Pantvangid vabastati lõpuks 1981. a. 20. jaanuaril, päeval kui astus ametisse R. Reagan. Üldiselt seadis Carter esikohale inimõiguste kaitse ja püüdis parandada USA suhteid arengumaadega. Mitmed USA sõbralikud reziimid varisesid aga kokku ja kommunismi pealetung jätkus. Tervikuna võttes oli ka Carteri välispoliitika ebaedukas. Kokkuvõttes võib öelda, et nii Ford kui ka Carter on presidendid, keda nende ametisoleku ajal alahinnati ning kelle teened oma riigi ees on suuremad, kui esmapilgul näis. REAGAN (1981-1989, V) 1980.ndate alguseks soovisid ameeriklased tagasi rahvuslikku uhkust ja tugevat presidendivõimu. Nii majanduses kui ka vastasseisus NSVLiga näis Ameerika alla jäävat. Meheks, kes võis USAle anda uue hingamise, peeti Ronald Reaganit. Reagan oli vanim ametisse kandideerija ja esimene lahutatud president, endine näitleja ja hilisem California kuberner. Ta oli kasvanud Illinoisis kingsepa pojana
Pantvangid vabastati lõpuks 1981. a. 20. jaanuaril, päeval kui astus ametisse R. Reagan. Üldiselt seadis Carter esikohale inimõiguste kaitse ja püüdis parandada USA suhteid arengumaadega. Mitmed USA sõbralikud reziimid varisesid aga kokku ja kommunismi pealetung jätkus. Tervikuna võttes oli ka Carteri välispoliitika ebaedukas. Kokkuvõttes võib öelda, et nii Ford kui ka Carter on presidendid, keda nende ametisoleku ajal alahinnati ning kelle teened oma riigi ees on suuremad, kui esmapilgul näis. REAGAN (1981-1989, V) 1980.ndate alguseks soovisid ameeriklased tagasi rahvuslikku uhkust ja tugevat presidendivõimu. Nii majanduses kui ka vastasseisus NSVLiga näis Ameerika alla jäävat. Meheks, kes võis USAle anda uue hingamise, peeti Ronald Reaganit. Reagan oli vanim ametisse kandideerija ja esimene lahutatud president, endine näitleja ja hilisem California kuberner. Ta oli kasvanud Illinoisis kingsepa pojana
Enamik ettevõtteid läksid üle sõjatoodangule- mürsud, padrunid, transpordivahend, mundrid, saapad. Eestlased sõjaväes Vene armeesse mobiliseeriti 100 000 eestlast. Langes rindel ligi 10 000 eestlast, vigastatute arv suur. Paljud sattusid sõjavangi, tagasi pöörduda alles pärast MS lõppu. Halva keele oskuse pärast pidid kannatama tagakiusamise käes. III Esimene Maailmasõda Maailmasõja põhjused, ajend Alahinnati ohtu- suurriikide valitsused ei uskunud MS võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt Sõda romantiseeriti- levis 20. saj kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav, isegi oodati sõdasid Rahvusvahelisi kriise reguleerivate instituutide puudumine polnud organisatsioone, kes korraldaks nt suurriikide liidrite kohtumisi Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia- sõjaplaanid väga keerulised
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majand...
(Prantsusmaal), kuid ameeriklased võtsid leiutise kiirelt üle ja mõjutasid varsti kinematograafia arengut Vanas Maailmas. Esimene tõeline staar oli Mary Pickford. 1913. aastal astus vaataja ette filmikunsti üks suurimaid nimesid Charlie Chaplin. 4. Esimese maailmasõja põhjused ja ajend - Põhjused: Peamine teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, Prantsusmaa, Inglismaa vs Saksamaa. 1) alahinnati ohtu ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmisesse piisavalt 2) sõda romantiseeriti kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3) rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. 4) sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia valitsused olid muutunud varem välja töötatud sõjaplaanide pantvangiks. Ajend: 28. juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija erthertsogi Franz Ferdinandi tapmine.
