Sõltuvushäired Audentese Gümnaasiumi uurimistöö Sõltuvushäired Tallinn 2017 Sisukord 1 Sõltuvushäired Sissejuhatus. Inimkonna evolutsiooniline areng on kogu oma eksisteerimise jooksul tõusvas tempos edasi liikunud. Sõjad, näljahädad, haigused on teinud inimkonna loovamaks ja tugevamaks. Inimene on pidanud analüüsima, endaga tegelema, ennast arendama, kuidas nendes tingimustes ellu jääda ja võimalikult väikesete kahjudega. Alates tööstusrevolutsioonist 19 sajandist on teadus ja tehnika peadpööritava kiirusega arenenud, sellega seoses ka inimene. Me oleme vastuvõtlikumad kõigele uuele, nii vaimses, kui ka füüsilises mõttes. Ei taha küll endale tunnistada aga just kiire areng teaduse, tehnika vallas on teinud meist sõltlased. Meil mängib raadio ööpäevaringselt, et viimaseid uudiseid ,,ma...
4 Mida nooremalt alkoholi joomisega alustada, seda suurem on oht alkoholisõltuvuse tekkeks. Alkohol on noortele iseäranis ohtlik seepärast, et nende organism on veel lõplikult välja kujunemata. Organism areneb ja küpseb kuni 21. eluaastani, seepärast kahjustab alkohol alaealiste organismi palju rohkem kui täiskasvanute oma. Uuringud näitavad, et mida nooremalt alkoholi joomisega alustada, seda suurem on tõenäosus, et inimesel tekib alkoholisõltuvus. · 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. aastaseks saamist, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Pärast 21. eluaastat alkoholi joomist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%. (http://www.alkoinfo.ee/et/mojud/alkohol-ja-noored). 5 2 ALKOHOLI KÄTTESAADAVUS 2.1 Lihtne saada, lihtne juua Alkohol on Eestis liiga kergesti kättesaadav. Võrreldes Rootsiga on meil 100 000 elaniku kohta 43 korda rohkem alkoholipoode.
Ühiskondlik areng, mis muutub üha holistlikumaks. Riskikäitumine: uimastid, suitsetamine, toitumine, vigastustega kaasnevad tegevused, liikumisvaegused. Uurimismeetodid tervisepsühholoogias · Ex post facto uurimus tagantjärele, tekkepõhjuste otsimine 1) kriteeriumirühm (nt me uurime sportlaste edukust, millised olid tegurid) Me võtame praeguse hetke ning vaatame minevikku. 2) võrdlev uuring Näiteks võtame 2 rühma, millel ühel on alkoholisõltuvus ja teisel ei ole ning otsime tegureid, miks teisel rühmal ei ole sõltuvust. Mida me saame teada? Seost. X O; O X; YO (kolmas tegur, mille peale me ei tule).Võimalusi on mitu. Uurimisprobleem, sõnastan hüpoteesi, mõõdikud, klassifikatsiooni põhimõtted. · Üksikjuhtumi uuring püüab leida põhjusttagajärgseost. Ei saa kasutada analüüsimiseks. 1)Uurivad andmekogumine 2)Kirjeldavad 3)Selgitavad
Põhilisteks söömishäireteks on buliimia ja anoreksia. Viimase puhul on tegemist patsiendi poolt esilekutsutud ja/ või soodustatud tahtlik kehakaalu langetamine, milleks kutsutakse esile oksendamine, kõhulahtisus, söögiisu vähendavate preparaatide kasutamine jms. Teiseks põhiliseks söömishäireks on buliimia, mis võib tekkida depressioonist, seedetrakti ülaosa häiretest, mis põhjustavad korduvat oksendamist ja isiksusehäiretest. Sellega võib kaasneda ka alkoholisõltuvus, pisiõigusrikkumised jms. Veel kuuluvad siia gruppi ka seksuaaldüsfunktsioonid, mille korral inimene ei suuda seksuaalsuhtes osaleda nii nagu ta sooviks. (Kliinikum, 2011) Seitsmenda rühma moodustavad isiksushäired ning muud käitumishäired, mida iseloomustab inimese tuim ja ühetaoline reaktsioon erinevates olukordades. Nii isiklikes kui ka sotsiaalsetes. Isiksushäired tekitavad hingevalu ning häirivad sotsiaalset käitumist, kuid see ei pruugi alati nii olla. (Kliinikum, 2011)
Sündroom, mida iseloomustab intellektuaalsete võimete taandareng. Nt Alzheimeri tõbi, MID, ajutraumad, AIDS, Huntingtoni tõbi jne. 70. Alzheimeri tõbi. Ajurakkude kohatine hukkumine, ajus moodustuvad seniilsuslaigud, areneb nõdrameelsus.19. kromosoomis apolipoproteiin E (ApoE2) geen, päritavus 70%. 71. Intelligentsusomadused. Isikuomadustest kuni 50% on määratud geneetilise varieeruvusega, ülejäänud 50% tuleneb keskkonna toimest. 72. Alkoholism. Alkoholisõltuvus, tugeav päritavusega haigus. 3-5% meestest, 0,5-1% naistest. Neurotransmitter dopamiin. Alkoholismi tüüp I pärast 25. eluaastat. Alkoholismi tüüp II juba teismelistel (enamasti meessoost indiviididel). Alkohoolikutest isade poegadel alkoholism 50% sagedamini. 73. Suitsetamine. Suitsetamisharjumuse (tubakas, mitmed narkootikumid) väljakujunemine on populatsioonides ca 50%-l juhtudest päritav. Sellel on selge seos geenidega, mille produktid mõjutavad aju
