5) invasiinid (bakteri välismembraani pindmised valgud, mille abil salmonellad sisenevad põletikust kahjustatud sooleepiteeli) 10)S. Dublin`i tekitatavad haigused veistel Eestis on veiste salmonelloosi tekitajaks põhiliselt S. Dublin. Vasikatel enteriit, sepsis,pneumoonia, meningiit,latentne kandja, artriidid, lehmadel abordid, jäsemete distaalosade gangreen 11)E. coli antigeenid E.coli liigisisene diferentseerimine põhineb bakteri antigeense struktuuri alusel. E.coli' antigeenid on järgmised: 1) rakukesta e. somaatiline 0 antigeen (termostabiilne lipopolüsahhariid ja tähistab serogrupi varianti) 2) kapsli K- antigeen (happelised polüsahhariidid) 3) viburi H-antigeen (termolabiilne proteiin, tähistab serotüübi varianti) 4) fimbriate antigeen ( termolabiilne proteiin), mis varem arvati K antigeeniks, sellest ka tähistus K 88 (F 4), K99 (F5)
Selgita sileda endoplasmaatilise retiikulumi ül? Nimeta missugused tsütoskeleti osad on vajalikus silelihasraku ja vöötlihasraku kontraktsiooniks Nimeta 2 kudet hobusabas Nimeta kude mille rakud vooderdavad kapillaari valendiku Kananahk tekib karvapüstitajalihase kontraktsiooni tõttu. Kas tegemist on silelihase või vöötlihasega? Nimeta 3 kudet mao seinas: Nimeta kude (ja põhjenda kuidas) mille abil osaleb nahk soojusregulatsioonis? Too näide plasmamembaani antigeense ül kohta? Nim. 2 kudet ja koe ül südames Selgita mis on apoptoos? Ainete aktiivransport läbi plasmamembraani toimub vastupidiselt aine………………………………………………………………………………………… ja vajab transpordiks …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………
suhteliselt vähe aega, tuleks vaktsineerimisel just neid aegu silmas pidada, kuigi vaktsineerida võib ka siis, kui gripi kõrghooaeg on juba alanud. Samas tuleb meeles pidada, et gripiviirus ei ole tänavu enam kindlasti samasugune kui mullu. Viiruse antigeenne struktuur muutub pidevalt (vt eespoolt), tänavu põhjustavad haigestumist juba uue antigeense struktuuriga viirused. Kuna vaktsiinide valmistamine on aeganõudev, kasutatakse nende koostises eelmisel hooajal haigestumist põhjustanud viirustüvesid. Sellest tekkib vastuolu vaktsiiniviirus on osaliselt vana, kuid viirus täiesti uus, seetõttu ei taga vaktsiin täielikku kaitset grippi nakatumise vastu, gripivaktsiini kaitseefektiivsuseks loetakse keskmiselt 70%. Kasutatud kirjandus: https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/23518/viirushaigused-alustavad-runnakut
lümfotsüütide aktivatsiooni erinevatele radadele aktivatsiooni algfaasis. 4 49. Immunoloogiline sünaps T-lümfotsüüdi ja APC vahelisel „inteface`l” 4 50. T-rakkude aktivatsioon superantigeenidega. 2 51. Põhilised abi (helper)-T rakkude alamhulgad ja nende osa immuunvastuse kujunemisel. 2 52. Erinevused tüümus sõltuvate ja tüümus sõltumatute antigeenide poolt tekitatud immuunvastuste vahel. 2 53. B-lümfotsüütide komplekse antigeense retseptori struktuur ( BCR – TCRCD3 kompleksi analoog) 2 54. Obligatoorsed signaalid B-rakkude aktiveerimisel TD antigeenide korral. 2 55. Esmased sündmused B-rakkude aktivatsioonil. PTK-de osa aktivatsiooni algetappidel. 4 56. Helper T-rakkude osast B-rakkude aktivatsioonil. 2 57. Erinevused primaarse ja sekundaarse immuunvastuse korral. 2 58. B-lümfotsüütide aktivatsioon lümfisõlmedes. 4 59. Dendriidid APC-dena 2 60. Immunoloogilise tolerantsi põhiomadused, tolerantsi tasemed. 2 61
teineteisega. Läbimõõt 25% skeletilihasest (2,5-20mikrom) RAKK, rakuosad Nimeta mikrotuubulite ülesandeid: 1. Organellide paigutuse fikseerimine rakus (rakustruktuur). 2. Rakusisene liikumine. Missugust ülesannet täidab kare endoplasmaatiline retiikulum? Produtseerib ja töötleb valke. Too näide plasmamembraani antigeense ülesande kohta? Süsivesikute ahelad identifitseerivad rakke - kas on oma või ei Selgita, mis on apoptoos? Raku programmeeritud surm, mitokondrist vabaneb tsütosoom C, aktiveerib proteaasid kaspaasid- lõikavad valgumolekuli aminohappe aspartaadi järelt. Kaspaaside toimel akt. ka nukleaasid->tükeldama DNA-d /kus mitokondrid ei tooda enam energiat, plasmamembraani kvaliteet halveneb ja rakk hakkab hävinema.