Linde, Grpnthal-Ridala, Aino Kallas, Tammsaare. ( kunstnikud: N.Triik, K. Raud, K. Mägi) Põhimõte: 1. protest balti mentaliteedi vastu, taheti jõuda Euroopasse v.a Saksamaale 2. Tõstetakse esile indiviid ja tema mõttemaailm rahvas rivistub kirjaniku järgi, mitte vastupidi (Nietzsche lugemine) 3. on opositsioonis rahvuslikkusega eemale matsist ja tema jumalast - tuglas 4. järgiti puhta kunsti ideaali 5. Vormikultus sisu korval tähtis vorm . 6. alahinnati kunsti ideelisust idee on surelik kuid stiil ei vanane Jaan oks 7. tuntakse ära Juhan Liivi ja Petersoni talent 8. Luuakse asjatundlikkku kirjanduskriitikat - kirjuattakse retsensione 9. levib uusromantis kirjandusvooluna 10.oluline oli keeleuuendus. Esimene maailmasõda tuli ja toimus kainenemine, tekib masendus ja ängi tunne- noor eesti laguneb, tekivad ka Noor eesti sisesed arusaamatused. Arusaamad muutuvad. 4
Venemaa vastane oli Türgi. Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks teaduse ja tehnika areng 20. sajandi algul- Ford käivitas oma autotehases konveierid, millega tootmisaeg ühenes. Arenes lennundus, tehti esimene sõit õhulaevaga. Sõjatehnika arenes, esimene raadiosaade, sidetehnika areng Teema 2 Esimene maailmasõda. õ pt. 5,6,7,9 http://www.hot.ee/laging/Isoda_01.htm I maailmasõja põhjused- teravnenud vastuolud suurvõimude vahel, alahinnati ohtu (arvati et sõda pole võimalik), sõda romantiseeriti, rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine, sõjalie mõtlemine oli kaalukam kui diplomaatia ajend- Austria- Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine 28 jun 1914 Serbia terroristi poolt. Venemaa asus toetama Serbiat. sõja osapooled ja sõjaplaanid- Saksamaa- PR kiire purustamine ja vägede paiskamine itta Venemaa vastu, sõja võit 3-4 kuuga
nt kui saksamaa midagi tegi siis prantsusmaa v venemaa pidi koheselt midagi tegema, ei tohtinud võtta aega et asju kaaluda ja mõtiskleda Valmisolek sõjaga riskida ammu ei olnud sõda olnud inimesed olid unustanud, mida tähendavad laibamäed ja hävingud jne sõda ei kardeta, peetakse vajalikuks, puhastaks ühiskonna Sakslased arvavad, et peale sõda oleksid riigid ühtsemad varem suudetud pinged maha võtta enne kui asi käest läheb Ohtu alahinnati! ei oldud sõdade vastu, oodati ja taheti sõda Serbial puudus ligipääs mere juurde 28. juuni 1914 Austria-Ungari lootis kiiret võidukat sõda, et Serbiale koht kätte näidata sõda oleks saanud ära hoida, aga taheti teha üks kiire lühike sõda 2. august 1914 Münchenis rahva kogunemine peale seda kui saksamaa on venemaale sõja kuulutanud ( v vastupidi) rahvas rõõmus et saab sõtta minna, kõik olid unustanud mida sõda endast kujutab
25. XX sajandi esimesed aastad............................................................................. 1 Tartu liberaalid..................................................................................................... 1 Tallinna radikaalid................................................................................................ 2 Sotsiaaldemokraatia............................................................................................ 2 Kriis..................................................................................................................... 3 1905. aasta revolutsioon..................................................................................... 3 27. Aasta 1917....................................................................................................... 5 Veebruarirevolutsioon......................................................................................... 5 Auto...