Uimastite mõju erineb sõltuvalt isiksusest suuresti. Vanematelt päritud geenid ja erineva kulutamisjõuga elulaad teevad meid üksteisest erinevaiks, ka uimastitaluvuselt. Opiaate on tänapäeva köharavimites. Füüsiline sõltuvus tarvitatud kogusega seotud. Psüühiline ei olene kogusest. Kofeiin ergutab tugevamini ekstraverte kui introverte. Alkoholisõltuvus nii psüühiline kui füüsiline, eeskätt aga psüühiline. Erinevalt mitmetest teistest psühhoaktiivsetest ainetest ei ole alkoholisõltuvus seotud kindla ajupiirkonnaga. Füüsiline sõltuvus tekib kui esineb krooniline vähemalt 1-promilline joove.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST 3 KÕ 1 Marina Sepp TOIMETULEK DEPRESSIOONIGA Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2010 Sisukord Depressiooni mõistmine..................................................................................................4 Depressiooni põhjused.....................................................................................................8 Depressiooni ilmingud erinevalt east ja soost..................................................................9 Depressioonist vabanemise viisid..................................................................................13 Depressiooni kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia....................................................16 3 ...
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel (võõrkeelena) ja Eesti kultuur Ljudmilla Pranjuk VASTANDIKUD TEGELASED JA TEISIKU MOTIIV DICKENSI "JUTUSTUSES KAHEST LINNAST" Uurimistöö Juhendaja: Ave Matteus Ljudmilla Pranjuk 2 Vastandatud tegelased ja teisiku motiiv Dickensi romaanis "Jutustus kahest linnast" Tallinn 2011 Sisukord 1 Sissejuhatus............................................................................................................................4 2 Sisu ja kesksed tegelased.................................................................................
ALKOHOLI MÕJU INIMORGANISMILE ALKOHOL Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli ehk viinapiiritust sisaldav jook. Alkoholi (ertüülalkohol, etanool) on kasutatud väga ammustest aegadest. Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Alkohol on kaloririkas jook 1 pits viina või väike klaas veini sisaldab sama palju kaloreid kui 1 supilusikatäis suhkrut! Alkohoolsed joogid jaotatakse kolme rühma: · kanged alkohoolsed joogid alkoholisisaldus enam kui 22 mahuprotsenti (viinad, viskid, rummid, liköörid) · lahjad alkohoolsed joogid alkoholisisaldus 622 mahuprotsenti (veinid, vermutid) · vähese alkoholisisaldusega joogid alkoholisisaldus 0,56 mahuprotsenti (õlled, siidrid) Kui inimene joob, imendub alkohol maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väik...
Sotsiaalfoobia - Psüühilised ja vegetatiivsed sümptomid peavad olema ärevuse primaarsed avaldused mitte sekundaarsed teiste sümptomitele nagu luulu või sundmõtted - Ärevus peab olema piiritletud või esinema kindlatest sotsiaalsetes situatsioonides - Foobseid situatsioone välditakse nii palju kui võimalik - Algab lapsepõlves Komorbiidsus: - Teised ärevushäired agarofoobia, paanikahäire - Düstüümia krooniline meeleolu alanemine - Alkoholisõltuvus - Vältiv isiksushäire Sotsiaalfoobia teisese diagnoosina - Skisofreenia esineb 36% skisofreenikuteks - Bipolaarne häire - Söömishäired - Depressioon Riskifaktorid - 50% tekkest seletatav pärilikkusega - Temperamendi iseärasused: uudsetele stiimulitele reageeritakse suurenenud erutuvuse ja ärevuse tõusuga, mis omakorda viib käitumise pärssimiseni
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT INIMESEÕPETUS P2NC.00.495 KONSPEKT ,,Uimastid ja sõltuvused" Kodutöö 4 Yulia Shipitsyna Juhataja: Marge Grauberg NARVA 2011 SISUKORD 1) SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 2) LÜHIKE ÜLEVAADE UIMASTITEKASUTAMISE OLUKORRAST EESTIS...............4 3) UIMASTITE KASUTAMIST ALUSTAMISE PÕHJUSED..............................................5 4) NARKOOTIKUMIDE KASUTAMISE PÕHJUSED................................................6 5) TARBIMIST MÕ...