elektrolüüte milliosmoolides (mOsm) liitris selginenud plasma kihi põhjal.Arvestatakse ka plasma ja paarist üks · Antigeen D on kõige 5. Verekaotus. Millest oleneb * Seda osa vereplasma osmootsest mõõtmisega.Mäletsejaliste ESK tuuma eristumise teravust. tugevama antigeense toimega. selle eluohtlikkus? rõhust, mis on põhjustatud on väga aeglane: ööpäevas mõni Kasutatakse tugeva suurendusega Seetõttu nimetatakse verd, mis Verekaotus: · Kiire: vererõhu järsk kolloidsete ainete (põhiliselt mm. Inimese ESK on normaalselt õliimmersiooni objektiivi. sisaldab D-antigeene,
välismembraan. LPS koosneb O-polüsahhariidist, tuuma polüsahhariidist, lipiid A-st (endotoksiin). epidemioloogia. Kõige tavalisemad aeroobsed G- pulgad GI traktis. Tavalised sepsise, neonataalse meningiidi, UTI-de (80% kogukonnast saadud UTIdest), gastroenteriidi põhjustajad. Põhjustab tihti HId. Enamik infektsioone on endogeensed, gastroenteriiti põhjustavad tüved üldiselt aga eksogeensed. virulentsus. Enterobacteriaceae üldiselt: • Endotoksiin • Kihn • Antigeense faasi varieerimine (kihn K ja flagellumite H antigeenid on MO geneetilise kontrolli all, võivad ekspresseeruda või mitte) kaitseb antikeha-vahendatud surma eest • Kasvufaktorite haaramine: raud heemi ja laktoferriini jms küljest • Resistentsus seerumi bakteritsiidsele toimele: kihn+komplemendi sidumise takistamine • Antibiootikumresistentsus: plasmiididega liikide, perekondade vahel E. colil lisaks: • Adhesiinid: Kolonisatsioonifaktori antigeenid CFA/I, /II, /III
neuraminidaas-(9)antigeeni kombinatsioone, mis tõestab viiruse äärmiselt suurt varieeruvust. Juhul, kui rakk on nakatunud samaaegselt mitme viirusega, võib üheks genoomse segmentatsiooni tagajärjeks olla uus viiruste põlvkond, mis on moodustunud erinevate viiruste vanemgeenide sünteesi tulemusena. · Gripi levikus ja pandeemiate tekkes on olulised kaks uue antigeense struktuuriga gripiviiruse tekkemehhanismi: 1.Triiv 2. Antigeenne väljavahetus Triiv leiab viiruse paljunemise tsüklites aset pidevate punktmutatsioonidena. Triiv võib viia ka sellise viiruse tekkeni, mida organismis leiduvad varasemate gripitüvede vastased antikehad ei suuda ära tunda. See on peamiseks põhjuseks, miks on uue hooajalise gripivastase vaktsiini tootmine vajalik igal aastal. 2
toksoidiga, sest nakatumine ei ole võrdne immuunsusega (Murray et al., 2012). 12 3.4 Clostridium botulinum C. botulinum on samuti anaeroobne spoore moodustav pulgakujuline bakter, mis produtseerib tugevat neurotoksiini. Tema spoorid on kõrgele temperatuurile resistentsed ja püsivad eluvõimelisena toitudes, mida on minimaalselt või ebaühtlaselt töödeldud. Toksiini antigeense ülesehituse alusel on teada seitse erinevat botulismi põhjustavat bakteri tüve (A, B, C, D, E, F ja G). Tüübid A, B, E ja F põhjustavad inimeste botulismi. Tüübid C ja D põhjustavad loomade ning C ja E lindude haigestumist. Tüübi G haiguspuhanguid ei ole teatatud (Lampel, 2013). Kuigi toksiinid on erinevad, on nad struktuurilt sarnased ja omavad sarnast bioloogilist efekti. Lähtuvalt füsioloogilistest eripäradest jaotatakse liigid veel nelja erinevasse gruppi (I – IV)
