mõtteliste ettekujutuste ning neid väljendavate matemaatiliste avaldiste abil, on tegemist abstraktse mudeliga. 4. Füüsikaline objekt-Füüsikalised objektid on materiaalsed, st eksisteerivad sõltumata inimese teadvusest. Füüsikalisi objekte on kahesuguseid : Väljad on mitteainelised objektid. Väljade tunnuseks on see, et nad mõjutavad kehi ja omavad energiat. Näiteks Maa gravitatsiooniväli tekitab inimesele mõjuva raskusjõu, elektriväli sunnib juuksed peas püsti tõusma ning elektri- ja magnetvälja koos mõjutavad silma närvirakke selliselt, et tajume valgust. Mitteainelisteks ehk väljalisteks objektideks on veel näiteks heli ja soojus. Kehad on ainelised objektid. Kehadeks on näiteks inimene, kivi, vihmapiisk ja Päike. Kehade juures saab uurida: koostist ja ehitust; omadusi. 1. Nähtus- Füüsikalisteks nähtusteks on füüsikaliste objektidega toimuvad muutused
Vastus: suurendama 2 korda NB! Esimene küsimus ei avanenud! Eletriväli Elektrivälja tugevus Elektrivälja tugevus- näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Väljatugevus on suunda omav suurus, seetõttu võib väljatugevust nimetada ja E-vektoriks. Ühik: 1N/C (njuuton kuloni kohta) Tähis: E Kontrollküsimused 1.Millest ei sõltu punktlaengu tekitatud elektriväli? Vastus: elektrivälja paigutatud kaitselaengust 2.Milline nendest ühikutest ei sobi elektrivälja ühikuks? Vastus: T/m2 3.Kaks ühesugust punktlaengut q = 2 nC asuvad teineteisest 1 m kaugusel . Kui suur on elektrivälja tugevus laengutevahelise kauguse keskpunktis? Vastus: 0 V/m Elektrivälja potensiaal Potentsiaal- näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potensiaalne energia. Tähis:
kasvades. Pooljuhtide erijuhtivus toatemperatuuril on 10...106 S/m. Pooljuhid on enamasti kristalsed ained, aga leidub ka vedelikke ja amorfseid. Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned lihtained (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor ja teised), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid. DIELEKTRIK Dielektrik on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Elektriväli tekitab dielektrikus dielektrilise polarisatsiooni. Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on dielektriline vastuvõtlikkus, läbitavus ja läbilöögitugevus. Näiteks kasutatakse dielektrikuna kummit, klaasi ja õhku.
võnkesagedusest. Faraday avastas efekti 1845. aastal. Faraday arv ehk Faraday konstant on füüsikas ja keemias kasutatav konstantne arv, mis näitab ühe mooli elektronide elektrilaengu absoluutväärtust. Faraday konstandi väärtus on 96 485,3415 C/mol (teistel andmetel 96 485,3383 C/mol). Faraday arv saadakse Avogadro arvu korrutamisel elektroni laenguga. Faraday silinder – elektrijuhist valmistatud õõnes, enamasti silindrikujuline keha. Selle õõnsuses puudub elektriväli, sõltumata laengute olemasolust silindri välispinnal või välises ruumis (nähtuse avastas 1836). Faraday silinder kaitseb sellesse asetatud aparatuuri väliste elektriväljade mõju eest (elektrostaatiline varje). Faraday silinder toimib hästi ka juhul, kui see on valmistatud tihedast elektrit juhtivast võrgust. Faradmeeter – mahutuvusmõõtur, elektrimõõteriist mahutuvuse mõõtmiseks. Eristatakse elektromehaanilisi ja elektronfaradeid
Rutherfordi aatomim. on planetaarne. Metallimudel-tahkised e kristallilised ained.ruumvõres on pos. Ioonid. Elektrivool-laetud osakeste korrapärane liikumine. Vooluallikas-seade,milles mehhaaniline-,keemiline-v siseenergia muundatakse elektri energiaks.Voolutugevus- füüsikaline suurus,mis iseloomustab juhi ristlõiget ajaühikus läbinud laengu suurust. J=q/t ,kus q on elektrilaeng ja t on aeg.Ühik- 1 A. Pinge-füüsikaline suurus, mis näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse elektrilaengu ümberpaigutamisel ühest punktist teise. U=A/q. Millest ja kuidas sõltub juhi elektri takistus? võrdeline juhipikkusega,pöördvõrdeline ristlõike pindalaga.sõltubmaterjalist. Juhtide jadaühendus-tunnus : tarvitite ühendamisviis,milles ei esine hargnemist,voolutugevus ühesugune. Juhtide rööpühendus-tarvitite ühendamisviis, mille puhul vooluring hargneb ja siis uuesti ühineb.
