Demetriusega ei abiellu,läheb tal halvasti. . Helena kadestas Hermia ilu ja tema sära, kuna tahtis ise ju Demetriusele meeldida. Demetrius aga ei teinud Helenast väljagi ja tõukas ta eemale samal ajal Hermiat taga ajades. Armukolnurk valitses Hermia ,Lysandri ja Demetriuse vahel.Kuigi Hermia polnud
Nipernaadi August Gailit Tegelased: Loki- häbelik ja arglik tütarlaps, Silveri tütar Milla- kadunukese Liisi sugulane Tralla- kõõrdis silmadega teenija ja karjane Ello- tark ja haritud peretütar Anne-Mai- töökas naine,abistas alati Küüpi Kadri- Madis Parve tütar, kes on oma eluga rahul Kati- vaene neiu Inriid Nipernaadi- Nipernaadi abikaasa Toomas Nipernaadi- raamatu peategelane. Inimene kes armastab loodust. Ta käis külast külla ja fantaseeris inimestele lugusi, mis pole tõeväärne. Tegevuspaik: Kevadest sügiseni rändas Toomas Nipernaadi Eestimaal mööda külasid ja talusid, nautides loodust, mis ümbritses teda. Parvepoiss Kaunid kevadpäevad olid saabunud. Mustjõgi oli sulanud jääst ja parvepoisid sõitsid mööda jõge parvedega. Jõe lähedal elasid rikkad Habahannese pere ja seal kõrval Silver Kudisiimu onn
juures lapsed ja muidugi on sama ka abielu juures. Täna päeval on elavad pooled inimesed vabaabieluna koos. Vabaabielus on tunduvalt rohkem vabatust kui abielus. Mis on abielu? Mina arvan, et abielu on kõike ilusam asi, see loob kahest isiksusest ,,meie" . Abielu on annab kindlust tunne, et ta ikka tahab sinuga elu lõpuni koos olla. Minu arust see abielu lisab viimase punkti inmesele kui palju ta sind ikka armastab, ühesõnaga ta kinnitab ka parebril, et ta armastab sind. Kui vabaabielus varat ei saa hakkata jägama kohtu kaudu seal saab ainult oma vahel kokkuleppides, siis abielus saab seda teha. Selles suhtes on abielu parem kui vabaabielu, kuna ta on igate pidi seadusega ja õigustega kaitstud. Kui tuleks valida kas vabaabielu või abielu, see tegelikult ei loe kumba sa valid, mõlemad tulevad armastusest ja tahtmisest koos elada ja olla õnnelik, mõnel juhul ka perekond luua. Nii et minu arust pole vahet kas sa elad vabaabielu või abielu
aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika jalööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dixielandansambli koosseisu kuuluvad trompet (varem kornet), klarnet, tromboon, banjo (või seda asendav kitarr), bass (kõige arhailisem ontuuba, hiljem hakati kasutama kontrabassi), löökpillid ja klaver (klaver tuli koosseisu hiljem). Juba Chicago koolkonnas olevat juba liitunud kasaksofon, kuid Euroopas hakati saksofoni kasutama alles kaheksakümnendail. Vanades
Seda seetõttu, Myshkin on veetnud viimased neli aastat vaimuhaiglasse Sveitsis. Ilma reservi, aga Myshkin jagab seda tegelikult koos Rogozhin ja Lebedyev. Ta isegi ei tundu võta natuke õigusrikkumise sarkastiline toon oma uusi tutvusi päringuid, ja ta isegi naerab koos nendega. Nagu Rogozhin riikide Myshkin on oma olemuselt püha- loll. Tema enda sõnul räägib ta Myshkin "Sa oled out-ja-out püha loll, ja Jumal armastab meeldib sulle." Rogozhin ka jutustab oma elust. Mõned kuud tagasi Rogozhin varastas suure summa raha isalt osta paar teemant kõrvarõngad linna ilu, Nastasya, naine, keda ta kirglikult armunud. Pärast ta Nastasya kõrvarõngad, isa teada ja sai väga vihaseks. Vaevu põgenedes isa viha, Rogozhin laenatud raha ja põgenes oma tädi majja kolida teise linna, kus ta haigestus. Ta oli just tagasi, kui uudis tema isa surmast ja äsja päritud raha jõudnud teda
KOKKU- ja LAHKU KIRJ. : ... sõltumine tähendusest Lahku : lapse põlv (jala osa) venna armastus (vend armastab) mõni kord (paar korda) Kokku : lapsepõlv (lapse iga) vennaarmastus (armastatakse venda) mõnikord (vahel, aeg- ajalt) ... sõltumine täiendsõna vormist lahku : kokku : 1 ..täi.sõna on lühene. võõrkeel võõras keel üldine plaan üldplaan puhtalt isiklik puhtisiklik 2.täi.sõna on nimet. raudne uks rauduks pool aastat poolaasta sarvedega loom sarvloom 3 .täi.sõna on mit. om. mägede tipud mäetipud loomade söötmine loomasööt poiste pead poisipea 4. omastavaline täi.sõna on sihitislik (avaldatakse rõõmu) rõõmuavaldus (juhib kraanat) kraanajuht (punutakse korvi) korvipunumine 5.omastav ..... on mitmusliku sisuga (lindude kasv.) linnukasvatus (vangide valvur) vangivalvur (pliiatsite karp) pliiatsikarp ... sõltumine põhisõnast 1. põhisõna väljendab hulka, kogust ...