sajand oli toimunud Kosovo lahing, kus serblased olid lüüa saanud. Esimene atentaadikatse nurjus, troonipärija aga visiiti ei katkestanud. Õnnetuseks eksis autojuht teelt ja jäi seisma Sõda algas tegelikult sõjaväelaste mõjutusel. Igas riigis oli oma sõjaplaan ning uued relvad, mida sooviti katsetada. Teine asjaolu, mis aitas kaasa sõja puhkemisele puudus institutsioon või organ, mis reguleeriks rahvusvahelisi kriise Kolmas põhjus oli see, et ohtu alahinnati. Seni oli tegemist olnud piirkondlike konfliktidega, näiteks Serbia vs Austria-Ungari. Ei osatud arvata, et üks piirkondlik konflikt võiks kasvada ülemaailmseks sõjaks. Neljas põhjus oli see, et sõda romantiseeriti, see oli hiilgav, kiire. Seda arvati kõigis riikides. Riikide sõjaplaanid Prantsusmaa Plaan kandis nimetust Plaan nr 17. See olevat seitsmeteistkümnes plaan. Piirile olid rajatud kindlustused, väed olid piirile paigutatud. Pealetungi tehtaks vaid ühes kohas
method). Igal uurijal oma viis, kuidas uurida. Kogu uurimine ei toimu alati võõraste rahvaste seas. Uuritakse ka oma rahvast. Kuid oma grupi uurimisel on raske liigendada, mis on oluline ja mida analüüsida. Osalev vaatlus · Bronislaw Malinowski pärand · Malinowski eelkäijad: Vladimir Bogoras, Waldemar Jochelson, Lev Sternberg Seisukoht: osaleda võimalikult palju kohalikus elus ja samal ajal vaadeldes. Alguses alahinnati välitööde tähtsust, arvati, et kõik on võimalik välja mõelda kodus arvuti taga. Nüüdseks on leitud/avastatud välitööd tähtsus, sest ilma selleta on kultuuridest raske aru saada. Kohapeale jäädakse kuudeks, ideaalis üheks aastaks. Võimete kohaselt osaleda grupi tegevuses. Osalemisele seavad piirid ka füüsiline võimekus ning grupi poolt seatud piirangud. Malinowski vahetus ja pikaajaline kontakt aitab mõistmisele kaasa. Ohud: 1. Subjektiivsus
mõtteavalduste levikule Sõja pidid ära hoidma kapitalistid, sest see oleks hävitanud globaliseerunud majanduse ning põhja lasknud senised majandussuhted Usuti, et sõda hoiab ära töötajate solidaarsus ehk internatsionalism, mis ei luba riikidel nii lihtsalt sõda alustada Sõja põhjused: o 20. saj alguseks teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel, kus ühel pool seisid PM ja IM, teisel pool SM o Alahinnati ohtu suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja (MS) võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt o Sõda romantiseeriti 20. saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav, seda soositi ja oodati o Polnud rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone 1914 polnud ühtegi organisatsiooni,
Pilet 4 1.I maailmasõja põhjused I maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks oldi 20. saj alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Kuna aga majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks ning sõda oli kõigile kahjulik, siis ei olnud riiki, mi oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: 1) Alahinnati ohtu- suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. 2) Sõda romantiseeriti- oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev, hiilgav. Seetõttu leidus palju neid, kes sõda lausa põnevusega ootasid. 3) Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud. 4) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia- valitsused justkui ei
positsioone tugevdada ja suruda maha Serbia domineerimiskatsed. 4. Austria-Ungari < > Serbia Serbia püüd luua Austria-Ungari koosseisu kuulunud lõuna-slaavi rahvastest suur Slaavi riik, nn Suur-Serbia. 5. Venemaa < > Türgi Türgi soov taastada kunagine ülemvõim Balkanil ja leida toetust Itaalia kasvava surve vastu. 6. Jaapan < > Saksamaa Jaapan oli huvitatud Saksamaa kolooniate ülevõtmisest Aasias. Teisi põhjuseid: · Alahinnati ohtu suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. · Sõda romantiseeriti 20. sajandi algul oli levinud veel kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Seetõttu leidus mitte ainult sõjaväelaste ja relvatöösturite, vaid kogu Euroopa lihtrahva hulgas palju neid, kes sõda lausa soovisid ja hirmuseguse põnevusega ootasid.
