Sõpruse pst 246-40 abielus Tootmine tööline 760 € Ehte 5-28 abielus Tootmine tööline 1,080 € Kagu 13-4 abielus Tootmine tööline 1,070 € Mustamäe tee 195-102 abielus Ladu tööline 750 € Ehitajate tee 68-21 abielus Ladu tööline 960 € Paasiku 4-101 abielus Tootmine tööline 930 € Kalevipoja 11-110 abielus Ladu tööline 1,070 € Vikerlase 17-87 abielus Tootmine tööline 1,160 € Vana-Kalamaja 20-16a abielus Tootmine tööline 870 € Sõpruse pst 250 - 144 lahutatud Ladu tööline 760 € Ümera 6 -- 53 lahutatud Tootmine tööline 850 € Langu 5-27 lahutatud Tootmine tööline 850 €
Rahvus- on etnose arengustaadium. Rahvust ühendab keelel, kultuuril, usul ja/või muudel teguritel põhinev etniline identieet. Need rahvad, kes on läbinud rahvusliku ärakamise. Etnose arengujärgu lõppstaadium. Kaukaasias on 3 riiki: Armeeni, Gruusia ja Aserbaitsan, kuid rahvuslik olukord on seal väga kirju. 30 erinevat rahvust, parem öelda erinevat rahvast! See on meile üks lähedal paiknev suure mitmekesisusega ala. Eestis elavad rahvused- eestlased 930 tuhat, venelased 351 tuhat, ukrainlased 29 tuhat, valgevenelased 17 tuhat, soomlased 11 tuhat, tatarlased, lätlased, poolakad, juudid, leedukad 2 tuhat. Sakslased 1800. Eestis elab väga palju erinevaid rahvusi, ka 1 inimene rahvusest on esinadatud. Millised rahvad elavad Eestis? 2000 rahvaloenduse järgi Eestlased, venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased, tatarlased, lätlased, poolakad, juudid, leedulased, sakslased, armeenlased. Gagauusid-Kaukaasia rahvas
1 Krundi mahamärkimine 0,35 ha 16 6 1 2 1 2 Taimestiku kaitse 35 tund 1 35 4 2 2 3 Puude likvideerimne 9 tk. 3 27 3 2 2 4 Ajutised teed ja platsid 930 m² 0,1 93 10 3 4 5 ajutine piirdeaed 237,8 jm 0,2 48 5 2 3 6 Soojakute ja konteinerite paigaldus 6 tk. 1 6 1 2 1 7 Telgede märkimine 8 tund 1 8 1 2 1
5 Tegevuskulud (ü) 2 221 191 2 221 191 0 0 0 0 2 221 191 Sealhulgas inimressursi arendamise rakenduskava, elukeskkonna arendamise 16 325 000 930 000 0 15 395 000 0 0 16 325 000 rakenduskava ja majanduskeskkonna arendamise rakenduskava tehniline abi 4 Eraldised (ü) 7 100 000 0 0 7 100 000 0 0 7 100 000
· 25.detsember- Jõululaupäev · Igas regioonis erinev päev- Tööjõu päev AUSTRAALIA VALDUSED: · Ashmore ja Cartier saarte ala · Jõulusaarte alaealiste · Kookosesaarte ala · Korallimere saarte alaealiste · Heardi ja McDonaldi saarte ala · Norfolki saarte ala AUSTRAALIA LIPP Asukoht: India ning Vaikse ookeani vahel Geograafilised koordinaadid: 27 00 S, 133 00 E Territooriumi: 7, 686 850 ruutkilomeetrit Maa: 7, 617, 930 ruutkilomeetrites Vesi: 68, 920 ruutkilomeetrit Rannikuala pikkus: 25, 760 kilomeetrit Riiklik jaotus: 6 osariiki ja 2 territooriumi: Austraalia Pealinna ala, Lõuna-Austraalia, Lääne-Austraalia, Põhja-Territoorium, Queensland, Uus-Lõuna-Wales, Victoria Looduslik keskkond: rohkem kui 80% taimedest, loomadest, on iseloomulikud riigile 2. AJALUGU Esimesed asunikud Lõuna-Aasiast saabusid 40 000 aastat enne kui esimesed eurooplased alustasid oma avastamisretki 17.sajandil
