paljudel rumalustel vastupidine efekt (nagu uue katuse puhul, millega peremees tarbetult raha raiskas). Seda, et eestlane on sallimatu kõige võõra suhtes näitab külainimeste suhtumine neist madalamal olevatesse inimestesse ning mustlasesse, kes vahepeal nende külla sattus. Kuigi seda ei saa vaid eestlaste süüks panna, et näiteks abikaasaks kõlbas vaid enda klassist inimene, siis selline tendents tuli ka romaanis esile. Näiteks pidi Mats Aniluik äärepealt talu uuesti enda nimele kirjutama, kui sai teada, et tema talu võib minna karjatüdruk Roosile. Samas on hea märk, et Taavetile see korda ei läinud, just nagu see poleks korda läinud ka Jürile, kui too poleks sõjaväkke läinud. Leidus siiski ka inimesi, kes pidasid armastust tähtsamaks kui inimese päritolu. Peale selle ei suhtutud linnas õppijatesse hästi. Olgugi, et nendele ei pakkunud maatöö mingit lõbu ja seega
Mats Aniluik Kaarel Aniluik Jüri Aniluik Taavet Aniluik + Soola Roosi tütar Edgar Aniluik Mats Aniluik on Aiaste peremees, kes meeleheitlikult üritab oma kolme poja seast leida väärilist järeltulijat, sest tema enda parimad aastad on ammu möödas. Ta katsub oma poegadest aru saada ning neid aidata, kuid see ei tule tal kuigi hästi välja. Pojad ei jaksa vanamehe torinat kuulata, mis siis et kodukoht on suures osas just Mats Aniluige enda kätega ehitatud ning keegi ei saaks paremini töötegemisel nõu anda kui nende isa. Üsna teose algul sureb Mats vanadussurma.
aurukatel aianurgas püsib. Inimestele oli kõige tähtsam töö tegemine. Oli suur masinaajastu ning nö tapva kehalise töö tegemine hakkas vähenema. Ajastu mõju inimestele: Selle romaani tegevusajal toimusid mitmed okupatsioonid ja küüditamised ning see mõjus ka Tuhakopli elanikele, sest lootustandvad perepojad on perede juurest võtnud ära nii sõjad, metsad kui pagulus. Kuid vaatamata kõigele jäävad tegelased siiski endaks. 2.Teose tegelaskond: Mats Aniluik (Aiaste talu vanaperemees), Karl Aniluik (vanim poeg), Jüri Aniluik (keskmine poeg), Taavet Aniluik (noorim poeg, Aiaste uus peremees), Roosi (Aiaste perenaiseks Taaveti kõrval), Jakob Luisksepp (masinist), Elmar Luisksepp (Jakobi poeg), Käo Paul, Eesneri Eedi (sulane, varumisvolinik, kindlustusagent), Jaanus (Jakobi noorem poeg), Nurme Vilma (Jaanuse armastatu), Edgar Aniluik (Taaveti poeg), Arvo Saaremägi (kolhoosi esimees), virtna Miili (Aiastel perenaiseks pärast Roosi surma)
aurukatel. Vormilt koosneb romaan viiest tantsust, millest viimane toob lugeja 1960. Aastaisse. ,,Tants aurukatla ümber" on Eesti elu allakäigu lugu ning küllap oli see ilmumise ajal ka romaani populaarsuse põhjuseks, sest okupatsioonid, küüditamised, Eesti alles tekkinud eliidi totaalne hävimine ja otse vastupidiste loosungitega ajuloputus oli teinud allakäigu selgesti tajutavaks. Ent peale olude toimub allakäik ka inimlikul pinnal. Kui Aiaste talu vanaperemees Mats Aniluik on täis väärikust ning vaatab selge silmaga tulevikku, kuigi tema enda jaoks on seda tulevikku vähe alles jäänud, siis tema pärija Taavet on juba hoopis kergema kaaluga vend. Elu karastab aga tedagi, samas ka räsib, ja pärast Siberi-aastaid pole temast enam peremeest nagu ka kõigist teistest ümbruskonna taluomanikest, sest talud on kolhoosi võetud ja nende peremehed enamjaolt välja saadetud. Kolhoosi juhivad aga sootuks saamatud mehed, kellel pole elult justkui midagi oodata