3.2 Ioonjuhid 21 3.3 Plasma 22 3.3.1 Elektrilised potentsiaalid 23 3.3.2 Elektriväljad ja vooluringid 23 4. ISOLAATORID EHK DIELEKTRIKUD 24 4.1 Elektriväli dielektrikutes 24 4.2 Dielektrikute tähtsaimad omadused 25 4.3 Senjettelektrikud ja piesoelektriline effekt 26 4.4 Gaasilised dielektrikud 27 4.5 Sünteetilised polümeersed dielektrikud 28 4
allikas (soojus, valgus, radioaktiivne kiirgus). Sõltuva lahenduse voolutugevus nõrkade voolude korral on ligikaudu võrdeline pingega (kehtib Ohm'i seadus); takistus kahaneb temperatuuri tõustes. tugevate voolude korral omandab statsionaarse väärtuse , kus on ioonide tekkekiirus (allika võimsus). Voolu nim küllastusvooluks. 2. Sõltumatu lahendus, kui laengukandjaid tekitab elektriväli ise, kas siis tema poolt esile kutsutud voolu või otseselt elektrijõudude toimel. a) Madalatel pingetel - õigem oleks öelda väikese väljatugevuse korral, kuna gaas on alati keskkond, mitte juhe - nimetatakse lahendust kustuvaks e. Geigeri lahenduseks. b) Kõrgetel pingetel ( )on kaks võimalikku lahenduse tüüpi: · sädelahendus ligikaudu homogeense välja korral · koroonalahendus (õigemini kroonlahendus) tugevalt mittehomogeense välja
allikas (soojus, valgus, radioaktiivne kiirgus). Sõltuva lahenduse voolutugevus nõrkade voolude korral on ligikaudu võrdeline pingega (kehtib Ohm'i seadus); takistus kahaneb temperatuuri tõustes. tugevate voolude korral omandab statsionaarse väärtuse , kus on ioonide tekkekiirus (allika võimsus). Voolu nim küllastusvooluks. 2. Sõltumatu lahendus, kui laengukandjaid tekitab elektriväli ise, kas siis tema poolt esile kutsutud voolu või otseselt elektrijõudude toimel. a) Madalatel pingetel - õigem oleks öelda väikese väljatugevuse korral, kuna gaas on alati keskkond, mitte juhe - nimetatakse lahendust kustuvaks e. Geigeri lahenduseks. b) Kõrgetel pingetel ( )on kaks võimalikku lahenduse tüüpi: · sädelahendus ligikaudu homogeense välja korral · koroonalahendus (õigemini kroonlahendus) tugevalt mittehomogeense välja
jääv 187. Mille poolest erineb juht dielektrikust? Dielektrik ei juhi elektrit (temas puuduvad vabad laengud). Juht on aine, mis sisaldab vabu laenguid (elektrone/ioone). 188. Mis on vabade laengute kandjad metallis? Elektronid 189. Mis on vabade laengute kandjad vedelikus ja gaasis? Ioonid 190. Milles seisneb elektrostaatilise välja ekraniseerimine? See seisneb selles, et elektrilaeng muudab ruumi omadusi enda ümber nii, et tekib elektriväli E = -grad* 191. Defineerige elektrostaatilise välja potentsiaal Elektrivälja mingi punkti potentsiaaliks nimetatakse välja antud punkti paigutatud ühislaengu Q poentriaalset energiat W. = W/Q U = = A/q Ühik 1V 192. Defineerige elektrostaatilise välja tugevus Elektrostaatilise välja tugevus on füüsikaline suurus, mis antud punktis võrdub sellesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega.
Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 5 (43) 4.2.2.2 Fotodiood Fotodiood on pooljuhtdiood, mille parameetrid sõltuvad pn-siirde valgustatusest. Fotodioodi tundlikkus oleneb valguse lainepikkusest. Tundlikkus on suurim tavaliselt infrapunases spektrialas. Fotodiood on pooljuhtdiood, mille pn-siirde piirkonda langev valgusvoog tekitab seal laengukandjaid (elektron-auk-paare). Siirde elektriväli eraldab tekkinud elektronid ja augud nii, et viimased kogunevad p-kihti, elektronid aga jäävad n-piirkonda. Seetõttu tekib dioodi viikude vahel potentsiaalide vahe mida nimetatakse fotoelektro- motoorjõuks. Seda saab kasutada fotovoolu tekitamiseks dioodiga ühendatud koormustakistis R (joonis 4.3 a). Antud juhul töötab diood fotogeneraatorina. Fotodioode saab kasutada ka fotomuundurina koos välise toiteallikaga, mille pinge rakendatakse dioodile tõkkesuunas (joonis 4.3 b)
Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. Nurkkiirendus näitab, kui palju muutub keha nurkkiirus ajaühikus β = (ω - ω 0) / t (rad/sek2) 3. Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus, mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu. Konservatiivsete jõudude hulka kuuluvad näiteks gravitatsiooniväli (raskusjõud), staatiline elektriväli, elastsusjõud (vedru) jms. 4. Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon. Tähis P. SI-süsteemi mõõtühik N. P=mg, kus P on kaal, m on keha mass ja g on raskuskiirendus. Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud. 5. Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni-Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi
On kindlaks tehtud, et ühes aatomis ei saa olla kahte elektroni täpselt ühesuguste kvantarvude komplektiga. Seda printsiipi nimetatakse tõrjutusprintsiibiks ehk Pauli (W. Pauli) printsiibiks. Aga jutt elektroni hüpetel tuumale lähemale või sealt kaugemale ja sellega kaasnevast energia kiirgumisest või neeldumisest vastab tõele. Valguse kiirgumine ja neeldumine Valgus kiirgub ja neeldub aatomis. Valguslaine muutuv elektriväli sunnib aatomis olevat elektroni võnkuma, suurendades nii selle energiat. See tähendab, et valgus neeldus aatomis: valguslaine energia muutus elektroni ja tuuma vastastikmõju energiaks . Kui elektroni energia suureneb, siis elektron läheb tuumast kaugemale. Seda protsessi nimetatakse ergastamiseks. Siin on analoogia mehaanilise potentsiaalse energiaga: mida suurem on keha potentsiaalne energia, seda kõrgemal Maa kohal keha asub. Selleks, et
süsiniku-, hapniku-, raua- jt ioone arvust. Nende energia on miljoneid kordi suurem kui energia, mida on osakestele suudetud anda inimese poolt loodud kiirendites. Kui sellised energiapommid õhu molekulidega kokku põrkavad, tekib ioone veelgi juurde.Seetõttu on õhk umbes 50 kilomeetri kõrgusel kosmiliste kiirte mõjul tugevasti ioniseeritud. Ka Maal on küllaltki suur elektrilaeng. Mõlema laengu suurus on umbes 100 000 kulonit: ionosfääril positiivne, maapinnal negatiivne laeng. Elektriväli paneb enda mõju all olevad laetud osakesed liikuma. Tekib elektrivool, mis on suunatud maapinna poole. Voolutugevus pole küll suur: igas mõttelises üheruutmeetrise ristlõikepindalaga õhutorus kulgeb vool tugevusega 1012 amprit. Selle tulemusena jõuab iga sekundiga maapinna igale ruutmeetrile elektrilaeng, mille suuruseks on vaid üks miljondik miljondikust kulonist. Et meie planeedi pindala on küllalt suur, läbib Maa atmosfääri kokkuvõttes umbes 1800-amprine vool, mis toob
Alalisvoolu töö ja võimsus Võimsus- ajaühikus vabanev energia. Nimipinge pinge, millel elektriseade arendab nimivõimsust. Elektrivoolu soojuslik toime ja töö: Joule'i Lenzi seadus väidab, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhil takistusega R ja voolu kestusega t. Elektrijõud ja takistav jõud on tasakaalus. Mida suurem on takistav jõud, seda suurem peab olema ka elektrijõud. Seda rohkem tööd peab elektriväli voolu alalhoidmiseks tegema. Takistusjõu vastu tehtud töö aga eraldub soojusena. Elektrivälja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel nim. sageli ka elektrivoolu tööks. Seda tööd tehakse ju vaid voolu olemasolu korral. Kütteseadmes või elektrilambis on voolu töö ainsaks tulemuseks soojuse eraldumine. Lambi korral muutub osa soojusest valguseks. Tehtav töö ja vabanev soojushulk on võrdsed. Juhis tehtav töö saame avaldada kujul A= I U t.