Laenu lühiajaline jääk 10 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 Lühiajalised kohustused 10 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 Pikaajalised kohustused 990 000 975 000 960 000 945 000 930 000 915 000 900 000 885 000 870 000 Osakapital 40 000 40 000 40 000 40 000 40 000 40 000 40 000 40 000 40 000 Akumuleeritud kasum -60 400 -237 558 -605 030 -971 151 -1 340 923 -1 709 344 -2 076 415 -2 442 137 -2 765 333
26 Araali 36,5 54,5 Vaikse ookeani põhilised laevatatavad väinad Nr. Nimetus Pikkus, km Laius, km Faarvaatri väikseim sügavus, m 1 Malaka 937 15 12 2 Makasari 710 120 930 3 Tatari 663 40 8 7,3* 7,2* 4 Magalhãesi 575 2,2 20 5 Taivani 398 139 8,6 6 Korea 324 180 73 7 Sunda 130 26 56
Materjal Tihedus (kg m-3) Soojusjuhtivutegur k Kontaktkoefitsient b (J (W m-1 K-1) m-2 K-1s-1/2) õhk 1,161 0,026 Klaasfiiber 16 0,043 24 Kork 120 0,039 92 Paber 930 0,180 470 Klaas 2500 1,4 1620 Tsement 1860 0,72 1020 Pehme puit 510 0,12 290 Tammepuit 545 0,19 499 Betoon 2300 1,4 1680
IMO No 9281281 Stability SOLAS 74 as Amended / 4,0 Hs Damage compartment no: 2 Length over all 192,90 m Length (Article 2(8)) 175,20 m Breath moulded/max 29,00 m Depth to bhd deck 9,7 m Draught max, 1AS 6,6 m Air draught 42,5 m Gross tonnage 40 975 Net tonnage 24 797 DWT 4 930 t Light weight 15 683 t Main engine type 4 × Wärtsilä Vasa 16V32 LNE Power output 'MCR' [kW] 6500 kW Auxillary engine type 3 × Wärtsilä Vasa 6R32 LNE Bow trusters input [kW] 2 × 1800 kW Stern trusters input [kW] NA Means of stabilization Retractable fins Total generator output [kVA] 3 × 2960 kVA Voltage 690 V Max trailer capacity 65 pcs, (14 m)
Masinaühistud (rehepeksumasin), maaparandusühistud. 1920 avati Jaak Tõnissoni ettevõtmisel esimene Eesti rahvuslik pank- Eesti Laenu- ja Hoiuühisus. Sajandi alguses asutati panku kõigisse Eesti suurematesse linnadesse ja nendel oli suur mõju ühiskonnas. Tsarismi rahvuspoliitika Venemaa rahvuspoliitika aluseks on olnud idee ühtsest ja jagamatust Venemaast. Sajandivahetusel kujunes välja koloniaalmaailm. 1914 oli maailma rahvaarv 1,67 miljardit, nendest 930 miljonit elas ülemere kolooniates. Koloniaalsõltuvuses olid ka Venemaa äärealade rahvad. Seega oli kujunenud koloniaalmaailm, kus ühed rahvad valitsesid ja teised olid rõhutu staatuses. Seoses Siberi raudtee ehitamisega, muutus jõudude vahekord Kaug-Idas Venemaa kasuks ja tekkis konflikt Mandzuuria ja Korea pärast. 1894-95 Jaapani-Hiina sõja tulemusena okupeeris Jaapan suure osa , kuid Inglismaa, Sakasamaa ja Venemaa nõudel pidi andma Hiinale tagasi Liaodongi poolsaare
TALLINNA MAJANDUSKOOL Valentina Purtova TU07 MAJANDUSARVESTUSE JA FINANTSANALÜÜSI PRAKTIKA Aruanne Juhendaja: E. Vaksmaa Tallinn 2010 2 SISUKORD 1 ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................. 5 2 RAAMAUPIDAMIS KORRALDUS ...