Aniluige nime kohta: ,,Tal on lihtne nimi, mitte mõni antvärklik Rinaldo-Augustin-Friedrich, missuguseid tollal küllalt leidus ja mis läheb suus puntrasse nagu sopiline kahevakane viljakott oskamatu nõeluja käes.". Autor annab mõista, et talutoit on kõikse õigem toit Jürit kirjeldades: ,, Ta on söönud tugevat talutoitu ja joonud hapupiima peale.". Talu perenaiseks taheti töökat aga ka suure summa kaasarahaga talumehe tütart. Mats Aniluik tahtis talu tagasi enda nimele kirjutada, kui sai teada, et Jüri tahab perenaiseks vaest karjatüdrukut Roosit. See kõik näitab kui oluline oli raha külaelanike elus. Raha väärtustati ka juba tolleaegses ühiskonnas. Lisaks väärtustati kooliharidust, sest sellega loodeti saada talule au ja kuulsust. Teoses on lause: ,,Issanda teed on imelikud ja veel tüki maad imelikumad on inimeste teed, kellele isa on otsustanud
,,Tants Aurukatla Ümber" Mats Traat Raamat koosnes viiest tantsust ehk peatükist. Iga peatüki vahel oli möödunud paar aastat, seega kõik rääkisid erinevatest aegadest. I tants rääkis talupoja elust, kes oli saanud endale maatüki ja oli seetõttu teistest natuke tähtsam. Raamat algas sellega, et külla oli ostetud viljavõtmiseks aurukatel uudne lahendud kiiremaks viljapeksuks. Aurukatelt ümbritses pidev kemplemine ja uudishimu. Talu omanikuks oli vana Mats Aniluik, kellel oli kolm poega (kõige vanem Kaarel, keskmine Jüri, noorem Taavet) ja naine. See oli 1MS algus aeg. Seal osales masinisti poeg, hiljem sai mobiliseerumis kutse ka pere vanem poeg Jüri, kellele seal kaua elupäevi ei antud. Sellega oli kindlaks saanud ka tõsiasi, et uueks peremeheks peale Mats Aniluige surma saab Taavet, sest kõige vanem vend sai hariduse ja õppis Tartus advokaadiks. II tants. Taavet oli uus peremees ja Mats Aniluik mulda sängitatud. Peremehena ta erines
pandud. Köo Pauli ,,Deering" oli talvel ära likvideeritud. Kolhoosi esimeheks valiti Arvo Saaremägi. Aiaste talu olukord oli vilets. Kui oli vaja aurukatlale tuli alla teha, siis puudusid puud. Katelt hakati aialaudadega kütma. Töökäsi on vähe ja traktoreid ei jätku. Aina sajab ja sajab, ning nooruke kolhoosimees ei tea mitte, kas jõuab vilja salve saada. Eesner tuleb ja üritab korda majja lüüa. Viies tants: Taavet Aniluik saabub Siberit tagasi tallu. Kõik on muutunud. ,,Rist on ammune, isegi lähedalt pole ta enam kuigi selgesti näha, kuid ta on alles. Tanumapihlakad on vanad, puud on hädised. Kunagi oli pikk kahetollisest lauast pink lüpsikuid ja kurne täis, nüüd on seal vaid üksainus ämber, mille põhi roostetab. " Peale mehe ära viimist müüs valla täitevkomitee majas leiduvad asjad maha. Hiljem ostis Miili enamus asju tagasi. Taavet oli
1929, 1943, 1949, 1957. Suur tükk ajalugu elu ja inimesed oma suurte ja väikeste probleemidega. Inimesed on nii maa isandad, kui ka vangid. Romaanis valitseb argine õhkkond selle maatöö ja tegelaskonna tõttu. Pidulikum on rehepeks kui kokkuvõte põllumehe aasta töö tulemustest. Kolmes tantsus lahkub keegi või valmistub lahkuma, õhus on nagu pidevalt tuntav traagilisus, viiendas tantsus on domineeriv saabumine- taavet Aniluik tuleb Siberist tagasi. On naljakat, samas on elutants siiski tõsine tegevus. Töö käib vilja, eelkõige leiva pärast. Palju muutub romaani vältel maa ja inimese suhetes, maaharimise viisis, aga jäävad maa ja töö, mis on kirjaniku teostes põhiline. Samas peetakse romaani ka Eesti elu allakäigu looks (okupatsioonid, küüditamised, inimeste hävitamine, ajuloputus; aurukatel on tegelikult jäänuk, tehnoloogia areneb), allakäik ka inimlikul pinnal: Aiaste talu vanaperemees