Kuidas saab väike kogus MHC molekule esitada suurt arvu peptiide TCR-le ära tundmiseks? 1. Polügeenne- igal indiviidil on palju MHC geene 2. Polümorfne- populatsiooni lookustes on palju erinevaid alleelle 3. Ko-ekspressioon- üks MHC molekul seob erinevaid peptiide 17. Antigeeni töötlemine (protsessimine) ja esitlus. Ekso- ja endogeensed antigeenid. Professionaalsed ja mitte professionaalsed antigeeni esitlevad rakud. MHC I antigeense peptiidi töötlemine ja esitlemine: Valkude lagundamine proteosoomides. TAP on ER-i läbiv kompleks, mis suunab peptiidid tsütsoolist ER-i luumenisse. Peptiidid on transpordi ajal kaitstud HSP (kuumashoki) valkudega. MHCI ahel sünteesitakse ER-is asuva ribosoomi poolt, mis ER-i membaanil seondub kaitsevalgu kalneksiiniga, mis aitab ahelal leida partneriks 2 mikroglobuliini. Kalneksiin vahetatakse kalretikuliini vastu. Seejärel toimub MHC seondumine
kunstlikul söötmel üleskasvatatud ühest mikroobipesast ehk kolooniast isoleeritud mikroobide kogum 8. Mikroobi isolaat – kui puhaskultuur on identifitseeritud, siis moodustavad mikroobid isolaadi 9. Mikroobi tüvi – inglise keeles strain ; moodustavad identseks tunnistatud isolaadid – geneetiliselt >98% sarnased 10. Mikroobi tüüp ehk variant (serotüpiseerimine, fagotüpiseerimine) SEROLOOGILINE MEETOD ehk serotüpiseerimine – samastab mikroobe nende antigeense ehituse alusel, kasutades diagnostilisi seerumeid, mis sisaldavad antikehi FAGOTÜPISEERIMINE – määratakse mikroobi fagotüüp, st mikroobi lõhustamine spetsiifiliste mikroobiviirustega ehk faagidega 11. Eosed ehk spoorid, germinatsioon ehk idanemine Eoste ehk endospooride moodustumine on vahend ebasoodsates tingimustes ellujäämiseks. Kui eos satub sobivatesse tingimustesse, siis võib see hakata uuesti arenema – nimetatakse germinatsiooniks
leiduvad happelised hüdrolaasid (väliskeskkonnast tulevate osakeste lagundamine, raku enda vanade komponentide lagundamine, fagotsüteeritud mikroorganismide seedimine) Lüsosoomide biofunktsioonid: 1. Autofaagia (iseenese seedumine) ja heterofaagia (võõrorgaanika lagundamine); 2. Rakusisene seedumine ainuraksete seedevakuoolide teke; 3. Kudede histolüüs täismoondega arengus nukustaadiumis; 4. Võõra orgaanika esmane töötlus antigeense immunvastuse saamiseks; 5. Enese seedumine nälgimisel või teatud toitaineterühma spetsiaalsel puudumisel. Nt kui süsivesikud on defitsiidid, siis hakatakse energia eesmärgil lagundama lipiide ja valke. Kolm eri moodust kuidas jõuab lüsosoomidesse see materjal, mida nad lagundavad: 1. Endotsütoos - endotsüteeritud materjal suunatakse rakus nn. endosoomi - s.o. vahepealne kompartment, kuhu tulevad ka hüdrolaasid ning lüsosoomi membraani valgud