Omavõnkumiste periood leitakse Thomsoni valemiga: T=2LC. Pooli ja ühendusjuhtmete takistuse tõttu eraldub võnkeringis soojust, seega esinevad energiakaod ja võnkumine lakkab kiiresti. Sumbumise vältimiseks tuleb energiat perioodiliselt juurde anda (sundvõnkumine). Seda tehakse näiteks raadiosaatjates, kus võnkeringe kasutatakse. Elektromagnetlainete tekitamine. Elektri -ja magnetväli on teineteisega lahutamatult seotud. Muutuv magnetväli tekitab ruumis elektrivälja ja muutuv elektriväli magnetvälja. Kumbagi neist muutuvatest väljadest pole võimalik omaette tekitada. Seepärast nimetatakse lahutamatult seotud elektri- ja magnetvälja elektromagnetväljaks. Elektromagnetväli on üks mateeria esinemisvorme. (teine on aine). Elektromagnetlaineks nim võnkuva elektrilaengu poolt laengut ümbritsevas ruumis tekitatud perioodliselt muutuvate teineteisega ristuvate elektri- ja magnetväljade süsteemi. (j2)
Tõstes pinget 5x, väheneb voolutugevus samuti 5x. Põhjendus: primaarmähises ja sekundaarmähises voolutugevus ei muutu. P = UI I1I2 = U1U2 Trafosid kasutatakse elektrivoolu edasikandmisel, kuna eralduv soojushulk väheneb. Q = I2Rt Trafo kasutegur Vahelduvvoolu muundamine toimub väikeste kadudega. Voolu võimsus väheneb . P1 ~ P2 I1U1 ~ I2U2 - eeta 3. Elektromagnetlained Seoses ajas muutuva elektri- ja magnetvälja vahel. Ajas muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja. Ajas muutuv magnetväli tekitab muutuva elektrivälja. Selle tulemusena tekib muutuvate väljade süsteem, mis hakkab ruumis levima. Elektromagnetlaine on keskkonnas leviv muutuvate magnetväljade süsteem. Elektromagnetlainet iseloomustab elektrivälja tugevus ja magnetvälja tugevus . Elektromagnetlaine tekitamine Eml-e tekitavad suure sagedusega võnkuvad laetud osakesed ehk suure sagedusega vahelduvvool Eml ehitus
vannitoaseadmete jt. toiteks. Kaitseväikepingeallikateks on madalpingevõrgust toidetavad turvalised väikepinge eraldustrafod. Kaitseväikepingeahel võib olla maandatud või maandamata. Enamkasutusel on maandamata ahelad. · Elektervalgustus: · Hõõglamp- helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit (volfram, gaasidega täidetud, sokkel) · Luminofoorlamp- elektroodidevaheline elektriväli, starterlülitus, elavhõbedatilk, luminofoorikiht (mustvalgus, meditsiin, solaarium, steriliseerimine, RGB valgus) · Halogeenlamp- hõglamp, mille täidisklaasile on lisatud halogeenühendeid, kiire käivitamine, soe värvsus, · Naatriumlamp- ergastatud olekus naatrium, kollane valgus, pikk süttimisaeg (tänavavalgustus, tunnelid, taimekasvatus) · Elavhõbelamp- elavhõbeda aurud, süttimine pikk, (tööstus, põllumajandus,
1939. aasta oli Eesti raadio ajaloos oluline: siia jõudsin esimesed magnetofonid ning nurgakivi pandi Eesti oma raadiomajale. (Eesti Rahvusringhääling) Raadiolained Raadiolained on elektromagnetlainete üks liike. Elektromagnetvälja ja elektromagnetvälja teooria looja ning esimene kirjeldaja oli soti teadlane James Clerk Maxwell. Ta avastas, et elektriväljas toimuv muutus jõuab magnetvälja vahendusel ühest punktist teise. Nimelt kutsub tugevnev elektriväli esile magnetvälja tugevnemise, mis omakorda tekitab muutuse kõrvalasetsevas elektriväljapunktis. Selle ahelreaktsioonina toimuva muutuste laine, tagasiside, nimetas ta elektromagnetlaineks. (Tarkpea, 2008) Elektromagnetlainet iseloomustav suurus sagedus näitab ühes ajaühikus aset leidvate võngete hulka. Lainepikkus näitab, kui kaugel asetsevad naaber-laineharjad teineteisest. Need kaks suurust mõjutavad elektromagnetlainete toimet ning nende omavahelist seost iseloomustab
St, et energia ei teki ega kao kuhugile vaid muundub ühest liigist teise ning kandub ühelt kehalt teisele. Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline kogu-energia muutumatu. Konservatiivsete jõudude hulka kuuluvad näiteks gravitatsiooni-väli (raskusjõud), staatiline elektriväli, elastsusjõud (vedru) jms. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks. 6) gravitatsiooni jõud ja vedru jõud 7) Kineetiline moment on arvuliselt võrdne inertsimomendi ja nurkkiirenduse korrutisega punkti suhtes. , millest ; dm massielement 8) Kuna inertsimoment on otseselt sõltuvuses keha raadiusega ehk kui kaugel asetseb mass keha tsentrist, siis on nad väga tihedalt omavahel seotud
Põltsamaa Ühisgümnaasium Tornaado Referaat Nimi,klass 2010 veebruar Sissejuhatus Kas ma õpin seda referaati koostades midagi? Kas mulle meeldib see teema ja referaat? Loodusjõud Mis on torm? Torm on atmosfääri häiritusest tekkinud nähtus, mis saab alguse tugevast tuulest, sageli äikesest, suurest sademekogusest, rahest, lumest jne. Eesti on tuulte poolest suhteliselt rahulik, kui võrrelda meid maailma mastaabis tuulisemate kohtadega. Näiteks ei suudaks me ette kujutada tuule kiirust 83 m/s, mis mõõdeti USA tugevaima orkaani Andrew üleminekul. Purustusi kaasa toova tormi puhul on tuule kiirus 20 m/s või suurem. Sellised tormituuled lõõtsuvad Eestimaa saartel kuni 43 päeval aastas, sisemaal vähem. Eesti tuulerekordiks on registreeritud 1969.a oktoobris Ruhnus puhanguliselt 48 m/s. Eelmise sajandi tormi...