filmistsenaariumist. ) Romaani põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil. Teos on tihe ja kompaktne. Kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957. Keskseid sümboleid on pealkirjaga esile tõstetud aurukatel ja läbi kogu romaani käsitletakse ka tehnilise progressi tulekut ning arengut eesti külas. Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" I tants - 1914 · Peategelane Mats Aniluik, Aiaste talu peremees (Vrdl Vargamäe Andresega) · Poeg Jürile tuleb sõjaväekutse... II tants -1929 · Aiaste peremeheks on Matsi noorim poeg Taavet. · Tähtsaks on saanud väline uhkus (,,Ma tii üle küla katusse"), seltsitegevus. · Õnnetus sulase Eesneri Eediga Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" III tants 1943. aasta · Masinist Lusiksepa Elmari 18-aastane poeg Jaanus ja Aiaste perepoeg Edgar peavad sõtta minema. · Mõttetu sõda vastandub armastusele, ilusale elule
Talu eest hoolitses endiselt Miili. Taavetil tekkis tüli oinaga ja ta tahtis, et oinas ära viidaks. Selles tantsus tuleb ka välja, et Saaremägi jäi siiski sõjas ellu ning ta sai Vilma endale naiseks võtta. Eesnerist oli saanud kindlustusagent. Tegelased Teoses tuleb juttu väga paljudest tegelastest. Iga peatükk toob kaasa uue generatsiooni ja sellega ka uued inimesed. Seetõttu otsustasin kirjeldada vaid minu jaoks tähtsamaid isikuid. Mats Aniluik oli väga töökas talu peremees. Tema ehitatud olid talu kõik lisahooned, ainult elumaja ehitas tema isa. Ta tänas igakord jumalat, et too tal jälle viljapeksu näha lasi. Karl oli Matsi vanim poeg, kes õppis Tartus. Tema pidavat isa sõnade järgi tooma talule au. Kahjuks ei tulnud tal õpingutest midagi järgi - õpingud jäid pooleli. Sõjaajal läks Rootsi elama. Jüri oli Aiaste talu keskmine perepoeg. Talle ei meeldinud, et
endiselt Miili. Taavetil tekkis tüli oinaga ja ta tahtis, et oinas ära viidaks. Selles tantsus tuleb ka välja, et Saaremägi jäi siiski sõjas ellu ning ta sai Vilma endale naiseks võtta. Eesnerist oli saanud kindlustusagent. Tegelased Teoses tuleb juttu väga paljudest tegelastest. Iga peatükk toob kaasa uue generatsiooni ja sellega ka uued inimesed. Seetõttu otsustasin kirjeldada vaid minu jaoks tähtsamaid isikuid. Mats Aniluik oli väga töökas talu peremees. Tema ehitatud olid talu kõik lisahooned, ainult elumaja ehitas tema isa. Ta tänas igakord jumalat, et too tal jälle viljapeksu näha lasi. Karl oli Matsi vanim poeg, kes õppis Tartus. Tema pidavat isa sõnade järgi tooma talule au. Kahjuks ei tulnud tal õpingutest midagi järgi - õpingud jäid pooleli. Sõjaajal läks Rootsi elama. Jüri oli Aiaste talu keskmine perepoeg. Talle ei meeldinud, et
ühesuguse ägedusega sasiks." ,,Veel on kodune õhtu, nad pole veel sõjavankri külge seotud nagu laadale viidavad mullikad. Aga see hetk läheneb, rabelgu ja sebigu nad lõa otsas nii palju kui jaksavad, lihuniku kantsik mõõdab neile oma osa kätte ega lase neil vankrit kraavi vedada." ,,Viha ja kättemaksu masin töötab unnates ja keegi ei suuda ta raevu leevendada, veel vähem ära hoida, sest inimestes ja inimeste vahel on paljastunud hirmuäratav kuristik." ,,Kas tema, Taavet Aniluik, polnud kõige õnnelikum siis, kui ostis endale Nuustakult esimese maniski, või siis, raugel juuniõhtul, kui otse ahastamapanevalt lõhnas värske hein ja ta südame põksudes esimest korda Roosi juurde laudalakka ronis?"