Anogenitaalsete kondüloomide esinemine lastel sageneb, mis on ilmses seoses HPV- infektsiooni sagenemisega täskasvanutel. (Rajangu, Kaur 1999:177) HPV ülekanne lastele võib toimuda mitmel viisil : (Rajangu, Kaur 1999:177) · genitaalkondüloomidega emadelt sünnituse käigus. Sel viisil saadud infektsiooni korral tekivad papilloomid kõris, ilmenedes varases lapseeas; · trantsplatsentaarselt; · autoinnokulatsioon (inokulatsioon - mikroobide või muu antigeense materjali viimine organismi) sama lapse nahal olevatest tüügastest; · heteroinokulatsioon viiruse naha- või genitaaltüübist (seksuaalne või mitteseksuaalne kontakt infitseeritud isikuga). Siin mängib olulist rolli dermatiidi ravimine toopiliste kortikosteroididega Kui analüüsitakse lapse anogenitaalseid kondüloome, tuleb arvesse võtta ühes voodis magamist, ühiste saunalinade ja pesemisvahendite kasutamist. 2.2 Kondüloomide ravi
eksponeerivaid rakkusid, supressor-T-rakd pidurdavad või reguleerivad maha plasmarakkude ja tapja-T-rakkude aktiivsust pärast nende toimimist, mälu-T-rakud mäletavad antigeeni ja kokkupuutel sama antigeeniga moodustuvad suurel hulgal abi-T-rakud ja tapja-T-rakud 278. B-rakud: küpsed B-rakud tunnevad ära spetsiifilise antigeeni, aktiveeruvad ning suunduvad T-rakkude abil järgmisesse faasi, kus toimub isoümberlülitumine, iga B-rakk on spetsiifiliselt võimeline ära tundma ainult ühe antigeense determinandi, osadest tekivad B-mälrakud, mis viib efektiivse sekundaarse immuunvastuse tekkeni, teistest tekivad plasmarakud, millel on kõrge antikehade sekretsiooni võime 279. Immunoglobuliinid: antikehad, mis tagavad humoraalse immuunvastuse, iga antikeha on tetrameerne valk, mis koosneb neljast polüpeptiidist, nt IgA tüüpi antikehad viiakse suures koguses limaskestadeleja sooleepiteeli, kus nad annavad kaitset mikroobide koloniseerimise ja rakku tungimise eest 280
leiduvad happelised hüdrolaasid (väliskeskkonnast tulevate osakeste lagundamine, raku enda vanade komponentide lagundamine, fagotsüteeritud mikroorganismide seedimine) Lüsosoomide biofunktsioonid: 1. Autofaagia (iseenese seedumine) ja heterofaagia (võõrorgaanika lagundamine); 2. Rakusisene seedumine ainuraksete seedevakuoolide teke; 3. Kudede histolüüs täismoondega arengus nukustaadiumis; 4. Võõra orgaanika esmane töötlus antigeense immunvastuse saamiseks; 5. Enese seedumine nälgimisel või teatud toitaineterühma spetsiaalsel puudumisel. Nt kui süsivesikud on defitsiidid, siis hakatakse energia eesmärgil lagundama lipiide ja valke. Kolm eri moodust kuidas jõuab lüsosoomidesse see materjal, mida nad lagundavad: 1. Endotsütoos - endotsüteeritud materjal suunatakse rakus nn. endosoomi - s.o. vahepealne kompartment, kuhu tulevad ka hüdrolaasid ning lüsosoomi membraani valgud
AB0 süsteem Erütrotsüütide pinnal asuvad antigeenid A ja B (aglutinogeenid). Vastavalt nende esinemisele eristatakse A, B, AB ja 0-grupi verd. A- grupi verega inimesel esineb vereplasmas antikeha (glutiniin) anti-B. B-grupiga inimesel anti-A ja 0-grupiga anti-A ja anti-B. AB verega inimesel puuduvad antikehad vereplasmas. Veregruppe määratakse antiseerumite abi. Reesussüsteem Rh-antigeene on 6: C, D, E, c, d, e. Igal inimesel on neist 3 (igast paarist 