seega positiivse laengu. Need laengud vahetuvad ainult piirkihis, sest difusiooni teel liikudes ei jõua laengukandjad kaugele ja seda liikumist hakkab takistama ka tekkiv elektriväli. Joonisel 1.5. on selgitatud seda nähtust ruumilaengu tiheduse ja potentsiaalide erinevuse graafiku abil. Tekkivat potentsiaalide vahet nimetatakse potentsiaalibarjääriks 6 Kui aga on olemas erinimelised laengud ja potentsiaalide vahe, siis esineb ka elektriväli E , mis on suunatud N-osast P-ossa. Tekkinud elektriväli on aga suunatud PN laengukandjate liikumisele vastu ja laengukandjate liikumine ühest osast teise toimub seni, kuni nende endi poolt tekitatud elektriväli selle katkestab. JOONIS 1.5 Olukorda võime vaadelda ka sellisena, nagu tekiks erinevate osade vahel isoleeriv tõkkekiht, sest piirikihis on ruumilaengu tihedus null, s.t. puuduvad voolu tekkimiseks vajalikud laengukandjad.
Need kohad on aga vabad kõrvalolevas P-osas. Sellises olukorras hakkavad elektronid soojusliku (difusioonse) liikumise tulemusena liikuma P-osas olevatele vabadele kohtadele. Laengute liikumise tulemusena saab P-osa laenguid juurde ja omandab negatiivse laengu, N-osa aga kaotab samapalju elektrone ja omandab seega positiivse laengu. Need laengud vahetuvad ainult piirkihis, sest difusiooni teel liikudes ei jõua laengukandjad kaugele ja seda liikumist hakkab takistama ka tekkiv elektriväli. Joonisel 1.5. on selgitatud seda nähtust ruumilaengu tiheduse ja potentsiaalide erinevuse graafiku abil. Tekkivat potentsiaalide vahet nimetatakse potentsiaalibarjääriks Kui aga on olemas erinimelised laengud ja potentsiaalide vahe, siis esineb ka elektriväli EPN , mis on suunatud N-osast P-ossa. Tekkinud elektriväli on aga suunatud laengukandjate liikumisele vastu ja laengukandjate liikumine ühest osast teise toimub seni, kuni nende endi poolt tekitatud elektriväli selle katkestab.
Arvuti peab olema varustatud kasutamisjuhendiga, mis kajastab ohutusnõudeid, või tal peab olema CE märgistus. Kuvar peab vastama vähemalt TCO-92 ja TCO-95 nõuetele. Elektrostaatilise välja ja elektromagnetväljade terviseohutus tagatakse vastavusega alljärgnevas tabelis toodud piirväärtustele: Väli Piirväärtus Mõõtmiskaugus Elektrostaatiline väli +50 V 10 cm Madalsageduslik elektriväli (VLF) <1,0 V/m 50 cm; eest 30 cm Eriti madalsageduslik elektriväli (ELF) <1,0 V/m 30 cm Madalsageduslik magnetväli (VLF) <25 nT 50 cm Eriti madalsageduslik magnetväli (ELF) <250 nT 50 cm; 30 cm 1. röntgenkiirguse doosi ekspositsioonivõimsus ruumi mis tahes punktis 5 cm kaugusel
veel lisasoojust ja protsess läheb laviinina käima. Äikesepilve keskel vertikaalselt üles puhuv tuul kiirusega kuni 50 meetrit sekundis võib kanda hõljuvas olekus poolekiloseid raheterasid. Vertikaaltuul käivitabki pilve staatilise elektri generaatori, mille mehhanism on üsna keeruline. Enamus suuri rehaterasid ja tilku kannavad negatiivset nig väikesed tilgad positiiviset laengut. Tuul viib positiivse laebgu vastu elektrijõudu üless kuni elektriväli kasvab nii tugevaks, et algab äike. Välgud on mitmekesised ja keerukad mitte ainult väliskujut , vaid ka füüsikalise mehhanismi ja struktuuri poolest. Välgu uurimused moodustavad kõige suurema osa atmosfäärielektri teadusest. Scholar. google.com annab küsimusele teadusartiklitest, mille pealkirjas on sõna välk u 12 500 vastust, samal ajal, kui sõna äike pealkirjadest otsides saab vastuseid kõigest u 850 korda.