Romaanis käsitletakse eesti taluelu 20.sajandi algusest keskpaigani. Esimeses tantsus toimub tegevus keisriaegsel Eestimaal, teine tants toimub iseseisvas Eestis, kolmas algab okupatsiooniaasta sügisel. Neljas on esimese kolhoosiaasta sügisest ja viies tants on ajal mil kolhooside algusaegne pinge hakkab taanduma. Autor on näidanud ajakulgu tegelaste suhete, surmade ja järglaste ning sõja kaudu. Peategelase olemus ja saatus Kui võtta peategelaseks Taavet Aniluik, siis saame teoses näha tema nooruspõlve ja vanaduspõve. Taavet oli saanud taluperemeheks, kuna keskmine vend Jüri sai sõjas surma. Ta oli noorim poegadest kes sai pärast isa surma Aiaste peremeheks. Vaadates Taavetit, siis tema puhul saab näha inimest, kes on kaotanud venna sõjas ning ta küüditati Siberisse. Alles vanaduspõlves sai ta tagasi kodukanti tulla. Arvamus Raamat oli hästi ülesehitatud viie tantsu peale ja kuidas kogu lugu käis kõikides osades ümber,
Mats Traat ,,Tants aruukatla ümber" 1.Romaani tegevus toimub 20.saj algusest kuni keskpaigani. 2.Suured ÜK-likud vapustused on I maailmasõja, kolhooside teke, küüditamine, sundmobilatsioon. 3.Mats Aniluik oli Aiaste talu peremees. Vanim poeg Kaarel läks linna ülikooli juurat õppima, kuid ta ei lõpetanud seda. Keskmine poeg Jüri sai üürikeseks ajaks taluperemeheks, kui ta pidi sõtta minema, kus ta hukkus. Noorim poeg Taavet sai peremeheks ja märtsiküüditamisel viidi ta Siberisse, kus ta hiljem tagasi naases. Lünka läheb sõna savi. Sealsete põllumeeste vaenlane nr 1 on savi. 4.Esimeses tantsus loeb masinist Jakob oma poja Elmari kirja ette, kes viibib sõjas
pääse Jürigi, niipea kui pärispehemeks saab. Savi on nüüd ja edaspidi ta vaenlane number üks, ja see on muuseas palju salakavalam kui soo, mida on siinkandis vähe. Savi ei anna alla ei vihmaga ega põuaga, iialgi. Vananaiste suvi on käes, seda on kõigest näha...Koos kurgedega kaob siitmailt alati kübeke helgest eluunistusest..Nukker-rõõmus kurgede lahkumishüüd. Aiaste talu peremees Mats Aniluik vana, hall kaabulott peas, kortsuline nägu pidulik ja harras; tänab jumalat, et saab ühe sügise võrra kauem elada, et näha veel ühte rehepeksuaega; siin mullal on ta olnud ühtaegu nii vaba kui ka vang; töö on siinmail ikka ja jälle päästnud inimest niivõrd, kui ta üldse päästetav ongi, töö ja töörõõm, ja kes neid eitab ning nende üle naerab, see saeb oksa, millel kükitab, ja
oma masina juurde, tormas vihaselt meeste poole labidas käes. Hoop, mis oli mõeldud Eedile, tabas aga kogemata Arvot, kes kaotas teadvuse. Viga saanud mees viidi autosse ja teda jäi nutma vaene Vilma, kes ei saa aru, miks kõikide meestega, kellega tema hästi läbi saab ja ehk rohkematki loodab, midagi koledat juhtuma pidi. Viienda tantsu tegevus toimub 1954. aastal, mil kolhoosi alguspäevade pinge on taandumas ja elu oli hakanud rööbastesse jooksma. Taavet Aniluik naaseb Siberist tagasi kodutalusse. Pärast mõningast ringivaatamist nii õue peal kui majas, ründas peremeest oinas. Oina rünne vihastas Taavetit sedavõrd, et ta andis järgmine päev Miilile valida, kas läheb oinas või lahkub ta ise. Enne kui oinaga midagi ette võeti, sai oinas taas võimaluse Taavetit rünnata. Viimasel hetkel päästis noor karjakoer Tuks peremehe. Saaremäe Augusti poeg tuli akut küsima, et kombainiga tööd teha