2)Nimeta tegelased? 3) Millised oli Jake ja Bretti suhted) 4)Millised on peategelaste suhted? 5) Millega tegelevad peategelasd igapäevaselt? 6)Kes kannab teoses sinu arvates tervikliku inimese ideaali? 7)Keda kutsutakse kadunud sugupõlveks? 1. Toimub Prantsusmaal Pariisis, Hispaanias, Pamplomas ja mõnes teises Hispaania linnas. 20. sajandi algus, peale esimest maailmasõda. 2. Barnes Jake , Gorton Bill, Robert Cohn, Campbell Mike, Brett Ashley, Pedro Romero 3. Jake armastab Bretti, kuid naine ei taha temaga koos olla, kuna Jake on sõjas vigastada saanud . 4. Robert Cohn ja Bill Gorton on nimitegelase sõbrad, Brett Ashley on ta armastatu, kes ta tunnetele ei vasta ning Mike Campbell on Breti kihlatu. Pedro Romero on noor matadoor, kellesse Brett ära armub. Enamasti saavad nad kõik hästi läbi, kuid Bill ja Mike ei salli Cohni ning kui nad on joonud, mida nad väga tihti teevad, siis ytlevad nad seda ka välja. Jake
Inimesed lihtsalt ei suutnud leppida sellega, et Tiina on teistest erinev ja lihtsalt häbistasid teda selle tõttu. Tiina tunneb, et ta ei sobi sellesse maailma ja üle kõige ihkab vabadust.Tiina jooksebki nii kodunt ära, ning mingil tuisul kui margus on kuskil metsas ning Tammaru perekond kuuleb kuidas hundid häälitsevad.Tulebki margus koju tervena, kuid varstiselt lähevad nad Jaanusega tagasi metsa seal lasi margus uhe kuuli, ning kannataja oli Tiina.Teades, Tiina armastab margus Mari oli väga armukade, ning tema teem ükskõik mida et Margus Tiinat ainult ei armastaks.Tema pärast hakkasidki inimesed uskuma et ta on libahunt.Kuid Margus Tappiski Tiina ära selles tumedas ja tuisuses metsas, ning Tiina ütles kõik mida ta arvab teistest, Margusest ning kuidas nad teroriseerivad tema ema.Margusele ta ütles, et ta armastab teda väga ning on armastanud, teistele ütles et nüüd te näete et mina pole mingi libahunt.Ning mari surigi Mrguse kuuli ja
" Ernest Hemingway ,,Hea meelega ostaksin natukese õnne, kui oleks mõni koht, kus seda müüakse." ,,Asjade eest, mis sulle rõõmu valmistavad, võib maksta mitmeti: teadmiste, kogemuste, riski või rahaga. Et elust mõnu tunda, selleks tuleb õppida oma raha eest midagi täisväärtuslikku saama ja seda teadlikult nautima. Üldiselt on see võimalik. Maailm on hea kaubamaja." Mihhail Bulgakov ,,Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab." ,,Fakt on üks kangekaelsemaid asju maailmas." Victor Hugo ,,Naer on päike, mis hajutab talve inimese näolt." ,,Suurim õnn on veendumus, et meid armastatakse meie enda pärast, või õigemini, sellest hoolimata." ,,Kurjus ei tule inimesest, sest inimene on oma põhiloomult hea." ,,Mida vähem kuulsust, seda rohkem vabadust." Erich Maria Remarque ,,Kellele meeldib tõus, peaks jaatama ka langust; mõlemad kuuluvad kokku."