1. Sissejuhatus: Ülevaade looduslikest oludest- Leedu pindala on 65 200 km² ja ta paikneb Ida- Euroopa lauskmaa lääneosas Läänemere ärees. Naabriteks on Läti, Valgevene, Poola ja Vene FV Kalingradi oblast. Leedu mererand on pea kogu pikkuses kaetud liivaluidetega. Zemaidi kõrgustik (120-180 m, 234 m). Kesk-Leedu on madalik. Ida- ja lõunaosa on metsane järvederohke. Leedu kõrgeim tipp on 294 m - Juozapinési mägi. Kliima: Ilmastik võrreldes Eesti omaga on pehmem ja suved on pikemad. Niiske kliima, talv on pehme ja suvi jahe. Aasta keskmine temperatuur on +6° C. Jaanuari keskmine temperatuur on -2,8° C, juuli oma +16,2° C. Sademeid on aastas 540-930 mm (Kirde- ja Lõuna Leedu viljaaed). Jõed ja järved: Leedus on 8000 jõge, millest vaid 20 on pikemad kui 100 km. Nemunas suurim veesoon (936 km), voolab üle Leedu 500 km, rahvuslik sümbol. Jõgi Neris (510 km), voolab läbi Vilniuse linna. Jõed on laevasõidukõlblikud. Leedus järvi, mille...
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
1770 1483 Ulp Kerri Tallinn 04:35:21 M40 1934 1700 Urbmets Allar Harju 04:48:14 M40 144 294 Utar Urmas Tartu 03:06:49 M40 604 844 Uueküla Peep Tallinn 03:36:15 M40 927 988 Uus Jaan Tallinn 03:52:39 M40 2019 1316 Vahtrik Raimo Harju 04:53:38 M40 2421 2139 Vainumaa Herki Tallinn 06:23:19 M40 281 930 Valem Kalle Lääne-Viru 03:17:13 M40 535 1113 Varjoniemi Timo Soome 03:32:43 M40 1270 2766 Vavulski Lembit Rapla 04:08:31 M40 1219 1373 Veisserik Joel Harju 04:06:20 M40 807 836 Velling Teet Harju 03:46:36 M40 207 227 Veri Aivar Tartu 03:11:47 M40 2412 2729 Vidovskis Janis Läti 06:18:09 M40
Sissejuhatus Eestis puudub siiani ajakohane ülevaade tänapäeva surmakultuurist. Selle koostamise eelduseks on Eestis erinevate kultuuriregioonide ning Eestis elavate muulaste kultuuride vastava ainestiku põhjalik läbitöötamine. Käesolev uurimus annab oma väikese panuse selle idee täideviimiseks. Eesti statistikaameti andmetel elas Eestis 2000. aastal 930 219 eestlast ning 351 178 venelast. Kokku moodustab venelaste arv ligikaudu 25% kogu Eesti Vabariigi elanikkonnast.1 Seega on venelased üks suuremaid osakultuure tänases Eesti ühiskonnas. Käesoleva bakalaureusetöö peamine eesmärk on viia läbi võrdlev analüüs eestlaste ja Eestis elavate venelaste matmiskombestikust tänapäeval. Autor uurib kahe rahvuse matusekombestiku ühiseid ja erinevaid jooni, eeldades, et hoolimata erinevast religioossest taustast toimub tänases
Salatikaste, majoneeskaste 404 0,9 33,4 2 26 23,9 - 0 67 0,33 7 0,02 0,07 0,3 0,01 0,5 0 0 1,9 711 9 14 2 26 - 0,2 Salatikaste, prantsuse õlikaste 665 0,3 73 0,49 0 0,1 0 0 0,4 0 13,3 0 0 0 0 0 0 0 3 930 45 12 14 11 - 0,3 Pähklivõi 564 6,5 49,98 0,08 0 20,7 - - 0 - - 0,14 0,1 13,09 0,38 0 0,92 0 3,2 17 721 34 157 323 - 0,67
Eestis olid edukad valitsusliidu erakonnad. 13. november Eesti sai Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks. 2000 Venemaa välisministeerium teatas, et Venemaa peab 1920. aastal Eestiga sõlmitud 3. veebruar Tartu rahulepingu ametlikult lõpetatuks ja kehtetuks. Rahva- ja eluruumide loendus. Rahvaloenduse andmeil elas Eesti alaliselt 1 370 052 inimest, kellest 17 797 viibis ajutiselt välisriikides; eestlasi oli 930 219 (67,9%), venelasi 351 178 (25,6%), ukrainlasi 29 012, valgevenelasi 17 241, soomlasi 11 837, 31. märts tatarlasi 2582, lätlasi 2330, poolakaid 2193, juute 2145, leedulasi 2116, sakslasi 1870 ja muid rahvusi 9410, 7919 rahvus oli teadmata. Võrreldes 1989. aasta rahvaloendusega oli eestlaste üldarv väljarände ja negatiivse iibe tõttu 33 062 inimese võrra vähenenud, kuid suhtarv suurenenud.