reaktsioon, mille käigus Zn tõrjub lahusest välja temast elementide aktiivsuse reas tagapool paikneva vesiniku. Et tsinkelektroodi juures saaks tekkida ZnCl molekul, peab elektrood ära andma ühe Zn+ iooni, mille tagakjärjel saab algselt neutraalne elektrood lahuse suhtes negatiivse laengu. Selline elektrood tõmbab ligi positiivseid vesinikuioone, mis aga tsingiga ei reageeri. Seetõttu toimub ainult Zn-elektroodi "lahustumine", mille käigus tema negatiivne laeng kasvab seni, kuni selle elektriväli ei lase enam ligi kloori ioone. Tulemusena omandab elektrood lahuse suhtes kindla potentsiaali, mille suurus ligikaudu võrdub ühendi ZnCl keemilise seose potentsiaaliga. Kui nüüd laseme lahusesse teise, neutraalse Cu-elektroodi, saame vooluallika, mille elektromotoorjõud vastab keemiliselt kujunenud potentsiaalide vahele. Kui elektroodid ühendada, tekib vool, mille tugevus sõltub elektromotoorjõust, juhtme
Jõud, sidemed ja nende süsteemid Looduses olevad kehad on kõik vastastikuse mõju all. Vahendatud mõju- magnet-, elektriväli jms Mõjud võivad olla nii staatilised kui dünaamilised. Suurust, mis on kehade vastastikuse toime mõõduks nimetatakse jõuks. Kõige paremini kehtib selle kohta Newtoni I seadus- iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni talle rakendatud jõud puuduvad või on tasakaalus. Jõud on keha liikumise muutumise põhjus. Jõud on määratud siis, kui on teada selle suurus, mõju suund ja rakenduspunkt
tähtsus, praktilist kasutust el. magnetilise nägemine meditsiinis tuumafüüsika kasutamine pole leidnud infoedastamise röntgen põhivahend tv, raadio, telefon, kosmoseside, GPS, radarid Sidetehnika ajalugu 1864- avaldas J.C.Mascwell oma teooria, mille järgi muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja ja vastupidi. Koos moodustavad nad vaalguskiirgusega leviva elektromagnetlaine. 1888- koostas H. Hertz vibraatori, millega tekitas ja registreeris elektromagnetlained 1894- G-Marconi pani elektromagnetlainete abil 7m kaugusel asuva kõlisti helisema 1896- A.Popov andis 50m kaugusele edasi morse sõnu ,,Heinrich Hertz" 1899- Marconi lõi side üle mere La Mache väina 1901-side Euroopa ja Ameerika vahel
Lk 65 pn-siire sulandades ühte plaadikese n-pooljuhist plaadikesega p-pooljuhist saame kahekihilise pooljuhi. Nende ühinesmiskiht ongi pn-siire. 15. Kuidas tekib pn-siirdel vahelduvvoolu alaldav tõkkekiht? Lk 65 P-poolmes on palju auke, n-poolmes elektrone. Voolukandjate tiheduste erinevus hakkab läbi siirde tasanduma: augud valguvad n-poolmesse ja elektronid p- poolmesse. Siirdealas jäävad p-poolmesse neg. aktseptorioonid ja n-poolmesse jäävad pos. doonorioonid. Selle kakskihi elektriväli hakkab ülevalguvaid voolukandjaid tagasi tõrjuma, kuni on saavutatud tsasakaaluseisund tekkimud ongi tõkkekiht. 16. Millise polaarsusega pinget dioodil nimetatakse päripingeks, millist vastupingeks? Lk 65 Päripinge-positiivnset pinge, vastupinge-negatiivset pinget 17. Nimeta aladite rakendusalasid. Lk 66 Raadio, televiisor, arvuti 18. Mida tekitab valgusdiood? Lk 66 Kui valgusdioode läbib pärivool, hakkavad need valgust kiirgama: siirdealas kohtuvad
Mootorid on populaarsed mudellennunduses nende võimsuse ja kaalu suhte ning suure suuruste valiku tõttu. Alates viiest grammist kuni suurte mootoriteni, mille võimsus on määratud kW-des, on nad muutnud mudellennundust ja asendanud kõik harjamootorid. Piesoelektriline mootor Seega kasutab piesomootor piesoelektrilist pöördeefekti. Kulg- või pöörlemisliikumise saavutamiseks tekitab muutuv elektriväli ultrahelisagedusega piesokeraamilises materjalis sama sagedusega mehaanilisi võnkumisi. Libisev-hõõrduv mootori täituriks on aktuaator. Ühe võimaliku edasiliikumise viisina kasutatakse erineva kiirusega pikenemist ja lühenemist, et roomata edasi nagu röövik. Ühes suunas proovitakse liigutada piesoelektrilist täiturit aeglaselt, nii et rootor liigub kaasa. Tänu selle tõmbub piesoelektriline materjal kiirelt kokku ning rootor jääb paigale.
Valgusallikas Keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir Joon, mis näitab valguse levimise suunda. Täisvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas valgustab osaliselt Langemisnurk Nurk langeva kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Peegeldumisnurk Nurk peegeldunud kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Mattpind Pind, mis peegeldab valgust kõikvõimalikes suundades(hajutab) Tasapeegel Niisugune peegel, mille peegeldavaks pinnaks on tasapind. Valguse murdumine Valguse levimise suuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal Murdumisnurk Nurk murdunud kiire ja ristsirge vahel Kumerlääts e. koondav lääts-lääts, mis on keskelt paksem kui äärtest Nõguslääts e. hajutav lääts-lääts, mis on ä...