1912.aastal kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning kaotas kõik oma valdused Euroopas peale Konstantinoopoli. Esimese maailmasõja põhjused ja algus. (ptk.5) Maailmasõja põhjused · Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel poolel Saksamaa. 1. Alahinnati ohtu suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. 2. Sõda romantiseeriti 20.sajandi algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine - maailmas polnud 1914.aastal organisatsioone, mis oleks suurnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite kohtumisi. 4
Majanduses merkantilism (16.-18.saj): riigi prioriteet ja juhtiv roll majanduses. Usuti, et riigi majandusliku heaolu garanteerib võimalikult suur väärismetallide reserv. Eesmärgiks oli aktiivse kaubandusbilanssi saavutamine: hinnaliste luksuskaupade väljaveo soodustamine ja üldiselt sisseveo tõkestamine kõrgete kaitsetollide abil, et riiki koguneks võimalikult suur kogus väärismetalle. Soositi manufaktuure ja laevandust, põllumajandust alahinnati. Usuelus valitsejate eesmärgiks oli usulise ühtsuse saavutamine oma riigis et igas riigis oleks vaid üks ,,riiklik" konfessioon. 17.saj teaduses uus maailmapilt loodusteaduste revolutsioon: matemaatika, füüsika, astronoomia. Oluliseks teerajajaks oli inglane Francis Bacon (1561-1621), tema pani aluse empirismile (kogemus). Tekkis uus teadustöö metodoloogia: vaatlused, faktide kogumine, süstematiseerimine ja võrdlemine. Vanad religioosseid autoriteete usaldava ellusuhtumise
KORDAMISKÜSIMUSED Sissejuhatus finantsjuhtimisse 1. Milliseid tegevusi hõlmab finantsjuhtimine? Finantsjuhtimine - tegeleb ettevõtte finantsküsimusi puudutavate probleemide juhtimisega ning on üks ettevõtte juhtimise funktsioon. Finantsjuhtimise keskne küsimus (peamine eesmärk) - ettevõtte rahaliste ressursside juhtimine ettevõtte finantseesmärkide saavutamiseks ehk üldjuhul ettevõtte aktsionäride rikkuse kasvatamine. Rahaliste ressursside juhtimine hõlmab: ● Kapitali moodustamist (finantseerimisotsus) – sisesed ja/või välised finantseerimisallikad kombineerida selliselt, et kapitali hind oleks madalam ning finantseerimise allikas vastaks finantseeritava objekti omadustele. ● Kapitali tõhusat suunamist ja kasutamist (investeerimisotsus, dividendiotsus) – investeeringud projektidesse, mille tootlus on suurem kui minimaalne nõutav tulunorm (leida optimaalne tulu, kestvus, risk). Dividendide...