A. Kivirähk "Rehepapp"- rehepapp ja sulane Jaan rehepapp ja külarahvas A. Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" - onu Vootele · mugavus/ laiskus töökus A. Kivirähk "Rehepapp" Imbi ja Ärni A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" Pearu Murakas ja Andres Paas "Põrgupõhja uus Vanapagan"- Kaval-Ants ja Põrgupõhja Jürka A. Tsehhovi novell "Jonõts"- Dmitri Jonõts Startsevi nn allakäigutrepp M. Traat "Tants aurukatla ümber"- Mats Aniluik · valelikkus ausus E. Vilde "Külmale maale"- Väljaotsa Jaan e Jaan Vapper Shakespeare`i "Hamlet"- Claudius ja Hamletid (nii vana kui ka noor) M. Bulgakov "Meister ja Margarita"- Ivan Bezdomnõi ja meister (loomingulises mõttes) · las-minna-meeleolu sihi- ja põhimõttekindlus A. Gailit "Ekke Moor"- Ekke tee "lorust poisikesest" vastutustundeliseks täiskasvanuks · allaandmine tahtejõulisus J. D. Salinger "Kuristik rukkis"- Holden Caulfieldi depressiooni põhjused ja tee
Kirjandus Esimene tants Aiaste perepoeg Jüri (keskmine poeg) ja sulane toovad katelt. Vaevaliselt saadakse see savisest künkast üles. Vana peremees Mats Aniluik vaatas seda suure imetlusega. Mats noomib Jürit, et ta hobuse kaela oli lasknud katki hõõruda. Katel pandi viljapeksu jaoks valmis. Masinist Jakob Luisksepp sai kirja pojalt Elmarilt, kes oli sõjas. Katla kütmise juures oli Jakobile abiks Taavet (noorim poeg). Jakob loeb lehte. Ajalehe vahelt kukub välja kiri peremehele. Kaarel (vanim poeg, kes käib ülikoolis) kirjutas, et talle taas raha saadetaks. Jüri vihastas, et tema peab talus töötama ja nii venna õpingute jaoks raha teenima
Mats Traat "Tants aurukatla ümber" Esimene tants Aiaste perepoeg Jüri (keskmine poeg) ja sulane toovad katelt. Vaevaliselt saadakse see savisest künkast üles. Vana peremees Mats Aniluik vaatas seda suure imetlusega. Mats noomib Jürit, et ta hobuse kaela oli lasknud katki hõõruda. Katel pandi viljapeksu jaoks valmis. Masinist Jakob Luisksepp sai kirja pojalt Elmarilt, kes oli sõjas. Katla kütmise juures oli Jakobile abiks Taavet (noorim poeg). Jakob loeb lehte. Ajalehe vahelt kukub välja kiri peremehele. Kaarel (vanim poeg, kes käib ülikoolis) kirjutas, et talle taas raha saadetaks. Jüri vihastas, et tema peab talus töötama ja nii venna õpingute jaoks raha teenima
jätku. Aina sajab ja sajab, ning nooruke kolhoosimees ei tea mitte, kas jõuab vilja salve saada. Inimesed on pinevil. Olukord jõuab haripunkti, kui varumisvolinikust Eesneri Eedi oma käega tahab peksumasinat käima panna. Viies tants tegevus toimub 1954. aastal. Viies tants toimub ajal, mil kolhoosi alguspäevade pinge on taandumas, elu on hakanud rööbastesse jooksma. Kui kogu romaani vältel valmistub keegi lahkuma, siis selles tantsus annab juhttooni saabumine Taavet Aniluik, üks kahest peategelasest oli küüditatud Siberisse ja tuleb nüüd tagasi kodukohta. Vanal aurukatlal on aeg ümber, nagu paljudel nendelgi, kes lõid korra tantsu ta ümber. Elutants oma sammude ja pöörete, tulekute, olekute ja minekute ammendamatu hulgaga on Mats Traadi romaanis siiski ennekõike tõsine tegevus. Siin käib töö vilja, see on leiva pärast. Mats Traadi teemaks on maa ja tema harija, töö ja inimene läbi aegade. 1972
aurukatel, algul uus ja veel läikiv, lõpul seisev roostetanud vanaraud. Iga loo poliitiline olustik aga eestimaal on erinev, mõjutatud sõdadestja erinevatest valitsustest. Esimene tants On ilus sügispäev Eestimaal. Aiaste talu õuele veetakse hobustega aurukatel. Katlaga kaas tuleb alati masinist Jakob Lusiksepp, kes seab masina töökorda. Eestis on see ajal veel rahulik talu aeg. Kusagil kaugemal käib aga juba esimene maailmasõda. Aiaste talu peremeheks on Mats Aniluik. Tal on kolm poega vanim poeg Kaarel on linna kooli pandud ja õpib advokaadiks. Kodus käib ta harva. Noorim poeg Taavet on vallatu ja lustlik, alles hiljuti leeris käinud. Vanusest keskmine, Jüri, on see kelle õlul on talupidamine. Isa Mats on muidugi nõuga abiks, sest töötegemiseks juba vanavõitu. Juri on tõsine ja endassetõmbunud. Teda häirivad pidevad isa õpetussõnad ja vanema venna pidevad rahanõuded linnast. Rehelised kogunevad aiastele ka ümberkaudsetest