mõõtmise kohta. Seda arvestust peab tööandja poolt määratud spetsialist. Tööandja poolt määratud isik peab arvestust järgmiste ohtlike ja kahjulike mõjurite osas: tervisekahjulikud keemilised ained, tolm, müra koos ultra- ja infraheliga, vibratsioon, bioloogilised ained ja mikroorganismid, õhu temperatuur, õhu niiskus, õhu liikumiskiirus, õhu rõhk, valgustus, raadiosageduslikud elektrimagnetväljad, 50 Hz elektriväli, ultraviolett- ja infrapunane kiirgus, ioniseeruv kiirgus, laserkiirgus, raske ja pingeline töö. Mõõtmise andmeid tuleb tööandjal säilitada 45 aastat ning neid kui algdokumente kasutatakse kutsehaiguste diagnoosimisel ja soodustingimustel vanaduspensioni arvestamisel. Müraprobleemide lahendused Kuidas kaitsta töötajaid müra eest? 6 Eeskätt on soovitatavad tehnilised ja töökorralduslikud lahendused, individuaalkaitsevahendeid tuleb kasutada viimases järjekorras;
kus Wp on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on skalaarne suurus. Kui kahe laengu poolt tekitatud elektriväljade potentsiaalid on vastavalt ja , siis nende väljade kogupotentsiaal Elektriliseks pingeks nimetatakse elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet ning see on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd tuleb teha, et Pinget tähistatakse U tähega. Laengu nihutamiseks ühest punktist teise teeb elektriväli tööd, mille suurus jagades laengu suurusega saame potentsiaalide vahe. 2. Alalisvool. Ohmi seadus ALALISVOOL on laengute korrastatud liikumine. Alalisvoolu SUUND positiivsete laengute liikumise suund. Alalisvoolu TUGEVUS ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laeng Voolutugevuse ühik on amper (A) OHMI SEADUS VOOLURINGI OSA KOHTA U pinge juhi otstel I voolutugevus R juhi takistus Takistuse ühik on oom: 1 = 1V / 1A
ajavahemiku korrutisega. Q=I2*R*t Q soojushulk (J) I voolutugevus (A) R juhi takistus (oom) t ajavahemik (s) 20. Mis on magnetvälja jõujoon? Joonis. Joon, mille igas punktis asetuvad väikesed magnetnõelad, on joone puutuja sihis. 21. Elektromagnetiline induktsioon on elektrivälja tekkimine magnetvälja muutmisega. 22. Peegeldunud kiire joonis. 23. Murduva kiire joonis. 24. Vooluga juhtme ümber on nii magnet kui elektriväli. 25. Maa magnetiline põhjapoolus asub Maa geograafilise lõunapooluse lähedal. 26. Magnetilise induktsiooni jooned on alati kinnised jooned. 27. Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mis seisneb selles, et magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. 28. Valguse interferentsiks nimetatakse nii lainete tugevnemist ja nõrgenemist lainete kohtumisel. 29. Valguse difraktsiooniks nimetatakse valguse sattumist varju piirkonda. 30
konstantse kiirusega või seisab paigal. 26. Milliseid jõudusid nimetatakse konservatiivseteks, milliseid dissipatiivseteks jõududeks? Tuua näiteid. Konservatiivsed jõud on jõud, mille töö ei sõltu jõu rakenduspunkti poolt läbitud trajektoori kujust ega pikkusest. Seega tuleb välja, et konservatiivse jõu korral joonintegraal ei tohigi sõltuda joone kujust. Konservatiivsete jõudude korral on töö üle kinnise trajektoori. (nt. Raskusjõud, staatiline elektriväli, elastusjõud) Dissipatiivseteks jõududeks nimetatakse jõudusid, mille töö oleneb jõu rakenduspunkti poolt läbitud trajektoori kujust ja pikkusest.(nt. Hõõrdejõud, takistusjõud) 27. Kui suur on raskusjõu töö horisontaalsel pinnal sõitva auto korral, mille mass on m? (Põhjendada) 28. Keha massiga m langeb vabalt kõrguselt h. Kuidas on omavahel seotud potentsiaalne ja kineetiline energia? (Alguses, lõpus, suvalisel ajahetkel vahepeal). 29
suunatud piki nende kehade massikeskmeid ühendavat sirget. 16. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu.[1] Konservatiivsete jõudude hulka kuuluvad näiteks gravitatsiooniväli (raskusjõud), staatiline elektriväli, elastsusjõud (vedru) jms. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks. 17. Elastne ja mitteelastne põrge. 18. Punktmassi impulsimoment. Jõumoment. Momentide võrrand. 19. Süsteemi impulsimomendi muutumise kiirus. , kus Mi' on sisejõudude moment ja Mi on välisjõudude moment. pöördliikumise dünaamika põhivõrrand. 20. Impulsimomendi jäävuse seadus. 21
1. Valgusõpetus · Valguse levimine. Vari Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valguskiireks nimetatakse sirgjooneliselt levivat valguslainet. Täisvarjuks nimetatakse ruumipiirkonda, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvarjuks nimetatakse piirkonda, mida valgusallikas valgustab osaliselt. · Valguse peegeldumine Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Mattpinnaks nimetatakse keha pinda, mis peegeldab valgust hajusalt. · Valguse murdumine Valguse murdumiseks nimetatakse valguse levimise suuna muutumist kahe keskkonna piirpinnal. Murdumisnurgaks nimetatakse nurka murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristisirge poole. Va...
1. Elektrilaeng. -Füüsikaline suurus, mis iseloomustab kui tugevasti keha osaleb elektrilistes vastastikmõjudes 2. Mõiste ,,laeng" kolm tähendust. -füüsikaline suurus -keha omadus -osakeste kogum 3. Elektrilaengute liigitamine. - positiivne ja negatiivne 4. Elementaarlaeng. -Vähim looduses eksisteeriv laeng 5. Elektrilaengu jäävuse seadus. -Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv 6. Juhid, pooljuhid ja dielektrikud. - Juhid-palju vabasid laengukadjaid, neid saab elektriliste jõudude abil liikuma panna. Pooljuhid-On olemas laengukandjad, kuid nad ei ole vabad, neid saab muuta soojendades. Dielektrikud-Ainel vabad laengukandjad puuduvad 7. Elektrivool. Voolutugevus. Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Voolutugevus- Laenguosakeste kiirus ühik-A(amper) I=q/t 8. Coulomb'i seadus. Punktlaeng. Coulomb'i seadus- Kirjeldab kahe laetud keha vahel olevaid jõudusid. Laetud kehade vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute korrut...
pinge tõstmiseks ning madaldamiseks, kuna nt kadude vähendamiseks kantakse elektrienerigat üle kõrgel pingel ning erinevates asutustes on vaja madalpingelist voolu. 13. Mis on elektromagnetväli ja -laine. Kus kasutatakse elektromagnetlaineid ? iseloomusta eml skaalat! Elektromagnetväli on ühtne väli, mis ühendab endas nii elektrivälja kui ka magnetvälja. Elektromagnetlaine on elektromagnetvälja levimine ruumis. Elektromagnetlaine on ristlaine. Seal on elektriväli ja magnetväli risti ja mõlemad omakorda risti levimise suunaga. Elektromagnetlaineid kasutatakse raadiolainetena, infrapunakiirgusena, ultraviolettkiirgusena, röntgenkiirgusena, gammakiirgusena ja nähtava valgusena. Madalsageduslained sisuliselt vahelduvool. Neid laineid tekitab vahelduvvoolugeneraator ja nad levivad elektrijuhtides. Raadiolained elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. Võnkumisi tekitab elektrogeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn.