1). Antigeen D on kõige tugevama antigeense toimega. Veri, mis sisaldab D-antigeene on reesuspositiivne. Veri, mis ei sisalda D-antigeene on reesusnegatiivne. Rh-süsteemi puhul tekivad vastavad antikehad alles esimesel kokkupuutel D-antigeeni sisaldava verega. Reesuskonflikt võib tekkida, kui reesusnegatiivne ema kannab reesuspositiivset loodet. Ohustatud on järgmine reesuspositiivne laps, kuna ema organismis on peale esimest sünnitust moodustunud
Praegu teada üle 300 eri markeri. Mõnu valguline mõnu sahharidne. Saab hinnata diferentseerumise astet jne. CD35 (CR1 complemendi retseptor) CD40 SEOSTUB CD40 LIGANDIGA T HELPERITEL T- lümfotsüüdid KÜPSEVAD TÜÜMUSES nii lidnudel kui imetajatel, plaju läheb sisse vähe tuleb välja, kõik mis tunneb ära organimi oma antiugeene hävitatakse. HELPER JA TSÜTOLÜÜTILISED – omakorda veel mälu helper, helper 1, 2 jne. SEOSTUB ANTIGEENSE PEPTIIDIGA, MIS ESITLETUD MHC KAUDU, suudavad tuvatsada antigeene mis neile esitletakse makrofaagide poolt MHC kaudu. Tükeldatud bakter läheb MHCI ja viiruse poolt nakatatud rakk mis sünteesib viiruse valke MHCII. Mis ise see MHCII ja mis võõras MHCI. CD4 CD8 CD28 RETSEPTOR KOSTIMULAATOR B7-1(CD80) NK rakud. AVASTATI 1976, hilja võrreldes B ja Tdega. MÄRKLAUAKS ON MUUTUNUD MHC ESITLEMISEGA RAKUD (KASVAJA VÕI
DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne infektsioon - toimub viiruse DNA replikatsioon, sünteesitakse antigeenid, mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni (täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione; piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virion...
Abistaja-T-rakud stimuleerivad teisi immuunrakke (makrofaage, dendriitrakke, B-rakke ja tsütotoksilisi T- rakke). Regulatoorsed T-rakud suruvad maha teiste immunrakkude aktiivsuse. Antigeenist pärit peptiidi esitlemine T-rakkudele dendriitraku poolt. T-raku pinnal on rakk-rakk adhesiooni proteiin, T-raku pinnal ko- stimulatoorse proteiini retseptor( proteiin on dendriitraku pinnal), T raku pinnal TCR (dendriidi pinnal MHC valk) Naiivne T-rakk kohtub antigeense peptiidiga esimest korda kui seda esitlevad dendriitrakud lümfisõlmes. Hilisem mälu omav T-rakk aktiveerub selle antigeeni toimel kui talle esitlevad seda ka teised antigeeni esitlevad rakud. Põhiliste koesobivuskompleksi (MHC) klass I ja II valkude struktuur ning nende ekspressioon atigeeni esitlevatel ja teistel keha rakkudel. MHC I- peptiidi sidumiskoht, beeta2 mikroglobuliin, plasmamebraani kinnitunud ühe sabaga
· AB AB-grupi verega inimese vereplasmas antikehad puuduvad · Kui sobimatul vereülekandel A- või B-aglutinogeeni sisaldav veri seguneb vastavat sisaldav aglutiniini sisaldava verega, on tulemuseks erütrotsüütide aglutinatsioon · Veregruppi saab kindlaks määrata, kasutades vastavaid antiseerumeid. Reesussüsteem: · Rh-antigeene on erütrotsüüdi pinnal kuus: C, D, E, c, d, e. Igal inimesel on neist kolm, igast paarist üks ·Antigeen D on kõige tugevama antigeense toimega. Seetõttu nimetatakse verd, mis sisaldab D-antigeene, reesuspositiivseks, ja verd, mis seda ei sisalda, reesusnegatiivseks ·Rh-süsteemi süsteemi puhul tekivad vastavad antikehad alles esimesel kokkupuutel D-antigeeni sisaldava verega. ·Reesuskonflikt võib tekkida, kui reesusnegatiivne ema kannab reesuspositiivset loodet. Ohustatud on ema järgmine reesuspositiivne laps, kuna ema organismis peale esimest sünnitust moodustunud antikehad võivad difundeeruda läbi