○ teos on tihe ja kompaktne; ○ kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957. ○ keskseid sümboleid on pealkirjaga esile tõstetud aurukatel ja läbi kogu romaani käsitletakse ka tehnilise progressi tulekut ning arengut eesti külas; ○ I tants- 1914. aasta; ■ peategelane Mats Aniluik, Aiaste talu peremees; ■ Poeg Jürile tuleb sõjaväekutse. ○ II tants- 1929. aasta; ■ Aiaste peremeheks on Matsi noorim poeg Taavet; ■ tähtsaks on saanud väline uhkus („Ma tii üle küla katusse“), seltsitegevus; ■ õnnetus sulase Eesneri Eediga. ○ III tants – 1943. aasta;
avaldub teose talupojaromaanilik osa. Viis ,,tantsu" on omavahel pikkade ajavahedega ja iseloomustavad talupojaelu murrangupunkte. Mats Traat töötas selle teose kirjutamisel läbi palju ajaloolisi tekste, et fakte täpsustada. Selle romaani ainetel on ka 1987. aastal välja antud samanimeline film. Filmi lavastas Peeter Simm. Selles võib näha selliseid näitlejaid nagu Heino Mandri, Kaljo Kiisk Jüri Järvet ja Ita Ever. 1 Aiaste peremees Mats Aniluik vaatas suure imestusega, kuidas nende perepoeg Jüri ja nende sulane katelt suure vaevaga koju toovad. Jüri (üks poegadest) olevat rakmetel lasknud hobusel kaela katki hõõruda ja peremees kurjutses selle peale. Katel pandi valmis, kütma hakkasid seda Taavet ja Jakob. Elmar, Jakob Luisksepa poeg, saatis talle sõjaväest kirja. Kui Jakob ajalehte luges, tuli sealt vahel välja kiri Aiaste peremehele Kaarlilt, kes kirjutas, et talle raha saadetaks
Aina sajab ja sajab, ning nooruke kolhoosimees ei tea mitte, kas jõuab vilja salve saada. Inimesed on pinevil. Olukord jõuab haripunkti, kui varumisvolinikust Eesneri Eedi oma käega tahab peksumasinat käima panna. Viies tants tegevus toimub 1954. aastal. Viies tants toimub ajal, mil kolhoosi alguspäevade pinge on taandumas, elu on hakanud rööbastesse jooksma. Kui kogu romaani vältel valmistub keegi lahkuma, siis selles tantsus annab juhttooni saabumine Taavet Aniluik, üks kahest peategelasest oli küüditatud Siberisse ja tuleb nüüd tagasi kodukohta. Vanal aurukatlal on aeg ümber, nagu paljudel nendelgi, kes lõid korra tantsu ta ümber. Elutants oma sammude ja pöörete, tulekute, olekute ja minekute ammendamatu hulgaga on Mats Traadi romaanis siiski ennekõike tõsine tegevus. Siin käib töö vilja, see on leiva pärast. Mats Traadi teemaks on maa ja tema harija, töö ja inimene läbi aegade. 6. I Juhan Liivi elu ja looming . II Sonett
Aina sajab ja sajab, ning nooruke kolhoosimees ei tea mitte, kas jõuab vilja salve saada. Inimesed on pinevil. Olukord jõuab haripunkti, kui varumisvolinikust Eesneri Eedi oma käega tahab peksumasinat käima panna. Viies tants tegevus toimub 1954. aastal. Viies tants toimub ajal, mil kolhoosi alguspäevade pinge on taandumas, elu on hakanud rööbastesse jooksma. Kui kogu romaani vältel valmistub keegi lahkuma, siis selles tantsus annab juhttooni saabumine Taavet Aniluik, üks kahest peategelasest oli küüditatud Siberisse ja tuleb nüüd tagasi kodukohta. Vanal aurukatlal on aeg ümber, nagu paljudel nendelgi, kes lõid korra tantsu ta ümber. Elutants oma sammude ja pöörete, tulekute, olekute ja minekute ammendamatu hulgaga on Mats Traadi romaanis siiski ennekõike tõsine tegevus. Siin käib töö vilja, see on leiva pärast. Mats Traadi teemaks on maa ja tema harija, töö ja inimene läbi aegade. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