169 0,33 7,6 0,01 0,04 0,3 0,01 0,5 4 0 0 0 1,1 450 16 0 0 - - - - - - - - - 0 1,6 500 10 67 0,33 7 0,02 0,07 0,3 0,01 0,5 4 0 0 0 1,9 711 9 0,4 0 13,28 0 0 0 0 0 0 0 0 0 3 930 45 0 - - 0,14 0,1 13,09 0,38 0 78,2 0,92 - 0 3,2 17 721 0 0 - 0,02 0,02 0,5 - 0 - - - - - - - 42,6 0,08 0,09 0,04 0,19 0,93 0,04 0,42 6 0,35 1,9 1,3 0,75 44 160
Elektrikütte tarbimine, MWh/a 10900 18300 31600 Pereelamute arv 4135 4540 5080 Kodune eritarbimine, MWh/elamu×a 4,2 4,7 5,2 Kodutarbimine, MWh/a 17400 21300 26400 Suvilate arv 490 650 930 Eritarbimine (v.a küte) MWh/suvila×a 1,1 1,3 1,5 Tarbimine MWh/a 540 850 1400 Elektriküttega suvilate arv 200 330 560 Elektrikütte eritarbimine, MWh/suvila×a 4,2 4,6 5,0 Elektrikütte tarbimine, MWh/a 840 1500 2800
• 183 riiki (okt 2018) • 3. märts – rahvusvaheline metsiku looduse päev (al 2014) • Eesmärgiks reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma- ja taimeliikidega • ︎Liigina mõistetakse nii elusaid isendeid kui ka nende osi (nahk, luu, karbid jms) ja neist tehtud kaupu (suveniirid, ehted, ravimid jne) CITES’i LISAD ︎I - väljasuremisohus olevad liigid, mille olemasolu kaubitsemine otseselt või kaudselt mõjutab. Kauplemine erandjuhtudel. Ca 930 + liiki, sh merikotkas, rabapistrik, saarmas ja atlandi tuur ︎II - liigid, kes praegu ei tarvitse olla väljasuremisohus, kuid kontrollimatu kauplemine võib nende püsimajäämist ohustada. Ca 4 800 looma- ja 29 500 taimeliiki , sh hunt, karu, must- toonekurg, kullilised, kakulised, apteegikaan, orhideed, angerjas (13.03.2009) ︎III lisasse on kandnud erinevad riigid kokku umbes 135 loomaliiki ja umbes 140 taimeliiki CITES: Angerjas • Kriitilises seisus liik
PANT, HAPE, mg 0- 0 0 0,92 - BIOTIIN, µg 0- 0 0 - VITAMIIN C, mg 0 0 0 0 0 TUHK, g 1,1 1,6 1,9 3 3,2 - NAATRIUM, mg 450 500 711 930 17 - KAALIUM, mg 16 10 9 45 721 - KALTStUM, mg 8- 14 12 34 10 MAGNEESIUM, mg 1- 2 14 157 - FOSFOR, mg 27 - 26 11 323 - VÄÄVEL, mg - - - - - -
W. Lambert Gardiner has been leading his life in neat, The Psychology of Communications multiple-of-five-year installments for the convenience of biographers. VOLUME 1 1935-1955 GROWING IN SCOTLAND Flunked out of elementary school, High School, and Glasgow University. The Psychology of VOLUME 2 1955-1960 STUDYING IN CANADA Communication Work by day and study by night. B. A. Sir George Williams University. High School Teaching Diploma McGill University. VOLUME 3 1960-1965 STUDYING IN USA Ph. D. Cornell University. Nothing else happened. VOLUME ...