APC- (antigen-presenting cell): ¤ dendriitrakk (epidermaalne Langerhansi rakk jt) kannab antigeeni kudedest perifeersetesse lümfoidorganitesse (samal ajal toimub raku "küpsemine"). NB! Dendriitrakkudel (DC1 ja DC2) on keskne roll kogu immuunvastuse seadistamisel (st kas tekib eelistatult rakuline või antikehade poolt vahendatud immuunvastus) ¤ makrofaag (sh. erinevates kudedes erinev nimi) ¤ B-lümfotsüüt antigeeni (õigemini: antigeense peptiidi) esitlus Th-rakule toimub läbi II klassi HLA (hiirel H-2) molekuli. Lisaks eksogeensele antigeeni "protsessingule" ja esitlusele (HLA II molekuli kaudu Th-le) võib toimuda ka endogeenne antigeeni "protsessing" ja esitlus (HLA I molekuli kaudu Tc-le) - antigeenide lõhustumine proteasoomides, peptiidide transport raku pinnale TAP1 ja TAP2 (transporters associated with antigen processing) abil
· AB AB-grupi verega inimese vereplasmas antikehad puuduvad · Kui sobimatul vereülekandel A- või B-aglutinogeeni sisaldav veri seguneb vastavat sisaldav aglutiniini sisaldava verega, on tulemuseks erütrotsüütide aglutinatsioon · Veregruppi saab kindlaks määrata, kasutades vastavaid antiseerumeid. Reesussüsteem: · Rh-antigeene on erütrotsüüdi pinnal kuus: C, D, E, c, d, e. Igal inimesel on neist kolm, igast paarist üks ·Antigeen D on kõige tugevama antigeense toimega. Seetõttu nimetatakse verd, mis sisaldab D-antigeene, reesuspositiivseks, ja verd, mis seda ei sisalda, reesusnegatiivseks ·Rh-süsteemi süsteemi puhul tekivad vastavad antikehad alles esimesel kokkupuutel D-antigeeni sisaldava verega. ·Reesuskonflikt võib tekkida, kui reesusnegatiivne ema kannab reesuspositiivset loodet. Ohustatud on ema järgmine reesuspositiivne laps, kuna ema organismis peale esimest sünnitust moodustunud antikehad võivad difundeeruda läbi
Kongenitaalset/perinataalset ülekannet efektiivselt vältida ei saa. Vaktsiini pole, kuigi kandidaat on olemas (atenueeritud elusvaktsiin, mille puhul kardetakse latentsuse ja reaktivatsiooni teket). Viirused mõmm :) 05/06 HHV 6 ja HHV 7 Beetaherpesviirused. Kaheahelaline DNA, lineaarne. HHV6 ja 7 on sarnase nukleotiidihomoloogiaga, antigeense ristreaktsiooniga (nagu HSV-1 ja HSV-2). HHV6 on lümfotroopne, üldlevinud. 45% inimestest on 2-aastaseks saades seropositiivsed, 100% täiskasvanuna. HHV6 infektsioon tekib väga varases lapseeas, on enamiku täiskasvanute süljes, levib oraalsekreetidega. HHV6, nagu CMV, infitseerib lümfotsüüte, monotsüüte, epiteeli- ja endoteelirakke. Replikatsioon toimub süljenäärmetes, sealt ka sülge. Tekitab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