Miks? Kuna niiskus mõjutab laengute käitumist. 10 Negatiivselt laetud osake viiakse negatiivselt laetud plaadilt punktist P positiivselt laetud plaadile punkti Q (vt.joonist). Milline järgmistest graafikutest kirjeldab laengule mõjuva jõu sõltuvust olenevalt kaugusest punktist P? d 11 Kuidas seletada, et laetud kehad alati tõmbavad laadimata kehasid, aga kunagi ei tõuka? Laetud keha elektriväli nihutab laadimata kehas olevad vastasmärgilised laengud pisut endale lähemale (vt joonist). Sellega tekib laadimata keha ja laetud keha vahel tõmbejõud. 12 Mille poolest on gravitatsiooniväli ja elektriväli sarnased, mille poolest erinevad? Mõlemad on mõjuväljad, võivad esineda nii ühel kui ka mitmel osakesel koos. Tugevus sõltub mõjuallika kaugusest. Raskusväljas on keha võime tööd teha seda suurem, mida kõrgemal Maa pinnast keha asub
materjal. Indutseeritud laengute tekkimine elektrivälja paigutatud kehas. Juhtivuselektronid on liikunud positiivse laengu suunas, positiivsed ioonid kristallvõres on jäänud oma kohale. Sellist nähtust nimetatakse elektriliseks induktsiooniks. 62.Dielektrikud elektriväljas. Suhteline dielektriline läbitavus Dielektrik on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Elektriväli tekitab dielektrikus dielektrilise polarisatsiooni. Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on dielektriline vastuvõtlikkus, läbitavus ja läbilöögitugevus. Dielektrikutena kasutatakse nt. kummi, klaasi, õhku jne. Suhteline dielektriline läbitavus ehk keskkonna dielektriline läbitavus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis. Suhtelist dielektrilist läbitavus tähistatakse tavaliselt ε
build-in voltage), mis lõpetab laengukandjate edasise difusiooni läbi kontatpinna (moodustub tõkkekiht, ingl. k. depletion region). Potentsiaalibarjääri suurus on räni puhul 0,6...0,7 V ja tõkkekihi paksus on 1...5 mm; mõlemad sõltuvad lisandikontsentratsioonidest. Laengukandjate poolest vaest tõkkekihti, mis moodustub vastasmärgilistest lisandioonidest eri juhtivusega pooljuhtosade eralduspinna juures nimetatakse pn-siirdeks (ingl. k. p-n junction). Vähemuslaengukandjaile mõjub elektriväli kiirendavalt ning nad läbivad siirde takistamatult. Nende laengute liikumine moodustab triivvoolu. Ka väike osa Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 5 enamuslaengukandjaid läbib soojusliku liikumisenergia tõttu siirde, tekitades difusioonvoolu. Välise energia (pinge, kiirguse jne) puudumisel on triivvool ja difusioonvool võrdsed ja vastassuunalised ning nende summa on null.
Selles valemis väljendub massi ja energia ekvivalentsus. Mass ja energia on üksteiseks muudetavad. Keha või kehade süsteemi mehaaniline koguenergia jääb liikumise käigus muutumatuks juhul kui ei toimi dissipatiivseid jõude, mis konverteeriksid mehaanilist energiat siseenergiaks. See ongi mehaanilise energia jäävuse seadus. Mehaaniline energia säilib konservatiivsete jõudude väljas nagu on seda gravitatsiooniväli (raskusjõud), staatiline elektriväli, elastsusjõud (vedru) jms. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks: . 32 Normaalpinge Normaalpinge on mõiste tugevusõpetusest ning ta tähendab lõikepinnaga risti paiknevat pingekomponenti
Toiteplokk Toiteploki ülesandeks on arvuti toitmine vajalike parameetritega toitepingega. Kuigi Elektroonikaseadmed tarbivad madalapingelist voolu, tuleb meeles pidada, et toiteplokis (ja veel võib olla mõnes seadmes) on kasutusel needsamad 220 volti, mis sõrmega katsudes on vähemalt ebamugav, kui mitte surmav. Seega ettevaatust! Enne toite sisselülitamist tuleks kindlasti arvuti juhendist kontrollida millisele toitepingele arvuti on mõeldud. Vastasel korral võib saada suurte, kuid kallihinnaliste suitsupilvede omanikuks, kui arvuti on lülitatud pingele 110 või 127 volti. Enamik kaasaegseid arvuteid võimaldab töötada nii 110 kui ka 220 voldise pingega, kuid võibolla on vaja teha ümberlülitus või toitejuhe teisiti ühendada. Sageli on juhised kirjas toitejuhtme pistikupesa kõrval. Üldiselt püüavad tehased väljastada lollikindlaid seadmeid ja vaikimisi seatakse toitepinge vahemikku 220...230 volti. Arvutiplokis on peidus ka jah...