Mailis Laasik 30.10.68 46810309302 529 #N/A Siina Teder 16.12.69 46912164968 87 #N/A Virve Teder 19.10.74 47410197589 196 #N/A Eleri Hade 17.07.76 47607173894 23 #N/A Natalja Ots 21.01.80 48001217413 #N/A 10 Jako Saarniit 19.04.70 37004191716 49 #N/A Ivar Kodi 26.08.60 36008268109 #N/A #N/A Erkki Lohk 05.10.68 36810057089 725 #N/A Gert Valmra 11.10.67 36710119488 930 55 Erkki Kilter 11.09.69 36909115215 712 #N/A Kristel Liivak 30.09.55 45509304913 397 #N/A Sirli Hunt 02.08.72 47208029465 #N/A 94 Pirjo Kuhi 30.03.63 46303304443 #N/A 8 Jaagup Niitsoo 04.02.81 38102047612 59 #N/A Krista Reinsalu 25.04.56 45604257186 41 #N/A Üllar Palu 10.08.79 37908102802 #N/A #N/A Tatjana Ots 21.02.71 47102215268 180 #N/A Aire Västrik 13.10
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
22827 8400535-1Mäeotsa 58.35533625.739689 22827 Viljandi vald 22828 8400536-1Mäeotsa 58.35509525.740208 22828 Viljandi vald 5568 19510-1 Mäeotsa 59.47990425.016106 5568 Maardu linn 22069 7800577-1Mäeotsa-R 58.30041826.348727 22069 Konguta vald 29668 7800576-1Mäeotsa-R 58.30055026.349077 29668 Konguta vald 5438 28417-1 Mäepea 59.46694225.362193 5438 Kuusalu vald 5439 28418-1 Mäepea 59.46724825.362093 5439 Kuusalu vald 930 03603-1 Mäepealse59.39467324.644279 930 Mustamäe 931 03604-1 Mäepealse59.39459824.643974 931 Mustamäe 126805 03605-1 Mäepealse59.39436 24.64463 126805 Mustamäe 26577 7800578-1Mäeselja 58.32461426.335385 26577 Puhja vald 30325 7800579-1Mäeselja 58.32447126.335570 30325 Puhja vald 20891 4400462-1Mäetaguse59.22488427.295207 20891 Mäetaguse vald 28223 4400463-1Mäetaguse59.22480027.295227 28223 Mäetaguse vald
, J. Sakamoto, K. Yamazaki, Y. Susa, C. FMC Biopolymer. 2001. Restructured Food Applications. Kahura, and T. Soeda. 1997. Production of restruc- Singapore: FMC Corporation, The Cavendish. tured meat using microbial transglutaminase without Fraser, E. M., A. C. Clegg, and A. H. Martin. 1993. The salt or cooking. Journal of Food Science use of hot-set binders in restructured lamb roasts. 62(3):488–490. AgResearch MIRINZ Technical Report 930. Lewis, G. J., and P. P. Purslow. 1990. Connective tissue Hamilton, New Zealand: MIRINZ Centre, AgResearch differences in the strength of cooked meat across the Ltd. muscle fiber direction due to test specimen size. Meat Gray, J. I., and A. M. Pearson. 1987. Rancidity and Science 28:183–194. warmed-over flavor. In Advances in Meat Research, Liu, P., and B. M. Watts. 1970
136 870 6/19/2010 Not Specified 23 137 871 11/14/2011 Low 17 138 896 3/8/2010 Critical 50 139 898 6/2/2010 High 40 140 898 6/2/2010 High 26 141 900 9/30/2009 Not Specified 29 142 902 7/26/2009 Not Specified 10 143 928 3/1/2011 Low 21 144 928 3/1/2011 Low 26 145 929 10/1/2012 High 21 146 929 10/1/2012 High 39 147 930 12/16/2009 Critical 22 148 930 12/16/2009 Critical 11 149 933 8/4/2012 Not Specified 15 150 960 9/20/2009 Medium 46 151 962 5/5/2009 Low 33 152 962 5/5/2009 Low 47 153 964 5/19/2011 Medium 50 154 964 5/19/2011 Medium 4 155 965 5/14/2011 Low 42 156 967 6/20/2012 Medium 6 157 967 6/20/2012 Medium 42
1 litre . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .855 to 905 kg Pre-1986 models . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1640 to 1656 mm 1.3 litre . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .870 to 915 kg 1986 models onwards . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1743 mm 1.4 litre . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .875 to 930 kg Overall height: 1.6 litre . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .885 to 995 kg Pre-1986 models: Maximum trailer weight: Saloon, Estate and Cabriolet . . . . . . . . . . . . . . .1389 to 1400 mm 1.1 litre models . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