erinevad subjektiivsed tõekspidamised ja eelarvamused, kinnistades eugeenika huviorbiiti (vaimu)haigused, prostitutsiooni, kuritegevuse, asotsiaalsuse ja rasside mõiste. Eugeenikud ületähtsustasid bioloogilist ettemääratust. Eeldati, et lisaks füüsilistele ja füsioloogilistele tunnustele on ka inimese võimed ja kalduvused, st koht ühiskonnas, määratud tema ,,geneetilise koodiga". Sotsiaalseid faktoreid indiviidi kujunemisel alahinnati, vast ainult Prantsuse teaduskoolkonnad oli omal ajal erandiks (lamarkism). Keskkonna ja sotsiaalsete faktorite tähtsuse rõhutajad eelistasid nn positiivse eugeenika vahendeid (toitumine, tervishoid, kasvatus jne). Pärilikkuse absoluteerijad kaldusid enam negatiivse eugeenika, so vähemsoovitud indiviidide, rasside ja rühmade sigimise piiramise teele, kas siis steriliseerimist, aborte, 37 abielukeelde, isoleerimist vms rakendades
On teada Al sisaldus erinevates kudedes, neist suurem osa sisaldab alla 4 mg Al 1 kg kuivmassi kohta (vaid kopsudes on Al sisaldus 43 mg/kg, sisaldus suureneb vananedes) Vaatamata Al kõrgele sisaldusele keskkonnas, saab organism vaid 2-3 mg seda mikroelementi päevas; see koguneb peamiselt maksa, luustikku ja peaaju hall-ollusesse. Andmeid selle kohta, et Al-l oleks mingeid kasulikke funktsioone inimorganismis, kirjanduses praktiliselt ei leidu. Al toksilist toimet alahinnati pikka aega (kuigi esimesed sellealased publikatsioonid ilmusid juba eelm. sajandil) Viimase sajandi jooksul on Al kasutamine igapäevaelus drastiliselt suurenenud. Sageli seostatakse sellega globaalseid muutusi kogu inimkonna füsioloogias (näit. aktseleratsiooni-nähtusi) Al toksilisuse kohta on palju vastukäivaid andmeid, kuid võib arvata, et see element on - neurotoksiline (mõjutab neurotransmissiooni),
Ka tema pos-l on tõusud ja langused. Oli eelkõige parteifunktsionär. Hruštšov oli seotud parteitööga Ukrainas, vahetult sõja eel on Moskva parteijuht, Stalini poolt sõjajärgsel perioodil võimuladvikusse tõstetakse. Tema roll esialgu suhteliselt tagasihoidlik, teda väga tugevaks administraatoriks ei peetud, aga kuulus Stalini lähikonda ja seal oli tal kindel funktsioon- lõbusa tooni vajadusel pidi tantsima ja lõbustama seltskonda. Hruštšovi alahinnati, saab Beriale ja Malenkovile saatuslikuks. Tuumiku puhul Stalin väga järgis, et nad tervikuna liiga tugevaks ei muutuks, ise oli initsiaatoriks sellele, et nad omavahel konkureeriksid ja rivaalitseksid. Võimuvõitlus on ka seotud ennekõike tuumikuga. Reserv oli B.Aristov, L.Brežnev, M.Pervuhhin, M.Saburov, D.Ustinov, N.Kossõgin. Vastukaaluks vanale kaardiväele ja tasalülitamaks tuumiku mõjukust oli reserv. Nemad olid mingil
istungjärkudel, lugejatega kohtumas jms. Toimetajad pidid ise sekkuma toimetuse töösse, kui kusagil oli mingit ohtu oodata (näiteks ajalehes Edasi oli tihedamini toimetajat näha Herilase tegemise juures ja kultuuriosakonnas). Toimetaja määrata oli ka honorar, st kirjastus andis mingi kindla summa, millest 60 % tuli arvestada välisautoritele ja 40 % koosseisulistele ajakirjanikele. See tähendab, et professionaalse ajakirjaniku osa alahinnati. Rajoonilehtede toimetajad olid ühtlasi kohalikud tsensorid, kes vastutasid saladuste kaitse eeskirjadest kinnipidamise eest, kuna Glavlit oli vaid Tallinnas ja väike osakond Tartus. (Pea)toimetajast kuni kaastöölisteni oli ette nähtud kas erialane või ajakirjanduslik kõrgem haridus. Nõukogude ajakirjanik Koolitamisest Ajakirjanikke hakati koolitama paarikümnes nõukogude ülikoolis, nende hulgas ka Tartus