üksildustunne, suurenendu tähelepanuvajadus ; alkoholi ja suitsetamislembus Naiste D: süü- ja väärtusetusetunne, vähenenud seksuaalsed huvid, suurenenud söögiisu, kehakaalu tõus, ärevus Vanemaealiste D: aktiivsuse alanemine, huvide vähenemine, krooniline väsimus, jõuetus, päevane unisus, öine unetus, isutus ; mälu käepärasuse-,tähelepanu-,keskendusmishäired ; krooniline valu D komorbiidsus: Puhast D 21% ; Alkoholisõltuvus 25% ; Isiksusehäire 44% ; Ärevushäire 57% Depressiooni põhjustavad ravimid: Digoksiin, L-Dopa, Steroidid, Beeta-blokaatorid, Teised antihüpertensiivsed ravimid, Bensodiasepiinid(pikaajalisel kasutamisel), Neuroleptikumid(pikaajalisel kasutamisel) Depressiooni põhjustavad haigused: Insult,infark ; B1,B2,B6,B12 foolhappe defitsiit; diabeet, hüpo/hüpertüreoos, Hüpo/hüperadrenalism, Hüpo/hüperparatüreoos, Parkinsoni tõbi, Porfüüria, Kasvajad(pankrease vähk) Kompleksus:
Naiste ja meeste vahekord on 3:1. Tekkimise põhjused on tavaliselt samad nagu anorexia nervosa puhul. Küll aga esineb nende seas rohkem füüsilise ja psüühilise vägivalla ohvreid, kes ei ole seda kellelegi rääkinud. Ei ole harvad ka juhtumid, kus anorexia nervosa läheb üle bulimia nervosaks. Mõlemad on toitumisinstinktidega seotud, moodustavad oma sundkäitumisega sarnase kulu sõltuvushaigustega (nagu näiteks alkoholisõltuvus, kus kaotatakse ära normaalse tarbimise piir). Liigsöömishoogudel on teatud tsüklilisus, mille vallandajaks võib olla stressirohke olukord või teatud toiduainete nägemine. Reeglina sööb bulimia haige üksinda ja sageli selliseid toiduaineid, mida ta tavaliselt ei kasuta. Sageli on kodune söömisreziim korrast ära, korralikke toidukordi ei ole. Süüakse telefoni juures, televiisori ees jms. Sooja toitu süüakse vähe, rohkem kasutatakse saiu, kooke, võileibu jne.
Kui inimesel on depressioon või ärevushäired juba välja kujunenud, siis alkohol sageli võimendab neid. Alkohol mõjutab meie enesekontrollivõimet ja inimene muutub üliimpulsiivseks. Mures ja samal ajal purjus inimene teeb endale viga suurema tõenäosusega kui kaine inimene. Ka enesetapumõtted tekivad joobes olles lihtsamini. Pikaajaline liigne alkoholi tarvitamine põhjustab sageli ka mäluhäireid. Lisaks sellele võib liigne alkoholitarvitamine viia sellise psüühikahäireni nagu alkoholisõltuvus. (Alkoinfo, 2011) 1.2.4. Maksahaigused Maks on üldjuhul vastupidav organ. Sellele vaatamata suudab alkohol hävitada maksarakke hulgal, mille tagajärjel tekib sageli püsiv kahjustus. Alkoholist põhjustatud maksakahjustel esineb kolm peamist vormi: maksa rasvumine ehk steatoos, alkoholhepatiit ehk alkohoolne maksahaigus ning maksatsirroos. (Alkoinfo, 2011) 1.2.5. Alkoholi mõju ajule Organismi jõudes mõjutab alkohol inimese aju ja see omakorda mõjub mitmel erineval
tartu.ee/ (Saab leppida aja kokku psühholoogiga). Tartu Psühhiaatriakliinik, Söömishäirete osakonna, ravi ja suunamisvõimaluste kohta saab informatsiooni telefonil: 731 8802 Enesetappude ennetamise keskus: Telefon 655 8088 (eesti keeles) kell 19.00-07.00. Telefon 655 5688 (vene keeles) kell 19.00-07.00 Psühholoogiline kriisinõustamine: Telefon 631 4300 Töötab kõikidel nädalapäevadel, kaasa arvatud riiklikud pühad kell 19.00 07.00 6. ALKOHOLISM Alkoholism ehk alkoholisõltuvus on pikaajalise alkoholi kuritarvitamise tagajärjel väljakujunenud krooniline haigus, mida iseloomustab pidev või periooditi ilmnev vastupandamatu alkoholihimu, võõrutussündroomi esinemine ning organismi kohaneminesuurte alkoholiannustega ehk alkoholitolerantsuse tõus. Alkoholisõltuvuse korral nõrgeneb kontroll joodud alkoholikoguse, joomise kestuse ja ka käitumise üle. Iseloomulik on sotsiaalse aktiivsuse süvenev langus ning joomise jätkamine, vaatamata ilmsetele
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Le...