q1 = 10 8 C F = ( kq1q2 )/ r2 q2 = 3q1 = 3 x 10 8 C r = (kq1q2 )/ F F = 3 x 10 3 N r = (9 x 10 9 x 10 8 x 3 x 10 8 )/ 3 x 103= =1 = 27 x 10 7 / 3 x 10 3 = k = 9 x 10 9 Nm2/C2 = 9 x 10 4 = 3 x10 2 m r =? 4 3.1.3. Elektriväli. Elektriväli on elektrilaengute mõjul tekkiv ja neid mõjutav väli, osa elektromagnetväljast. Liikumatude laengute elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks. Elektrivälja iseloomustavad järgmised omadused: 1. ta on pidev ja katkematu, 2 2. ta on lõpmatu, 3 3. ta levib ühtlase kiirusega 300 000 km/s (valguse kiirus), 4 4. ta vahendab laengute vastastikmõju. + + + +
laengule mõjuv jõud on 2 korda suurem 8. SI süsteemis on elektrivälaj tugevuse ühikuks: 1V/m ; 1N/C 9. Millest sõltub juhi takistus? a. juhi materjalist takistusest b. juhi pikkusest c. juhi ristlõikepindalast 10. Kahe keha hõõrdumisel omandab üks keha positiivse laengu q. teine keha omandab sama suure negatiivse laengu. 11. Pinge on sama, mis potentsiaalide vahe 12. Laengu 4 c viimisel punktist A punkti B tegi elektriväli tööd 2 m J. punktide A ja B vaheline pinge on järelikult o,5 mV Pinge on töö jagatud laenguga , U=A/q 13. Patareidel töötaval sedme pinge on 3V ja seda läbib elektrivool tugevusega 5 mA. Kui suur on selle sedame elektriline võimsus millivattides? 15mW 14. Juhti mille takistus on 10 oomi, läbis 2 sekundi jooksul vool 2A. Mitu džauli eraldus soojusena? 80 J 15. Ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laenguhulk on voolutugevus 8. Test 1
Külmuti ja soojuspump. Entroopia. Entroopiaprintsiibi rakendused igapäevaelus. Soojusmasinad ja keskkonnakaitse. Elektromagnetism (kokku 70h) Elektrostaatika. Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. Positiivne ja negatiivne laeng. Elementaarlaeng. Elektriliselt isoleeritud süsteem. Laengu jäävuse seadus. Laetud keha, punktlaeng. Coulomb'i seadus. Elektriväli. Elektrivälja tugevus. Elektrivälja superpositsiooni printsiip. Elektrivälja jõujooned. Homogeenne elektriväli. Juht elektriväljas. Varjestamine. Dielektrik elektriväljas. Polarisatsioon. Dielektriline läbitavus. Piesoelektriline efekt, piesoelektrikud. Töö laengu liikumisel elektriväljas. Laetud keha potentsiaalne energia. Elektrivälja potentsiaal ja pinge. Ekvipotentsiaalipinnad. Kondensaator. Kondensaatori mahtuvus. Üksiku juhi mahtuvus. Plaatkondensaatori mahtuvus. Kondensaatorite ehitus ja liigid. Jada- ja rööbiti ühendatud kondensaatorpatarei mahtuvus. Laetud kondensaatori energia
*Mõistet elektrokineetiline kasutatakse, kirjeldamaks nähtusi, mis tekivad laetud osakeste liikumisel ümbritseva keskkonna suhtes. *Adsorbse kihi ioonid ning enamasti ka osa difuusse kihi ioonidest ja vee molekulidest on osakese pinnaga nii tugevalt seotud, et liiguvad sellega kaasa. *Potentsiaali sellel liikuva ja seisva kihi vahelisel piirpinnal (lahuse sisemuse suhtes) nimetatakse elektrokineetiliseks *Kui rakendada laetud kolloidosakestest koosnevale süsteemile elektriväli, hakkavad osakesed koos nendega seotud ioonidega liikuma ühes suunas, ülejäänud difuusse kihi ioonid vastassuunas, haarates seejuures kaasa lahusti molekule. *Kehtib ka vastupidine: kui laetud osakesed liiguvad lahuse suhtes, tekib selle tagajärjel elektriväli. *Neid elektrokineetilisi nähtusi on neli: *elektroforees - laetud osakeste liikumine vedeliku suhtes elektriväljas; *elektro-osmoos - vedeliku liikumine laetud liikumatu tahke faasi suhtes elektriväljas;
*Mõistet elektrokineetiline kasutatakse, kirjeldamaks nähtusi, mis tekivad laetud osakeste liikumisel ümbritseva keskkonna suhtes. *Adsorbse kihi ioonid ning enamasti ka osa difuusse kihi ioonidest ja vee molekulidest on osakese pinnaga nii tugevalt seotud, et liiguvad sellega kaasa. *Potentsiaali sellel liikuva ja seisva kihi vahelisel piirpinnal (lahuse sisemuse suhtes) nimetatakse elektrokineetiliseks *Kui rakendada laetud kolloidosakestest koosnevale süsteemile elektriväli, hakkavad osakesed koos nendega seotud ioonidega liikuma ühes suunas, ülejäänud difuusse kihi ioonid vastassuunas, haarates seejuures kaasa lahusti molekule. *Kehtib ka vastupidine: kui laetud osakesed liiguvad lahuse suhtes, tekib selle tagajärjel elektriväli. *Neid elektrokineetilisi nähtusi on neli: *elektroforees - laetud osakeste liikumine vedeliku suhtes elektriväljas; *elektro-osmoos - vedeliku liikumine laetud liikumatu tahke faasi suhtes elektriväljas;
15 miljardit aastat tagasi või 17,1 miljardit aastat tagasi). Pinge ehk elektriline pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. , Kus q on mingi positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks ühest elektrivälja punktist teise ja pinge on U. Seega on elektriline pinge skalaarsuurus. Pinge ühikuks SI-süsteemis on volt. Üks volt (tähistatakse V) on selline pinge, mille puhul 1 kuloni suuruse laengu ümberpaigutamisel teeb elektriväli tööd 1 dzaul. Elektrotehnikas on pinge elektrisüsteemide ja -seadmete üks tähtsamaid tunnussuurusi. Mitmefaasilises elektrisüsteemis eristatakse liinipinget ja faasipinget
parameetriks on külgetõmbejõu kiirendus. Eriti suure tihedusega on maagidMagnetomeetria (magnetomeetriline m) uurib Maa magnetjõuvälja ja on heaks abimeheks metalsete maavarade otsimisel. Mõõdetav parameeter on pingevälja vektor, kivimite füs omadustest magnetiline vastuvõtlikkus ja jääkmagnetismElektromeetria (elektromeetriline m) baseerub Maa elektrivälja või kivimite eritakistuse määramisel, milleks elektroodide abil tekitatakse maapinda kunstlik elektriväli, mille potents soovitud punktides mõõdetakse iseseisva mõõteringi 2 elektroodiga. Temaga on lihtne kontuurida karsti- ja lõhevööndeid, sealhulgas allmaakaevandustesRadiomeetria e radioaktiivsete elementide geofüs otsingumeetod võimaldab ka kontuurida erinevaid kivikehi, kuivõrd teatud kivimite kiirgusfoon on teistest kõrgemSeismomeetria uurib Maa elastsusvälja ja registreerib kas maavärina epitsentrist või kunstliku plahvatuse keskmest väljuvate lainete leviku kiirust ja aega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