seiklustest. Raamatu alapealkiri võiks olla ,,Teekond lahtiste allikate juurde", sest just neid läheb Ekke Moor laia maailma otsima ning lahkub oma kodukülast Ingelandist. Ekke Moor on noor ja uljas poiss ning oma kodukülas peetakse teda logardiks, kes külastab öösiti erinevaid neidusid ning vedeleb rannas niisama ega abista oma ema Neenut. Neenu on karmikäeline, samas aga väga hell ja hooliv naine, kes armastab oma noorimat poega väga. Ka Ekke Moor armastab oma ema. Ekke Moor on ka huvitatud naabrimehe tütrest Eneken Üüvest, kelle isa nende suhet sugugi ei toeta. Raamatus on 24 peatükki ehk novelli, mis jutustavad Ekke Moori erinevatest seiklustest. Ekke Moor lahkub kodust rannakülast Ingelandist ning läheb ,,lahtiseid allikaid" otsima. Ta seikleb mööda Eestimaad ning teeb juhutöid, et end ära elatada. Ta tutvub paljude erinevate inimestega, kelle probleemidest ja muredest romaanis samuti juttu on. Ekke Moori seiklused
Charles Hayward on mees kes armastab Sophia Leonides ja tahab temaga abilelluda aga Sophia ennem ei abiellu kui Charles on lahendanud tema vanaisa morva. 3.Probleem: Teos kajastab selliseid probleeme,et kui raske on elada koos kolm polvkonda kus peeaaegu kõik vihkavad koiki ja kus keegi teineteisega korralikult labi ei saa ja on olemas selline voimalus,et tapetakse isegi oma pereliige tuhise aja parast ara. 4.Tegelased: Charles Hayward-on Sir Arthur Haywardi poeg kes armastab Sophia kellel on pruunid juuksed ning pruunid silmad. Sophia Leonides-tumedad kaharjuuksed,elavad sinised silmad,vaike nurgelineloug ja sirge nina.Ta on vaga sobralik ja lahke naine. Sir Arthur Hayward-on Charlesi isa,dektektiiv kes uurib Aristid Leonides morva.Kes koigepealt kuulab ara jutu ja ei lase petta ennast naitemangudega mida esitava kahtlusalused. Josephine Leonides-on Sophia ode kes on vaga inetu,salakaval,imelik ja on sissevoetud dektektiivi juttutest. 5
Anton Tsehhov näitekirjanikuna Tegelased Kokkuvõte Sõnum ,,ONU VANJA" Haige, kapriisne ja ennastarmastav Ilu ja talent on elu Professor vanamees, professor Serebrjakov, sõidab ees sama jõuetud Serebrjakov mõisa puhkama. Emal ja Sonjal on olnud kui ohver. Voinitski (Onu halb elu. Onu Vanja armastab õnnetult Vanja) Serebrjakovi naist Jelenat. Voinitski tulitsab Ema ühel tasakaalukaotuse hetkel professorit, Sonja aga mööda. Elu läheb edasi, Serebrjakov ja Jelena Sonja teenivad raha et see professorile Andrejevna saata.Vanja ja Astrov armuvad Jelenasse, Doktor Astrov ise ta oma meest ei armasta. Astrovit pelgab, ta joob ka. ,,3 ÕDE" Andrei on valmistunud professorikarjääriks, Tegelased
juua. Seejärel käskisid lapsel ahju peale magama minna. Järsku tõusis laps voodis istukile ja hakkas kõva häälega nutma ja hüüdis ema. Varsti saadi teada, et tema ema oli nõid ja põletati tuleriidal. Möödus pea 10 aastat ja hakati arvama, et Tiina on libahunt. Margus hakkas armastama Tiinat kuigi tegelikult oli see keelatud, sest Tammaru talurahvas oli heledavereline, aga Tiina oli tumedavereline. Marile ei meeldinud üldse, et Margus armastab Tiinat, sest Marile meeldis ka Margus. Mari hakkas Tiinat libahundiks hüüdma. Tuli jaanipäev ning kõik mängisid lõkkeääres nukku. Mari teatas kõigile et Margus armastab libahunti ja libahundiks on Tiina. Tiina hakkas nutma ning põgenes metsa. Tiina oli kadunud 4-5 päeva ja Margus oli Tiina pärast väga mures. Tiina jõudis koju tagasi ning kui ta uksest sisse astus tekkis suur tüli. Talurahvas käskis Tiinal lahkuda ning enam mitte tagasi tulla. Tiina kutsus Margust kaasa
söönud ära hea maotäie seepi. Seepeale on kohale kutsutud rehepapp Sander, kes olukorrast aru saab, ning Jaanile mõista annab, et too on rumal seebisööja, ning et kõhuvalu on sellise koguse seebi juures igati normaalne. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt ühe mõisaproua matusekleidi, arvates, et see on uhke sakside kleit. Kleidi vahetab ta oma isa hõbeprossi vastu. Tema isa aga, kes prosse kiivalt hoiab ja armastab, hakkab prosse otsima. Valestimõistmisest tekib tüli, ning ekslikult arvab Räägu Rein, et kilter on see, kes tema prossi varastas. Koheselt suhiseb Rein kiltri maja läbi otsima, kuid edutult. Kilter, kes on vihane, et tema maja pea peale keerati, läheb Reinule kätte maksma, kuid õnnetuseks sureb ise. Koera Kaarel on hädas halltõvega, mis teda metsas hüüdis, häälele vastates sai Kaarlist halltõve ohver
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