Spetsiifilised: lugemine, kõne, loogiline mõtlemine, ruumiline ettekujutus, tajumiskiirus, mälu. 17. Emotsionaalne intelligentsus Inimese emotsionaalne intelligentsus (EQ). Emotsionaalne intelligentsus ei pruugi korreleeruda akadeemilise võimekusega (IQ). Isikuomadustest kuni 50% on määratud geneetilise varieeruvusega, ülejäänud 50% tuleneb keskkonna toimest. 18. Alkoholism alkoholism (ingl. Alcoholism)- Alkoholisõltuvus, tugeva päritavusega haigus. 19. Skisofreenia skisofreenia (ingl. Schizophrenia)- Vaimuhaigus, mis väljendub tajumise, mõtlemise, tundeelu ja tahteelu muutumises. 20. Agressiivsus agressiivsus (ingl. Aggressive)- Oluline käitumuslik kõrvalekalle, ründevalmidus. 9. PPT 1. Sekvenaatorid ja sekveneerimine sekveneerimine (ingl. Sequencung)- Järjendamine. Koondnimetus
Konspekt I osa Sõltuvuskäitumine- interdistsiplinaarne probleem. Selle erinevad aspektid: - Sotsiaalne - Psühholoogiline - Majanduslik - Meditsiinilis-farmakoloogiline - Kultuurantropoloogiline - Juriidiline Õppeaine seotus inimeseõpetusega: Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava (rõk, 2002) kohustuslikud läbivad teemad: 1. Keskkond ja säästev areng 2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine 3. Infotehnoloogia ning meedia 4. Turvalisus a) ohuõpetus b) liiklusohutus c) uimastipreventsioon Turvalisuse teema õppeesmärgiks on: · õpilane kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes; · õpilane omandab teadmised ja oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks. Inimeseõpetuse ainekava (1.12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused)...
seksuaalsel pinnal mitmeid üleastumisi, nt ekshibitsionism, lasteealiste rikkumine jne. Alkoholi võidakse kasutada kommunikatiivse dopinguna. Grupi nimel saadetakse mõnikord korda raskeid üleastumisi. Ei tee enesetapukatseid. Kuritegelikus käitumises eelistavad seda, mis on n-ö rohkem oskusi nõudev. Vastuhakk vabaduse piiramisele võib aga avalduda sotsiaalsete normide täieliku eiramisena. Huvid on püsivad ja tavatud, esteetilised või intellektuaalsed. Alkoholisõltuvus on harv. Suheldes tuleb leida võti nende ebaharilike käitumisviiside juurde. Kontaktileidmine on raske. Esineb palju. · Püsimatu (Leonhard: ebastabiilne) Sõnakuulmatu, püsimatu, kardavad karistusi ja alluvad teistele lastele. Noorukieas huligaanitsetakse ja juuakse. Lähedastesse nad ei kiindu. Nad ei saa liidriks, jäävad tihti süüdlaseks grupiviisilistes kuritegudes. Seksuaaltung pole tugev, kuid varajane. Romantika on tundmatu. Suitsetama hakkavad lapsena. Meeldib vaheldusrikkus
ekshibitsionism, lasteealiste rikkumine jne. Alkoholi võidakse kasutada kommunikatiivse dopinguna. Grupi nimel saadetakse mõnikord korda raskeid üleastumisi. Ei tee enesetapukatseid. Kuritegelikus käitumises eelistavad seda, mis on n-ö rohkem oskusi nõudev. Vastuhakk vabaduse piiramisele võib aga avalduda sotsiaalsete normide täieliku eiramisena. Huvid on püsivad ja tavatud, esteetilised või intellektuaalsed. Alkoholisõltuvus on harv. Suheldes tuleb leida võti nende ebaharilike käitumisviiside juurde. Kontaktileidmine on raske. Esineb palju. · Püsimatu (Leonhard: ebastabiilne) - Sõnakuulmatu, püsimatu, kardavad karistusi ja alluvad teistele lastele. Noorukieas huligaanitsetakse ja juuakse. Lähedastesse nad ei kiindu. Nad ei saa liidriks, jäävad tihti süüdlaseks grupiviisilistes kuritegudes. Seksuaaltung pole tugev, kuid varajane. Romantika on tundmatu. Suitsetama hakkavad lapsena. Meeldib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
